Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 113-24/279512 Otsuse kuupäev 15.07.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustus Tallinna Südalinna Kooli riigihankes „Tallinna Südalinna Kooli toitlustushange“ (viitenumber 279512) hankija otsusele jätta kõrvaldamata P. DUSSMANN EESTI OÜ Menetlusosalised Vaidlustaja, Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Hankija, Tallinna Südalinna Kool, esindaja Mattias Mikli Kolmas isik, P. DUSSMANN EESTI OÜ, esindaja vandeadvokaat Ott Saame Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustus Tallinna Südalinna Kooli riigihankes „Tallinna Südalinna Kooli toitlustushange“ (viitenumber 279512). 2. Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-ilt P. DUSSMANN EESTI OÜ kasuks välja P. DUSSMANN EESTI OÜ lepingulise esindaja kulud 1053,33 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta Baltic Restaurants Estonia AS-i poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.05.2024. a avaldas Tallinna Südalinna Kool (edaspidi ka Hankija) sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega läbiviidava riigihanke „Tallinna Südalinna Kooli toitlustushange“ (viitenumber 279512) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Erimenetluse korra (edaspidi Kord). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.05.2024. a, esitasid pakkumused Baltic Restaurants Estonia AS, P. DUSSMANN EESTI OÜ, OÜ ORFEUM ja AS Tuleleek. 2. Tallinna Südalinna Kooli direktori 06.06.2024 otsusega „Riigihanke „Tallinna Südalinna Kooli toitlustushange“ sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pakkumuste vastavaks tunnistamine ning pakkumuste hindamine“ (edaspidi Otsus):  1) tunnistati AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i, OÜ ORFEUM ja P. DUSSMANN EESTI OÜ pakkumused vastavaks; 2) hinnati kõiki pakkumusi 100 punktiga; 3) otsustati korraldada kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate vahel liisuheitmine. Liisuheitmine toimus 17.06.2024. a ning selle võitis AS Tuleleek. 3. 17.06.2024. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Baltic Restaurants Estonia AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele jätta kõrvaldamata P. DUSSMANN EESTI OÜ (edaspidi ka Kolmas isik). 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 25.06.2024 kirjaga nr 12.2-10/113 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 28.06.2024 ja neile vastamiseks 03.07.2024. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Baltic Restaurants Estonia AS-i, vaidlustuses ja 28.06.2024. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Hankija kontrollinud enne liisuheitmist pakkujatel kõrvaldamise aluste puudumist, vaid plaanib tõenäoliselt vastava kontrolli läbi viia üksnes liisuheitmisel edukaks osutunud pakkuja, AS-i Tuleleek suhtes1. Liisuheitmise korraldamine ilma eelnevalt pakkuja(te) kõrvaldamise aluste esinemise sisulist kontrolli teostamata ja pakkujaid vajadusel kõrvaldamata, on õigusvastane. RHS ja Kord võimaldavad kõrvaldamise aluste kontrolli teostada kogu erimenetluse vältel, mitte ainult eduka pakkuja väljaselgitamise järel. Vaidlustaja hinnangul oli antud erandlikel asjaoludel kõigi pakkujate kõrvaldamise aluste sisuline kontroll ja pakkujate vajadusel kõrvaldamine enne liisuheitmist ja eduka pakkuja väljaselgitamist kohustuslik, vältimaks vastuollu minekut riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (eelkõige proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted). On õige, et eduka pakkuja puhul tuleb kõrvaldamise aluste esinemist pärast liisuheitmist ja pakkumuse edukaks tunnistamist nagunii kontrollida. Probleem seisneb antud juhul aga tõigas, et kui liisuheitmisel osaleb pakkuja, kellel esineb kõrvaldamise alus (olenemata, kas ta osutub edukaks või ei), on iga liisuheitmisel osaleja võiduvõimalus vastavalt vähenenud, sest kui Hankija oleks enne liisuheitmist niisuguse pakkuja kõrvaldanud, oleks liisuheitmisel vähem osalejaid ja iga osaleja võidu tõenäosus suurem. Õiguspäraseks ei saa pidada olukorda, kus liisuheitmisel osalevad pakkujad, kelle Riigihankes osalemise „kõlblikkust“ ei ole üldse kontrollitud, ja kes niimoodi ebaõiglaselt teiste pakkujate edukaks osutumise tõenäosust kunstlikult kahandavad. Seega, Hankijal tuleb õiguspärase liisuheitmise korraldamiseks eelnevalt kontrollida, ega liisuheitmisel osalenute puhul ei eksisteeri kõrvaldamise aluseid ning antud juhul tuleb Kolmas isik, kelle puhul esinevad kõrvaldamise alused, kõrvaldada ja korraldada uus liisuheitmine. 5.2. Korra p 7.2 sätestab: Edukaks pakkumuseks tunnistatakse üks pakkumus, mis saab alusdokumendis sätestatud hindamiskriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Kui enim väärtuspunkte saanud pakkumusi on rohkem kui 1, siis selgitatakse edukas pakkumus liisuheitmise teel pakkujate vahel, kelle pakkumused said võrdselt enim väärtuspunkte.[---]. Käesoleval juhul on Hankija andnud hindamisel kõigile vastavaks tunnistatud pakkumustele võrdselt 100 punkti ning otsustanud korraldada kõigi vastavaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujate vahel liisuheitmise. Hankija pidanuks enne liisuheitmist kontrollima ka kõrvaldamise aluste puudumist. 1 Vaidlustuskomisjon märgib, et 17.06.2024 on Hankija teinud otsused tunnistada AS-i Tuleleek pakkumus edukaks ning jätta edukas pakkuja, AS Tuleleek menetlusest kõrvaldamata ning kvalifitseerida. 2 (10) 5.3. RHS § 126 lg 2 järgi määrab hankija riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks RHS 3. ptk 2. jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. RHS § 126 ega Kord ei reguleeri selgelt, millal kõrvaldamise aluste kontroll läbi viia tuleb. RHS § 126 ega Kord ei näe kõrvaldamise aluste kontrolli puhul ette ka RHS § 104 kohaldumist (RHS § 104 lg 8 ls 2 sätestab, et pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist [---] ning teeb otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise [---] kohta). Teisalt on Korra p-is 1.4 ette nähtud RHS § 52 lg 3 ehk nn pöördmenetluse rakendamine. RHS § 52 lg 3 sätestab, et hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHS-is sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lg 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Samas, olenemata, kas üldreeglina tuleks antud riigihankes kontrollida vaid eduka pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist (pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse järel) või mitte, on Korra p-is 3.7 sätestatud, et: Hankijal on õigus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu erimenetluse vältel. 5.4. Õiguskirjanduses2 on RHS § 104 lg-te 7-8 kohta selgitatud: Direktiivi 2014/24/EL art 59 lg 4 esimese lõigu järgi on hankijal täiendavate dokumentide nõudmise õigus, kui see on tema arvates menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalik. Niisiis on RHS § 104 lg 7 eesmärk võimaldada hankijal sellekohase vajaduse ilmnemisel kontrollida kohe mõne või kõigi pakkujate või taotlejate osas kõrvaldamise aluste esinemist ja/või nende kvalifikatsiooni piisavust ning teha vajadusel kontrolli tulemusele vastav otsus. [---] RHS § 104 lg 8 sõnastuse kohaselt viiakse nn sisuline kontroll selle sätte alusel läbi alles pärast seda, kui pakkumus on RHS § 117 lg 1 teise lause alusel edukaks tunnistatud. Selliselt on RHS § 104 lg 8 alusel otsuse tegemine võimalik üksnes edukaks tunnistatud pakkuja suhtes. Sätte aluseks olevast direktiivist sellist piirangut ei tule. Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-st 2 ja art 59 lg 4 teisest lõigust tuleneb üksnes hankija kohustus kontrollida enne lepingu sõlmimist sisuliselt kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust. Direktiivi eesmärk on tagada, et ühtegi lepingut ei sõlmitaks pakkujaga, kes tulnuks riigihankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. Selle eesmärgi täitmiseks ei ole vältimatult vajalik, et hankija kontrolliks RHS § 104 lg 8 alusel ajaliselt rangelt alles pärast ettevõtja edukaks tunnistamist. [---]. 5.5. Antud juhul ei olnud Hankijal Korra p-ist 3.7 tulenevalt mitte ainult õigus, vaid ka kohustus teostada pakkujate kõrvaldamise aluste puudumise sisulist kontrolli (ja vajadusel pakkujad kõrvaldada) enne liisuheitmist. Pakkuja, kellel puhul eksisteerib tegelikult kõrvaldamise alus, vähendab oma osalusega liisuheitmisel kõikide teiste pakkujate võiduvõimalusi. 5.6. On tõsi, et eduka pakkuja kõrvaldamise aluste esinemist tuleks pärast liisuheitmist ja pakkumuse edukaks tunnistamist nagunii kontrollida (ning tema kõrvaldamise korral uus liisuheitmine läbi viia). Ilmne on ebaõiglus aga juhul, kui kõrvaldamise alustega pakkuja liisuheitmisel edukaks ei osutu, nagu Riigihankes liisuheitmisel juhtuski. Tekib olukord, kus liisuheitmisel edu saavutamise tõenäosus on tema osalemise tõttu kunstlikult vähendatud (osalevaid pakkujaid on rohkem) ning kõikide pakkujate (sh Vaidlustaja) võiduvõimalus on väiksem. Kusjuures Vaidlustajal puudub sellisel juhul ka efektiivne võimalus oma õigusi kaitsta, sest kõrvaldamise alustega pakkuja suhtes, kes ei osutunud liisuheitmisel edukaks, ei tehta enam ühtegi otsust, mida vaidlustada saaks. 5.7. Eeltoodud põhjustel on Vaidlustaja seisukohal, et Korra p-i 3.7 tuleb tõlgendada kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (eelkõige proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõte) nii, et kui hindamise tagajärjel selgub, et edukas pakkuja valitakse välja liisuheitmise tulemusena, tuleb Hankijal enne liisuheitmise korraldamist läbi viia kõrvaldamise aluste kontroll. Vaid nii on tagatud õiglane ja kohane konkurents liisuheitmisel osalemisel. 2 M.A.Simovart. M.Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, § 104, p 37 ja 44. 3 (10) 5.8. RHS § 126 lg 9 sätestab, et hankija kontrollib (sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse puhul) enne hankelepingu sõlmimist ettevõtjal RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Korra p-is 3.2 on aga sätestatud, et Hankijal on lisaks õigus kõrvaldada erimenetlusest pakkuja, kellel esineb mõni RHS § 95 lg 4 punktides 2-12 sätestatud kõrvaldamise alus või RHS § 95 lg 41 sätestatud kõrvaldamise alus. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja RHS § 95 lg 4 p-des 2-12 või RHS § 95 lg 41 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Hankija kontrollib ise eelnimetatud kõrvaldamise aluste puudumist Eestis asuval pakkujal, mida tal on võimalik tasuta kätte saada avalikest andmekogudest (AvTS § 431). Kui pakkuja ei asu Eestis või pakkuja kohta nõutavad andmed ei ole tasuta kättesaadavad andmekogu kaudu tuleb pakkujal hankija nõudmisel esitada pakkuja asukohariigi vastava pädevusega ametiasutuse tõendid kõrvaldamise aluste puudumise kohta. 5.9. RHS § 95 lg 4 p-i 8 järgi võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. RHS § 95 lg 5 sätestab, et RHS § 95 lg 4 p-te 2–11 kohaldatakse riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. 5.10. Ainuüksi riigihangete registrist (edaspidi RHR) nähtub, et liisuheitmisele lubatud Kolmandal isikul on viimase kolme aasta jooksul esinenud korduvaid hankelepingute rikkumisi: 1) riigihankes viitenumbriga 252942 sõlmitud hankelepingu kohta on märgitud, et hankeleping öeldi üles seoses P. DUSSMANN EESTI OÜ suutmatusega lepingut täita; 2) riigihankes viitenumbriga 249448 sõlmitud hankelepingu kohta on märgitud, et hankelepingu täitmisel on P. DUSSMANN EESTI OÜ suhtes kohaldatud kolmel korral leppetrahvi seoses puudustega teenuse osutamise kvaliteedis. Veel nähtub muudest avalikest allikatest, et P. DUSSMANN EESTI OÜ on korduvalt toitlustusteenuse hankelepinguid rikkunud, mis RHR-is ei kajastu, kuid milliste rikkumiste osas on tähelepanu juhtinud ka Rahandusministeerium. 5.11. RHS § 95 lg 4 p-i 8 rakendamine ja selle alusel pakkuja kõrvaldamine on hankija hindamis- ja kaalutlusotsus. Antud juhul ei ole Hankija teadaolevalt Kolmandal isikul kõrvaldamise aluste esinemist kontrollinudki, ammugi teinud põhjendatud otsust, kas antud juhul on RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis täidetud ning kas Kolmas isik tulnuks kõrvaldada. Kolmanda isiku puhul esinevad avalike andmete põhjal RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud asjaolud ning Hankija pidanuks neid kontrollima ja Kolmanda isiku enne liisuheitmist kõrvaldama. 5.12. Eelnevalt viidatud ebaõiglus on tänaseks realiseerunud, sest 17.06.2024 kell 10.30 toimus liisuheitmine, mille tulemusena osutus võitjaks AS Tuleleek ning Vaidlustaja võiduvõimalus oli Kolmanda isiku liisuheitmisel ebaõige osalemise tõttu väiksem. Kolmanda isiku suhtes, kes ei osutunud liisuheitmisel edukaks, ei tehta enam ühtegi otsust, mida vaidlustada saaks. Vastav kontroll viiakse läbi üksnes liisuheitmisel edukaks osutunud pakkuja, AS-i Tuleleek suhtes, kelle kõrvaldamise aluste kohta Vaidlustajal infot pole. 5.13. Kolmanda isiku kõrvaldamise aluste kontrollimata jätmine enne liisuheitmisele lubamist või alternatiivselt tema kõrvaldamata jätmise otsus enne liisuheitmist on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada. Vaidlustaja ei tea, et AS-i Tuleleek suhtes oleks tehtud edukaks tunnistamise otsus, ent tulenevalt otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tõlgendab Vaidlustaja olukorda nii, et käesoleva vaidlustuse rahuldamisel tuleb Hankijal võimalikud vahepealsed järgnevad otsused kehtetuks tunnistada ning uus liisuheitmine läbi viia. 5.14. 28.06.2024. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.14.1. Korra p 3.7 võimaldab Hankijal kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu erimenetluse vältel ning mitte ainult eduka pakkuja väljaselgitamise järel ehk tegemist on Hankija kaalutlusõigust võimaldava sättega. „Haldusmenetluse käsiraamatus“ on selgitatud: Kaalutlusreeglid võivad tuua kaasa kaalutlusõiguse ahenemise. Tegemist on olukorraga, kus vaid üks kaalutlusnormi alusel tehtav valik oleks kooskõlas kaalutlusreeglitega ja seega õiguspärane. Puudub põhjus, miks ei võiks sama olukord ka hankemenetluses tekkida. Vaidlustuses esitatud põhjustel oligi antud erandlikel asjaoludel 4 (10) kõigi pakkujate kõrvaldamise aluste sisuline kontroll ja pakkujate vajadusel kõrvaldamine enne liisuheitmist ja eduka pakkuja väljaselgitamist kohustuslik. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku seisukohaga, justkui oleks antud juhul tagantjärele vaidlustatud RHAD – vaidlustuses on selgitatud, miks tuleks RHAD p-de 3.7 koosmõjus RHS-iga antud juhul tõlgendada nii, et Hankija ei võinud liisuheitmisele lubada kõrvaldamise alustega pakkujaid. Igal juhul ei saanud ühelgi pakkujal (sh Kolmandal isikul) olla juba ainuüksi RHAD p-ist 3.7 tulenevalt õigustatud ootust, et Hankija ei võiks või ei peaks nende kõrvaldamise aluseid enne liisuheitmist kontrollima. Vaidlus puudub, et RHAD ega RHS ei välista ega keela kõrvaldamise aluste sisulist kontrolli enne liisuheitmist – küsimus on vaid, kas niisugune teguviis võiks teatud juhtudel Hankijale kohustuslikuks muutuda. 5.14.2. Korra p-is 1.4 ette nähtud RHS § 52 lg 3 ehk nn pöördmenetluse rakendamise võimalus oleks asjakohane ja kohaldatav, kui Riigihankes oleks edukas pakkuja selgunud hindamise tulemusena, ilma liisuheitmiseta (Korra p-id 7.1-7.2) – niisugusel juhul ei tekiks vaidlustuses kirjeldatud ebaõiglast olukorda, kui kõrvaldamise aluste sisuline kontroll viidaks läbi ainult hindamisel edukaks osutunud pakkuja suhtes. 5.14.3. Vaidlustaja jääb seisukohale, et probleem seisnebki antud juhul tõigas, et kui liisuheitmisel osaleb pakkuja, kellel esineb kõrvaldamise alus (olenemata, kas ta osutub edukaks või ei), on iga liisuheitmisel osaleja (sh Vaidlustaja) võiduvõimalus vastavalt vähenenud, sest kui Hankija oleks enne liisuheitmist niisuguse pakkuja kõrvaldanud, oleks liisuheitmisel vähem osalejaid ja iga osaleja võidu tõenäosus suurem. 5.14.4. Vaidlustaja ei nõustu Hankija käsitlusega tõenäosusteooriast (kui eeldada Kolmanda isiku kõrvaldamise aluse olemasolu olnuks igal juhul Vaidlustaja võiduvõimalus 1/3). Niisugune tõlgendus oleks pädev, kui Kolmas isik oleks osutunud liisuheitmise võitjaks (ning tema kõrvaldamise aluseid oleks kontrollitud edukaks tunnistamise järel ning kõrvaldamise korral oleks korraldatud uus liisuheitmine kolme osalejaga, kus igaühe võiduvõimalus oleks tõepoolest 1/3). Antud juhul korraldati aga Kolmanda isiku osalusel nelja osalejaga liisuheitmine. Juhul, kui Kolmas isik oleks kõrvaldatud enne liisuheitmist, olnuks liisuheitmisel kolm osalejat. 5.14.5. Hankija väide, et Kolmanda isiku suhtes ei esine RHS § 95 lg 4 p-is 8 nimetatud kõrvaldamise alust (või kui esineb, poleks Kolmanda isiku kõrvaldamine proportsionaalne), ei ole asjakohane. Hankija vastusest tulenevalt puudub vaidlus, et Hankija ei ole vastavat kontrolli käesolevas riigihankes Kolmanda isiku suhtes läbi viinud ega ole saanud vastavat kaalumis- ja hindamisotsust teha. Lisaks ei saa Hankija väitega ka sisuliselt nõustuda – Vaidlustaja välja toodud rikkumised on olulised ja pidevad. 5.14.6. Vaidlustaja on teadlik, et 17.06.2024 hilisõhtul tegi Hankija otsused liisuheitmise võitja AS-i Tuleleek pakkumuse edukaks tunnistamise ning tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta (edastatud Vaidlustajale 18.06.2024). Nende otsuste vaidlustamiseks puudub vajadus. Kui vaidlustuskomisjon peaks Vaidlustajaga vaidlustatud otsus(t)e õigusvastasuse osas nõustuma ja selle/need otsuse(d) kehtetuks tunnistama, tähendab see niigi, et konkureeriv pakkuja langeb hankemenetlusest välja ja/või Hankija peab oma varasemaid otsuseid vaidlustusmenetluse tulemusest lähtuvalt korrigeerima. 6. Hankija, Tallinna Südalinna Kool, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 21.06.2024 kirjaga) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankijal on kohustus kontrollida pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist enne liisuheitmist. RHS § 52 lg-s 3 kehtestatud pöördmenetluse kasutamine on Hankija seadusest tulenev õigus. Samuti on Hankija Korra p-is 1.4 näinud ette võimaluse kasutada pöördmenetlust (RHS § 52 lg 3). 6.2. Hankija ei pidanud enne eduka pakkuja väljaselgitamist vajalikuks viia läbi kõrvaldamise aluste kontrolli, kuna omab ülevaadet pakkujate, sh P. DUSSMANN EESTI OÜ, rikkumistest. Hankija viis eelmise aasta lõpus läbi kõikide Tallinna koolide ja lasteaedade ning nende toitlustajate ulatusliku küsitluse ja omab seetõttu head ülevaadet pakkujate kitsaskohtadest. Samuti on Hankija 2024. aasta jooksul viinud läbi mitmeid lasteaedade toitlustamishankeid, mille käigus on edukate pakkujate, sh P. DUSSMANN EESTI OÜ kõrvaldamise aluseid kontrollitud. Hankijal on õigus (mitte kohustus) kõrvalda pakkuja 95 lg 4 p-i 8 alusel. 5 (10) P. DUSSMANN EESTI OÜ eelnevate lepingute rikkumised ei ole piisavad, et oleks õigustatud ning proportsionaalne pakkuja kõrvaldamine § 95 lg 4 p-i 8 alusel. 6.3. Vaidlustaja on tuginenud ekslikule arvamusele, et P. DUSSMANN EESTI OÜ kaasamise tulemusel on vähenenud nende võimalus võita. Hankija arvates on tegemist tõenäosuse eksliku tõlgendamisega. Nelja pakkuja puhul on igal pakkujal 25% võiduvõimalust, kolme pakkuja puhul 33.3% võiduvõimalust. Isegi kui ühel pakkujal esineksid kõrvaldamise alused ning ta lubatakse liisuheitmisele, ei oleks statistiliselt ükski teine pakkuja pandud teiste pakkujatega võrreldes ebaõiglasesse olukorda järgnevatel põhjustel: 1) kui liisuheitmise võidaks pakkuja, kellel esinevad kõrvaldamise alused, siis pärast selle pakkuja edukaks tunnistamist teostaks Hankija talle kõrvaldamise aluste kontrolli. Kõrvaldamise aluste kontrolli tulemusel peaks Hankija edukaks tunnistamise otsuse tühistama ning korraldama uue liisuheitmise kolme ülejäänud pakkuja osalusel (kõigil 33,3% võiduvõimalust). Sellisel juhul viidaks läbi 2 liisuheitmist (pakkujal ei ole kohustust tulla liisuheitmisele kohale), kuid seetõttu ei ole ühtegi pakkujat koheldud kuidagi seadusevastaselt ega ebaõiglaselt; 2) kui liisuheitmise võidaks pakkuja, kellel ei esine kõrvaldamise alused (nagu Riigihankes), ei oleks samuti ükski pakkuja võrreldes teiste pakkujatega halvemas seisus. Kõigil neljal pakkujal on liisutõmbamisel võrdne võiduvõimalus (igaühel 25%), kuid lepingusse saamise võimalus on vaid kolmel pakkujal (igaühel 33,3%); 3) mõlemal eelkirjeldatud juhul selgub võitja igal juhul 3 ettevõtte seast, kellel puuduvad kõrvaldamise alused, ja kõigil neil on igal ajahetkel ühesugused võiduvõimalused. 6.4. Pöördmenetluse kasutamine on Hankija enda otsustada ning Hankijal ei ole Riigihankes seadusest tulenevat kohustust kontrollida pakkujatel kõrvaldamise aluste puudumist enne liisutõmbamist. Hankija ei ole liisuheitmise läbiviimisega enne kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli vähendanud ühegi pakkuja võiduvõimalusi (seda isegi juhul, kui mõnel pakkujal peaksid esinema kõrvaldamise alused). 7. Kolmas isik, P. DUSSMANN EESTI OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 21.06.2024. a ja 03.07.2024. a kirjadega) ning palub jätta vaidlustus rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil tunnistada kehtetuks Tallinna Südalinna Kooli direktori 06.06.2024 otsus või muu hankija vaikimisi tehtud otsus osas, millega ei kõrvaldatud P. DUSSMANN EESTI Osaühingut riigihankest nr 279512 [---]. Kolmandale isikule teadaolevalt ei ole Hankija teinud otsust, millega jäeti Kolmas isik riigihankest kõrvaldamata, mistõttu pole Vaidlustajal õigust sellist otsust vaidlustada. Vaidlustus kuulub vastavas osas läbivaatamata jätmisele RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel. 7.2. Vaidlustuse alus on väites, et Hankijal lasus Vaidlustaja hinnangul kohustus viia läbi kõigi pakkujate kõrvaldamise aluste sisuline kontroll ja pakkujate vajadusel kõrvaldamine enne liisuheitmist ja eduka pakkuja väljaselgitamist, vältimaks vastuollu minekut riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Sisuliselt väidab Vaidlustaja sellega, et Korra p-is 1.4 sätestatud pöördmenetluse (RHS § 52 lg 3) kohaldamise õigus on vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega ja et see ei kuulu Riigihankes kohaldamisele, sest esindavad mingid erandlikud asjaolud. Samuti väidab Vaidlustaja, et Hankijal ei olnud Korra p-i 3.7 alusel mitte üksnes õigus, vaid kohustus kontrollida enne liisuheitmist pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist. Eelnevast tuletab Vaidlustaja väite, et Hankija ei oleks tohtinud liisuheitmist sellisel kujul üldse läbi viia, sest Kolmas isik kuulub Vaidlustaja arvates menetlusest kõrvaldamisele ning osales seetõttu liisuheitmisel lubamatult. 7.3. Eeltoodu näol on sisuliselt tegemist Korra p-ide 1.4 (pöördmenetluse kohaldamise õigus), 3.7 (õigus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist enne liisuheitmist) ja 7.2 (liisuheitmise korraldamine juhul, kui enim väärtuspunkte saanud pakkumusi on rohkem kui 1) vaidlustamisega, mille puhul on vaidlustus esitatud hilinenult (RHS § 189 lg 1 koos lg 2 p 2) ja vaidlustus kuulub vastavas osas läbivaatamata jätmisele RHS § 192 lg 3 p-i 1 alusel. Vaidlustaja väide, et Hankija pidi pakkujate kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli läbi viima enne liisuheitmise korraldamist, on põhimõtteline, puudutab kõiki pakkujaid ning kogu Riigihanke hankemenetluse korraldust, sh välistab sisuliselt pöördmenetluse läbiviimise Korra p-is 7.2 sätestatud liisuheitmise eeltingimuste esinemisel. Selline hankemenetluse tingimusi ja korraldust puudutav vaidlus pidanuks aset leidma enne pakkumuste esitamist. 6 (10) 7.4. Vaidlustaja palub tunnistada kehtetuks Tallinna Südalinna Kooli direktori 06.06.2024 otsus või muu Hankija vaikimisi tehtud otsus osas, millega otsustati korraldada liisuheitmine nii, et liisuheitmisel sai osaleda ka P. DUSSMANN EESTI OÜ. Hankija tegi 06.06.2024 otsuse pakkujate vastavaks tunnistamise ning liisuheitmise korraldamise kohta. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine või Kolmanda isiku pakkumusele maksimaalsete väärtuspunktide andmine oleks õigusvastane. Kolmas isik on seisukohal, et puuduvad mistahes alused Otsuse kehtetuks tunnistamiseks osades, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus vastavaks ning millega anti Kolmanda isiku pakkumusele maksimaalsed väärtuspunktid (Otsuse p 1). Samuti puuduvad alused Otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega Hankija otsustas korraldada kõigi vastavaks tunnistatud pakkujate vahel, sh Kolmanda isiku osalusel, liisuheitmise vastavalt Korra p-idele 7.2 ja 7.3 (Otsuse p 2). 7.5. Hankija käitus Riigihanke hankemenetluses vastavalt enda poolt kehtestatud erimenetluse reeglitele. Asjaolu, et Hankija võib kohaldada pöördmenetlust, s.o kontrollida pakkumuste vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ja hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi, sh korraldada eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ka liisuheitmise, enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (RHS § 52 lg 3 ls 1 koos Korra p-idega 1.4, 3.7, 7.1-7.3), oli kõigile pakkujatele teada juba enne pakkumuste esitamist. 7.6. Vaidlustaja väidetud kohustust kontrollida pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist enne liisuheitmise läbiviimist ei tulene RHS-ist, sh riigihangete läbiviimise üldpõhimõtetest, ega RHAD-ist. Kedagi ei kohelda ebavõrdselt, sest kõrvaldamise aluste puudumist ei kontrollitud enne liisuheitmist ühelgi pakkujal. Ühestki seadusest ei tulene Hankijale kohustust kontrollida enne liisuheitmist üksnes Kolmanda isiku kõrvaldamise aluste puudumist (see oleks võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine Kolmanda isiku suhtes). Tegemist on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega, mille puhul on hankijal lai diskretsioon hanke menetlusreeglite kehtestamisel (RHS § 126 lg 2). Vaidlustuses püstitatud õiguslikud seisukohad viiksid praktikas absurdse tulemuseni, mille kohaselt pole võrdselt enim väärtuspunkte saanud pakkumuste puhul pöördmenetluse rakendamine ning menetluse lihtsustamine hankijale mingil juhul lubatud. See ei ole ilmselt olnud seadusandja tahe ei RHS § 126 lg 2 ega § 52 lg 3 kehtestamisel. 7.7. Vaidlustaja väidab, et Hankija on jätnud õigusvastaselt hindamata Kolmanda isiku varasemaid hankelepingute rikkumisi RHS § 95 lg 4 p-i 8 kontekstis ning peab Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmist enne liisuheitmise läbiviimist õigusvastaseks. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamise alused Kolmanda isiku osas puuduvad. Kui Hankijal peaks tõepoolest lasuma kohustus kontrollida pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist enne liisuheitmise läbiviimist, siis tuleb Hankijal see kontroll kõigi pakkujate osas läbi viia ning sellisel juhul esitab Kolmas isik omapoolsed detailsed selgitused ja tõendid Hankijale. 7.8. 03.07.2024 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.8.1. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja täiendava väitega, et Riigihankes on aset leidnud Hankija kaalutlusõiguse ahenemine selliselt, et Hankijale oli antud erandlikel asjaoludel kõigi pakkujate kõrvaldamise aluste sisuline kontroll ja pakkujate vajadusel kõrvaldamine enne liisuheitmist ja eduka pakkuja väljaselgitamist kohustuslik. Vaidlustaja väidetud kohustus oleks loogiliselt mõeldav üksnes juhul, kui Hankijal lasuks konkreetsetel asjaoludel seadusest tulenevalt kohustus üks või teine pakkuja menetlusest kõrvaldada ja selline kõrvaldamine alus (ja seega ka menetlusest kõrvaldamise kohustus) olnuks Hankijale enne liisuheitmist (ilma kõrvaldamise aluste kontrolli läbi viimata) teada. 7.8.2. Vaidlustaja osundab RHS § 95 lg 4 p-ile 8 kui Kolmanda isiku kõrvaldamise alusele. RHS § 95 lg 4 (sh p 8 sätestatud asjaolude esinemisel) sisaldab aga omakorda Hankija kaalutlusõigust, mis tähendab, et isegi vaidlustuses esitatud faktiliste väidete tõendatust eeldades (s.o, et Kolmas isik on tõepoolest pannud toime Vaidlustaja väidetud RHS § 95 lg 4 p-i 8 tunnustele vastavad minetused) ei tulene sellest Hankijale kohustust Kolmas isik menetlusest kõrvaldada, vaid Hankija võib seda teha. Seega isegi vaidlustuses esitatud faktiliste väidete tõendatust eeldades ei saa tõsikindlalt väita, et Hankija oleks Kolmanda isiku käesolevast menetlusest kõrvaldanud. Seetõttu ei saa ka tõsikindlalt väita, et Kolmas isik ei oleks liisuheitmisel osalenud juhul, kui pakkujate kõrvaldamise aluste kontroll oleks aset 7 (10) leidnud enne liisuheitmist. Kui aga Hankijal puudub kohustus Kolmas isik menetlusest kõrvaldada, siis ei saa loogiliselt ka tõsikindlalt väita, et pakkujate kõrvaldamise aluste kontrolli liisuheitmisele eelnev läbiviimine oleks muutnud Vaidlustaja tõenäosust osutuda liisuheitmisel edukaks. 7.8.3. Kolmas isik pole toime pannud RHS § 95 lg 4 p-is 8 kirjeldatud minetusi. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Puudub vaidlus, et Hankija viib Riigihanget läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena RHS §-is 126 sätestatud korras. RHS § 126 lg 2 kohaselt Hankija määrab riigihanke alusdokumentides sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest. RHS § 126 lg-st 7 tulenevalt peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgima RHS §-is 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. RHS § 126 lg-de 2 ja 7 koosmõjus peab hankija sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel järgima enda poolt riigihangete alusdokumentides määratud menetluskorda ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Vaidlusaluses Riigihankes on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse menetluskord kehtestatud Korras. Vaidluse lahendamisel on olulised eelkõige Korra järgmised punktid: 1) Korra p 1.4, mis sätestab: Hankijal on õigus erimenetluses kohaldada RHS § 52 lg 3; 2) Korra p 3.7, mille kohaselt: Hankijal on õigus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu erimenetluse vältel. 9. Riigihankes kasutas Hankija Korra p-ist 1.4 ning RHS § 52 lg-st 3 tulenevat õigust nn pöördmenetluse läbiviimiseks, s.o õigust kontrollida üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni ning temal kõrvaldamise aluste puudumist. Vaidlustaja on vaidlustanud Hankija otsuse jätta Kolmas isik menetlusest kõrvaldamata. Seejuures leiab Vaidlustaja, et kuna Riigihankes selgitati edukas pakkumus välja liisuheitmise tulemusel, puudus Hankijal õigus nn pöördmenetluse kasutamiseks ning Hankija jättis õigusvastaselt kontrollimata pakkujatel kõrvaldamise aluste esinemise enne hindamisel sama punktide hulga saanud pakkumuste seast eduka pakkumuse selgitamist liisuheitmise teel, mistõttu liisuheitmisel osales Kolmas isik, kes Vaidlustaja hinnangul oleks tulnud Riigihankest kõrvaldada. 10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlusaluses Riigihankes on Hankija kasutanud õiguspäraselt Korra p-is 1.4 sätestatud õigust nn pöördmenetluse kasutamiseks ning Hankijal puudus kohustus pakkujatel kõrvaldamise aluste kontrollimiseks enne liisuheitmise läbiviimist. 10.1. Nii Korra p 1.4 kui ka RHS § 52 lg 3, millele Korra p 1.4 viitab ja tugineb, märgivad selgelt ja üheselt mõistetavalt, et nn pöördmenetluse kasutamine on hankija õigus. RHS ega Kord ei kehtesta mingeid tingimusi, millest tulenevalt hankijal oleks teatud asjaolude esinemisel keelatud RHS § 52 lg-s 3 sätestatud menetluse kasutamine. Hankijal on nn pöördmenetluse kasutamisel üksnes kohustus tagada, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga kes oleks tulnud hankemenetlusest kõrvaldada (RHS § 52 lg 3 ls 2 ja § 104 lg 8). Seega ei sea RHS ja Kord mingeid piiranguid pöördmenetluse kasutamisele, samuti ei näe Kord ega RHS ette, et nn pöördmenetluse kasutamiseks peaks Hankija tegema eraldi otsuse või seda kuidagi põhjendama. 10.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Korra p-ist 3.7 tulenevalt oli Hankijal mitte ainult õigus vaid ka kohustus teostada pakkujate kõrvaldamise aluste puudumise sisuline kontroll (ja vajadusel pakkujad kõrvaldada) enne liisuheitmist. Vaidlustuskomisjon möönab, et tulenevalt Korra p-ist 3.7 on Hankijal õigus kontrollida pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kogu erimenetluse vältel (sama sätestab hankemenetluse kohta RHS § 104 lg 7), kuid taas on tegemist Hankija õigusega. Seda, millises olukorras Hankija võiks või koguni peaks pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist kontrollima (nt liisuheitmise korral), Kord ette ei näe. Seega on selle üle otsustamine Hankija 8 (10) ainupädevuses. On ilmne, et Korra p-i 3.7 eesmärk on anda Hankijale avaram võimalus saavutada pakkuja menetlusest kõrvaldamise kui institutsiooni eesmärki – seda, et hankelepingut ei sõlmitaks isikuga, kelle puhul esinevad RHS-is sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolud. Käesoleval juhul on see eesmärk vaieldamatult täidetud. Vaidlustaja ei ole väitnud, et ettevõtja puhul, kelle pakkumus tunnistati liisuheitmise tulemusel edukaks ning kellega tuleks sõlmida hankeleping (AS Tuleleek), esineksid asjaolud, mis võiksid olla aluseks tema menetlusest kõrvaldamiseks. 10.3. Vaidlustuskomisjon juhib tähelepanu ka RHS § 126 lg-le 9, mis sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses hankija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Seega isegi juhul, kui Hankija ei oleks sätestanud Korra p-ides 1.4 ja 3.7 kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli võimalust, oleks Hankijal olnud seadusest tulenev kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist, kuid üksnes enne hankelepingu sõlmimist ning üksnes RHS § 95 lõikes 1 sätestatud nn kohustuslike kõrvaldamise aluste osas. Seega ei ole seadusandja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses pidanud vajalikuks sätestada, et kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli võib teostada kogu erimenetluse vältel, s.o ka nö harilikus korras, enne pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste tegemist. 10.4. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et RHS-iga kooskõlas kehtestatud Korra p-ides 1.4 ja 3.7 on üheselt sätestatud Hankija õigus ise otsustada, millisel juhul kasutada nn pöördmenetlust, ning millises erimenetluse etapis teostada pakkujate kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli. Hankija on Riigihankes kasutanud oma õigust kontrollida menetlusest kõrvaldamise aluste puudumist üksnes edukaks tunnistatud pakkuja puhul ja ole rikkunud sellega Korra ega RHS-i sätteid. 10.5. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et Hankija poolt Korra p-is 1.4 sätestatud nn pöördmenetluse kasutamise õigus võiks kuidagi sõltuda viisist, millega edukas pakkumus välja selgitatakse, käesoleval juhul liisuheitmise kasutamisest (vaidlustuskomisjon nii ei arva ja leiab eeltoodud põhjustel, et Kord ega RHS seda ette ei näe), siis Riigihankes esinenud asjaoludel ei ole Hankija nn pöördmenetluse kasutamisega rikkunud RHS-is sätestatud proportsionaalsuse ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid. Kõikidel liisuheitmisel osalenud pakkujatel (4) olid võrdsed võimalused liisuheitmine võita. Vaidlustaja võimalus ei olnud kuidagi väiksem ega suurem, kui ülejäänud kolmel pakkujal, sh liisuheitmise võitnud AS-il Tuleleek. Juhul, kui liisuheitmise tulemusel oleks tunnistatud edukaks pakkumus, mille esitaja puhul oleks tuvastatud menetlusest kõrvaldamise alused, oleks Hankijal tulnud see pakkuja menetlusest kõrvaldada ning viia eduka pakkumuse väljaselgitamiseks läbi uus liisuheitmine, milles osalejatel oleksid olnud taas täiesti võrdsed võimalused liisuheitmine võita. Seega ei ole Riigihankes rikutud proportsionaalsuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. 11. Kuna Hankijal ei olnud kohustust kontrollida pakkujatel kõrvaldamise aluste puudumist enne liisuheitmist, ta võis Korra p-ist 1.4 tulenevalt kasutada nn pöördmenetlust ning oli kohustatud RHS § 126 lg-st 9 tulenevalt kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist RHS § 95 lg 1 sätestatu osas enne hankelepingu sõlmimist, ei pidanud Hankija kontrollima kõrvaldamise aluste puudumist Kolmandal isikul, kelle pakkumus ei osutunud edukaks ning kellega Hankija hankelepingut sõlmida ei kavatsenud ega saanud. Seega puudub käesolevas vaidluses vajadus analüüsida Vaidlustaja väiteid, millest tulenevalt oleks tema arvates tulnud Hankijal Kolmas isik menetlusest kõrvaldada. Vaidlustusmenetluse kulud 12. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 12.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 12.2. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1053,33 eurot (käibemaksuta), 5 h 35 min õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 160 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt täies ulatuses välja mõista. 9 (10) 12.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 10 (10)