Seisukoht vaidlustuses (edaspidi koos ka kui vaidlustus) riigihanke „Lepistiku, Mõmmiku ja
Tähekese lasteaedade välisvalgustuse rekonstrueerimine“ (viitenumber 278981) kohta
08.07.2024
Vaidlustaja Lansec Energia OÜ
Registrikood 16382966
Asukoht Sära tee 12, 75312 Peetri alevik, Rae vald
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja Madis Hiiemäe
esindaja Juhatuse liige
Hankija Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Tel 645 7191
e-post
[email protected]
Hankija esindaja Andres Aas
Tallinna linna õigusteenistus
Tel 640 4172, e-post
[email protected]
Kolmas isik Kagu Elekter OÜ
Registrikood 11632588
e-post
[email protected]
HANKIJA SEISUKOHT
I. TAOTLUSED
1. jätta vaidlustus koos sellega seotud taotlustega rahuldamata;
2. jätta menetluskulud vaidlustaja kanda.
Tallinna linna seisukoht
II. FAKTILISED ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (hankija) on välja kuulutanud avatud
hankemenetlusena „Lepistiku, Mõmmiku ja Tähekese lasteaedade välisvalgustuse
rekonstrueerimine“ (viitenumber 278981).
2. Vaidlustaja ei ole rahul hankija käskkirjaga nr 4-1/129 osas, millega vaidlustaja pakkumus lükati
tagasi ning on esitanud vaidlustuse. Järgnevuse printsiibist tulenevalt on vaidlustatud ka hankija
otsus, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks.
3. Vastavalt RHS § 194 lg-le 5 on hankijal võimalik esitada vaidlustuskomisjonile (VAKO) vastus
vaidlustusele kuni 08.07.2024. Käesolevaga hankija vastab vaidlustaja poolt esitatud
vaidlustusele.
III. VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD
4. Hankija ei pea esitatud vaidlustust õigeks ja vaidleb sellele vastu, sest vaidlustatud otsused on
hankija hinnangul õiguspärased.
5. Vaidlustaja vaidlustusest tulenevalt on vaidluse põhiküsimuseks, kas hankijal oli õigus
vaidlustaja pakkumus tagasi lükata.
6. Esmalt tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et hankija lähtub hanketingimuste koostamisel
konkreetse hankega seotud asjaoludest ning seda on ka vaidlusaluse hanke puhul teinud.
Samuti on hankija seotud enda poolt seatud tingimustega ning tal ei ole pakkumuste hindamise
etapis võimalik enam vastavaid tingimusi muuta.
7. Vaidlus puudub poolte vahel asjaolus, et hankes esines nõue, mille kohaselt: „Pakutavad tooted
peavad vastama töökirjelduses ja selle lisades toodud kirjeldusele, kuid pakutavate toodete
valgustustehnilised parameetrid ei tohi oluliselt erineda projektis esitatud väärustest. Valgustus-
ja elektrotehnilised näitajad võivad erineda projektis esitatud toodete väärtustest kuni 10%.“
8. Vaidlustaja on enda vaidlustuses avaldanud, et: „Projektijärgseid valgustus- ja elektritehniliseid
näitajaid ei ole võimalik kõikides positsioonides võrrelda üks ühele (viidates Hankija
ettekirjutatud 10% erinevusele), kuna igal tootjal on erinev optika ning asendusvalgustitega on
Vaidlustaja välja pakkunud energiasäästlikuma lahenduse võttes arvesse kõiki kehtivaid
norme.“ Vaidlustusest ja vaidlustaja seisukohtadest (mh eelnimetatust) tuleneb, et sisuliselt
pole tegu vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse vaidlustamisega, vaid riigihanke
alusdokumentides esitatud samaväärsuse tingimuse tagantjärgi vaidlustamisega. See ei ole
aga lubatud.
2
Tallinna linna seisukoht
9. Vaidlustuskomisjon on varasemas praktikas selgitanud, et pärast pakkumuste esitamist ei saa
vaidlustaja hankijaotsuse vaidlustamise kaudu uut võimalust riigihanke alusdokumentide
vaidlustamiseks, vaid seda oleks tulnud teha RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.
Riigikohtu praktika järgi on RHAD olemuslikult eelhaldusakt, mis on HMS § 52 lg 2 ja 60 lg 2
järgi täitmiseks kohustuslik igaühele (vt nt RKHKo 14.04.2010, 3-3-1-99-09, p 16; RKHKm
12.12.2011, 3-3-1-52-11, p 21-22; 08.10.2012, 3-3-1-30-12, p 12). Tulenevalt sellest on
Riigikohus selgitanud, et hankijal puuduks võimalus jätta vaidlusalune tingimus hiljem
kohaldamata isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama selle õigusvastasuse (RKHKo
28.11.2012, 3-3-1-45-12, p 29). Järelikult oli vaidlusalune samaväärsuse tingimus pakkumuse
esitamisel nii vaidlustajale kui ka hankijale täitmiseks kohustuslik.
10. Hankija osundab, et isegi kui vaidlustaja poolt pakutud asendusvalgustitega on kõik kehtivad
normid täidetud, ei tähenda see tingimata, et on täidetud ka hanke alusdokumentides esitatud
tingimused. Seejuures ei oma tähendust, kas pakkuja esitatud valgustuslahendus on parem, nii
kaua kui see ei vasta konkreetses hankes esitatud tingimustele. Seega tuleb mh jätta ka
tähelepanuta vaidlustaja viited teistele Tallinna lasteaedadele.
11. Hankija märgib konkreetsete ridade kohta, mis põhjustasid vaidlustaja pakkumuse
tagasilükkamise [Käesolevast tekstist välja jäetud.], alljärgnevat.
12. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
13. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
14. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
15. Kõikide p-des 12-14 nimetatud juhtumitel on näha, et vaidlustaja pole täitnud hankes esitatud
samaväärsuse nõuet (erinevus oli suurem kui 10%), mistõttu oli hankija tegevus pakkumuse
tagasilükkamisel ainuõige.
16. Hankija on sunnitud ka täiendavalt sõnama, et juhul kui vaidlustajal oli ikkagi hoolimata hankija
hinnangul konkreetsetest sõnastustest kahtlus tingimuste sisu osas, siis on praktikas tihti
kasutatavaks võimalusteks täiendava küsimuse esitamine kui ka vaidlustuse esitamine
alusdokumentide kohta. Kuna riigihanke alusdokumendid on olemuselt eelhaldusaktiks, siis on
antud juhul kõnealused tingimused kehtivaks nii hankijale kui ka pakkujatele, mis tähendab, et
kuna vaidlustaja pole samaväärsuse kriteeriume täitnud ning enam neid tingimusi muuta ei saa,
siis on hankija teinud otsused korrektsed.
17. Hankija soovib täiendavalt rõhutada, et isegi kui ka lugeda mõnda hankija tegevust
menetlusveaks, siis oleks lõpptulemus olnud siiski selline, nagu sai kajastatud punktis 2
nimetatud käskkirjas. Hankija osutab, et menetlusvigade tagajärgede eristamise vajadus ning
3
Tallinna linna seisukoht
võimalus jätta haldusakt kehtivaks, kui menetlusviga haldusakti sisu ei mõjutanud, tuleneb
muuhulgas menetluse efektiivsuse ja menetlusökonoomia põhimõtetest.
IV. MENETLUSLIKUD AVALDUSED
18. Hankija on eelnevast tulenevalt seisukohal, et hankija on käitunud õiguspäraselt ja puudub alus
vaidlustuse rahuldamiseks.
19. Hankija iseenesest ei välista asja lahendamist ilma vaidlustuskomisjoni poolt sisulist otsust
tegemata. Hankija osundab, et vaidlustusmenetluse lõppemise korral RHS § 197 lõike 1 punkti
1 või 2 alusel enne vaidlustuskomisjoni istungit või § 196 lõikes 3 nimetatud tähtaega
tagastatakse vaidlustajale tasutud riigilõiv.
20. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid palub võimalusel eraldi
tähtaegade määramist täiendavate tõendite/dokumentide/taotluste esitamisele ja
menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks.
21. Hankija esindaja esindusõigus tuleneb Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 18.01.2024
käskkirjast number T-9-1/24/2 p-st 5.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Aas
Hankija esindaja
4