dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja täiendav seisukoht

Rahandusministeerium · 12. juuli 2024
Seotud ettevõtted
Lansec Energia OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/24-131/162-8
Registreeritud
12. juuli 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lansec Energia OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-131
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Täiendavad_selgitused.asice365 KB

Sisu (failidest)

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 Edastatud digitaalallkirjastatult e-postiaadressil [email protected] RH nr 278981 „Lepistiku, Mõmmiku ja Tähekese lasteaedade välisvalgustuse rekonstrueerimine“ 12.07.2024.a. Vaidlustaja: Lansec Energia OÜ Registrikood 16382966 Asukoht Sära tee 12, 75312 Peetri alevik, Rae vald e-post: [email protected] Hankija: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Registrikood 75014913 Asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn Hankija kontaktisik: Monika Normann e-post: [email protected] Kolmandad isikud: Kagu Elekter OÜ (registrikood 11632588) Täiendavad selgitused Vaidlustaja ei nõustu, et tema pakutud toode pole samaväärne, kuna selle mõned numbrilised näitajad erinevad hanke alusdokumentides märgitust enam kui 10%. Samaväärsuse hindamisel tuleb vaadata, kas pakutav toode täidab Hankija soovitud eesmärk, ehk et sobib hankija vajaduste täitmiseks samamoodi nagu küsitud toode (arvestades selle tehnilisi parameetreid kogumis). Vaidlustaja pakutud tooted sobivad samahästi Hankija vajadusteks, nagu sobiksid hanke alusdokumentides märgitud tooted, need on vähemalt sama head, kui Hankija soovitud, sõltumata sellest, et mõned tehnilised näitajad erinevad rohkem kui 10%. Ehk et tuleb vaadata toote näitajaid tervikuna, mitte iga üksikut näitajat. Vaidlustaja ei nõustu ka Hankija vastuses tõstatatud kahtlusega, justkui oleks Vaidlustaja vaidlustanud hanke alusdokumente. Vaidlustaja ei ole oma vaidlustuses püüdnud vaidlustada hanke alusdokumente, see ei olnud vaidlustuse sisu. Vaidlustaja vaidlustas ikka enda mittevastavaks tunnistamise otsust ja sellega seonduvalt kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsust, kuivõrd Vaidlustaja pakkumus vastab hanke tingimustele, Vaidlustaja pakutud tooted on hankija soovitud asjadega samaväärsed, ehk oleks pidanud tunnistatama vastavaks ning arvestades vaidlustaja pakkumuse maksumust, oleks ka tema pakkumus olnud edukas. Hanke tingimustest sai aru nii, et 10%-lise erinevuse korral on toode igal juhul samaväärne, kuid see ei välista, et samaväärne võiks olla ka selline toode, mille mõni arvuline näitaja Lansec Energia OÜ Tel: +372 6 777 876 Reg nr 16382966 Sära tee 12, 75312 Peetri e-post: [email protected] KMKR EE102442346 Harjumaa www.lansec.ee a/a LHV EE107700771007138699 erineb hankija soovitust enam kui 10%. Vaidlustajal ei tekkinud kahtlust samaväärsuse tingimuse tähenduse osas, mistõttu ta seda ka ei vaidlustanud ega esitanud Hankijale sellekohaseid küsimusi. Hankija peab hindama pakutava toote sobivust samaväärsuse kontekstis kvalitatiivselt ehk lähtuma pakutava toote omadustest tervikuna. Hankija käsitlus, mille korral oleks samaväärne üksnes 10% erinevuse piiresse mahtuv toode, viiks absurdse ja ebaloogilise ja ka Hankijale kahjuliku tulemini. Näiteks kui on märgitud toote energiakulu, kuid pakutava toote energiakulu on enam kui 10% väiksem, ehk säästlikum, oleks see Hankija käsitluse korral mittevastav toode. Selline ei saanud ometi olla hanke alusdokumentides sätestatud samaväärsuse kriteeriumi tegelik mõte. Ehk hanke tingimusi samaväärtuse osas tuleb tõlgendada selliselt, et kuni 10%-lise erinevuse korral on pakutav toode igal juhul samaväärne, kuid Hankijal tuleb siiski hinnata pakutava toote samaväärsust kogumis, muude näitajate alusel ja olukorras, kus mõni tehniline näitaja erineb Hankija märgitust enam kui 10%. Vaidlustaja märgib lisaks, et Hankija on hanke alusdokumentides oma projektijärgse valgusti andmetes osade numbriliste näitajate väljatoomisel eksinud. Need viited eksimuste kohta on märgitud ka vaidlustuse lisa 2 valgustite võrdluse tabelis punaselt. Samuti erinevad hanke alusdokumentides toodud andmed projektis ja tabelis. Ehkki hanke alusdokumente ei ole selle osas vaidlustatud, ei saa sellistest Hankija eksimustest mööda vaadata. Kui mõni teine pakkuja, ka edukaks tunnistatud Kagu Elekter OÜ, pakkus hanke alusdokumentides märgitud tingimustele vastavat toodet, tekib küsimus, millistele konkreetsetele tingimustele ja tehnilistele näitajatele tuginedes see pakkumus esitati, millistele andmetele tuginedes Hankija selle pakkumuse vastavaks tunnistas. Antud juhul ei ole objektiivselt võimalik, et teised pakkujad said sellistele ekslikele näitajatele vastavaid tooteid pakkuda, mistõttu tuleks VAKO-l ka kolmanda isiku pakkumist selle osas kontrollida. Ehkki selle osas ei ole vaidlustatud hanke alusdokumente, peab seda eksimust siiski arvestama, Hankija ei saa endale nagunii küsitud toodet (ehk kuna sellistele ekslikele näitajatele vastavat toodet ei saa olla), siis tuleb hange tervikuna tühistada ja korraldada uus hange. Täiendavalt selgitame, et me ei saa nõustuda Hankija viitega valgustus- ja elektrotehniliste näitajate lubatavast 10% erinevuse määrale. 1. Antud hanke kõigis seletuskirjades on nõue: Valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut (kaitsetase 1,5 kV, maksimaalne impulsspinge 10 kV). Liigpingepiirik peab olema paigaldatud valgusti liiteseadmesse ja ühendatud jadamisi. Projektijärgsetel valgustitel on tabelisse märgitud: kogu valgusti (sh kontroller) liigpinge taluvuslävi (L/N-maandus): ( kV ) 6 kV. Vaidlustaja on pakkunud oma valgustitesse seletuskirjades nõutud 10 kV liigpingepiirikuid. 6 kV valgustite kasutamine ei ole täna ka enam lubatud. Kui teised pakkujad, ka edukas Kagu Elekter OÜ, on pakkunud 6kV valgusteid, on tegemist lubamatute toodetega ja hankija ei saa sellist pakkumust aktsepteerida. 6kV toote pakkumise puhul ei mahuks ka 10kV valgusti hankija määratud lubatava 10% erinevuse piiridesse, sama ka vastupidi, ehk kui oli nõutud 10kV, siis oleks pakutava 6kV toote erinevus enam kui 10%. Palun tutvuda dokumendiga Retke_tee_4_Lepistiku_LA_TT (Lisa 1) Tallinna välisvalgustuse tehnilised tingimused projekti koostamiseks punkt 2.11. Antud dokument on käesoleva hanke lahutamatu osa. 2. Jääb ka arusaamatuks, kust tulevad hankija etteantud toodete tabelite andmed (numbrid). Võrreldes Hankija poolt esitatud valgusarvutusi ning ette antud tabelit siis on sealt näha, et tabelites on erinevused. Näiteks: Ühe valgusti puhul on arvutuses Lansec Energia OÜ Tel: +372 6 777 876 Reg nr 16382966 Sära tee 12, 75312 Peetri e-post: [email protected] KMKR EE102442346 Harjumaa www.lansec.ee a/a LHV EE107700771007138699 7714 lm, selle valgusti efektiivsus on 95.2 lm/W, aga tabelis on näidatud 9692 lm. Sellega on valgusti efektiivsus ehk valgustist väljuv valgusvoog manipuleeritud 119,7 lm/W. Palun tutvuda dokumendiga Retke_tee_4_Lepistiku_LA_TT (Lisa 1) Tallinna välisvalgustuse tehnilised tingimused projekti koostamiseks punkt 2.12. Antud dokument on käesoleva hanke lahutamatu osa. Ükski pakkuja ei saa pakkuda tooteid, mis tegelikult ei vasta nõuetele ja samas peavad mahtuma ülal mainitud 10% piiridesse. Pakkuja ei toonud neid punkte hanke käigus välja, kuna oli kindel, et Hankija poolne spetsialist loeb need pakkuja esitatud tabelist välja. Lisaks ei olnud hankesse pandud kaasa valgustite võrdlustabelit ning lahtrit märkustele. Hankija oli lisanud hanke dokumentidesse tabeli, kuhu oli võimalik lisada ainult pakkuja poolt pakutavate valgustite andmed. Kui VAKO vaidlustust ei rahulda, tuginedes Vaidlustaja pakutud toodete samaväärsusele, või kui Hankija ise oma hanget ei tühista, tuginedes ekslikele hanke tingimustele, millele vastavat toodet ei olegi objektiivselt võimalik pakkuda, on Vaidlustaja sunnitud pöörduma kaebusega Rahandusministeeriumisse järelevalvemenetluse algatamiseks. Lõpetuseks, ehkki VAKO on 09.07.2024 teates märkinud, et lahendab vaidluse kirjalikus menetluses, soovib Vaidlustaja siiski vaidlustuse läbivaatamist istungil. Vaidluse lahendamisel on väga oluline selgitada Hankija soovitud valgustilahenduse tehnilisi nüansse ja selgitada Vaidlustaja pakutud toodete olemust, nende võrdlust Hankija soovitud toodetega, mis aitab tõendada, et Vaidlustaja pakutud tooted on Hankija soovituga samaväärsed. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Hiiemäe Juhatuse liige Lansec Energia OÜ Lisatud: 1. Retke_tee_4_Lepistiku_LA_TT (Lisa 1) Tallinna välisvalgustuse tehnilised tingimused Lansec Energia OÜ Tel: +372 6 777 876 Reg nr 16382966 Sära tee 12, 75312 Peetri e-post: [email protected] KMKR EE102442346 Harjumaa www.lansec.ee a/a LHV EE107700771007138699 Tallinna välisvalgustuse tehnilised tingimused projekti koostamiseks 2 9 . 08 .20 22 nr. 1 61 Objekti aadress: Lepistiku Lastea ed, Retke tee 4 , Mustamäe Linnaosa, Tallinn, Harju mk Valgustuse projekteerimise lähtedokumendid. S tandardid ja normid. CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised. EVS-EN 13201 - 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded. EVS-EN 13201 - 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine. EVS-EN 13201 - 4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid. EVS-EN 13201 - 5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad. EVS 12464 2 2014 V algus ja valgustus Töökohavalgustus Osa 2: Välistöökohad EVS-EN 40-1:1999 Tänavavalgustuspostid Osa 1: Mõõtmised ja määratlused. EVS-EN 40-2:2004 Tänavavalgustuspostid Osa 2: Üldnõuded ja mõõtmed. EVS-EN 60598-2-3:2003+A1:2011 Valgustid Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks. EVS 935-1:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1. Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused. EVS 935-2:2017 Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2. Arvutamine ja mõõtmine. EVS 843:2016 Linnatänavad. EVS-HD 60364-4-41: 2017/A12: 20 1 9 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. Elektrilevi OÜ 0,4 – 20 kV võrgustandardid. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 9 ,,Nõuded ehitusprojektile“. T allinna Kommunaalameti 22.12.2016 käskkiri nr 121 „Tallinna linna välisvalgustuse hämardamise väärtuste kinnitamine“. Valgustid. Pro jekteerimisel tuleb kasutada LED - valgusteid. Valgusti vandaalikindlus tuleb valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07, kuni 6 meetrit - IK08, erijuhtudel IK09 kuni IK 10. Disainvalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP65, tänavavalgustitel vähemalt IP66 ja maa sisse süvistatud valgustitel IP68. IP või IK astme muutmine kooskõlastada täiendavalt t e hniliste tingimuste väljaandjaga . Maa sisse süvistatud valgustite süvistoosi alla peab rajama nõuetekohase drenaaži . Valgustite esteetiline disain ja sobivus linnaruumi kooskõlastada eelnevalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti esindajaga . Valgusti p eab olema kergesti hooldatav. Valgusti peab vastam a kohalikele kliimatingimustele, vastavalt ET-2 0102-0329, „Eesti kliima teatmik ehitajale“. Valgustite ja juhtimisseadmete nimitalitlus peab olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 °C kuni +25 °C, valgustite piiratud talitlus peab olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -40 °C kuni +50 °C . Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga. Valgusti v ärviesitusindeks CRI ≥70. Valgustil p eab olema sisse lülitatud CLO ( constant lu men output) funktsioon. Valgusti n imipinge peab olema 230 V. V astavalt standardi EVS-EN 50160:2010/A1:2015 „Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused“ nõudele peab valgusti nimitalitlus olema tagatud vahemikus -15 % kuni +10 % nimipinge väärtusest; v algusti piiratud talitlus peab olema tagatud pingevahemikus 180 V kuni 277 V. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga; valgusti cos φ peab olema vähemalt 0,9; inimeste puuteulatu ses asuvate valgustite t oitepingeks tuleb kasutada ohutut väikepinget . E lektroonikakomponendid peavad vastama I impulsspinge taluvuskategooriale. Valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut (kaitsetase 1,5 kV, maksimaalne impulsspinge 1 0 kV). Liigpingepiirik peab olema paigaldatud valgusti liiteseadmesse ja ühendatud jadamisi. Valgusti v algusviljakus peab olema ≥ 110 lm/W. Valgusti v ärvsustemperatuur peab olema 3000 K . Ü he partii erinev värvsuste mperatuuri vahe võib olla ± 175 K . Valgustil peab olema kehtiv CE , ENEC ja ENEC + sertifikaat ning Euroopas tunnustatud sertifitseerimislabori märgis. Valgusallikas peab olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama standardi EVS-EN 62471 nõuetele. Projektiga koos tuleb esitada valgusti tehnilised andmed ja valgustusarvutuse failid (*.ies,*.uld ja *.pdf formaadis) digitaalsel kujul. Valgustusarvutuse esitamisel tuleb sellel kajastada objekti andmed (sh aadress, projekti number, arvutuse te gija ). Valgusti garantii peab olema vähemalt 5 aastat alates paigaldamisest. Tallinna linnas eelnevalt mittekasutatud ja eraldi komplekteeritavatel valgustitel on nõutav maaletooja või tootjapoolne sellekohane ametlik kinnituskiri. Valgusti kõik komponendid peavad olema vahetatavad ja saadaval varuosadena 10 aastat pärast paigaldust. Nõutav on tootja või maaletooja ametlik allkirjastatud dokument. Valgustil peab olema piisava varuga (ilmastikukindel, kiuline, hülsitud ja 3 ( kolme sooneline ) kummikaabel ja selle paigaldus peab toimuma sisetingimustes. K aabel peab ulatuma terviklikult (lisaühendusteta) valgustist kuni masti ühendusklemmideni, mis asuvad teenindusluugi ava kohal/taga. V algusti peab olema kaitstud arvutuslikult ettenähtud kork - või sulav kaitsmega, mis paigaldatakse juurdepääsetavasse teeninduskohta või ripp keerd kaabel õhuliinile. Valgusti tootjaga täpsustada valgustite hulk ühe fiidri kohta, millest alates tuleb kasutada seadet, mis vähendab toiteploki käivitusvoolu impulssi. Valgusti peab võimaldama juhtimist kolmanda osapoole valgustipõhiste kontrollerite ja juhtimissüsteemideg a. Valgusti peab olema varustatud DiiA ( Digital Illumination Interface Alliance ) poolt standardiseeritud toiteplokiga. Valgustipõhine juhtimine . Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele. Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja või andurite toiteks mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI juhtkäsu välja lülitatud. Valgustil peab olema varustatud kahe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava) pistikupesaga mis on liidestatud valgusti toiteseadmega. Zhaga pistikupesade asukoht: Üks valgusti korpuse ülemisel küljel. Pistik peab olema liidestatud valgusti toiteseadme sekundaarse 24V alalisvoolu väljundiga ja DALI 2 juhtimisliidesega. Üks valgusti korpuse alumisel küljel. Pistik peab olema liidestatud valgusti toiteseadme sekundaarse 24V alalisvoolu väljundiga. Projekti lisada tootjapoolne kinnituskiri projektis kasutatud valgustitele Zhaga pistikupesade valmiduse kohta. Mastid. Tänavatel kasutada koos konsooli kõrgusega kuni 8 m ja lasteaedades kuni 6 m koonilisi kuumtsingitud metallmaste, v.a kui eritingimustes on määratud teisiti. Juhul, kui lasteaedades pole 6 m mastidega valgusühtlust võimalik tagada, tuleb hoonet ümbritsevas alas (valdavalt hoone ees ja taga õuealal ning parklas) kasutada 8m maste, kuid mänguväljakutel ja atraktsioonide piirkonnas kuni 6m koonilisi kuumtsingitud metallmaste. Projekteeritavad välisvalgustid peavad olema sama tooni või ligilähedased projekteeritavate metallmastide värvsusega Mastide asukoha valikul arvestada tänavate, jalg - ja kergliiklus teede mehhaniseeritud puhastamise ga . Masti asukoht peab olema vähemalt 1m kaugusel sõiduki parkimisala äärekivist. P arkimisalal või selle keskel peab olema vähemalt 50 c m kõrgune m etallmasti kaitsev sõidutõke või piire. Mastidesse projekteerida sulavkaitse- ja ühendusaparatuur igale valgustile ja teistele tarbija tele eraldi. Jalandid. Olemasolevad jalandid, mis jäävad tee piirkonda, tõsta või langetada vastavalt etteantud normidele. Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Jalandite reguleerimiskruvide kõrgus peab jääma maapinnast 4 - 5 cm. Vähemalt 1m raadiuses jalandist peab olema tasane või ühtlaselt langev/tõusev maapind. Valgustusvõrk. Välisvalgustuse mastid ja võrk projekteerida Tallinna linnale kuuluvale maa-alale ning vältida valgustusmastide sattumist võõra kinnistu piiridesse. Projekt peab tehnilis e lahendusega tagama ökonoomse välisvalgustuse ehit use- , elektrienergia - ja hoold us kulud. L JS kaitse- ja lülitusaparatuur viia vastavusse koormus- ja lühisvooludega. Projekteeritavate kaabelliinide ristumisel teedega ette näha teede alla reservtorud läbimõõduga minimaalselt 110 mm, ettenähtud tugevusklassile. Valgustusvõrk projekteerida betoonjalandil metallmastidega, maakaabliga kollast värvi kaitsetorus läbimõõduga minimaalselt 75 mm, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti. Maakaablina kasutada alumiiniumsoontega 1 kV välisvalgustuse jõukaablit . Maanduspaigaldise osa ehitada välja vastavalt normidele ja võrgustandardi nõuetele. Projekteerimisel tuleb ette näha olemasoleva te välisvalgustuse alltarbijate (reklaamtahvlid, bussiootepaviljonid jne) elektritoitekaablite ja liitumiskohtade säilitamine . V ajadusel tuleb liitumispunktid ümber ehitada ja pikendada/asendada toitekaablid nii, et alltarbijad ei jääks ilma elektritoiteta . Olemasoleva välisvalgustuse elektripaigaldise demontaaž on lubatud vaid pärast uue välisvalgustuse väljaehitamist ja selle töösse võtmist. Valgustuse toide projekteerida otse LJS 181 F 5 -st ja valgustite juhtmestik kohaldada 0,4 kV võrgule. Vältida uute ja vande maakaablite jätkumuhvidega ühendamist. Projekteerimisel arvestada 25% ulatuses reserv-varu projekteeritud peakaitsme suurusele, kogu kilbi võimsusele ja seadmete mahule. Tallinna välisvalgustuse elektripaigaldises on kasutusel EH3/AP21 tüüpi ja helehalli värvi (polüester) klaasplastist elektrikilbid. Projektis tuleb kasutada samasugust tüüpi või kooskõlastatult tellijaga alternatiiv kilpi kui eritingimustes ei ole määratud teisiti. Kilpidele paigaldada ette Tallinna tänavavalgustuses juba kasutusel olev ühtne lukustussüsteem . Vormistus . Projekt peab olema vastavuses kehtivate normdok umentidega, õigusaktidega ja Enefit Connect OÜ nõuetega https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView . Projektis esitada kõige värskemate andmetega geoalus, kuhu on märgitud olemasoleva te valgusti mast ide asukohad koos trasside ja teiste tehnovõrkudega. Projektis esitada materjalide spetsifikatsioon ja üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse - ja kontrollidokumentatsiooni. Asendiplaanid peavad olema värvilised. Projekteeritav valgustus peab olema selgelt eristatav joone jämeduselt ja värvilt. Mitme kilbipiirkonna/toitepunkti korral peab olema selgelt eristatav nende lahutuskoht ning vajadusel võimalik võrgu ümberühenduse võimalus. Asendiplaanil , sh geodeetilisel alusplaanil mitte kasutada halvasti loetavaid või valgusest sõltuvaid värve , nt kollast. Asendiplaanile peab olema kantud projekteeritava piirkonnaga valgustustehnilises mõistes otseselt kokku puutuva olemasoleva tänavavalgustuse esimesed valgustuspunktid. Asendiplaanil peab olema märgitud välisvalgustus trassi läheduses olevate puude võrade ulatus. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu piirkonnaskeem ja LJS elektriline skeem. Valgustusvõrgu skeem peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Valmisehitatud valgustuspaigaldise käitu piiravate asjaolude korral esitada projektis käidujuhend. Eritingimused. Valgusarvutus kooskõlastada enne Enefit Connectile saatmist Tallinna Haridusametiga e-posti aadressil: [email protected] . Valgusarvutuses peab olema kujutatud valevärvidega tulemust koos mõõtepunktide väärtustega iga mõõdetava piirkonna kohta eraldi. Projektis tuleb käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kait seviise, lähtudes elektriohutus alasest standardist. Tallinna Linnatranspordi AS ja välisvalgustuse ühiste mastide korral on kohustuslik rakendada II kaitseklassil põhinevaid kaitseviise. Projekteerijal on kohustus enne projekteerimist/projekteerimise ajal tutvuda ka kohapealse olukorraga objektil. Vajalikke piirkonna skeeme, elektriskeeme ning täiendavat informatsiooni saab küsida e-posti aadressil: [email protected] Projektis tuleb ette näha, et välisvalgustusvõrgu ehitaja peab omama õigust töötada Tallinna välisvalgustusvõrgus (loa väljastab Enefit Connect OÜ ). Tehnilised tingimused kehtivad Tallinna linnale kuuluvate ning üle antavate teede ja rajatiste osas. Tehnilised tingimused on lahutamatuks osaks projektile ja need tuleb lisada projekti dokumentatsiooni. Projektiga koos esitada projekteerimise lähteülesanne koos projekteerimistingimustega. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad üks aasta. Lasteaiad Lasteaedade territooriumi valgustuse projekteerimisel arvestada õueala minimaalseks valgustustiheduseks vähemalt 5 luxi, keskmiseks valgustustiheduseks vähemalt 10 luxi ja mänguväljakutel (atraktsioonide juures) ning välisuste ees vähemalt 20 l u x i , mis tagada hoone seintele või varikatustele paigaldatud valgustitega (v.a erijuhtudel, kus hoone sisetoitest pole mingil põhjusel võimalik nõuet täita ja hoovivalgustuse masti asukohta on võimalik selliselt projekteerida. Erijuhud kooskõlastada Tallinna Haridusametiga. Lasteaedade territooriumi valgustuse projekteerimisel arvestada õueala valgustitele eelprogrammeeritud hämardamine 25% valgusti nimivõimsusest kellaaegadel 19.00-06.30 . Valgustite asukohtade planeerimisel on soovitav arvestada ka perspektiivselt kavandatavate mänguvahendite asukohtadega. Selleks intervjueerida asutuse juhti. Arvestada puuvõradega, sest mõnel juhul ei ole hoolduslõikus lubatud. Arvestada efektivalgustuse (jõulukaunistused ja sarnane) toitepistikute lisamisega mastidele (kuni 5 pesa ) . Valdavalt on need asukohad sissepääsuväravast suubuval teel välisukse tsoonis. Projekteerijal pakkuda asukoht ja esitada lasteasutusele kooskõlastamiseks. Õuesõppe paviljonidele on Haridusameti Lähteülesande järgi uutel ja rekonstrueeritavatel asutustel ette nähtud elektritoide hoonest valgustusele ja audiosüsteemi kasutamiseks (markertahvli kasutamine, muusika kuulamine). Olemasoleva olukorra juures oleks soovitav seal tsoonis välivalgustust tõhustada, võimalusel lisada lähimale mastile pistikupesa. Tehnilised tingimused väljastas: Piret Vulla [email protected] 5 805 2008
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel