Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 30.06.2024

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 30-juuni-2024 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 443 758 247 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 2 125 172 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 15 203 730 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 3 551 454 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 1,94% 2,01% -0,07% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,55% 3,57% -0,02% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 1,62% 1,71% -0,09% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,74 1,81 -0,07 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 61,36% 272 277 227 100% keskpank 9,71% 43 103 821 krediidiasutus 28,93% 35% 6,07% 128 377 199 Investeeringud reitingu alusel Aaa 15,87% 70 416 133 Aa1 2,88% 12 784 156 Aa3 20,29% 90 053 587 P-1 51,24% 227 400 550 Eesti Pank 9,71% 43 103 821 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 17,57% 20% 2,43% 77 961 301 Bpifrance Financement SA 10,03% 20% 9,97% 44 505 245 Eesti Pank 9,71% 100% 90,29% 43 103 821 Belgia 9,42% 20% 10,58% 41 817 485 Svenska Handelsbanken AB 8,81% 20% 11,19% 39 098 520 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 90,29% 400 654 426 hoius 0,00% 0 kontojääk 9,71% 43 103 821 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 443 758 247 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.06.2024 seisuga 30.06.2024 Bpifrance Eesti Pank Belgia Eesti Pank Financement 10% 9% 10% SA Svenska 10% Handelsbanken AB P-1 Aaa 9% 16% Prantsusmaa 51% 18% Aa1 3% muud 44% Aa3 20% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,58% ja normportfellil 1,47% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600 9% 8% 140 500 7% 135 6% 400 5% 130 4% 300 3% 125 2% 200 1% 120 0% 100 -1% 115 -2% 0 -3% 110 I p.a. 2024 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil  Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2024. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. juuni 2024. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. juuni 2024. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 443,8 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 2,1 miljoni euro võrra. 2024. ja 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei ole tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2024. aasta II kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (71,1% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse (28,9%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (17,6%) ja Bpifrance Financement’i (10,0%) võlakirjad ning Eesti Panga (9,7%) kontojääk. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 90,3% ning kontojääk 9,7%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 76,8% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjaturul tekitas II kvartalis elevust Prantsusmaa president E. Macron, kes kuulutas 9. juunil välja siseriiklikud erakorralised parlamendivalimised. Prantsusmaa võlakirjade tootluste marginaalid teiste riikide suhtes tõusid uudise avaldamise järel oluliselt, sest kardeti, et uus võimule tulev valitsus võib riigi eelarve puudujääki suurendada. Näiteks Prantsusmaa 10-aastase võlakirja tootluse erinevus Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlusest oli mai lõpus 47 baaspunkti ning juuni lõpus 1 80 baaspunkti. Reservi 2024. aasta II kvartali tulusus oli 1,94% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,01%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2024. aasta juuni lõpu seisuga 1,62%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,71%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas 6. juunil toimunud koosolekul alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra, kehtestades alates 12. juunist 2024 põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,25%, laenamise püsi- võimaluse intressimäärana 4,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,75%. EKP nõukogu 2023. aasta septembris toimunud istungist alates on inflatsioon aeglustunud rohkem kui 2,5 protsendipunkti võrra ja inflatsiooniväljavaade on märgatavalt paranenud. Viimastes kvartalites saavutatud edusammudest hoolimata püsib euroala hinnasurve hoogsa palgakasvu mõjul siiski tugev ja tõenäoliselt on inflatsioon seatud eesmärgist kiirem veel ka peaaegu kogu järgmise aasta jooksul. Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt on nii koguinflatsiooni kui ka alusinflatsiooni 2024. ja 2025.aasta prognoosi märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,8%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 2,0%. Majanduskasv peaks olema 2024. aastal 0,9%, 2025. aastal 1,4% ja 2026. aastal 1,6%. USA Föderaalreserv (FED) ei ole veel baasintressimäärasid muutnud. Kui märtsi lõpus hinnastati tõenäoliseks, et FED kärbib 2024. aastal baasintressimäära kolmel korral kokku 75 baaspunkti, siis juuni lõpus hinnastati tõenäoliseks kahte 25 baaspunktilist kärbet 2024. aasta lõpuks. 10. juuli 2024. 2  Riigikontroll Meie 15.07.2024 nr 7-4.1/3297-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 30.06.2024 “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 30.06.2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2024.pdf 2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2024.pdf Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272