Vaidlustus

NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 12.07.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS (versioon #2: ärisaladuse maht täpsustatud) Asjast puudutatud „Raamhange IKT valdkonnaga seotud tööde ja teenuste riigihange: ostmiseks“ (viitenumber 276009) Asjast puudutatud „Kolme Keenia e-teenuse analüüsi ja kasutajaliidese minikonkurss: prototüüpimise läbiviimine koostöös teenuse kasutajate ja teenuse omanike esindajatega“ (viitenumber 281206) Vaidlustatav hankeleping: Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ja Trinidad Wiseman OÜ 05.07.2024 sõlmitud hankeleping Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Kursi 3, 10415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Registrikood 90015347 Tatari 1, 10116 Tallinn e-post [email protected] (Eeldatav) kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 e-post [email protected] NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 2/8 - TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tuvastada Sihtasutuse Eesti Rahvusvahelise Arengu- koostöö Keskus ja Trinidad Wiseman OÜ vahel 05.07.2024 minikonkursi „Kolme Keenia e-teenuse analüüsi ja kasutajaliidese prototüüpimise läbiviimine koostöös teenuse kasutajate ja teenuse omanike esindajatega“ (viitenumber 281206) tulemusel sõlmitud hankelepingu tühisus. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. 11.03.2024 alustas Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus („Hankija“) riigihanget „Raamhange IKT valdkonnaga seotud tööde ja teenuste ostmiseks“ (viitenr 276009, „Hange“). Hange on jaotatud neljaks osaks: (1) tarkvaraarendus; (2) IKT konsultatsiooniteenus; (3) tarkvaralahenduste analüüs ja prototüüpimine; (4) küberturve. 2. Hanke osas nr 3 sõlmis Hankija raamlepingu viie pakkujaga: SRINI OÜ, ADM Interactive OÜ („ADM“), Trinidad Wiseman OÜ („TWN“), Netcorp OÜ ja Speednet OÜ. 3. 13.06.2024 alustas Hankija Hanke osas nr 3 minikonkurssi „Kolme Keenia e-teenuse analüüsi ja kasutajaliidese prototüüpimise läbiviimine koostöös teenuse kasutajate ja teenuse omanike esindajatega“ (viitenr 281206, „Minikonkurss“), kutsudes selles hankeosas raamlepingu sõlminud ettevõtjaid üles esitama pakkumust hiljemalt 21.06.2024 kl 12:00. Minikonkursi tingimuste järgi kuulusid pakkumused hindamisele hinna ja kvaliteedi suhte alusel: 40% pakkumuse kogu- maksumus, 60% kavandatav lähenemisviis ja projektiplaan. 4. 28.06.2024 teatas Hankija raamlepingu sõlminud ettevõtjatele, et Minikonkursis laekusid tähtajaks pakkumused järgmistelt pakkujatelt järgmiste hindadega (kõik summad käibemaksuta): (1) ADM – 87 999 eurot; (2) Speednet OÜ – 128 999 eurot; (3) SRINI OÜ – 135 900 eurot; (4) TWN – 144 599 eurot. 5. 05.07.2024 teavitas Hankija ADM-i järgmistest Minikonkursis vastu võetud protokollilistest otsustest (NB! ADM palub VAKO-l mitte edastada protokolli sellist varianti, mis sisaldab Hankija sisulist tagasisidet ADM-i pakkumusele, TWD-le, kuna selline protokoll sisaldab ADM-i ärisaladust!): (1) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; (2) tunnistada edukaks TWN-i pakkumus; (3) jätta TWN menetlusest kõrvaldamata. Pakkumuste hindamise protokollist nähtub, et TWN sai pakkumuste hindamisel parimana 84,34 hindepunkti ning ADM paremuselt järgmisena 80 hindepunkti. ADM-i hindepunktid moodustusid järgmiselt: pakkumuse kogumaksumuse eest maksimaalsed 40 punkti, kavandatava lähenemisviisi ja projektiplaani eest 40 punkti 60st võimalikust (täpsemalt: ajakava eest 5 punkti 10st võimalikust, metodoloogia ja lähenemisviisi eest 25 punkti 40st võimalikust, projekti jaotuse eest maksimaalsed 10 punkti). 6. Juba Minikonkursi tulemustest teadasaamisest loetud tundide jooksul (05.07.2024 kesk- päeval) esitas ADM riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Hankija otsuse, millega tunnistati Minikonkursil edukaks TWN pakkumus, kehtetuks tunnistamiseks. ADM nimelt leiab, et Hankija on tema pakkumust ebaõigesti hinnanud ning õige hindamise korral oleks edukas tema pakkumus. NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 3/8 - 7. VAKO jättis ADM-i vaidlustuse samal päeval, 05.07.2024, läbi vaatamata, kuna vaidlustus osutus mittetähtaegseks. Slgus, et Hankija ja TWN olid hetkeks, mil VAKO teavitas Hankijat vaidlustuse esitamisest, hankelepingu juba ära sõlminud (riigihangete seaduse („RHS“) § 189 lg 5). Sealjuures ilmneb VAKO otsusest, et TWN allkirjastas hankelepingu omalt poolt juba 03.07.2024, st kaks päeva enne seda, kui Hankija ADM-ile (ja ilmselt ka teistele edututele pakkujatele) Minikonkursi tulemustest teada andis! 8. Niisiis ei õnnestunud ADM-il kohesest tegutsemisest hoolimata saavutada seda, et VAKO võtaks menetlusse tema vaidlustuse TWN-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. Sellegipoolest võimaldavad RHS § 185 lg 4 p 6 ja § 31 nende koosmõjus ADM-il esitada VAKO-le vaidlustuse Hankija ja TWN-i vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 9. Hankija on ADM-i pakkumust valesti hinnanud. Eksimus puudutab kvaliteedikriteeriumi „Kavandatav lähenemisviis ja projektiplaan“ alamkriteeriume „Ajakava“ ning „Metodoloogia ja lähenemisviis“. Eksimusel on Minikonkursi tulemust mõjutav tähendus, kuna juhul, kui Hankija hinnanuks ADM-i pakkumust nõnda nagu seda tulnuks kohalduvas faktilis-õiguslikus raamistikus hinnata, saanuks ADM-i pakkumus rohkem hindepunkte kui TWN-i oma ning hankeleping tulnuks sõlmida ADM-iga. Kõike seda on põhjalikumalt käsitletud allpool. 10. TWN-iga sõlmitud hankelepingu tühisus tuleneb RHS § 31 lg-st 1, mis sätestab, et raam- lepingu alusel sõlmitud hankeleping on tühine, kui hankija on hankelepingu sõlmimisel rikkunud RHS § 30 lg-s 9 sätestatud minikonkursi tingimusi, v.a juhul, kui hankija on kohaldanud RHS § 30 lg-s 11 sätestatut (vabatahtlik ooteaeg). Käesoleval juhul ei ole Hankija RHS § 30 lg-s 11 ette nähtud vabatahtliku ooteaja võimalust kasutanud. Seda kinnitavad nii Hankija sõnad kui teod. Hankija on Konkursi tulemuste protokollis (vt lisa 1, lk 1) teavitanud, et „Hankija sõlmib hanke- lepingu ooteaega kohaldamata“ ning leping saigi sõlmitud 05.07.2024, st samal päeval, mil edututele pakkujatele teatati Konkursi tulemustest. 11. RHS § 30 lg 9, millele § 31 lg 1 viitab, näeb mh ette hankija kohustuse sõlmida hankeleping minikonkursis pakkujaga, kes on esitanud hankija kehtestatud hindamiskriteeriumide kohaselt parima pakkumuse. Täpsemalt sätestab RHS § 30 lg 9 p 4, et hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides minikonkursile kehtestatud hindamiskriteeriumite kohaselt, mis vastavad RHS §-des 85 ja 86 sätestatud tingimus- tele, esitanud majanduslikult kõige soodsama pakkumuse. Niisiis on see, kui hankija hindab minikonkursis esitatud pakkumusi ebaõigesti ning sõlmib hankelepingu pakkujaga, kelle pakkumus ei oleks tohtinud kehtestatud reeglite järgi enim hindepunkte saada, asjaomase hankelepingu tühisuse aluseks. 12. Enne hindamisvigade täpsema lahti seletamise juurde asumist osutame veel, et vastavalt Riigikohtu selgitustele on hankija otsustus siduda teatavat pakkumust iseloomustavad asjaolud teatavate hindepunktidega „hindamisotsus“ (mitte segi ajada „kaalutlusotsusega“, mis on teine õigusdogmaatiline kategooria). Hindamisotsuste puhul on kohtuliku (ja ka VAKO) kontrolli ulatus suurem kui kaalutlusotsuste puhul. Iseäranis rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul – ja Hanke eeldatav maksumus ületab seda piirmäära – tuleb Riigikohtu hinnangul nii VAKO-l kui kohtutel minna kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollida sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus hankedokumentides teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1).1 13. Järgnevalt selgitab ADM täpsemalt, milles seisneb tema pakkumuse väär (s.o liialt madalate punktidega) hindamine. 1 RKHKo 3-20-1198, p 13–17, vt ka VAKOo 15.01.2021, 283-20/227164, p 16. NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 4/8 - II.a Ajakava kriteerium 14. Minikonkursi pakkumuskutse lisaks nr 4 olevas hindamismetoodikas on välja toodud, et hindamise alamkriteeriumi „Ajakava“ eest on võimalik saada 10 punkti, 5 punkti või 0 punkti. Punktide saamise tingimused järgmised: 15. Hankija omistas ADM-i ajakavale 5 punkti, põhjendades seda järgmiselt: „Ajakava on osaline ja mitmeti mõistetav, kuivõrd /---/ töödega alustamine ei ole võimalik arvestades asjaolu, et hanke pakkumuse ja planeeritud tööde alustamise perioodiks on arvestatud /---/. Sellises ajaperioodis ei ole võimalik lepingusse jõuda ja hanke küsimustes vastati pakkujale, et eesmärk lepingusse jõuda on juuli esimesel nädalal.“ Teisisõnu on Hankija teinud ADM-i ajakava suhtes etteheite, et see jäigalt ja muutmisele mitte- avatuna näeb hankelepingu järgsete töödega alustamise ette /---/. Sellest on Hankija nähtavasti omakorda tuletanud, et ajakava on nii „osaline“ kui „mitmeti mõistetav“. See on ka Hankija ainuke etteheide ADM-i ajakava osas, mistõttu saab vaidlus asjaomaste hindepunktide üle puudutada üksnes ja ainult seda aspekti (Hankija väidet), mitte enamat. ▪ ADM-i pakkumuses ei esine Hankija ette heidetud puudust 16. Hankija arusaam, et ADM-i esitatud ajakava näeb töödega alustamise ilmtingimata ette /---/, on vale. Tegelikult ei ole ADM-i pakkumus esitatud sedavõrd paindumatult. Et Hankija ei ole seda märganud või ei ole soovinud seda mistahes põhjusel arvesse võtta, tähendab jämedat viga pakkumuse hindamisel. 17. /---/ (NB! ADM palub VAKO-l mitte edastada kumbagi eelnimetatud dokumenti TWD-le, kuna need sisaldavad ADM-i ärisaladust!) /---/, mille kaks esimest lõiku selgitavad järgmist (allajoonimised on rõhutusena vaidlustusmenetluse tarbeks): /---/ /---/ 18. Visuaalse graafikuna esitatava ajakava alguspunkt tuleb paratamatult kusagile seda, olgu see siis 1. juuli, 24. detsember või midagi kolmandat. Visuaalne graafik saab olla ja peabki olema midagi konkreetset, see ei saa olla „ujuv“ nagu see on võimalik sõnades väljenduva teksti puhul. Graafik ei saa ühekorraga katta teoreetiliselt väga suurt arvu alternatiivseid stsenaariume. Seega /---/ Soovimata uskuda, et Hankija on teadlikult eiranud ühe pakkuja pakkumusse selges keeles kirja pandud teavet, tuleb järeldada, et Hankija ei ole /---/ tähelepanelikult (või halvemal juhul üldse) tutvunud. ▪ Ka puuduse olemasolul ei oleks 5 hindepunkti õige 19. Isegi – puhtalt ja rangelt hüpoteetiliselt! – kui eelnev ei vastaks tõele ja ADM-i ajakava oleks tõesti esitatud täiesti paindumatuna nagu on ekslikult leidnud Hankija, siis on ADM-i ajakavale antud hindepunktid ikkagi õigusvastased. Nimelt on ajakavale 5 punkti omistamise eeltingimus see, et ajakava on „osaline ja/või mitmeti mõistetav“. Milles aga seisneks niisuguses situatsioonis (st ajakava on esitatud mistahes nihkumisi mittetolereerivana) ajakava „osalisus“ või „mitmeti mõiste- tavus“, ei ole arusaadav ja Hankija ei ole seda ka põhjendanud. 20. Hankija on välja toonud oma (eksliku) sisulise etteheite ja siis selle meelevaldselt sidunud omadussõnadega „osaline“ ja „mitmeti mõistetav“. Kindlast kuupäevast jooksma pandud ajakava ei ole „osaline“, selles ei ole ju midagi puudu vmt. Hankija ei ole väitnud, et ADM-i ajakava ei NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 5/8 - kajastaks mõnda olulist töölõiku vms. Ka ei saa rääkida „mitmeti mõistetavusest“. Miski on „mitmeti mõistetav“ siis, kui ta on üheselt või õigesti mõistmiseks liialt segane. Hankija aga on ise leidnud – tõsi, ekslikult –, et ADM-i ajakava näeb ette konkreetse lahenduse x. Hankija ei ole sõnagagi väljendanud, et esineks probleem, et ADM-i ajakavast võib peale x välja lugeda ka y. Mitte miski Hankija käsitluses ei viita ajakava „mitmeti mõistetavusele“. Viimane oleks Hankija tegelikku etteheidet välistav: kui ajakava oleks mõistetav kahel või enamal moel, siis ei saaks Hankija resoluutselt väita, et ajakava ütleb x ning et seda tuleb vastavalt ka hinnata. 21. Hankija on rangelt seotud enda kehtestatud hindamiskriteeriumidega. Pärast pakkumuste esitamist ja avamist võib küll akadeemilis-teoreetilises võtmes arutleda selle üle, kas hindamis- kriteeriumid said sõnastatud õnnestunult või mitte, kuid sõltumata sellest hinnangust tuleb neid ikkagi kohaldada kujul nagu nad on. Nõnda on ka Riigikohus selgitanud, et hankija ei või hindamis- kriteeriume ega nende alamkriteeriume luua ega muuta tagantjärele, pärast pakkumuste avamist.2 Seepärast ei saa Hankija pakkumuselt hindepunkte vähemaks võtta põhjendustel, mida tema enda koostatud hindamismetoodika ette ei näe. Niisamuti ei ole lubatud see, kui kirja pandud tingimusi sisustatakse „juriidilise suitsukattena“ ilmselgelt ebaõigesti, nõnda et teatavatele sõnadele antakse tähendus ja sisu, mida neil kindlasti olla ei saa. 22. Kuna Hankija on oma sisulise etteheite jätnud hindamismetoodika seisukohalt oluliste märksõnadega „osaline“ ja „mitmeti mõistetav“ seostamata (või alternatiivselt on seostanud meelevaldselt), siis on hindamisotsus ka puudulikult põhjendatud. Otsus on jälgimatu. Vastavalt Riigikohtu praktikale on väga üldsõnalised põhjendused pakkumuse hindamise kohta juba iseenesest RHS-iga vastuolus.3 ▪ ADM-i ajakava pidanuks saama 10 punkti ja see muutnuks Minikonkursi tulemust 23. Eelnevast tulenevalt pidanuks ADM-i pakkumus saama ajakava alamkriteeriumi lõikes igal juhul maksimaalsed 10 hindepunkti, st 5 punkti enam kui Hankija talle andis. See tähendab ühtlasi seda, et ADM-i pakkumus pidanuks kokkuvõttes saama mitte 80, vaid 85 hindepunkti. (Seda vaid arvestades eelkäsitletud episoodi ja võtmata arvesse allkäsitletud episoodi.) See tähenda(nu)ks Minikonkursi võitu, sest (ekslikult) võitjaks tunnistatud TWD pakkumus pälvis 84,34 punkti. Seega on Hankija poolt ADM-i pakkumuse hindamisel tehtud viga selline, mis tõi kaasa hankelepingu sõlmimise pakkujaga, kellega ei oleks tohtinud hanketingimuste korrektse kohaldamise korral lepingut sõlmida. See on RHS § 31 lg 1 ja § 30 lg 9 p 4 koosmõjus hankelepingu tühisuse tuvastamise alus. II.b Metodoloogia ja lähenemisviisi kriteerium 24. Teiseks on Hankija ADM-i pakkumust valesti hinnanud hindamise alamkriteeriumi „Metodo- loogia ja lähenemisviis“ alusel. Vastavalt hindamismetoodikale (vt lisa 2) on selle kriteeriumi eest võimalik saada 40 punkti, 25 punkti või 0 punkti. Punktide saamise tingimused järgmised: 25. Hankija omistas ADM-i metodoloogiale 25 punkti, põhjendades seda järgmiselt: „Metodoloogia kirjeldus koos plaanitud tegevustega selle elluviimiseks on osaliselt ja mitmeti mõistetav ega anna hankijale veendumuse, et projekti tulem vastab hankes sätestatud ootustele. Pakkumuses on välja toodud /---/ ei ole tavapraktikas teostatavad nii 2 RKHKo 3-20-1198, p 19. 3 RKHKo 3-20-1198, p 21. NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 6/8 - suuremahuliste teemade katmiseks ja ei anna piisavat veendumust, et tulem saab vastama hankes esitatud ootustele.“ Teisisõnu on Hankija teinud ADM-i metodoloogia suhtes etteheite, et /---/ ei ole ajaliselt piisavalt pikad. Sellest on Hankija nähtavasti omakorda tuletanud esiteks seda, et lähenemisviis on nii „osaline“ kui „mitmeti mõistetav“, kui teiseks seda, et projekti tulem ei pruugi vastata „hankes sätestatud ootustele“. Need on ka Hankija ainukesed etteheited ADM-i metodoloogia osas, mistõttu saab vaidlus asjaomaste hindepunktide üle puudutada üksnes ja ainult neid aspekte (Hankija väiteid), mitte enamat. ▪ Hankija etteheide on alusetu 26. Ehkki Hankija ei ole kahetsusväärselt täpsustanud, õieti milliseid /---/ ta ebarealistlikult lühikese kestusega olevaks peab, võib eeldada, et silmas on peetud /---/ – neile ei ole Hankija viidanud. Kui Hankija peaks vaidlustusmenetluses hakkama ka viimati nimetatud töötubade kohta kriitikat tegema, siis on see menetluslikult kõlbmatu, sest hankija ei saa oma hindamisotsust vaidlustusmenetluses põhimõtteliselt uute põhjenditega täiendada. 27. Hankija arusaam, et /---/ on liialt lühikese kestusega, on alusetu. Sellise kestusega /---/ on kvaliteetse tulemi saavutamiseks reaalselt kasutatavad. Seda väites tugineb ADM oma varasemale kogemusele ja põhjalikule eeltööle. ADM on oma tehnilises pakkumuses selgitanud, et ta on /---/ ning ära näidanud, kui /---/ Vähetähtis ei ole seegi, et pärast töö alustamist täieneb töövõtja teadmine teemadest ja oludest veelgi ning see loob täiendavad võimalused olla /---/ võimalikult tõhus. 28. Kuigi Hankija ülimalt napid põhjendused ei võimalda seda tõsikindlalt väita, siis ADM-il on tugev kahtlus, et Hankija võib olla selleski hindamislõigus ADM-i pakkumust valesti või tähelepanematult lugenud. Nimelt on oluline toonitada – ja seda on öeldud ka ADM-i tehnilise pakkumuse lk 18 –, et /---/ Teisisõnu, ADM-i pakkumus ei näe ette /---/, mille puhul võiks tõesti jaatada riski, et ette nähtud aeg ei ole „nii suuremahuliste teemade katmiseks piisav“ (tsitaat hindamisprotokollist). 29. Samuti tuleb rõhutavalt alla joonida, et ADM-i pakkumuses välja toodud /---/, mis peab tagama projekti õnnestumise („hankes sätestatud ootuste“ saavutamise – tsitaat hindamisprotokollist). On kohatu hinnata projekti õnnestumise tõenäosust üht üksikut komponenti kontekstist ja tervikust välja rebides. Teadmata Hankija täpsemaid etteheiteid, on ADM-il keeruline end kaitsta, kuid üldiselt olgu viidatud, et /---/ 30. Kogu Hankija hinnang piirdub lakoonilise ja paljasõnalise vastuväitega „tavapraktikas nii ei saa“. Täielikult selgitamata on jäetud, mida on mõeldud „tavapraktika“ all, puuduvad viited konkreetsetele näidetele või Hankija enda kogemusele. Sisuliselt on Hankija lihtsalt öelnud: „ei usu“, „ei nõustu“. Selline pinnapealne meelevaldsus ei ole riigihankes pakkumuste hindamisel lubatud, seda isegi juhtudel, kui hindamine hõlmab teataval määral subjektiivseid elemente nagu praegugi. Praeguse vaidluse lahendamine taandubki küsimusele, kas VAKO aktsepteerib sellist mistahes sisuliste põhjendusteta hindamist. ADM on eespool juba viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi muudavad liialt üldsõnalised põhjendused hindamisotsuse juba iseenesest õigus- vastaseks. Antud juhul esinebki selline olukord. ▪ Ka etteheite põhjendatuse korral ei oleks õige anda 25 p 31. Nii nagu eelmises episoodis seoses ajakavaga, nõnda on ka metodoloogiaga sedasi, et isegi – puhtalt ja rangelt hüpoteetiliselt! – kui /---/ oleksid tõesti ebarealistlikult lühikesed nagu on ekslikult leidnud Hankija, siis on ADM-i pakkumusele antud hindepunktid ikkagi õigusvastased. Nimelt on metodoloogiale 25 punkti omistamise eeltingimus see, et metodoloogia kirjeldus on „osaline ja/või mitmeti mõistetav“. Milles aga seisneks niisuguses situatsioonis (st /---/ on mõeldud olema ebarealistlikult lühikese kestusega) metodoloogia „osalisus“ või „mitmeti mõistetavus“, ei ole arusaadav ja Hankija ei ole seda ka põhjendanud. NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 7/8 - 32. Kuna olukord on põhimõtteliselt sama nn ajakava episoodiga, ei hakka ADM samu argumente siinkohal kordama. Eelöeldu on mutatis mutandis ülekantav siiagi. Küll aga toonitame kontekstispetsiifiliselt järgmist. 33. Tõik, et /---/ ei ole ette nähtud piisavalt aega (quod non) ei kujuta endast metodoloogia kirjelduse „osalisust“. Midagi ei ole ju puudu, /---/ on kontseptsioonis sees jne. Hankija ei ole ka väitnud, et ADM-i metodoloogias esineksid mingid lüngad. Ka ei saa kõnealust olukorda tähistada sõnadega „mitmeti mõistetav“. ADM-i pakkumuses on selgelt ette nähtud, /---/ millises projekti faasis millise kestusega jne. Hankija ei ole ka väitnud, et talle jääks midagi arusaamatuks vmt. Liiatigi on „mitmeti mõistetavuse“ etteheide Hankija tegelikku etteheidet välistav: kui /---/ kontseptsioon oleks tõesti mitmeti mõistetav, siis ei saaks põhimõtteliselt väita, et /---/ on liialt lühikesed. Viimast väidet saab esitada ainult siis, kui Hankija saab talle esitatud metodoloogiast üheselt aru. /---/ kestus ei saa olla samaaegselt ebaselge ja ebapiisav. 34. Eelnevast tulenevalt on Hankija selleski episoodis oma (iseenesest väära) etteheite jätnud märksõnadega „osaline“ ja „mitmeti mõistetav“ sidumata või siis alternatiivse käsitluse korral on seda küll teinud, kuid meelevaldselt. 35. 25 hindepunkti andmise seisukohast on irrelevantne ka Hankija hinnang, et ADM-i hindamis- metoodika ei tekita veendumust „hankes sätestatud ootuste“ saavutamise osas. Esiteks, isegi kui see nii on ja Hankijal puudub selline veendumus, siis hindamismetoodika ei näe ette, et seetõttu saaks pakkumusest hindepunkte maha võtta. 25 punkti andmise eeltingimused on üksnes ja ainult metodoloogia osalisus ja/või mitmeti mõistetavus. Teiseks, Hankija ei ole sõnagagi põhjendanud, täpsemalt mis ootustele ADM-i pakutud metodoloogia ei vasta ning miks. See on õpikunäide õigus- vastaselt puudulikult põhjendatud hindamisotsusest. ▪ ADM-i metodoloogia pidanuks saama 40 punkti, see muutnuks Konkursi tulemust 36. Eelnevast tulenevalt pidanuks ADM-i pakkumus saama metodoloogia ja lähenemisviisi alamkriteeriumi lõikes igal juhul maksimaalsed 40 hindepunkti, st 15 punkti enam kui Hankija talle andis. See tähendab ühtlasi seda – ja kui jätta hetkel kõrvale Hankija eksimus ADM-i ajakava hindamisel–, et ADM-i pakkumus pidanuks kokkuvõttes saama mitte 80, vaid 95 hindepunkti. See tähenda(nu)ks Minikonkursi võitu, sest (ekslikult) võitjaks tunnistatud TWD pakkumus pälvis 84,34 punkti. Kui arvestada siia juurde veel Hankija eksimus ADM-i ajakava hindamisel (ADM-i pakkumus pidanuks selles lõigus saama 5 punkti enam), siis pidanuks ADM-i pakkumus kokku saama lausa maksimaalsed 100 punkti. Seega on Hankija poolt ADM-i pakkumuse hindamisel tehtud viga selline, mis tõi kaasa hankelepingu sõlmimise pakkujaga, kellega ei oleks tohtinud hanketingimuste korrektse kohaldamise korral lepingut sõlmida. See on RHS § 31 lg 1 ja § 30 lg 9 p 4 koosmõjus hankelepingu tühisuse tuvastamise alus. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 37. Tähtaeg. RHS § 189 lg 9 järgi peab raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks esitatud vaidlustus olema VAKO-le laekunud 30 päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. ADM sai vaidlusaluse hankelepingu sõlmimisest teada VAKO otsusest 05.07.2024. Et käesolev vaidlustus on esitatud 11.07.2024, on see järelikult tähtaegne. 38. Riigilõiv. Arvestades, et riigihangete registrisse kantud andmete järgi ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära, on Vaidlustaja vaidlustuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (RHS § 186, RLS § 258 lg 1 p 2) (vt lisa – riigilõivu maksekviitung). 39. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 40. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. NB! /---/ TÄHISTAB ÄRISALADUSE KAITSEKS EEMALDATUD TEKSTIOSI! - 8/8 - 41. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomia kaalutlusel vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le riigihangete registrist vabalt kättesaadavad. 42. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressil (toodud dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Advokaat