dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 9. juuli 2024
Seotud ettevõtted
Lelle 22 Holding OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/24-133/164-1
Registreeritud
9. juuli 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Lelle 22 Holding OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-133
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Lelle 22 vaidlustus 08-07-2024 final.asice404 KB

Sisu (failidest)

08.07.2024 VAIDLUSTUS Riigihange: „Büroopinna üürimine Tallinnas“ viitenumber: 280484 Vaidlustaja: Lelle 22 Holding OÜ registrikood: 12786616 aadress: Tartu mnt 14, 10117 Tallinn Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Eesti Energia AS registrikood: 10421629 aadress: Lelle 22, 11318 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Peatada riigihanke „Büroopinna üürimine Tallinnas“ (vr 280484) menetlus. 2. Kohustada Eesti Energia AS-i viima õigusaktidega kooskõlla järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused: 2.1. riigihanke alusdokumendi „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.8; 2.2. riigihanke alusdokumendi „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.9; 2.3. riigihanke alusdokumendi „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.10; 2.4. riigihanke alusdokumendi „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.11; 2.5. riigihanke alusdokumendi „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.12.2; 2.6. riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 1.10; 2.7. riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 2.2; 2.8. riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 3.13 ja selle alapunktid 3.13.1—3.13.2; 2.9. riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 5.1; 2.10. riigihanke alusdokumendi „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 5.2; 2.11. kvalifitseerimise tingimus „Netokäive“; 2.12. kvalifitseerimise tingimus „Referentslepingud“; 2.13. riigihanke alusdokumendi „Lisa 3.1 - Materjalide kvaliteedinõuded ja näidised“ veerg E „Hinnavahemik, Ca €“; 2.14. riigihanke alusdokument „Lisa 5.1_korruse ruumiplaam, eskiis 1“; Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2.15. riigihanke alusdokument „Lisa 5.2_korruse ruumiplaan, eskiis 2“. 3. Jätta Lelle 22 Holding OÜ menetluskulud Eesti Energia AS kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 17.06.2024 avaldas Eesti Energia AS (hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse „Büroopinna üürimine Tallinnas“ (vr 280484) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hankelepingu esemeks on Eesti Energia kontserni ettevõtete jaoks büroopinna üürimine Tallinnas. 1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 16.07.2024. 1.3. RHAD on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-dega 1, 2 ja 3, § 88 lg-ga 6 ja § 98 lg-ga 1. Lelle 22 Holding OÜ (vaidlustaja) osalemine riigihankes on õigusvastaste hanketingimuste tõttu takistatud. Vaidlustaja palub riigihangete vaidlustuskomisjonil (VAKO) kohustada hankijat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla. 2. RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS 2.1. VAKO võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta (RHS § 193 lg 1 ). Riigihanke peatamine on põhjendatud, kui pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne VAKO otsuse tegemist (RHS § 200 lg 1).1 2.2. Vaidlustuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik, kui pakkumused on esitatud. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD kohustuslik nii hankijale kui pakkujatele, kellel tuleb edasises menetluses nendest tingimustest lähtuda. VAKO ega kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist RHADi muutma.2 2.3. Vaidlustaja on valmis taotlusest loobuma, kui hankija soostub ise pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkama nii, et tagatud oleks VAKO otsuse tegemine ja ka 10-päevane kaebetähtaeg. 3. PÕHJENDUSED 3.1. Riigihankes on kehtestatud netokäibe kvalifitseerimise tingimus, mis on vastuolus proportsionaalsuse (RHS § 3 p 1) ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise (RHS § 3 p 3) põhimõtetega, samuti RHS § 98 lg-s 1 sätestatud kohustusega sätestada hankelepingu esemega proportsionaalsed kvalifitseerimise tingimused (ptk A). Referentslepinguid käsitlev kvalifitseerimise tingimus on vastuolus RHS § 101 lg 1 p-ga 1, kuna nõuab Eesti Vabariigis väljastatavat kasutusluba (ptk B). Tehniline kirjeldus (TK) on vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega (RHS § 3 p 3), samuti RHS § 88 lg-s 7 sätestatud keeluga tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (ptk C). A. NETOKÄIBE NÕUE ON EBAPROPORTSIONAALNE JA KONKURENTSI PIIRAV 3.2. Kvalifitseerimise tingimuse „Netokäive“ (netokäibe nõue) järgi peab taotleja viimase kolme hanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta keskmine netokäive olema vähemalt 3 miljonit eurot. Seega on riigihankes nõutud, et taotleja netokäive on kolme aasta peale kokku vähemalt 9 miljonit eurot. Netokäibe nõue on sellisel kujul selgelt ebaproportsionaalne. 1 VAKO 93-18/194960, p 4. 2 TlnRKm 3-15-1817, p 10; VAKO 166-17/190812, p-d 8, 11—14; VAKO 187-17/192426, p-d 8, 11—14. 2/7 3.3. Hankija ei ole selgitanud, millega on sedavõrd kõrge netokäibe nõue põhjendatud. Vaidlustaja kui praeguse büroopinna rendileandja netokäive on viimasel kolmel majandusaastal vahemikus 1,5—1,8 mln eurot. Riigihankega hangitav minimaalne üüripind (7700 m 2) on väiksem (!) praegusest büroopinnast (Lelle 22). Hankija on praegust büroopinda rentinud alates 2015. aastast ning sel ajal ei ole tõusetunud mis tahes probleeme, mis õigustaksid hankijal nõudma kaks korda suuremat keskmist netokäivet. 3.4. RHS § 98 lg 1 järgi peavad kvalifitseerimise tingimused olema proportsionaalsed hankelepingu esemega. Kohtupraktikas on selgitatud, et kvalifitseerimise tingimus peab aitama eristada pakkujad, kes lepingut täita suudavad nendest, kes seda ei suuda. Hankija ei tohi piirata konkurentsi nõudega, mida tegelikult vaja ei ole. 3 Kvalifitseerimise tingimuse sisu ei tohi olla ülemäärane. 4 Kuna praeguse netokäibe nõude järgi on vaidlustaja kui praeguse büroopinna rendileandja osalemine välistatud, kuigi vaidlustaja oleks (ja on ka praegu) suuteline lepingut täitma, on selge, et netokäibe nõue on ebaproportsionaalne ja konkurentsi põhjendamatult piirav. 3.5. Kvalifitseerimise tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, kergema tingimuse kaudu. 5 Hankelepingu nõuetekohast täitmist ei näita see, et ettevõtjal on kolme aasta peale 9 mln eurot netokäivet. Seda tõendab asjaolu, et vaidlustaja on hankijale büroopinda rentinud 10 aastat, kuigi temal sellist netokäivet ei ole. Hankija peaks netokäibe nõude eemaldama või seda leevendama, et tagada kooskõla RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte ja p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. 3.6. Enam veel, hankija kvalifitseerib taotlejaid lisaks netokäibele ka referentslepingute põhjal. Kvalifitseerimise tingimuse „Referentslepingud“ (referentslepingute nõue) järgi peab taotleja olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täitnud sarnaseid (kinnisvara arenduse või ehitustööde lepingud, kus objektidele on väljastatud kasutusluba) lepinguid kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000 m2, mille hulgas oli vähemalt üks objekt suletud netopinnaga 3 600 m2 või rohkem. Olukorras, kus taotlejal peab niigi olema võimalik näidata ette lepinguid minimaalse mahuga 10 000 m2, ei ole proportsionaalne nõuda lisaks 9 miljonit eurot netokäivet viimase kolme aasta jooksul. B. REFERENTSLEPINGUTE NÕUE ON KONKURENTSI PÕHJENDAMATULT PIIRAV 3.7. Hankija nõuab kvalifitseerimise tingimusega „Referentslepingud“ (referentslepingute nõue) kinnisvara arenduse või ehitustööde lepinguid, kus objektidele on väljastatud „kasutusluba“. Kasutusloa nõudmine ilma samaväärset aktsepteerimata on vastuolus RHS § 101 lg 1 p-ga 1. 3.8. Halduskohus on selgitanud, et „kasutusloa“ väljastamise nõudmine ei võimalda kvalifitseerimiseks esitada kõikides Euroopa Liidu riikides täidetud ehituslepinguid, kuna kõikides Euroopa Liidu riikides ei väljastata hoonetele „kasutusluba“. Teatud Euroopa Liidu riikides „kasutusluba“ kas sisuliselt või samasõnalise mõistena puudub. Kui korraldatav hange ületab rahvusvahelist piirmäära, peab seega lisaks „kasutusloale“ olema võimalik esitada ka muid analoogseid andmeid/tõendeid, mis võimaldavad objekti kvaliteeti tuvastada.6 3.9. Kuna vaidlusalune riigihange ületab rahvusvahelist piirmäära ja referentslepingute nõue praeguses sõnastuses ei võimalda esitada kõikides Euroopa Liidu riikides täidetud ehituslepinguid, on kvalifitseerimise tingimus vastuolus RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega ja RHS § 101 lg 1 p-ga 1. C. TEHNILINE KIRJELDUS PIIRAB PÕHJENDAMATULT KONKURENTSI 3 TlnHKo 3-14-52158, p 19. 4 VAKO 91-23/266073, p 10. 5 VAKO 117-23/267909, p 8.3.2. 6 TlnHKo 3-22-1835, p-d 41.2—41.3. 3/7 3.10. TK-s on määratud kindlaks üksikasjalikud nõuded hangitavale büroopinnale. Riigikohus on viidates Euroopa Kohtu praktikale selgitanud, et TK ei tohi tekitada põhjendamatuid piiranguid riigihangete avamisel konkurentsile. Mida üksikasjalikum on TK, seda suurem on oht, et eelistatud on kindlaid ettevõtjaid.7 3.11. Hankele lisatud dokumendipakett „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ koosneb 9 dokumendist, sh büroopinna põhitingimustest ja lisast 1 „Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“, mis sisaldab 12 lehekülge erinevaid üksikasjalikke nõudeid. Teatud nõuded piiravad põhjendamatult konkurentsi või on ebaproportsionaalsed. ▪ Keskmine bürookorruse pindala 3.12. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.10 järgi peab keskmine bürookorruse pindala olema vähemalt 700 m2. See nõue on põhjendamatult kõrge. Hetkel kasutatava hoone keskmine bürookorruse pindala on ca 600 m2. RHADis on juba sätestatud minimaalne üüripinna vajadus 7700 m2 (põhitingimused, p 1.5). On ebaoluline, kas see vajadus on tagatud 500 m 2, 600 m2 või 700 m2 keskmise bürookorruse pindalaga. Olemasoleva hoone üüripind on suurem kui 7700 m2 ning selles on 550 töötaja töökohad (praeguses hankes soovib hankija kuni 600 töökohta, vt põhitingimused, p 1.6).8 On põhjendamatu, et hankija üüripinna pindalaline vajadus on praegusega võrreldes väiksem, kuid hankija nõuab ca 100 m2 suuremat keskmist bürookorruse pindala. Hetkel piirab hankija põhjendamatult selliste hoonete pakkumist, mille ehitisealune pind on oludest tingituna väiksem. 3.13. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.10 on õigusvastane, kuna see ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud (RHS § 3 p 2), samuti piirab see põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). ▪ Parkimiskohtade arv 3.14. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.11 ja RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkti 5.1 järgi on hankija parkimiskohtade vajadus 250 kohta, millest 80 on elektriautode laadimiseks. 3.15. Nimetatud tingimus on vastuolus Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ (parkimiskohtade arvu normid).9 Parkimiskohtade arvu normide lisa 1 p 1 järgi lähtutakse sellest otsusest mootorsõidukite parklate ja parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel uute ehitiste püstitamise ja olemasolevate hoonete laiendamise korral. Parkimiskohtade arvu norm võidakse esitada kas parkimiskohtade minimaalse või maksimaalse lubatud arvuna planeeritava või projekteeritava hoone suletud brutopinna (sb) kohta. 3.16. Hankija üüripinna vajadus on 7700 m2. Tavapärases ärihoones on brutopinna/üüritava pinna suhe 0,8, st hankija poolt üüritava hoone suletud brutopinna suurus on ca 9625 m2. Parkimiskohtade arvu normide lisa 4 järgi jääb hankija soovitud büroopind Kesklinna piirkonda või nn vahevööndisse. 10 Mitte kummaski piirkonnas pole võimalik tagada hankija soovitud parkimiskohtade arvu: a. parkimiskohtade arvu normide lisa 2 järgi on Kesklinna ärihoonete puhul lubatud parkimiskohtade arv sb/100. Kuna hankija poolt hangitava hoone suletud brutopind on hinnanguliselt 9600 m2, on maksimaalne parkimiskohtade arv 96; b. parkimiskohtade arvu lisa 2 järgi on nn vahevööndis lubatud parkimiskohtade arv sb/60. Kuna hankija poolt hangitava hoone suletud brutopind on hinnanguliselt 9600 m 2, on maksimaalne parkimiskohtade arv 160. 7 EKo C-413/37, p-d 34, 37 ja 41; EKo C-368/10, p 62; RKHKo 3-20-718/28, p 15.2. 8 Veebis: https://arileht.delfi.ee/artikkel/70999849/eesti-energia-rendib-uhiuues-buroohoones-11-korrust-buroopinda. 9 Veebis: https://teele.tallinn.ee/documents/108105/view#metadata. 10 Vt RHAD „Lisa 2 – Üüripinna asukoha kaart“. 4/7 3.17. Hankija nõuab seega suuremat parkimiskohtade arvu, kui Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud nõuded ehituslubade väljastamisele. Kuna RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.11 ja RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 5.1 tekitavad õigusvastase takistuse pakkumuse esitamisele, on need vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ja § 88 lg-ga 7. ▪ Õigus üüripinda suurendada 3.18. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.12.2 järgi on hankijal mh õigus ilma sanktsioonideta lepingu kestuse ajal üüripinda kuni 20% ulatuses suurendada. 3.19. See tingimus tähendab, et hankija võib suva järgi nõuda, et üüripinda suurendatakse 7700 m 2-lt 9240 m2 peale. Selline hankija õigus on põhjendamatult koormav, kuna rendileandjal on keeruline lepingu kestuse ajal üüripinda 20% suurendada. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.12.2 on õigusvastane, kuna see ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne (RHS § 3 p 2). ▪ Parkimiskohtade asukoht 3.20. RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkti 5.2 järgi peab hoone sissepääsust kuni 50m kaugusel olema parkimisala 35 parkimiskohaga. 3.21. Vastavalt Eesti Standardikeskuse standardile EVS 843:2016 on ühe parkimiskoha laiuseks 2,7 m.11 Kuna hankija soovib 35 parkimiskohta, oleks parkimiskohtade laius kõrvuti paiknemisel koos parkimiskohtasid eraldavate joontega ca 100 meetrit. Sellist hulka parkimiskohtasid ei ole kaasaegseid linnaplaneerimise põhimõtteid arvestades mõistlik paigutada sissepääsu vahetusse lähedusse, mille tõttu suurel osal Tallinna büroopindadest parkimine selliselt lahendatud ka ei ole. Hankija piirab tingimusega põhjendamatult konkurentsi. 3.22. RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 5.2 on õigusvastane, kuna see ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud (RHS § 3 p 2), samuti piirab see põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). ▪ Uus hoone 3.23. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.9 järgi peab büroopind olema „uus“. 3.24. Hankija teeb võimatuks vaidlustajal pakkumuse esitamise, kuna vaidlustaja on praeguse büroohoone rendileandja. Kuigi hankija peab RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.16 järgi võimalikuks ka sellise büroohoone pakkumist, mis renoveeritakse/rekonstrueeritakse hankija nõuetele vastavaks, siis välistab sama dokumendi punkt 1.9 vaidlustajal olemasoleva büroopinna pakkumist, kuna tegemist ei ole „uue“ hoonega, vaid sellega, mida hankija praegu rendib. Ei esine õiguspärast põhjust, miks peaks vaidlustaja osalemine riigihankes olema välistatud. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.9 on õigusvastane, kuna see piirab põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). ▪ A-energiaklass 3.25. RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.8 ja RHAD „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 2.2 järgi peab hoone olema projekteeritud energiatõhususklassile A. 3.26. Viidatud tingimused piiravad põhjendamatult konkurentsi ning teevad sisuliselt võimatuks olemasolevate hoonete pakkumise, kuigi hankija peab RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkti 1.16 järgi võimalikuks ka sellise büroohoone pakkumist, mis renoveeritakse/rekonstrueeritakse hankija nõuetele vastavaks. Olemasolevaid hooneid, mis on 11 Veebis: https://www.evs.ee/en/evs-843-2016. 5/7 projekteeritud energiatõhususklassile B, ei ole võimalik kasutusea keskel ümber projekteerida klassile A. Enam veel, energiatõhusust on võimalik tõendada ka muudmoodi, nt läbi LEED sertifikaadi. 12 RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ punkt 1.8 ja RHAD „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 2.2 on õigusvastased, kuna piiravad põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). ▪ Hinnavahemikud 3.27. RHAD „Lisa 3.1 - Materjalide kvaliteedinõuded ja näidised“ veerus E „Hinnavahemik, Ca €“ on ehitusmaterjalidele nähtud ette hinnavahemikud. Nt on ette nähtud, et riietusruumide põrandad peavad olema hinnavahemikus 40—45 €/m2 (lahter E6). 3.28. VAKO on praktikas korduvalt selgitanud, et riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3) tulenevalt tuleb riigihanke hind saavutada riigihanke tulemusel, mis tähendab seda, et hankija ei saa maksimaalselt lubatud hindu hankemenetluse alustamisel RHADis ise kindlaks määrata. Hankijal puudub hankemenetluses õigus kehtestada piirhindu, millest kõrgema maksumusega pakkumust pakkujad esitada ei tohi.13 RHAD „Lisa 3.1 - Materjalide kvaliteedinõuded ja näidised“ veerg E „Hinnavahemik, Ca €“ on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3), kuna selles on ette nähtud ehitusmaterjalidele kindel hinnavahemik. ▪ Abiruumide asukoht 3.29. RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punktide 1.10 ning 3.13 ja selle alapunktide 3.13.1—3.13.2 (sh 3.13.1.1 ja 3.13.1.2) järgi peavad hoone abiruumid (laoruumid ja olmekorpus) paiknema -1 või 1. korrusel. 3.30. Viidatud tingimused piiravad põhjendamatult konkurentsi. Tingimused teevad taaskord sisuliselt võimatuks selliste olemasolevate hoonete pakkumise, milles on nt juba -1. korrusele tehtud parkimisala. Ei esine õiguspärast põhjust, miks peaksid abiruumid asuma just -1. või 1. korrusel, aga mitte nt 2. või 3. korrusel. RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punktid 1.10 ja 3.13 on õigusvastased, kuna need piiravad põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). ▪ Neljakandiline hoone 3.31. RHAD „Lisa 5.1_korruse ruumiplaam, eskiis 1“ ja RHAD „Lisa 5.2_korruse ruumiplaan, eskiis 2“ on esitatud kahe korruse ruumiplaanide, millelt on näha, et hoone on neljakandiline. 3.32. Ei esine õiguspärast põhjust, miks peaks hoone olema just neljakandiline, mitte teistsuguse kujuga. RHAD „Lisa 5.1_korruse ruumiplaam, eskiis 1“ ja RHAD „Lisa 5.2_korruse ruumiplaan, eskiis 2“ on õigusvastased, kuna piiravad põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 1) (lisa 1). 4.2. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 4.3. Tähtaegsus. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 16.07.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 2 p 2). 4.4. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 12 Veebis: https://www.usgbc.org/leed. 13 VAKO 124-17/188025, p-d 6.1-6.4; VAKO 34-19/206183. 6/7 4.5. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 7/7 MAKSEKORRALDUS NR 42 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО LELLE 22 HOLDING OÜ 06.07.2024 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 12786616 (Registration number) Riigilõiv vaidlustuse eest EE902200221061542700 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.16 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ One thousand two hundred eighty euro 00 cents MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2024070600637610 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel