-866140 -147320 0 0 Lp Taivo Kivistik Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 04 . 0 7 .202 4 Meie: 0 9 . 0 7 .20 2 4 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja d : Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja
[email protected] ;
[email protected] Meelika Liiv- Tamsar Riigihangete talituse juhataja e -post:
[email protected] Vaidlustaja: UAB Baltic Ground Services registrikood 300136658 Vaidlustaja esindaja : Vytautas Čekanavičius e-post
[email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „ Tallinna Lennujaamas maapealse käitlusteenuse osutamine: pagasikäitlus ja perroonikäitlus “ (viitenumber 2 61537 ) H ankija taotlused : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta jõusse hankija 20 .0 6 .2024 otsus AVIATION GROUND HANDLING SERVICES pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD JA VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 04 . 0 7 .202 4 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „ Tallinna Lennujaamas maapealse käitlusteenuse osutamine: pagasikäitlus ja perroonikäitlus “ (viitenumber 2 61537 ) . VAKO palus hankijal hiljemalt 0 9 . 0 7 .202 4 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta . Hankija kinnitab, et vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, sh 20 .0 6 .2024 otsus AVIATION GROUND HANDLING SERVICES pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ja hindamisprotokoll on VAKO-le elektrooniliselt kättesaadavad riigihangete registrist (RHR) leheküljel „Dokumendid“, „Tulemdokumendid“ ja „Sisedokumendid“ Vaidlustaja taotleb hankija otsuste tühistamist AVIATION GROUND HANDLING SERVICES pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Samuti on vaidlustaja osaliselt vaidlustanud enda pakkumusele antud väärtuspunktid. Vaidlustaja on seisukohal , et hankija on hinnanud pakkumusi ebaõigesti: pakkumuse erinevate aspektide ebatäpne hindamine ja punktiarvestus. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on rikkunud lennundusseadusest ja muudest asjakohastest määrustest tulenevaid nõudeid. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega . Hankija on seisukohal, et riigihankes tehtud otsused on õiguspärased. Hankijal on hinnanud pakkumusi vastavalt kehtestatud hindamismetoodikale . Hankija on järginud valdkonnas kehtivaid õigusnorme, sh lennundusseadust . Vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Hankija on seisukohal, et pakkumuste hindamine on läbi viidud kooskõlas riigihanke alusdokumentide ga, sh hindamismetoodikaga ja ka kehtiva õigusega . Hindamiskriteerium 1 a) kohaselt antakse vaidlusaluseid väärtuspunkte järgnevalt: t ehnika sobib täielikult ja ammendavalt teenuse osutamiseks (5 punkti), tehnika sobib osaliselt (2,5 punkti). Hankija andis vaidlustaja pakkumuse le viidatud hindamiskriteeriumi eest 2,5 punkti. Hankija on seisukohal, et puksiirsõiduki puhul on tegemist kriitilise tähtsusega tehnikaga. Ü he puksiirsõiduki puhul kaasneb oluline risk, et selle rikke korral seiskub teenuse osutamine ning õhusõidukid ei saa lennujaamas lahkuda . Hankija on seisukohal, et tehnika täielikkus ja ammendavus on tagatud, kui olulise tähtsusega tehnika osas on riskid maandatud. Vaidlustuses toob vaidlustaja välja, kuidas ta plaanib ühe puksiirsõiduki rikke puhul teenuse osutamise jätkumise tagada (koostöö teise maapealset teenindust pakkuva ettevõttega), kuid viidatud informatsioon on esitatud vaidlustuse käigus, mitte pakkumuse koosseisus. Vaidlustusest ei selgu, kus pakkumuse koosseisus vastav info oli esitatud. Pakkumuse koosseisus küll kajastatakse vaidlustaja viidatud lisaväärtuse juures koostööl põhineva keskkonna loomist, seadmete ühiskasutus e juures on viidatud eesmärgile optimeerida ressursikasutust, suurendada töö paindlikkust ja toetada keskkonnasõbralikkust , kuid ei ole kajastatud seadmete riketega seotud riskimaandust. Hankija saab hinnata pakkumusi selles sisalduvate andmete alusel . Hankija poolt vaidlustaja pakkumusele antud väärtuspunktid on kooskõlas hindamismetoodikaga. Hankija hinnangul ei ole asjakohane vaidlustaja väide, et esimestel aastatel on nende prognoositav kliendibaas nii väike, et piisab ühest puksiirist. Ka väheste klientide puhul võib puksiiri rike seisata lennuliikluse. Rike puudutab esmajärgus ainult selle ettevõtte kliente, kes pukseerimisteenust enam pakkuda ei suuda. Kui rike kestab kauem, siis on rikkel aga mõju ka teistele lendudele, sest rikke tõttu teenindamata jäänud lennukid jäävad maa peale ja hõivavad pikaajalisemalt vastavad parkimisplatsid. Kuna Tallinnas on terminali ümber parkimisplatside arv piiratud, võib rikke tulemusel olla mõju ka teise maapealse teenindaja poolt teenindavatele lendudele (uued saabuvad lennukid tuleb parkida kaugemale perroonile, neid tuleb teenindada bussidega jne). Hindamiskriteerium 1 c) kohaselt antakse nullheitega maapealse käitlustehnika ja sõidukite osas väärtuspunkte hindamismetoodikas kehtestatud valemi tulemuste järgi. Vaidlustaja p akkumuses esitatud andmete järgi on vaidlustaja käitlustehnika ja sõidukite maksimaalne keskmine vanus 5.7.a. Seega anti pakkumusele 7,89 punkti. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et seadmed vastavad Tallinna lennujaamas "Taristu kasutustingimused maapealsete käitlusteenuste osutajatele" sätestatud nõuetele. Hankija on seisukohal, et kehtestatud h indamismetoodika kohaselt tuleb anda väärtuspunktid vastavalt kehtestatud valemitele, mitte hinnata tehnika nõuetelevastavust viidatud kasutustingimustele. Samuti viitab v aidlustaja vaidlustuses, et hankija oleks pidanud hindama keskmist vanust teistsuguse arvutuskäiguga, 2-aastasse perioodi osas , mitte kogu lepinguperioodi vältel . Hankij a on seisukohal, et on oluline, et uuemaid seadmeid kasutataks kogu lepinguperioodil, mitte ainult teenuse osutamise alguses. Hankija on seisukohal, et vastava hindamiskriteeriumi osas vaidlustaja ei vaidlusta tema pakkumusele antud väärtuspunktide kujunemist, vaid riigihanke alusdokumentide tingimus i hindamiskriteeriumite osas . Riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks puudub käesoleval hetkel vaidlustajal õigus. Hankija on seisukohal, et vaidlustaja pakkumusele antud väärtuspunktid on kooskõlas hindamismetoodikaga , kuna hankija lähtus vaidlustaja pakkumuses esitatud andmetest ning hindamismetoodikas toodud valemist. Hindamiskriteerium 2 a ) kohaselt saab m aksimaalsed väärtuspunktid pakkumus, milles on nähtav pakkuja selge arusaam sihtturust, mis võtab arvesse kohalikku eripära . 50% maksimaalsetest väärtuspunktidest saab pakkumus, milles esineb ülaltoodud kirjelduses puudujääke . Hankija andis hindamismetoodika kohaselt vaidlustaja pakkumusele maksimaalsed 5 punkti. Kolmanda isiku pakkumus sai samuti 5 punkti. Vaidlustaja vaidlustab kolmandale isikule antud väärtuspunktid . Vaidlustaja toob vaidlustuses välja , miks tema hinnangul on tema teadmised kohalikust sihtturust parimad. Vaidlustaja hinnangul ei saanud kolmas isik saada maksimaalseid väärtuspunkte kuna mh ei suuda teised pakkujad vastata vaidlustaja lähenemisviisi põhjalikkusele ja realistlikkusele. Vaidlustaja arvamus on põhjendamata ja meelevaldne. Hankija nõustub, et vaidlustaja teadmised sihtturust on esitatud väga põhjalikult (pakkumus sai maksimaalsed väärtuspunktid) . K uid asjaolu, et vaidlustaja hinnangul on tema teadmised kohalikust sihtturust paremad, võrreldes teiste pakkujatega, ei too kaasa puudujääke kolmanda isiku pakkumuses. Kolmas isik on esitanud turuanalüüsi, mille põhjal saab järeldada, et kolmandal isikul on hea arusaam turu segmendist ja arengusuundadest. Kuigi kolmandal isikul puudub tegevuskogemus Eestis, teenindab ettevõte valdavat enamust Tallinna lennujaamas tegutsevatest lennufirmadest mujal . Hankija hinnangul ei esine kolmanda isiku pakkumuses puudujääke, mille puhul oleks põhjendatud pakkumuse hindamine vähendatud punktidega. Hankija on seisukohal, et kolmand a isiku pakkumusele antud väärtuspunktid on kooskõlas hindamismetoodikaga. Vaidlustuses viidatud l ennujaamaga tutvumine oli riigihankes vabatahtlik ning ei mõjuta pakkumuste hindamist. Hindamiskriteerium 2 b) kohaselt saab maksimaalsed väärtuspunktid pakkumus milles on selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud väärtuspakkumus, terviklik teenuste loetelu on mitmekülgne ja loob lennujaama kasutajatele lisandväärtust ning teenuste hinnastamismudel on loogiline ja realistlik ning koosõlas finantsprognoosiga. 50% maksimaalsetest väärtuspunktidest saab pakkumus, milles esineb ülaltoodud kirjelduses puudujääke. Hankija andis hindamismetoodika kohaselt vaidlustaja pakkumusele maksimaalsed 10 punkti. Kolmanda isiku pakkumus sai samuti 10 punkti. Vaidlustaja vaidlustab kolmandale isikule antud väärtuspunkte. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et kuna vaidlustaja oli ainuke pakkuja, kes pakkus tankimisteenust , on tegemist lisandväärtusega võrreldes teiste pakkumustega. Samuti ei saanud vaidlustaja hinnangul olla kolmanda isiku hinnastamismudel realistlik, kuna kolmandal isikul puudub nii kohalik kohalolek kui ka esmased teadmised lennujaamast. Vaidlustaja arvamus on põhjendamata ja meelevaldne. Kolmas isik on pakkumuses esitatud finantsarvestuses lähtunud Tallinna lennujaamas kehtivatest taristu tasudest ning hinnastamismudel on hankija hinnangul realitlik. Realistliku hinnastamismudeli eelduseks ei ole varasem sihtturul tegutsemise kogemus. Hankija hinnangul ei esine kolmanda isiku pakkumuses puudujääke, mille puhul oleks põhjendatud pakkumuse hindamine vähendatud punktidega. Olukorras, kus vaidlustaja juba osutab Tallinna lennujaamas tankimisteenust, võiks vaidlustaja pakkumuse eelistamine ainult sellel põhjusel minna vastuollu pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Hankija on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumusele antud väärtuspunktid on kooskõlas hindamismetoodikaga. Vaidlustuses viidatud l ennujaamaga tutvumine oli riigihankes vabatahtlik ning ei mõjuta pakkumuste hindamist. Hindamiskriteerium 3 kohaselt saab pakkumus 10 punkti, kui mh on k irjeldatud põhjalikult töökeskkonna järjepideva parendamise tegevused ja tegevuskava ning töötajate rahulolu hindamise põhimõtteid. Pakkumus saab 5 punkti, kui vastav kirjeldus on üldsõnaline või jääb osaliselt arusaamatuks, kuidas tegevused aitavad kaasa eesmärkide täitmisele. Kuna vaidlustaja pakkumus oli ülejäänud hindamiskriteeriumi tingimuste osas põhjalik, kuid esitatud k irjelduses ei sisaldu nud töökeskkonna järjepideva parendamise tegevused ja tegevuskava ning töötajate rahulolu hindamise põhimõtteid , siis pidi hankija vastavalt kehtestatud hindamismetoodikale hindama pakkumust 5 punktiga (vastavalt on kehtestatud hindamismetoodika p -s 3.6.) . Vaidlustuses toob vaidlustaja välja, kuidas plaanib töötajate kaasatust suurendada, motiveerida, rahulolu uurida, kuid viidatud informatsioon on esitatud vaidlustuse käigus, mitte pakkumuse koosseisus. Vaidlustusest ei selgu, kus pakkumuse koosseisus vastav info oli esitatud. Hankija hinnangul pakkumus vastavat infot ei sisaldanud. Hankija saab hinnata pakkumusi selles sisalduvate andmete alusel. Hankija poolt vaidlustaja pakkumusele antud väärtuspunktid on kooskõlas hindamismetoodikaga. Hindamiskriteerium 7 kohaselt saab maksimaalsed 10 väärtuspunkti pakkumus, milles pakkuja on lisandväärtuse loomise läbi mõelnud ja kirjeldanud. Hankija on arvamusel, et kirjeldatud lisandväärtus tõstab teenuse kvaliteeti ja aitab kaasa lennujaama positiivse kuvandi edendamisele. 6 väärtuspunkti saab pakkumus , milles on kirjeldatud lisandväärtusi, mille kasulikkus teenuse kvaliteedi tõstmise ja lennujaama positiivse kuvandi edendamise osas on mõnes üksikus aspektis ebaselge või küsitav. Hankija andis hindamismetoodika kohaselt vaidlustaja pakkumusele 10 punkti. Kolmanda isiku pakkumus sai samuti 10 punkti. Vaidlustaja vaidlustab kolmandale isikule antud väärtuspunkt id . Vaidlustaja toob vaidlustuses välja põhjused, miks vaidlustaja pakkumus annab rohkem lisandväärtust võrreldes kolmanda isiku pakkumusega. Hankija nõustub, et vaidlustaja pakkumus loob lisandväärtust (pakkumus sai maksimaalsed väärtuspunktid) , kuid tugevused vaidlustaja pakkumuses ei too kaasa puudujääke kolmanda isiku pakkumuses. Kolmanda isiku pakkumuse s on kirjeldatud lisandväärtust, millele on viidatud ka hindamisprotokollis. Lisandväärtused nagu seadmete ühiskasutus, koostöö lennujaamaga, erinevad tehnoloogilised süsteemid jne on esindatud nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumuses. Vaidlustaja rõhutatav piirkondlik kogemus ei ole pakkumuste hindamisel määravaks asjaoluks. Vaidlusaja välja toodud kolmanda isiku väidetava madala õigeaegsuse hinnang u osas toob hankija välja, et nii vaidlustaja kui kolmanda isiku 2022. aasta punktuaalsusnäitajad ületavad Tallinna lennujaama poolt maapealsetele teenindajatele dokumendiga „Taristu kasutustingimused maapealsete käitlusteenuste osutajatele“ kehtestatud teenusetaseme standardit . Standard i kohaselt peab õhusõidukite õigeaegne väljumine lennujaamast teenuse osutajate poolt olema tagatud vähemalt 97.5% juhtudest. Hankija on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumusele antud väärtuspunktid on kooskõlas hindamismetoodikaga. Lennundusseaduse ( LennS ) § 50 34 lg 4 kohaselt konsulteerib lennujaama haldaja enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate komiteega. Sama sätte kohaselt konsulteerib Riigi Tugiteenuste Keskus enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega. Vaidlustaja väide, et hankija on jätnud viidatud kohustuse täitmata, on meelevaldne. LennS ei sätesta, millises vormis konsulteerimine läbi viiakse. Hankija on võimaldanud kasutajate komiteel tutvuda pakkumuste hindamiseks vajalike dokumentidega sharepoint rakenduse vahendusel ja esitada soovi korral enda seisukohad pakkumuste kohta. Kasutajate komitee sai info pakkumustega tutvumise võimaluse kohta lennujaama haldaja kaudu e-kirja teel 08.05.2024 (Lisa 1) . Seega on hankija LennS § 50 34 lg 4 kohase konsulteerimise kohustuse täitnud. LennS § 50 34 lg 8 kohaselt teavitab lennujaama haldaja lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul. Riigi Tugiteenuste Keskusel vastavat kohustust ei ole , samuti ei kohusta see teavitama otsustest enne võitja valimist, nagu väidab vaidlustaja. Vaidlustaja seisukohad on vastuolulised, vaidlustaja tunnistab, et kasutajate komitee liikmetel oli võimalus esitada enda seisukohad. Hankija on märkinud hindamisprotokolli preambulas, et konsulteeris maapealse teenindaja valimisel enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega ning võttis pakkumuste hindamisel arvesse talle esitatud seisukohti. Hankija ei saa kohustada kasutajate komiteed enda seisukohti esitama ning sai arvesse võtta vaid neid sisukohti, mis talle esitati ja selles ulatuses , mis oli kooskõlas riigihanke alusdokumentidega . Hankija tegevus on kooskõlas kehtiva õigusega, sh lennundusseadusega. Isegi , kui hankija hindaks pakkumusi uuesti ja annaks vaidlusalustes hindamiskriteeriumites vaidlustajale maksimaalsed väärtuspunktid: h indamiskriteerium 1 a) eest 5 punkti ning h indamiskriteerium 3 eest 10 väärtuspunkti, oleks vaidlustaja väärtuspunktide arv kokku 97,89 väärtuspunkti, mis on vähem kui kolmanda isiku pakkumusele omistatud 99,6 väärtuspunkti. Olukorras , kus nii vaidlustaja kui kolmanda isiku pakkumused on kõrge kvaliteediga, saaks kehtestatud hindamismetoodika järgi määravaks pakkumuses esitatud sõidukite maksimaalne keskmine vanus (hindamiskriteerium 1 c)) , mis vaidlustaja pakkumuses oli 5,7 aastat ja kolmanda isiku pakkumuses 4,5 aastat. Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamiseks oleks vajalik vähendada kolmanda isiku pakkumusele omistatud väärtuspunktide arvu . Hankija on seisukohal, et kolmanda isiku pakkumust on hinnatud kooskõlas hindamismetoodikaga ning väärtuspunktide vähendamine ei ole põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja Lisa 1: Kasutajate komitee teavitamise e-kiri. Lisa 2 : Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord .