Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine

Riigikantselei Meie 15.07.2024 nr 1.1-10.1/3279-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri 3. Määruse muutmise eelnõu lisa 1 4. Määruse muutmise eelnõu lisa 2 5. Määruse muutmise eelnõu lisa 3 6. EIS kooskõlastustabel Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Justiitsministeerium Välisministeerium Anu Kikas 5885 1320 [email protected] 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi seisukoht Majandus- ja Kooskõlastamine märkusteta. Kommunikats iooniminiseeri um Välisministeer Kooskõlastamine märkusteta. ium Kultuuriminis 1. Eelnõu punkti 32 muudatusega võetakse 1. Arvestatud, selgitatud seletuskirjas. teerium senise termini „valikumetoodika“ asemel 2. Arvestatud. Eelnõu on täiendatud, kasutusele uus termin „hindamismetoodika“. eelarve tegevuste lõikes summadena on Samas ei selgitata, mis vahe on lisatud käskkirja kohustusliku valikukriteeriumil, valikumetoodikal või elemendina (§ 43 lõike 1 täiendatakse hindamismetoodikal. Valikumetoodika peaks punktidega 5 ja 6). Eelarve võib olla nii kirjeldama valimist ning hindamismetoodika käskkirjas endas välja toodud kui ka hindamist. Mis on aga valikukriteeriumi käskkirja lisas. Käskkiri ja selle lisad on erinevus valikumetoodikast jääb üks ühtne dokument. Selgitame, et kuna arusaamatuks. Palume seletuskirjas selgitada praktikas kasutatakse käskkirjade viidatud terminite sisu. eelarvete täpsemal kujundamisel ka iga- 2. Eelnõu punkti 33 täienduse puhul juhime aastaseid tegevuskavasid, siis on loodud tähelepanu, et seletuskirjal ei ole õigustloovat ka selleks võimalus eelnõus. tähendust. Seletuskirja eesmärk on põhjendada õigusakti vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade kaasnevatest mõjudest. Seletuskiri peaks aitama normi tõlgendamisel. Lähenemine, et seletuskirjas tuleb selgitada eelarve kujunemise aluseid ehk tuua nö kirjeldav sisuline info selle kohta, mille alusel või mille põhjal mingid summad on leitud, on igati mõistlik. Detailse eelarve toomine seletuskirja ei ole aga kohane, sest eelarve võib muutuda, aga seletuskirja ei muudeta. Eelarve peaks olema kehtestatud TAT-i lisana. Haridus- ja 1. Eelnõu § 1 punkt 11, millega muudetakse 1. Osaliselt arvestatud. Nõustume, et Teadusministe ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 15, mis eelnõus toodud kohustus ei laiene erium sõnastatakse järgmiselt: ühissätete määruse artikkel 95 alusel 1 „15) esitama rakendusüksusele lihtsustatud toetuse andmisele, seega sellele kulude ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu tulemuspõhisele toetuse andmise viisile määruse (EL) 2021/1060 artikli 95 tegelike kasusaajate info kogumise rakendamise korral hankelepingu sõlmimisel kohustus ei kohaldu. riigihanke viitenumbri, kui riigihanke Lihtsustatud kulude puhul on Euroopa eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on Komisjon teinud möönduse üksnes võrdne riigihanke rahvusvahelise piirmääraga kaudsete kulude osas, seega nende puhul või ületab seda, välja arvatud kaudsete kulude ei ole vaja andmeid koguda. Muid korral;“. erandeid ei ole, seega kohaldub nii ühikuhindade, kindlasummalise makse Leiame, et tegemist on mittevajaliku piirava kui ühtse määra otsestele kuludele. (vt tingimuse seadmisega Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni RegioWiki nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi platvormil vastus küsimusele ÜSM) artikli 95 rakendamisele. Juhtisime QA00270). tähelepanu antud punktis ülereguleerimisele 2. Mitte arvestatud. Majanduskomisjoni juba ka ühendmääruse muudatuste teise lugemise muudatusettepanekute läbirääkimise ajal ja palusime seletuskirjas loetelus ja selle seletuskirjas (riikliku välja tuua, mis probleemi ja millise ÜSMi statistika seaduse ja avaliku teabe artikli alusel täpsemalt lahendatakse. Kahjuks seaduse muutmise seadus 794 SE, muudatusettepaneku õiguslikud alused kättesaadav Riigikogu veebilehel seletuskirjast endiselt puuduvad. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnou ÜSMi artikli 72 lõike 1 punkti e kohaselt d/eelnou/6932ebe8-2dfa-4613-b627- tuleb koguda tegevuse kohta andmeid, mis on f9c967a3d12f/ ) on selgitatud: „Seadus vajalikud seire, hindamise, finantsjuhtimise, määrab andmete ühekordse küsimise kontrollimise ja auditite jaoks. ÜSMi artikkel põhimõtte, et juriidiline ja füüsiline isik 95 loetleb kuludega sidumata rahastamisele ei pea riigi- kohaliku omavalitsuse või kohalduvad nõuded ning nende kohaselt ei mistahes muid avaliku sisuga ülesandeid ole hangete info ÜSMi artikli 95 puhul täitvale isikule esitama sama asjakohane mitte ühegi ÜSM artikli 72 lõike informatsiooni, mida nad on juba 1 punktis e nimetatud toimingu jaoks. Ka esitanud mistahes avalike ülesannete kuludega sidumata rahastamise põhimõtetest täitjale, rohkem kui üks kord.“. Seega lähtudes ei ole põhjendatud selle info kehtib põhimõte haldusorgani ja isiku kogumine ja edastamine ehk need pole vahelises suhtes. ÜSS2021_2027 alusel omavahel seotud. ÜSMi artikli 95 tegutsevad erinevad isikud erinevates rakendamine käib ainult läbi tulemuse. rollides avaliku ülesande täitmisel. Samuti leiame, et ühendmääruse § 10 lõige 1 Rakendusasutus ja korraldusasutus on punkt 15 ühikuhindade puhul ei puutu hanke mõlemad haldusorganid. Seega nende info asjasse, sest metoodikas pole ette nähtud suhetes ei kehti andmete ühekordse kasutada infot, kuidas toetuse saaja tulemuse esitamise põhimõte. Võrdlusena kätte sai, seega ei tekigi kohta, kus peaks käskkirja alusel elluviija on hanke info välja tulema ning seda ÜSS2021_2027 tähenduses võrdsustatud kontrollitaks. See, millist infot kogutakse, on toetuse saajaga, tema ei täida avalikku reguleeritud ÜSMi lisa XVII punktis 86. Ka ülesannet ja tema ja riigi vahelisele ühtse määra puhul peab toetuse saaja suhtele kehtib andmete ühekordse tõendama tegelikult tekkinud kulusid, mille esitamise põhimõte. pealt arvutatakse ühtset määra. Et tegelike Nõustume, et välisvahendid on kulude kohta tuleb esitada hankeid puudutav riigieelarve osa ning eelarvestatakse info, seda toetab ÜSMi lisa XVII p 79. Edasi koos eelarveliste vahenditega RES lähtudes art 72 lõike 1 punktist d ning ka protsessi. Kui näiteks käskkirja ÜSMi ekspertkomisjoni vastusest antud tegevuste eelarve on võimalik tuvastada 2 nõude kohalduvuse küsimusele, mis samuti KAIS grandikoodide alusel, piisab rõhutab, et nõue kehtib ainult ühtse määra seletuskirjas viitest asjakohastele KAIS aluseks olevatele otsestele kuludele ehk grandikoodidele. Kui see aga ei ole tegelikele kuludele. Samuti pole võimalik, tuleb käskkirja seletuskirjas kindlasummalise makse tingimustes ette selgitada eelarve kujunemise aluseid. nähtud seotust hangetega, ka siin pole põhjust Selgitame, et seletuskirjas on vajalik küsida hankeinfot ÜSMi lisa XVII punkt 91 näidata, mitu sekkumist TAT meetmes kohaselt. planeeritakse ja sekkumiste indikatiivne eelarve. Edaspidi, kui TAT 2. Eelnõu § 1 punkt 33 – muudatusega kehtestatakse, saab iga käskkiri endale täiendatakse ühendmääruse § 48 lõiget 3 kindlad tegevused ja eelarve. Seetõttu ei pärast teist lauset lausega: „Toetuse andmise näe me vastuolu. tingimuste käskkirja seletuskirjas selgitatakse Selgitame, et otseste ja kaudsete kulude panust rakenduskava eesmärgi täitmisse, eristamine on vajalik, kui meetmes tuuakse välja eelarve kujunemise alused kasutatakse erinevatele tegevustele toetatavate tegevuste lõikes, sealhulgas erinevaid ühtseid määrasid, kuna sellisel otsesed ja kaudsed kulud, ning meetme ja juhul ei ole ühtse määra arvutamise sekkumise kogusumma, mille raames alusandmed käskkirjast üheselt eristatakse fondi vahendite, riikliku väljaarvutatavad. Teie kirjas toodud kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu näites ei ole vajalik kaudsete kulude summad ning nende osakaalud.“ arvestamiseks alussummat välja arvutada, kuna käskkirjas ettenähtud Leiame, et tegemist on ülereguleerimisega, kõikidele tegevustele ja nendega kuna kõik vajalik on ühendmääruses juba kaasnevatele kuludele kasutatakse vaid reguleeritud ning seletuskiri saab olla ainult ühte ühtset määra. Eristamine on vajalik tausta selgitav, mitte täiendavaid tingimusi erinevate ühtsete määrade kasutamisel ja loov. Muudatuse seletuskiri ei too ka välja, selleks, et ühtse määra arvutamise mis probleemi muudatusettepanekuga alusandmed oleksid infosüsteemi lahendatakse. koheselt kantavad. Selleks, et register Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) saaks ühtset määra automaatselt eelarvete kuluefektiivsus on üks arvestada, on alusandmete sisestamine seirekomisjoni kohustuslikest vajalik. Eelnõus toodud regulatsioon on valikukriteeriumitest ja ei ole senini tekitanud muudetud, nõue on sätestatud seirekomisjoni liikmetele küsimusi seni ühendmääruse § 43 lõike 1 punkti 5 esitatud info ebapiisavuses. Lisaks seni käskkirjale kohalduva nõudena. seletuskirjades selgitatud eelarvete kujunemisele on enamus indikaatorite maksumused ja sihttasemete arvutused esitatud ka näitajate passides. Meetmete ja sekkumiste kogusummad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt rakenduskava meetmete nimekirjas. Kõik need andmed on sisestatud struktuuritoetuse registrisse (edaspidi SFOS). Seega olemasolevate andmete mitmekordne nõudmine läheb vastuollu avaliku teabe seaduse § 431 lõikega 3, mis sätestab andmete ühekordse küsimise põhimõtte. Korraldusasutus on varem väga rangelt nõudnud antud sätte järgmist elluviijale 3 TATis kohustuste seadmisel, selgitades, et ühekordne andmete esitamise põhimõte tähendab, et isik esitab riigile andmeid üks kord. See tähendab, et kui riigil on juba samad andmed olemas, siis ei ole enam mõistlik ja vajalik andmeid uuesti küsida. Isikut ei tohi koormata mitu korda esitama andmeid erinevatele haldusorganitele. See on läbiv haldusmenetluse põhimõte, mida kõik haldusorganid peavad järgima. Haldusorganid omavahel saavad omakorda vajadusel andmeid vahetada. Kuna meil on loodud register, siis kõik õigustatud isikud saavad ise andmeid registrist. Välisvahendid on riigieelarve osa ning eelarvestatakse koos eelarveliste vahenditega RES protsessi. Seega leiame, et korraldusasutusel on piisavalt allikaid, kust igal hetkel asjakohaseid andmeid võtta. Juhime ka tähelepanu, et muudatusettepanekuga nõutakse seletuskirjades sekkumiste all olevate summade eristamist, mis on pidevas muutumises kuni viimase TATi valmimiseni. Seega ühe TATi jõustumise hetkeks, kui teised TATid samas sekkumises on alles kavandamisel, võib antud info olla juba muutunud. Seega me ei toeta sellise muutuva info alusel TATide eelarvete sisestamist tegevuste kaupa SFOSi, kuna lõppenud perioodi kogemus näitab, et SFOS ei ole paindlik poliitikakujundamises vajalikele muudatustele ning registri piiratud võimalused takistavad poliitika elluviimist vastavalt vajadustele ning efektiivselt. Lisaks planeeritakse TATi käskkirja jõustumisel eelarved eraldatud rahaliste vahendite täismahus, kuid sel ajal ei pruugi olla tegevuste täpsemad mahud veel lõplikult selged. Seega antud ühendmääruse muudatus on vastuolus ka RES planeerimise protsessiga. Seletuskirjas otseste ja kaudsete kulude eristamine on vastuolus ühendmääruse § 17 punktiga 8, mille kohaselt on kaudsed kulud abikõlbmatud tegelike kulude alusel, v.a lihtsustatud kuludena. Ühendmääruse § 21 sätestab, et kaudseid kulusid arvestatakse ja hüvitatakse ainult ühtse määrana, mida register arvestab automaatselt valitud ühtses 4  määras toetuse maksete juures. Seega on antud kulude eristamine eelarves liigne nõue. Teeme korraldusasutusele ettepaneku viia SFOS võimalikult kiiresti vastavusse perioodi 2021-2027 uute toetuse vormidele kohalduvate nõuetega, et TATide rakendamine saaks toimuda efektiivselt ja minimaalse administratiivse koormusega. Siseministeeri Palume eelnõu § 1 punkti 31 sõnastusse Arvestatud. Eelnõu § 43 lõike 1 punkti 4 um lisada täpsustus siseturvalisuspoliitika täiendatud siseturvalisuspoliitika fondide kohta järgnevalt: rahastamiskavaga. Kasutame lühemat „31) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse teksti, kuna samamoodi on kasutatud §- punktiga 4 järgmises sõnastuses: des 1 ja 50. „4) meetmete nimekirjas või siseturvalisuspoliitika fondide puhul rahastamiskavas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja ja projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ning alg- ja sihttasemetega.““ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 47 kohaselt koostatakse siseturvalisuspoliitika fondide kohta rahastamiskava, mitte meetmete nimekiri. Regionaal- ja Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt on tõstetud Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Põllumajandu abikõlblike maksumuse piiri 100 000 eurole, sministeerium millest alates tuleks ostumenetlus viia läbi riigihangete registris. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel on tingimusi lõdvendatud. Eelkõige vajaks selgitamist, miks see piir on oluliselt kõrgem kui riigihangete puhul lihthanke piirmäär ning asjade ja teenuste puhul isegi kõrgem kui riigihanke piirmäär, mõlemal juhul tegemist avaliku vahendite kasutamisega. Palume seletuskirja selles osas täpsustada. Kliimaministe Eelkõige teeme ettepaneku muuta määruse Peamine muudatusettepanek arvestatud. erium muutmise eelnõu punkti 15 sõnastust Eelnõu § 11 lõike 7 punkti 3 sõnastades selle nii: muudetakse ja lisatakse nõue, et 15) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 3 pakkujad peavad olema omavahel sõnastatakse järgmiselt: sõltumatud. Huvide konfliktist hinnapäring esitatakse vähemalt kahele hoidumine sätestatakse § 11 lõike 4 omavahel sõltumatule ettevõtjale ning punktis 4. Riigihangete seaduse (RHS) § ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide 4 punkti 8 ei viidata, vaid kohandatakse konfliktist riigihangete seaduse § 4 punkti 8ostumenetlusele ja rakendatakse tähenduses. analoogselt RHS-iga. 1. Arvestatud. Täname tähelepanu 1. Määruse eelnõu punktis 3 juhtimise eest. Selgitame, et kohustus sõnastatakse paragrahvi 4 lõike 1 punkt 13 tuleneb ühissätete määrusest ja tegemist 5 järgmiselt: on seal nõutud andmete esitamise „13) taotluses on ilma käibemaksuta kohustusega. Mõistekasutus tuleneb rahvusvahelist piirmäära ületava samuti ühissätete määrusest (lisa XVII maksumusega riigihanke korral nimetatud p 24). töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 2. Mitte arvestatud. Lauseosa „kui nimetatud andmed, kui need on taotluse projektile selline kohustus kohaldub“ esitamisel teada;“; käib kohanemismeetmete kohta ja nende vajadus selgub kliimakindluse Teeme ettepaneku kasutada sõna „allhankija“ hindamisel. Sõnastusettepaneku järgi asemel sõna „alltöövõtja“, nii nagu on seataks kohanemismeetmete lisamine riigihangete seaduses, nt §-s 122. olenevalt toetuse andmise tingimuste sõnastusest. 2. Määruse eelnõu punktiga 9 Toetuse andmise tingimustega saab täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 1 punktiga määrata, kas esitatakse hindamise 111 järgmises sõnastuses: tulemused seoses nende põhimõtetega 111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta või mitte. Võimalus piirduda kinnituse oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava küsimisega taotlejalt või toetuse saajalt taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, on jätkuvalt olemas, kui toetuse andmise kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke tingimustes ei nõuta eraldi hindamist. kohanemismeetmeid, kui projektile selline 3. Arvestatud. kohustus kohaldub; 4. Mitte arvestatud. Eelistame, et alused ühtiks RHS toodud alustega, kuna nende Teeme ettepaneku täiendada punkti sõnadega aluste tõlgendamist toetab kohtupraktika „toetuse andmise tingimustes“ ja sõnastada ja see hõlbustab rakendamist. Kui see järgmiselt: rakendusüksus lähtub RHS aluste 111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta analoogiast, on toetuse saajatele lihtsam oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava ja selgem. taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, 5. Mitte arvestatud. Kuna § 11 kasutab kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke läbivalt ettevõtja, siis uue mõiste kohanemismeetmeid, kui projektile selline sissetoomine võib segadust tekitada ja ei kohustus toetuse andmise tingimustes ole kooskõlas hea õigusloome tavaga, kohaldub; mille kohaselt tuleb kasutada termineid ühetaoliselt. Kui sättes oleks ettevõtja Peab jääma võimalus, et toetuse andmise all silmas peetud toetuse saajat, oleks tingimustes seatakse sellised kasutatud toetuse saaja mõistet. vastavuskriteeriumid, mille kohaselt Ilmselgelt see ei olnud määrusandja toetatatavad tegevused vastavad „ei kahjusta mõte ja tahe. oluliselt“ põhimõttele ning on tagatud 6. Mitte arvestatud. Ettepaneku kohaselt kliimakindlus. Sel juhul piisab, kui toetuse läheks regulatsioon rangemaks, kuna taotleja ja toetuse saaja kinnitavad, et järgivad mitteolulised muudatused võivad olla ka nimetatud põhimõtteid tegevuste elluviimisel sisulised. Teisisõnu, oluline muudatus ega pea hindama projekti tasandil vastavust hõlmab ka sisu – võib teha ka sisulisi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele või tegema muudatusi. kliimakindluse hindamist. 7. Osaliselt arvestatud. § 40 on asukohana õige, sest see rakendub nii 3. Määruse eelnõu punktiga 17 määrustele kui käskkirjadele. sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 punkt 2 Võimalus piirduda kinnituse küsimisega järgmiselt: taotlejalt või toetuse saajalt on jätkuvalt (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat olemas, sest andmed tuleb esitada ainult lepingut võib muuta, kui: juhul, kui see nähakse ette toetuse 6 2) muudatuse ulatus, sisu ja andmise tingimustes. Kui nõuet ei nähta kohaldamistingimused olid ostumenetluse ette, siis võib rakendada kinnituse alusdokumentides selgelt, täpselt ja küsimist või vastavuskriteeriumite ühemõtteliselt ette nähtud; järgimist. „Andmete“ all ei ole mõeldud kinnituse Sõnad „selgelt“, „täpselt“ ja „ühemõtteliselt“ andmist. Selguse mõttes asendame sõna on siin sisuliselt samatähenduslikud ja "andmed" sõnapaariga „hindamise ebaolulised ning mineviku vormis. Teeme tulemused“, mis tähendab, et kinnituse ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt: andmine on võimalik ning andmete 2) muudatuse ulatus, sisu ja esitamise all on mõeldud hindamise kohaldamistingimused on ostumenetluse tulemusi. dokumentides sätestatud; Lisa 2 ja 3 ei ole vormid vaid andmekoosseisud ehk nendes sisalduvat 4. Määruse eelnõu punktiga 17 infot võib esitada mitmesugusel kujul. sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 punkt 3 Lisame lisadesse 2 ja 3 täpsustuse, et järgmiselt: tegu on miinimumnõuetega. (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat Info kliimaneutraalsuse kohta peab lepingut võib muuta, kui: olema alati esitatud, kuid olenevalt 3) samalt ettevõtjalt ostetakse juhtudest piisab lühiselgitusest. Kui täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, taristu kuulub objektide hulka, kus ei ole mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus vaja hinnata CO2-jalajälge, siis saab ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei taotleja sellele viidata (nt taotlusvormil sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine ühe lausega). põhjustaks toetuse saajale olulist Lisame seletuskirja juurde "Ei kahjusta ebamugavust või märkimisväärseid oluliselt" põhimõttele vastavuse lisakulusid ega oleks majanduslikel või selgituse. tehnilistel põhjustel võimalik; Täpsustame seletuskirjas, et muudatused ei ole tagasiulatuva mõjuga ja ei mõjuta Sõna „võimalik“ muudab eelneva kehtivaid toetuse andmise tingimusi. kasutuskõlbmatuks, kuna mingil viisil on iga 8. Osaliselt arvestatud. Täiendame § 7 asi võimalik. Sellega on probleeme lõike 2 sõnastust ja kasutame edaspidi riigihangete seaduse rakendamisel ja lühendit hindamismetoodika. Nii tõlgendamisel. Teeme ettepaneku asendada väldime eelnõu tekstis pikka väljendit sõna „võimalik“ mõistega „äärmiselt „valikukriteeriume ja -metoodikat ebamõistlik“ (vt kohtulahendit 3-22-1927 p täpsustav hindamismetoodika“. 12.4). Täiendamise ettepanek nr 1. Mitte arvestatud. Ühendmääruse § 10 lg 3 ja § 5. Määruse eelnõu punktiga 17 11 ei ole omavahel olemuslikult seotud. sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 punkt 5 Ostumenetluse sätted kohalduvad järgmiselt: mittehankijale. § 10 lg 3 kohaldub (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat partnerile, kui toetuse saaja peab lepingut võib muuta, kui: järgima RHS-i. 5) muudatuse tingivad toetuse saajast Täiendamise ettepanek nr 2. Mitte tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu arvestatud. Lihtsustatud kulude puhul lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja tuleb sarnaselt tegelike kuludega järgida kasuks. horisontaalseid põhimõtteid ja mitte kahjustada EL finantshuve (vältida Kuna toetuse saaja on ise ka ettevõtja, teeme huvide konflikti, pettust, kelmust, ettepaneku kasutada siin sõna „ettevõtja“ korruptsiooni). Euroopa Komisjon on asemel sõna „lepingupartner“ või „pakkuja“. oma uues lihtsustatud kulude juhendi 7  eelnõus viidanud huvide konflikti 6. Määruse eelnõu punktiga 17 vältimise nõudele. Auditeeriv asutus on sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 10 punkt 8 seni olnud seisukohal, et lihtsustatud järgmiselt: kulusid ei kontrollita (ka riigihangetes). (10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 Neid nõudeid ei saa hetkel kehtestada, kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui: sest lihtsustatud kuludele seatud 8) varasema ostumenetluse käigus ei ole kontrollide ulatus ei ole veel selge. esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud Saame selle ettepaneku juurde tagasi pakkumustest ei ole ostumenetluse tulla, kui uus Euroopa Komisjoni juhis alusdokumentidele vastav ja esialgseid on vastu võetud ja auditeeriva asutusega ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta ; on kontrollide ulatus läbi räägitud. Kui kontrollikohustused on selged, siis saab Teeme ettepaneku asendada lause osa ka selgust, millised nõuded lihtsustatud „tingimusi oluliselt ei muudeta“ sõnadega kuludele kehtestada. „tingimusi sisuliselt ei muudeta“. Selliselt Täiendamise ettepanek nr 3. Mitte oleks mõte selgem. arvestatud. Kohustuslik lihtsustamise reegel tuleneb ühissätete määrusest ja 7. Määruse eelnõu punktiga 28 see kohaldub projektidele täiendatakse paragrahvi 40 lõikega 21 kogumaksumusega kuni 200 000 eurot. järgmises sõnastuses: See, kas käibemaks on projektis „(21) Kui toetuse andmise tingimustes abikõlblik või mitte, tuleneb nähakse ette nõue esitada andmed toetatava ühendmääruse § 17 punktist 13 ning tegevuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele sõltub sellest, kas käibemaks on vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse või mitte. Seega käibemaksu näitamine saaja hindamise tulemused vastavalt määruse projekti kogumaksumuses ei ole lisale 2 või 3.“; põhjendatud. Projekti kogumaksumus võib sisaldada lisaks käibemaksule veel Esmalt palume üle vaadata, kas punktiga teisi kulusid, mis ei ole abikõlbmatud. muudetakse määruse § 40 või siiski § 41. Muudatuse sõnastusest võib aru saada, et igal juhul, kui on vaja esitada andmeid „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse või kliimakindluse hindamise kohta, tuleb seda teha määruse lisa 2 ja 3 vormil. Siiski peab jääma võimalus kehtestada toetuse andmise tingimustes erinevaid variante. Kui toetuse andmise tingimustes on seatud vastavuskriteeriumid selliselt, et iga toetatav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele ning kliimakindlus on tagatud ja piisab taotleja ning toetuse saaja vastavast kinnitusest nõuete järgmise kohta, ei peaks olema vajalik esitada määruse lisa 2 ja 3 vormi. Teatud juhtudel ei pea kliimakindluse tagamise kohta esitama andmeid mõlema osa kohta: kliimamuutuste leevendamine ja 8 kliimamuutustega kohanemine. Seega peab jääma võimalus toetuse andmise tingimustes lubada esitada kliimakindluse tagamise kohta andmed vaid kliimamuutustest tingitud riskidega arvestamise kohta. Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) on välja toodud erisused, milliste taristuprojektide korral ei ole vaja CO2-jalajälge hinnata. Üheks nendest on vihma-ja reovee kogumise võrgud. Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust ja aitab leevendada üleujutuste mõju tiheasustusaladel. Seega, kui meede on suunatud kombineeritud sademeveelahendustele, siis eespool nimetatud kiimakindluse täiendav analüüs (kliimamuutuste leevendamise osa) ei ole projektide rakendamisel nõutud. Taotleja peab toetuse saamisel arvestama vaid kliimamuutustest tingitud riskidega. Teeme ettepaneku sõnastada määruse eelnõu punkt 28 järgmiselt: (21) Toetatava tegevuse vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele või taristuinvesteeringu kliimakindluse tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse saaja andmed vastavalt määruse lisale 2 või lisale 3, kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimustes. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavus tähendab, et toetatavad tegevused ei või kahjustada oluliselt ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.; Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selgitusega: Toetuse andmise tingimustes võib sätestada, et taotlusega koos esitab taotleja või projekti elluviimisel esitab toetuse saaja toetatava tegevuse vastavuse kohta „ei kahjusta 9 oluliselt“ põhimõttele või taristuinvesteeringu kliimakindluse tagamise kohta andmed. Toetuse andmise tingimustes tuleb sätestada, kas andmed esitatakse eelnõukohase määruse lisa 1 või lisa 2 kohaselt või mingil muul moel, nt toetuse andmise tingimuste lisa vormil või toetuse andmise tingimustes endas sätestatud andmete koosseisus. Palume täpsustada määruse muutmise eelnõu seletuskirja, kuidas toimitakse juba kehtivate toetuse andmise tingimustega. 8. Määruse eelnõu punktiga 32 sõnastatakse paragrahvi 48 lõike 1 teine lause järgmiselt: „Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist.“; Määruse eelnõu § 7 lõikes 2 on kasutatud väljendit „valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustav hindamismetoodika“. Soovitame kasutada ka siin „projektide hindamismetoodika“ asemel väljendit „valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava hindamismetoodika“. Palume teha lisaks järgmised muudatused Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“: 1. Palume tunnistada kehtetuks määruse § 10 lõige 3, kui ebavajalik ülereguleerimine arvestades, et partner, kes pole hankija, peab järgima ostumenetluse reegleid. 2. Palume täiendada määruse § 11 lõiget 3 lauseosaga „välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamisel“ ning sõnastada see järgmiselt: 10  (3) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 4–7 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamisel. Palume lisada seletuskirja muudatuse kohta selgituse: Toetuse saaja ei pea viima läbi ostumenetlust, kui projekti toetatakse lihtsustatud kulude arvestuse alusel. 3. Palume täiendada § 18 lõiget 1 lauseosaga „koos käibemaksuga“ ning sõnastada see järgmiselt: (1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot koos käibemaksuga, toetatakse lihtsustatud kulude arvestuse alusel, välja arvatud riigiabi andmisel ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 nimetatud Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti korral. Tegelike kuludena võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Kui teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulusid ei kasutata, peab seirekomisjon selle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 2 kohaselt heaks kiitma. Ettevõtluse ja 1. Ühendmääruse § 11 lg 7 p 3. 1. Mitte arvestatud. Vaata Innovatsiooni Toetame selle regulatsiooni üleviimist § 11 Kliimaministeeriumi peamise Sihtasutus lõikest 4 lõikesse 7 (ehk väljaspool ettepaneku vastust. Selgitame, et riigihangete registris toimuvale kontrollikohustus on üldjuhul e- ostumenetlusele), kuid ei nõustu varasema § äriregistri põhine. Kui kontrollijal 11 lõike 4 p 4 sõnastuse laiendamisega, tekivad kahtlused, siis on vajalik kuivõrd neid seoseid ei ole võimalik detailsemalt uurida isikute vahelisi kontrollida. Palume sõnastus jätta endiseks: seoseid. väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja 2. Kuna ühendmääruse ostumenetluse toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, nõuded muutuvad leebemaks, on liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust võimalik kohaldada leebemat uut üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise regulatsiooni ka juba olemasolevatele juhatusse või nõukokku. Selliselt on see säte rikkumistele. Kui esinevad konkreetne, üheselt mõistetav ja äriregistri haldusmenetluse uuendamise alused, andmetele tuginedes kontrollitav. Samas ei saab menetluse uuendada nii toetuse pruugi sõnastuse kärpimine seada ohtu saaja kui rakendusüksuse enda algatusel. ostumenetluse korrektsuse, kuivõrd läbi teiste 3. Mitte arvestatud. Leiame, et praktikas põhimõtete (ostumenetluses koheldakse on võimalik FKO määra kaaluda 11 isikuid võrdselt ja ühetaoliselt, ostumenetlus olemasoleva sätte alusel. Esineb viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt jt) selliseid rikkumisi, mis on oma on tagatud füüsiliste isikute seotusest olemuselt nii rasked, et proportsionaalne tulenevate mõjude kõrvaldamine. Ehk siis FKO määr on alati suurem kui näiteks juhul, kui nt sugulussidemete esinemise tõttu 50 protsenti. Iga rikkumise puhul tuleb on mõnele ostumenetluses osalejale tehtud esmalt selle laadist ja olemusest kättesaadavaks rohkem infot võrreldes teiste tulenevalt leida ühendmääruse § 35 pakkujatega, saab sellise ostumenetluse lõikes 1 sätestatud määradest kaalumise tunnistada ühendmääruse § 11 lõike 4 lähtepunkt, mis on maksimaalne üldpõhimõtetele mittevastavaks ning võimalik FKO määr ning seejärel rakendada korrektsioone. Kui aga asjaolusid kogumis arvestades sugulussidemetest hoolimata on ostumenetlus põhjendada ja kaalutleda väiksemat korrektne, st ei ole tuvastatud võimalikke määra. vastuolusid üldpõhimõtetega ning selle raames on tehtud konkurentsipõhine pakkumine, ei olekski põhjendatud sellise pakkumise kõrvale jätmine üksnes põhjusel, et teatud isikud on omavahel suguluses. Seejuures on rakendusüksuse kontrollivõimalused isikute sugulussidemete tuvastamiseks vägagi piiratud kui mitte võimatud ning isegi kui oleks täidetud eeldus vastavaks kontrolliks (nt ligipääs rahvastikuregistrile), siis kaasneks sellega ebamõistlikult suur halduskoormus (nt hõlmates toetuse saaja/ ettevõtja töötaja kui ostumenetluse läbiviija seoste kontrolli nii sugulussidemeid (otse- või külgjoontes sugulased, abikaasad, elukaaslased) kui ka muid võimalikke sõltuvuse olukordi (nt võlgnevus ettevõtte ees või soov ettevõttelt vastusooritust saada) silmas pidades. 2. Ühendmääruse § 11 lõige 10 ja § 52. Kuivõrd § 11 lõikes 10 lisatakse erandid, millistel juhtudel ostumenetlust ei pea läbi viima, tuleks see säte jõustada tagasiulatuvalt alates ühendmääruse jõustumisest. Praegu kehtiva ühendmääruse kohaselt on selliste erandite puudumise tõttu mittehankijad ebavõrdses seisundis võrreldes hankijatega, kellel on riigihangete seaduses sellised erandid sätestatud. Sellise ebavõrdsuse likvideerimine on vajalik tagasiulatuvalt. See väldiks ka olukordi, kus mingil perioodil mittehankijate poolt selliste ostude tegemine tunnistatakse rikkumiseks, mis ei oleks õiglane ega vajalik (nt kui mõni mittehankija on sõlminud rendilepingu, mille kulud on projektis vajalikud ja abikõlblikud). 3. Lisaks teeme ettepanku täiendada § 35 12 ning sätestada korrektsioonimäärad ostumenetluste rikkumiste puhul. Hetkel kehtiva ühendmääruse kohaselt on korrektsioonide puhul protsendimäärad sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti. Leiame, et ostumenetluste korral oleksid kohaldatavad korrektsioonimäärad 2, 5, 10 ja 25% sõltuvalt ostumenetluse rikkumise laadist ja mõjust. Selline rikkumise liigist (ostumenetluse puhul) tulenevate korrektsioonimäärade sätestamine ühendmääruses lihtsustaks menetlust (korrektsiooniotsuste kaalutluste osas, kus kaalutleda tuleb vähemate määrade vahel) ja vähendaks sellele kuluvat ressurssi. Samuti aitaks kaasa toetuse saajate võrdsele kohtlemisele, kuna looks sarnase lähenemise eelmise rahastusperioodiga ning ka ühetaolisema kohaldamise erinevate rakendusüksuste vahel. 13  Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ Lisa 3 Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis Kliimakindluse tagamise hindamine kehtib toetatavale taristule, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Andmekoosseisus kirjeldatakse hindamise dokumentatsiooni sisule esitatavaid minimaalseid nõudeid. Lähtuvalt toetuse andmise tingimustest kohaldatakse A- või B-osa. A-osa 1. Kliimakindluse tagamise protsess 1.1. Projekti nimi, kirjeldus ja finantsteave (näiteks projekti kogumaksumus ja toetuse summa). 1.2. Kliimakindluse tagamise protsessi kirjeldus alates toetatava taristu (edaspidi projekt) kavandamisest kuni lõpuleviimiseni, sealhulgas teave, kuidas kliimakindluse tagamisega on arvestatud projekti arendusetapis ja keskkonnaalase hindamise protsessis (näiteks kui keskkonnamõju hindamine1, edaspidi KMH, on viidud läbi koos kliimakindluse tagamisega). 1.3. Andmed toetuse saaja ja hindaja kohta. 2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus) 2.1. Kirjeldada projekti kasvuhoonegaaside2 (edaspidi KHG) heidet3, kui eeldatavalt jääb KHG heide alla 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas4. 2.2. Kui eeldatavalt on projekti KHG absoluutne või suhteline heide üle 20 000 CO2- ekvivalenttonni aastas, siis tuleb hinnata kasvuhoonegaaside heidet tonnides taandatuna CO2-ekvivalendile (edaspidi CO2-jalajälje hindamine)5. 2.3.Kui hindamise tulemusena on projekti KHG absoluutne või suhteline heide üle 20 000 CO2-ekvivalenttonni aastas, siis täiendavalt: 1 Keskkonnamõju hindamise on kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (RT I 2005, 15, 87) toodud tingimustel. 2 Kasvuhoonegaasid (KHG) on lähtuvalt Kyoto protokollist süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). KHG heite kvantifitseerimisel teisendatakse kõik heitkogused süsinikdioksiidi tonnideks ehk CO2- ekvivalendiks, lähtudes globaalse soojendamise potentsiaalist. 3 Siin ja edaspidi on heite all mõeldud nii heite vähenemist kui suurenemist. 4 Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92 (edaspidi Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised), on tabelis 2 (1.osa) nimetatud projektikategooriad, mille puhul üldiselt ei ole vaja CO2-jalajälge hinnata. 5 Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suuniste tabelis 2 (2.osa) on nimetatud projektikategooriad, mille puhul üldiselt on vaja CO2-jalajälge hinnata. 1  2.3.1. kirjeldada majanduslikku analüüsi, CO2-heite varikulu kasutamist6, valikute analüüsi ja energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte arvesse võtmist; 2.3.2. kirjeldada projekti kooskõla asjakohaste Euroopa Liidu ja riikliku energia- ja kliimakavaga ning Euroopa Liidus 2030. aastaks seatud heite vähendamise eesmärgiga ja 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kirjeldada, kuidas aitab projekt kaasa nende kavade ja eesmärkide saavutamisele; 2.3.3. projekti korral, mille kavandatud kestvus ületab 2050. aastat, kirjeldada käitamise, hoolduse ja käitusest kõrvaldamise kooskõla kliimaneutraalsuse tingimustega; 2.3.4. muu asjakohane teave (näiteks CO2-jalajälje hindamise metoodika kirjeldus, CO2- jalajälje määramise lähtestsenaarium ja viited allikatele). 2.4. Järeldus projekti kliimakindluse tagamise kohta kliimaneutraalsuse seisukohast. 3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele) 3.1. Kirjeldada projekti kliimatundlikkust ja projekti ohule avatust praeguse ja tulevase kliima suhtes ning leida nende alusel projekti haavatavus kliima suhtes. Projekti kliimatundlikkust, ohule avatust ja haavatavust kliima suhtes hinnatakse skaalal „väike“, „keskmine“ või „suur“7. 3.2. Projekti keskmise ja suure haavatavuse korral kirjeldada lisaks: 3.2.1. kliimariskide hindamist, mis sisaldab kliimaohtude8 tõenäosuse ja mõju hindamist; 3.2.2. kindlakstehtud kliimariskide leevendamist kohanemismeetmetega, sealhulgas nende meetmete kindlaksmääramist, hindamist, kavandamist, rakendamist ja jääkriski; 3.2.3. regulaarse seire ja järelkontrolli vajaduse hindamist, näiteks tulevaste kliimamuutustega seotud kriitilise tähtsusega eelduste osas, ja selle hindamise tulemust; 3.2.4. projekti kooskõla kliimamuutustega kohanemist käsitlevate Euroopa Liidu ning riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegiate ja kavadega ning riiklike või piirkondlike katastroofiohu juhtimise kavadega nende olemasolul. 3.3. Muu asjakohane teave (näiteks kasutatud kliimaprojektsioonid, metoodika ja viited allikatele). 3.4. Kokkuvõte kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisest, milles tehakse järeldus kliimamuutustele vastupanuvõime seisukohast ning esitatakse teave oluliste kliimariskide ja kohanemismeetmete kohta. 4. Muu teave 4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja kohanemismeetmed. 6 CO2-varikulu väärtused on toodud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92 (edaspidi Euroopa Komisjoni taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised). Vastavad väärtused on 2016. aasta andmetel toodud tabelis 6. Võimalik on kasutada ka uuendatud andmeid. 7 Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise tehnilistes suunistes on kirjeldatud kliimaohtude mõju kategooriaid järgmiselt: „suur“- kliimaoht võib oluliselt mõjutada varasid ja protsesse, sisendeid, väljundeid ja transpordiühendusi; „keskmine“- kliimaohul võib olla mõningane mõju varadele ja protsessidele, sisenditele, väljunditele ja transpordiühendustele; „väike“- kliimaohul puudub (või on ebaoluline) mõju. 8 Kliimaoht on loodusliku või inimtegevusest tingitud füüsilise sündmuse või suundumuse võimalik esinemine, mis võib põhjustada inimohvreid, vigastusi või muid tervisemõjusid, samuti vara, taristu, elatusvahendite, teenuste, ökosüsteemide ja keskkonnaressursside hävimist ja kahjustumist. 2 4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks. 4.3. Muu asjakohane teave. 3 B-osa 1. Projekti kirjeldus, andmed toetuse saaja ja hindaja kohta. 2. Kliimamuutuste leevendamine (kliimaneutraalsus), mille puhul lähtuda A-osa punktist 2. 3. Kliimamuutustega kohanemine (vastupanuvõime kliimamuutustele) 3.1. Kirjeldada ja hinnata, kuidas mõjutavad projekti erinevad kliimaohud ja -riskid. Projekti kliimariske hinnata skaalal „väike“, „keskmine“ ja „suur“. 3.2. Kui kliimariski hinnang on „keskmine“ või „suur“, kirjeldada milliseid kohanemismeetmeid on rakendatud ja kavandatakse rakendada kindlakstehtud kliimariskide leevendamiseks. 4. Muu teave 4.1. KMH korral viited dokumentidele, KMH-s juba hinnatud olulised kliimariskid ja kohanemismeetmed. 4.2. Loetelu dokumentidest, mis on saadud toetuse saajalt hindamise läbiviimiseks. 4.3. Muu asjakohane teave. 4  Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis Andmekoosseisus esitatakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamise kontrollküsimused, mille tulemusena saab järeldada, kas projekt on kooskõlas nimetatud põhimõttega. Andmekoosseisuga kehtestatakse nimekiri andmetest, mis tuleb minimaalselt esitada. Toetuse saamiseks peab projekt vastama „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Seega peavad vastused esitatud küsimustele olema „ei“, mis näitab, et keskkonnaeesmärke ei kahjustata oluliselt. Projekti nimi Projekti lühikirjeldus Hindamise ulatuse lühikirjeldus Hindaja andmed (amet, töökoht) 1  Küsimus1 Ei või jah Sisuline põhjendus2. (märkida sobiv vastus) 1. Kliimamuutuste leevendamine Kas projekt toob eeldatavalt kaasa olulise kasvuhoonegaaside heite? 2. Kliimamuutustega kohanemine Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale, inimestele, loodusele või varadele? 3. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b) mereala head keskkonnaseisundit? 4. Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b) põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? 2 5. Saastuse vältimine ja tõrje Kas projekt eeldatavalt suurendab oluliselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? 6. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas Euroopa liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindaja nimi: Kuupäev: Allkiri: 1 Kasutatud mõisteid on selgitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, artiklis 2 (ELT L 198, 22.6.2020, p. 13–43). Näiteks on selgitatud, mis on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, kasvuhoonegaas, ringmajandus, saaste ja saastus, hea seisund jms. 2 Esitada võimalikult konkreetselt ja faktipõhiselt põhjendused, võimalusel lisada ka viited allikatele. Põhjendus lisada ka siis, kui oluline mõju puudub. 3  Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ Lisa 1 TÖÖAJATABELI VORM Tööajatabel ................................................ (kuu ja aasta) Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi Projekti nimi Projekti kood Projektiga seonduv töö Muu töö Kuupäev Töö kirjeldus (tundi) (tundi) KOKKU Töötunnid kokku Projektis osaleja Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged. Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi: Projekti rakendamise eest vastutav isik Allkiri: Kuupäev: Ees- ja perekonnanimi:  EELNÕU 26.06.24 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 1 alusel ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: "(2) Taotleja ja partner peavad nõuetele vastavuse kontrollimisel vastama järgmistele nõuetele:“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) nende maksu- või maksevõlg riigile, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud;“; 3) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) taotluses on ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära ületava maksumusega riigihanke korral nimetatud töövõtja ja töövõtja allhankijate § 11 lõikes 2 nimetatud andmed, kui need on taotluse esitamisel teada;“; 4) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „likvideerimist“ tekstiosaga „, kui toetuse andmise tingimused ei sätesta teisiti“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõna „kinnitatud“ sõnaga „heaks kiidetud“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast võib kõrvale kalduda ÜSS2021_2027 §-s 16 nimetatud seirekomisjoni heakskiitmisel.“; 1 7) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusüksus avalikustab projektide valikukriteeriume ja -metoodikat täpsustava hindamismetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses.“; 8) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) asjakohasel juhul tingimused ja kohanemismeetmed, mille puhul toetatav tegevus ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte) ning tagab taristu kliimakindluse;“; 9) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) järgima projekti elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama toetatava taristu, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse, rakendades selleks vajalikke kohanemismeetmeid, kui projektile selline kohustus kohaldub;“; 10) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) tagama tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;“; 11) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 15 täiendatakse pärast sõna „seda“ tekstiosaga „, välja arvatud kaudsete kulude korral“; 12) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „8–11“ tekstiosaga „8–111“; 13) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) ostumenetluse läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;“; 14) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 100 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris, välja arvatud juhul, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 3 nimetatud maksumusest, või on toetuse andmise tingimustes lubatud sellist ostumenetlust korraldada riigihangete registri väliselt.“; 15) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale;“; 16) paragrahvi 11 lõike 7 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses: „(8) Lõikes 3 nimetatud ostumenetluse tulemusena sõlmitakse leping ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud tingimustel ja vastavuses väljavalitud pakkumusega. 2 (9) Ostumenetluse tulemusena sõlmitavat lepingut võib muuta, kui: 1) ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti; 2) muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on ostumenetluse alusdokumentides ette nähtud; 3) samalt ettevõtjalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on toetuse saajal tekkinud vajadus ja mida ostumenetluse alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik; 4) muudatuse põhjustavad toetuse saajale ettenägematud või vääramatust jõust tingitud asjaolud; 5) muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud, mille tulemusel ei muutu lepinguliste kohustuste vahekord ettevõtja kasuks. (10) Toetuse saaja ei ole kohustatud lõikes 3 kirjeldatud ostumenetlust korraldama, kui: 1) leping sõlmitakse rahvusvahelise organisatsiooni kohustusliku erimenetluse alusel; 2) leping sõlmitakse kinnisasja, olemasoleva ehitise või sellega seotud õiguste omandamiseks või kasutamiseks, sõltumata lepingu liigist; 3) tellitakse meediateenuseid programmimaterjali või selle osa omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks või saateaja või programmi tellimiseks; 4) sõlmitakse tööleping; 5) sõlmitakse leping reisijate veoks raudteel või metroos; 6) tellitakse teenust avaliku sektori hankijalt või avaliku sektori hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa Liidu toimimise lepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil; 7) tellitakse teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul, kui lepingust tuleneb kasu üksnes toetuse saajale tema enda tegevuseks ja teenuste eest tasub täies ulatuses toetuse saaja; 8) varasema ostumenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või ükski esitatud pakkumustest ei ole ostumenetluse alusdokumentidele vastav ja esialgseid ostumenetluse tingimusi oluliselt ei muudeta; 9) lepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene ostumenetluses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; 10) lepingu kiire sõlmimine on vajalik toetuse saajast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda riigihangete registris läbiviidava ostumenetluse korda järgida; 11) lepingu esemeks olevaid asju toodetakse või teenuseid osutatakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe- või arendustegevuse eesmärgil ja lepingu ese ei hõlma asju, mida toodetakse tulu saamiseks masstoodanguna või teadusuuringute või arendustegevusega seotud kulude katmiseks; 12) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa ülemääraseid tehnilisi probleeme; 13) asju või teenuseid ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe jõustamiseks; 3 14) lepingu ese on litsents kasutada raamatukogu dokumente või andmebaasi; 15) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades turuhinnast oluliselt madalama hinnaga; 16) lepingu ese on õhutransporditeenused; 17) lepingu ese on arhivaal, teavik, teavikute kasutuslitsents või muuseumikogusse arvatav kultuuriväärtusega asi; 18) lepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning toetuse saaja on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses; 19) asju ostetakse seoses lavastuse või kontsertkava ettevalmistamise ja läbiviimisega ning toetuse saajaks on etendusasutus.“; 18) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „3“ arvuga „4“; 19) paragrahvi 15 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab jääma rakenduskava abikõlblikkuse perioodi 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini; 3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil;“; 20) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „lisa“ arvuga „1“; 21) paragrahvi 17 punktist 3 jäetakse välja lauseosa „, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulud“; 22) paragrahvi 17 punkti 12 täiendatakse enne sõna „liisingulepingu“ sõnadega „kapitalirendi tüüpi“; 23) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või taotluse rahuldamise otsuses“; 24) paragrahv 36 sõnastatakse järgmiselt: „§ 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad riigihankega seotud rikkumise korral Riigihankega seotud rikkumise korral kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 21 lõiget 11 ja § 22–229.“; 25) paragrahvi 37 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõigetega 3 ja 5 toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise tingimuste käskkirjas, rahastamisvahendi rakendamiskäskkirjas või rahastamisvahendi rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.“; 26) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui toetuse andmise tingimustes nähakse ette nõue esitada hindamise tulemused toetatava tegevuse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse või toetatava taristu kliimakindluse 4 tagamise kohta, esitab taotleja või toetuse saaja hindamise tulemused vastavalt määruse lisale 2 või 3.“; 27) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „1–6“ tekstiosaga „1–7“; 28) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, nende mõõtühikud ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord“; 29) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) toetatava taristu, mille eeldatav kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise nõue;“; 30) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) toetatavate tegevuste kooskõla tagamise nõue Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga;“; 31) paragrahvi 41 lõike 1 punktis 21 asendatakse tekstiosa „4–6“ tekstiosaga „4–10“; 32) paragrahvi 43 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid“; 33) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4, 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „4) meetmete nimekirjas või siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja ja projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ning alg- ja sihttasemetega; 5) ühtse määra kasutamisel selle arvutamise aluseks olev summa; 6) eelarve jagunemine tegevuste lõikes või selle kinnitamise ja muutmise kord.“; 34) paragrahvi 48 lõike 1 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist.“; 35) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses: „Toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas selgitatakse panust rakenduskava eesmärgi täitmisse, tuuakse välja eelarve kujunemise alused toetatavate tegevuste lõikes, meetme ja sekkumise kogusumma, mille raames eristatakse fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud.“; 36) paragrahvi 48 lõikes 5 asendatakse sõna „valikumetoodika“ sõnaga „hindamismetoodika“; 37) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Investeeringute kava kinnitamisest või muutmisest teavitatakse Rahandusministeeriumi ja korraldusasutust.“; 38) määrust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses: „§ 52. Paragrahvi 11 rakendamine 5 Enne 2024. aasta 5. augustil jõustunud muudatusi algatatud ostumenetlus viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.“; 39) määrust täiendatakse lisadega 1–3 (lisatud). § 2. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui käesoleva määruse §-des 22 – 22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra järgmiselt: 1) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 100 protsenti, võib kohaldada 75- või 50- protsendilist määra; 2) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 50 protsenti, võib kohaldada 25- või 10- protsendilist määra; 3) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 25 protsenti, võib kohaldada 10- või viieprotsendilist määra; 4) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on 10 protsenti, võib kohaldada viie- või kaheprotsendilist määra; 5) kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on viis protsenti, võib kohaldada kaheprotsendilist määra.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 229 järgmises sõnastuses: „§ 229. Raamlepingud Määruses hankelepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka raamlepingule.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 5. augustil 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 6 Lisa 1 Tööajatabeli näidis Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise aruande andmekoosseis Lisa 3 Kliimakindluse tagamise hindamise andmekoosseis 7  26.06.24 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõu täpsustab struktuuritoetuse andmisel praktikas üleskerkinud küsimusi. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuste Keskuse juristid Anu Jaanson (e-post: [email protected], tel 663 2031), Kathy Tätte ([email protected], tel 663 2029) Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Anu Kikas (e-post: [email protected], tel 5885 1320) ja Merlin Sepp (e-post: [email protected], tel 5854 4274); keskkonnateemalised muudatused valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskuse keskkonnaekspert Kristel Lopsik, Kliimaministeeriumi peaspetsialistid Triin Karin ([email protected], tel 605 3667) ja Marite Kungla ([email protected], tel 605 2407). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on lahendada praktikas väljatulnud kitsaskohad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) rakendamisel. Muudatused puudutavad eelkõige taotluste menetlemise peatükki. 2021–2027 struktuurifondide rakendamisperioodil on fookuses keskkonnaga seotud teemad ning uudsena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavus ja taristuinvesteeringute kliimakindluse tagamine. Nende rakendamise hõlbustamiseks on ühendmäärust täiendatud. Teise suurema muudatuste grupi hõlmavad endas ostumenetluse täiendused. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ täiendatakse hiljutiste kohtulahendite tõlgendustest tulenevalt ja õigusselguse tagamise eesmärgil. Eelnõu ei ole seotud mõne teise õigusakti menetlemisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Punktiga 1 täpsustatakse § 3 lõikes 2 seda ajahetke, millal kontrollitakse taotleja ja partneri nõuetele vastavust. Selleks on taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimise aeg. Punktiga 2 ühtlustatakse ühendmääruse nõue samasisulise maksukorralduse seaduse nõudega. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Toetuse andjal ei pruugi olla toetuse taotleja maksuvõla intressid teada taotleja ja taotluse vastavuskontrolli tegemise hetkel, need selguvad siis, kui võlglane soovib maksuvõla tasuda ja siis on tal võimalik sama päeva seisuga arvutada intresside summa Maksu- ja Tolliameti veebilehel. Seega juhul, kui struktuuritoetuse infosüsteem teeb taotleja nõuetele vastavuse kontrollis päringu Maksu- ja Tolliametile ja taotlejal või partneril on maksuvõlg, siis see kuvatakse ilma intressita (nn avalikus vaates). Intressi arvutamise ja tasumise kohustus on maksuvõlglasel endal ja intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. (MKS § 115 lõige 1). Erandina kui maksuhaldur on maksuvõla ja intressi kindlaks määranud haldusaktiga, siis see intress on avalikus vaates sisse arvestatud. Punktiga 3 selguse huvides täpsustatakse § 4 lõike 1 punktis 13 töövõtja ja alltöövõtja andmete esitamist, kui riigihanke menetlus on toetuse taotlemisel juba alanud. Nimelt kohaldub ühendmääruse § 11 lõikes 2 toodud nõue esitada viidatud sättes nimetatud andmed, kui alltöövõtulepingu maksumus ületab 50 000 eurot, üksnes rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korral. Kõik maksumused on ilma käibemaksuta. Punktiga 4 täiendatakse § 5 lõiget 2 infosüsteemi tehnilise vea tõttu esitamata jäänud taotluste esitamise tähtaega. Kehtivas ühendmääruses on ette nähtud, et sel juhul loetakse taotluse esitamise päevaks tehnilise vea likvideerimisest järgmine tööpäev. Kuna praktikas on esinenud juhtum, mil taotlusi esitati väga palju ja infosüsteem ei pidanud koormusele vastu, siis edaspidiseks on võimalus jäetud ka TAT-is näha ette teistsugune kord taotluste vastuvõtmiseks. See saab olla erandlikel juhtudel, kui on ette teada, et toetuse vastu on suur huvi. Selliste juhtumite vältimiseks on infosüsteemi uuendatud ja piiratud ühel ja samal ajal infosüsteemi kasutajate arvu. Punktidega 5 ja 6 esmalt ühtlustatakse §-s 7 seirekomisjoni tegevust puudutavat kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus või ÜSM). Kuna ühissätete määrus näeb ette seirekomisjoni poolt valikukriteeriumide ja -metoodika heakskiitmise, tuleks kasutada määruses sama sõnastust. 2 Seirekomisjon on heaks kiitnud projektide üldised valikukriteeriumid ja -metoodika, millest tuleb igal juhul lähtuda toetuse andmise tingimuste (edaspidi ka TAT) koostamisel. Kui meetme spetsiifikast tulenevalt soovitakse üldisi valikukriteeriume ja -metoodikat täiendada, näiteks lisatakse olemasolevatele veel üks kriteerium, siis sel juhul peab täienduse esitama seirekomisjonile heakskiitmiseks. Nn. erimenetlus tuleb seega algatada juhul, kui toetuse andmise tingimustes kaldutakse läbivatest valikukriteeriumidest kõrvale. ÜSM artikkel 40 lõike 2 punkti a kohaselt on seirekomisjoni ülesanne kiita heaks tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused. Läbivad valikukriteeriumid on kehtestatud ja kui neist on soov kalduda kõrvale, näiteks lisades mõne täiendava kriteeriumi, siis tuleb sellele saada seirekomisjoni heakskiit. Kitsendada läbivaid kriteeriume ei ole võimalik, sest Eestis on kehtestatud minimaalne võimalik, kui neid ei täideta, siis tekib juba vastuolu ÜSM nõuetega. Seirekomisjon kiidab täienduse heaks või jätab selle heaks kiitmata enda töökorra kohaselt. Kuna ühendmäärus kohaldub erisustega ka siseturvalisuspoliitika fondidele, on vajalik selle muudatuse kontekstis eristada ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjoni siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjonist, kuna üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika täiendused on vajalik esitada heakskiitmiseks üksnes ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjonile. Seirekomisjonide eristamiseks on viidatud nendele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) sätetele, milles on üks ja teine seirekomisjon nimetatud - ühtekuuluvuspoliitika fondide seirekomisjon on nimetatud ÜSS2021_2027 §-s 16, siseturvalisuspoliitika fondide seirekomisjon §-s 53. Punktides 7 ja 36 võetakse praktikas juurdunud mõiste „hindamismetoodika“ eelnõus kasutusele senise „täpsustava valikumetoodika“ asemele. Sisus § 7 lõike 2 regulatsioon ei muutu. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika peavad olema kooskõlas seirekomisjonis heakskiidetud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga. Projektide valikukriteeriumid ja - metoodika võivad olla mõlemad toetuse andmise tingimustes, kuid hindamismetoodika võib kehtestada ka eraldiseisvana. Kui hindamismetoodika koostatakse eraldi, siis peab see järgima TAT-is toodud valikukriteeriume. Hindamismetoodikaga ei saa kehtestada uusi kriteeriume, sellega saab üksnes TAT-is toodud valikukriteeriume täpsustada. Näiteks võib TAT-is toodud kriteeriumi jagada alamkriteeriumideks. Valikukriteeriumid on ühissätete määruse artiklis 73 välja toodud kriteeriumid, millega tagatakse projektide ja tegevuste valikul kooskõla Euroopa Liidu ja siseriikliku õiguse ja strateegiliste eesmärkidega. Riigisiseselt on valikukriteeriumid kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt 31.05.2022 ja muudetud 12.04.2023 ning 16.05.2024. Valikumetoodika selgitab valikukriteeriumide rakendamise põhimõtteid rakendusskeemide kaupa. Riigisiseselt on valikumetoodika koos valikukriteeriumiga kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni poolt 31.05.2022 ja muudetud 12.04.2023 ning 16.05.2024. Hindamismetoodika täpsustab valikumetoodika kohaldamise aluseid. Kui on vajadus valikumetoodika kohaldamise aluseid muuta, kujundatakse detailsemad hindamiskriteeriumid ja hindamiskriteeriumidele vastav hindamismetoodika, mis peavad olema kooskõlas seirekomisjonis kinnitatud läbivate valikukriteeriumide ja valikumetoodikaga ja läbima seal kinnitatud kooskõlastusprotsessi. 3 Punktiga 8 täiendatakse määruse § 8 lõikega 4 punktiga 101, millega täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses seatavaid kõrvaltingimusi. Perioodil 2021–2027 on uudse tingimusena kohustuslik taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, tagada kliimakindlus. Uudsena tuleb ka tagada toetatavate tegevuste ja projektide kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega (edaspidi ka DNSH, inglise keeles do no significant harm), mis tähendab, et tegevused ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kui nende põhimõtetega arvestamine on projektis asjakohane, siis on vajalik ka tagada, et projekti elluviimisel järgitakse kliimakindluse hindamise käigus välja töötatud kohanemislahendusi ja muid leevendusmeetmeid. Samuti võib olla vajalik seada kõrvaltingimused „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse kindlustamiseks ka projekti ellu viies. Punktiga 9 lisatakse § 10 lõikesse 1 punkt 111 toetuse saaja kohustus järgida projekti ellu viimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagama taristu, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, kliimakindlus. DNSH on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9. Taristu kliimakindluse tagamise nõue kehtib nendele taristutele, mille eeldatav eluiga on 5 aastat ja kauem. Nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j. Kliimakindluse tagamine viitab meetmetele, mille eesmärk on vähendada ühiskonna, majanduse ja ökosüsteemide haavatavust kliimamuutuste suhtes ning suurendada nende võimet kliimamuutusega kohaneda. Kliimamuutus on näiteks temperatuuri tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine. Kliimakindlus hõlmab nii ennetavaid meetmeid, mis on suunatud kliimamuutuste mõju vähendamisele, kui ka kohanemismeetmeid, mis aitavad ühiskonnal ja ökosüsteemidel paremini kohaneda juba toimuvate muutustega. Kui toetuse taotlemisel on läbi viidud kliimakindluse hindamine ja esitatud ülevaade rakendatavatest lahendustest kliimamõju vähendamiseks, siis on vajalik, et neid lahendusi järgitakse ja viiakse projektides ellu. Vaid siis on tagatud tegelik taristu kliimakindlus. Punktid 10 ja 30. Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (edaspidi PIK) arvestamise nõuded tulenevad ühissätete määruse artiklitest 73 ja 9. Oluline on rõhutada, et see on toetuste andmisel horisontaalne eeltingimus, mis tähendab, et enne meetmete rakendamist ja toetuse andmist tuleb veenduda, et toetatavate tegevuste elluviimisel ei teki ohtu riivata põhiõiguste hartast ja PIK-ist tulenevaid õigusi ja vabadusi. Kui liikmesriik on eeltingimised täitnud, alles siis on võimalik makseasutusel esitada kulusid sertifitseerimiseks Euroopa Komisjonile. Toetatavate tegevuste kooskõla peab olema tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja PIK-iga kogu toetuse eluea vältel. TAT kehtestamisel tuleb seega hinnata tegevuste kooskõla asjakohaste õiguste ja vabadustega ning hinnata, kas tegevused on kooskõlas. Analüüsi hõlbustamiseks täidetakse TAT seletuskirja lisana kontroll- leht. Kui TAT kehtestamisel tuvastatakse riive või riive oht, siis kirjeldatakse TAT seletuskirjas asjakohased tegevused riive vähendamiseks. Tagamaks Euroopa Komisjoni nõuete, sh eeltingimuste, täitmine, on vajalik kohustus sätestada ka toetuse saajale. Toetuse saaja kinnitab, et ta järgib projekti elluviimisel Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja PIK-i. Kinnituse andmisel saab taotleja koheselt tutvuda asjakohase teabega. Punktiga 11 muudetakse ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 15 ja tuuakse välja, et nõue esitada andmed riigihanke, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke 4 rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, kohta kehtib lihtsustatud kulude korral üksnes otseste kulude kohta. Andmed tuleb esitada üksnes otseste kulude kohta, kuna kaudsete kulude üle ei pea toetuse saaja arvestust pidama. Punktiga 12 korrastatakse § 10 lõikes 2 viide, kuna eelnõuga täiendatakse loetelu toetuse saaja kohustustest, mis kohalduvad ka partnerile, nende seas kohustused tagada taristuinvesteeringu kliimakindlus, järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ja tagada projekti tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Punktiga 13 täiendatakse § 11 lõike 4 punktis 4 huvide konfliktist hoidumise põhimõtet, sisustades seda analoogia korras RHS § 4 punktis 8 toodud huvide konflikti määratlusega. Kehtiv regulatsioon ei hõlma endas kõiki huvide konflikti olukordi, sealhulgas juhtumeid, mis on tõusetunud ostumenetluste kontrollides ja auditites, mistõttu on ostumenetlustele huvide konflikti laiem määratlus vajalik1. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige sõlmib ostumenetluse tulemusel lepingu talle kuuluva äriühinguga või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu ja sõlmib lepingu talle kuuluva ettevõttega või ettevõttega, mille juhatuses ta on. Niisamuti ei ole huvide konflikti välditud olukorras, kus lepingu sõlmib küll toetuse saaja juhatuse liige, kuid ostumenetluse on läbi viinud (s.t esitanud hinnapäringud, hinnanud esitatud pakkumusi ja valinud välja pakkumuse jms) toetuse saaja töötaja, kes on ühtlasi väljavalitud pakkumuse teinud ettevõtte juhatuse liikme abikaasa. Huvide konfliktina tuleb käsitleda ka olukordi, kus ostumenetlust läbi viiv isik on mõjutatud isiklikust huvist. Sealjuures huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui leping sõlmitakse elukaaslasega, abikaasaga või lähisugulastega2, neile kuuluvate ettevõtetega või ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on. Muude sugulaste ja hõimlastega, neile kuuluvate ettevõtetega või ettevõtetega, kelle juhtorganiks nad on, lepingu sõlmimise korral peab toetuse saaja huvide konflikti puudumist rakendusüksuse nõudmisel põhjendama Kuigi riigihangete registris läbiviidavate ostumenetluste puhul ei saa toetuse saaja välistada täielikult võimalust, et pakkumuse esitab isik või ettevõte, kelle osalemine võib mõjutada ostumenetluse läbiviija otsuseid, tuleb sellisel juhul siiski huvide konfliktist hoidumiseks võtta kasutusele asjaomased meetmed, näiteks taandada ostumenetluse protsessist isik, kes omab ostumenetluse tulemusele mõjuvõimu, jätta vastav pakkuja ostumenetlusest kõrvale jms. Punktiga 14 muudetakse § 11 lõiget 5, mille kohaselt tõstetakse riigihangete registris läbiviidavate ostude eeldatava abikõlbliku maksumuse piirmäära, mis on 100 000 eurot või sellest suurem. Piirmäära tõstmine on seotud üldise hinnatõusu ja kiire inflatsiooniga. Tuuakse sisse erand juhuks, kui rakendusasutus peab vajalikuks toetuse andmise tingimustes kehtestada võimaluse ostumenetluse läbiviimiseks riigihangete registri väliselt teistel tingimustel. Eelkõige näiteks olukorras, kus toetatavate tegevuste elluviimisel ei ole võimalik suunata 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.07.2018, lk 43) artikkel 33 lõike 1 punktide a ja b kohaselt kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid säästlikult ja tõhusalt, tagades sellega Euroopa Liidu finantshuvide kaitse. Seega tuleb Euroopa Liidu vahendeid kasutada viisil, mis tagab kaupade ja teenuste vaba liikumise ning isikute võrdse kohtlemise ja ennetab ja väldib Euroopa Liidu vahendite kasutamisel pettusi. Huvide konflikt riivab oluliselt eelkirjeldatud põhimõtteid ning võib kätkeda endas ka pettust, mistõttu tuleb Euroopa Liidu vahendite eest ostude sooritamisel huvide konfliktist hoiduda, kasutades olemasolevat konkurentsi parimal võimalikul viisil ja austades seejuures Euroopa Liidu põhimõtteid. 2 Lähisugulasteks loetakse isiku vanemaid, lapsi ja õdesid-vendi. 5 pakkujaid riigihangete registrisse (nt EL välised pakkujad). Toetuse andmise tingimustes tuleb põhjendada registri väliselt ostumenetluse korraldamise vajadust. Punktiga 15 täiendatakse § 11 lõike 7 punktis 3 kahele ettevõtjale hinnapäringu esitamise kohustust nõudega, et sellised ettevõtjad peavad olema üksteisest sõltumatud. Olukorras, kus toetuse saaja loob võimaluse, kus ta võib saada ettevõtjatelt pakkumused, mis ei ole üksteise suhtes autonoomsed ega sõltumatud, pole võimalik tagada, et ost on sooritatud konkurentsi tingimustes ja välistatud on nende ettevõtjate koostööst tingitud ülepaisutatud hinnaga pakkumused. Samasse kontserni kuuluvatele ettevõtjatele hinnapäringute esitamine ei ole keelatud, kuid sellisel juhul peab toetuse saaja veenduma ning olema võimeline ka tõendama, et sellised ettevõtted teineteisega konkureerivad ja nende esitatavad pakkumused on üksteisest sõltumatud. Ettevõtete omavahelist sõltumatust on toetuse saajal võimalik enne hinnapäringute tegemist kontrollida e-äriregistri andmete põhjal. Lisaks loobutakse erandist, mille kohaselt ei pea kahele ettevõtjale hinnapäringut tegema, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus, kuivõrd sellise võimaluse loob ostumenetlustele § 11 lõikes 10 loetletud alused, mil ei ole vaja ostumenetluse reegleid järgida. Punktidega 16 ja 17 luuakse õigusselguse huvides üks säte lõikes 3 toodud ostumenetluse tulemusena sõlmitava lepingu vastavuse kohta selle alusdokumentide ja väljavalitud pakkumusega. Kehtivas regulatsioonis nähti ette eelkirjeldatud nõue ostumenetlustele, mida ei viida läbi riigihangete registris, eelnõuga laiendatakse nõuet ka riigihangete registris läbiviidavatele ostumenetlustele. Muudatuse juures selgitame, et ostumenetluse tulemusel sõlmitavate lepingute all on mõeldud ka riigihangete seaduse § 4 punktis 15 kirjeldatud raamlepingu tunnustele vastavaid lepinguid, mille alusel tehtavaid oste (tellimusi) ei käsitleta eraldi ostudena, millele kohalduksid ostumenetluse reeglid. Lisaks luuakse § 11 lõikega 8 võimalused ostumenetluse tulemusel sõlmitud lepingute muutmiseks. Kuigi üldjuhul on lepingu muutmine vastuolus ostumenetluse läbipaistvuse ja isikute võrdse ja ühetaolise kohtlemise põhimõtetega, võib see teatud juhtudel olla põhjendatud. Eelkõige võib lepingu muutmist pidada põhjendatuks siis, kui muudatuse ulatus ei ole suur. Nii nähakse eelnõuga ette lepingu muutmine olukorras, kus ei muudeta lepingu üldist olemust, näiteks lepingu eset, ja muudatuse väärtus kokku ei ületa 20 protsenti lepingu algsest maksumusest või ei pikene lepingu algne täitmistähtaeg kokku rohkem kui 20 protsenti. Lubatud on lepingu muutmine ka olukorras, kus toetuse saaja on eelnevalt ostumenetluse alusdokumentides lepingu muutmise võimaluse ette näinud, sealjuures peavad ostumenetluse alusdokumendid sisaldama üksikasjalikke reegleid lepingu muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele võrdse ja kindla raamistiku, millega nad saavad ning peavad arvestama oma pakkumuste esitamisel. Hankelepingu muutmine on põhjendatud ka siis, kui toetuse saaja on sattunud olukorda, kus on vaja osta täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mida ostumenetluse alusdokumendid ette ei näinud, kuid ettevõtja vahetamine põhjustaks toetuse saajale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ning see ei oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik. Lepingu täitmist võivad mõjutada ka sellised välised asjaolud, mida toetuse saaja ei saanud mõistlikult ostumenetluse läbiviimise või lepingu sõlmimise ajal ette näha. Seetõttu on ka toetuse saajale ettenägematutest ja vääramatust jõust tingitud asjaoludest tulenevalt lepingu muutmine lubatud. Muuhulgas saab põhjendatuks pidada lepingu muutmist ka olukorras, kus muudatuse tingivad toetuse saajast tulenevad asjaolud (näiteks toetuse saajal puudub vaba pind tellitud kauba vastuvõtmiseks, ehitustöid pole 6 võimalik teostada ruumide hõivatuse tõttu jms), eeldusel, et ettevõtja ei saa muudatusest mingit eelist (näiteks tarnida kaupa või teostada ehitustöid ettenähtust pikema aja jooksul jms). Võrreldes kehtiva regulatsiooniga luuakse § 11 lõikes 10 ostumenetluse läbiviimise kohustuse kõrvale nn otseostu alused ehk võimalused, mil ei ole vaja ostumenetluse reegleid järgida. Eesmärk on ühtlustada ostumenetluse nõudeid riigihankekohuslasele kohalduvate RHS-i kohaldumist välistavate eranditega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise alustega, sest ka mittehankijatel võib tekkida vajadus sooritada oste, mille osas konkurents puudub või on konkurentsiolukorrast lähtumine ebamõistlik. Muudatuse vajadus on ilmnenud praktikas. Kehtiv ühendmääruse regulatsiooni võib pidada toetuse saajate suhtes ebamõistlikult piiravaks võrreldes riigihanke subjektidega, välistades igasugused erandid ostumenetluse reeglite järgimisel. Punktiga 18 parandatakse viite viga sama määruse § 34 lõike 1 punktile 4. Punktiga 19 muudetakse § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 kulu abikõlblikuks lugemise sättes kulu tekkimise ja maksmise sätteid. Kahetsusväärselt on määruse algne mõte läinud algse määruse toimetamisel kaduma. Kulu peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, mis peab omakorda olema rakenduskava abikõlblikkuse perioodi sees. Kulu võib olla makstud ka pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, aga mitte pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (31.12.2029). Seega kehtib jätkuvalt põhimõte, et toetuse andmise tingimuste õigusaktis võib sätestada projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates hilisema aja, mil kulu peab olema tasutud. Punkti 20 muudatus on tehniline. Kuna määrusele lisatakse veel kaks lisa, on vajalik need kõik nummerdada. Punktiga 21 jäetakse § 17 mitteabikõlblike kulude loetelust välja piirang kohtuotsusega riigilt välja mõistetud vastaspoole ja kolmanda isiku vaide- ja kohtumenetluse kulude hüvitamise võimaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 tähenduses tehnilise abi toetuse kasutamisel, eesmärgiga tagada rakenduskava ja meetmete tõhusam rakendamine. Tehnilise abina käsitletava toetuse kulude abikõlblikkuse ja toetuse kasutamise täpsemad tingimused kehtestab rahandusminister eraldi määrusega. Punktiga 22 täpsustatakse § 17 punkti 12 - abikõlbmatu liisingulepingu ostukulu punkti. Sõnaselgelt väljendatakse, et kapitalirendi tüüpi liisingulepingu ostukulu ei ole abikõlblik ühendmääruses nimetatud tingimustel: 1. kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja 2. see ei lähe liisinguvõtja omandisse. Punktiga 23 ühtlustatakse § 30 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 3 ettemakse võimaldamisel selle kasutamisaja kehtestamist üksnes toetuse andmise tingimuste õigusaktis. Kui õigusaktis on seatud ühtne aeg kõikidele projektidele, ei ole enam vajadust seda kehtestada projekti kaupa taotluse rahuldamise otsuses. Viimane ei saaks ka olla erinev õigusaktis sätestatud ettemakse kasutamisajast tulenevalt toetuse saajate võrdse kohtlemise põhimõttest. Punktiga 24 täpsustatakse ühendmääruse § 36 sisu ja pealkirja. Nimelt ei ole täpne ja korrektne viidatud sätete kontekstis nimetada rikkumisi hankemenetluse rikkumisteks, kuna need puudutavad ka muid riigihangete rikkumisi. Seetõttu on asendatud senine sõnastus riigihankega seotud rikkumisega, mis on üldisem mõiste varasemast sõnastusest. Sisus viidatakse ka uuetele sätetele perioodi 2014-2020 ühendmääruses, nimelt § 21 lõikele 11 ja §-le 229. 7 Punktiga 25 täpsustatakse õigusselguse huvides § 37 lõikes 3 toetuse tagasinõudmise regulatsiooni. Finantskorrektsiooni otsusega toimub nii projekti eelarve vähendamine kui ka toetuse tagasinõudmine või tasaarveldamine. Esimeses lauses on toodud üldreegel, mille kohaselt vähendatakse projekti eelarvet toetuse rahuldamise otsuses ettenähtud toetuse ja omafinantseeringu määra alusel. Kui toetuse ja omafinantseeringu määr on projekti kestel muutunud, näiteks on seda taotluse rahuldamise otsusega muudetud, vähendatakse väljamakstud toetust ja omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Muudel juhtudel lähtutakse toetuse vähendamisel üldreeglist ehk taotluse rahuldamise otsuses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrast. Lõikest jäetakse välja viimane lause, mille kohaselt kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. Antud põhimõte on juba määruses sätestatud ja seetõttu on tegemist kordusega. Finantskorrektsiooni otsuse elemendid on sätestatud määruse § 37 lõikes 1 (p-de 5 ja 6 kohaselt tuleb otsuses märkida vähendatud toetuse ja omafinantseeringu summad ning maksmisele mittekuuluv summa, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa). Toetuse tasaarveldamine on sätestatud määruse § 33 lõike 1 punktis 6 makse peatamise aluste juures ja § 30 lõikes 5 ettemaksete juures. Punktis 26 täpsustatakse ühendmääruse alusel koostatavate toetuse andmise tingimuste ja hiljem ka toetatavate tegevuste ja projektide puhul järgitavad keskkonnaalased põhimõtted. Kuna perioodil 2021–2027 on need uudsed, on oluline õigusakti tasandil määratleda nõuded TAT-is, nõuded taotlusele ning taotleja ja toetuse saaja kohustused. Andmete esitamise kohustus kehtib kas taotlejale või toetuse saajale või mõlemale Taotlejal ei ole vaja "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavust hinnata ühendmääruse lisa 2 alusel järgmistel juhtudel: 1. kui TATi seletuskirjas on TAT tegevused hinnatud kooskõlas olevaks "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega või 2. kui TAT-is on „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte järgimine lahendatud vastavuskriteeriumite täitmisega. Kui kliimakindluse tagamise nõue on TAT-is lahendatud vastavuskriteeriumite täitmisega, siis lisa 3 alusel ei pea taotleja kliimakindluse tagamise nõudele vastavust hindama. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõte on horisontaalne põhimõte, mis tuleneb ühissätete määruse artiklist 9. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 2 kohaselt. Kliimakindluse tagamise mõiste tuleneb ühissätete määruse artikli 2 punktist 42 ning tähendab protsessi, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Projektide valikul tuleb tagada, et toetust saav projekt on kooskõlas kliimaeesmärkidega ning on arvestatud kliimamuutuste mõjuga. Sellisel juhul peab toetuse andmise tingimustes olema määratud toetuse saajale kohustus viia läbi kliimakindluse tagamise hindamine, mis tähendab projekti arendusel kliimakindlusega arvestamist ning vastava hindamise läbi viimist ja dokumenteerimist. Hindamisel tuleb 8 analüüsida projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ehk kasvuhoonegaaside heite vähendamist ja kooskõla 2030. ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgiga. Lisaks tuleb analüüsida projekti vastupidavust kliimamuutustele ning leida tuvastatud kliimariskidele lahendused ehk leevendusmeetmed kliimamõjude ennetamiseks või vähendamiseks. Hindamise tulemused tuleb dokumenteerida lisa 3 kohaselt ning toetuse rahuldamise otsuse tegemisel võetakse arvesse hindamises toodud järeldusi. Selgitame, et muudatustel on edasiulatuv mõju, seega juba olemasolevaid TAT-e need ei mõjuta. Uute TAT-ide koostamisel tuleb aga järgida lisa 2 või lisa 3 juhul, kui TAT-is nähakse ette „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele või kliimakindluse tagamise nõudele vastavuse hindamine. Punktiga 27 korrastatakse § 41 lõike 1 punktis 1 viite viga meetmete nimekirja kohustuslikele elementidele. Eelnõu viiakse kooskõlla kujunenud praktikaga. Punktiga 28 jäetakse § 41 lõike 1 punktist 4 välja TAT määruse nõue selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid. Need asjaolud saab selgitada TAT seletuskirjas. Taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses näitab taotleja jätkuvalt projektiga seonduvad näitajad ja nende sihttasemed. Projekti aruannetes esitab toetuse saaja teabe näitajate saavutamise kohta. Meetmete nimekirjas on nimetatud meetme väljund- ja tulemusnäitajad koos mõõtühikute, alg- ja sihttasemetega. Rahandusministeeriumi koostatud näitajate metoodikas on selgitused näitajate ja nende kogumise metoodika kohta. Punktiga 29 lisatakse § 41 lõikesse 1 punkt 71 TAT kohustuslike elementide hulka kliimakindluse tagamise nõue, mis kehtib taristuinvesteeringutele, mille eeldatav kestvus on 5 aastat ja kauem. See nõue tuleneb ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j. Punkti 31 muudatus on seotud ühendmääruse § 11 täiendamisega. Kuna ostumenetluse nõudeid täpsustati, tuleb ka § 41 lõike 1 punkti 21 viide §-le 11 korrastada. TAT-i kehtestamisel tuleb arvestada § 11 asjakohaste ostumenetluse nõuetega. Punkti 32 muudatuse juures selgitame, et mitmed liikmesriigid on Euroopa Komisjoni poole pöördunud küsimusega, et kas ja millistel tingimustel on toetuse saajal võimalik projekte valida ja seeläbi lõppsaajatele toetust edasi anda. Euroopa Komisjon on RegioWiki platvormil selgitanud vastuses (näiteks QA00132), et lubatud ei ole olukorrad, kus toetuse saajatele delegeeritakse ühissätete määruses korraldusasutustele määratud ülesandeid. Eestis on korraldusasutuse ülesanded omakorda seaduse alusel antud rakendusasutusele ja rakendusüksusele. Toetuse saaja võib toetust edasi anda Interregi programmi väikeprojektide fondi rakendamisel või vähese tähtsusega abi andmisel (ühissätete määruse artikli 2 punkti 9 alapunkti d kohaselt võib toetuse saajaks olla ka abi andev asutus). Selliste projektide puhul võib korraldusasutuse asemel määrata toetuse saaja kindlaks isikud, kes saavad toetust. Sealjuures on oluline, et selline projektide valik ei ole absoluutne toetuse saaja õigus ja vabadus, vaid korraldusasutus peab olema vähese tähtsusega abi saavate ettevõtjate tuvastamisega seotud tingimused eelnevalt selgelt määratlenud, et mitte hiilida kõrvale korraldusasutuse vastutusest projektide valiku eest. Täiendavalt võib toetuse saaja toetust edasi anda üksnes juhtudel, kus lõppsaajate ring on eelnevalt korraldusasutuse või vahendusasutuse poolt selgelt määratletud ning toetuse saajal puudub lõppsaajate valikul igasugune kaalutlusõigus. 9 Lõppsaajale toetuse edasiandmisel tuleb eeltoodud selgitustest lähtuda. Komisjoni selgituste kontekstis tuleb silmas pidada, et käskkiri ise on ÜSM tähenduses projekt (operation). Lõppsaaja tasandil seega ÜSM tähenduses projekti ei teki. Lihtsustuste kasutamine on kohustuslik ÜSM tähenduses projekti (operation) tasandil. Seega viide lihtsustuste kohaldamisele lõppsaaja tasandil ei ole asjakohane, kuid vabatahtlikult saab lihtsustusi ikka kasutada. Punkti 33 muudatus on seotud punkti 27 muudatusega (§ 43 lõike 1 punkt 4). Kui TAT määruses jäetakse välja nõue selgitada näitajate mõõtühikuid ja näitajate sihttaseme saavutamise tõendamise asjaolusid (saab selgitada TAT määruse seletuskirjas), siis TAT käskkirja puhul jääb see nõue kehtima. Kuna varasemalt oli TAT käskkirja sättes viidatud § 41 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõudele, siis nüüd sätestatakse see nõue §-s 43 uuesti. TAT käskkirjas sätestatakse meetmete nimekirjas või siseturvalisuspoliitika fondide rahastamiskavas sätestatud väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja, projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja alg- ja sihttasemetega. Siseturvalisuspoliitika fondide kohta täpsustus on vajalik, kuna ÜSS2021_2027 § 47 kohaselt koostatakse siseturvalisuspoliitika fondide kohta rahastamiskava, mitte meetmete nimekiri. Paragrahvi 43 lõike 1 punkti 5 puhul on praktikas tekkinud olukordi, mil kaudse kulu hüvitamisel kasutatakse ühes käskkirjas või halduslepingus ühtset määra, kuid ühtse määra arvutamise aluseks olevat summat välja ei tooda ning summa ei ole käskkirjast või halduslepingust väljaarvutatav. Siiski käskkirjade või halduslepingute administreerimise jaoks on info ühtse määra arvutamise aluseks olevate summade kohta vajalik. Seetõttu on vajalik ühendmääruses selgelt välja tuua nõue, et kui kasutatakse ühtset määra, siis on vajalik käskkirjas või halduslepingus kajastada ühtse määra arvutamise aluseks olev summa. Ühtse määra arvutamise aluseks oleva summa väljatoomine ei ole vajalik olukordades, kus ühtse määra arvutamise aluseks olev summa on hõlpsalt väljaarvutatav. Näiteks kaudse kulu hüvitamiseks arvestatakse ühtset määra kõikidelt otsestelt abikõlblikelt kuludelt. Paragrahvi 43 lõike 1 punkti 6 juures selgitame, et käskkirja või halduslepingu kehtestamisel tuleb sätestada selle eelarve jagunemine tegevuste lõikes. TAT-is sätestatud eelarve alusel toimub ühelt poolt andmete sisestamine struktuuritoetuse registrisse ja teisalt selleks, et hinnata käskkirjaga kinnitatava projekti üldistele valikukriteeriumidele ja -metoodikale vastavust. Üldiste valikukriteeriumide ja -metoodika kohaselt peab eelarve olema kuluefektiivne. Eelarve on kuluefektiivne, kui ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks ja planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kui ettenähtud tegevuste/lahenduse eelarve kujunemist on põhjendatud ja on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve, sh tegevuste kaupa kokku pandud. Planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas taotleja võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks. Praktikas on võimalik jätta käskkirja või halduslepingu kehtestamisel detailsem eelarve kehtestamata ja näha ette, et tegevuste eelarved kehtestatakse igal aastal. Sellisel juhul on praktika rakendusasutustes ja rakendusüksustes erinev ja on tekkinud olukordi, kus tegevuste eelarve koostatakse aasta lõikes, kuid eelarve koostamise ja muutmise protseduur on käskkirjas üheselt sätestamata. Seetõttu vajab praktika ühtlustamist. Tegevuste eelarve saab kehtestada rakendusasutus käskkirja andjana. Seda ei saa edasi delegeerida elluviijale. Rakendusasutuse 10 kehtestatud eelarve ja selle kujunemise aluseid käsitlev selgitus on rakendusüksusele aluseks ka vastavate muudatuste tegemiseks struktuuritoetuse registris. Kui käskkirjas või halduslepingus ei ole algselt välja toodud tegevuste lõikes eelarveid, siis tuleb käskkirjas ette näha, mismoodi eelarved tegevuste lõikes edaspidi meetme tegevuste elluviimisel kinnitatakse ja muudetakse. Eelarve muutmine peab olema ka kirjeldatud rakendusasutuse tööprotseduuride kirjelduses või muus asjakohases dokumendis. Oluline on säilitada eelarve muutmise põhjendustest kontroll-jälg. Eelarve muutmise korral infosüsteemis peab olema alati hõlpsasti tuvastatav eelarve muutmise põhjus (näiteks käskkirja muutmine või aastase eelarve kinnitamine). Juhul kui käskkirjas või halduslepingus sätestatakse eelarve tegevuste lõikes, siis on rakendusasutusel õigus sätestada eelarve muutmise paindlikkus. Näiteks nähes ette, kuidas ja millises ulatuses võib elluviija tegevuste eelarveid ületada ilma käskkirja muutmata. Punktiga 34 täpsustatakse § 48 lõikes 1, kellega on vaja kooskõlastada TAT ja kellega hindamismetoodika, kuna praktikas on ilmnenud selle sätte ebaselgus. Hindamismetoodikad kooskõlastavad korraldusasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus), Kliimaministeerium (keskkond, kliima) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (regionaalareng). Rahandusministeeriumiga hindamismetoodikat ei kooskõlastata. Punktiga 35 lisatakse § 48 lõikesse 3 nõue kirjeldada TAT käskkirja seletuskirjas, mille kohaselt peab seletuskirjas kirjeldama TAT panust rakenduskava eesmärkide täitmisesse. See tähendab, et tuleb luua seos toetatavate tegevuste ja rakenduskava eesmärgi vahel ja seda ammendavalt kirjeldada. Samuti tuleb välja tuua TAT tegevuste eelarvete kujunemise alused. TAT käskkirja seletuskirjast peab ilmnema, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on tegevused eelarvestatud. Samuti on oluline seletuskirjas näidata meetme ja sekkumise kogusumma ja omakorda selle sees eristada fondi vahendite, riikliku kaasfinantseeringu, ja omafinantseeringu summad ja nende osakaalud. Kuna ühes meetmes võib olla mitu sekkumist ja ühe sekkumise all mitu meedet, on oluline summade eristamine, et oleks võimalik jälgida kooskõla meetmete nimekirjaga. Käskkirja enda eelarve on näidatud käskkirjas või selle lisas, viimane on käskkirja osa. Seni kehtinud nõude, mille kohaselt tuleb selgitada seletuskirjas tegevuste vastavust seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga, juures rõhutame, et see nõue kehtib toetuse andmise tingimustele sõltumata selle vormist – nii TAT määrusele, TAT käskkirjale, TAT halduslepingule. Kui TAT käskkirjas nähakse ette, et tegevused täpsustuvad näiteks iga-aastase tegevuskava alusel, siis tuleb ka sel juhul rakendusasutusel tagada, et tegevused on vastavuses seirekomisjonis heakskiidetud valikukriteeriumide ja -metoodikaga. Rõhutame, et TAT seletuskirjas tuleb põhjendada elluviija valikut. Eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks määramisel tuleb TAT käskkirja seletuskirjas põhjendada, miks ja millisel õiguslikul alusel saab elluviijale määratud tegevusi lugeda avaliku halduse ülesanneteks, mitte majandustegevuse raames osutatavateks tegevusteks või teenusteks. Punktiga 37 lisatakse § 48 nõue esitada investeeringute kava ja selle muudatused Rahandusministeeriumile ja korraldusasutusele, et jälgida võimalikke muudatusi eelarves ja seirenäitajates. 11 Punktiga 38 täiendatakse eelnõu § 52 rakendussättega, mis on vajalik ühendmääruse § 11 alusel korraldatavate ostumenetluste sujuvaks üleminekuks. Kehtestatakse põhimõte, et enne määruse muudatuse jõustumist varasema ühendmääruse redaktsiooni kehtivuse ajal algatatud ostumenetlused viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. Ostumenetlus on algatatud, kui hinnapakkumiste võtmisel on hinnapäring välja saadetud või riigihangete registris läbiviidavate ostumenetluste korral on riigihangete registris avaldatud teade. Rakendussäte aitab vältida segadust ja erinevaid tõlgendusi pooleliolevate ostumenetluste korraldamisel. Punktiga 39 määrust täiendatakse lisadega 1–3, lisatakse ühendmäärusele tööajatabeli näidis, mis on ette nähtud ühendmääruse § 16 lõikes 2. Toetuse andjatele ja toetuse saajatele on tabel tehtud kättesaadavaks korraldusasutuse personalikulude arvestamise juhendis. Samuti lisatakse ühendmäärusele „“Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise andmekoosseis“ ja “Kliimakindluse tagamise hindamise aruande andmekoosseis“. Paragrahviga 2 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrust nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“. Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõikega 11, muudatus toob praktikas kaasa rahalise mõju (vt seletuskirja 6. osa). Muudatus puudutab riigihangete rikkumisi, mille korral võib vähendada finantskorrektsiooni määra. Tegemist on erandliku sättega, mida saab rakendada vaid juhul, kui täidetud on järgmised eeldused: 1. esineb rikkumist kergendav asjaolu ja 2. finantsmõju EL eelarvele on vähetõenäoline, aga mitte välistatud. Seega on eelkirjeldatud erandit võimalik kasutada vaid siis, kui rikkumise olemust ja raskust silmas pidades oleks üldise finantskorrektsiooni määra kohaldamine ebaproportsionaalne. Kuivõrd üldistes finantskorrektsiooni määrades on juba arvestatud rikkumise enda olemusest tulenevat eelduslikku finantsmõju, peab finantskorrektsiooni määra vähendamine olema selle rikkumise eripära arvestades põhjendatud ja proportsionaalne. Sisus on muudatus seotud hiljutiste kohtulahenditega3, kus kohtud asusid seisukohale, et vaidlusaluse rikkumise tulemusel ei saanud tekkinud kahju olla suur või puudus üldse, mistõttu ei ole kohaldatud finantskorrektsioonimäär proportsionaalne ja rakendada tuleks väiksemat finantskorrektsiooni määra. Sealjuures leidsid kohtud, et kuna rakendusüksusel ei olnud finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel kaalutlusõigust ja ühendmäärus ei näinud 25% määra vähendamise võimalust sellisel juhul ette ka erandina, tuli ühendmääruse § 227 lg 1 jätta vastuolu tõttu määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõikega 2 kohaldamata. Normitehniliselt ei tooda erandlikke olukordi iga rikkumise paragrahvi, vaid täiendatakse määruse § 21 uue lõikega erinevatele riigihangete rikkumistele kohalduvate erandlike finantskorrektsiooni määradega. Muudatus mõjutab olemuslikult ka määruse § 228 rakendamist, kus finantskorrektsiooni määrade kaalutlemisel on varasemalt praktikas lähtutud analoogia alusel §-dega 22–22⁷ nimetud rikkumistele vastavast protsendimäärast. Ka § 228 rakendamisel on võimalik 3 Tallinna Ringkonnakohtu 07. mai 2024. a otsus haldusasjas 3-22-833 Tallinna Halduskohtu 24. mai 2024. a otsus haldusasjas 3-24-22 12 kohaldada madalamat finantskorrektsiooni määra, kui analoogia korras rakendatav finantskorrektsiooni määr oleks rikkumise raskust ja olemust arvestades ebaproportsionaalne. Punktiga 2 lisatakse uus paragrahv raamlepingute kohta. Eesmärk on selgelt välja tuua, et raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid. Oluline on rõhutada, et see põhimõte on praktikas kehtinud ka varasemalt ja kehtib ka praegu. Paragrahv 3 sätestab määruse jõustumise, milleks on 5. august 2024. a. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei kehtestata uusi termineid, neid kasutatakse ühissätete määruse ja ÜSS2021_2027 tähenduses. 5. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu muudab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud ÜSS2021_2027 rakendamiseks ja täiendab Vabariigi Valitsuse määrust, mis on antud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse alusel. Seadused on kooskõlas vastava perioodi EL määrustega ja viimased on viidatud seaduste eelnõu peatükis „Eelnõu vastavus EL õigusele“. 6. Määruse mõjud Eelnõul ei ole otseseid mõjusid Eesti keskkonnaseisundile, majandusarengule ja sotsiaalsele olukorrale. Eelnõu § 2 punkti 1 muudatusel, mis puudutab erandina finantskorrektsiooni määrade vähendamist, on rahaline mõju. Määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõike 2 ja ühissätete määruse artikli 103 lõike 1 kohaselt teevad liikmesriigid eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid ning seejuures võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. 14. mail 2019. a võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks (С(2019) 3452 final) (EK suunised). Selle otsuse põhjenduse 4 järgi kajastavad suunised „kogemusi, mis on saadud riigihanke-eeskirjade rikkumise korral tehtavaid finantskorrektsioone käsitlevate eelmiste [komisjoni 2013. a] suuniste kohaldamisel, ning neis täpsustatakse proportsionaalsuse põhimõtte ning direktiivide 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL kohaselt tehtavate korrektsioonide suurust“. Põhjenduse 6 järgi peaks komisjon neid suuniseid kasutama selleks, et tagada liidu rahastatavate kuludega seotud finantskorrektsioonide tegemisel liikmesriikide võrdne kohtlemine, läbipaistvus ja proportsionaalsus. Komisjoni suuniste põhjenduse 6 kohaselt 13 „tuleks [neist] lähtuda finantskorrektsioonide tegemise menetlustes, mis algatatakse pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva“ ehk pärast 14. maid 2019. Euroopa Komisjoni suunised ei ole aga liikmesriikidele kohustuslikud (Riigikohtu seisukoht, PSJV asjas 5-23-2, p 77-78). Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et nimetatud suunised ei ole kohustuslikud ei toetuse saaja, toetuse andja ega Eesti kohtute jaoks, kuna on antud kooskõlas määruse nr 1303/2013 artikliga 144 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid [- --], artikli 101 lõikega 8, mis mõlemad reguleerivad üksnes Euroopa Komisjoni enda tehtavaid finantskorrektsioone. Ka otsuse C(2019) 3452 põhjendustest 1 ja 5 ning artiklist 2 nähtuvalt on suunised adresseeritud Euroopa Komisjoni asjaomastele talitustele, mitte liikmesriikide rakendusüksustele (Riigikohtu halduskolleegiumi 7. juuni 2017. a otsus asjas 3-3-1-96-16, punkt 19; 31. mai 2023. a otsus nr 3-20-2402/47, punkt 23). Korraldusasutus on pöördunud Euroopa Komisjoni poole küsimusega, kas liikmesriigil on võimalik Euroopa Komisjoni suunistes toodud finantskorrektsiooni määradest kõrvale kalduda, kui rikkumise raskust ja võimalikku finantsmõju arvestades ei oleks suunistes toodud finantskorrektsiooni määr proportsionaalne, ning sellised kulud ka sertifitseerida. Euroopa Komisjon on väljendanud seisukohta, et liikmesriik ei pea tingimata kohaldama Euroopa Komisjoni suunistes toodud finantskorrektsioonimäärasid. Suuniste eesmärk Euroopa Komisjoni vaatest on ühtlustada halduspraktikat liikmesriikide üleselt. Kulude sertifitseerimisel aga lähtub Euroopa Komisjon siiski suunistes toodud finantskorrektsiooni määradest ning liikmesriik peab sellisel juhul leidma ise vahendid selliste kulude katmiseks. Seega ei ole võimalik Euroopa Komisjoni suunistest tuleneva finantskorrektsiooni ja ühendmääruses toodud erandi alt kohaldatava finantskorrektsiooni vahet Komisjonile sertifitseerida. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määrus on töövahend toetuse andmiseks, sh taotleja nõuetele vastavuse kontrolliks. Toetuse andmise administreerimisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 5. augustil 2024. a. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu rakendusasutustega (ministeeriumid) ja Riigikantseleiga, kes täidavad rakendusasutuse ülesandeid. 14