-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja: Kati Eller R iigihangete osakonna juhataja t el +372 56985952 e -post:
[email protected] Teenuse tellija : Riigikantselei registrikood 70004809 e-post :
[email protected] Vaidlustaja: Tiit Kutser e-post :
[email protected] Kolmas isik: Workboats Consulting OÜ registrikood 12875034
[email protected] HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE r iigihankes “ Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei) “ (viitenumber 275263 ) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale RHAD- le RHS § 197 lõige 1 punkti 4 alusel rahuldamata . Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. ASJAOLUD VAKO edastas hankijale 2 8 .06. 202 4 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s “ Nutipoide võrgustiku arendamise projekti „Merehunt” eksperdi teenuse ostmine (Riigikantselei) “ , viitenumber 275263 (edaspidi riigihange ) . VAKO palus hankijal esitada kirjalik vastus nimetatud hankes esitatud vaidlustuse kohta ning määras vastamise tähtpäevaks 03.07 .2024. Hankija 28.06.2024 taotluse alusel pikendas VAKO 01.07.2024 vastamise tähtaega ning määras uueks vastamise tähtajaks 05.07.2024. Kolmas isik esitas oma seisukohad vaidlustusele 02.07.2024 ja hankija 05.07.2024. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad 10.07.2024. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega . Hankija on seisukohal, et edukaks tunnistamise otsus on tehtud lähtuvalt hindamismetoodikast ja vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele ning on seetõttu õiguspära ne . Esitatud v aidlustus tuleb jätta rahuldamata. HANKIJA SELGITUS Hankija jääb kõikide 05.07.2024 vastuses toodud seisukohtade juurde. Järgnevalt esita b hankija täiendavad seisukohad vaidlustaja 10.07.2024 täiendavatele argumentidele. Vaidlustaja on seisukohal, et riigihange on koostatud riigile kahjulikult ning on selle tõendamiseks välja toonud järgmised argumendid : ri igipoolselt nutipoide projekti eksperdilt ei nõuta mitte mingisugust varasemat kokkupuudet nutipoide teemaga ; h anke tingimustega (nõutav magistrikraad merenduses) kõrvaldati võimaliku eksperdi konkurentsis Eesti üks kogenumaid nutipoide eksperte ; e namusel merenduse erialadest pole mitte mingisugust seost projekti „Merehunt“ eesmärkide ja tegevustega ; t unnitasu määramine ainsaks kriteeriumiks, mis pakkujatel tuli esitada, on riigile kahjulik ; h ankija ei ole avalikustanud millise summa peale kavatsetakse leping sõlmida . Hankija on seisukohal, et riigihanke alusdokumendid on koostatud hankija vajadusi arvestades ning igati kooskõlas kehtiva õigusega. Riigihanke alusdokumente ei ole vaidlustatud ning need on praeguses menetlusetapis mööndusteta kehtivad nii hankija kui pakkujate jaoks. Kuivõrd riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg oli 24.05.2024, siis on möödunud riigihanke alusdokumentide vaidlustamise aeg. Seetõttu palume VAKO - l jätta tähelepanuta kõik riigihanke alusdokumentide kohta tehtud etteheited. Samuti palume VAKO-l jätta arvesse võtmata vaidlustaja poolt 11.07.2024 saadetud e-kirja, kuna kirjas esitatud väited on vaidlustaja poolt tõendamata . Lisaks on väited ümber lükatud kolmanda isiku poolt 15.07.2024 esitatud dokumentidega. V aidlustaja on täiendavalt seisukohal, et kolmanda isiku pakkumuses eksperdi kogemuse all välja toodud projektide puhul ei ole tegemist rahvusvaheliste projektidega. Hankija on pakkumuses märgitud ja avalikest allikatest nähtuvate andmete alusel seisukohal, et eksperdi kogemuse all toodud projektid vastavad hindamismetoodikas nõutud rahvusvahelise projekti kriteeriumile. Lisaks tõendavad kolmanda isiku projektide kogemuse vastavust hindamiskriteeriumitele kolmanda isiku poolt 15.07.2024 saadetud tellijate kinnituskirjad. „Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt“ (2022-2023), tellija Keskkonnaamet . Pakkumuse järgi oli projekti eesmärgiks kalalaevadele (3) kaamerate süsteemi paigaldamine ja algoritmidel tuginev videosalvestuse analüüsimine (sh asukoha- ja sensortundlik valideerimine), et hinnata ja tuvastada erinevaid protsesse ja toiminguid. Lisaks on ülesanneteks märgitud a ndmete reaalajas edastamine merelt maale ning s uuremahuliste andmete salvestamine ja töötlemine. K alalaevade videoseiresüsteemi pilootprojektis oli hankija hinnangul seos meretehnoloogiaga, sest ka andmete edastamine, salvestamine ja töötlemine kuulub meretehnoloogia alla. H ankija on tehnilises kirjelduses välja too n ud, et projekti tulemusena peab toimu ma andmevahetus vajaliku tar k varaga reaalajas ning andmeedastusel ja andmevoogude töötlemisel on loodud eeldused mere digitaalse kaksiku loomiseks (tehnilise kirjelduse ptk 1) . Seega kogemus andmete edastamisega, salvestamisega ja töötlemisega on otseselt projekti eesmärki de täitmist toetav. Kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekti raames paigaldati spetsiaalne tarkvara AnchorLab koos ettenähtud muu tehnikaga. Hankija arvates on tegemist innovatiivse meretehnoloogiaga ning eesmärk, mille jaoks tarkvara kasutatakse, ei ole vaidluse kontekstis asjakohane. „Põhjauuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi“ (2022), tellija Utilitas Wind OÜ . Kolmanda isiku põhjauuringute projekti raames teostati põhjauuringud laeva ja erineva sensoorika ning meretehnikaga. Tööd sisaldasid ka erinevaid meremärkide planeerimise, asjaajamis t ametkondadega ja teostamise toiminguid (sh poide ettevalmistamine, paigaldamine, hooldamine, mereala planeerimine ja märgistamine jms). Tegemist oli merepõhja seirega, mille jaoks kasutati meretehnoloogiat , seega oli hõlmatud nii merekeskkonnaseirega kui ka meretehnoloogiaga seotud projektis osalemise nõue . Kõik kolmanda isiku tööülesanded põhjauuringute raames on otseselt seotud ka projekti “Merehunt” tegevustega, sh on merepõhja seire tähtis ka nutipoide asukoha läbimõtlemisel ja üldiselt nutipoide arendamisel . Põhjauuringutest on kolmas isik kirjutanud enda veebilehel. „Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare-Liivi“ (2022-2023), tellija Utilitas Wind OÜ. Linnustiku uurimisel kasutati meretehnoloogiat ning tehti merekeskkonnaseiret, sest ka andmete edastamine, salvestamine ja töötlemine kuulub meretehnoloogia valdkonna alla. Lindude seireks kasutati GPS-i, mi da saab lugeda oluli seks kogemus eks sidelahendustega. Töö tellija Utilitas Wind OÜ veebilehel avaldatud andmetest on näha, et Saare-Liivi tuulepargi keskkonnamõju hindamise raames viisid linnustiku uuringud läbi Eesti Ornitoloogiaühing ja Workboats Consulting OÜ . „Linnustiku uuringud meretuulepargi alal Saare Wind Energy“ (2021-2022), tellija Saare Wind Energy OÜ. Linnustiku uurimisel kasutati meretehnoloogiat ning tehti merekeskkonnaseiret, sest ka andmete edastamine, salvestamine ja töötlemine kuulub meretehnoloogia valdkonna alla. Saare Wind Energy meretuulepargi keskkonnamõju hindamise materjalid on avaldatud Kliimaministeeriumi kodulehel . Sealt on näha, et Kliimaministeerium kui järelevalvaja kiitis Saare Wind Energy meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande heaks 10.06.2024 kirjaga nr 7-12/24/781-11. Avaldatud materjali kohaselt on KMH aruande lisaks 3.8 dokument pealkirjaga „Lisa 3.8. Saare Wind Energy tuulepargi linnustiku uuringud; Workboats Consulting OÜ & EOÜ 2023“. Merel kasutatav tehnika ning tehnoloogia on merele spetsiifiline ning kolmanda isiku projektide uuringud teostati merel. Sellest tulenevalt hindas hankija, et kolmanda isiku projektid olid seotud meresensorite, meretehnoloogia või merekeskkonnaseirega. Väljatoodud projektidel oli kahtlemata olemas seos nende kolme elemendiga. Eksitav on vaidlustaja väide, et mõiste t meresensorid ei ole olemas. Sensor on seade, mis reageerib mingile välistoimele (nt temperatuurile, rõhule, kiirusele) . Meresensorile viidatakse muuhulgas näiteks Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli veebilehtedel ja ajakirjanduses. Vaidlustajal oli pakkumuse esitamisele eelnevalt võimalus esitada täpsustavaid küsimusi riigihanke alusdokumentide, meresensor eid puudutava kohta . Kuna vaidlustaja küsimusi ei esitanud siis saab järeldada, et pakkumuse esitamise ajal oli vaidlustajale termini “meresensor” mõiste arusaadav. Hankija arvates on hindamiskriteerium selge ning ühemõtteline, mis avaldus ka vaidlustaja hästi koostatud pakkumuses, mille sisu eest ta sai maksimumpunktid. Selliste väidete esitamine tagantjärgi ei ole asjakohane. Vaidlustaja annab subjektiivse hinnangu, et kolmanda isiku roll kirjeldatud projektides ei olnud märkimisväärne. Projekti “Merehunt” üheks oluliseks osaks on IT-süsteemide arendamine, andmete edastamine reaalajas, salvestamine ning ka töötlemine. Lisaks on oluline ka andmete valideerimine. Sellest tulenevalt on ka kalalaevade videoseiresüsteemi pilootprojekt otseselt projekti “Merehunt” eesmärke toetav. Vaidlustaja on seisukohal, et keskkonnamõjude hindamist (KMH) ei saa käsitelda mereseirena, kuna KMH on ühekordne lühiajaline tegevus, mis ei ole järjepidev tegevus. Hankija leiab, et linnustiku uurimise projekti pikkusega 1 aasta ja 5 kuud (aprill 2021.a kuni september 2022.a) ei saa pidada ühekordseks lühiajaliseks tegevuseks. K eskkonnaseire on vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 3 3 keskkonnamõju hindamise raames üheks osaks keskkonnameetmetest. Lisaks käsitletakse linnustiku ja põhjauuringuid seirena Eesti mereala seire ja andmekogumise programmis. Kokkuvõttes on hankija seisukohal, et on pakkumuste hindamise läbi viinud vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning lähtudes pakkumustes esitatud andmetest. Lisaks on hankija teostanud täiendavat kontrolli esitatud andmete õigsuse osas avalike allikate kaudu ning täitnud seega igati hankija hoolsuskohustust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja