Hankija täiendavad vastused

JeweLex Advokaadibüroo Austatud Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Saadetud digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile: [email protected] 15.07.2024.a. Hankija vastused 12.07.2024.a. esitatud küsimustele Käesolevaga esitab hankija vastused Teie poolt 12.07.2024.a. e-kirjas esitatud küsimustele ja nõutud seletuskirja viimase versiooni, milline on hankijal olemas. 1. Selgituseks märgib hankija, et riigihanke läbiviimise ajendiks oli KliM Määrus, millise kohaselt pidi hankija läbi viima riigihanke (§ 4 p 2, § 12 lg 1) ning hanke tingimuste väljatöötamisel juhindus hankija ka KKütS sätetest ehk püüdis parimate teadmiste kohaselt kombineerida KliM Määruse ja KKütS ja MKM Määruse sätteid. Hanke tingimused põhipositsioonides olid kooskõlastatud nii Kliimaministeeriumi kui ka Konkurentsiametiga (hankija lisab Konkurentsiameti e-kirja ilma manusteta, vajadusel esitab ka koos manustega). Kuna KliM Määruses oli nõue viia läbi riigihange, mitte KKütS kohane soojuse ostmise konkurss (vastasel juhul oleks see kas selgelt sõnastatud nii või siis vähemalt tehtud viide KKütS sätetele), siis kasutas hankija menetluslikult RHS regulatsiooni. Ehk olemuslikult on riigihange ka oma sisu poolest soojuse ostmise konkurss. Lisaks sätestab KKütS § 141 lg 11, et KKütS § 141 ei kohaldata võrguettevõtjale, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses, millest johtuvalt ei olnud hankijal ka kohustust järgida KKütS § 141 sätteid ja viia läbi soojuse ostmise konkurssi KKütS ja MKM Määruse alusel. 2. Hankija on seisukohal, et arvestatud on ka MKM Määruse regulatsiooni olukorras kus pidi läbi viima riigihanke RHS alusel ehk kooskõlastanud riigihanke tingimused Konkurentsiametiga, viinud läbi avaliku menetluse (hankija veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehe trükiväljaandes teate avaldamise asemel analoogia korras kasutanud eRHR keskkonda), määranud konkursi tingimused, mis vastavad MKM Määruses toodud soojuse ostmisetingimustele (MKM Määruse §§-d 2-5). Austusega Hankija lepinguline esindaja [allkirjastatud digitaalallkirjaga] Hillar Villers Vandeadvokaat Lisad: 1. Konkurentsiameti e-kiri, 2. Klim Määruse seletuskirja viimane versioon JeweLex Advokaadibüroo OÜ Keskväljak 4 Registrikood: 12412334 Tel: +372 337 6767 [email protected] 41531 Jõhvi linn, Jõhvi vald KMKR: EE101607797 Faks: + 372 337 6707 [email protected] Ida-Virumaa, Eesti a/a 221056739476 Swedbank www.jewelex.ee a/a 10220215989223 SEB Pank  Saatja: Hillar Villers <[email protected]> Saaja: 'Hillar Villers' Teema: Ed: Kiviõlis soojuse ost, riigihange (dokumendid) Saatja: Marek Piiroja [mailto:[email protected]] Saatmisaeg: esmaspäev, 13. mai 2024 11:27 Adressaat: Jaanus Purga <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kivioli Soojus <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> Koopia: Rein Vaks kliima <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Hillar Villers <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Karl Jaak Rebane <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Külli Haab <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Kertu Saul <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mare Karotamm <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Kiviõlis soojuse ost, riigihange (dokumendid) Tere Oleme dokumendid üle vaadanud ja me kommenteeriksime neist manuses sisalduvaid, muus osas meil ettepanekuid ei ole. Eelkõige juhime täheleapanu failile „Lisa 2 Soojuse ostumaht“, millele lisatud lehekülgedel on toodud meie kommentaarid ja arvutused. Kokkuvõtvalt leiame, et 7 MW ei ole põhjendatud, et katla võimsuse määramisel tuleb aluseks võtta baaskoormus, mitte tipukoormus. Lisaks planeeritakse 2027-2028 soojust osta KKT-lt (ca 40%), mis tähendab, et uus investeering on kasutuses 60% ulatuses. Kas KIK aktsepteerib sellist lähenemist? Meie hinnangul peaks katla võimsuse määramisel aluseks võtma baaskoormuse. Siiski jääb siinkohal lõppotsustuse tegemine võrguettevõtjale, kes tunneb olusid kõige paremini ning oskab seetõttu ka kaasnevaid riske ja vajadusi riigihanke läbiviimisel kõige paremini hinnata. Kuigi amet neid tingimusi ei kooskõlata, oli meeldiv teha koostööd ning loodame, et meie tähelepanekutest on abi. Lugupidamisega Marek Piiroja Konkurentsiamet 667 2541 Kliimaministri määruse „Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumiseks põlevkivitööstusest toetuse andmise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse (edaspidi ka eelnõu) abil viiakse ellu „Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)1 poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek” prioriteedi 10 erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” meetme nr 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” sekkumist 21.6.1.131 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine”. Määruse raames toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond2, artikli 8 lõike 2 punktiga g, mille kohaselt on toetatavaks tegevuseks kaugküttevõrgustike renoveerimine ja ajakohastamine, et parandada kaugküttevõrgustike süsteemide energiatõhusust, ning investeeringud soojuse tootmisesse, eeldusel et neid soojuse tootmise paigaldisi varustatakse üksnes taastuvenergia allikatest. Lüganuse valla haldusterritooriumil asuva Kiviõli linna soojusvõrku omab ja käitab võrguettevõtja AS Kiviõli Soojus, mis kuulub Lüganuse Vallavalitsusele. AS Kiviõli Soojusele kuulub Aasa 19 katlamaja koguvõimsusega 21 megavatti. Katlamajas on kolm rekonstrueeritud veesoojenduskatelt DKVR-10, mille kütuseks on maagaas. Katlad on varustatud 7 megavatiste PETRO gaas-õli põletitega. Ettevõttele kuulub 11,4 km kaugküttevõrku läbimõõduga 40-300 millimeetrit, Soo tn segamisjaam ja Turu pumbajaam. Kokku on soojusvõrguga ühendatud 87 hoonet, millest 67 on korterelamud. Enamus soojustarbijaid on ühendatud soojusvõrguga läbi täisautomaatsete soojussõlmede ja on varustatud soojusmõõtjatega. Soojusenergia on pärit kahest allikast: AS Kiviõli Soojus katlamajast ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soojuselektrijaamast. 2 Kiviõli Keemiatööstuses toodetakse soojust ja elektrienergiat koostootmise protsessis ning selleks kasutatakse põlevkivi, uttegaasi ja põlevkiviõli. Soojusenergiat kasutatakse põlevkiviõli tootmisprotsessis ja müüakse ka kohalikule kaugkütte võrguettevõtjale edasimüümiseks tarbijatele.3 Seni hästi toiminud soojusvarustus Kiviõli võrgupiirkonnas ei pruugi eelviidatud energia- ja kliimapoliitikat silmas pidades lähitulevikus olla enam kooskõlas kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega tagada usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning 1 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027. Kinnitatud 4. oktoobril 2022. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. 2 https://www.kiviolisoojus.ee/et/firmast/ueldinformatsioon 3 https://www.keemiatoostus.ee/tootmine/ 1 keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Seetõttu on oluline astuda järgmisi samme Kiviõli linna kaugkütte jätkusuutlikuks ümberkorraldamiseks. Kaugküttevõrgu soojusega varustamiseks on erinevaid võimalusi, näiteks biokütuseid kasutava koostootmisjaama, katlamaja või taastuvenergiat kasutavate soojuspumpade rajamine, mis aitavad võrreldes praeguse soojuse tootmise lahendusega kokku hoida primaarenergiat ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Ida-Virumaal on põlevkivi tööstusega seotud lisaks Kiviõli linna kaugküttele ka Narva linn ning Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme ühendatud võrgupiirkond. Narva linna kaugküttevõrgu soojuse tootmiseks on kasutatud peamiselt Balti Elektrijaama 11. energiaplokki, mis kasutab põhikütusena põlevkivi. Olemas on ka reservkatlamaja, mille peamiselt kasutatav kütuseliik on maagaas. Ka Narva kaugkütte soojuse tootmine vajab põlevkivitööstusest lahti sidumist, aga see toimub Eesti Energia kontserni taastuvenergia investeeringute abil. Kohtla-Järve, Jõhvi, Ahtme ühendatud võrgupiirkonna soojust toodetakse Viru Keemia Grupi poolt põlevkivi töötlemisel tekkivast jääkgaasist. Kaugkütteseaduse4 § 141 lõikega 2 on võrguettevõtjale pandud kohustus korraldada soojuse tootjaga lepingu sõlmimiseks konkurss (edaspidi konkurss). Kaugkütteseaduse § 141 lõike 1 kohaselt tuleb konkursil võimaluse korral eelistada valdavalt taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust või valdavalt tõhusa koostootmise režiimis taastuvatest energiaallikatest, jäätmetest jäätmeseaduse tähenduses, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist toodetud soojust ning parimat olemasolevat keskkonnasäästlikku tehnoloogiat. Selline konkurss on avalik, avatud ja mittediskrimineeriv ning sellel saavad osaleda kõik proportsionaalsetele hanketingimustele vastavad ettevõtjad. Sama paragrahvi lõige 11 sätestab, et konkurssi ei pea korraldama võrguettevõtja, kes jaotab soojust tõhusas kaugküttes ja -jahutuses energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. Kuna Kiviõli kaugküttepiirkond on energiatõhus, siis konkursi asemel tuleb korraldada riigihange soojuse ostuks. Riigihanke korraldab AS Kiviõli Soojus, millele kohaldub riigihankeseadus. .,Riigihanke alusdokumentides märgitakse muu hulgas, et konkursi võitja võib taotleda toetust käesolevas määruses ette nähtud tingimustel 5 miljoni euro ulatuses. Riigihanke tingimused on kooskõlas määruses kehtestatud tingimustega. Riigihankes osalejatel on võimalik toetuse andmise tingimustega tutvuda ning vajadusel konsulteerida rakendusüksusega. Kui riigihankes osaleja täidab toetuse saamise tingimused, siis saab ta pakkumuses arvestada toetuse summaga. Riigihankes saab teha pakkumuse ka ilma toetust taotlemata. Kui edukaks osutunud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, siis saab pakkuja esitada toetuse saamiseks taotluse rakendusüksusele. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri ning taotluse nõuetekohasust ning vastavust valikukriteeriumitele. Kui kontrolli tulemus on positiivne, siis tehakse taotluse rahuldamise otsus. 4 RT I, 09.08.2022, 26 4 RT I, 07.03.2023, 76 2 Meetme tegevust rahastatakse Õiglase ülemineku fondi (edaspidi ÕÜF) vahenditest. Eelnõukohase määruse alusel on tegevuse toetamiseks ette nähtud kuni 5 000 000 eurot. Eelnõu koostamisel on aluseks võetud perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (edaspidi ÜSS2021_2027). Eelnõuga nähakse ette eelnimetatud rahastamiskava eesmärgi elluviimiseks vajalik ülesannete jaotus, toetuse andmise tingimused ja spetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK või rakendusüksus) projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel 627 4327, e-post [email protected]), KIK-i jurist Kaido Floren ([email protected]) ning Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM või rakendusasutus) energeetika osakonna juhataja Rein Vaks (tel 625 6347, e-post [email protected]). Riigiabi analüüsi tegi Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652, e-post [email protected]) ja Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (55655707, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluste menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala ning toetuse andmise eesmärke ja tulemusi, nimetakse rakendusasutus ja -üksus, määratletakse kasutatavad terminid ning määratakse kindlaks riigiabi andmise tingimused. Paragrahvi 1 kohaselt reguleeritakse määrusega perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek” prioriteedi 10 erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega” tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus” 3 meetme nr 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist” sekkumist 21.6.1.131 „Ida- Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine” elluviimiseks ÕÜFst toetuse andmist. ÕÜF on üks Euroopa Liidu peamisi vahendeid piirkondade toetamiseks üleminekul kliimaneutraalsusele 2050. aastaks. Samuti panustatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia 5 tulemusvaldkonna „Energeetika” programmi „Energeetika ja maavarade programm 2023–2026” tegevuse „Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne” tulemuste saavutamisse. Toetuse taotlemisel ning andmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) ning käesolevas määruses toodud erisustest. Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas6. Toetuse andmise sihtpiirkond on Ida-Viru maakond, täpsemalt toetatakse Kiviõli kaugkütte soojuse tootmise üle viimist taastuvatele energiaallikatele. Paragrahv 2 koondab määruses läbivalt kasutatavad terminid. Määruses on kasutusel terminid, mida kasutatakse ühendmääruses ning ÜSS2021_2027-is ning seetõttu ei ole neid eelnõus korratud. Määruses on esitatud neli terminit, mis on asjakohased ja vajalikud eelnõukohase määruse rakendamiseks. Nendeks on: 1) alternatiivkatlamaja meetod, 2) soojuse tootmisjaama ehitamine, 3) taastuvenergia ehk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ning 4) hange. Alternatiivkatlamaja meetodi kasutamisel lähtutakse kulude (sh investeering põhivarasse) ja põhjendatud tulukuse jagamisel eeldusest, et tarbijatele toodetav ning müüdav soojus toodetakse eraldiseisvalt elektrienergia tootmisest, ainult soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega (nn alternatiivkatlamajas). Hinna arvestamisel alternatiivkatlamaja meetodi alusel ei maksa tarbija koostootmisprotsessis toodetud soojuse eest rohkem, kui ta maksaks üksnes soojuse tootmiseks mõeldud katlaseadmetega toodetud soojuse eest. Soojuse tootmisjaama ehitamine on uue komplektse soojuse tootmisjaama ehitamine, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid ja vastab energiatõhususe nõuetele. Soojusallikaks ei pruugi olla ainult kütust põletav seadmete süsteem ehk katlamaja või koostootmisjaam koos taristuga. Selleks võib olla ka tööstuse jääksoojuse utilisaator (tingimusel, et jääksoojus on tekkinud taastuvate energiaallikate kasutamisest), päikesekollektor, soojuspump vm seade. Soojuse tootmisjaama ehitamiseks ei loeta seni põlevkivi kasutanud energiaploki rekonstrueerimist suure tõhususega soojuse ja elektri koostootmisüksuseks, mis kasutab taastuvaid energiaallikaid. 5 Energeetika ja maavarade programm 2023–2026 6 https://etoetus.rtk.ee 7 RT I, 07.03.2023, 67 4 Taastuvenergia definitsioon vastab elektrituruseaduse7 §-le 57 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikli 2 punktile 1. Taastuva energiaallika all mõistetakse taastuvaid energiaallikaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artikli 2 tähenduses. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest energia allikatest: vesi, tuul, ümbritsev keskkond, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidujäätmed. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL artiklist 29 (edaspidi biomassi säästlikkuse kriteeriumid). Seekaudu, biomassist energiatootmine on käesoleva määruse kontekstis kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Katelde stardikütusena ei või kasutada fossiilseid kütuseid. Ülejäänud valdkonnaspetsiifilisi termineid kasutatakse kaugkütteseaduse tähenduses. Eelnõus nimetatakse nii hankija poolt läbiviidavat riigihanget kui ka toetuse saaja poolt läbi viidatav toetuse saaja ostumenetlust hankeks. Paragrahv 3 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Toetuse andmise eesmärk on Kiviõli linna kaugkütte lahti sidumine põlevkivitööstusest taastuvatel energiaallikatel põhineva energiatõhusa soojuse tootmisjaama ehitusega, mille võimsus on vähemalt 7 MW. Toetuse andmise tulemusest saavad kasu lisaks otsesele toetuse saajale ka kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV) ning kaugkütte soojusenergia tarbijad. Lisaks keskkonna eesmärkide täitmisele on olulised ka sotsiaalsed aspektid. Tõusvate energiahindade valguses on toetuse abil võimalik kaugkütte hinda tarbijatele soodsamana hoida. Projekt peab panustama meetme väljundnäitaja saavutamisse, milleks on lõikes 3 „lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks“ ja seda mõõdetakse megavattides. Väljundnäitaja on seatud rakenduskava ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud meetmete nimekirja järgi, milleks on „lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“. Kuna meetmega ei toetata elektrienergia tootmist, siis mõõdetakse ainult soojusenergia tootmisvõimsuse suurenemist. Väljundnäitaja sihttasemeks on prognoositud vähemalt 7 megavatti. Meetme tulemusnäitaja on kasvuhoonegaaside hinnanguline heitkogus, mille mõõtühik on süsinikdioksiidi ekvivalenttonni aastas. Taotluses tuleb esitada taotluse esitamisele eelnenud aasta ja projekti elluviimisele (lõppmakse tegemisest arvates) järgneva aasta arvestuslik kasvuhoonegaaside heitkogus. Väljund- ja tulemusnäitaja täpsem definitsioon ja raporteerimise tingimused on esitatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Väljundnäitaja raporteeritakse pärast ehitustööde lõpetamist projekti lõpparuandes. Tulemusnäitaja puhul tuleb algtasemeks märkida 5 hinnanguline kasvuhoonegaaside heitkoguste tase enne projekti algust ja saavutatud väärtus arvutatakse välja tuginedes tööde lõpetamisele järgneva aasta jooksul saavutatud energiatõhususe tasemele. Projektid peavad panustama 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ aluspõhimõtete hoidmisele ning selle alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ ning näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ja „elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ sihttasemete saavutamisse. Kui kahte esimest näitajat saab arvuliselt mõõta projektis esitatud andmete alusel, siis näitaja „elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ panust iga projekti puhul otseselt mõõta ei saa. Üldiseid trende saab teada rahulolu uuringust, mille kokkuvõtlik statistika selgub järgmiselt veebilehelt https://www.minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022. Üheks elukeskkonnaga rahulolu komponendiks, mis on toetusmeetmega täpsemalt seotud, on rahulolu lähiümbruse välisõhu kvaliteet. Selle näitaja poolest on Lüganuse vald, mille koosseisu Kiviõli linn kuulub, 75. kohal 76-st pingereas olevast KOV-ist. Sellest järeldub, et Lüganuse valla elanike elukeskkonnaga rahulolu tõstmiseks on väga oluline põlevkivi põletamise vähendamine. Paragrahvi 4 kohaselt on meetme rakendusasutus Kliimaministeerium (edaspidi KLIM või rakendusasutus) ja rakendusüksus KIK. KIK on valitud rakendusüksuseks, kuna tal on kogemusi soojusmajanduse valdkonnas avatud taotlusvoorude korraldamises ning koostöökogemusi KOV-ide ja soojusettevõtjatega kui meetme sihtrühmaga. Ka eelarveperioodil 2014–2020 oli KIK kaugkütte investeeringute toetusmeetme rakendusüksus. Paragrahvi 5 alusel abikõlblike kulude arvutamisel juhindutakse riigiabi andmise ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitest. 2023. aasta 23. juunil võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, (edaspidi üldine grupierandi määrus) muudatused ning sellest redaktsioonist on määruse koostamisel lähtutud. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja selle asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Toetuse andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud välistusi. Selle määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt peab abil olema ergutav mõju. Kui eelnõukohase määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevustele taotletav toetus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) artikli 2 punkti 41 tähenduses energiatõhusa kaugküttesüsteemi arendamiseks antav toetus, siis ei ole tegu abikõlbliku kuluga. 6 Vähese tähtsusega abi piirmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta komisjoni määruse (EL) nr 1407/20137 kohaselt, lähtudes selles sätestatud tingimustest ja piirmääradest. Termini üks ettevõtja mõistesisu on avatud sama määruse artikli 2 lõikes 2. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse nr 1407/2013/EL artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud EL-i määruste eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Võimaliku riigiabi tagastamise alused on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 42. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblike kulude liigid, projekti abikõlblikkuse perioodi määramise ning toetuse summa ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Paragrahv 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Määruse alusel antakse toetust Kiviõli linna kaugküttevõrgu jaoks soojuse tootmisjaama ehitamiseks. Meetmega panustatakse olemas oleva kaugküttepiirkonna efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks muutmisse. Toetuse abil tehtava investeeringu tulemusel ei sõltu Kiviõli linna kaugküte enam põlevkivist ning kasutusele võetakse taastuvad energiaallikad. Katelseadmed saavad hakata kasutama taastuvate energiaallikate definitsioonile vastavaid kodumaiseid kütuseid (näiteks puiduhake, puidupellet, põhk), mis on võrreldes fossiilkütustega suhteliselt stabiilse turuhinnaga ning see aitab tagada energiajulgeolekut. Tagatud peab olema biomassi säästlikkuse kriteeriumide täitmine. See toob kaasa ka otsese taastuvenergia tarbimise osakaalu ja energiasõltumatuse suurendamise, mis on strateegia „Eesti 2035“ eesmärk. Paragrahvi 6 lõikes 1 on sätestatud, tegevus peab panustama §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames toimub soojuse tootmisjaama ehitamine. Soojusallikaks ei pruugi olla üksnes katlamaja koos taristuga ehk kütust põletav seadmesüsteem, vaid ka tööstuse jääksoojuse utilisaator, suitsugaaside kondensaator, päikesekollektor, soojuspump (näiteks õhk-vesi-, vesi-vesi- ja maa-vesi-tüüpi) või muu taoline seade. Investeeringu tulemusena peab valmima soojuse tootmise seade, milles kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. Fossiilkütuseid kasutava uue soojustootmisseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamise kulu ei ole abikõlblik. Näiteks, kui reservvõimsuse või tipukoormuse 7 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst). 7 katmiseks on kaugküttevõrku vaja lisada fossiilkütuseid kasutav soojuse tootmise seade, siis seda liiki kütust kasutava seadme ehitamise kulu ei ole abikõlblik. Toetatava tegevuse hulka kuulub ka projektdokumentatsiooni koostamine, tehniliste seadmete soetamine, üldehitustööd, vajalike uute kommunikatsioonide rajamine, samuti liitumistasu soojuse tootmisjaama ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning elektrivõrguga. Lisaks toetatakse asjakohaste juurdepääsuteede rajamist ja omanikujärelevalve tegemist. Toetusega likvideeritakse olukorrad, kus seni on ettevõtja olnud sunnitud ebaefektiivse katlaga jätkama energia tootmist kallist kütusest, kuna tema majanduslik olukord ja piiravad teenuse pakkumise reeglid sektoris ei võimalda ettevõtjal investeerida uude tõhusamasse soojustootmisseadmesse, ilma et soojusenergia hind kallineks sedavõrd, et see hind muutuks võrreldes teiste küttevõimalustega konkurentsivõimetuks. Fossiilkütustest loobumisega panustatakse ka energiajulgeoleku suurendamisse. Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetust ei anta projektile, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist rakendusüksusele. See säte aitab täita üldise grupierandi määruse artiklis 6 kirjeldatud abi ergutava mõju nõuet. Abi mõju loetakse ergutavaks, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Terminit töö alustamine on selgitatud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 23. Paragrahvi 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetust antakse ainult sel juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. Üldise grupierandi määruse artikli 46 lõike 2 kohaselt peab energiatõhusa kaugkütte- ja/või kaugjahutussüsteemi määratluse alla kuulumise tingimuste täitmiseks vajalik täiendav ajakohastamine abi saavate kütte ja/või jahutuse tootmisrajatiste puhul algama kolme aasta jooksul pärast jaotusvõrgus tehtavate toetatud tööde algust. Vähemalt 7 megavatise soojusvõimsusega taastuvenergia allikatel põhineva tootmisjaama rajamise järel on Kiviõli kaugküttesüsteem energiatõhus. Paragrahvi 6 lõike 4 kohaselt antakse toetust sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmisjaam vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele. Toetuse abil ehitatav jaam peab kasutama taastuvenergia allikaid. Paragrahvi 6 lõike 5 kohaselt peab projekt vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“8 . Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 on seatud tingimused, millele peab projekt vastama. Nende tingimuste seadmisega on tagatud, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile9 . Eraldi 8 Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte (ingl ’do no significant harm’ principle) kohaselt ei tohi investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke. Seda põhimõtet kohaldatakse ainult selliste finantstoote alusinvesteeringute suhtes, mille puhul võetakse arvesse EL-i keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. 9 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 8 analüüsi selle kohta, kas projekt vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, ei pea toetuse taotleja esitama. Paragrahvi 6 lõike 6 kohaselt peab kõigi käesolevast eelnõust toetatavate projektide puhul olema tagatud kliimakindlus, sest võrgutaristu ja soojust tootvad jaamad kvalifitseeruvad taristu projektideks10 . Kuna suuremal osal taristul on pikk eluiga või kasutusiga, siis jääb aastatel 2022–2027 rahastatavast taristust enamik kasutusse ka 21. sajandi II poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe11 ja Euroopa kliimamäärusega12 üleminek kasvuhoonegaaside netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab kasvuhoonegaaside heite kohta uute eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad endiselt mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu on EL seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimamääruse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on nõutud vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/01 13 . Sellega on kehtestatud taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete lõimitus toetatavates projektides. Juhul kui kütteseadmel vahetatakse välja üks tehnilise seade (nt põleti) sama või väiksema kasvuhoonegaaside heitega kütuseliigi kasutamiseks, pole kütteseadme jaoks vaja kliimamuutustega kohanemise riske hinnata. Samuti on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Paragrahvi 6 lõigetes 7 ja 8 on seatud tingimused projekti tulemusena valmiva soojuse tootmise seadmete heitele, kasutatavatele kütustele ja tehnikale. Parima võimaliku tehnika puhul tuleb lähtuda suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud tingimustest, mis on uue seadme heite piirväärtustega arvestavad. Suurte põletusseadmete jaoks on koostatud parima võimaliku tehnika järeldused Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2021/232614. 10 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30. 11 vt Pariisi kliimakokkulepe. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus). 13 Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 – taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027. 15 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2326, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks. 14 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, 4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (EMPs kohaldatav tekst). 9 Soojuse tootmiseks või jaotuseks kasutatavad seadmed (nt pumbad, ventilaatorid, kompressorid) peavad vastama energiamärgise kõrgeimale tasemele. Kõik § 6 lõikes 6 toodud nõuded vastavad nõukogu määruse 2020/852/EL (nn taksonoomia määrus) alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/213915 sätestatud tehnilistele kriteeriumidele. Direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmäärused on järgmised: 1) komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7); 2) komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojenditekütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136); 3) komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2281, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega (ELT L 346, 20.12.2016, lk 1). Lõike 8 punktis 5 ei ole mõeldud soojuspumpadele ja muudele elektrilistele seadmetele kehtestatud parima võimaliku tehnika nõudeid ja silmas on peetud turul kättesaadavat parimat võimalikku tehnoloogiat. Paragrahv 7 määrab abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 ja eelnõu kohases määruses sätestatud tingimustele. Kulu peab tekkima ja toetuse saaja peab selle tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil. Paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud on soojuse tootmisjaama ehitamisega seotud kulud. Nendeks on uue kompleksse soojuse tootmisjaama ehitamise kulud koos välisõhu saastumist takistavate katelde puhastusseadmete soetamise ja paigaldamise kuludega. Abikõlblik on ehitusprojekti koostamise teenuse kulu, sealhulgas kooskõlastamise ja geodeetiliste tööde hankimise kulud. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult siis, kui järgneb selle alusel ehitamine. Kui ehitatakse elektri ja soojuse koostootmisjaam, siis abikõlblik kulu leitakse alternatiivkatlamaja meetodit kasutades. Abikõlblik on investeering soojuse tootmisse. Taotlusele tuleb lisada lisaks koostootmisjaama ehituse hinnapakkumisele või - kalkulatsioonile ka alternatiivkatlamaja (sama soojusliku võimsuse ja kütusega tootmisjaam) ehituse hinnakalkulatsioon. Nii selgub projekti kogumaksumus ning abikõlblik maksumus. Kohustuslikud teavituskulud on abikõlblikud vähese tähtsusega abina. Projektijuhtimise kulu on abikõlblik ainult sisse ostetud teenusena, oma töötajate personalikulu ei ole abikõlblik. 10 Paragrahv 7 lõikes 2 on nimetatud abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule. Maa ostmine ei ole abikõlblik, kuna soojuse tootmisjaama ehitamise korral on juba taotlemise eelduseks sobiva kinnistu olemasolu. Abikõlbmatu on kütuse vedamiseks kütuselao ja katelseadmete vahel laaduri hankimise või kasutatud seadmete hankimise kulu. Tänapäevased kütuselaod on automatiseeritud ja kütuseveovahendid ei ole vajalikud. Kasutatud seadme puhul on raske hinnata seadme töökindlust ning tarnija ei soovi tavaliselt sellisele seadmele garantiid anda. Personalikulud ja üldkulud ei ole abikõlblikud. Abikõlbmatu on fossiilkütust kasutava katelseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamisega seotud kulu. Olemas oleva soojuse tootmisjaama rekonstrueerimise kulu ei ole abikõlblik, kuna meetme eesmärgiks on uue soojuse tootmise jaama ehitamine Kiviõli kaugkütte võrgule. Paragrahv 8 järgi algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses toodud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Taotleja ise avaldab taotluses, millal ta tegevustega alustab. Abikõlblikkuse periood peab algama kuue kuu jooksul taotluse esitamisest seepärast, et hoida projektide elluviimist mõistlikus ajaraamis. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on 32 kuud ja selle jooksul on võimalik projekt lõpetada. Projekti elluviimise käigus saab abikõlblikkuse perioodi põhjendatud juhtudel pikendada kauemaks kui 32 kuud, kui ollakse kindel, et pikema ajaga on projekt võimalik lõpuni viia. Projekti abikõlblikkuse periood peab lõppema hiljemalt 31.08.2026, sellega on tagatud mõistlik aeg taotlusvoorude läbiviimiseks ja projekti tegevuste elluviimiseks. Arvestades meetme eelarvemahtu ei ole vajadust pikema aja järele. Paragrahv 9 toob välja toetuse osakaalu ja piirsumma. Kuna abikõlblik on ainult taastuvaid energiaallikaid kasutava soojuse tootmisjaama ehitamine, siis nende puhul on maksimaalne toetuse osakaal projekti abikõlbulikest kuludest kuni 45%. Üldise grupierandi määruse artikli 46 lõike 7 kohaselt ei tohi abimäär ületada 30%, kuid lõike 8 kohaselt võib abi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra kui kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ja taotlemisel peab taotleja esitama selle kohta kirjaliku kinnituse. Toetuse maksimumsumma ja -määr märgitakse taotluse rahuldamise otsuses. Võib eeldada, et Kiviõli kaugkütte baaskoormuse katmiseks on vajalik ja võimalik kogu meetme eelarve ära kasutada. Eelnõu alusel tegevuste toetamiseks on ette nähtud 5 000 000 eurot, mis on ka maksimaalne toetuse summa projekti kohta. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toetust taotletakse ja millistele nõuetele peavad vastama taotleja, partner ja taotlus. Samuti on käesolevas peatükis esitatud taotleja kohustused. Paragrahv 10 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Taotleja võib olla Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev äriühing. Taotleja peab osutuma edukaks Kiviõli linna kaugkütte võrguettevõtja soojuse ostuks korraldataval riigihankes. Kui riigihanke menetluse tulemusena ei ole võimalik hankelepingut sõlmida, näiteks ei ole pakkujaid või pakkujad ei vasta kvalifitseerimise tingimustele, siis saab taotlejaks olla ka võrguettevõtja. Riigihankes 11 pakkumust esitades on võimalik arvestada toetuse summaga, sest toetuse andmise tingimused on avaldatud ning riigihankes osalejal on võimalik hinnata enda vastavust. Paragrahvi 10 lõige 2 sätestab, et taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eesti äriregistris registreeritud äriühingu. Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Omafinantseeringu olemasolu kohta esitab taotleja seda tõendava dokumendi, samuti tuleb esitada kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada nõutud ulatuses (vt § 11 lõike 1 punkt 4). Paragrahv 11 sätestab nõuded taotlusele. Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele peab taotlus sisaldama tegevuse kogueelarvet (abikõlblike ja abikõlbmatute kulude summa), omafinantseeringu kirjalikku kinnitust, kavandatava soojuse tootmise jaama terviklahenduse kirjeldust ning teisi vajalikke dokumente. Projekti kirjeldus ja projekti elluviimise ajakava peavad olema teostatavad. Taotlusele tuleb lisada kalkulatsioonid või hinnapakkumused (iga tegevuse kohta piisab ühest), mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist. Nõutud andmed ja dokumendid on vajalikud, et rakendusüksus saaks hinnata taotleja suutlikkust projekt ellu viia, taotluse sisulist mõistlikkust, taotluse elluviimise majanduslikke riske ja projekti jätkusuutlikkust. Vajadusel on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt lisateavet, kui ei ole piisavalt selge, kas projekti teostamine on realistlik või mitte. Taotleja esitab tõendid, et on soojuse tootmisjaama ehitamiseks vajaliku kinnistu omanik või on tal kasutusõigus projekti abikõlblikkuse perioodil ja viis aastat pärast projekti toetuse väljamaksete lõppemist. Arvestades, et taristuinvesteeringute korral on kliimakindluse tagamine kohustuslik – taristuks võivad olla hooned, looduspõhised taristud, võrgutaristu (nt kaugküttevõrk)15 –, tuleb taotluses esitada ka kinnitus, et taristuprojektiga saavutatakse kliimakindlus. Kliimakindluse tagamise hinnangu koostab taotleja. Et lihtsustada taotlejal dokumentide ettevalmistamist ja tõendamaks projekti vastavust lõike 1 punktis 17 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendid ja metoodika, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92). Kuna eelnõu §-s 6 on sätestatud tingimused soojuse tootmiseks kasutatavale kütusele ja heitmetele, ei ole taotlejal vaja koostada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmise kohta analüüsi, kuid ta peab kinnitama, et kavandatav tegevus vastab sellele põhimõttele, mis tähendab, et välditakse olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamiseks16 . Olulise kahju 15 Täpsem loetelu, mis on taristu, on esitatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92. 16 Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ (nimetatakse ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtteks) on nõue, mille kohaselt ei tohi investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke. Keskkonnaeesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja 12 olukorrad, mida peab vältima, on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/852/EL artiklis 17. 4.peatükk. Toetuse taotlemine Paragrahvis 12 sätestatakse taotlusvooru avamine. Taotlusvooruga seotud info avaldab rakendusüksus rakendusasutuse ülesandel. Paragrahvi 12 lõikes 1 nähakse ette, et taotlusvooru toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab valdkonna eest vastutav minister ning rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, eelarvest ja tingimustest üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel www.kik.ee. Paragrahv 13 sätestab toetuse taotlemise tähtaja. Taotlusvooru saab avada pärast Kiviõli kagukütte soojuse ostu riigihanke lõppemist. Taotlus esitatakse § 12 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mille kestus on vähemalt 30 tööpäeva. Rakendusüksusel on taotluse menetlemiseks aega kuni 25 tööpäeva. Nende tähtaegadega tuleb riigihanke korraldamisel arvestada, et edukal pakkujal oleks võimalus taotlus koostada ja esitada rakendusüksusele ning rakendusüksusel oleks piisav aeg taotluste menetluseks. Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea korral lähtutakse ühendmääruse § 5 lõikest 2. Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonnas. Toetuse haldamise registrina käsitatakse andmekogu ÜSS2021_2027 § 21 tähenduses. 5. peatükk. Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks ning rahuldamata jätmiseks. Paragrahv 14 sätestab taotluse menetluse tähtajad ning nendega kaasnevad eritingimused, näiteks tähtaegade pikendamise kohta. Taotluse toetuse saamiseks esitab taotleja seaduslik esindaja taotlusvoorus rakendusüksuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotluste menetlemise tähtajaks on kuni 25 tööpäeva. Kui taotlust on vaja täiendada või parandada, on põhjendatud vajaduse korral võimalik menetluse tähtaega kümne tööpäeva võrra pikendada. mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 13 Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja avaldatud e-posti aadressile. Sel moel edastatud otsus loetakse kättetoimetatuks haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Paragrahv 15 sätestab, et KIK tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 10 nimetatud nõuded ning taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 11 sätestatud nõuded. Rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ühendmääruse § 8 lõike 2 punktides 1– 3 sätestatud juhul. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded. Vastavuse tuvastamise kohustus tuleneb ühendmäärusest, mille § 6 ja § 8 lõike 1 kohaselt on üks taotluse rahuldamise otsuse tegemise tingimus taotleja ja taotluse vastamine toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele. Vastavuse kontrollimise raames hindavad KIK-i finantsanalüütikud ka taotleja ja projekti finantsilist jätkusuutlikkust. Kui taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega § 14 lõikes 4 nimetatud kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Paragrahv 16 sätestab, millistel tingimustel moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni. Nõuetele vastava taotlus hindamiseks moodustab KIK hindamiskomisjoni, kuhu kuulub vähemalt üks ministeeriumi määratud eksperti ja kaks KIKi määratud eksperti. KIK võib ministeeriumi nõusolekul kaasata täiendavalt eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid on kohustatud deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; tagama hindamismisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK. Paragrahv 17 sätestab projekti valimise kriteeriumid, mille järgi hinnatakse projekti, kui nõuetele vastavaks on tunnistatud taotlus, taotleja ja partner. Projekti hinnatakse, lähtudes eelnõukohase määruses lisas esitatud valikumetoodikast. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse, kas kriteerium on täidetud. Kui vähemalt üks valikukriteerium ei ole täidetud, siis taotlust ei rahuldata. Rakendusüksus võib taotluste hindamisse kaasata eksperte. Paragrahvi 17 lõikes 1 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 14 Paragrahvi 17 lõikes 4 nimetatud valikukriteeriumid tagavad, et rahuldatakse taotlus, mis suurendavad energiaefektiivsust, mille omaosalus on vähemalt eelnõus sätestatud osakaalus abikõlblikest kuludest, investeeritakse jätkusuutlikku projekti, taotlejal on kogemus soojuse tootmise valdkonnas ja suutlikkus projekt ellu viia. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Määruse lisas on valikukriteeriumite all kirjeldatud hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse projekti. Valikukriteeriumite rakendamine on määruses seatud järgmiste punktidena: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Toetuse andmise eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkoguseid. Toetatavate projektidega aidatakse oluliselt kaasa „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ 17 eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete saavutamisse eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas. Eesti energiamajanduse eesmärkide täitmine kaugküttes aastal 2030 on iseloomustatav järgmiste tulemuste kaudu: - säilitatud on kaugküttesüsteemid piirkondades, kus need on kestlikud ja võimelised pakkuma tarbijatele soodsaid ja keskkonnanõudeid arvestavaid energialahendusi; - 80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt. Eesmärgi saavutamist hinnatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmisega ja see on seatud tulemusnäitajaks. Määruse lisas on seatud hindamiskriteeriumiks, mille kohaselt peab projekti tulemusena vähenema kasvuhoonegaaside heide võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta andmetega. Teise hindamiskriteeriumi kohaselt peab projekti tulemusena suurenema fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas. Mõlemad hindamiskriteeriumid kattuvad teise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumiga „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“. 2. Projekti põhjendatus Projekti tegevused on põhjendatud, kui need vastavad eelnõu §-s 6 seatud tingimustele. Kui projekti tegevused ei ole põhjendatud, siis tunnistatakse projekt nõuetele mittevastavaks. Projekti tegevuste ajakava peab olema realistlik ning see on seatud hindamiskriteeriumiks. Projekt tuleb ellu viia abikõlblikkuse perioodil, milleks on 34 kuud ja suutlikust seda teha kontrollitakse taotluse vastavuskontrollis ning kinnitatakse hindamiskomisjonis. 3. Projekti kuluefektiivsus Eelnõu §-s 16 on valikukriteeriumiks projekti kuluefektiivsus. Paragrahvi 11 lõike 1 punkti 9 alusel peab taotlusele lisama kalkulatsiooni või hinnapakkumuse, mis selgitab ja tõendab 17 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285. 15 projekti eelarve realistlikkust, mõistlikkust ja abikõlblikkust. Soojuse ja elektri koostootmisjaama rajamise projekti korral tuleb taotlusele lisada alternatiivkatlamaja ehituse hinnakalkulatsioon, mille alusel leitakse projekti abikõlbliku kulu summa. Projekti maksumust kuluefektiivsuse all ei hinnata. Taotleja on Kiviõli linna kaugküttevõrgu soojuse ostu riigihanke edukas pakkuja. Sellega on tagatud, et kaugkütte tarbijad saavad parima hinnaga soojuse, mis on toodetud keskkonda säästval viisil. Projekti elluviimisel peab toetuse saaja täitma hangetele eelnõus seatud nõudeid, mis samuti täidab kuluefektiivsuse eesmärki. Juhul kui riigihanke tulemusena hankelepingut ei ole võimalik sõlmida, siis tekib võrguettevõtjal õigus toetuse taotlemiseks. Soojuse tootmine peab jätkuma ka olukorras, kus riigihange tulemuseta lõpeb. 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Nõuded taotlejale on seatud eelnõu §-s 10. Taotleja suutlikkus puhul projekti ellu viia hinnatakse kogemust tegutsemisel soojusenergia tootmise ja ülekandmise valdkonnas. Samuti peab olema tõendatud omafinantseeringu ning abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projekt soodustab strateegia „Eesti 2035“18 aluspõhimõtete hoidmist ning sihtide “ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. Sekkumistega aidatakse kaasa näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ja „elukeskkonnaga rahulolu“ saavutamisse. Hindamiskriteeriumiks on määruse lisas seatud kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine. Määruse lisas on seatud hindamiskriteerium, mille kohaselt peab projekti tulemusena vähenema kasvuhoonegaaside heide võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta andmetega. Teise hindamiskriteeriumi kohaselt peab projekti tulemusena suurenema fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas. Samad hindamiskriteeriumid on seatud ka esimese valikukriteeriumi alla, kuna „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja „Eesti 2035“ eesmärgid kattuvad. Kuna investeeringud on abikõlblikud üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavate soojuse tootmise seadmete ehitamiseks, hoogustavad kõik soojuse tootmise investeeringute projektid taastuvenergia osakaalu suurendamist. Taotluses esitatakse taastuvenergia kogus (MWh/a), mis projekti elluviimise tulemusel asendab fossiilkütusest toodetud energia koguse (§ 11 lõike 1 punkt 14). Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsust projektis otseselt ei mõõdeta, kuid kõigi projektidega aidatakse kaasa selle näitaja saavutamisse. Võrreldes fossiilsete energiaallikate kasutamisega parandab efektiivne taastuvaid energiaallikaid kasutav kaugküte elukeskkonda nii puhtuse ja mugavusega ning üldjuhul on ka selle hind soodsam. 18 Strateegia „Eesti 2035“. 16 Toetusmeede on suunatud üksnes Ida-Virumaale ning toetatava projekti elluviimine aitab eelduslikult sõltumata toetuse saajast vähendada lõhet rahulolus elukeskkonnaga Ida-Virumaa ja teiste Eesti piirkondade vahel. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise, osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Lisaks täpsustatakse projekti elluviimise ning toetuse maksmise tingimusi, sätestatakse projekti elluviimise ajakava. Kuna hanked on väga oluline osa projektide elluviimisest, tuuakse otsuses eraldi välja nõuded hangetele, samuti projekti kestuse nõude täitmise tingimused, lähtudes konkreetse projekti eripäradest. Ühendmääruse § 8 lõike 6 kohaselt saadetakse taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsus e- toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja e-posti aadressile või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. Paragrahvi 18 lõike 3 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada vaid tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahvi 18 lõike 4 kohaselt kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei maksta toetust välja enne, kui kõrvaltingimus on täidetud. Eelnõu §-s 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel arvestatakse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut ning otsus vormistatakse lähtudes ühendmääruse § 8 lõikest 4. Taotluse, mis ei vasta nõuetele või mis ei mahu taotlusvooru eelarvesse, jätab rakendusüksus rahuldamata. Paragrahvi 19 lõikes 1 on määratud andmed, mis taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata; 6) 6) otsuse vaidlustamise kord. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Toetuse summat või määra on võimalik suurendada, kui on tagatud riigiabi ergutav mõju. Projekti eelarve 17 piires võib kulude summasid muuta toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud avalduse alusel ja eeldusel, et kogumaksumus ja abikõlblik summa ei muutu. Kui toetuse saaja soovib taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb avaldus esitada enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. Ühendmääruse kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande kinnitamist või viimast väljamakset. Projekti muutmine peab olema põhjendatud. Rakendusüksus hindab projekti vastavust määruse nõuetele. Ka muudetud projekt peab vastama käesoleva määruse alusel ette nähtud rahastamise tingimustele. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 alusel. Paragrahvi 20 lõige 5 seab lisatingimuse täiendavalt ühendmääruse § 14 ja § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatule. Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. Sätte eesmärk on tagada projekti elluviimine taotluses kirjeldatud ajakava kohaselt ja vältida, et meetmes ei broneeritaks toetusraha sellisele projektile, mille elluviimine põhjendamatult venib, sellise projekti arvelt, millega jõutaks tulemuseni mõistliku ja kavandatud ajaga. 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigusi ning kohustusi. Paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. Selle all on mõeldud, et kui toetuse saajal tekib vajadus, siis tuleb kindlasti nõu küsida, et vältida eksimusi. Toetuse saajale tuleb anda võimalus esitada oma seisukohad ÜSS2021_2027-s ettenähtud juhtudel. Toetuse saaja tagab ühendmääruses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse taotluse rahuldamise otsuses ja eelnõukohases määruses sätestatud kohustuste täitmise. Toetuse saaja tagab ehitustegevuse ja valminud ehitise vastavuse õigusaktidele, samuti omanikujärelevalve tegemise. Soojuse tootmisjaama (olgu selleks näiteks biokütuse katel koos seadmetega või soojuspump) käitamisel tuleb kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Rakendusüksuse korraldusel esitab toetuse saaja taastuvenergia Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistustest koopiad. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust. Kui toetuse saajal on taastuvelektri tootmisseade, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad soojuse tootmisjaama energiakulu. 18 Toetuse saaja peab täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele. Kui toetust saava projekti kogumaksumus on üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Paragrahvi 21 lõikes 4 sätestatakse kohustused seoses hangete läbiviimisega. Toetust saava projekti hangete läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt ühendmääruse § 11 kehtestatud nõuetele ja riigihangete seadusele. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi riigihanke, lähtudes riigihangete seadusest ja oma asutuse sees kehtestatud hankekorrast. Kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi ühendmääruse § 11 kohase ostumenetluse. Hangete eelkontrolli teeb rakendusüksus. Et meetme eelarve efektiivselt ära kasutada, on seatud kohustus ehitustöö hanked välja kuulutada kuue kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest. Hanke väljakuulutamine on hanketeate avaldamine riigihangete registris või pakkumuste küsimise kirja väljasaatmine. Kuus kuud on piisav aeg ehitushangete ettevalmistamiseks ka siis, kui enne on vaja koostada ehitusprojekt. Sätestatakse ka toetuse saaja kohustus esitada hankedokumentide ja lepingu kavandid KIK-ile, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot või enam, seda sõltumata asjade ostu või teenuse liigist. Rakendusüksus võib eelkontrolli tegemisel nõu küsida Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnalt. Toetuse taotleja võib hangete ettevalmistamist ja läbiviimist omal vastutusel alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selline otsus sisaldab riski, kuna toetuse saaja ei saa olla kindel, et tema toetuse taotlus rahuldatakse. Toetuse taotluse esitamise hetkeks ei tohi projekti teostamiseks olla võetud siduvaid kohustusi. Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele esitama eelkontrolliks lepingute muudatused. Rakendusüksus kontrollib dokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ja vajaduse korral teeb ettepanekud dokumente täiendada või muuta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendamist või muutmist. Hankelepingu muudatused peavad vastama riigihangete seaduse §-le 123. Toetuse saaja ostu menetluse tulemusel sõlmitud lepingu muudatuse korral tuleb lähtuda ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud põhimõtetest, mida saab sisustada ka riigihangete seaduse § 123 lõike 1 kaudu. Rahaliselt hinnatavad muudatused on üldjuhul lubatavad teenuste ja asjade soetamise korral ulatuses kuni 10% hankelepingu esialgsest maksumusest ja ehitustööde korral kuni 15%. Lepingu reservi kasutamise eelkontroll on vajalik, et oleks tagatud kooskõla reservi kasutamise tingimustega ja vältida hilisemaid finantskorrektsioone. Üldjuhul loetakse reservi kasutamist samuti lepingu muutmiseks. 19 Paragrahvi 21 lõikes 5 on sisustatud investeeringu kestuse nõue. Toetuse saaja peab säilitama ja sihipäraselt kasutama toetuse eest ostetud asja või ehitist vähemalt viis aastat. Soojuse tootmisjaama kasulik eluiga on vähemalt 15 aastat, soojustorustikul 25 aastat. Riigiabi reeglites ei ole säilitamise ja kasutuse perioodi määratud. Paragrahv 22 sätestab rakendusüksuse õigused ja kohustused. Abi andmisega seotud dokumente tuleb rakendusüksusel muu hulgas säilitada üldise grupierandi määruse artikli 12 kohaselt kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. VTA määruse artikli 6 lõige 4 sätestab sama tähtaja dokumentide säilitamiseks. Ühtlasi kohustub rakendusüksus: 1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; 2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud ÜSS2021_2027 § 20 lõike kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 8. peatükk. Aruannete esitamine 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Projekti elluviimise kohta esitatakse vahearuanded, lõpparuanne ja järelaruanne. Paragrahv 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise ning aruandes nõutava informatsiooni sisu. Nõuetekohased aruanded tagavad rakendusüksusele võimaluse teha projekti üle tõhusat järelevalvet. Suuremate projektide ja kõrgendatud riskiga taotleja korral võib rakendusüksus nõuda projekti aruannete esitamist tihedamini kui kord aastas. Aruannete esitamise tihedus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Kui vahearuannetes ja lõpparuandes esitatakse kasvuhoonegaaside heitkogused enne projekti tegelike andmete alusel ja pärast projekti arvestusliku suurusena, siis järelaruandes tuleb ka pärast projekti tekkinud heitkogused esitada ühe aasta pikkuse aruandeperioodi kohta tegelike andmete alusel. Järelaruanne esitatakse üks kord. Näiteks, kui projekti lõppmakse tehakse 2026. aasta 1. augustil, kestab järelaruande periood 2027. aasta 31. juulini ja järelaruande esitamiseks on aega 30 tööpäeva. Järelaruandes ei ole vaja esitada väljundnäitajaid, kuna need võrreldes lõpparuandega ei muutu. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Paragrahv 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse ühendmääruse 6. peatüki kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste järgi. Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine ning kulude abikõlblikkus. Toetuse saaja esitab kulude olemasolul vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas maksetaotluse. Ettemakseid rakendusüksus ei tee. Toetus makstakse välja pärast tegelike kulude tekkimist. Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetussumma. Maksetaotluse peab esitama toetuse saaja, kuid 20 väljamakse tehakse toetuse saaja taotluse alusel kas toetuse saajale, tarnijale või töövõtjale. Toetuse saaja peab tagama töövõtjale toetuse maksmise abikõlblikkuse perioodil. 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Paragrahv 25 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28– 30 ja ühendmääruse 7. peatükis sätestatule. Paragrahv 26 sätestab rakendusüksuse toimingu või otsuse peale vaide esitamise kohustuse rakendusüksusele enne halduskohtusse pöördumist. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. 3. Määruse vastavus EL-i õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Eelnõuga ei võeta otseselt üle EL õigust, mistõttu ei ole vaja koostada EL õigusakti ja siseriikliku õigusakti vastavustabelit. 4. Määruse mõjud Eelnõu määrusena jõustumine võimaldab kaugküttesektori terviklikku ja jätkusuutlikku arendamist ning tagab põhjendatud investeeringud energiatõhususe suurendamiseks. Määruses seatud eesmärgi täitmise tulemusena on ehitatud vähemalt 7 MW võimsusega taastuvenergial põhinev soojuse tootmisjaam. Määrus aitab kaasa strateegia „Eesti 2035“19 elukeskkonna ja majanduse sihtide ja nendega seotud eesmärkide täitmisele, määrusel on puutumus keskkonna ja kliima ning regionaalarengu horisontaalsete põhimõtetega. Määrus panustab keskkonnahoiu näitajatesse „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“ ja „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ning regionaalvaldkonnaga seotult näitajasse „elukeskkonnaga rahulolu“. Tegevused ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalseid põhimõtteid. Tasakaalustatud regionaalne areng Õiglane üleminek on Eesti siseriiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamine selliselt, et üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele on maksimaalsel võimalikul määral tagatud elanike, KOVi ja riigi heaolu säilimine. Käesolev meede pakub rahalist tuge Ida-Virumaa Kiviõli linna kaugküttes põlevkivi kasutuse lõpetamisele ning selle asendamiseks taastuvenergiaga. Soojuse ostu riigihange tagab tarbijale võimalikult soodsa soojusenergia maksumuse ning toetuse andmise tingimuste läbi jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku ja efektiivse soojuse tootmise. Seega on meetmel positiivne mõju regionaalarengu ühtlustamisele. 19 20 Strateegia „Eesti 2035“. 21 2014-2020 eelarve perioodil kaugkütte investeeringuteks ette nähtud meetmest taotles ja sai AS Kiviõli Soojus toetust kahel korral kokku 1,42 kilomeetri ulatuses soojustorustiku lõikude renoveerimiseks. Soojuse tootmise seadme renoveerimiseks või asendamiseks toetust ei küsitud. Käesoleva meetme eelarve 5 miljonit eurot võimaldab toetada Kiviõli linna jaoks vajaliku soojuse tootmis jaama ehitamist. Ida-Virumaal tervikuna toetati kolme katlamaja renoveerimist (Narva-Jõesuu, Olgina ja Püssi) ning 7 MW võimsusega suitsugaaside kondensaatori paigaldamist Silpoweri soojuselektrijaama Sillamäel. Soojustorustiku projekte toetati 12 korral ning nende projektide tulemusel ehitati torustikku 21 km ulatuses. Toetusega panustatakse näitaja „elukeskkonnaga rahulolu“ sihttaseme kasvu. Keskkonnahoid ja kliima Meetme tegevuse eesmärk on parandada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ning vähendada tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguseid. Meetme tulemusena väheneb süsinikdioksiidi ekvivalendi heide. Määruse rakendamine aitab kaasa energiatõhususe suurenemisele. Õiglase ülemineku territoriaalse kava20 punkti 2.1 kohaselt on põlevkivitööstusel Ida-Virumaal olnud oluline keskkonnamõju. Võttes kasutusele põlevkivi asemel taastuvad energiaallikad vähendatakse kahju keskkonnale ning inimeste tervisele ning vähendatakse jäätmeteket. Õiglase ülemineku territoriaalse kava punkt 2.2 toob välja arenguvajadused ja -eesmärgid 2030. aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050. aastaks: IdaVirumaa suuremate KOVide jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed soojustootmise lahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Euroopa Parlamendi (EL) 2021. aasta määruses 2019/2088 2122 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see, lähtudes olulise kahju ärahoidmise põhimõttest, ei kahjusta ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise kriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse 2020/852/EL artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka EL-i jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke. Ühissätete määrusena tuntud nõukogu määruses (EL) 2021/106023 on sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide väljatöötamisel kohustus analüüsida tegevuse vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Meetme mõjude analüüs on esitatud AS Hendrikson & Ko koostatud dokumendis „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs“23 . 20 ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ Lisa 1. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (EMPs kohaldatav tekst). 22 Ingl common provisions regulation. Ühissätete määruse eesmärk on reguleerida 8 ELi fondi, mille vahendeid rakendatakse koos liikmesriikide ja piirkondadega. Nende arvel on kokku kolmandik ELi eelarvest. 23 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs. Tallinn: Hendrikson & Co. 22 Analüüsi tulemusena leiti, et kui lõpetada kaugküttes fossiilkütuste kasutamine, asendades selle taastuvenergiaallikaga – suures osas põhinevad need biomassil – võib olla kahjulik mõju. Kuigi fossiilkütuste kasutamise järk-järgulisel lõpetamisel võivad olla potentsiaalsed hüved tarneahelale kogu selliste projektide elutsükli jooksul, on teada, et mitte igasugune biomass ei toeta keskkonna- ja kliimaeesmärke. Siiski on enamik kütteks kasutatavast põlevkivi asendavast biomassist pärit jäätmetest saadavast kütusest. Viimast seostatakse väiksema ökoloogilise jalajäljega. Et vältida kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist suurenemist, toetatakse eelnõu kohaselt projekte, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001/EL säästlikkuse kriteeriumitega. Kuna määruses on esitatavale projektile seatud piisavad tingimused heite, kütuste ja energiatõhususe kohta, ei ole taotlejal vaja analüüsida tegevuse vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Iga projekti puhul peab olema tagatud kliimakindlus ja selle kohta lisatakse asjakohane analüüs. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus Investeerimine kaugküttesüsteemi tagab teenuse mugava jätkumise, võrreldes lokaalse lahendusega, mis tooks kaasa omavastutuse katelseadme igapäevase korrasoleku ja kütmise eest. Vanemale või liikumisraskusega inimesele on kaugküte eelistatud kütteviis. Investeerimisega kaasneb üldiselt soojusenergiale mineva kulu vähenemine ja see mõjutab piirkonna elanikke positiivselt. Soolist ebavõrdsust meetme rakendamine ei tekita. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (analüüs seletuskirja lisa). Meetmel ei ole puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega, mida kinnitab eelkonsultatsioonil antud Sotsiaalministeeriumi hinnang. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Perioodil 2021–2027 on kaugküttesektorisse toetuseks kavandatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 6 „Õiglane üleminek“ prioriteedi 10 meetme 21.6.1.13 „Kaugkütte lahti sidumine põlevkivist“ 21.6.1.131 „Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine” EL-i toetuse eelarveks 5 000 000 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal katta omafinantseeringust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning esitatakse arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule. 23