Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 03.07.2024 e-kiri Tartu mnt 85 Meie: 10 .0 7 .2024 nr JV-KHO-1/3435 -7 10115 Tallinn
[email protected] Riigihanke nimetus ja viitenumber: „ Projekteerimistööde teostamine Saartel “ , 274835 Vaidlustaja: OÜ Kirjanurk Registrikood: 12592543 Asukoht: Hiievälja tee 20, Oru küla, 75103 Kose vald Hepta Group Energy OÜ Registrikood: 12502103 Asukoht: Teaduspargi tn 6/1, 12618 Tallinn Esindaja: Vandeadvokaadi abi Sven Lass Advokaadibüroo INDELA Asukoht: Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn E-post:
[email protected] Hankija: E lektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti 2, 10138 Tallinn Esindaja: jurist Heili Raudkivi e -post:
[email protected] Kolmas isik: OÜ KESKKONNAPROJEKT Ringtee tn 12 50105 Tartu Esindaja: V andeadvokaat Erki Fels V andeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post:
[email protected] Vastus vaidlustaja täiendavale seisukohale ja hankija seisukoht menetlusosaliste menetluskulude osas Lugupeetud Angelika Timusk Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte OÜ Kirjanurk ja Hepta Group Energy OÜ (edaspidi ühiselt vaidlustaja) riigihankes viitenumbriga 274835 esitatud täiendava seisukoha . Samuti sai hankija kätte vaidlustaja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirja. Hankija esitab käesolevaga oma vastuväited vaidlustuskomisjoni nimetatud tähtajaks 10 .0 7 .2024. Hankija vastuväited vaidlustaja täiendavale seisukohale 1. Hankija jääb varasemalt esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Alljärgnevalt hankija üksnes täiendab oma seisukohti tulenevalt vaidlustaja täiendavast seisukohast. 2. Vaidlustaja leiab, et vaidlustus tuleb rahuldada ainuüksi põhjusel, et hanketeates sätestatud lepingu täitmise alguskuupäev 01.07.2024 on möödunud ning hankija poolt hankega soovitud eesmärki ehk raamlepingu tähtaegset sõlmimist ei ole enam võimalik õiguspäraselt saavutada. 2.1 Selline arusaam on sügavalt ekslik. Esiteks märgib hankija, et isegi kui hankija oleks määratlenud lepingu algusajaks üheselt konkreetse kuupäeva ning vastav kuupäev möödub enne lepingu sõlmimist , on hankijal küll kohustus hankemenetlus kehtetuks tunnistada, kuid vaidlustuse rahuldamiseks see alust ei anna. Vaidlustaja taotleb vaidlustuses hankija konkreetsete otsuste kehtetuks tunnistamist, mitte hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. 2.2 Vaidlustatud hanke menetluses ei esine p õhjust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks . Riigihangete registris on hanke üldandmetes järgmine teave: 2.2.1 K üsimärgile klikkides avaneb selgitav tekst, mis on kõigil kolmel real sama ning mille esimesed laused on järgmised : Teave lepingu, raamlepingu, dünaamilise hankesüsteemi või kvalifitseerimissüsteemi kestuse kohta, niivõrd kui see on juba teada. Tegemist on eeldatava kestusega. TEDi saadetaval teatel on alguskuupäev alati kohustuslik. 2.3 Eeldatavat kestust nimetab ka hanketeate punkt 5.1.3, millele viitab ka vaidlustaja, jättes samas sõna „eeldatav“ tähelepanuta. 2.4 Seega on tegemist eeldatava algusajaga ning hankija märgib selle niivõrd kui see on juba teada . Käesoleval juhul ületab riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära , mis tähendab, et hanke info edastatakse E uroopa L iidu Teataja riigihangete portaal i TED ( Tenders Electronic Daily ) . Nagu eelpool toodud selgitusest näha, on hankijal sellisel juhul kohustus lepingu eelduslik alguskuupäev registris märkida . 2.5 Kuna on ilmne, et hankija ei pruugi lepingu täpset alguskuupäeva hanketeadet avaldades teada või ei soovi gi seda näiteks võimalikust vaidlustamisest tuleneva viivituse ohu tõttu määratleda , siis ongi hankijal võimalus määratleda lepingu algusaeg eeldatava ajana, niivõrd kui see on hanketeate avaldamise ajal teada. Käesolevat h ankemenetlust al usta des eeldas hankija, et tõenäoliselt on leping seisuga 01.07.2024 sõlmitud ja algab selle täitmine , mistõttu on nimetatud kuupäev registris ka märgitud . Muu hulgas on tegemist vajaliku teabega hankest huvitatud isikutele. 2.6 Samas saavad ja peavadki n ii hankija kui hankest huvitatud isikud arvesta m a võimaluse ga, et hange võidakse vaidlustada, mistõttu jääb kuupäev 01.07.2024 üksnes eeldatud algusajaks ning lepingu tegelik täitmine ilmselgelt ei alga enne lepingu sõlmimist. Kui hankija oleks arvesta nud eeldatavat alguskuupäeva märkides võimaliku vaidlustuse või muu potentsiaalse takistava asjaoluga ja seetõttu märkinud lepingu algusajaks n äi t eks 01. 10 .2024, annaks see hankes t huvitatud isikutele teada, et lepingu täitmine ei alga enne oktoo brikuud , kuigi hankija eeldab samas , et takistavate asjaolude esinemiseta algab lepingu täitmine 01.07.2024 . Selline lähenemine oleks ebaloogiline ning eksitaks märkimisväärselt hankest huvitatud isikuid. Seetõttu märgib hankija lepingu eeldatava algusaja, mis ei pruugi aga hankijast sõltumatutel põhjustel olla lepingu tegelik algusaeg. 2. 7 Hanketeate punktis 5.1.12 „Hanke ting imused“ on hankija viidanud lepingu täitmisega seotud tingimuste all töövõtu raamlepingus sätestatule. Raamlepingu tekst kuulub hanke alus dokumentide hulka ning lepingu jõustum ist ja kestust reguleerib selle punkt 9.1 järgmiselt: „ 9.1 Leping jõustub allkirjastamisest ja kehtib kolm aastat. Lepingu alusel tellimuste esitamist alustab tellija 01.07.2024 või pärast lepingu allkirjastamist järgmisel kalendripäeval juhul, kui leping allkirjastatakse 01.07.2024 või hiljem, mida loetakse lepingu täitmise esimese aasta alguseks. Lepingu kehtivusajal esitatud tellimused kuuluvad täitmisele lepingus ja tellimustes sätestatud tingimustel. “. 2. 7 .1 Raaml epingu punkti 9.1 sõnastuse põhjal on selge , et lepingu jõustub selle allkirjastamisest ning allkirjastamine võib aset leida nii enne kui pärast 01.07.2024 . Eeltoodust nähtuvalt ei ole hankija seadnud eesmärgiks sõlmida lepingut ilmtingimata alates 01.07.2024, see on ilmne kõigile hanke alusdokumentide sisuga tutvunud hankest huvitatud isikutele . Seega, kui hankija hankega ka jätkab, ei toimu hankes lepingu sõlmimist hanke alusdokumentidest erinevatel tingimustel , nagu vaidlustaja ekslikult väidab, sest lepingu sõlmimine võib kooskõlas hanke alusdokumentidega toimuda ka pärast 01.07.2024 . Eeltoodust tulenevalt ei esine alust hankemenetluse hankija poolt kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuse eset ei puuduta kõnealune teema vähimalgi määral. 3. Vaidlustaja väide, mille kohaselt on hankija seatud ristsubsideerimise keeld õigusvastane, on väär. Tegemist on hanke alusdokumend i „Juhised pakkujale“ punktis 4.6 sätestatud tingimusega, mille suhtes ei ole ei vaidlustaja ega ükski teine hankest huvitatud isik hankemenetluses mistahes vastuväiteid esitanud. Pakkumuste esitamise tähtaja möödumise ga on hanke tingimus jõustunud ja muutunud kohustuslikuks osaks hanke alusdokumentidest ning vaidlustaja püüe tingimust koos hankija otsustega vaidlustada on selgelt hil jaks jää nud. 3.1 Hankija peab siiski vajalikuks märkida, et kohustu s esitada iga positsiooni tegelik ühikhin d ja keeld ristsubsideeri da ei ole põhjendamatu . Hankijal on selge eesmärk tasuda iga töö eest töö enda maksumus ning mitte anda potentsiaalsetele pakkujatele võimalust hindadega manipuleerida . Hankija rõhutab, et küsimus ei ole üksnes ebamõistlikult madalate ühikhindade pakkumises , mida vaidlustaja seostab võimalusega subsideerida vastavat kulu oma teiste tegevuste arvelt, vaid ka samaaegses ebamõistlikult kõrgete ühikhindade pakkumises, mida vaidlustaja kuidagi ei põhjenda ja mida hankija ühelgi juhul e i aktsepteeri . Nagu hankija on ka vastuses vaidlustusele mär kinud , on r aamlepingus märgitud kogused eeldusliku d , ka hankijale endale ei ole hanke väljakuulutamisel ja lepingu sõlmimisel selge, mi llises mahus milliseid töid ta lepingu alusel täpselt tellima asub. See sõltub muu hulgas elektrivõrguga liituda soovi v ate isikute tellimuste hulgast ja spetsiifikast , võrgus esinevatest riketest ja võrguinvesteeringute vajadusest ning tööde tegelik jaotus positsioonide lõikes selgub alles lepingu lõppe misel . 3.2 Vaidlustaja märgib seisukoha punktis 3.1 , et tema poolt pakutavad oluliselt soodsamad hinnad on saavutatud tänu uutele tehnilistele projekteerimise lahendustele . Vaidlustaja piird ub s eejuures taas peamiselt deklaratiivsete kinnitus t ega ega selgita vähemalgi määral seda, kuidas võimaldab väidetav uus lahendus niivõrd madalat hinda pakkuda. 3.2.1 Seejuures jäävad suuresti arusaamatuks vaidlustaja viited eri lepingu te le ja mastaabiefektile, kui lepingust tulenevate tööde tegemine eeldab siiski füüsilise isiku osalust . Vaidlustatud hankel esitas pakkumuse kokku kaheksa pakkujat, neist mitmed on hankija kauaaegsed raamlepingupartnerid , kes täidavad hankija ga sõlmitud lepinguid erinevates piirkondades ning kes saaks seega samuti mastaabiefektile tuginedes mada l amat hinda pakkuda. Ometi tekkis hankijal kahtlus üksnes vaidlustaja pakutud hindade põhjendamatuse osas. 3.3 Hankija ei nõustu vaidlustaja väitega, mille kohaselt on ta lähtunud tema pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel üksnes matemaatilistest arvutustest. Vaidlustaja pakkumuse ühikhindade võrdlemine teiste pakkumuste ühikhindadega o li hankija jaoks tema hinnangu t toetav , kuid samas siiski märkimisväärne asjaolu. Hankija ei välista, et vaidlustajal võivad teatud lepingu täitmisel vajalikud toimingud olla automatiseeritud, aga automatiseerimine ei võimalda hankija hinnangul esitada teatud tegevuste kulu nii madala na , nagu vaidlustaja on seda oma pakkumuses esita nud. 3.3.1 Vaidlustaja üritab hankija hinnangul jätta mulje t , justkui oleks tema hankija pikaaegseim ja elektrivõrgu projekteerimistööde kõiki detail e kõige paremini tead ev lepingupartner, kuid see ei vasta tõele . Paljud teised vaidlustatud hankel pakkumuse esitanud ettevõtjad on hankija lepingupartnerina tegutsenud aastaid, ka aastakümneid , mistõttu nad tunnevad vastavat valdkonda tõenäoliselt paremini kui vaidlustaja, kes on viimasel mõnel aastal sõlminud hankijaga elektrivõrgu projekteerimistööde teostamiseks mõne d lepingu d . 4. V aidlustaja katsed pakkumuses esitatud hindasid vaidlustusmenetluse s selgitada on hilinenud. Vaidlustajal oli võimalus, samuti kohustus esitada selgitus ed siis, kui hankija seda nõudis . V aidlustaja jättis selgitus ed esita mata . Seetõttu ei pea hankija vajalikuks vaidlustaja iga seisukohta või väidet detailselt k äsitleda . Hankija märgib üksnes alljärgnevat. 4.1 Seisukoha punkti 5.3 osas selgitab hankija, et g eodeetiliste tööde tellimine ja edastamine võib küll olla standardiseeritud tüüptegevus, kuid objektil mõõdistuse teostamine ja pärast vastava digitaalse faili koostamine eelda b nii aja- kui tööjõukulu. 4.2 Seisukoha punkti 5.5 osas märgib hankija, et ei nõustu vaidlustaja väitega, mille kohaselt hõlmab positsioon 6 „MP või KP õhuliini trass või KP õhuliini rekonstrueerimine“ tegelikkuses ainult tehnilis i arvutus i ja dokumentide vormistami st , mis tänu tüüplahendustele on automatiseeritavad ja lihtsustatavad. Hankija tõi juba vaidlustatud otsuse põhjenduste s välja asjaolu , et käesolev positsioon eeldab ka näiteks õhuliini mastidest kohapeal fotode tegemist, mastide sobivuse hindamist taaskasutuse seisukohast ja muud eesmärgi saavutamiseks vajalikku . Muu hulgas eeldab see lepingu täitmisel kohustusliku s juhendi s „ 20 kV õhuliinide täpsustavad nõuded projekteerimiseks “ sätestatud nõuete täitmi st . Eelnimetatu eeldab mär kimisväärset aja- ja tööjõukulu. Tõenäoliselt saab mõningaid tegevusi lihtsustada ja automatiseerida, aga hankija aastatepikkuse kogemuse põhjal on ka ühe kilomeetri geodeetilise alusplaani kulu tegelikkuses objektiivselt märgatavalt suurem vaidlustaja poolt sellele positsioonile pakutud ühikhin nast 100 eurot. 4.3 Seisukoha punkti 5.6 osas selgitab hankija, et ei saa nõustuda vaidlustaja väitega, et kuna pakkumuse maksumuse vormi märkuste punktis 1 on kirjas „ Kõik ehitusprojektiks vajalik peab sisalduma toodud positsioonides “, siis ei ole hankija konkreetselt välja toonud, mis positsioon või positsioonid peavad sisaldama geodeetilisi töid või mistahes väliandmete kogumisi. P ositsioonide 5 ja 6 sisukirjelduses on selgelt märgitud „ sh geodeetiline alusplaan ja selle kooskõlastamine vajalike osapooltega “. Sellest tulenevalt puudub alus väita , et geodeetiline alusplaan ei pea sisalduma positsioonides 5 ja 6. 4 . 4 Asjaolu , kui sageli kasutatakse praktikas hinnatabeli positsiooni 11 , mille maksumuseks määras vaidlustaja 0,1 eurot tunnis, ei o ma mistahes tähtsust . Hankija on sätestanud „Juhised pakkujale“ punktis 4.6 pakkuja kohustu se näi d a t a iga positsiooni tegelik ühikhin d . Oma seisukoha punkti de s 5.7 , 5.8 ja 5.9 vaidlustaja sisuliselt tunnistab , et ta ei ole gi esita nud töö tegelik ku ühikhinda , vaid on lähtunud maksumust 0,1 eurot tunnis määrates sellest, et hankija tellib vaidlustaja hinnangul vastava positsiooni alusel töid harva . Eeltoodu valguses on hankija jaoks ka mõistetav, miks ei esitanud vaidlustaja hankemenetluses hankija nõutud sisulisi selgitusi – need olekski üksnes veennud hankijat selles, et vaidlustaja ei näita iga positsiooni tegelikku ühikhinda ning tema pakkumus ei vasta hanke nõuetele . 4 . 4. 1 Hankija märgib siinkohal, et ei nõustu vaidlustaja väitega , mille kohaselt kasutatakse tööjõu tunnihinda projekteerimises „ekstreemselt harva“. K una vaidlustaja on ka varasemas riigihankes pakkunud tööjõu tunnihin naks üksnes 0,1 eurot, siis on vaidlustaja oma praktikas pigem lihtsalt jätnud töid üle andes vastava kulu akteerimata , kuna ainuüksi akteerimise kulu oleks ilmselgelt märgatavalt suurem töö eest saadavast tasust (nt kahetunnise töö eest tasu 20 senti). 5 . Kokkuvõtteks märgib hankija veelkord, et on lähtunud vaidlustatud otsuseid tehes asjaolust , mille kohaselt eiras vaidlustaja „Juhised pakkujale“ punktis 4.6 sätestatud nõudeid ning ei esitanud hankijale viimase nõudmisel mistahes sisulisi selgitusi. Vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud selgitused ja tõendid seda kuidagi ei muuda, mistõttu ei esine alust hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hankija vastuväited vaidlustaja ja kolmanda isiku menetluskuludele 6 . Hankija hinnangul on vaidlustaja õigusabikulud osaliselt põhjendamatud, kuna vaidlustaja esitatud kirjalikud menetlusdokumendid sisaldavad ohtralt riigihangete registrist kopeeritud teavet ja dokumentide vahelisi kordusi, mis loob küll mahtu, kuid ei põhjenda menetluskulu hüvitamist sellises ulatuses. Ka ei loeta m enetluskulude nimekirja koostamise kulu praktikas hüvitatavaks õigusabikuluks, kuna vastava nimekirja koostami ne ei eelda õigusalas e haridusega esindaja kasutamist . 6 .1 Kolmanda isiku menetluskulud on hankija hinnangul samuti üle paisutatud , m uu hulgas selle tõttu, et on põhjenda matu kasutada menetluses kahe erineva isiku , vandeadvokaadi ja vandeadvokaadi abi teenuse id samaaegse l t. Tegemist on toretseva kuluga, mida kolmas isik võib soovi korral kanda, kuid selline kulu ei saa kuuluda hankija poolt hüvitamisele. 6 .2 Juhul kui vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks vaidlustus rahuldada, palub hankija välja mõista üksnes põhjendatud ja vajalikud menetlus kulud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Raudkivi j urist