Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 112-24/272053 Otsuse kuupäev 10.07.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Net Group OÜ vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 272053) hankija otsustele tunnistada edukaks Industry62 OÜ pakkumus, kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata Industry62 OÜ Menetlusosalised Vaidlustaja, Net Group OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, esindaja Merily Rool Kolmas isik, Industry62 OÜ, esindajad vandeadvokaat Veiko Vaske ja advokaat Mart Parind Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Net Group OÜ vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 272053). 2. Mõista Net Group OÜ-lt Industry62 OÜ kasuks välja lepinguliste esindajate kulud summas 1140 eurot käibemaksuta. 3. Jätta Net Group OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.02.2024. a avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „SamTrack 2 infosüsteemi arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 272053) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid), Hindamismetoodika ja Proovitöö (edaspidi Proovitöö kirjeldus). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 02.04.2024. a, esitasid pakkumuse 6 pakkujat, sh Net Group OÜ ja Industry62 OÜ. 2. 04.06.2024. a otsusega tunnistas Hankija edukaks Industry62 OÜ pakkumuse ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Industry62 OÜ. 3. 13.06.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Net Group OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada edukaks Industry62 OÜ pakkumus ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata Industry62 OÜ. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 20.06.2024 kirjaga nr 12.2-10/112 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 26.06.2024 ja neile vastamiseks 01.07.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Net Group OÜ, vaidlustuses ja 26.06.2024. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Riigihanke esemeks on raamlepingu alusel arendada SamTrack2 infosüsteem. RHAD näeb ette, et pakkumuste hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) arendustööde teostamise ühe töötunni hind (30%); 2) hooldustööde teostamise ühe töötunni hind (10%); 3) proovitöö hindamine (60%). 5.2. Proovitöö ülesandena tuli pakkujatel luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekoosseisu MSSQL-i baasist (samuti võis lahendada MSSQL-i konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Lahenduse osana tuli esitada taustteenuse ja esitluskihi kood, tulemi docker konteiner koos nõutud dokumentatsiooniga. Eelviidatud proovitöö eesmärki selgitas Hankija ka teabevahetuses, rõhutades, et Proovitööga tahame valideerida pakkuja võimekust luua esitluskihis käivitatav andmevahetuslahendus koos selle juurde käiva dokumentatsiooniga (Hankija 29.02.2024 vastus), Jah, ootame, et arendaja kasutab oma arenduses ette antud MSSQL dumpi (Hankija 12.03.2024 vastus küsimusele, et kas proovitöö eelduseks on rakendus, mis ühildub MSSQL baasiga), Jah, pakkujale on antud MSSQL DUMP, mitte server. Pakkuja peab endal MSSQL-i teenuse püsti saama. Hankija ei taga serverit selleks eesmärgiks. (Hankija 11.03.2024 vastus) ja DUMP (MSSQL) on hankijal endal olemas, PostgreSQL-i andmed peavad tekkima vastavalt proovitöö ülesandele, kui hankija paneb pakkuja poolt loodud integratsiooni tööle (Hankija 14.03.2024 vastus). Seega oli proovitöö eesmärgiks lahenduse loomine, mis võimaldaks kahe infosüsteemi vahel andmevahetuse. 5.3. 04.06.2024. a otsusega esitas Hankija Vaidlustaja pakkumuses esitatud proovitöö (edaspidi Vaidlustaja proovitöö) eest antud punktid ning nende andmise põhjendused. Hankija põhjendused ei ole kooskõlas proovitöö lähteülesande, proovitöö hindamismetoodika ega Vaidlustaja pakkumuses esitatud hindamistöö sisuga. Hankija on omistanud Vaidlustaja proovitööle puuduseid, mida seal ei esine ning selle alusel põhjendamatult vähendanud Vaidlustaja pakkumusele määratud punkte. 5.4. Proovitöös hinnatava alakriteeriumi punkti 4 kohaselt nägi Hankija ette taustteenuse tulemi hindamise maksimumhindega kuni 10 punkti. Sealjuures nägi hindamismetoodika ette, et proovitöö saab antud alakriteeriumi juures hindepunkti: 1) „1“, kui tulemi esitamiseks kasutatakse tellijale sobivat vahendit; 2) „3“, kui lisaks eelnevale on ehitamisel kasutatavate teekide asukoht seadistatav; 3) „5“, kui lisaks eelnevale on teekide kasutamiseks mõeldud sihtkoht juhitav töövoo muutujaga; 4) „7“, kui lisaks eelnevale on ehitusprotsessi tulemil käivitatav ja toimiv docker konteiner, mille loomiseks kasutatav baaskonteineri asukoht on juhitav muutujana; ning 5) „10“, kui lisaks eelnevale luuakse ehitusprotsessi docker konteiner ehitamisel kasutatava töövahendiga. 2 (17) 5.5. Hankija andis Vaidlustaja pakkumusele alakriteeriumi 4 alusel 7 punkti, põhjendusega, et nõutud oli ehitusprotsessi tulemina käivitatav ja toimiv docker konteiner, kuid töös puudus taustateenuse docker compose. Hankija põhjendused väljuvad hindamiskriteeriumis ettenähtud põhjendustest. Hindamiskriteerium ega ükski RHAD-i nõue ei näinud ette, et proovitöö teostamisel tuleks kasutada docker.compose.yml lahendust, vaid proovitöö tuli teostada alakriteeriumi 4 hindepunkti 10 põhjenduse kohaselt ehitamisel kasutatava töövahendiga. 5.6. Töövahendit, mida Vaidlustaja on kasutanud taustteenuse dockeri konteineri ehitamisel, peab Vaidlustaja oma ärisaladuseks1. Hankija on eksinud Vaidlustaja proovitöö hindamisel alakriteeriumi 4 alusel, väljudes kontrollimisel nii hindamiskriteeriumi, kui ka proovitöö enda sisust ning sellest tulenevalt on Vaidlustajale omistanud põhjendamatud puudujäägid proovitöö teostamisel. Lisaks on Hankija tegevuse õigusvastasus alakriteeriumi 4 hindamisel tuvastatav ka teiste hindamiskriteeriumide võrdluses. Alakriteeriumi 7 põhjendustes viitab Hankija, et tegelikult oli docker-compose siiski kasutatud. Seega esineb Hankija põhjendustes vastuolu. 5.7. Proovitöös hinnatava alakriteeriumi 7 kohaselt nägi Hankija ette toimiva lahenduse loomise hindamise maksimumhindega kuni 30 punkti. Sealjuures nägi hindamismetoodika ette, et proovitöö saab selle alakriteeriumi juures hindepunkti: 1) „3“, kui lahendus on toimiv ja kasutatav ning täidetud on äri nõuded. Lahenduse loomisel on arvestatud tellija tehnoloogiatega ning docker-compose lubab tervet lahendust dockeri paigaldada ja käivitada; 2) „9“, kui lisaks eelnevale on default JWT tokenid dokumenteeritud; 3) „15“, kui lisaks eelnevale on lahenduse esitluskiht ja teenuste kiht selgelt eraldatud, tervikprotsessi eest kannab hoolt protsessimootor ning inputid on saneeritud ja mõistlikult kaitstud html/hsql injectioni vastu; 4) „21, kui lisaks eelnevale on lahenduse erinevad komponendid käivituvad ka juhul, kui mõni teine komponent ei vasta. Vead tuli logida arusaadavate teadetega; 5) „30“, kui lisaks eelnevale veaolukorras antakse kasutajale ka teade. Hankija andis Vaidlustaja tööle alakriteeriumi 7 eest 0 punkti, põhjendades, et andmete dump-iga ei ole piisavalt arvestatud. Docker-compose abil käivitatud mssql andmebaasiteenus ei hõlma enda alla migreeritavate andmete importi ning kirjeldust või juhiseid, kuidas seda teha tuleks. Sellest jõudis Hankija järeldusele, et lahendus ei ole toimiv. 5.8. Hankija põhjendused väljuvad alakriteeriumi 7 puhul hindamiskriteeriumis ettenähtud põhjendustest. Hindamiskriteerium ega ükski muu RHAD-i nõue ei näinud ette, et proovitöö lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi, vaid proovitöö eesmärgiks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekoosseisu MSSQL-i baasist (serverist) saata PostgreSQL andmebaasi. Sealjuures on ka Hankija teabevahetuses rõhutanud, et proovitöö lahendusena oodatakse lihtsustatud lahenduse loomist (Hankija vastus 28.03.2024). Ometi on Hankija Vaidlustajale ette heitnud nõuete järgimata jätmist, mida Hankija pole RHAD-is kehtestanud. 5.9. Lisaks eelnevale on Hankija põhjendustes esitatu vastuolus ka konfidentsiaalsuslepingu sätetega. Selleks, et pakkujatel oleks üldse võimalik alusandmeid näha, olid pakkujad kohustatud sõlmima konfidentsiaalsusleping (Proovitöö kirjelduse p 4.3.2). Sealjuures sätestas konfidentsiaalsuslepingu p 8, et juurdepääsu saajal on keelatud keskkondades ja/või dokumentides sisalduvat informatsiooni kopeerida, salvestada või muul viisil reprodutseerida, mistõttu oleks selline Hankija nõue olnud vastuolus ka konfidentsiaalsuslepinguga ja kohustanud pakkujaid toime panema õigusrikkumise. Vaidlustaja proovitöös olid kõik faili edastuse võimalused kahe andmeplatvormi vahel tagatud ja lahendus toimiv, kuid Hankija põhjendustest nähtuvalt ei ole Hankija neid võimalusi üldse kontrollinud. 5.10. Eeltoodust nähtuvalt on Hankija proovitöö hindamisel eksinud alakriteeriumis 7, väljudes kontrollimisel nii hindamiskriteeriumi kui ka proovitöö sisust ning sellest tulenevalt on Vaidlustaja proovitööle omistanud põhjendamatud puudujäägid proovitöö teostamisel. 1 Vaidlustaja ja Hankija menetlusdokumendid sisaldavad arvukalt viiteid Vaidlustaja proovitööle, mida Vaidlustaja käsitleb täies ulatuses oma ärisaladusena, mistõttu käesolevas otsuses ei ole võimalik proovitööga seotud asjaolusid täies ulatuses välja tuua. Vaidlustaja ärisaladuseks olev teave jäetakse alljärgnevalt esitamata. 3 (17) 5.11. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt on kõik hanketingimused alates pakkumuste esitamise tähtaja saabumiseks kohustuslikud, sh hankijale endale. On meelevaldne, kui Hankija asub pakkumuste hindamise kestel hindamismetoodikat ja selles sätestatud hindamise aluseid muutma või sinna lisatingimusi välja mõtlema. Hankija pidi järgima metoodikat, mille ise oli kehtestanud. Vaidlustaja on esitanud kõigile nõuetele vastava proovitöö. 5.12. Hankija ei ole teostanud Vaidlustaja proovitöö hindamist nõuetekohaselt, omistades Vaidlustajale proovitöös põhjendamatuid puudujääke. Selle tulemusena on Hankija eksinud ka Vaidlustajale alakriteeriumide 4 ja 7 alusel punktide omistamise osas, mille tulemusena on koondhinne põhjendamatult madal. Kõrgemad punktid proovitöö eest oleks asetanud Vaidlustaja pakkumuse hindepunktide skaalal esimesele kohale. 5.13. Järgnevuse põhimõttel on õigusvastased ka Hankija otsused Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks. 5.14. 26.06.2024. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.14.1. Hankija on vastuses vaidlustusele esitanud asjas olulist tähendust omava seisukoha: Hankija tunnistab, et hindamisotsuse kirjeldus võis vaidlustaja jaoks hankenõuete, vaidlustaja poolt esitatud tööde puudujääke ja sellele tuginevat hankija lõplikku otsuse vahel seoste loomist rakendada, kuivõrd hankija lisas ka tähelepanekuid, mis ei olnud otsuse jaoks määravad, aga hankija hinnangul siiski tähelepanuväärsed. Hankija hinnangul on põhjaliku tagasiside andmine asjakohane ja lubatav. Vaidlustaja leiab, et Hankija on pakkujaid eksitanud. Kuigi poolte vahel ei ole vaidlust, et Hankija otsused peavad olema põhjendatud, on oluline, et põhjendustest nähtuks ja oleks arusaadav see, millest on Hankija pakkumuste hindamisel lähtunud. Selleks tuleb kajastada nii faktilised kui õiguslikud asjaolud, millest lähtudes on Hankija oma otsustuse teinud. Hankija on vastuses vaidlustusele tunnistanud vastupidist, see tähendab et Hankija otsus pakkuja hindamise põhjenduste kohta ei olnud täpne, selge ja arusaadav. Seda põhjusel, et Hankija on otsuse põhjendustes esitanud ka selliseid asjaolusid, mis ei ole olnud aluseks Vaidlustaja hindepunktide vähendamisel. Samas ei ole Hankija selliseid põhjendusi eristanud põhjendustest, millised on olnud aluseks hindepunktide vähendamisel. Ülaltoodud põhjusel ei ole tagatud Hankija otsuste läbipaistvus ja kontrollitavus ja järgitud ei ole muid riigihankeõiguse üldpõhimõtted. Hankija valitud viis otsuste põhjendamisel raskendab lisaks otsuste mõistmisele ka nende vaidlustamist. 5.14.2. Hankija on vastuses vaidlustusele märkinud muuhulgas ka järgmist: Vaidlustaja väidab punktis 2.17, et hindamiskriteeriumid ega ükski muu riigihanke alusdokument ei nõudnud, et proovitöö lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi. Hankija nõustub vaidlustajaga, et nõuetes ei olnud sõnastust, et proovitöö lahendus „peab sisaldama andmebaasi dump importi“. Hankija täpsustas kirjevahetuse teel andmebaasi dump impordi oodatud käsitlust. RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Hankija on vastuses vaidlustusele tunnistanud, et on selgituste andmisega RHAD-i muutnud. Nimelt kinnitab Hankija, et proovitöö ülesanne ei nõudnud, et lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi. Samas on Hankija asunud väitma, et Hankija poolt riigihankes esitatud selgituste andmisega on Hankija sellist asjaolu täpsustanud. See ei ole võimalik, sest vastav nõue muudab oluliselt pakutavat lahendust ja selline tegevus ei ole õiguspärane, kuivõrd hankijatel ei ole võimalik selgituste andmisega hanketingimusi muuta (TlnHko 3-21- 1384, p-id 11.1-11.4; TlnRngko 3-18-939, p-id 19-20). 5.14.3. Proovitöö tingimustes ei olnud nõutud, et loodav lahendus peab sisaldama andmebaasi automaatset dump importi vaid nõutud oli üksnes lahenduse loomine, milline võimaldaks ettemääratud andmekoosseisu MSSQL-i baasist saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Sellest tulenevalt ei saanud Hankija sellist nõuet hanketingimustesse ka selgituste andmisega lisada RHAD-i muutmata, ega seda toimiva ja kasutatava lahenduse hindamisel aluseks võtta. 4 (17) 5.14.4. Eeltoodust on tuvastatav, et Hankija ei ole kinni pidanud enda poolt kehtestatud RHAD-i nõuetest. 5.14.5. Proovitöö eesmärgiks ei olnud metoodika kuidas tulemini jõuda vaid lõplik lahendus, mis täidaks eesmärgi, st valmiks tööriist andmete migratsiooniks ehk võimaldaks andmete liikumise ühest andmebaasist teise. Selleks pidid pakkujad esitama Hankijale, nagu nõuab Proovitöö ülesanne, taustteenuse koodi, esitluskihi koodi, tulemi docker konteineri ja nõutud dokumentatsiooni. Seda on ka Hankija vastuses vaidlustusele kinnitanud. Kõik eeltoodud nõuded Vaidlustaja täitis. Hankija on asunud proovitöö tingimustele esitama täiendavaid, kuid lubamatuid nõudeid (sisuliselt on Hankija soovinud, et andmete migratsioon toimuks automaatselt, kuigi sellist nõuet polnud RHAD-is kehtestatud), mille tulemusel väidab Hankija, et Vaidlustaja lahendus ei olnud terviklik ja seega toimiv. 5.14.6. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et teabevahetuse käigus antud selgituste tulemusel pidid pakkujad mõistma dump faili automaatse importi nõuet. Hankija on vastuses selgitustele üksnes rõhutanud, et pakkujad on kohustatud kasutama MSSQL dumpi, Hankija ei taga selleks eraldiseisvat serverit ning pakkujad peavad ise enda teenuse lokaalselt püsti saama. Nimetatud vastustes ei ole selgitatud, et just dump ise peab olema automaatselt imporditavaks esemeks ja olema proovitöö osa. 5.14.7. Arusaamist, et hanketingimustest ei olnud nõutud andmete automaatset importi, kinnitab, et Hankija poolt väidetavalt kehtestatud nõuet mõistis sellisel viisil üksnes Kolmas isik. 5.14.8. Hankija selgitused alakriteeriumi 4 hindamisel on vastuolulised. Alakriteeriumi 4 eesmärk oli sõnastatud järgmiselt: Ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner [---] Ehitusprotsessi docker konteiner luuakse ehitamisel kasutatava töövahendiga. [---] Otsuses on Hankija põhjendanud hindepunktide vähendamist järgmiselt: nõutud oli ehitusprotsessi tulemine käivitatav ja toimiv docker konteiner, kuid töös puudus taustteenuse docker compose. 5.14.8.1. Eeltoodust nähtub Hankija püüd leida põhjendusi enda tegevusele. Alakriteeriumi 4 puhul hinnati taustteenuse loomist, kuid Hankija püüab segada omavahel nii taustteenuse käitamise, kui ka rakenduse ehitamise mõisteid. Mõistet rakenduse ehitamine ei sisaldu RHAD-is, mistõttu on tegemist Riigihanke kontekstis uue ja asjasse puutumatu mõistega. 5.14.8.2. Alakriteerium 4 sätestas otsesõnu, et ehitusprotsessi docker konteiner tuleb luua ehitamisel kasutatava töövahendiga. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, et docker- compose on tööriist, mida aitab arendajatel luua ja käivitada docker rakendusi, kuid tegemist ei ole ehitamiseks kasutatava tööriistaga. Selleks nägi Hankija otsesõnu tööriista ette proovitöö juhendi p-is 3.3, mis sätestas, et taustteenuse loomisel tuleb kasutada Spring raamistikku ja taustteenuse kokku ehitamisel tuleb kasutada Gradle vahendit. 5.14.8.3. Eeltoodust tuleneb, et alakriteeriumi 4 kohaselt, mis reguleeris taustteenuse ehitamist tuli sellekohane docker konteiner luua Gradle töövahendiga. Seega on Vaidlustaja täitnud kõik nõuded alakriteeriumis 4 kümne hindepunkti saamiseks. 5.14.8.4. Ekslik on Hankija väide docker-compose kasutamisest rakenduse ehitamisel. Ükski RHAD-is sätestatud kriteerium ei näinud ette rakenduse ehitamiseks docker-compose kasutamist, vaid seda tuli teha Gradle töövahendiga. 5.14.8.5. Hankija on vastuses vaidlustusele väitnud, et samade puuduste eest ei võtnud hindamiskomisjon (edaspidi Komisjon) punkte mitmes erinevad hindamismetoodika etapis maha. Arvestades alakriteeriumi 7 osas tehtavaid etteheiteid, ei ole Hankija tegevus ja vastuses vaidlustusele esitatud väited omavahel kooskõlas. Tuvastatav on, et Hankija on vastuses vaidlustusele asunud Vaidlustaja pakkumuse osas esitama uusi ja lubamatuid väiteid, mis kogumis ei vasta tegelikkusele. Vaidlustaja on Hankijale üle andnud kõik vajalikku lahenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks. 5.14.9. Hankija vastuväited alakriteeriumi 7 osas on eksitavad. Hankija on jäänud seisukoha juurde, et Vaidlustaja lahendus ei olnud toimiv ja kasutatav. 5 (17) Sellisele järeldusele on Hankija jõudnud selliselt, et püüdis Vaidlustaja lahendust ehitada ja käivitada vastavalt Vaidlustaja antud juhistele. Püsti pandud lahendus aga andmete ülekannet ei võimaldanud ning andmete migratsioon ebaõnnestus, mis Hankija hinnangul viitab, et lahendus ei olnud toimiv. Sellise seisukoha põhistamiseks on Hankija esitanud veakoodi näite. 5.14.10. Hankija püüab andmete puudumist seada Vaidlustaja riisikoks, tunnistades küll ühelt poolt, et proovitöö ülesanne dump faili importi ette ei näinud, kuid selgitades teisalt, et kõik pakkujad pidid sellist nõuet mõistma Hankija poolt teabevahetuse käigus antud selgitustest. Vaidlustaja sellega ei nõustu. Hankija ei saanud selgituste andmise teel hanketingimusi muuta ja pidi lähtuma tingimustest, mida ta lähteandmebaasi osas oli tegelikult RHAD-is kehtestanud (eesmärk ei olnud dump andmete import, vaid migratsioonitööriista loomine andmete importimiseks) ning aktsepteerima kõiki võimalikke lahendusi lähteandmebaasi andmete laadimisel. Hankija on jätnud järgimata Vaidlustaja poolt kirja pandud juhised migratsioonitööriista ehitamisel ja käivitamisel. 5.14.11. Vaidlustaja loodud lahendus oli kooskõlas nii RHAD-iga kui Hankija poolt hankemenetluse käigus antud selgitustega, milles rõhutas, et pakkujad peavad endal MSSQL-i teenuse ise püsti saama ning Hankija selleks pakkujatele serverit ei taga. Tegemist ei olnud proovitöö tingimuste kohaselt lubamatu lahendusega, kuivõrd tingimused automaatse impordi nõuet ei olnud hanketingimustes kehtestanud. Kuivõrd Hankija ise on pakkujatele proovitöö tarbeks andmed eksportinud, siis järelikult oli Hankijal võimalus ja võimekus ka andmed tagasi importida. Hanketingimustes ei olnud antud lahendust välistatud. 5.14.12. Kolmas isik on enda vastuväidetes asunud seisukohale, et loodud lahendus pidi tervikus olema docker-compose abil paigaldatav ja käivitatav ning lahendus peab sisaldama ka vahelesegamist mitte vajavat dump faili, millist nõuet Vaidlustaja töö Kolmanda isiku hinnangul ei täitnud. Vastav nõue tuleneb Kolmanda isiku väitel Proovitöö kirjelduse p-ist 4.3.1.1.3. Võttes arvesse ka Hankija poolt vastuses antud kinnitusi, sh selle kohta, et proovitöö tingimused ei näinud ette automaatset dump faili importi, siis on ebaõige Kolmanda isiku väide sellisest nõudest p-is 4.3.1.1.3. Tegelikult tulenes antud punktist üksnes, et lahenduse loomisel tuleb arvesse võtta tellija jagatud taustamaterjale, sh MSSQL-i baasi väljavõtet. Viidatu ei reguleeri aga kuidagi andmete automaatse impordi nõuet. Eelnevast ei ole seega Kolmanda isiku seisukohad asjakohased ja tuleb tervikus jätta tähelepanuta. 5.14.13. Vaidlustaja on loonud toimiva migratsioonitööriista, mis võimaldab viia andmed ühest andmebaasist teise andmebaasi. Selline lahendus on kooskõlas kõigi ärireeglite, andmemudelite ja protseduuridega ning lahendus vastab kõigile hindamiskriteeriumis nõutud tingimustele. Hankija pole toonud välja ühtegi viidet sellest, et ärireeglid, andmemudel või protseduurid keelaks kasutada tulemuse saavutamisel sellist lahendust, mida Vaidlustaja kasutas. 5.14.14. Asjakohatud on Hankija etteheited andmete lokaalse arenduse andmebaasi loomisel (millisele ka Hankija ise on teabevahetuses viidanud). Hanketingimused on Hankija enda kehtestatud ja kui Hankija kehtestas tingimused, millised ei taganud Hankija soovitud eesmärki, siis ei ole Hankijal võimalik teha selles osas etteheiteid pakkujatele. 6. Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 19.06.2024 ja 01.07.2024 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on proovitööde hindamisel lähtunud RHAD-is teatavaks tehtud tingimustest ja hindamismetoodikast ning kohaldanud neid kõigi pakkumuste suhtes ühetaoliselt. Hindamismetoodika 6.2. Selleks, et alakriteerium 4 Tulemi ehitamine – taustteenus alusel saaks pakkumusele omistada 10 hindepunkti, oli vaja täita järgmised kriteeriumid: 1) eelduseks on sama kriteeriumi vähem punkte andvate nõuete täitmine; 2) ehitusprotsessi docker konteiner luuakse ehitamisel kasutatava töövahendiga. Töövoodes ei ole otseselt „docker build“ sammu. 6 (17) 6.3. Selleks, et alakriteeriumi 7 Toimiva lahenduse loomine alusel saaks pakkumusele omistada 30 hindepunkti, oli vaja täita järgmised kriteeriumid: 1) eelduseks on sama kriteeriumi vähem punkte andvate nõuete täitmine; 2) veaolukorras antakse ka teade kasutajale. Nt: Vabandame, hetkel ei ole teenus kasutatav, kuna X komponent ei toimi hetkel. 6.4. Hindamismetoodika p-i 3.1.6 kohaselt oli vajalik täita lisaeeldus, mille kohaselt pakkumus saab iga alamkriteeriumi kohta tabelis toodud punktide arvu, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui vähemalt üks alakriteeriumi puhul hinnatav tingimus vastab madalama punktide arvu tingimustele, antakse pakkumusele vastava alakriteeriumi eest tabelis toodud väiksem punktide arv. Proovitöö on tervik ja selliselt Komisjon seda ka käsitles, kusjuures samade puuduste eest ei võetud punkte mitmes erinevas hindamismetoodika etapis maha. Seega järgis Hankija hindamismetoodikas märgitut ning lisaks kõikidele maksimaalsete punktide eeldusele võttis arvesse ka p-i 3.1.6, mille kohaselt ka üks kõrvalekalle toob kaasa madalama punktide arvu omistamise. Proovitöö ülesanne 6.5. Proovitöö raames oli vajalik teostada esimene ülesanne, mille sisuks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekooseisu MSSQL-i baasist (samuti võib lahendada MSSQL-i konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Lahenduse osadena tuleb esitada taustteenuse ja esitluskihi kood ning tulemi docker konteiner koos nõutud dokumentatsiooniga. 6.6. Proovitöö ülesannete tegemisel pidi lähtuma kogu proovitöö failis esitatust ja arvestama olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure ja esitama lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu, mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks. Hankija hindamiskomisjoni (edaspidi Komisjon) tuvastatud puudused on muuhulgas seotud sellega, et Vaidlustaja ei esitanud eduka lahenduse ehitamiseks ja paigaldamiseks kõike vajalikku. 6.7. Docker-compose on tööriist, mis aitab arendajatel luua ja käivitada mitmekonteinerilisi Docker rakendusi (võimaldab mitut seotud teenust (näiteks veebiserver ja andmebaas) koos käivitada ja hallata). Gradle on ehitustööriist, mida kasutatakse tarkvara koostamiseks, testimiseks ja pakkimiseks (teeb tarkvara arendamise automatiseeritumaks ja aitab tagada, et kõik vajalikud komponendid oleksid õigesti kokku pandud). Proovitöös nõutud tehnoloogia kubernetes on konteinerite haldussüsteem, mis võimaldab hallata konteineripõhiseid rakendusi suuremas ulatuses. See aitab automatiseerida rakenduste juurutamist, skaleerimist ja hooldust. 6.8. Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumi 4 alusel põhjendatult 7 punkti, kuivõrd Nõutud on, et ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner. Antud töös puudub aga taustateenuse docker compose, seega oli põhjendatud 7 punkti andmine maksimaalse 10 punkti asemel. Rakenduse enda ehitamiseks ei ole Vaidlustaja kasutanud docker compose-i. 6.9. Hankija on seega alakriteeriumi 4 hindamisel lähtunud RHAD-ist, jäädes selle piiridesse. Vaidlustaja proovitöös on tuvastatud viidatud puudused. 6.10. Hankija ei väida, et Vaidlustaja proovitöös docker compose-i üldse ei kasutatud, vaid viitab asjaolule, et taustteenuse rakenduse enda ehitamiseks ei kasutatud docker-compose-i. 6.11. Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumi 7 alusel põhjendatult 0 punkti, kuivõrd Andmete dump-iga ei ole piisavalt arvestatud. Docker-compose abil käivitatud mssql andmebaasiteenus ei hõlma enda alla migreeritavate andmete importi ning kirjeldust või juhiseid, kuidas seda teha tuleks. Alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada ei olnud kirjeldatud. Lisaks kasutati mittestabiilseid versioone. Lahendus ei ole toimiv, seega oli põhjendatud hindamisel 0 punkti andmine maksimaalse 30 punkti asemel Hankija jääb kindlaks järeldusele, et Vaidlustaja on esitanud lahenduse, mis Hankija hinnangul ei ole alakriteeriumis 7 nõutud toimiv ja kasutatav lahendus. 7 (17) 6.12. Hankija järgis ettenähtud lahenduse ehitamisel ja käivitamisel Vaidlustaja esitatud juhiseid. Tulemusena püsti pandud lahendus oodatud tulemust ehk andmete ülekannet ei võimaldanud. Andmete migratsioon ebaõnnestus, mille alusel Hankija otsustas, et lahendus ei ole toimiv ja kasutatav. Backendi logidest selgus, et lahendus annab veateate, mistõttu andmeülekanne ise ebaõnnestub ja ka kasutajaliidese vaates andmete ülekannet ei toimunud. 6.13. Hankija tunnistab, et hindamisotsuse kirjeldus võis Vaidlustaja jaoks hankenõuete, Vaidlustaja esitatud töö puudujääkide ja sellele tugineva Hankija lõpliku otsuse vahel seoste loomist raskendada, kuivõrd Hankija lisas ka lisatähelepanekuid, mis ei olnud otsuse jaoks määravad, aga mis olid siiski tähelepanuväärsed. Põhjaliku tagasiside andmine on lubatav. 6.14. Hankija otsuse põhjenduses on lisaks konkreetsele nõudele, mille alusel otsus punktide määramisel tehti (Lahendus ei ole toimiv), ka sellised tähelepanekud esitatud proovitöö lahenduse osas, mis raskendasid oluliselt Hankija hindamistoiminguid. Vaidlustajale oli proovitöö ülesande p-i 2.8 raames teatavaks tehtud, et Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse. Sama põhjendusega tõi Hankija ka andmete dumpi käsitlevate materjalide puudulikku põhjalikkust välja (näiteks puudus juhistes dump restore puudutav osa). 6.15. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et nõuetes ei olnud sõnastust, et proovitöö lahendus peab sisaldama andmebaasi dump importi. Hankija täpsustas kirjavahetuse teel andmebaasi dump impordi oodatud käsitlust. Küsimusele 827454: Kas saab eeldada, et MSSQL andmebaas on olemas või peame selle oma dockeris looma ja siis seal ka taastama andmebaasi dump-ist? vastas Hankija 11.03.2024: Jah, pakkujale on antud MSSQL DUMP, mitte server. Pakkuja peab endal MSSQL-i teenuse püsti saama. Hankija ei taga serverit selleks eesmärgiks. Sarnaselt vastas Hankija küsimusele 826972: Jah, ootame, et arendaja kasutab oma arenduses ette antud MSSQL dumpi. Hankija täpsustuste eesmärk oli välistada pakkuja ja Hankija vahelisi tehnilisi erinevusi andmete impordil MSSQL baasi. Sama eesmärgi nimel oli proovitöö ülesande p-i 2.8 raames teatavaks tehtud, et Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse. 6.16. Seoses Vaidlustaja väitega, et proovitöö eesmärgiks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekoosseisu MSSQL-i baasist (serverist) saata PostgreSQL andmebaasi, märgib Hankija, et proovitöö ülesande täpne sõnastus on luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekooseisu MSSQLi baasist (samuti võib lahendada MSSQLi konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi. Hankija proovitöö ülesandes puudub MSSQL-i baasi juures täpsustus „(serverist)“. Selle mõiste on Vaidlustaja enda tõlgenduse toetamiseks lisanud ja serveri väljatoomine on selles kontekstis eksitav, kuna viitab kindlale infrastruktuurile, mis erineb Hankija poolt oodatud konteineriseeritud lahendusest ja võib sisaldada konfiguratsiooni nüansse, mis ei pruugi olla konteinerlahenduse puhul asjakohased. 6.17. Vaidlustaja viide Hankija sõnumile, et proovitöö lahendusena oodatakse lihtsustatud lahenduse loomist (Hankija 28.03.2024 vastus), ei ole põhjendusena andmebaasi dump importi kontekstis asjakohane. Hankija vastus kohaldus väga konkreetselt küsimusele, kas lisaks kättesaadavaks tehtud taustamaterjalidele (ärinõuded) on vaja täiendavate ärireeglitega arvestada (sh viidatud linkidega). Hankija vastus oli, et ei pea. Selle vastuse laiendamine välja toodud kontekstile ei ole adekvaatne. 6.18. Hankija viitas põhjenduses ka sellele, et alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada, ei olnud kirjeldatud. Hankija tunnistab, et sõnastus oli ebatäpne ja oleks võinud olla Alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada ei olnud piisavalt kirjeldatud. 6.19. Vaidlustaja toob välja, et pakkujad olid kohustatud sõlmima konfidentsiaalsuslepingu, mis Vaidlustaja hinnangul määras loodava lahenduse lahenduskäiku. Hankija jagas küll proovitöö teostamiseks omalt poolt juba moonutatud andmestikku, aga veendumaks infoturbenõuete tagamises ka sellises olukorras, kus ekslikult mõni osa andmestikust siiski konfidentsiaalset infot sisaldab, nõudis Hankija pakkujatelt enne andmetele ligipääsu andmist konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimist. 8 (17) 6.20. Hankija ei ole andmebaasi dump importi hindamisotsuse kujundamise aluseks võtnud vaid on soovinud tähelepanu juhtida andmete dumpi käsitluse puudulikkusele, mistõttu antud tähelepanek ei toeta Vaidlustaja nõuet saada alakriteeriumis 7 rohkem punkte. 6.21. Hankija juhib tähelepanu Vaidlustaja argumentatsioonis esinevale vastuolule. Proovitöö dokumentatsioonis toob Vaidlustaja välja, et konfidentsiaalsuslepingu alusel jagatud MSSQL andmebaasi faili alusel loodi lokaalsel arendusel MSSQL andmebaas. Vaidlustaja märgib, et pakkujaga jagatud andmeid ei tohtinud kopeerida, salvestada või muul viisil reprodutseerida ja sellepärast ei olnud võimalik MSSQL andmebaasiteenuses ette näha automatiseeritud andmete importi lahendusse. Vaidlustaja tõlgenduse puhul tekib küsimus, kas Vaidlustaja hinnangul peaks juba ka lokaalsel arendusel MSSQL andmebaasi loomine olema õigusrikkumine ja miks sellisel juhul Vaidlustaja jättis proovitööd teostades ja RHAD-iga tutvudes kasutamata võimaluse Hankijalt seisukohta paluda. 6.22. Vaidlustuses esitatu ei ole korrektne ja irdub nii proovitöö ülesandest kui esitatud proovitööst ning hindamismetoodikast. Proovitöös esinevad puudused on alakriteeriumide 4 ja 7 maksimumtulemuse juures kirjeldatuga võrreldes ilmse puudused, st kinni ei ole hoitud olemasolevatest ärireeglitest ning ülesandest. Seega on asjakohane, et Komisjoni hinnangul vastab nende puuduse tõttu töö 129 punkti väärilisele kirjeldusele, kuna esineb mitmeid puudujääke. 6.23. Komisjon on proovitöid hinnanud üksnes iga proovitöö suhtes üksikult vastu hindamismetoodikat. Proovitööde hindamisel tagas Komisjon seega võrdse kohtlemise ja objektiivsuse, kontrollides seeläbi pakkuja (sh Vaidlustaja) kompetentsi ja võimekust mõista olemasoleva süsteemi eripärasid ning pakkuda sellesse sobituvaid lahendusi. Vaidlustaja proovitöö ei ole objektiivselt hindamismetoodika maksimumtulemusele vastav, mistõttu Hankija omistas sellele kogumis 129 punkti, mis andis kokku 47,78 hindepunkti. Hankija hinnangul on hindamismetoodika piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS § 3 üldpõhimõtted. 6.24. Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud täiendavalt esitatud põhjendusi neid sisuliselt muutmata, võttes arvesse Vaidlustaja märkust puuduste nimetamise lakoonilisusest. Hankija peab otsuses märgitud põhjendusi piisavaks. Hindamismetoodika ei võimalda esitatud proovitööd teisiti hinnata 6.25. Hindamismetoodika kohaselt oli võimalik anda alakriteeriumi 4 alusel hindepunkte kas 1, 3, 5, 7 või 10 ja alakriteeriumi 7 alusel kas 3, 9, 15, 21 või 30. Seega ei oleks Hankijal olnud võimalik hindamismetoodikast kõrvale kaldudes omistada Vaidlustaja pakkumusele rohkem hindepunkte. Hankija on loonud hindepunktide andmiseks trepid, mistõttu ei saa siinkohal lähtuda eraldi proportsionaalsusest, vaid üksnes seatud ja avaldatud punktidest. Hindamismetoodika kohaselt on iga tuvastatud puudus eraldiseisvalt aluseks otsuses märgitud hindepunktide andmisele hindamismetoodika p-i 3.1.6 kohaselt. Hindamismetoodika puhul tuleb panna tähele ka hindamismetoodika p-i 3.1.6, mille kohaselt hindab Komisjon alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid. Kolme tuvastatud puuduse korral on ainuvõimalik omistada Vaidlustaja proovitööle kokku 129 hindepunkti, sh 7 hindepunkti alakriteeriumi nr 4 eest ja 0 hindepunkti alakriteeriumi 7 eest. 6.26. Hankija hindas vastavalt hindamismetoodikale proovitööd kogumis ning kõik põhjendused käisid väga konkreetselt alakriteeriumite kohta Vaidlustaja ei ole mõistnud hindamismetoodikat nii nagu see on kirja pandud. 6.27. 01.07.2024. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.27.1. Vaidlustaja tõlgendab proovitöö ülesannet ja Hankija vastust selles küsimuses ekslikult. Hankija poolt täiendavate selgituste lisamine ja tagasiside on sobilik ning selle valideerimine hindamismetoodikaga võimaldab mõista, mille eest on hindepunkte vähendatud ja mille eest mitte. Hankijal on kohustus hindamismetoodikast kinni pidada ning vastuses vaidlustusele selgitas Hankija, mis on hindamismetoodika kohaselt hindepunktide 9 (17) vähendamise alus ja mis on täiendav tagasiside. Põhjaliku proovitöö teostamise järel on oodatav, et pakkujad saaksid tagasiside tervikule, mitte üksnes hindamisega soetud nüanssidele, eriti kui tegemist on mitte-eduka pakkujaga, kes eelduslikult soovib järgmise hanke tarbeks enda tööprotsesse parendada. Komisjon vaatab proovitööd tervikuna ning pakkuja esitatud proovitöö puhul kirjeldatud tagasiside oli antud tulenevalt asjaolust, et need raskendasid oluliselt Hankija hindamistoiminguid. Täiendava tagasiside puudumine või kuidagi teisiti markeerimine ei oleks käesolevat vaidlust sisuliselt muutnud – Vaidlustaja esitas proovitöö, mille lahendus ei toiminud. 6.27.2. Hankija ei ole muutnud teabevahetuse raames RHAD-i vaid üksnes selgitanud proovitöö olemust ja nõudeid. Teabevahetus ei sisalda RHAD-i muutmist nõudvat teavet ja Hankija ei ole selgituste andmisega RHAD-i muutnud. Proovitöös oli vastav nõue olemas hoolimata sellest, et see ei olnud Vaidlustajale oodatavas sõnastuses. Hankijal ei ole loomingulise töö puhul vajadust selgitada lihtlausete, käskude ja keeldudega proovitöö lahendust vaid anda ette tehnilised nõuded, millest arusaamine ongi proovitöö üks eesmärkidest, näidates seeläbi potentsiaalse lepingupartneri pädevust ja oskusi. Vaidlustaja ei mõistnud täielikult proovitöö olemust, tehnilisi nõudeid ja sisu, mistõttu ei olnud proovitöö lahendus ka rohkemate hindepunktide vääriline. 6.27.3. Hankija kordab, et proovitöö sisuks oli luua lahendus, mis võimaldab ettemääratud andmekooseisu MSSQL-i baasist (samuti võib lahendada MSSQL-i konteinerist) andmeid saata PostgreSQL andmebaasi, arvestades olemasolevaid ärireegleid, andmemudeleid ning protseduure. Lahenduse osadena tuleb esitada taustteenuse ja esitluskihi kood, tulemi docker konteiner koos nõutud dokumentatsiooniga ehk siis oluline oli ka tulemini jõudmine, mitte üksnes tulem ise. 6.27.4. Vaidlustaja väidab, et andmete automaatset importi kinnitab lisaks tõsiasi, et Hankija poolt väidetavalt kehtestatud nõuet mõistis sellisel viisil üksnes Kolmas isik. Hankija on kohustatud kõiki pakkumusi võrdväärselt hindama ja kohtlema, kusjuures hindamismetoodika ei näe ette ka pakkumuste võrdlemist, mis tähendab, et iga pakkumust vaadeldakse vastu hindamismetoodikat. Hankija hinnangul ei ole Vaidlustaja järeldus, mis viitab ebaõiglasele kohtlemisele, asjakohane, kuna Vaidlustaja proovitöö tulemus ei ole seotud teiste pakkujate proovitöö tulemiga. Samuti ei ole Vaidlustajal võimalik võtta seisukohta teiste pakkujate töö puuduste osas, kuivõrd need ei ole Vaidlustajale teada. 6.27.5. Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumi 4 alusel põhjendatult 7 punkti. Vaidlustaja püüab tekitada segadust erinevate mõttekäikudega terminoloogiast, mis ei ole asjakohased. Proovitööd tuleb tõlgendada nii, nagu teine mõistlik valdkonnateadlik inimene seda mõistis. Vaidlustaja selgitab, et on mitme aastase valdkonnakogemusega ettevõtja, kuid teisalt jätab mulje nagu jäänuks arusaamatuks, mida tähendab proovitöö kontekstis rakenduse ehitamine. 6.27.6. Gradle on avatud lähtekoodiga ehitustööriist, mis automatiseerib Java ja teiste platvormide rakenduste ehitamist, testimist ja juurutamist. Hankijale jääb ebaselgeks, mis sisulistele kattuvustele Vaidlustaja viitab väitega, et Hankija on erinevates hindamiskriteeriumides ühe ja sama puuduse eest punkte maha võtnud. Vaidlustaja ei too konkreetselt välja, mis ühisest kriteeriumist lähtuvalt Hankija väidetavalt kahe kriteeriumi osas punkte maha võttis. 6.27.7. Vaidlustaja proovitöö sai alakriteeriumi 7 alusel põhjendatult 0 punkti Vaidlustaja toob taaskord korduvalt esile, et andmete dumpi automaatset importi ei olnud nõutud. Hankija kordab, et automaatset andmete migratsiooni puudutavat tagasisidet ei saa käsitleda kui Hankija katset väita, et vaidlustaja esitatud lahendus ei olnud terviklik ja seega toimiv. Automaatselt imporditud andmed oleks ära hoidnud andmete impordi konfiguratsiooni erinevusi jms, mistõttu sai see põhjenduses ka tähelepanekuna välja toodud. Nagu Hankija ka vaidlustuse vastuses välja tõi, hinnati lahenduse toimimist ja kasutatavust hoopis selle põhjal, kas andmete migratsioon töötas või mitte. Lahendus ei töötanud vaid andis veateate. Otsuse aluseks, miks lahendus ei olnud Hankija hinnangul toimiv ja kasutatav, oli asjaolu, et andmete migratsioon ei töötanud ja tulemus ei olnud selle järgi nt ka ülekantud andmete näol hinnatav (nt ei olnud võimalik hinnata, kas andmed kandusid vastavalt ärireeglite üle või mitte). 10 (17) 6.27.8. Hankija järgis Vaidlustaja jagatud juhiseid (menetlusdokumendile on lisatud ülevaade, kuidas Hankija veateateni jõudis). Andmete impordi osas olid juhised puudulikud. 6.27.9. Hankija ei nõustu Vaidlustaja järeldusega, et Kolmanda isiku seisukoht tuleb jätta tähelepanuta. Kolmas isik kirjeldas oma seisukohast proovitöö ülesande mõistmist ja viitas vastavatele proovitöö punktidele ja teabevahetusele, millele tuginedes tema lahenduskäiku kavandas, ilmestades alternatiivset lahendust Vaidlustaja valikutele. Kolmanda isiku lahenduskäik arvestas siinjuures süsteemi terviklikkuse vajadust, tuues välja lahenduse automaatset paigaldamist docker-compose abil ning automatiseeritud MSSQL andmebaasi käsitlust. Selline lahendus aitas vältida mh konfiguratsiooni erinevusi, millega oleks võinud ka Vaidlustaja arvestada, teades Proovitöö ülesande p-i 2.8 raames teatavaks tehtud asjaolu tõttu, et Pakkuja annab hankijale üle lähtekoodi, dokumentatsiooni, helm charti ja muu mis peaks olema vajalik lahenduse ehitamiseks (buildimiseks) ja paigaldamiseks ning hankija ise kontrollib ja paigaldab vastavasse klastrisse. 7. Kolmas isik, Industry62 OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 19.06.2024 kirjaga) ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Hankija ei ole hindamiskriteeriume hindamise käigus muutnud ega rakendanud nõudeid, mida hindamiskriteeriumid ei sisaldanud. 7.2. Tõendamata on Vaidlustaja oletus, et Hankija tegi proovitööde hindamisel kiirustamisest tingitud vigu. 7.3. Vaidlustaja etteheidetest Hankija hindamistulemusele saab Kolmandale isikule nähtavas osas järeldada, et Vaidlustaja proovitöö sisuline puudujääk seisnes Docker Compose tööriista puudulikkuses või mittetoimivuses kõrgemate hindepunktide saamiseks nõutud viisil. Olukorras, kus vaidluse all ei ole Vaidlustaja pakkumuse vastavus, vaid vastavaks tunnistatud pakkumusele hindepunktide omistamine, ei saa Hankija otsuse põhjendatust kontrollida üksnes riigihanke tehnilise kirjelduse või proovitöö baasnõuete põhjal. Hindepunkte saab pakkumusele omistada üksnes eeldusel, et kõik vastava punktisumma saamiseks kehtestatud eeldused on täidetud. 7.4. Proovitöö hindamise alakriteeriumi 7 hindepunktide kirjeldused hindamismetoodikas on kehtestatud kumulatiivselt ja nii vähima punktisumma 3 kui maksimaalse punktisumma 30 saamise eelduseks oli mh nõue, et Docker Compose lubab tervet lahendust Dockeris paigaldada ja käivitada. Docker Compose on tööriist Dockeri rakenduste defineerimiseks ja käivitamiseks, mis võimaldab käivitada erinevaid rakendusi kombinatsioonis ja määratleda nende toimimise põhimõtted, nii et soovitud lahendus kui tervik rakendub ühe käsuga. 7.5. Hankija tuvastas, et Vaidlustaja proovitöös ei hõlmanud Docker Compose abil käivitatud andmebaasiteenus migreeritavate andmete importi ega ka kirjeldust või juhiseid, kuidas seda teha. Kuivõrd ükskõik millise nullist suurema punktiarvu saamiseks antud alakriteeriumi järgi oli nõutud võimalus terve ehk terviklik lahendus Docker Compose abil paigaldada ja käivitada, on ilmne, et viidatud puuduse korral ei olnud Hankijal võimalik Vaidlustajale alakriteeriumi alusel punkte anda. 7.6. Proovitöö kirjelduse p 4.3.1 sätestab: Lahenduse loomisel tuleb arvesse võtta tellija poolt jagatud taustamaterjale: [---] 4.3.1.1.3. MSSQLi baasi väljavõte. Teabevahetuses ja vaidlustuses nimetatud mõiste dump tähendabki erialakeeles andmebaasist konkreetsete kriteeriumide alusel väljavõetud andmekogumit ja nn andmete dump viitabki Proovitöö kirjelduse p-is 4.3.1.1.3 nimetatud MSSQL-i baasi väljavõttele ehk konkreetselt proovitöö lähtealusena nimetatud materjalile. Ka Vaidlustaja ise on vaidlustuses Hankija vastustele ja tehnilisele kirjeldusele viidates välja toonud, et proovitöö teostamisel tuli aluseks võtta ette antud MSSQL dump (nt Hankija 12.03.2024 vastus: Jah, ootame, et arendaja kasutab oma arenduses ette antud MSSQL dumpi.) ning PostgreSQL-i andmed peavad tekkima vastavalt proovitöö ülesandele, kui Hankija paneb pakkuja poolt loodud integratsiooni tööle (Hankija 14.03.2024 vastus). 7.7. Hankija on tuvastanud, et Vaidlustaja loodud Docker Compose ei hõlmanud andmekogumi importi. Nõuet, et terve lahendus peab olema Docker Compose’i abil Dockeril paigaldatav ja käivitatav, saab mõista üksnes nii, et läbi Docker Compose’i paigalduv ja 11 (17) käivitatav lahendus peab sisaldama ka vahelesegamist mitte vajavat dump faili (p 4.3.1.1.3) importi. Kui see ei olnud Vaidlustaja proovitöös tagatud, siis ei vastanud proovitöö alakriteeriumi 7 alusel punktide andmise eeldustele ja Hankija ei saanud selle alakriteeriumi alusel ka tööle ühtegi punkti omistada. Vaidlustaja argument, et Hankija soovis lihtsustatud lahendust, saaks olla asjakohane juhul, kui vaidluse all oleks Vaidlustaja pakkumuse vastavus, kuid ei tähenda, et Hankija saaks anda hindamisel punkte kriteeriumi eest, mille eeldused on täitmata. Ka ei ole teabevahetuses antud Hankija vastused seotud dump faili impordiga. 7.8. Asjasse puutumatu on Vaidlustaja väide, et Hankija põhjendused olid vastuolus konfidentsiaalsuslepinguga. Esiteks on see väide ebaloogiline, kuna ka Vaidlustaja ise möönab, et proovitöö aluseks pidi olema etteantud MSSQL dump ehk juba tehtud väljavõte MSSQL andmebaasist. Teiseks, kui Vaidlustaja leidis, et konfidentsiaalsuslepingu sõlmimise tõttu on pakkumuse esitamine õiguslikult lubamatu või lisapunktide saamine õiguslikult võimatu, oleks tal tulnud esitada vaidlustus RHAD-i peale. Proovitöö teostamine tehniliste lahendustega, mis lisapunktide andmist ei võimaldanud, oli Vaidlustaja risk, mis ei muuda Hankija otsust õigusvastaseks ega annaks Hankijale alust omistada Vaidlustaja pakkumusele punkte vastuolus hindamiskriteeriumidega. 7.9. Vaidlustusest nähtub, et sisuliselt analoogsel põhjusel on Hankija vähendanud Vaidlustaja pakkumuse proovitöö punktisummat ka alakriteeriumi 4 alusel, kuivõrd töös puudus taustateenus Docker Compose. Isegi kui Docker Compose tööriista oli Vaidlustaja proovitöös kasutatud, on oluline, et hindepunktide andmise eeldusena pidi proovitöö terviklahendus töötama Docker Compose’i abil, mh selleks, et taustateenuste töös veenduda. Vaidlustuses viidatust nähtub, et Docker Compose oli kas puudulik või mitte täielikult funktsionaalne. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. RHAD-is on kehtestatud kolm hindamiskriteeriumi, millest üks (osakaaluga 60%) on hindamiskriteerium Proovitöö (edaspidi Proovitöö kriteerium), mille ülesanne ja nõuded on kirjeldatud Proovitöö kirjelduses. Proovitöö kriteeriumi hindamismetoodika kirjeldus on kehtestatud Hindamismetoodika osas 3. Seejuures: 1) Hindamismetoodika p 3.1.4 kehtestab: Iga proovitöö alamkriteeriumi kohta langetab hankekomisjon otsuse konsensuslikult, andes punktid vastavalt punktis 3.3 toodud tabelis defineeritud skaalale (punktide arv); 2) Hindamismetoodika p 3.1.6 kehtestab: Hankija hindab iga alamkriteeriumit vastava punktide arvuga, mis on toodud punktis 3.3 tabelis. Pakkumus saab iga alamkriteeriumi kohta tabelis toodud punktide arvu, kui kõik alamkriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui vähemalt üks alamkriteeriumi puhul hinnatav tingimus vastab madalama punktide arvu tingimustele, antakse pakkumusele vastava alamkriteeriumi eest tabelis toodud väiksem punktide arv. Hindamismetoodika p-i 3.2 kohaselt on Proovitöö kriteeriumi hindamiseks kehtestatud 10 alakriteeriumi. 9. Vaidlustaja leiab, et Hankija on eksinud tema proovitöö (Vaidlustaja proovitöö) hindamisel kahe alakriteeriumi alusel: 1) alakriteerium 4. Tulemi ehitamine – taustteenus (maksimaalne punktide arv 10, Vaidlustaja proovitööle omistati 7 punkti); 2) alakriteerium 7. Toimiva lahenduse loomine (maksimaalne punktide arv 30, Vaidlustaja proovitööle omistati 0 punkti). Hankija põhjendused Vaidlustaja proovitöö hindamise kohta on esitatud Edukaks tunnistamise otsuse Lisas 2 Punktisummade koondtabelid (edaspidi Lisa 2) osas Proovitöö. 10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD-is nõutud ja pakkumuses esitatud proovitööde puhul on tegemist nn loovtöödega ning nende hindamine on Hankija (Komisjoni) kaalutlusotsus, mille õiguspärasus on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses. Siiski on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuses nr 3-20-1198 (p 17) selgitanud, et ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avaliku hankemenetluse 2 puhul pidid 2 Ei saa olla vaidlust, et Riigihange korraldatakse avatud hankemenetlusena ning riigihangete registri andmetel ületab selle eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. 12 (17) vaidlustuskomisjon ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata [---] minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning sellest ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (kolleegiumi otsus nr 3-20-924/, p 31; otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23). [---] Seoses pakkumuste hindamisega selgitab Riigikohus otsuse nr 3-20-1198 p-s 21 ka järgmist: [---] RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankijaotsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja - metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. 11. Kuigi osana pakkumuste hindamisest on Proovitööde hindamine Hankija pädevuses ning juba olemuslikult annab hindajale suure hinnanguruumi ja põhineb võrdlemisi subjektiivsetel elementidel (vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16) peab vaidlustuskomisjon eelpool viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt käesoleval juhul kontrollima, kas Vaidlustaja proovitöö hindamisel Hankija (Komisjon): 1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumist ning hindamise korrast; 2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö hindamisel on Komisjon juhindunud hindamiskriteeriumist ja hindamise korrast (Hindamismetoodika p-id 3.1.4 ja 3.1.6). Vaidlustaja proovitöö hindamine alakriteeriumi 4 alusel 12. Hindamismetoodika p-is 3.3 (tabelis) on Hankija kehtestanud alakriteeriumi 4 alusel punktide andmise kirjelduse (tasemed) järgmiselt: 1) 1 punkt - tulemi ehitamiseks kasutatakse tellijale sobivat töövahendit; 2) 3 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja ehitamisel kasutatavate teekide asukoht on seadistatav; 3) 5 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja teekide kasutamiseks mõeldud sihtkoht on juhitav töövoo muutujaga. [---]; 4) 7 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner, mille loomiseks kasutatav baaskonteineri asukoht on juhitav muutujana; 5) 10 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja ehitusprotsessi docker konteiner luuakse ehitamisel kasutatava töövahendiga. Töövoodes ei ole otseselt „docker build“ sammu. 13. Komisjon on omistanud Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi 4 alusel 7 punkti, esitades Lisas 2 järgmise põhjenduse: Nõutud on, et ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner. Antud töös puudub aga taustateenuse docker compose. Eeltoodud põhjendusest nähtub, et Komisjoni hinnangul täidab Vaidlustaja proovitöö alakriteeriumi 4 vähem punkte andvate tasemete nõuded (sh on Vaidlustaja poolt loodud käivitatav ja toimiv docker konteiner, sest vastasel korral poleks Komisjon saanud anda Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi 4 alusel 7 punkti), kuid ei vasta maksimaalse 10 punkti andmiseks vajalikele nõuetele, kuna töös puudub taustateenuse docker compose. 14. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija põhjendus ning seega ka alakriteeriumi 4 alusel 10 punkti andmata jätmine pole õiguspärane, kuna: 1) ükski RHAD-is kehtestatud nõue ei näinud ette, et proovitöö teostamisel tuleks kasutada 13 (17) docker compose.yml lahendust; 2) Hankija on vastuses vaidlustusele ise selgitanud, et docker compose on tööriist, mis aitab arendajatel luua ja käivitada docker lahendusi, kuid tegemist ei ole ehitamiseks kasutatava tööriistaga. Proovitöö kirjelduse p 3.3 näeb ette, et taustteenuse loomisel tuleb kasutada Spring raamistikku. Taustteenuste kokku ehitamisel tuleb kasutada Gradle vahendit. Seega alakriteeriumi 4 kohaselt, mis reguleeris taustteenuse ehitamist, tuli sellekohane docker konteiner luua Gradle töövahendiga; 3) Komisjon kinnitab alakriteeriumiga 7 seotud põhjendustes, et Vaidlustaja proovitöös on docker compose kasutatud, mistõttu Hankija väited on vastuolulised. Hankija seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Gradle on avatud lähtekoodiga ehitustööriist, mis automatiseerib Java ja teiste platvormide rakenduste ehitamist, testimist ja juurutamist; 2) dokumentatsiooni osana esitatud taustteenuse README-s st2-backend on loetletud eelduste all välja toodud JDK, Docker ja Docker Compose. Proovitöö kirjelduses (p 2.5) oli nõutav, et Lähtekoodiga koos peab esitama lahenduse põhidokumentatsiooni, mis peab olema kirjeldatud „README.md“ failis; 3) Hankija ei ole väitnud, et Vaidlustaja proovitöös ei ole docker-compose-i, vaid seda, et docker-compose-i pole kasutatud taustteenuse rakenduse ehitamiseks. 15. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et jättes Vaidlustaja proovitööle Lisas 2 esitatud põhjusel alakriteeriumi 4 alusel 10 punkti andmata, ei ole Komisjon lähtunud Hindamismetoodikast ja alakriteeriumis 4 kehtestatud tingimustest. Seda järgmistel põhjustel: 1) sellest, et Komisjon andis Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi 4 alusel 7 punkti järeldub muuhulgas, et Hankija hinnangul on tulemi ehitamiseks kasutatud tellijale sobivat töövahendit (esimene tase, mis annab ühe punkti) ning ehitusprotsessi tulemiks on käivitatav ja toimiv docker konteiner (neljas tase, mille alusel omistati 7 punkti). Kuna 7 alapunkti andmisega Komisjon Vaidlustaja proovitöö eeltoodud nõuetele vastavust aktsepteeris, leidis Komisjon, et Vaidlustaja kasutas tulemi ehitamiseks tellijale sobivat töövahendit; 2) alakriteeriumi 4 puhul on 10 punkti andmise eelduseks, et ehitusprotsessi docker konteiner luuakse ehitamisel kasutatava töövahendiga. Hankija ei lükanud vaidlustusmenetluses ümber Vaidlustaja väidet, et Vaidlustaja proovitöös on ehitusprotsessi docker konteiner loodud ehitamisel kasutatud töövahendiga; 3) Proovitöö kirjelduse p-i 3.3 kohaselt Taustteenuste loomisel tuleb kasutada Spring raamistikku. Taustteenuste kokku ehitamisel tuleb kasutada gradle vahendit. Seega tuli taustteenuse ehitamisel kasutada Gradle töövahendit, mida Vaidlustaja proovitöös ka kasutas3; 4) alakriteeriumi 4 kohta ei ole Hindamismetoodikas, sh selle kriteeriumi alusel 10 punkti andmise eeldusena kusagil märgitud, et hindamisel arvestatakse docker compose kasutamist, seega ei saanud taustateenuse docker-compose-i puudumine olla põhjuseks 10 punkti andmata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö hindamine alakriteeriumi 4 alusel ei ole toimunud kooskõlas Hindamismetoodikaga. Vaidlustaja proovitöö hindamine alakriteeriumi 7 alusel 16. Hindamismetoodika p-is 3.3 (tabelis) on Hankija kehtestanud alakriteeriumi 7 alusel punktide andmise kirjelduse (tasemed) järgmiselt: 1) 3 punkti - lahendus on toimiv ja kasutatav ning täidetud on äri nõuded. Lahenduse loomisel ei ole arvestatud tellija tehnoloogiatega. Docker-compose lubab tervet lahendust dockeri paigaldada ja käivitada; 2) 9 punkti - lahendus on toimiv ja kasutatav ning täidetud on äri nõuded. Lahenduses on kasutusel tellija poolt nõutud tehnoloogiad. Default JWT tokenid dokumenteeritud; 3) 15 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja lahenduse esitluskiht ja teenuste kiht on selgelt eraldatud. Tervik protsessi eest kannab hoolt protsessimootor4. Inputid on saneeritud ja mõistlikult kaitstud html/hsql injectoni vastu. 4) 21 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja lahenduse 3 Vaidlustuskomisjon peab võimalikuks tuua siinkohal välja Vaidlustaja kasutatud töövahendi. Menetlusosalised on Vaidlustaja töövahendi nimetamist püüdnud kohati vältida, kuid tekstide osadest, mis ei ole ärisaladusega kaetud ilmneb nagunii, et Vaidlustaja on kasutanud Gradle töövahendit, mistõttu selle varjamisel puudub mõte. 4 Protsessimootor on orchestrator nt Camunda, Bonita. Proovitöö raames võib, aga ei ole vaja seda või samaväärset platvormi kasutada, vaid piisab kui mikroteenusel endal on sisene loogika loodud, mis täidab mingit äriülesannet. (Hankija märkus Hindamismetoodikas). 14 (17) erinevad komponendid käivituvad ka juhul, kui mõni teine komponent ei vasta. Vead logitakse arusaadavate teadetega konsooli.(konteiner lahenduste puhul on mõistlik kirjutada logi konsooli, kuna logi korje on tihti lahendatud platvormi poolt); 5) 30 punkti - kui on täidetud sama kriteeriumi vähem punkte andvad nõuded ja veaolukorras antakse ka teade kasutajale. Näiteks: Vabandame, hetkel ei ole teenus kasutatav, kuna X komponent ei toimi hetkel. 17. Komisjon on omistanud Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi 7 alusel 0 punkti (s.o ei ole punkte andnud), esitades Lisas 2 järgmise põhjenduse: Andmete dump-iga ei ole piisavalt arvestatud. Docker-compose abil käivitatud mssql andmebaasiteenus ei hõlma enda alla migreeritavate andmete importi ning kirjeldust või juhiseid, kuidas seda teha tuleks. Alternatiivina välja toodud võimalust, kus kasutaja võib enda MSSQL baasi kasutada ei olnud kirjeldatud. Lisaks kasutati mittestabiilseid versioone. Lahendus ei ole toimiv. Vastuses vaidlustusele selgitab Hankija, et Komisjon tegi otsuse anda Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi 7 alusel 0 punkti, lähtudes tegelikult ainult põhjendusest Lahendus ei ole toimiv. Muus osas on eeltoodud põhjenduse puhul tegemist Hankija lisatähelepanekutega Vaidlustaja proovitöö lahenduse osas, mis ei olnud otsuse jaoks määravad, kuid Hankija arvates tagasisidena vajalikud ja lubatavad. 18. Vaidlustuskomisjon möönab Hankija õigust avada ja avaldada soovi korral tagasisidena pakkujate proovitööde kohta ka lisatähelepanekuid, millest Hankija pakkumuse hindamisel ei ole juhindunud, seejuures tuleks aga selgelt eristada see argumentatsioon, millest Hankija lähtus pakkumuse hindamisel (käesoleval juhul Vaidlustaja proovitöö hindamisel alakriteeriumi 7 alusel) e otsuse põhjendused ning teave mida Hankija esitab lihtsalt tagasisidena (nt põhjuste osas, mis raskendasid Hankija poolseid hindamise toiminguid) ning mis Hankija hindamise aluseks ei ole. Seda Hankija käesoleval juhul Lisas 2 teinud ei ole. Vaidlustuskomisjon mõistab Hankija vastuses vaidlustusele 5 esitatud selgitust nii, et Vaidlustaja proovitöö alakriteeriumi 7 alusel hindamise puhul välja toodud põhjendustest on otseselt asjakohane, e põhjendab proovitöö hindamist 0 punktiga, ainult viimale lause - Lahendus ei ole toimiv. Seega puudub vaidlustuskomisjonil vajadus käsitleda käesolevas otsuses menetlusosaliste argumente, mis puudutavad teisi põhjendusi, sh väidetavalt ebapiisavat arvestamist andmete dump-iga6 ja seda, et Docker-compose abil käivitatud mssql andmebaasiteenus ei hõlma enda alla migreeritavate andmete importi ning kirjeldust või juhiseid. Kui need asjaolud ei olnud Hankija enda kinnitusel aluseks Vaidlustaja proovitöö hindamisele 0 punktiga, ei ole need käesolevas vaidluses asjasse puutuvad. 19. Seoses Lisas 2 toodud lakoonilise põhjendusega Lahendus ei ole toimiv on Hankija vastuses vaidlustusele selgitanud, et Hankija järgis etteantud lahenduse ehitamisel ja käivitamisel Vaidlustaja esitatud juhiseid. Tulemusel püsti pandud lahendus nõutavat tulemust e andmete ülekannet ei võimaldanud. Andmete migratsioon ebaõnnestus, mille alusel Hankija otsustas, et lahendus ei ole toimiv ja kasutatav. Backendi logidest selgus Hankija jaoks, et lahendus annab veateate, mistõttu andmeülekanne ise ebaõnnestub ja ka kasutajaliidese vaates andmete ülekannet ei toimunud. Otsuse aluseks, miks lahendus ei olnud toimiv ja kasutatav, tugines Hankija asjaolule, et andmete migratsioon ei töötanud ja tulemus ei olnud seejärgi, nt ka ülekantud andmete näol, hinnatav. 20. Vaidlustaja on seisukohal, et andmete ülekanne ebaõnnestus seetõttu, et Hankija ei järginud Vaidlustaja antud juhiseid. Veakoodi väidetava taasloomisega tuvastas Vaidlustaja, et Hankija viidatud veakoodi tekitab olukord, kus MSSQL lähteandmebaasis ei sisaldu andmeid (st andmebaasis ei olnud ette nähtud lähteandmeid migratsiooni toimumiseks). Olukorras, kus imporditavaid andmeid andmebaasis ei sisaldu on loogiline olukord, et andmete ülekandmist toimuda ei saa. Hankija ei nõustu Vaidlustaja eeltoodud väidetega ning selgitas täiendavalt veateateni jõudmist, esitades tõendina ülevaate Hankija tegevust, mille tulemuseks oli veateate saamine (edaspidi Lahenduskäik). Esimeste sammude hulgas teostas Hankija MSSQL lähteandmebaasi loomise (manuaalselt andmete import dumpist) ja selle olemasolu kontrollimise, alles siis 5 Vt eelkõige Hankija 19.06.2024 menetlusdokumendi p-d 17 ja 18 ning 01.07.2024 menetlusdokumendi p 2.13. 6 19.06.2024 menetlusdokumendi p-s 2.24 on Hankija üheselt mõistetavalt märkinud: Nagu hankija punktis 2.17 välja toob ei ole hankija andmebaasi dump importi hindamisotsuse kujundamise aluseks võtnud vaid soovinud tähelepanu juhtida andmete dumpi käsitluse puudulikkusele, mistõttu antud tähelepanek ei toeta vaidlustaja nõuet alakriteeriumis nr 7 rohkem punkte saada. 15 (17) käivitas Hankija migratsioonilahenduse ning jõudis välja veateateni, mistõttu Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et veakoodi tekkepõhjuseks oli MSSQL lähteandmebaasi andmete puudumine. Hankija märgib, et Vaidlustaja poolt tõendina esitatud vealogi ei vasta täpselt Hankija veateatele, mis seab kahtluse alla Vaidlustaja väite, et Vaidlustaja kordas täpselt Hankija tegevust. Vaidlustuskomisjon veendus Vaidlustaja ja Hankija esitatud lahenduskäikudest, et õige on Hankija väide, et Vaidlustaja esitatud vealogi ei vasta täpselt Hankija veateatele. 21. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud Lahenduskäik tõendab asjaolu, et andmete migratsioon ebaõnnestus, mistõttu saab teha põhjendatud järelduse, et Hankija otsus, et Vaidlustaja lahendus ei ole toimiv ja kasutatav, on õige. Vaidlust ei ole selles, et andmete migratsioon ei toiminud ning lahendus andis veateate, kuid Vaidlustaja väitel oli veateate põhjuseks see, et MSSQL lähteandmebaasis polnud andmeid, mida edasi kanda, mistõttu andmete migratsiooni ei saanudki toimuda. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu. Lahenduskäigust ilmneb, et Hankija on teostanud MSSQL lähteandmebaasi loomise ning kontrollinud andmebaasi olemasolu (andmebaasi andmemaht on kontrollitav). Liikudes Vaidlustaja proovitöö kasutajaliigesele ning käivitades migratsiooni oli tulemuseks veateade „Viga migratsiooniga“, sama nähtus backendi logidest. Kuna andmete migratsioon ei töötanud, polnud tulemus hinnatav. 22. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on vaidlustusmenetluses piisavalt veenvalt tõendanud, et tal ei õnnestunud Vaidlustaja migratsioonilahenduse abil andmete migratsiooni teostada, seega ei vastanud Vaidlustaja proovitöö ka alakriteeriumi 7 kõige esimesele astmele lahendus on toimiv ja kasutatav [---], mis oli hinnatav 3 punktiga. Mittetoimiva lahenduse eest alakriteeriumi 7 alusel punkte anda ei saanud. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja proovitöö hindamine alakriteeriumi 7 alusel 0 punktiga on kooskõlas Hindamismetoodikaga. Vaidlustuskomisjon ei saa asuda Hankija asemel tegema pakkumuse hindamiseks vajalikke toiminguid, sest pakkumuste sisuline hindamine on Hankija ainupädevuses. 23. Käesoleva otsuses esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija on eksinud Vaidlustaja proovitöö hindamisel alakriteeriumi 4 alusel, kuid on hinnanud proovitööd õiguspäraselt alakriteeriumi 7 alusel, jättes Vaidlustaja proovitööle selle alakriteeriumi alusel punktid andmata (Vaidlustaja proovitöö sai 0 punkti 30-st võimalikust). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi juhul, kui Hankija omistaks Vaidlustaja proovitööle alakriteeriumi 4 alusel täiendavad 3 punkti, e hindaks seda maksimaalse 10 punktiga, ei muudaks see pakkumustele omistatud punktisummade järjestust ning sellega ei muutuks Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste järjestus ning ei muutuks õigusvastaseks Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. 23.1. Vastavalt Edukaks tunnistamise otsuse Lisale 1 Punktisummade koondtabelid on Kolmanda isiku pakkumus saanud kolme hindamiskriteeriumi alusel kokku 85,62 punkti, sh Proovitöö kriteeriumi alusel maksimaalsed 60 väärtuspunkti (maksimaalsed 162 punkti). Kolmanda isiku pakkumusele antud punktide õiguspärasust vaidlustatud ei ole. 23.2. Vastavalt Edukaks tunnistamise otsuse Lisale 2 Punktisummade koondtabelid on Vaidlustaja pakkumus saanud kolme hindamiskriteeriumi alusel kokku 76,71 punkti, sh Proovitöö kriteeriumi alusel 47,78 väärtuspunkti (129 punkti). Proovitöö kriteeriumi alusel saadud punktide ümberarvestuseks väärtuspunktideks on Hindamismetoodika p-is 1.7 kehtestatud järgmine valem: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse hinnete summa“/„kõige täiuslikuma pakkumuse hinnete summa“ x 60. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Juhul, kui Hankija hindaks Vaidlustaja proovitööd alakriteeriumi 4 alusel 7 punkti asemel 10 punktiga, tuleks Vaidlustaja proovitööle omistada 129 punkti asemel 3 punkti rohkem, e 132 punkti. Vastavalt eeltoodud valemile saaks Vaidlustaja pakkumus Proovitöö kriteeriumi alusel 48,89 väärtuspunkti (132/162x 60 = 48,89). Kolme hindamiskriteeriumi alusel saaks Vaidlustaja pakkumus kokku 77,82 punkti ning jääks endiselt paremuselt teisele kohale Kolmanda isiku pakkumuse järel. 24. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja RHAD-iga ning alused 16 (17) selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 25. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õiguspärasuse, vaid lähtub nende otsuste vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärane, on õiguspärased ka Hankija otsused, millega Kolmas isik kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Vaidlustusmenetluse kulud 26. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 26.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 26.2. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse oma lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks Vaidlustajalt kogusummas 1488 eurot ja 34 senti, 7h 50min õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 190 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole harilikust mahukam, kuigi on tehniliselt keerukas. Kahe esindaja kasutamine on Kolmanda isiku enda valik ning vajadus selleks puudus. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepinguliste esindajate kulud 6 töötunni ulatuses, seega 1140 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 26.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 17 (17)