Vaidlustaja täiendav seisukoht

Saatja: Ulvi Reimets </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=82B4859226304D079E2B8A870A121CA7-ULVI REIMETS> Saaja: Kati Eller, Mari-Ann Sinimaa Teema: FW: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Lp Kati Eller Edastan Tiit Kutserilt saadud info. Lugupidamisega Ulvi Reimets From: Tiit Kutser <[email protected]> Sent: Thursday, July 11, 2024 12:06 PM To: Ulvi Reimets <[email protected]> Subject: RE: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere taas! Suur tänu abi eest. Täna saabus välismaalt puhkuselt tagasi Georg Martin, kes juhib KMH’d “Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi”. Ta kinnitas, et projekti juht on tema ning, et mingist Workboats Consulting OÜ’st pole tema midagi kuulnud. Nii, et vähemalt kahe KMH osas on täiesti kindel, et Workboats Consulting ei oma nendes mingit rolli. Ühe kohata on tellija kodulehel aruanne, kus tegijad on kirjas nimeliselt (selle lisasin oma viimasele kirjale) ja nüüd on ka teise KMH (alam)projekti juhilt kinnitus, et tema sellist firmat ei tunne. Lugupidamisega, Tiit Kutser ******************************** Professor Tiit Kutser Head of Remote Sensing and Marine Optics Department Estonian Marine Institute University of Tartu Mäealuse 14, Tallinn 12618, Estonia Mobile: +372 5303 7804 Phone: +372 6718 947 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> mereinstituut.ut.ee, www.ut.ee <http://www.ut.ee/> ******************************* From: Ulvi Reimets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, July 10, 2024 8:26 AM To: Tiit Kutser <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Tere, Taotlused on esitatud õigesti. Head päeva, Ulvi Reimets From: Tiit Kutser <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, July 10, 2024 6:23 AM To: Ulvi Reimets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Mari-Ann Sinimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Saatsin just kõigile osalistele täiendavad selgitused (ainult nende punktide osas kus oli midagi olulist lisada) riigihanke 275263 asjus. Kas juriidiline osa dokumendi alguses sai korrektne? Ma lähen kohe merele tegema riikliku seireprogrammi töid. Tagasi jõuan õhtul hilja. Kui midagi on valesti, siis saan veel õhtul parandada. Dokumentide esitamise kuupäev on täna, aga ei ole öeldud, et tööpäeva jooksul. Tööpäeva jooksul ma ei jõua, aga õhtul hiljem saaksin parandusi teha kui midagi on ebakorrektne. Lugupidamisega, Tiit Kutser ******************************** Professor Tiit Kutser Head of Remote Sensing and Marine Optics Department Estonian Marine Institute University of Tartu Mäealuse 14, Tallinn 12618, Estonia Mobile: +372 5303 7804 Phone: +372 6718 947 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> mereinstituut.ut.ee, www.ut.ee <http://www.ut.ee/> ******************************* From: Ulvi Reimets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, July 8, 2024 9:06 AM To: Tiit Kutser <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Mari-Ann Sinimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Lugupeetud Tiit Kutser Kulude välja mõistmine vaidlustusmenetluses toimub RHS § 198 ja 199 alusel. Tasutud riigilõiv jääb vaidlustuse rahuldamata jätmisel vaidlustaja kanda, rahuldamisel aga mõistetakse hankijalt välja. Kui soovite vastavat taotlust esitada, siis taotlege vaidlustuse rahuldamata jätmisel riigilõivu välja mõistmist hankijalt. Kui menetlusosalisel on lepinguline esindaja, siis tuleb käesoleval juhul hiljemalt 10.07.2024 esitada taotlus esindaja kulude välja mõistmiseks. Nende kulude välja mõistmisel lähtutakse põhimõttest kaotaja maksab (vaidlustuskomisjon hindab kas kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud). Praegu ei ole näha, et ühelgi menetlusosalisel oleks lepingulist esindajat. Tervitades Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige From: Mari-Ann Sinimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, July 8, 2024 8:36 AM To: Ulvi Reimets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 From: Tiit Kutser <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, July 8, 2024 7:42 AM To: Mari-Ann Sinimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Mul on üks tehniline küsimus. Vaatan, et vastaspoole vastuse alguses on üks hankija taotlustest, et jätta kõik kulud vaidlustaja kanda. Kirjaliku menetluse teates on ka kirjas, et peaksin midagi analoogset oma vastusesse kirjutama, et mul oleks lootust riigilõiv tagasi saada kui vaidlustus kaldub minu kasuks? Kuidas see lause peaks juriidiliselt korrektselt sõnastatud olema? Kolmapäeval 10. juulil esitan ma kindlasti oma vastuväited. Ette tänades, Tiit Kutser ******************************** Professor Tiit Kutser Head of Remote Sensing and Marine Optics Department Estonian Marine Institute University of Tartu Mäealuse 14, Tallinn 12618, Estonia Mobile: +372 5303 7804 Phone: +372 6718 947 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> mereinstituut.ut.ee, www.ut.ee <http://www.ut.ee/> ******************************* From: Mari-Ann Sinimaa <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, July 5, 2024 3:40 PM To: Tiit Kutser <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kati Eller <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Edgar Peganov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teade riigihankes 275263 Tere! Edastame Teile vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teate riigihankes nr 275263. Palume kinnitada teate kättesaamist e-posti aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Lugupidamisega Mari-Ann Sinimaa Riigihangete vaidlustuskomisjon P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. LP. Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Tartu mnt 85 Tallinn, Harju maakond, 10115 Täiendus Vaidlustusele riigihankes “Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei)“ (viitenumber 275263) . Vaidlustaja taotlused: Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses Vastavalt RHS §197 lõige 1 punkti 5 alusel rahuldada vaidlustus täielikult Vastavalt RHS §197 lõige 1 punkti 6 alusel mõista hankijalt välja vaidlustaja poolt tehtud kulutused (riigilõiv summas 640€) Käesoleva vaidlustuse juurpõhjus on hankija poolt ebamääraselt ja riigile kahjulikult koostatud riigihanke tekst ning hindamisjuhend . Lisaks hankija sügav eksiarvamus, et hankega otsitakse suvalist merenduse valdkonna spetsialisti , mitte riigipoolset eksperti nutipoide projekti „Merehunt“ Ekspertrühma ( roll näha joonis el 1 riigihanke 275263 T ehnilises kirjelduses) . Euroopa Komisjoni valimi järgi moodustab merenduse : laevandus, sadamad ja nende tegevus, laevaehitus, laevade ja avamerevarustus, väikelaevaehitus ja remont, kalapüük, vesiviljelus, kalatööstus, merel toimuv nafta ja gaasitööstus, merel toimuv energiatootmine, maaklerteenused, punkerdamine , klassifitseerimine, süvendamine, kindlustus, lootsimine, mereajakirjandus, merematkad ja muu puhkuse ning turismiga seonduv, mereharidus, haldus, hüdrograafiateenused, rannavalve, merepääste, mereteadus , merekultuur ja palju muud (nimekiri ei ole lõplik). Erinevalt sellest, mida üritab tõestada hankija, ei ole e namusel nendest merenduse harudest mitte mingisugust kokkupuudet nutipoide temaatikaga ning konkreetsemalt projektiga „Merehunt“, millele otsitakse riigipoolset eksperti riigihanke 275263 raames. Seega ei ole kokkupuude ühe või mitme merenduse osaga tõestuseks, et ekspert on võimeline esindama riigi huve projektis „Merehunt“. Riigihan ge “Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine“ on koostatud riigile kahjulikult järgmistel põhjustel: Riigipoolselt nutipoide projekti eksperdilt ei nõuta mitte mingisugust varasemat kokkupuudet nutipoide teemaga . Eestis tegeletakse nutipoide konstrueerimise, ehitamise, testimise ja opereerimisega vähemalt kolmes ülikoolis. Seega on vastav ekspertiis Eestis täiesti olemas . Vaatamata sellele on hankija on koostanud hanke ja hindamistingimused nii , et riik ei nõua endapoolselt eksperdilt mingi sugust eelteadmist nutipoide alal vaid sobib ka varasem kokkupuude ühega paljudest kümnetest merenduse valdkonna tegevustest (mõned loetletud ee s pool) . Hanke tingimustega ( nõutav magistrikraad merenduses) kõrvaldati võimaliku eksperdi konkurentsis Eesti üks kogenumaid nutipoide eksperte . Prof. Alo Laasil Eesti Maaülikoolist on väga pikaaegne kogemus nutipoide alal. Ta on ülemaailmse JÄEVEDE (millest mõni on suurem kui Läänemeri) nutipoide võrgustiku GLEON liige ja on olnud üks selle juhte. Teisalt on tal doktorikraad järveuuringutes, mis ei vasta hanke 275263 tingimustele. Ehk siis mitte asjakohase nõudmisega eemaldati üks Eesti kompetentsemaid eksperte nutipoide valdkonnas. Magistrikraad ükskõik millises valdkonnas on ka tegelikult liiga madal tase arvestades, et suur osa projekti „Merehunt“ põhitäitjaid on doktorikraadiga. Magistrikraadiga riigipoolne ekspert ei ole ilmselt võrdväärsel kvalifikatsiooni ja teadmiste tasemel teiste projekti „Merehunt“ osalistega. Enamusel merenduse erialadest pole mitte mingisugust seost projekti „Merehunt“ eesmärkide ja tegevustega . Nagu eelpool mainitud, on merendus väga lai mõiste, mis hõlmab kümneid ja kümneid erinevaid tegevusvaldkondi. Seega, riigihange 275263 ei nõua eksperdilt ühelt poolt mitte mingisugust eelnevat kogemust projekti „Merehunt“ temaatikaga ning samas lubab kandideerima sisuliselt igaühe, kellel on lõpetatud kõrgharidus (magistrikraad) ükskõik milliselt kümnetest merendusega seotud erialadest. Tunnitasu määramin e ainsaks kriteeriumiks, mis pakkujatel tuli esitada , on riigile kahjulik. On igaühele selge, et ekspert (kelle töötund võib olla natuke kallim) suudab anda nõu vähema ajaga kui mitteekspert. Ehk siis hanke tingimused soodustavad vähema ekspertiisiga pakkujaid ning mõttetut tööaja kulutamist (või vähemalt sellest raporteerimist), selle asemel, et keskenduda riigile ja projekti „Merehunt“ konsortsiumile võimalikult kvaliteetse nõu andmisele. Näiteks eeldab riigihange eksperdi osalemist mereekspeditsioonidel, mis on täiesti ebavajalik ning mõttetu riigi raha kulutamine. Hankija ei ole avalikustanud millise summa peale kavatsetakse leping sõlmida. Riigihanke eeldatav maksumus on 80 000€ ilma käibemaksuta. Workboats Consulting OÜ tunnitasu hind on 50€. Hindamiskriteeriumites on hankija eeldanud (ei ole siduv nõue) 25 töötundi nädalas. See teeb kokku 195 000€. Kui hanke summa oleks rangelt fikseeritud, siis ei ole absoluutselt mingit vahet milline on pakkujate töötunni hind. Kui nüüd sõlmitakse leping suurema summa peale kui 80 000€, siis on riik asjatut kaotanud iga euro, mis läheb üle selle summa. Kas sellised riigile kahjulikud hanketingimused koostati teadlikult või mitteteadlikult ei kuulu VAKO ega käesoleva vaidlustuse kompetentsi. Samas väidan ma jätkuvalt, et ka kehtestatud hindamismetoodika alusel ei saa Workboats Consulting OÜ’le anda „Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega“ anda maksimumhindeid, sest sisuline projekti „Merehunt“ temaatikaga seotud töökogemus neil puudub ning puudub ka formaalselt minimaalne hulk projekte, mis on vajalik maksimumhinde (50 punkti) saamiseks eksperdi töökogemuse osas (Hindamismetoodika §8) . Seepärast vaidlustan ma jätkuvalt hindamiskomisjoni otsuse (vt . taotlused eespool) Detailsed vastused hankijale 2.9 Vaidlustuses rõhutatakse, et kolm (mitte kaks nagu väidab tellija esindaja) Workboats Consulting OÜ poolt välja toodud projekti on Eestisisesed keskkonnamõjude hindamised mitte hankes nõutud „rahvusvahelised projektid“. Tellija esindaja laskub isegi sellisesse demagoogiasse, et seletab sõnaraamatu järgi, mis on sõna „ projekt “ tähendus. „Projekti“ pole keegi vaidlustanud. Vaidlustatud on „rahvusvaheline“. Näiteks Saare-Liivi tuulepargi keskkonnamõju hindamise kohta on tellija ( Utilitas ) oma kodulehel https://saareliivituulepark.ee/keskkonnamojud/ näidanud, et üks üheteistkümnes t alateemast, mida teostati oli „Mõju linnustikule“. Selle alateema töö teostajaks on märgitud Eesti Ornitoloogiaühing ja Workboats Consulting. Ehk siis tegemist ei ole mingilgi moel „rahvusvahelise projektiga“ – tellija, töö piirkond ja mõlemat lepingulised töö teostajad on kõik Eestis t . See, kui töö teostajal ei ole omal kompetentsi ning ta peab otsima allhankija (Eestist või väljastpoolt, pole vahet) või laenama riistu, mida Eestis ei ole, ei tee projekti kuidagi rahvusvaheliseks. Sama olukord on Saare Wind Energy keskkonnamõjude hindamise linnustiku alateemaga. Firma kodulehel https://swe.ee/uudised-ja-materjalid/ on näha, et teostajad olid Workboats Consulting ja Eesti Ornitoloogiaühing. Jällegi, Eestis registreeritud tellija, Eestis tehtu töö, teostaud Eestis registreeritud täitjate poolt. Ei midagi rahvusvahelist. Kusjuures samal koduleheküljel avaneva lõpp aruande https://swe.ee/wp-content/uploa d s/2023/08/Lisa-3.8-SWE-aruanne-v2.pdf ainsaks teostajaks on märgitud Eesti Ornitoloogiaühing . Aruande sissejuhatuses (Lisa 1) on kirjas , et : „ Mõju hinnang põhineb aastatel 2021-2022 läbi viidud lennu- ja laevaloenduste tulemustel. Lennuloendused viis läbi Eesti Maaülikooli ornitoloog Leho Luigujõe koostöös Eesti Ornitoloogiaühingu liikmetega. Laevaloendused viis läbi ja nende andmed analüüsis BioConsult SH koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga. Lõpphinnangu planeeritava tuulepargi võimalike mõjude kohta koostas Eesti Ornitoloogiaühing. “ Ehk siis Workboats Consulting OÜ osalusest ei ole sõnagi. Kui Workboats Consulting OÜ osalust ei peetud vajalikuks aruandes isegi mainida, siis järelikult seda sisuliselt ka ei olnud. Muidu oleks Workboats Consulting OÜ pidanud selle aruande autoriõiguste rikkumise pärast kohtusse kaebama. See, et lindude vaatlemiseks renditi Taani registris olevaid laevu ja BioConsult SH radarit ei oma projekti sisu osas mingit tähtsus t ega tee projekti rahvusvaheliseks . Aruandes kirjeldatud metoodika ütleb, et l inde vaadeldi visuaalselt ja radariga ning lindistati lindude hääli. Ühelgi neist meetoditest ei ole loomulikult mingitki seost projekti „Merehunt“ temaatikaga. Eeldatavas t i on mõlemas linnustiku projektis (teine aruanne ei ole veel avalik) kasutatud sama metoodikat ehk siis k u malgi juhul ei ole tegemist projektidega, mis oleks kuidagigi seotud projekti „Merehunt“ temaatikaga. Hindamismetoodika §8 nõuab „…referentsprojektidest vähemalt kaks on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetavad ning eksperdi roll neis projektides on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel”. Ehk siis kumbki linnustiku KMH alam projekt sellele kriteeriumile ei vasta. Puudub igasugune seos projektiga „Merehunt“ ning Workboats Consulting OÜ ei oma märkimisväärset (ega ilmselt üldse mitte mingisugust) rolli nende projektide täitmisel, sest sellist firmat isegi ei mainita linnustiku alamprogrammi lõpparuandes . 2.10 Erinevalt hankija arvamusest ei ole k eskkonnamõjude hindamine mereseire. Vastavalt Keskkonnaseire seaduse §2 „ Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. “ KMH on ühekordne lühiajaline tegevus, mis ei ole järjepidev tegevus. Seega, ei saa KMH raames tehtud tööd kuidagi liigituda mereseire alla. KMH tegevused käivad ka hoopis teise seaduse alla, mis on „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“. 2.11 Nagu eelpool selgitatud ei ole kolmel KMH’l ega Keskkonna agentuurile tehtud lepingulisel tööl mingit seost mereseirega . M õne rahvusvahelise eksperdi osalus katmaks kompetentsi puudumist tööde teostaja poolt ei tee nendest Eestisisestest lepingulistest töödest veel rahvusvahelisi projekte . S elliseid asju nagu meresensorid pole üldse olemas. Merel (ja igal pool mujal) mõõdetakse mõõteriistadega, milles võib olla üks või rohkem sensorit ning lisaks ka palju muud (kontroller/arvuti, mälu, ekraan/monitor, tarkvara, jne). Õigekeelsussõnaraamatu järgi on sensor välistoimele reageeriv ja seda mõõtmiseks, infotöötluseks või automaatseadme töölepanekuks muundav seadis. Sensorid ise ei mõõda midagi. Ehk siis hindamismetoodika eksperdi töökogemuse vastavust kirjeldama pidav hindamiskriteerium „… rahvusvahelise merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projektid “ ise on ebakorrektne ja segane (mitte üheselt mõistetav) ning võimaldab hanke 275263 hindamiskomisjonil teha sisuliselt suvalisi otsuseid . Hankija väidab, et: „ Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt on nende eksperdil olemas pakkumuses välja toodud projektides projektijuhtimise kogemus “. Riigihankega 275263 otsitakse riigipoolset nutipoide eksperti projekti „Merehunt“ juhtkomiteesse, mitte projektijuhti. 2.12 1) „Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt“ Keskkonnaamet i, kui töö tellija, koduleht https://keskkonnaamet.ee/uudised/keskkonnaamet-saab-tanu-pilootprojektile-uusi-teadmisi-videovalve-kasutamise-eelistest ei maini kusagil, et tegemist võiks olla rahvusvahelise projektiga. Küll, aga kirjeldab täpselt mis on projekti sisu – see on CCTV ( close-circuti television ehk sisetelevisioon ) seadmete paigaldus kalalaevadele, et jälgida INIMESTE tegevust laevadel (kas kalurid jälgivad tagasiheitekeeldu). Ehk siis mitte mingil moel ei seirata merd vaid inimtegevust kalalaevadel . Sama hästi võib näiteks Tallink väita, et nende laevadele reisijate (ja meeskonna) tegevuse jälgimiseks paigutatud turvakaamerate võrgustik on „ rahvusvaheli n e merekeskkonnaseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud projekt “ kuigi jälgitakse ainult inimeste tegevust laevas sees . Hankija loogikat kasutades toetavad ka Tallinki laevade turvakaamerad nutipoide projekti „Merehunt“. See projekt on ainuke neljast, mida kajastab ka Workboats Consulting OÜ kodulehekülg https://wbcons.ee/news/supply-of-remote-electronic-monitoring-for-fishery-control/ Siin tuleb ka välja projekti „rahvusvahelisus“ – kalameeste tegevust laeval kontrollitakse AnchorLab tarkvaraga. Sama hästi võib väita, et käesolev kiri on koostatud rahvusvahelises koostöös firmaga Microsft , sest kasutatud on Microsoft Office 365 paketis olevat spetsiaalset tarkva r a Word. 2) „Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi“ Hankija väidab taas, et Workboats Consulting OÜ tööks oli „koostöö koordineerimine“ . Ehk siis taas puudub kogemus projekti sisuline osaga (mis nii kui nii ei haaku projekti „Merehunt“ nutipoide temaatikaga). Utilitase kodulehekülg https://saareliivituulepark.ee/keskkonnamojud/ ütleb, et KMH alamuuringu „Mõju merepõhja elupaikadele ja elustikule. Kunstsubstraadi koloniseerimise katse uuring“ teostajaks on TÜ Eesti Mereinstituut. Kunstsubstraadi katseid viis läbi Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakond Prof. Jonne Kotta juhtimisel ning elupaikade kaardistamist teostas instituudi merebioloogia osakond Prof. Georg Martini juhtimisel. See projekt kajastub ka nii TÜ grandiveebis kui riiklikus teaduse infosüsteemis ETIS. Kumbki allikas ei maini ühtegi muud teostajat ei Eestist ega mujalt maailmast. Loomulikult ei ole see KMH projekt ETISes ega TÜ grandiveebis kirjas „rahvusvahelise“ projektina vaid Eesti eraettevõttele teostatud lepingulise tööna, kus Workboats Consulting OÜ osalust ei maini ei tellija ega teostajad. 3) „Linnustiku uuringud meretuulepargi alla Saare-Liivi“ Nagu eespool juba välja toodud, ei ole Workboats Consulting OÜ Saare Wind Energy KMH linnustiku uuringu aruandes https://swe.ee/wp-content/uploads/2023/08/Lisa-3.8-SWE-aruanne-v2.pdf üldse osalisena mainitud. Isegi mitte koordinaatorina , rääkimata sisulisest osast. Utilitase kodulehel on küll näha, et Saare-Liivi KMH linnustiku alaprojekti täitjad olid Eesti Ornitoloogiaühing ning Workboats Consulting, aga kompetentsi arvestades oli nende panus tõenäoliselt (aruanne ei ole veel avalik) sama suur (olematu) kui analoogses Saare Wind Energy KMH’s . Vastavalt KMH linnustiku alamprojekti aruandes kirjeldatud metoodikale (Lisa 1) kasutati visuaalseid vaatlusi, radareid ning lindude häälitsuste lindistamist. Seega kasutatud „sensoriteks“ (mille kasutamist hankija palju rõhutab nii hanke tekstis , hindamiskriteeriumis kui oma vastuses VAKO’le ) olid inimeste silmad, radarikiirte vastuvõtu antenn (radar ise ei ole sensor, see koosneb paljudes t osadest alates kiirguse allikast ja lõpetades kontrolleri, tarkvara ja palju muuga) ja mikrofon. Lindude häälte salvestamise oskus ei anna eriti midagi juurde riigipoolsele eksperdile, kes peab tegutsema nutipoide projekti „Merehunt“ ekspertrühmas . Radarikiir suudab veepinda läbida maksimaalselt ühe millimeetri sügavusele . Nutipoide projekt „Merehunt“ tugineb poide võrgustikule, mis mõõdavad veesamba füüsikalisi ja biogeokeemilisi omadusi veepinna all. Isegi kui eeldada, et Workboats Consulting OÜ’l oli mingigi seos nende kahe linnustiku projekti sisulise osaga (mida ei ole suudetud kuidagi tõestada), siis ei ole radarite kasutamisest mitte mingit kasu nutipoide projektis „Merehunt“, sest radarikiired vees ei levi. Seega, on ainukesed „sensorid“, mis olid kasutusel nendes kahes KMH linnustiku alamprojektis (mille kasutamise kogemust tähtsust hankija pidevalt rõhutab) ning mida saab kasutada ka nutipoide projektis „Merehunt“ , silmad. Ka s silmade olemasolu tõestab kolmanda osapoole ekspertiisi nutipoide teemal , on küsitav. 4) „Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare Wind Energy“ Hankija rõhutab taas, et Workboats Consulting OÜ’l oli „… keskkonnamõjude hindamise raames … koordineerimine“. Ehk siis mitte mingisugust sisulist tegevust Workboats Consulting OÜ selle s KMH alamprojektis ei olnud. N agu mitmeid kordi juba varem näidatud ei olnud nendel KMH del , ega ka laevadele valvekaamerate paigutamise projektil , mitte mingeid muid kokkupuuteid projekti „Merehunt“ temaatikaga kui see, et tegevuspaigaks oli Läänemeri. Mingit kompetentsi, mida on vaja riigipoolse eksperdina projektis „Merehunt“ osalemiseks üks k i välja toodud neljast projektist ei näita. 2.13 Hankija püüab pingsalt tõestada, et kolmandal osapoolel on vähemalt riigihanke formaalsed nõuded täidetud, mis sest, et Workboats Consulting OÜ’l puudub igasugune varasem kogemus nutipoide temaatikaga, mis võimaldaks neil töötada riigipoolse eksperdina projektis „Merehunt“. Näiteks kasutavad nad põhjenduses sellist lauset: „Vähemalt kahes projektidest on ekspert tegelenud mereala uuringutega, mille raames oli vajadus kasutada erinevaid seadmeid koos sensoritega ja meretehnikaga (linnustiku uuringu projektid Saare-Liivi ning Saare Wind Energy aladel, põhjauuringud)“. Tegelik hindamismetoodika sõnastus ( §8 ) 50 punkti saamiseks on: „Pakkuja CV-s loetletud mereseire, meretehnoloogia või meresensoritega seotud referentsprojektidest vähemalt kaks (riigihanke koostaja rõhutus) on otseselt lepingu esemeks oleva projekti „Merehunt“ eesmärkide täitmist toetavad ning eksperdi roll neis projektides on olnud märkimisväärne ja aitab igati kaasa lepingu esemeks oleva projekti tööde teostamisel.” Nagu eespool juba mitmeid kordi demonstreeritud , ei ole mitte ükski neljast mainitud projektist kuidagi sisuliselt seotud projekti „Merehunt“ eesmärkidega ega toeta selle projekti täitmist. Veelgi enam, vähemalt kolme KMH projekti puhul on selge, et Workboats Consulting OÜ osa nendes ei olnud märkimisväärne (tellija ei olnud neid loetlenud teostajate hulgas, lõpparuandes ei ole Workboats Consulting OÜ mainitud töö teostajate hulgas isegi siis kui tellija näitab neid oma kodulehel teostajana, jne.). Seega, maksimumpunktide andmine kategoorias „Eksperdi töökogemuse vastavus projekti eesmärkidega“ on sügavalt ekslik ja vastuolus hindamismetoodikas toodud kriteeriumitega. 30 punkti saamiseks on vaja juhi või sisueksperdina osalemist vähemalt kolmes projektis, millest üks on nutipoide projekti „Merehunt“ toetav. Nagu juba mitu korda märgitud, projektiga „Merehunt“ ei ole ükski neljast projektist kuidagi seotud ja ainukene projekt, kus Workboats Consulting OÜ’l on sisuline osa on kalalaevade varustamine videokaameratega jälgimaks kalameeste tegevuse õiguspärasust. Seega, ei vasta Workboats Consulting ka 30 punti saamise nõuetele. Tegelikult ei vasta nad ka 10 punkti saamise nõetele, aga reegleid väga loominguliselt interpreteerides saab need 10 punkti suure tahtmise korral anda. Seega, ei saa Workboats Consulting OÜ väärtuspuntide summa olla suurem kui 6 0 samal ajal kui Tiit Kutseri väärtuspunktide summa oli 98,3. 2.13 Nagu juba varem kirjeldatud , üritab hankija omistada Workboats Consulting OÜ’le ekspertiise mida neil ei ole. Seejuures r õ hutades „ Kolmanda isiku ülesanneteks nende projektide raames oli tööplaanide koostamine ja ressursside planeerimine, projekti meeskonna kokkupanek ja vastutusalade määratlemine, rahvusvahelise koostöö koordineerimine Eesti, Taani ja Saksa partnerite vahel, tööprotsesside jälgimine ja koordineerimine tagades projekti tähtajalise lõpetamise, välissuhtlus , partnerorganisatsioonidega läbirääkimiste pidamine ja projektiga seonduva kommunikatsiooni juhtimine, projekti tulemuste dokumenteerimine, aruannete koostamine ning nende esitlemine tellijale. “ Ehk siis siit on selge, et igasugune sisuline osa nendes projekti de s (peale kalalaevade videoseire projekti) Workboats Consulting’ul puudus. Ilmselt ei saadud päris hästi hakkama ka „projekti tulemuste dokumenteerimise, aruannete koostamise“ ja muude selliste ülesannetega kui aruanded (mis väidetavalt on koostatud Workboats Consulting poolt) isegi ei maini Workboats Consulting OÜ osalust. Järelikult on nad ennast ise enda rolli nii hinnanud ja aruan dest välja jätnud. Hankija poolt rõhutatud kvalifikatsioonil pole mingit praktilist rakendust nutipoide projekti „Merehunt“ riigipoolse eksperdina töötamiseks. Neljast enda poolt välja toodud projektist kolmes ongi Workboats Consulting OÜ olnud sisuliselt vahendusfirma, mis üritab hankida võimalikult palju lepinguid võimalikult kõrge hinna eest ning siis leida odavama hinnaga spetsialiste, kes tegeliku töö ära teevad. Sellises ärimudelis pole loomulikult midagi kriminaalset, aga see rõhutab veelgi, et sisulised teadmised neil enamusest enda esiletoodud projektidest puuduvad. Seega ei ole tegemist ekspertidega. Kas riigil on mõistlik nutipoide projekti „Merehunt“ jaoks palgata vahendusfirma, mis hakkab tegelikke eksperte otsima siis kui lepingu kätte saab, ei ole minu otsustada. 2.15 Hankija väidab, et „ Ei ole asjakohased ka vaidlustaja esitatud tabel 1 ning muud viited kolmanda isiku eksperdi nõuetele mittevastavuse kohta (vaidlustuse leheküljed 3–6). Hankija ei ole selliseid nõudeid hanke alusdokumentides seadnud. “ Kuna nutipoide projekti „Merehunt“ sisu ei olnud pakkujatele avalik, siis on võimalik projekti „Merehunt“ sisust aru saamiseks lähtuda kahest dokumendist: „Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei)” viitenumber 275263 Tehnilisest kirjeldusest“ ning selles Tehnilises kirjelduses kohe esimeses lõigus viidatud MKM poolt tellitud eeluuringu raportist https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/analuusid-ja-uuringud?view_instance=2&amp;current_page=1#merendus mis oli ka lisatud minu vaidlustusele. Vaidlustuses toodud Tabeli 1 ees on täpselt tsiteeritud eeluuringus välja töötatud teekaarti (vt eeluuringu lk 3 ). Seega, Tabel 1 ei põhine minu isiklikul suval vaid need on vajalikud ekspertiisid, et eeluuringus koostatud teekaart saaks ellu viidud projekti „Merehunt“ raames. Tegelikult võtab MKM eeluuringu teekaardis ning minu poolt vaidlustuses toodud Tabeli 1 sisu kokku ka hanke 275263 Tehnilises kirjelduses olev numbrita tabel leheküljel 2 (Projekti etapid). S ee tabel annab suures plaanis ette tegevused, mida nutipoide projekt „Merehunt“ peab teostama . M inu poolt vaidlustuses koostatud Tabel 1 sõnastab need samad riigihanke 275263 Tehnilises kirjelduses toodud tegevused ümber nii, et need näitaks milline ekspertiis peaks riigi poolt palgataval eksperdil olema, et ta oskaks midagi kaasa öelda T ehnilise kirjelduse teisel leheküljel toodud tegevuste elluviimisel. Professionaalselt koostatud hanke tingimuste ja hindamiskriteeriumite korral oleks pidanud hindamiskriteeriumid lähtuma nendest projekti „Merehunt“ tegevustest (Tehnilise kirjelduse etappide tabel, MKM eeluuringu teekaart) , mille jaoks on ekspertiisi vaja ning mis peaks olema (nii palju kui võimalik) riigi poolt palgataval eksperdil. Praegused hanke tingimused ja hindamiskriteeriumid on sõnastatud väga uduselt, kasutades v ääraid mõistete definitsioone või jättes paljud mõisted üldse defineerimata. See ongi põhjustanud käesoleva vaidlustuse. 2.16 Seda, kas kolmanda isiku pakkumus vastab vastavustingimustele peab kontrollima hankija. Nagu eespool kirjeldatust näha ei ole seda korralikult tehtud. Vaidlustaja sai kolmanda osapoole CV küsitavustest teada alles peale pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ja ei saanud seega kuidagi moodi vastavust protestida . Kuna sisuliselt samad kriteeriumid (projektid) on nii vastavustingimustes kui eksperdi töökogemuse hindamisel, siis ei olnud vaidlustajal lisaks võimaluse puudumisele ka reaalset vajadust vaidlustada pakkumuse vastavust. Lugupidamisega, Tiit Kutser /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 1 : Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringu lõpparuanne. Eesti Ornitoloogiaühing Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringud Eesti Ornitoloogiaühing 2023 1 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................ 2 Uuringute metoodika ........................................................................................................................... 4 Visuaalvaatluste metoodika ......................................................................................................... 6 Radarivaatluste metoodika .......................................................................................................... 8 Audiosalvestiste metoodika ....................................................................................................... 14 Linnustik ............................................................................................................................................. 15 Peatuvad veelinnud ................................................................................................................... 15 Lindude ülelend ......................................................................................................................... 17 Liigiline koosseis ................................................................................................................ 17 Lennu intensiivsus ja selle sesoonne dünaamika.............................................................. 22 Lennukõrgus ...................................................................................................................... 30 Lennusuunad ..................................................................................................................... 47 Tuuleparki läbivate lindude hulk ....................................................................................... 50 Tuuleparkide ohutegurid lindudele .................................................................................................... 51 Tuulepargi mõju hinnang.................................................................................................................... 53 Mõjud ehitus- ja demonteerimisfaasis ...................................................................................... 55 Häirimine ........................................................................................................................... 55 Kaudsed mõjud ................................................................................................................. 57 Mõjud tuulepargi ekspluatatsioonifaasis................................................................................... 58 Väljatõrjumine ................................................................................................................... 58 Elupaikade hävimine ......................................................................................................... 59 Barjääriefekt ...................................................................................................................... 59 Kokkupõrkerisk .................................................................................................................. 68 Kaudsed mõjud ................................................................................................................. 72 Kumulatiivsed mõjud ................................................................................................................. 73 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 73 Seire ja leevendusmeetmed ............................................................................................................... 74 Kirjandus ............................................................................................................................................. 76 Kasutatud lühendid ............................................................................................................................ 80 2 Sissejuhatus Tuuleparkide rajamine avamerele on tänasel päeval väga aktuaalne teema. Samas võivad tuuleparkide rajamisega kaasneda ka negatiivsed keskkonnamõjud, eriti linnustikule. Käesolev aruanne käsitleb Saare Wind Energy poolt planeeritava tuulepargi potentsiaalset mõju linnustikule. Mõju hinnang põhineb aastatel 2021-2022 läbi viidud lennu- ja laevaloenduste tulemustel. Lennuloendused viis läbi Eesti Maaülikooli ornitoloog Leho Luigujõe koostöös Eesti Ornitoloogiaühingu liikmetega. Laevaloendused viis läbi ja nende andmed analüüsis BioConsult SH koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga. Lõpphinnangu planeeritava tuulepargi võimalike mõjude kohta koostas Eesti Ornitoloogiaühing. 3 Uuringute metoodika Tuulepargi arendusalal läbi viidud linnustiku uuringud saab jagada kaheks: peatuvate veelindude lennuloendused ja ülelendavate lindude uuringud laevalt. Lennuloendustel selgitati välja peatuvate veelindude liigiline koosseis, arvukus alal, ruumiline paiknemine ja sesoonne jaotus. Lennuloenduste metoodika ja tulemused esitatakse iseseisva aruandena (Luigujõe ja Kuus 2022, lisa 1). Ülelendavate lindude uuringute raames viidi omakorda läbi visuaalsed vaatlused, radarvaatlused horisontaalse ja vertikaalse radariga ning öiste häälitsuste audiosalvestamine. Erinevate loendusmeetodite kasutusalad on toodud tabelis 1. Visuaalsete ja radarivaatluste andmebaasid ning detailsed analüüsitulemused on tellijale esitatud BioConsult SH poolt (lisa 2). Käesolevas aruandes tuuakse nimetatud uuringutel kasutatud metoodika ja tulemuste lühikirjeldus, samuti audiosalvestiste metoodika ja tulemused. Ülelendavate lindude uuringud teostati ankrus seisvalt laevalt. Uuringud viidi läbi laevadelt Arne Tiselius ja Soeloeven. Laeva ankrukohtade koordinaadid olid 58,145 – 58,147° põhjalaiust ja 21,639 – 21,644° idapikkust (joonis 1). Visuaalsete ja radarvaatluste puhul kasutati BioConsult SH poolt kasutatavat metoodikat (BioConsult SH 2020). Läbi viidi neli loendustsüklit (tabel 2). Lisaks linnustiku andmetele fikseeriti sagedusega üks kord tunnis meteoroloogilised andmed: nähtavuskaugus, sademete olemasolu, pilvisus, tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, merepinna seisund ja lainekõrgus. Loenduspäevade arv on väike, kuid need on valitud eeldatavatele rände tippaegadele. Tabel 1. Ülelendavate lindude loendusmeetodite kasutusalad Kasutusala Visuaalsed Vertikaalne Horisontaalne Audiosalvestised vaatlused radar radar Liigiline koosseis x x Lennu intensiivsus ja selle dünaamika x x Lennukõrgus x x Lennusuunad x 4 Tabel 2. Loendustüklid Sesoon Kuupäevad Laev Vaatlejad 1 kevad 2021 14.05.-20.05.2021 Arne Tiselius Mario Finkel, Andres Kalamees, Andrus Kuus, Veljo Volke 2 sügis 2021 11.09.-16.09.2021 Soeloeven Thomas Hansen, Pelle Mellov, Andrus Kuus, Veljo Volke 3 sügis 2021 1.10.-6.10.2021 Soeloeven Thomas Hansen, Pelle Mellov, Andrus Kuus, Veljo Volke 4 kevad 2022 19.04.-28.04.2022 Arne Tiselius Thomas Hansen, Andrus Kuus, Veljo Volke, Kaarel Võhandu Joonis 1. Uurimisala. 5 Visuaalvaatluste metoodika Visuaalseid vaatlusi viidi läbi kogu valge aja jooksul. Linde loendati 15 minuti pikkuste loendustsüklite kaupa, üks tsükkel igas pooles tunnis. Vahe kahe tsükli vahel oli vähemalt 5 minutit. Loendusel osales kaks vaatlejat, kes registreerisid lendavad linnud 360° ulatuses ümber laeva (v.a. tekiehitiste poolt varjatud osa). Lindude määramiseks ja loendamiseks kasutati binoklit ning soodsate tingimuste (vähene laeva kõikumine) korral abivahendina vaatlustoru. Vaatluskoht asus laeva ahtritekil, vaatleja silma kõrguseks oli 6,8 (Arne Tiselius) ja 7,5 (Soeloeven) m merepinnast. Registreeriti lendavate lindude liik, arv isendites, lennukõrgus meetrites, lennusuund (8 ilmakaart), kaugus laevast meetrites, seos laeva vms-ga (kui esines) ja vanus (kui oli võimalik määrata). Kaugus laevast hinnati visuaalselt, abivahendiks olid 2 laevast 1500 m kaugusele paigutatud poid. Lennukõrgus hinnati enamasti visuaalselt, üksikutel juhtudel ka laserbinoklit kasutades. Vaatlustel ei registreeritud kohalike kajakate liikumisi. Kohalikud kajakad võivad ületada ala korduvalt ja nende liikumine võib olla mõjutatud laeva ligimeelitavast mõjust. Kokku viidi 29 loenduspäeval 15 minuti pikkusi loendusi läbi 766 korda, kattes nendega 383 tundi valget aega (tabel 3). Tavaline loenduste arv päevas oli olenevalt päeva pikkusest 24 (oktoober) – 34 (mai), millega kaeti vastavalt 12-17 tundi valget aega. Loendustega kaetud ajavahemik moodustas tavaliselt üle 80 % päeva pikkusest (arvestatuna tsiviilhämariku algusest kuni tsiviilhämariku lõpuni). Väiksem võis loenduste arv ja loendustega kaetud ajavahemik olla seoses kohale- ja tagasisõiduga loendustsükli esimesel või viimasel päeval. Andmete analüüsimisel kasutati enamasti ainult nende vaatluspäevade andmeid, kus vaatlustega kaetud ajavahemik moodustas vähemalt 50 % päeva pikkusest. Lennu intensiivsus on antud isendites tunnis. Arvutatud on keskmised intensiivsused: summeeritud on pikema ajavahemiku (päev või kõik samad tunnid kuu jooksul) jooksul loendatud lindude arv ja jagatud see vaatlusajaga. Edasi arvutati saadud keskmiste keskmised, mediaanid ja standardvead kuu ning sesooni kaupa. 6 Tabel 3. Loenduspäevade iseloomustus Loendustega Loendustega kaetud Loendus Loendus- Loendus- kaetud ajavahemiku Sesoon Kuupäev -tsükkel kordade arv aeg, h ajavahemik, osakaal h päeva pikkusest, % kevad_2021 1 14.05.2021 9 2,25 4,5 24 kevad_2021 1 15.05.2021 34 8,5 17 91 kevad_2021 1 16.05.2021 34 8,5 17 91 kevad_2021 1 17.05.2021 34 8,5 17 90 kevad_2021 1 18.05.2021 34 8,5 17 90 kevad_2021 1 19.05.2021 34 8,5 17 90 kevad_2021 1 20.05.2021 34 8,5 17 89 sügis_2021 2 11.09.2021 8 2 4 28 sügis_2021 2 12.09.2021 28 7 14 97 sügis_2021 2 13.09.2021 28 7 14 98 sügis_2021 2 14.09.2021 28 7 14 98 sügis_2021 2 15.09.2021 28 7 14 99 sügis_2021 2 16.09.2021 28 7 14 100 sügis_2021 3 01.10.2021 9 2,25 4,5 35 sügis_2021 3 02.10.2021 24 6 12 94 sügis_2021 3 03.10.2021 24 6 12 95 sügis_2021 3 04.10.2021 24 6 12 96 sügis_2021 3 05.10.2021 24 6 12 96 sügis_2021 3 06.10.2021 15 3,75 7,5 61 kevad_2022 4 19.04.2022 27 6,75 13,5 83 kevad_2022 4 20.04.2022 30 7,5 15 92 kevad_2022 4 21.04.2022 30 7,5 15 92 kevad_2022 4 22.04.2022 30 7,5 15 91 kevad_2022 4 23.04.2022 30 7,5 15 91 kevad_2022 4 24.04.2022 30 7,5 15 90 kevad_2022 4 25.04.2022 30 7,5 15 90 kevad_2022 4 26.04.2022 30 7,5 15 89 kevad_2022 4 27.04.2022 30 7,5 15 89 kevad_2022 4 28.04.2022 18 4,5 9 53 7 Radarivaatluste metoodika Radarvaatluste puhul kasutati samaaegselt vertikaalselt töötavat radarit lennu intensiivsuse ja kõrguse registreerimiseks ning horisontaalselt töötavat radarit lennusuundade registreerimiseks. Kasutati radareid, mille tehnilised andmed on järgmised: tüüp: Sperry Marine Visionmaster FT väljundvõimsus: 25kW sagedus: X-band, 9.41 GHz horisontaalkiire laius: 1.3° vertikaalkiire laius: 24° pöörlemiskiirus: 28 rpm Loendustel kasutatud radarite seaded on toodud tabelis 4. Vertikaalse radari tööraadius oli 1,5 km ja horisontaalse radari tööraadius 3 km. Vertikaalse radari töötasand hoiti risti valdava rändesuunaga. Kuna laev triivib ümber ankru olenevalt tuule suunast, korrigeeriti vertikaalse radari asendit vastavalt vajadusele. Tabel 4. Radari seaded Vertikaalne Horisontaalne Signal length SP (Short pulse) Enhancement OFF Gain 70 % 60 % Rain MAN (manual) and out (0 %) Sea MAN (manual) and out (0 %) Tune ACF Motion mode RM (Relative motion) Presentation mode HUP (Heading up) NUP (North up) Range 1.5 km 3 km Target trails (afterglow) LONG, 45 sec LONG, 90 sec Radarivaatluste tulemused registreeriti, salvestades radariekraanil kujutatu JPEG formaadis intervalliga 4 minutit. Salvestamiseks kasutati programmi Epiphan capture tools. Ekraanisalvestised edastati BioConsult SH-le, kes koostas nende põhjal andmebaasi ja teostas esmase andmetöötluse vastavalt nende poolt kasutatavale metoodikale (Welcker 2019, Welcker et al. 2016, Hüppop et al. 2006). Radarid töötasid ööpäevaringselt, kuid nende töö efektiivsusele avaldasid mõju ilmastikutingimused (vihm, lainetus). Kokku salvestati nii vertikaal- kui horisontaaradari 9233 ekraanisalvestist (tabel 5), kattes sellega 615,5 h vaatlusaega. 97% vertikaalradari salvestistest olid ilma häiringuteta ja kehtivad (joonis 2). Horisontaalradari puhul avaldab tugevat segavat mõju lainetus, kõigist ekraanisalvestistest olid kehtivad ainult 29%. Eriti madal oli horisontaalradari kehtivate ekraanisalvestiste arv sügisel (joonis 3). Vertikaalradariga registreeriti kokku 15052 ja horisontaalradariga 1201 kontakti. 8 Tabel 5. Radarivaatluste maht. Vertikaalradar Horisontaalradar Ekraani- salvestiste Kehtivate ekraani- Ekraanisalvestiste Kehtivate ekraani- Kuupäev koguarv salvestiste arv koguarv salvestiste arv 14.05.2021 143 134 143 134 15.05.2021 360 360 360 360 16.05.2021 360 328 360 302 17.05.2021 360 267 360 213 18.05.2021 360 360 360 360 19.05.2021 360 360 360 260 20.05.2021 286 286 286 100 11.09.2021 158 151 158 90 12.09.2021 360 356 360 0 13.09.2021 360 336 360 0 14.09.2021 360 360 360 0 15.09.2021 359 350 360 35 16.09.2021 264 264 263 0 01.10.2021 180 180 180 0 02.10.2021 360 360 360 0 03.10.2021 360 360 360 0 04.10.2021 360 356 360 0 05.10.2021 350 261 350 0 06.10.2021 181 181 181 0 19.04.2022 293 293 292 172 20.04.2022 360 360 360 43 21.04.2022 359 359 360 22 22.04.2022 360 360 360 305 23.04.2022 360 360 360 121 24.04.2022 360 360 360 0 25.04.2022 360 360 360 1 26.04.2022 360 360 360 2 27.04.2022 360 354 359 122 28.04.2022 180 180 181 39 Summa 9233 8956 9233 2681 9 Joonis 2. Vertikaalradari töö efektiivsus (roheline – kehtivad ekraanisalvestised, tume – kontaktid, sinine – vihm, punane – muu mittekehtiv. Hall joon tähistab öö ja päeva piiri). Joonis 3. Horisontaalradari töö efektiivsus (roheline – kehtivad ekraanisalvestised, tume – kontaktid, sinine – vihm, punane – muu mittekehtiv. Hall joon tähistab öö ja päeva piiri). 10 Ekraanisalvestistelt mõõdeti kontaktide koordinaadid, mis iseloomustavad vertikaalradari puhul kaugust laevast ja lennukõrgust, horisontaalradari puhul lennuraja algus- ja lõpp- punkti. Horisontaalradari puhul leiti saadud koordinaatide põhjal lennusuunad. Vertikaalse radari töökaugus on 1500 m. Radari tööala on poolringi kujuline, kõrguse suurenemisel väheneb radari poolt kaetava ala pindala (joonis 4). Seetõttu kasutati lennu intensiivsuste arvutamisel ja lennukõrguste hindamisel ainult radarist horisontaalsuunas kuni 1000 m kaugusel asunud kontakte. BioConsult SH kasutas kolme kõrgusvahemike varianti: merepind (0) kuni 200 m, merepind kuni 500 m ja merepind kuni 1000 m. Käesolevas aruandes on esitatud maksimaalse variandi 0- 1000 m tulemused. Ülejäänud variantidega on võimalik tutvuda BioConsult SH poolt esitatud põhjalikes analüüsitulemustes. Mõnede küsimuste puhul on lisaks kasutatud potentsiaalset tuulikute rootorite töökõrgust (2 varianti vastavalt tellijalt saadud andmetele: rootori läbimõõt 250 m ja tipu kõrgus 275 m ning rootori läbimõõt 280 m ja tipu kõrgus 310 m). Joonis 4. Illustratsioon radarikontaktide kasutamisest. Hall poolring kujutab vertikaalse radari tööala raadiusega 1500 m, valge ristkülik maksimaalset ala mille kontakte kasutatakse lennu intensiivsuse arvutamisel, sinine ristkülik ala mille kontakte kasutatakse kaugusest sõltuva avastatavustõenäosuse modelleerimisel. Radari lähiümbruses (raadiusega ca 100 m) fikseeritud kontaktid praktiliselt puuduvad (Welcker 2019). Lindude avastatavus radariga sõltub mitmesugustest teguritest, millest üks olulisemaid on linnu kaugus radarist. Radarikiirega kaetud ala ruumala suureneb kauguse suurenemisel radarist, samas kiire peegeldumisvõime linnult väheneb. Tulemuseks on üsna keeruline sõltuvus avastatavuse ja kauguse vahel. Kaugusest sõltuvuse kompenseerimiseks kasutas BioConsult SH meetodit nimega “distance sampling” (Buckland et al. 2001). Kõigi 50–150 m kõrgusel registreeritud kontaktide andmetel koostati avastatavusfunktsioon, mida kasutati seejärel vertikaalse radari tulemuste korrigeerimiseks (joonis 5). Kõrgusvahemikus 50-150 m 11 on lindude arvukus suur ja radarvaatluste tulemused on vähe mõjutatud muudest segavatest teguritest, näiteks kaetava riba pindala ei vähene märkimsiväärselt kõrguse suurenemisel. Joonis 5. Näide kaugusest sõltuvast avastatavusfunktsioonist ühe vaatlustel kasutatud radari (v_018) jaoks. Radar fikseerib väga halvasti vahetus läheduses olevaid linde. Andmeanalüüsil arvestati ainult alates 100 m kaugusel asunud kontaktidega. Seetõttu väheneb aga radarivaatlustega kaetud ala pindala radari vahetus läheduses. Selle kompenseerimiseks kasutati nn. pindala parandustegurit. Kasutades kontakte kuni 1000 m kauguseni radarist mõlemale poole on teoreetiline horisontaalne töökaugus 2000 m. Sellest lõigatakse keskelt välja poolring raadiusega 100 m. Kõrgusel 0 m on tegelik töökaugus 2000 – 200 = 1800 m, kõrguse suurenemisel tegelik töökaugus suureneb (poolringi kõõl väheneb). Kõrgemal kui 100 m võrdub tegelik töökaugus teoreetilise 2000-ga. Pindala parandustegur arvestab töökauguse vähenemist. Kontakti lõplik korrigeeritud väärtus andmebaasis saadi meetodil “distance sampling” leitud kauguse parandusteguri ja pindala parandusteguri kombineerimisel. Kontaktide korrigeeritud väärtused on aluseks lennu intensiivsuse ja lennukõrguse analüüsil. Lennu intensiivsus leidmiseks summeeriti korrigeeritud kontaktide väärtused tunni kaupa, seejärel leiti lennu intensiivsus, arvestades ka ekraanisalvestistega kaetud ajavahemiku pikkust. Lennu intensiivsus antakse kontaktides tunnis 1 km kohta. Järgnevalt leiti päevane ja öine keskmine lennu intensiivsus kuupäeva, kuu ja sesooni kohta. Kuupäeva keskmise 12 intensiivsuse arvutamisel kasutati ainult nende vaatlustundide andmeid, kus saadi vähemalt 3 kehtivat ekraanisalvestist. Kuu ja sesooni keskmise intensiivsuse arvutamisel kasutati ainult nende kuupäevade andmeid, kus vaatlustega kaetud ajavahemik moodustas vähemalt 50% päeva või öö pikkusest. Kuu ja sesooni kohta arvutati lisaks keskmisele ka lennu intensiivsuse mediaan ja standardviga. Lisaks arvutati kogu sesooni (k. a. vaatlustega katmata päevad) jooksul tuulepargi ala läbida võivate kontaktide arvu prognoosid päevasel ja öisel ajal. Kontaktide koguarv päeva või öö jooksul leiti korrutades keskmine kontaktide arv tunnis päeva või öö pikkusega ja oletatava tuulepargi laiusega (25,8 km). Saadud tulemustest moodustati „bootstrap“ meetodil 10000 valimit, kus iga valimi pikkus vastas sesooni pikkusele. Sesooni pikkusena kasutati kahte varianti: lühike variant 1.04-31.05 ja 1.09-30.10 ning pikk variant 15.03-31.05 ja 5.07-5.11. Lühike variant hõlmab ainult neid kuid, kus toimusid vaatlused; pikk periood aga võimalikku kevadist ja sügisest rändeperioodi tervikuna. Vaatlused viidi läbi oletataval parimal rändeajal, seega võivad pika perioodi kohta saadud tulemused olla veidi üle hinnatud. Leiti kontaktide summa iga valimi jaoks ning viimaste keskmine väärtus ja 95% usaldusvahemik. Heade tulemuste saavutamiseks peaksid algandmed olema esinduslikud kogu rändeperioodi kohta. Käesoleval juhul on loenduspäevade arv piiratud ja bootstrap meetodil saadud tulemustesse tuleb suhtuda teatud ettevaatusega, eriti pika variandi puhul. Visuaalsetel ja radarivaatlustel on mõlemal omad eelised ja puudused. Visuaalsed vaatlused võimaldavad määrata linnuliiki ja isendite arvu, radarvaatlused annavad ainult kontaktide (radari ekraanil eristatav linnu või lindude salga kujutis) arvu. Radarvaatlustel saadavad lennukõrgused ja kaugused on täpsemad, kui visuaalselt hinnatud. Visuaalsed vaatlused on kasutatavad ainult valgel ajal. Radarvaatlused on tundlikud sademete esinemise suhtes, mis katavad ekraani häiringutega ning muudavad kontaktide eristamise võimatuks. Visuaalsed vaatlused sobivad ainult madalamates õhukihtides lendavate lindude fikseerimiseks, kõrgemal kui 100 m lendavate lindude avastatavus on väike. Radarvaatlused vastupidi alahindavad kontaktide arvu kõige madalamates õhukihtides lainetusest tingitud häiringute tõttu. Eespool nimetatud tegurite tõttu esinevad päevastes visuaalsete ja radarvaatluste tulemustes erinevused. Lisaks põhjustavad erinevusi veel erineval kaugusel lendavate lindude andmete kasutamine (visuaalsete vaatluste puhul kõik algandmed olenemata nende horisontaalsest kaugusest, vertikaalradari puhul 100-1500 m kaugusel registreeritud kontaktid) ning kohalike kajakate lendude mittearvestamine visuaalsetel vaatlustel (radarvaatlustel pole viimased eristatavad). 13 Audiosalvestiste metoodika Ülelendavate lindude hääli salvestati aprillis 2022. Salvestiste kestus oli kokku 85 h 13 min. Salvestamine ei olenud võimalik tuulistel ja vihmastel öödel. Salvestamiseks kasutati seadet Frontier Labs BAR-LT Bioacoustic Recorder. Salvestatud materjali analüüsiks kasutati tarkvara Audacity ja helifailid kontrolliti visuaalselt 15-18 sek lõikude kaupa. Kontrollimiseks edastatud materjali kvaliteet oli kõikuv, kuid valdav enamik salvestisi võimaldas lindude hääli taustamürast eristada. Häirivate teguritena esinesid salvestistel laeva mootori/generaatorimüra, veidrad lindude häältega sarnaseid sagedusi katvad mehhaanilised hääled, harvem ka kõva tuul ja inimtekkelised hääled (kõne, raadio). Määrang liigi tasemeni esitati vaid kindlatel jutudel. Osad mehhaanilised hääled matkisid lindude hääli ja nende tõttu võisid osad isendid ka märkamata jääda. Kajakate puhul võib eeldada, et suurem osa neist on laeva jälitavad isendid ja pikalt samal salvestisel esinenud isendid registreeriti üldjuhul vaid esimesel kontaktil. Andmebaasi kanti salvestise kuupäev, faili nimetus, leitud hääle aeg konkreetsel salvestisel min:sek täpsusega, liigimäärang, isendite miinimumarv ja märkused. Andmete interpreteerimisel tuleb arvestada järgmist: a) laeva valgustus vallandab paljudel isenditel häälitsusinstinkti; b) laeva müra ja tuuled raskendavad kvaliteetset salvestamist; c) paljud liigid (kajakad, linavästrik) võivad laeva jälitada või sellel aega veeta ja pikkade intervallide tagant korduvalt häälitseda (üleloendamise oht); d) laev, kui puhkamisplatform, meelitab osad isendid oma rändeteelt kõrvale. 14 Linnustik Peatuvad veelinnud Alal peatuvate veelindude lennuloenduste tulemused on esitatud eraldi aruandena (Luigujõe ja Kuus 2022, lisa 1). Käesoleva töö seisukohast kõige olulisemaks tulemuseks on peatuvate veelindude arvukused. Arvukused tuulepargi alal loenduste kaupa on toodud tabelis 6, maksimaalsed arvukused 1 ja 4 km laiuse puhvri kasutamisel ümber tuulepargi ala tabelis 7. Ainsaks arvukamaks liigiks oli väikekajakas suvel, ülejäänud peatuvate veelindude arvukused olid madalad. Arvukaimaks liigiks tuulepargi alal oli väikekajakas suvel. Võrreldes väikekajaka levikut erinevate loenduste ajal (joonis 6) näeme, et liigi esinemiskohad pole püsivad. Alal, kus 2008 aastal loendati väikekajakaid kõige arvukamalt, esinesid 2021 ainult üksikud isendid. Tabel 6. Peatuvate veelindude arvukus tuulepargi alal, isendit (loendustulemus ja sulgudes arvukushinnang, leitud meetodit “distance sampling” kasutades; Luigujõe ja Kuus 2022). Liik Kevad Suvi Sügis Talv kaurid (Gavia sp.) 0 4 0 1 kormoran (Phalacrocorax carbo) 3 0 0 0 aul (Clangula hyemalis) 6 (23) 0 3 (15) 0 tõmmuvaeras (Melanitta fusca) 15 0 0 0 mustvaeras (Melanitta nigra) 29 (51) 0 0 0 sõtkas (Bucephala clangula) 0 0 0 4 rohukoskel (Mergus serrator) 2 0 0 8 söödikänn (Stercorarius parasiticus) 0 1 0 0 merikajakas (Larus marinus) 0 0 1 0 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 0 55 (625) 1 (3) 1 hõbe-, kala- ja määramata kajakad (Larus sp.) 4 (24) 4 (40) 19 (100) 2 (14) lõunatirk (Uria aalge) 0 1 0 0 15 Tabel 7. Peatuvate veelindude maksimaalne arvukus 1 ja 4 km laiuse puhvri kasutamisel ümber tuulepargi ala (loendustulemus ja sulgudes arvukushinnang, leitud meetodit “distance sampling” kasutades). Liik 1 km puhvriga 4 km puhvriga kaurid (Gavia sp.) 6 (10) 6 (20) kormoran (Phalacrocorax carbo) 3 5 aul (Clangula hyemalis) 22 (78) 173 (856) tõmmuvaeras (Melanitta fusca) 15 23 mustvaeras (Melanitta nigra) 41 (68) 75 (126) sõtkas (Bucephala clangula) 4 4 hahk (Somateria mollissima) 0 2 rohukoskel (Mergus serrator) 12 12 jääkoskel (Mergus merganser) 0 3 söödikänn (Stercorarius parasiticus) 1 2 merikajakas (Larus marinus) 1 1 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 73 (780) 113 (1227) hõbe-, kala- ja määramata kajakad (Larus sp.) 22 (109) 34 (166) naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus) 0 3 tiir (Sterna sp.) 1 3 lõunatirk (Uria aalge) 1 1 alk (Alca torda) 2 4 Joonis 6. Loendatud väikekajakate levik suvel 2008 ja suvel 2021. 16 Lindude ülelend Liigiline koosseis Liigilisest koosseisust päevasel ajal annavad ülevaate visuaalvaatluste tulemused. Visuaalvaatluste käigus loendati kokku 67955 lindu 84 liigist (tabel 8). Üle poole kõigist vaadeldud isenditest moodustasid kevadel haned ja lagled (35707 is, 59,4 % kõigist loendatud isenditest; joonis 7), sügisel pardid (4323 is, 55,4 %). Teisel kohal olid kevadel pardid (19388 is, 32,2 %), sügisel haned ja lagled (1449 is, 18,6 %). Arvukaimateks liikideks olid kevadel valgepõsk-lagle (loendatud 21447 is), aul (7442 is) ja mustvaeras (7034 is), suur oli ka liigini määramata hanede arv (7601 is; tabel 9). Sügisel olid arvukaimateks liikideks viupart (1294 is) ja mustvaeras (890 is), suur oli ka liigini määramata partide (932 is) ja liigini määramata hanede (858 is) arv. Tabel 8. Liikide ja isendite arv visuaalvaatlustel Sesoon Loenduspäevade arv Lindude arv, is Liikide arv kevad 2021 7 31490 53 sügis 2021 12 7809 58 kevad 2022 10 28656 68 kokku 29 67955 84 Joonis 7. Liigirühmade osakaal visuaalvaatlustel. 17 Tabel 9. Loendatud ülelendavate lindude koguarv, isendit. Liik Kevad Sügis KAURILISED (Gaviiformes) punakurk-kaur (Gavia stellata) 41 9 järvekaur (Gavia arctica) 593 57 määramata kaur (Gavia sp.) 554 79 PÜTILISED (Podicipediformes) hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) 0 1 määramata pütt (Podiceps sp.) 0 1 SUULALISED (Suliformes) kormoran (Phalacrocorax carbo) 175 438 PELIKANILISED (Pelecaniformes) hallhaigur (Ardea cinerea) 9 9 tõmmuiibis (Plegadis falcinellus) 1 0 HANELISED (Anseriformes) kühmnokk-luik (Cygnus olor) 23 0 määramata luik (Cygnus sp.) 0 1 määramata hani (Anser/Branta sp.) 7601 858 rabahani (Anser fabalis) 5 374 suur-laukhani (Anser albifrons) 352 80 hallhani (Anser anser) 3 0 valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) 21447 130 mustlagle (Branta bernicla) 828 0 määramata lagle (Branta sp.) 5471 6 ristpart (Tadorna tadorna) 1 0 viupart (Mareca penelope) 44 1294 rääkspart (Mareca strepera) 2 0 piilpart (Anas crecca) 103 11 sinikael-part (Anas platyrhynchos) 15 0 soopart (Anas acuta) 14 106 luitsnokk-part (Spatula clypeata) 8 30 määramata ujupart (Anas sp.) 1 0 punapea-vart (Aythya ferina) 2 0 tuttvart (Aythya fuligula) 58 43 merivart (Aythya marila) 101 31 hahk (Somateria mollissima) 117 32 aul (Clangula hyemalis) 7442 335 mustvaeras (Melanitta nigra) 7034 890 määramata vaeras (Melanitta sp.) 0 281 tõmmuvaeras (Melanitta fusca) 77 235 sõtkas (Bucephala clangula) 25 0 rohukoskel (Mergus serrator) 132 19 jääkoskel (Mergus merganser) 36 23 määramata koskel (Mergus sp.) 65 61 18 määramata part 4111 932 HAUKALISED (Accipitriformes) roo-loorkull (Circus aeruginosus) 2 2 välja-loorkull (Circus cyaneus) 0 3 raudkull (Accipiter nisus) 0 3 määramata röövlind 0 2 kalakotkas (Pandion haliaetus) 2 0 PISTRIKULISED (Falconiformes) tuuletallaja (Falco tinnunculus) 1 0 väikepistrik (Falco columbarius) 0 3 KURELISED (Gruiformes) lauk (Fulica atra) 1 0 sookurg (Grus grus) 1036 0 KURVITSALISED (Charadriiformes) merisk (Haematopus ostralegus) 1 0 rüüt (Pluvialis apricaria) 0 2 plüü (Pluvialis squatarola) 8 2 kiivitaja (Vanellus vanellus) 8 0 soorüdi (Calidris alpina) 80 22 tikutaja (Gallinago gallinago) 2 4 vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) 3 0 väikekoovitaja (Numenius phaeopus) 14 0 suurkoovitaja (Numenius arquata) 108 1 määramata koovitaja (Numenius sp.) 66 0 heletilder (Tringa nebularia) 5 0 määramata kahlaja 45 19 söödikänn (Stercorarius parasiticus) 46 35 määramata änn (Stercorarius sp.) 7 13 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 272 243 naerukajakas (Larus ridibundus) 30 16 kalakajakas (Larus canus) 37 20 määramata väike kajakas 0 1 tõmmukajakas (Larus fuscus) 18 10 hõbekajakas (Larus argentatus) 53 1 merikajakas (Larus marinus) 13 0 määramata suur kajakas 2 0 meri- või tõmmukajakas (Larus marinus et fuscus) 0 3 määramata kajakas (Larus sp.) 35 0 räusktiir (Hydroprogne caspia) 1 0 tutt-tiir (Thalasseus sandvicensis) 4 12 jõgitiir (Sterna hirundo) 7 9 jõgi- või randtiir (Sterna hirundo et paradisaea) 458 5 määramata tiir (Sterna sp.) 69 1 lõunatirk (Uria aalge) 6 10 19 tirk või alk 26 30 alk (Alca torda) 74 77 krüüsel (Cepphus grylle) 19 1 määramata alklane (Alcidae sp.) 3 0 TUVILISED (Columbiformes) kaelustuvi (Columba palumbus) 3 0 KAKULISED (Strigiformes) määramata räts (Asio sp.) 1 0 sooräts (Asio flammeus) 2 1 PIIRITAJALISED (Apodiformes) piiritaja (Apus apus) 2 0 VÄRVULISED (Passeriformes) põldlõoke (Alauda arvensis) 35 6 räästapääsuke (Delichon urbicum) 77 0 suitsupääsuke (Hirundo rustica) 3 0 määramata pääsuke (Hirundinidae sp.) 4 0 metskiur (Anthus trivialis) 0 3 sookiur (Anthus pratensis) 40 15 määramata kiur (Anthus sp.) 0 39 hänilane (Motacilla flava) 0 1 linavästrik (Motacilla alba) 42 17 punarind (Erithacus rubecula) 3 0 kivitäks (Oenanthe oenanthe) 0 1 hallrästas (Turdus pilaris) 5 0 hoburästas (Turdus viscivorus) 1 0 määramata rästas (Turdus sp.) 17 7 pöialpoiss (Regulus regulus) 0 1 vares (Corvus corone) 2 0 kuldnokk (Sturnus vulgaris) 4 22 metsvint (Fringilla coelebs) 38 94 põhjavint (Fringilla montifringilla) 45 3 määramata vint (Fringilla sp.) 70 0 rohevint (Chloris chloris) 0 1 ohakalind (Carduelis carduelis) 3 0 siisike (Spinus spinus) 29 42 kanepilind (Linaria cannabina) 3 0 määramata vintlane (Carduelis sp.) 25 22 talvike (Emberiza citrinella) 5 0 määramata värvuline (Passeriformes sp.) 455 549 Mõningaid andmeid öise liigilise koosseisu kohta annavad häälte salvestised. Aprillis 2022 salvestati minimaalselt 245 isendi häälitsused, mis kuulusid 24 linnuliigile (tabel 10). Üle kolme neljandiku häältest (78,4%) kuulus värvulistele (joonis 8). Kõige arvukam liik oli vainurästas (84 is). 20 Joonis 8. Liigirühmade osakaal öistel audiosalvestistel aprillis 2022. Tabel 10. Lindude minimaalne arv öistel audiosalvestistel aprillis 2022. Liik Minimaalne isendite arv HANELISED (Anseriformes) valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) 6 piilpart (Anas crecca) 3 aul (Clangula hyemalis) 2 mustvaeras (Melanitta nigra) 4 KURVITSALISED (Charadriiformes) tikutaja (Gallinago gallinago) 1 vihitaja (Actitis hypoleucos) 1 metstilder (Tringa ochropus) 6 naerukajakas (Chroicocephalus ridibundus) 1 kalakajakas (Larus canus) 13 hõbekajakas (Larus argentatus) 14 merikajakas (Larus marinus) 1 VÄRVULISED (Passeriformes) põldlõoke (Alauda arvensis) 4 sookiur (Anthus pratensis) 4 metskiur (Anthus trivialis) 2 linavästrik (Motacilla alba) 18 punarind (Erithacus rubecula) 17 vainurästas (Turdus iliacus) 84 musträstas (Turdus merula) 5 laulurästas (Turdus philomelos) 36 määramata rästas (Turdus sp.) 1 metsvint (Fringilla coelebs) 2 põhjavint (Fringilla montifringilla) 10 lapi tsiitsitaja (Calcarius lapponicus) 1 talvike (Emberiza citrinella) 2 rootsiitsitaja (Emberiza schoeniclus) 1 21 määramata värvuline (Passeriformes sp.) 5 määramata lind 1 summa 245 Lennu intensiivsus ja selle sesoonne dünaamika Päeval eelistavad linnud lennata madalamates õhukihtides ja päevase lennu intensiivsuse iseloomustamiseks on käesolevas kokkuvõttes kasutatud visuaalvaatluste tulemusi, mis võimaldavad esitada lennu intensiivsused isendites ning eristada linnuliike. Keskmine päevase lennu intensiivsus visuaalvaatluste andmetel on päeva kaupa toodud joonisel 9, kuu kaupa joonisel 10. Keskmine päevase lennu intensiivsus ulatus kuni 2352,9 is/h (28.04.2022). Lennu keskmine intensiivsus oli märgatavalt kõrgem kevadel, saavutades maksimumi mais 2021, ja madalam sügisel, miinimumiga oktoobris 2021. Päevade kaupa varieerus keskmine lennu intensiivsus märkimisväärselt, suurem oli varieeruvus kevadel. Joonis 9. Keskmine lennu intensiivsus päevas visuaalvaatluste andmetel (kõik liigid). 22 Joonis 10. Keskmine päevane lennu intensiivsus kuude kaupa visuaalvaatluste andmetel (kõik liigid). Kõige kõrgema keskmise päevase lennu intensiivsusega liigiks oli valgepõsk-lagle (1329 is/h), lisaks kuulusid suurima keskmise lennu intensiivsusega lindude hulka määramata haned ja lagled ning määramata pardid. Neile järgnesid aul (346,9 is/h) ja mustvaeras (284,9 is/h). Olulisemate liikide ja liigirühmade keskmine päevane lennu intensiivsus on päeva kaupa toodud tabelis 11 ja joonistel 11-20. Kõige kõrgemad keskmised lennu intensiivsused esinesid hanedel-lagledel ja tiirudel aprillis ning mais; aulil, mustvaeral ja sookurel aprillis; kauridel mais; tuttvardil aprillis ja septembris; kormoranil ja viupardil septembris ning väikekajakal oktoobris. Mitmel liigil (sookurg, viupart) esinesid kõrged lennu intensiivsused ainult üksikutel päevadel. Tabel 11. Olulisemate liikide ja liigirühmade keskmine päevane lennu intensiivsus, is/h. (Melanitta nigra) Viupart (Mareca Tuttvart (Aythya Väikekajakas (H. Haned ja lagled Kormoran (Ph. Sookurg (Grus Aul (Clangula Mustvaeras penelope) hyemalis) minutus) Kuupäev fuligula) Kaurid carbo) Tiirud grus) 15.05.2021 0 0 9,4 0 0 0,2 0 0 0,1 0 16.05.2021 3,8 0,2 98,6 0 0 98 4,8 0,1 0,4 3,5 17.05.2021 4,1 0 20 0 0 18,9 0,4 0 0 0,4 18.05.2021 28 2,4 448,8 0 0,6 27,2 8,8 0 4,7 5,9 19.05.2021 25,9 0,2 1527,1 0 0,2 14,8 22 0,1 0 7,9 20.05.2021 30,9 3,4 1142,4 0,7 0 3,9 5,4 0 0 3,2 12.09.2021 0,3 0,4 0 4,4 0 0 5,7 0 3 0,1 23 13.09.2021 1,7 12,7 0 105,7 3,4 0 19,4 0 0,6 0,1 14.09.2021 1,7 17,1 0 4 0 0 37,6 0 1,4 0,1 15.09.2021 3,6 6,3 18,7 69,9 0 0 23,7 0 2,3 0,6 16.09.2021 2,7 18,7 84,7 0 0 0 22,4 0 0,1 1,3 02.10.2021 2,5 1 9,3 0 0,2 0 6,7 0 0,3 0,2 03.10.2021 3,5 5,2 44,2 0 0,2 5,8 3 0 2,3 0 04.10.2021 2 1,5 45,5 0 0,7 9,3 4,3 0 7,3 0 05.10.2021 3,5 0,2 12,3 0 2,2 27,8 0,2 0 4,3 0 06.10.2021 1,3 0,8 15,2 1,6 0 20,5 0 0 21,6 0 19.04.2022 2,5 0 15,6 0 3,1 34,7 24,9 143,3 0 5 20.04.2022 3,5 0,1 0 0 0 34,3 35,9 1,5 0 5,6 21.04.2022 5,6 4 3,3 0 0,3 54,5 100 0 0 7,2 22.04.2022 13,9 4,1 0,1 0 0 97,2 284,9 2,4 7,6 1,9 23.04.2022 2,9 0,1 13,2 0,5 0,9 99,1 82,5 4,7 1,2 3,2 24.04.2022 3,5 0,1 0 0 0 38,4 21,3 0 0 3,9 25.04.2022 2,3 0,3 0 0,3 0,7 21,5 20,3 0 0 1,7 26.04.2022 8,4 0,8 85,9 0,7 0,8 126 124,3 0,1 9,3 12 27.04.2022 3,9 3,6 154,3 2 1,3 62,7 108,5 0,3 5,2 3,2 28.04.2022 11,8 5,1 1351,8 2,7 0 346,9 142 0 2,9 3,3 Joonis 11. Kauride keskmine lennu intensiivsus päevas. 24 Joonis 12. Kormorani (Phalacrocorax carbo) keskmine lennu intensiivsus päevas. Joonis 13. Hanede ja laglede keskmine lennu intensiivsus päevas. 25 Joonis 14. Viupardi (Mareca penelope) keskmine lennu intensiivsus päevas. Joonis 15. Tuttvardi (Aythya fuligula) keskmine lennu intensiivsus päevas. 26 Joonis 16. Auli (Clangula hyemalis) keskmine lennu intensiivsus päevas. Joonis 17. Mustvaera (Melanitta nigra) keskmine lennu intensiivsus päevas. 27 Joonis 18. Sookure (Grus grus) keskmine lennu intensiivsus päevas. Joonis 19. Väikekajaka (Hydrocoloeus minutus) keskmine lennu intensiivsus päevas. 28 Joonis 20. Tiirude keskmine lennu intensiivsus päevas. Öise lennu intensiivsuse andmed pärinevad vertikaalradarilt. Keskmine öise lennu intensiivsus visuaalvaatluste andmetel on päeva kaupa toodud joonisel 21, kuude kaupa joonisel 22. Keskmine öise lennu intensiivsus 0-1000 m kõrgusvahemikus ulatus kuni 1284,9 kontakti/h*km (21.04.2022). Öise lennu keskmine intensiivsus oli kõige kõrgem aprillis 2022 ja kõige madalam oktoobris 2021. Ööde kaupa varieerus keskmine lennu intensiivsus märkimisväärselt, kõige suurem oli varieeruvus aprillis 2022. Joonis 21. Keskmine öise lennu intensiivsus vertikaalradari andmetel (0-1000 m). 29 Joonis 22. Keskmine öise lennu intensiivsus kuude kaupa vertikaalradari andmetel (0-1000 m). Lennukõrgus Päevase lennukõrguse iseloomustamiseks on kasutatud vertikaalradari (kõrgusvahemik 0- 1000 m intervalliga 100 m) ja visuaalvaatluste (alumised õhukihid väiksema intervalliga ning liigipõhised lennukõrgused) andmeid. Kummalgi meetodil on metoodilised erinevused, mille tõttu tulemused ei ole täpselt võrreldavad. Samas võimaldab ainult mõlema meetodi andmete kasutamine saada täielikuma pildi päevaste lendude kõrgusjaotusest. Visuaalvaatlused sobivad eelkõige lennukõrguste iseloomustamiseks alumises 100 m kõrguses õhukihis, vertikaalradar avastab vastupidi halvasti kõige alumises õhukihis lendavaid linde. Linnud eelistasid päeval lennata madalamates õhukihtides. Vertikaalradari kontaktidest registreeriti alumises 100 m kõrguses õhukihis 36 (kevad 2022) – 71% (sügis 2021) (joonised 23-25). Viimase piires eelistati visuaalvaatluste andmetel omakorda kõige alumist 0-5 m kõrgust õhukihti (joonised 26-28). Liikide päevases kõrgusjaotuses esinesid visuaalvaatluste andmetel märkimisväärsed erinevused (tabel 12, joonised 29-38). Näiteks aulil ja mustvaeral lendas enamus isenditest samuti alumises 0-5 m kõrguses õhukihis, sookurg eelistas lennata 50-100 ja viupart 100-200 m kõrgusel. 30 Joonis 23. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 sügisel. Joonis 24. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 kevadel. 31 Joonis 25. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2022 kevadel. Joonis 26. Lindude kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel 2021 sügisel (n = 7700). 32 Joonis 27. Lindude kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel 2021 kevadel (n = 31118). Joonis 28. Lindude kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel 2022 kevadel (n = 28656). 33 Tabel 12. Olulisemate liikide ja liigirühmade päevane kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (lindude arv). Kõrgusvahemik, m Sookurg (Grus grus) (Melanitta nigra) Viupart (Mareca Tuttvart (Aythya Väikekajakas (H. Haned ja lagled Kormoran (Ph. Aul (Clangula Mustvaeras penelope) hyemalis) minutus) fuligula) Kaurid carbo) Tiirud 10 0-5 691 204 19587 25 30 6827 6769 206 119 4 16 5-10 217 52 1073 12 7 364 370 11 134 1 19 10-20 294 99 1826 16 12 113 293 6 89 7 20-50 119 170 7061 215 28 213 376 183 73 67 50-100 10 87 5181 73 24 1 26 452 33 4 100-200 0 0 1998 787 0 0 5 178 3 0 > 200 0 0 430 210 0 0 0 0 0 0 Joonis 29. Kauride kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 1331). 34 Joonis 30. Kormorani (Phalacrocorax carbo) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 612). Joonis 31. Hanede ja laglede kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 37156). 35 Joonis 32. Viupardi (Mareca penelope) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 1338). Joonis 33. Tuttvardi (Aythya fuligula) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 101). 36 Joonis 34. Auli (Clangula hyemalis) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 7518). Joonis 35. Mustvaera (Melanitta nigra) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 7839). 37 Joonis 36. Sookure (Grus grus) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 1036). Joonis 37. Väikekajaka (Hydrocoloeus minutus) kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 451). 38 Joonis 38. Tiirude kõrgusjaotus visuaalvaatluste andmetel (n = 533). Öösel oli vertikaalradari andmetel sügisel 2021 ja kevadel (mais) 2021 samuti kontaktide arv kõige suurem alumises 100 m kõrguses õhukihis, selle õhukihi osakaal (vastavalt 41 ja 26%) oli väiksem kui päeval (joonised 39-40). Öise lennukõrguse kohta on kasutatavad ainult radarvaatluste andmed, seetõttu võib kõige alumistes õhukihtides lendavate lindude osakaal olla teatud määral alla hinnatud. Erinev oli lindude kõrgusjaotus aprillis 2022: alumises 100 m kõrguses õhukihis fikseeriti ainult 13% kontaktidest, kõrgemate õhukihtide osakaal oli suur ja esikohal oli 900-1000 m kõrgune õhukiht (15% kontaktidest; joonis 41). 39 Joonis 39. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 sügisel. Joonis 40. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 kevadel. Joonis 41. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2022 kevadel. Käesoleva töö seisukohast on eriti oluline potentsiaalsetel rootorite töökõrgustel lendavate lindude osakaal (joonised 42-53). Vastavalt tellijalt saadud andmetele on rootorite töökõrgustena kasutatud kahte varianti: A - rootori läbimõõt 250 m ja tipu kõrgus 275 m, B - rootori läbimõõt 280 m ja tipu kõrgus 310 m. Rootoridte eeldatavad mõõtmed ulatuvad 40 kõrgustesse, kus visuaalsed vaatlused pole enam efektiivsed. Seetõttu on siin kasutatud vertikaalradai andmeid ja alumises õhukihis lendavate lindude osakaal võib olla teatud määral alla hinnatud. Joonis 42. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 sügisel, rootori variant A. Joonis 43. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 sügisel, rootori variant B. 41 Joonis 44. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 kevadel, rootori variant A. Joonis 45. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 kevadel, rootori variant B. 42 Joonis 46. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2022 kevadel, rootori variant A. Joonis 47. Lindude päevane kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2022 kevadel, rootori variant B. 43 Joonis 48. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 sügisel, rootori variant A. Joonis 49. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 sügisel, rootori variant B. 44 Joonis 50. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 kevadel, rootori variant A. Joonis 51. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2021 kevadel, rootori variant B. 45 Joonis 52. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2022 kevadel, rootori variant A. Joonis 53. Lindude öine kõrgusjaotus vertikaalradari andmetel 2022 kevadel, rootori variant B. 46 Lennusuunad Sügisel olid päeval valdavateks lennusuundadeks edel ja lõuna; öösel loe, lääs, edel ja lõuna (joonised 54-55). Kevadel valitses lennusuundadest enamasti selgelt kirre, ainult aprillis 2022 oli päeval suhteliselt suur ka ida ja põhja osakaal (joonised 56-59). Joonis 54. Päevased lennusuunad visuaalvaatluste andmetel sügisel 2021 (n = 7519). Joonis 55. Päevased ja öised lennusuunad horisontaalradari andmetel sügisel 2021 (nool tähistab keskmist lennusuunda). 47 Joonis 56. Päevased lennusuunad visuaalvaatluste andmetel kevadel 2021 (n = 31041). Joonis 57. Päevased ja öised lennusuunad horisontaalradari andmetel kevadel 2021. 48 Joonis 58. Päevased lennusuunad visuaalvaatluste andmetel kevadel 2022 (n = 28543). Joonis 59. Päevased ja öised lennusuunad horisontaalradari andmetel kevadel 2022. 49  Tuuleparki läbivate lindude hulk Vaatlused ei kata rändeperioode tervikuna. Tuuleparki läbida võivate lindude hulga hindamiseks prognoositi „bootstrap“ meetodil võimalik kontaktide arv kogu rändeperioodide kohta (tabel 13). Rändeperioodide pikkusena kasutati kahte varianti: lühike periood 1.04- 31.05 ja 1.09-30.10 ning pikk periood 15.03-31.05 ja 5.07-5.11. Tabel 13. Tuuleparki läbivate lindude koguhulga prognoos, kontakti. Kõrgusvahemik 25-275 m Kõrgusvahemik 30-310 Kõrgusvahemik 0-1000 m (rootor A) (rootor B) Päev Sesoon 95% /öö Punkt- usaldus- Punkt- 95% usaldus- Punkt- 95% usaldus- hinnang vahemik hinnang vahemik hinnang vahemik Pikk periood kevad päev 2478213 2039925- 926473 765154- 928627 760468- 2940536 1097207 1105803 kevad öö 5477437 4113750- 1038760 798118- 1125380 871604- 6947026 1290284 1393169 sügis päev 1984689 1842571- 1176503 1091241- 1046456 964400- 2131255 1261259 1128551 sügis öö 2955226 2441873- 1347011 1130772- 1350992 1126040- 3486826 1566446 1578256 Lühike periood kevad päev 1936595 1543156- 725039 585155- 726269 579183- 2351317 875093 884093 kevad öö 4273379 3090663- 813382 600091- 879374 655336- 5519292 1040939 1116069 sügis päev 975678 876843- 579166 519339- 515046 459008- 1076207 639904 571587 sügis öö 1454729 1097503- 661818 514515- 665949 516550- 1841125 817158 827814 50 Tuuleparkide ohutegurid lindudele Tuuleparkidega seondub lindudele terve rida ohutegureid (Fox et al. 2006, Drewitt and Langston 2006, Gove et al. 2013). Tuuleparkide mõjud lindudele võib jagada kolme tüüpi: otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud (Gode 2020). Otsesed mõjud omakorda jagatakse sageli neljaks: elupaikade hävimine, lindude väljatõrjumine peatumisaladelt, kokkupõrkerisk ja barjääriefekt. Mõnikord vaadeldakse eraldi ohutegurina ehituse ja hooldusega seotud häirimist ning tuuleparkide ohutusvalgustuse mõju, osades töödes ei eristata elupaikade hävimist omaette ohutegurina (Moray West 2018, NNG Ornithology 2012). Kõige olulisemad otsesed mõjud on lindude väljatõrjumine ja kokkupõrkerisk. Elupaikade otsene hävimine toimub tuulikute vundamentide all. Tavaliselt on nende poolt hõivatud pindala väike ja hõlmab umbes 2-5% arendusala kogupindalast. Mõningatel juhtudel võib elupaikade hävimiseks lugeda laiemalt toimuvaid muutusi tuuleparkide rajamisele järgnevate hüdroloogiliste muutuste vms tõttu. Tuuleparkide olemasolu iseenesest võib avaldada lindudele häirivat mõju ja põhjustada nende väljatõrjumist seni kasutusel olnud sobivatelt peatumisaladelt. Samuti võib lindude väljatõrjumist põhjustada häirimine tuuleparkide rajamise, hooldamise ja demonteerimise ajal müra, inimeste ja masinate esinemisest ja liikumisest tingitud visuaalsete efektide ning heljumi hulga suurenemise tõttu. Mõju on ala, sesooni ja liigispetsiifiline. Kokkupõrkerisk seisneb otsestes kokkupõrgetes tuulikutega või rootorite poolt tekitatud õhukeeriste mõjus, mis põhjustavad lindude otsest hukkumist või nende vigastusi. Kõige sagedamini esinevad kokkupõrked rootori labadega, millele pööratakse enamasti põhitähelepanu hukkumisriskide modelleerimisel. Kokkupõrked võivad toimuda siiski ka tuulikute mastidega. Kokkupõrkeriski suurendab lennu- ja laevasõiduohutuse eesmärkidel kasutatav tuulikute valgustus. Kokkupõrkeriski mõjutavad paljud erinevad tegurid: tuulepargi asukoht, tuulikute konstruktsioon, esinevate linnuliikide morfoloogilised ja käitumuslikud omadused, sesoon, ilmastikutingimused jms. Barjääriefekt seisneb lindude lennuteede muutumises tuulikute kui lennuteedel asuvate takistuste vältimise eesmärgil. See suurendab lennutee pikkust ja sellega kaasnevat energiakulu ning võib põhjustada seniste lennuteede ja tuulikute taga asuvate elupaikade kasutamise lõppemist. Barjääriefekti mõju tugevus sõltub paljudest erinevatest teguritest, nagu tuulepargi asukoht, linnuliik, lennukõrgus, tuulepargi tehnilised parameetrid (eriti pargi suurus ja tuulikute omavaheline kaugus), nähtavus, tuule suund ja tugevus jne. Kaudsed mõjud võivad seisneda muutustes lindude toidurohkuses või ohtlike ainete eraldumises keskkonda. Toidurohkust võivad mõjutada tuulikute rajamise ja ekspluateerimise aegsed muutused hüdroloogilises režiimis, kõva substraadi lisandumine tuulikute 51 vundamentide näol, heljumi hulga suurenemine veekihis ja müra ning vibratsioon; samuti kalapüügi intensiivsuse vähenemine. Muutused toiduobjektide rohkuses ja levikus võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed. Toidurohkuse kasvu korral võib see linde ligi meelitada, kuid suurendada seeläbi kokkupõrkeriski. Heljumi hulga suurenemine tuuleparkide rajamisel võib lisaks toidurohkusele mõjutada ka veelindude toitumise intensiivsust. Reostusoht võib esineda ohtlike ainete eraldumisel pinnasest tuulikute rajamise ajal või nende lekkimisel tuulikute rajamise, ekspluateerimise ja demonteerimise ajal. Ohtlikud ained võivad lisaks toidurohkusele mõjutada linde ka otseselt, põhjustades nende hukkumise või elujõulisuse languse. Kumulatiivsed mõjud tekivad konkreetse tuulepargi mõjude kombineerumisel teiste olemasolevate või rajatavate tuuleparkide ning muud tüüpi arendustegevuste mõjudega. Oma olemuselt seisnevad kumulatiivsed mõjud sarnaselt otsestele mõjudele elupaikade hävimises, lindude väljatõrjumises, kokkupõrkeriskis ja barjääriefektis. Üksikute tuuleparkide puhul nõrgad mõjud võivad kombineerudes osutada olulist negatiivset mõju. Kumulatiivne mõju võib kokkuvõttes olla palju tugevam, kui üksikute tuuleparkide mõjude aritmeetiline summa. Tuuleparkide rajamise ja demonteerimise faasis on otseseks mõjuks nende tegevuste häiriv mõju, mis võib põhjustada lindude väljatõrjumist alalt või häirida nende igapäevast elutegevust. Tuuleparkide ekspluatatsioonifaasis avaldavad otsest mõju elupaikade hävimine, lindude väljatõrjumine tuulikute olemasolu ja nende hooldustööde häiriva mõju tõttu, kokkupõrkerisk ning barjääriefekt. Kaudsed mõjud võivad esineda nii tuuleparkide rajamise, ekspluateerimise kui ka demonteerimise faasis. Käesolevas aruandes on tuuleparkide mõjusid käsitletud järgmiselt: tuulepargi ehitus- ja demonteerimisfaas: ehitustegevuse ja laevaliikluse häiriv mõju, kaudsed mõjud (mõju toidurohkusele ja reostusoht); ekspluatatsioonifaasis: väljatõrjumine, elupaikade otsene hävimine, kokkupõrkerisk, barjääriefekt, kaudsed mõjud (mõju toidurohkusele ja reostusoht). 52 Tuulepargi mõju hinnang Tuulepargi mõju hindamisel võeti eeskuju Suurbritannias tuuleparkide keskkonnamõju hindamisel kasutatud metoodikast (Moray West 2018, NIRAS consulting Ltd 2018, Sciara Offshore Energy LTD 2006, NNG Ornithology 2012). Metoodika kohandati vastavalt meie oludele. Mõju olulisust hinnati tähtsamate ohutegurite puhul liigipõhiselt, vähemtähtsate puhul kõigile liikidele tervikuna. Demonteerimisfaasi mõjusid lugesime samasugusteks ehitusfaasi mõjudega. Käesolevas aruandes kasutati mõju olulisuse liigipõhisel hindamisel ala tähtsust liigile ja liigi ohustatust konkreetse ohuteguri poolt. Ala tähtsus määrati võrreldes liigi arvukust alal rahvusvahelise, riikliku ja lokaalse tähtsuse lävenditega. Veelindude puhul on levinud rahvusvahelise tähtsusega ala lävendiks 1% biogeograafilise asurkonna arvukusest (Wetlands International). Riikliku ja lokaalse tähtsusega ala lävendid on välja töötatud Maaülikooli ornitoloogide poolt (Luigujõe 2019). Pesitsejate puhul saab lävenditena kasutada Euroopa ja Eesti arvukushinnanguid. Ala tähtsuse skaala on toodud tabelis 14. Tabel 14. Ala tähtsuse skaala. Ala tähtsus Väga kõrge Ala omab liigi jaoks rahvusvahelist tähtsust Kõrge Ala omab liigi jaoks riiklikku tähtsust Keskmine Ala omab liigi jaoks lokaalset tähtsust Madal Ülejäänud liigid Ohustatuse hindamisel kasutati kokkupõrkeriski puhul mõjutatud (kokkupõrkel hukkuda võivate) isendite osakaalu vastavalt Suurbritannias kasutatud skaalale. Ülejäänud ohutegurite puhul on mõjutatud isendite osakaalu ja eriti sellest põhjustatud muutusi suremuses või pesitsusedukuses täpselt raske hinnata ja teha tuleks palju subjektiivseid otsuseid. Seetõttu võtsime kasutusele vastavad kirjanduses avaldatud skaalad (Piggott, Vulcano & Mitchell 2021, Humphreys et al. 2015, Furness et al. 2012, Langston 2010, Maclean et al. 2009, Garthe & Hüppop 2004). Mitme skaala olemasolul on eelistatud hilisemat. Mõju üldise olulisuse hindamisel kasutatud maatriks on toodud tabelis 15 ja kasutatud kategooriate tõlgendamine tabelis 16. 53 Tabel 15. Mõju olulisuse hindamise maatriks. Ala tähtsus Väga kõrge Kõrge Keskmine Madal Väga kõrge Tugev Tugev Tugev Keskmine Ohustatus Kõrge Tugev Tugev Keskmine Madal tuulepargi Keskmine Tugev Keskmine Madal Madal poolt Madal Keskmine Madal Madal Ebaoluline Väga madal Madal Ebaoluline Ebaoluline Ebaoluline Tabel 16. Mõju olulisuse kategooriate tõlgendamine. Mõju olulisus Tõlgendus Tugev Tuulepark avaldab linnustikule tõsist ohtu, selle rajamisest peaks loobuma Keskmine Mõju lindudele on tähelepanu vääriv ja vajab juhtumipõhist lähenemist Madal Mõju lindudele on ebasoovitav, kuid nõrk Ebaoluline Mõju lindudele ei ole oluline Lisaks eespool nimetatutele on Suurbritannias mõjude hindamisel kasutatud veel liikide kaitsestaatust, taastumisvõimet, mõju ajalist ja ruumilist ulatust (Moray West 2018, NIRAS consulting Ltd 2018, Sciara Offshore Energy LTD 2006, NNG Ornithology 2012). Läbirändajate puhul on tõenäoliselt olulisem liigi arvukus kui talle omistatud kaitsestaatus. Üksikute kaitsestaatusega liigi isendite sattumine käsitletavale alale ei mõjuta tavaliselt asurkonna seisundit tervikuna. Samas võib käesoleval ajal kaitsestaatust mitteomava liigi puhul alal läbi rännata ja peatuda märkimisväärne osa asurkonna isenditest ning nende saatus alal mõjutab asurkonna seisundit tervikuna. Kaitsestaatusega on arvestatud pesitsejate puhul – barjääriefekti käsitlemisel võeti vaatluse alla lähikonnas pesitsevad kõrge kaitseväärtusega liigid (tiirud, tõmmu- ja väikekajakas). Ehitusetapi puhul ei oma taastumisvõime sisulist tähtsust – pärast ehitusetapi lõppu ei taastu mitte algne olukord, vaid lisanduvad uued ohutegurid. Konkreetsed andmed lindude arvukuse taastumise kohta pärast tuulikute ekspluatatsioonifaasi lõppu ja demonteerimist seni puuduvad. Taastumisvõime hindamiseks on Suurbritannias kasutatud liigi sigimisedukust ja arvukuse trendi. Liigid, kes on võimelised tootma rohkem järelkasvu, omavad suuremat taastumispotentsiaali. Näiteks hanelistel on suured kurnad ja nad asuvad pesitsema tavaliselt juba teisel või kolmandal eluaastal. Väga väikese kurna suuruse ja pika suguküpse saabumise ajaga, seega ka madala taastumisvõimega liigid (näiteks suula, tormilinnulised) käsitletaval alal puuduvad. Tuuleparkide tööaeg on piisavalt pikk ja tänaste trendide ekstrapoleerimine nii pikale ajale ei pruugi anda õigeid tulemusi. Väljatõrjumise puhul on põhimõtteliselt võimalik ka lindude harjumine tuulikutega juba nende ekspluatatsioonifaasis. Võime tuulikutega harjuda on siiski alaspetsiifiline ja võib 54 sõltuda näiteks toidurohkusest alal. Lisaks liikidevahelistele erinevustele esinevad individuaalsed liigisisesed erinevused (Fox & Petersen 2019). Ekspluatatsioonifaasis mõjuvad ohutegurid otseselt kogu tuulepargi alal, kuid nende poolt mõjutatud isendite kaudu on läbirändajatel mõjutatud teatud osa kogu rändetee asurkonnast, pesitsejatel läheduses pesitsevad haudeasurkonnad (kui nende toitumislennud ulatuvad tuulepargi alale). Ekspluatatsioonifaasi ohutegurite ajaline kestus on pikk, hõlmates kogu tuulikute tööea, ja sesoonne, olenevalt liikide esinemisaegadest alal. Ehitusfaasis sõltub ohutegurite otsene ruumiline ulatus ja ajaline kestus läbiviidavate tööde ulatusest ning järjekorrast. Kaudsete ohutegurite mõju võib realiseerumise korral väljuda tuulepargi ala piirest (saasteainete ja heljumi levik, kalade arvukuse muutused) ja nende ajaline kestus olla pikem ehitus- või ekspluatatsioonifaasi pikkusest. Mõjud ehitus- ja demonteerimisfaasis Häirimine Häirimine ja väljatõrjumine mõjutab alal peatuvaid veelinde. Nende mõjude hindamisel tuleb tuulepargi ala vaadelda koos teatud puhvriga. Puhvri laiuse osas on kirjanduses toodud erinevaid väärtusi vahemikus 1-4 km (NNG Ornithology 2012, SNCB 2022). Tuulepargiala ümber kasutatava puhvri laius (1 km või 4 km) käesoleval juhul lõpptulemust ei mõjutanud, koondhinnang mõju olulisusele jäi samaks. Mõju hindamisel vaadeldi kõiki lennuloenduste ajal tuulepargi alal peatunud liike. Aluseks võeti liigi maksimaalne arvukushinnang või loendustulemus (kui liigi esinemissagedus alal oli liiga väike arvukushinnangu koostamiseks). Alade tähtsuse hindamisel kasutatud arvulised künnised on toodud tabelis 17 ja hindamise tulemused tabelis 18. Ehitus- ja demonteerimisaegse häirimise mõju on lühiajaline, piirdudes ainult vastavate faaside pikkusega. Tuulepargi ala ei ole tähtis peatumisala, ainsaks tähelepanu väärivaks liigiks on väikekajakas. Väikekajaka tundlikkus häirimise suhtes on väga madal ja seetõttu on häirimisrisk nõrk. Väga kõrge häirimisriski tõttu on häirimisriski olulisus kõige suurem kauridel ja vaerastel, kuid nende liikide arvukus alal on väike ja ala tähtsus nende peatumisalana madal. Arvestades ka ehitus- ja demonteerimisaegse häirimise lühiajalisust võib kokkuvõttes häirimisriski olulisust pidada nõrgaks. 55 Tabel 17. Peatumisalade tähtsuse hindamisel kasutatud arvulised künnised. Liik 1% bio- Riikliku (Eesti) Lokaalse tähtsusega geograafilisest tähtsusega ala ala kriteerium, is asurkonnast, is kriteerium, is (Luigujõe 2019) (wetlands.org) (Luigujõe 2019) punakurk-kaur (Gavia stellata) 3000 900 300 järvekaur (Gavia arctica) 4800 1050 350 kormoran (Phalacrocorax 6200 1860 620 carbo) aul (Clangula hyemalis) 16000 4800 1600 tõmmuvaeras (Melanitta 3000 1200 400 fusca) mustvaeras (Melanitta nigra) 7500 2250 750 sõtkas (Bucephala clangula) 11400 3420 1140 rohukoskel (Mergus serrator) 1300 260 100 söödikänn (Stercorarius parasiticus) väikekajakas (Hydrocoloeus 1300 minutus) merikajakas (Larus marinus) 860 hõbekajakas (Larus 9300 argentatus) kalakajakas (Larus canus) 16400 lõunatirk (Uria aalge) 880 alk (Alca torda) 3200 600 200 56 Tabel 18. Häirimisriski olulisus 1 km/4 km laiuse puhvri kasutamisel. Häirimisrisk (Garthe & Hüppop 2004, Häirimis- Liik Ala tähtsus Maclean et al. riski olulisus 2009, Furness et al. 2012). kaurid (Gavia sp.) madal väga kõrge keskmine kormoran (Phalacrocorax carbo) madal kõrge nõrk aul (Clangula hyemalis) madal keskmine-kõrge nõrk tõmmuvaeras (Melanitta fusca) madal väga kõrge keskmine mustvaeras (Melanitta nigra) madal väga kõrge keskmine sõtkas (Bucephala clangula) madal kõrge nõrk rohukoskel (Mergus serrator)* madal nõrk söödikänn (Stercorarius parasiticus) madal väga madal ebaoluline merikajakas (Larus marinus) madal madal ebaoluline väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) kõrge/väga kõrge väga madal nõrk hõbe-, kala- ja määramata kajakad (Larus sp.) madal madal ebaoluline lõunatirk (Uria aalge) madal keskmine nõrk alk (Alca torda) madal keskmine nõrk * Rohukoskla puhul ei ole häirimisriski algallikates antud. Liigi arvukus alal on väga madal ja häirimisriski olulisus ei saa olla rohkem kui nõrk. Kaudsed mõjud Kaudsed mõjud ohustavad alal peatuvaid veelinde. Käesoleval juhul ei ole tegemist olulise peatumisalaga. Saagirohkuse muutusega seotud riski on sukelpartidel, kauridel, kormoranil, tiirudel ja alklastel hinnatud keskmiseks; ännidel ja kajakatel nõrgaks (Langston 2010). Ainult väikekajaka puhul võib ala tähtsust pidada kõrgeks-väga kõrgeks, ülejäänud peatuvate veelindude puhul on ala tähtsus madal. Kombineerides ala tähtsuse saagirohkuse muutusega seotud riskiga, on viimase olulisus nõrk – ebaoluline. Arvestades ala vähest tähtsust peatumisalana ja reostusohu realiseerumise väikest tõenäosust tööde hoolikal läbiviimisel võib reostusohu olulisust pidada nõrgaks. Kokkuvõttes kaudseid mõjusid linnustikule ei saa täielikult välistada, kuid nende mõju ei saa hinnata rohkem kui nõrgaks. Tuulepargi potentsiaalset mõju põhjaorganismidele ja kaladele ning võimalikku reostusohtu hinnatakse täpsemalt keskkonnamõju teiste teemade raames. 57 Mõjud tuulepargi ekspluatatsioonifaasis Väljatõrjumine Väljatõrjumise mõju hindamine sarnaneb ehitusaegse häirimise mõju hindamisele. Alade tähtsuse hindamisel kasutatud arvulised künnised on toodud eespool tabelis 17 ja hindamise tulemused tabelis 19. Tabel 19. Väljatõrjumisriski olulisus 1 km/4 km laiuse puhvri kasutamisel. Väljatõrjumisrisk (Piggott, Vulcano Väljatõrjumis- Liik Ala tähtsus & Mitchell 2021, riski olulisus Humphreys et al. 2015) kaurid (Gavia sp.) madal kõrge nõrk kormoran (Phalacrocorax carbo) madal keskmine nõrk aul (Clangula hyemalis) madal keskmine nõrk tõmmuvaeras (Melanitta fusca) madal keskmine nõrk mustvaeras (Melanitta nigra) madal kõrge nõrk sõtkas (Bucephala clangula) madal kõrge nõrk rohukoskel (Mergus serrator) madal keskmine nõrk söödikänn (Stercorarius parasiticus) madal väga madal ebaoluline merikajakas (Larus marinus) madal väga madal ebaoluline väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) kõrge/väga kõrge väga madal nõrk hõbe-, kala- ja määramata kajakad (Larus sp.) madal väga madal ebaoluline lõunatirk (Uria aalge) madal madal ebaoluline alk (Alca torda) madal madal ebaoluline Tuulepargi alal läbi viidud lennuloenduse tulemused ja nende analüüs kinnitavad varasemaid hinnanguid, et käesolev ala ei ole tähtis veelindude peatumisala (Eesti Ornitoloogiaühing 2019, Eesti Ornitoloogiaühing 2022). Ainsaks tähelepanu väärivaks liigiks on väikekajakas. Väikekajaka tundlikkus väljatõrjumisriski suhtes on väga madal ja seetõttu on väljatõrjumisrisk nõrk. Mõnedes töödes on väljatõrjumisriski hindamisel arvestatud ühe komponendina lindudele sobivate peatumisalade esinemist lähikonnas (Sciara Offshore Energy LTD 2006). Käesoleval juhul pakuvad alternatiivseid peatumisvõimalusi tuulepargist kirdes asuvad madalamad merealad. Kokkuvõttes võib väljatõrjumisriski olulisust pidada nõrgaks. 58 Elupaikade hävimine Elupaikade otsene hävimine mõjutab peatuvaid veelinde. Käesoleval juhul ei ole tegemist olulise peatumisalaga. Elupaikade otsene hävimine moodustab ainult väikese osa tuulepargi pindalast. Otseselt tuulikute vundamentide alla jääks 100 tuuliku puhul nn. “monopile” vundamendi kasutamisel (kõige tõenäolisem tehnoloogiline lahendus) maksimaalselt 10000 m² ja gravitatsioonilise vundamendi kasutamisel 300000 m², mis moodustaks vastavalt 0,005% ja 0,15% tuulepargi oletatavast pindalast. Lisaks võib teatud hulk elupaiku hävida kaablitrassi all. Kokkuvõttes elupaikade (peatumisalade) otsene hävimine teatud määral esineb, kuid selle mõju ei saa hinnata rohkem kui nõrgaks. Barjääriefekt Läbirände ajal muudab ühest tuulepargist möödumine läbitava tee pikkust suhteliselt vähe. Näiteks auli sügisrände pikkus oli 12 isendi telemeetria andmetel 623,5-2820,5 km, keskmiselt 1939,9 km (Quillfeldt et al. 2021). Kavandatava tuulepargi ümbermõõt koos 1 km laiuse puhvriga on 70,3 km. Kui oletada, et aulid lendavad ümber tuulepargi, ja arvestada ümber tuulepargi lendamiseks vajalikuks teepikkuseks pool tuulepargi ümbermõõdust, pikeneks aulide sügisränne 1,8%. Tegelik rändetee pikenemine on tõenäoliselt väiksem, sest tuulepargist ümber lendamisel võib lennutee pikeneda vähem kui poole tuulepargi ümbermõõdu võrra (joonis 60) ja osaliselt võivad linnud lennata läbi tuulepargi tuulikute vahelt. Erinevate liikide rändeteede pikkused ja käitumuslik reaktsioon tuulepargile kui takistusele (kas sellest möödumine või selle läbimine) on erinevad. Barjääriefekti poolt põhjustatud riski on hinnatud luikedel, hanedel, ännidel, kajakatel ja tiirudel madalaks; sukelpartidel, kauridel, kormoranil ja alklastel keskmiseks (Langston 2010). On järeldatud, et üksiku tuulepargi poolt põhjustatud teepikkuse ja kaasneva energiakulu kasv on väike ja selle mõju populatsioonile tervikuna on vähetõenäoline (Masden et al. 2009; Speakman et al. 2009). Mõnedes keskkonnamõjude hinnangutes pole barjääriefekti läbirändavate lindude puhul iseseisva ohutegurina arvestatud (näiteks NNG Ornithology 2012). Barjääriefekt võib osutuda märkimisväärseks juhul, kui tuulepark jääb läheduses asuvate pesitsuskolooniate ja neis pesitsevate lindude toitumisalade vahele (Speakman et al. 2009). Pesitsussaared asuvad käesoleval juhul tuulepargist kirde ja ida suunas (joonised 62). Teisele poole tuuleparki, lõuna, edela ja lääne suunas asuvad sügavad merealad, sukelpartidele toitumiseks sobivad madalad puuduvad. Tuulepargi alale võiksid ulatuda eelkõige tiirude ja kajakate toitumislennud. 59 Joonis 60. Skemaatiline näide barjääriefekti mõjust (lilla – tuulepargi piir, hall – 1 km laiune tuulepargi puhver, A – lennu algpunkt, B ja D – lennu lõpp-punktid, roheline – lennutrajektoor tuulepargi puudumisel, oranž – lennutrajektoor tuulepargist kui takistusest möödumisel; NNG Ornithology 2012). Tiirude ja suurema kaitseväärtusega kajakaliikide keskmised toitumiskaugused on toodud tabelis 20. Keskmine toitumiskaugus loeti tuulepargi potentsiaalseks mõjutsooniks. Tuulepargile lähimaks pesitsussaarteks on Vilsandi RP koosseisu kuuluv Naistekivimaa (minimaalne kaugus tuulepargist ca 11 km). Üle 11 km on keskmine toitumiskaugus tõmmu- ja väikekajakal ning räusk- ja tutt-tiirul. Eesti looduse infosüsteemist (EELIS) valiti nende liikide pesitsusaegsed arvukused tuulepargi mõjutsooni jäävatel saartel. Viimased avaldatud Eesti lindude pesitsusaegsed arvukushinnangud pärinevad ajavahemikust 2013-2017 (Elts jt. 2019). Kahjuks ei leidunud kõigilt pesitsusaartelt vaatlusi nimetatud ajavahemikust, seetõttu võeti vaatluse alla andmed aastatest 2013-2022. Ühelgi aastal ei olnud loendusi tehtud kõigil asjasse puutuvatel saartel, puuduvad väärtused asendati liigi keskmise loendustulemusega vastaval saarel. Keskmist arvukust tuulepargi mõjutsooni jäävatel saartel võrreldi Eesti keskmise pesitsusaegse arvukusega (tabel 21). 60 Tabel 20. Keskmised toitumiskaugused pesitsuskolooniast (Thaxter et al. 2012, BirdLife Seabird Foraging Database seisuga 2012). Liik Keskmine toitumiskaugus, km tõmmukajakas (Larus fuscus) 71,9 ± 10,2 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 23,6 räusktiir (Hydroprogne caspia) 16 tutt-tiir (Thalasseus sandvicensis) 11,5 ± 4,7 randtiir (Sterna paradisaea) 7,1 ± 2,2 jõgitiir (Sterna hirundo) 4,5 ± 3,2 väiketiir (Sternula albifrons) 2,1 Tabel 21. Haudelindude arvukus tuulepargi mõjutsoonis ja selle osakaal Euroopa ning Eesti arvukusest. Keskmine arvukus Euroopa Eesti tuulepargist arvukus- keskmine keskmise Osakaal hinnang, p arvukus- Osakaal Eesti Liik toitumis- Euroopa (BirdLife hinnang 2013- arvukusest, % kauguse arvukusest, % International 2017, p (Elts raadiuses 2021) jt. 2019) 2013-2022, p (EELIS) tõmmukajakas (Larus fuscus) 12 781000 0,002 15 80 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 18 88900 0,02 600 3 räusktiir (Hydroprogne caspia) 2 15700 0,013 250 0,8 tutt-tiir (Thalasseus sandvicensis) 0 258000 0 950 0 Hinnang barjääriefekti potentsiaalsele olulisusele läheduses pesitsevatele lindudele on toodud tabelis 22. Keskmine toitumiskaugus iseloomustab suurte alade potentsiaalset tähtsust. Toitumisalade tegelik kasutusintensiivsus on teadmata, pesitsusaegseid uuringuid tuulepargi alal või mõjutsoonides asuvatel saartel pesitsevate lindude telemeetriauuringuid pole tehtud. Barjääriefekti esinemist ei saa välistada, kuid selle olulisus haudelindudele on tõenäoliselt nõrk, lähtudes järgnevast: 1) Kaitsekorralduslikult olulisemate liikide pesitsusaegsed arvukused tuulepargi mõjutsoonis on väikesed. Tähelepanu väärib Eestis väikesearvuline tõmmukajakas, kelle puhul tuulepargi 61 potentsiaalses mõjutsoonis pesitseb 80% Eesti haudeasurkonnast. Tutt-tiir on esinenud pesitsejana ainult varasemal ajal, ajavahemikul 2013-2022 pole liiki tuulepargi mõjutsoonis pesisejana leitud. 2) Tõmmukajaka keskmine toitumiskaugus on väga suur ja selle alusel hõlmavad võimalikud toitumisalad kogu Lääne-Eesti mereala (joonis 63). Suuri pindalasid katavad ka ülejäänud vaadeldud liikide võimalikud toitumisalad, tuulepark hõlmab neist ainult väikese osa ja paikneb võimalike toitumisalade serval (joonised 64-66). Ühelgi vaadeldud juhul ei ole põhjust oletada, et just tuulepark või selle taha jääv ala moodustaks peamise osa laidudel pesitsevate lindude toitumisaladest. 3) Olemasolevatel andmetel ei ole kajakad ja tiirud tuuleparkide suhtes väga tundlikud ja ei tee neist möödumiseks tõenäoliselt suuri lennutrajektoori muudatusi. Tabel 22. Barjääriefekti poolt põhjustatud risk haudelindudele. Barjääriefekti poolt Liik Ala tähtsus põhjustatud risk Barjääriefekti olulisus (Langston 2010) tõmmukajakas (Larus kõrge madal nõrk fuscus) väikekajakas kõrge madal nõrk (Hydrocoloeus minutus) räusktiir (Hydroprogne madal - keskmine madal ebaoluline caspia) tutt-tiir (Thalasseus madal madal ebaoluline sandvicensis) 62 Joonis 62. Saarte asukohad tuulepargi läheduses. 63 Joonis 63. Tõmmukajaka (Larus fuscus) pesitsussaared, kus pesitsevate lindude keskmised toitumiskaugused ulatuvad tuulepargi alale. 64 Joonis 64. Väikekajaka (Hydrocoloeus minutus) pesitsussaared, kus pesitsevate lindude keskmised toitumiskaugused ulatuvad tuulepargi alale. 65 Joonis 65. Räusktiiru (Hydroprogne caspia) pesitsussaared, kus pesitsevate lindude keskmised toitumiskaugused ulatuvad tuulepargi alale. 66 Joonis 66. Tutt-tiiru (Thalasseus sandvicensis) pesitsussaared, kus pesitsevate lindude keskmised toitumiskaugused ulatuvad tuulepargi alale. 67 Kokkupõrkerisk Kokkupõrkeriski hindamiseks kasutati Band mudelit ja selle rakendamiseks loodud tarkvara (Band 2012, Caneco et al. 2022). Modelleerimise metoodika ja tulemused on esitatud iseseisva aruandena (Liedtke & Welcker 2023, lisa 3). Kokkupõrkerisk modelleeriti 13 olulisema liigi või liigirühma jaoks. Rootorite töökõrgustena kasutatud kahte võimalikku varianti. Aastase kokkupõrgete arvu hinnang päeval rändavate liikide jaoks oli keskmiselt 0,38 (tiirud) kuni 184,08 (ujupardid; tabel 23). Öörändurite (tõenäoliselt peamiselt värvulised) aastaseks keskmiseks kokkupõrgete arvuks hinnati 1891,46. Tabel 23. Kokkupõrgete arvu hinnang aastas 100 turbiini kohta (Liedtke & Welcker 2023). Turbiin A 236m Turbiin B 280m Liik / grupp 95% 95% Keskmine ± SD Keskmine usaldusvahemik usaldusvahemik valgepõsk- ja 98,96 ± 9,68 85,71 - 119,27 78,42 ± 10,13 65,31 - 98,87 mustlagle (Branta leucopsis, B. bernicla) raba- ja suur- 115,54 ± 9,99 99,64 - 137,44 105,65 ± 11,63 88,76 - 131,21 laukhani (Anser fabalis, A. albifrons) tiirud 0,38 ± 0,10 0,22 - 0,60 0,22 ± 0,07 0,12 - 0,38 sookurg (Grus 11,46 ± 1,77 8,16 - 14,92 9,77 ± 1,61 7,02 - 12,84 grus) kormoran 7,97 ± 1,38 6,24 - 10,50 6,59 ± 1,35 4,96 - 8,94 (Phalacrocorax carbo) ujupardid 184,08 ± 18,74 148,16 - 221,21 181,35 ± 18,54 146,35 - 218,15 kaurid (Gavia sp.) 0,89 ± 0,17 0,65 - 1,24 0,57 ± 0,13 0,38 - 0,83 väikekajakas 1,20 ± 0,16 0,92 - 1,54 0,89 ± 0,15 0,65 - 1,22 (Hydrocoloeus minutus) aul (Clangula 0,68 ± 0,12 0,50 - 0,93 0,36 ± 0,08 0,25 - 0,53 hyemalis) kosklad (Mergus 0,76 ± 0,14 0,55 - 1,06 0,57 ± 0,12 0,39 - 0,82 sp.) mustvaeras 3,88 ± 0,72 2,62 - 5,40 2,75 ± 0,54 1,86 - 3,91 (Melanitta nigra) tuttvart (Aythya 1,19 ± 0,18 0,89 - 1,60 0,90 ± 0,16 0,64 - 1,27 fuligula) öörändurid 1891,46 ± 257,71 1400,26 - 2174,05 ± 283,86 1611,16 - 2412,53 2744,24 68 Ala tähtsuse hindamisel läbirändajatele võeti aluseks kevade või sügise arvukushinnang olenevalt sellest, kumb oli suurem. Ülehindamisohu vähendamiseks liideti sesoonide arvukushinnangute leidmisel ainult nende kuude arvukushinnangud, kus oli tehtud ka vaatlusi (nn. lühike variant: kevadel aprill ja mai ning sügisel september ja oktoober). Juhul, kui hukkumisrisk oli leitud liigirühma tasemel, oli visuaalsetel vaatlustel enamasti liigini määramata isendite osakaal suur ja biogeograafilise asurkonna arvukuseks loeti peamiste rühma kuuluvate liikide arvukuste summa. Näiteks tiirude puhul moodustasid visuaalsetel vaatlustel kevadel 85% jõgi- või randtiir, 1% jõgitiir, 13% määramata tiirud, 0,7% tutt-tiir ja 0,2% räusktiir; biogeograafilise asurkonna suuruseks loeti jõgi- ja randtiiru asurkondade suuruste summa. Ujupartidest moodustas sügisel 90% viupart ja aluseks võeti selle liigi biogeograafilise asurkonna suurus. Rabahane on käesolevas töös käsitletud ühe liigina - kuigi liik on viimasel ajal jagatud kaheks, ei ole rabahane ja tundra-rabahane eristamine laevaloendustel reaalne. Kõigi vaadeldud veelindude puhul, v.a. tiirud ja tuttvart, ületas sesoonne tuulepargi alalt läbi rändavate lindude arvukushinnang 1% biogeograafilise asurkonna koguarvukusest (tabel 24). Tuttvardi puhul ületab ala läbivate lindude arvukushinnang riikliku tähtsusega ala arvulist künnist. Tiirude puhul riikliku ja kohaliku tähtsusega ala künniseid pole välja töötatud. Kuna tiirude puhul ei ole ala tähtsus väga kõrge ja ohustatus tuulepargi poolt on väga madal, on kasutatud metoodika puhul tuulepargi mõju tiirudele ebaoluline olenemata ala tähtsuse täpsemast hinnangust. Öörändurite puhul on täpne liigiline ja arvuline koosseis teadmata, enamuse moodustavad tõenäoliselt värvulised. Tegemist ei ole värvuliste rändeaegse koondumiskohaga, kuid arvukushinnang on suhteliselt suur. Aprillis läbi viidud öiste häälte audiosalvestiste põhjal olid arvukaimad liigid vainu- ja laulurästas, kes moodustasid vastavalt 34% ja 15% registreeritud lindudest. Kui võtta aluseks aprillikuu öörändurite arvukushinnang ja oletada, et audiosalvestiste põhjal leitud protsendid kehtivad kõigi öörändurite puhul, saaksime aprillis läbi rännanud vainurästaste arvukushinnanguks 884061 isendit ja laulurästa arvukushinnanguks 129957 isendit. Sellise arvukuse korral läbiks tuuleparki aprillis 4% Euroopa vainurästastest ja 0,2% Euroopa laulurästastest. Järelikult vähemalt mõnel liigil võib tuulepargi ala omada öörändurite jaoks rahvusvahelist tähtsust ja ala tähtsus tuleb kasutatud metoodika puhul hinnata väga kõrgeks. 69 Tabel 24. Läbirändajate sesoonsed arvukushinnangud ning nende osakaal biogeograafilise asurkonna suurusest. 1% Läbirändajate biogeograafilise Sesooni osakaal asurkonna Liik / rühm arvukus- Sesoon biogeograafilise suurusest hinnang asurkonna (Wetlands suurusest, % International) valgepõsk- ja mustlagle (Branta leucopsis, B. bernicla) 1086966 kevad 16100 67,51 raba- ja suur-laukhani (Anser fabalis, A. albifrons) 182186 kevad 17500 10,41 tiirud 24345 kevad 45100 0,54 sookurg (Grus grus) 14932 kevad 1500 9,95 kormoran (Phalacrocorax carbo) 21030 sügis 6200 3,39 ujupardid 164320 sügis 14000 11,74 kaurid (Gavia sp.) 62022 kevad 7800 7,95 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 22167 sügis 1300 17,05 aul (Clangula hyemalis) 344069 kevad 16000 21,5 kosklad (Mergus sp.) 9799 kevad 3400 2,88 mustvaeras (Melanitta nigra) 274257 kevad 7500 36,57 tuttvart (Aythya fuligula) 5883 sügis 8900 0,66 öörändurid 3784567 kevad - - Modelleeritud kokkupõrgete arv moodustab kõigi veelindude puhul märkimisväärselt alla 1% biogeograafilise asurkonna suurusest, olenemata turbiini tüübist (tabel 25). Öörändurite puhul on võimalik teha oletusi vainurästa puhul aprillis. Öörändurite kokkupõrgete arv aprillis moodustas 0,02% aprillis tuulepargi ala läbinud öörändurite arvukushinnangust. Kui oletada, et samasugune protsent kehtib ka liigiti, saaksime aprillis hukkunud vainurästaste hinnanguks 177 isendit ja hukkunud laulurästaste hinnanguks 26 isendit. Sellised arvud moodustaks vastavalt 0,00083% ja 0,000044% Euroopa arvukusest. Aprill moodustab ainult osa liikide läbirände ajast, kuid saadud protsendid on nii väikesed, et vaevalt ületaks ka aasta jooksul hukkunud isendite hinnang 1% Euroopa arvukusest. Kuigi ala tähtsus läbirändavatele lindudele on maksimaalsete arvukushinnangute kasutamisel väga kõrge, on prognoositavate kokkupõrgete arvud enamasti väikesed ja moodustavad väga väikese osa biogeograafiliste asurkondade suurusest. Kokkupõrkeriski võib hinnata kokkuvõttes nõrgaks (tabel 26). 70 Tabel 25. Kokkupõrgete sesoonse arvu hinnang ja selle osakaal biogeograafilise asurkonna suurusest 1% biogeograafilise Aastane Kokkupõrgete osakaal asurkonna suurusest Liik / rühm kokkupõrgete arvu biogeograafilise (Wetlands hinnang asurkonna suurusest, % International) Turbiin A valgepõsk- ja mustlagle (Branta leucopsis, B. bernicla) 98,96 16100 0,006147 raba- ja suur-laukhani (Anser fabalis, A. albifrons) 115,54 17500 0,006602 tiirud 0,38 45100 0,000008 sookurg (Grus grus) 11,46 1500 0,00764 kormoran (Phalacrocorax carbo) 7,97 6200 0,001285 ujupardid 184,08 14000 0,013149 kaurid (Gavia sp.) 0,89 7800 0,000114 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 1,2 1300 0,000923 aul (Clangula hyemalis) 0,68 16000 0,000043 kosklad (Mergus sp.) 0,76 3400 0,000224 mustvaeras (Melanitta nigra) 3,88 7500 0,000517 tuttvart (Aythya fuligula) 1,19 8900 0,000134 öörändurid 1891,46 - - Turbiin B valgepõsk- ja mustlagle (Branta leucopsis, B. bernicla) 78,42 16100 0,004871 raba- ja suur-laukhani (Anser fabalis, A. albifrons) 105,65 17500 0,006037 tiirud 0,22 45100 0,000005 sookurg (Grus grus) 9,77 1500 0,006513 kormoran (Phalacrocorax carbo) 6,59 6200 0,001063 ujupardid 181,35 14000 0,012954 kaurid (Gavia sp.) 0,57 7800 0,000073 väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) 0,89 1300 0,000685 aul (Clangula hyemalis) 0,36 16000 0,000023 kosklad (Mergus sp.) 0,57 3400 0,000168 mustvaeras (Melanitta nigra) 2,75 7500 0,000367 tuttvart (Aythya fuligula) 0,9 8900 0,000101 öörändurid 2174,05 - - 71 Tabel 26. Kokkupõrkeriski olulisus. Ohustatus Kokkupõrkeriski Liik / rühm Ala tähtsus tuulepargi poolt olulisus valgepõsk- ja mustlagle (Branta leucopsis, B. bernicla) väga kõrge väga madal nõrk raba- ja suur-laukhani (Anser fabalis, A. albifrons) väga kõrge väga madal nõrk tiirud - väga madal ebaoluline sookurg (Grus grus) väga kõrge väga madal nõrk kormoran (Phalacrocorax carbo) väga kõrge väga madal nõrk ujupardid väga kõrge väga madal nõrk kaurid (Gavia sp.) väga kõrge väga madal nõrk väikekajakas (Hydrocoloeus minutus) väga kõrge väga madal nõrk aul (Clangula hyemalis) väga kõrge väga madal nõrk kosklad (Mergus sp.) väga kõrge väga madal nõrk mustvaeras (Melanitta nigra) väga kõrge väga madal nõrk tuttvart (Aythya fuligula) kõrge väga madal ebaoluline öörändurid väga kõrge väga madal nõrk Viimasel ajal on palju elevust tekitanud uuring, kus kõrgtehnoloogilisi vahendeid kasutades leiti, et linnud vältisid tuulikuid täielikult ja ei toimunud ühtegi kokkupõrget (Tjørnløv et al. 2023). Selles töö tulemusi ei saa siiski käesoleval juhul automaatselt aluseks võtta, sest seal käsitleti ainult 4 liiki (hõbe-, meri- ja kaljukajakas ning suula). Suula ja kaljukajakas meie poolt vaadeldaval alal puuduvad, meri- ja hõbekajakas ei kuulu kõige olulisemate liikide hulka. Kaudsed mõjud Kaudsete mõjude hinnang ekspluatatsioonifaasis on samasugune nagu ehitus- ja demonteerimisfaasis. Kaudseid mõjusid linnustikule ei saa täielikult välistada, kuid nende mõju ei saa hinnata rohkem kui nõrgaks. 72 Kumulatiivsed mõjud Eesti vetes ei ole seni ühtegi avamere tuuleparki, kuid nende rajamine on väga aktuaalne teema. Mõnedel potentsiaalsetel tuulepargi aladel on uuringuid tehtud, kuid nende tulemused on kas salastatud (Kihnu ümbrus) või asuvad need aladel, mis on tänaseks piiritletud rahvusvahelise tähtsusega linnualadena (Hiiumaast põhjas asuvad madalad, Neugrund) ja on tuuleparkide rajamiseks sobimatud. Varasemate uuringute tulemused on tänaseks ka veidi vananenud. Kõigi rajada planeeritavate avamere tuuleparkide kumulatiivset mõju on täpsemalt võimalik hinnata pärast seda, kui ka teistel potentsiaalsetel aladel on läbi viidud uued uuringud. Kokkuvõte Kasutatud metoodika põhjal on tuulepargi potentsiaalne mõju linnustikule nõrk (tabel 27). Tabel 27. Tuulepargi potentsiaalne mõju linnustikule. Ohutegur Mõju olulisus tuuleparkide rajamise ja demonteerimise faas ehitustegevuse ja laevaliikluse häiriv mõju nõrk kaudsed mõjud (mõju toidurohkusele ja reostusoht) nõrk ekspluatatsioonifaas väljatõrjumine nõrk elupaikade otsene hävimine nõrk kokkupõrkerisk nõrk barjääriefekt nõrk kaudsed mõjud (mõju toidurohkusele ja reostusoht) nõrk 73 Seire ja leevendusmeetmed Kuigi kasutatud metoodika põhjal on hinnang tuulepargi potentsiaalsele mõjule nõrk, ei saa ühegi käsitletud ohuteguri mõju täielikult välistada. Hinnangu koostamisel püüti kasutada parimaid olemasolevaid andmeid ja teadmisi, kuid määramatused hinnangute andmisel olid sellele vaatamata üsna suured. Arvestada tuleks eriti asjaoluga, et andmed nii suurte tuulikute tegeliku mõju kohta veel puuduvad, prognoose saab teha ainult väiksematest tuulikutest koosnevates tuuleparkides kogutud andmete ja teoreetiliste oletuste põhjal. Seetõttu on vajalik ekspluatatsiooniaegse seire läbiviimine. Seire eesmärkideks on: 1) Leevendusmeetmete rakendamine juhul, kui seire tulemused näitavad olulisi negatiivseid mõjusid linnustikule. Juba funktsioneeriva tuulepargi korral on täiendavate leevendusmeetmete kasutuselevõtt võimalik ainult kokkupõrkeriski vähendamiseks. 2) Andmete kogumine, mida saab kasutada uute tuuleparkide planeerimisel tulevikus. Käesoleval juhul oleks sellised andmed eriti olulised, kuna seni andmed nii suurte tuuleparkide tegeliku mõju kohta puuduvad. Saksa avamere tuuleparkide mõjude hindamise standardis (STUK4; Federal Maritime and Hydrographic Agency 2013) nähakse ette nii peatuvate kui ka ülelendavate lindude ehitus- ja ekspluatatsiooniaegset seiret. Käsitletav ala ei ole väga oluline lindude peatumisala ja ainsa märkimisväärse liigi, väikekajaka, levik ala piires varieerus juba enne tuuleparkide rajamist. Samuti ei oleks negatiivsete mõjude ilmnemisel töötava tuulepargi puhul enam võimalik rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid. Olulised oleksid aga andmed ülelendavate lindude käitumise kohta nii suurtest tuulikutest koosneva tuulepargiga kohtumisel. Väärtuslikku informatsiooni annaksid ka andmed tegelike kokkupõrgete arvu kohta. Kõigest eelpool öeldust lähtuvalt tuleb läbi viia vähemalt ekspluatatsiooniaegse ülelendavate lindude seire. Seire metoodika osas on soovitav võtta aluseks STUK4 metoodika, mida on kasutatud juba ehituseelse seire ajal. Ülelendavate lindude seire peaks hõlmama nii radar- kui ka visuaalvaatlusi ankrus seisvalt laevalt, täiendavalt on soovitav kasutada kaameraid kokkupõrgete automaatseks fikseerimiseks. Seire mahuks on Saksa standardis soovitatud vaatlused vähemalt 3 aasta jooksul, 7 ööpäeva kuus peamistel rändeperioodidel (märts - mai ja juuli 2. pool – november). Soovitav oleks ka mõningate leevendusmeetmete rakendamine. Lindudega seotud ohtude leevendamiseks on välja pakutud rida leevendusmeetmeid (Gode 2020, Drewitt and Langston 2006, Gove et al. 2013, May 2015). Käesoleval juhul võiksid olla rakendatavad järgmised. 74 1) Tuulikute paigutus. Tuulikud oleks soovitav paigutada ridadesse, mille suund ühtib valdava rändesihiga. Valdavaks rändesihiks on käesoleval juhul kirre-edel. 2) Tuulikute märgatavamaks muutmine. Mitmesuguste meetoditega on võimalik muuta tuulikuid lindudele märgatavamaks (May 2015, Drewitt and Langston 2006, Gove et al. 2013). Erinevate meetodite efektiivsuse osas märgitakse enamasti täiendavate uuringute vajadust. Üheks viimastest soovitustest on värvida rootori labad ja tuuliku mast kontrastselt musta- valge vöödiliseks (Martin and Banks 2023). Juhul, kui värvida vöödiliseks osa paigaldatavatest tuulikuid, oleks võimalik ekspluatatsiooniaegse seire käigus kontrollida sellise meetodi efektiivsust. Sellistest andmetest võiksid olla huvitatud ka tuulikute tootjafirmad. 3) Ehitus- ja hooldustööde aja valik. Aitab vähendada peatuvate veelindude häirimist. Olemasolevatel andmetel on peatuvate veelindude arvukus alal kõige suurem ja seega ehitustööde läbiviimiseks kõige ebasobivam aeg hilissuvel augustis. 4) Kui tehniliselt ja seadusandlikult võimalik, vähendaks lindude kokkupõrkeriski lennuohutuse huvides kasutatava valgustuse väljalülitamine ajaks, kui piirkonnas ei ole madalal lendavaid lennukeid. 5) Tuulikute peatamine lindude intensiivse rände ajal. Käesolevas aruandes on hukkumisriske hinnatud Band mudelit kasutades ja arvatud, et hukkumiste arv võib olla üle hinnatud. Kui seire tulemused peaksid siiski vastupidist näitama on võimalik kokkupõrkeriski vähendada rootorite pöörlemissageduse vähendamise või peatamisega kõige intensiivsema rände ajal (May 2015). Täpsuse ja efektiivsuse huvides tuleks meetme rakendamist vajavate aegade tuvastamiseks kasutada kõrgtehnoloogilisi vahendeid. 75 Kirjandus Band, B. 2012. Using a collision risk model to assess bird collision risks for offshore wind farms. BioConsult SH 2020. Method Statement Migratory Bird Monitoring. Ship-based Surveys and Platform. BirdLife International 2021. European Red List of Birds. European red list of birds 2021 - Publications Office of the EU (europa.eu) Caneco, B., Humphries, G., Cook, A. S. C. P. & Masden, E. 2022. Estimating bird collisions at offshore windfarms with stochLAB. Drewitt, A.L., Langston, R.H.W. 2006. Assessing the impacts of wind farms on birds. Ibis, 148 (s1): 29-42. (PDF) Assessing the Impacts of Wind Farms on Birds (researchgate.net) Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. 1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017. Hirundo 32 (1): 1- 39. Elts_et_al_2019-1.pdf (eoy.ee) Federal Maritime and Hydrographic Agency 2013. Standard Investigation of the impacts of offshore wind turbines on the marine environment (StUK 4). BSH - Publikationen - Standard Investigation of the impacts of offshore wind turbines on the marine environment (StUK 4) Fox, A. D., Desholm, M., Kahlert, J., Christensen, T. K. and Krag Petersen, I. B. 2006. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds. Ibis, 148: 129-144. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds - FOX - 2006 - Ibis - Wiley Online Library Fox, A. D., Petersen, I. K. 2019. Offshore find farms and their effects on birds. Dansk Orn. Foren. Tidsskr. 113: 86-101. (PDF) Offshore wind farms and their effects on birds (researchgate.net) 76 Garthe, S., Hüppop, O. 2004. Scaling possible adverse effects of marine wind farms on seabirds: developing and applying a vulnerability index. Journal of Applied Ecology 41: 724– 734. (PDF) Scaling possible adverse effects of marine wind farms on seabirds: Developing and applying a vulnerability index (researchgate.net) Gode, P. R. 2020. How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds? (PDF) How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (researchgate.net) Gove, B., Langston, R., McCluskie, A., Pullan, J., Scrase, I. 2013. Wind Farms and Birds: An Updated Analysis of the Effects of Wind Farms on Birds, and Best Practice Guidance on Integrated Planning and Impact Assessment. https://rm.coe.int/1680746245 Wind Farms and Birds: An Updated Analysis of the Effects of Wind Farms on Birds, and Best Practice Guidance on Integrated Planning and Impact Assessment | Tethys (pnnl.gov) Hüppop, O., Dierschke, J., Exo, K.M., Fredrich, E. & Hill, R. 2006. Bird migration studies and potential collision risk with offshore wind turbines. Ibis 148: 90–109. (PDF) Bird migration studies and potential collision risk with wind turbines (researchgate.net) Langston, R. H. W. 2010. Offshore wind farms and birds: Round 3 zones, extensions to Round 1 & Round 2 sites & Scottish Territorial Waters. RSPB Research Report No. 39. Offshore wind farms and birds: Round 3 zones, extensions to Round 1 & Round 2 sites & Scottish Territorial Waters (pnnl.gov) Liedtke, J., Welcker, J. 2023. Collison risk models for Saare Wind offshore wind farm. Luigujõe, L., Kuus, A. 2022. Veelindude paiknemine ja arvukus Lääne-Sõrve arendatava tuulepargi merealal. Martin, G. R., Banks, A. N. 2023. Marine birds: Vision-based wind turbine collision mitigation. Global Ecology and Conservation 42: 1-10. https://doi.org/10.1016/j.gecco.2023.e02386 Masden, E. A., Haydon, D. T., Fox, A. D., Furness, R. W., Bullman, R. and Desholm, M. 2009. Barriers to movement: impacts of wind farms on migrating birds. ICES Journal of Marine Science, 66: 746–753. Barriers to movement: impacts of wind farms on migrating birds (pnnl.gov) May, R., Reitan, O., Bevanger, K., Lorentsen, S. H., & Nyga˚rd, T. (2015). Mitigating wind- turbine induced avian mortality: Sensory, aerodynamic and cognitive constraints and options. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 42, 170–181. https://doi.org/10.1016/j.rser.2014.10.002 77 Moray West (2018), Moray West Offshore Windfarm Offshore EIA Report. http://marine.gov.scot/sites/default/files/00538033.pdf NIRAS consulting Ltd 2018. Hornsea Three Offshore Wind Farm. Environmental Statement. Volume 2, Chapter 5 – Offshore Ornithology. Hornsea Three Draft ES Chapter 5 Offshore Ornithology (azureedge.net) NNG Ornithology 2012. Neart na Gaoithe Wind Farm Environmental Statement Chapter 12 Ornithology. https://nngoffshorewind.com/files/offshore-environmental-statement/Chapter- 12---Ornithology.pd Quillfeldt, P., Morkunas, J., Kruckenberg, H., Kondratyev, A., Loshchagina, J., Aarvak, T., Øien, I. J., Bellebaum, J., Glazov, P. 2021. Year-round movements of Long-tailed Ducks Clangula hyemalis from Kolguev Island, Barents Sea. Polar Biology 45: 71-87. Piggott, A., Vulcano, A., Mitchell, D. 2021. Impact of offshore wind development on seabirds in the North Sea and Baltic Sea: Identification of data sources and at-risk species. (PDF) Impact of offshore wind development on seabirds in the North Sea and Baltic Sea: Identification of data sources and at-risk species. (researchgate.net) Sciara Offshore Energy LTD 2006. Sheringham Shoal Wind Farm Offshore Environmental Statement. http://sheringhamshoal.co.uk/downloads/Offshore%20environmental%20statement.pdf SNCB 2022. Joint SNCB Interim Displacement Advice Note. Joint SNCB Interim Displacement Advice Note | JNCC Resource Hub Speakman, J., Gray, H., Furness, L. 2009. University of Aberdeen report on effects of offshore wind farms on the energy demands on seabirds. Thaxter, C. B., Lascelles, B., Sugar, K., Cook, A. S. C. P., Roos, S., Bolton, M., Langston, R. H. W., Burton, N. H. K. 2012. Seabird foraging ranges as a preliminary tool for identifying candidate Marine Protected Areas. Biological Conservation 156: 53-61. Seabird foraging ranges as a preliminary tool for identifying candidate Marine Protected Areas | Request PDF (researchgate.net) Tjørnløv, R. S., Skov, H., Armitage, M., Barker, M., Jørgensen, J. B., Mortensen, L. O., Thomas, K., Uhrenholdt, T. 2023. Resolving Key Uncertainties of Seabird Flight and Avoidance Behaviours at Offshore Wind Farms. AOWFL Aberdeen Seabird Study final report. AOWFL-Aberdeen Seabird Study (pnnl.gov) Welcker, J. 2019. Patterns of nocturnal bird migration in the German North and Baltic Seas. (PDF) Patterns of nocturnal bird migration in the German North and Baltic Seas. Analysis of radar data from offshore wind farms in the German EEZ (researchgate.net) 78 Welcker, J., Liesenjohann, M., Blew, J., Nehls, G. & Grünkorn, T. 2016. Nocturnal migrants do not incur higher collision risk at wind turbines than diurnally active species. Ibis (2016): 1- 8. (PDF) Nocturnal migrants do not incur higher collision risk at wind turbines than diurnally active species (researchgate.net) 79 Kasutatud lühendid h – tund is – isend km – kilomeeter m – meeter p – paar sec – sekund UTC – koordineeritud maailmaaeg 80