Hankija vastus vaidlustusele

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 12.07.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 280484 Hankija: Eesti Energia AS Registrikood: 10421629 Lelle tn 22, 11318, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen advokaat Mario Sõrm advokaat Anu Liinsoo Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Lelle 22 Holding OÜ Registrikood: 12786616 Tartu mnt 14, 10117, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151, Tallinn e-post: [email protected] VASTUS VAIDUSTUSELE TAOTLUSED 1. Jätta vaidlustus RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata vaidlustuse taotluse p- de 2.3, 2.4, 2.9, 2.11, 2.12 osas ja muude punktide osas rahuldamata; 2. Alternatiivselt p-s 1 esitatud taotlusele, jätta vaidlustus täies ulatuses RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata; 3. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel hankija menetluskulud vaidlustaja kanda. Mõista hankija kantud menetluskulud hankija kasuks välja vaidlustajalt.  Sorainen – 2/18 – 1. VAIDLUSTUSE ASJAOLUD 1. Eesti Energia AS (edaspidi ka hankija) algatas 06.11.2023 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse (viitenumbriga 270064) Eesti Energia AS-ile Tallinnasse kontori üüripinna rentimiseks. Nimetatud riigihange lõpetati lepinguta 18.04.2024. 2. Hankija algatas uue konkurentsipõhise läbirääkimistega riigihanke sama hankeobjekti hankimiseks 17.06.2024 (viitenumbriga 280484). Käesolevas riigihankes oli taotluste esialgseks esitamise tähtajaks 16.07.2024. Sealjuures kordavad käesoleva hanke tingimused väga suures ulatuses eelmise riigihanke tingimusi. 3. Lelle 22 Holding OÜ (edaspidi ka vaidlustaja), kes ei vaidlustanud esimese riigihanke tingimusi ning esitas eelmises riigihankes ka taotluse, esitas käesolevas riigihankes 08.07.2024 vaidlustuse riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka RHAD), täpsemalt 15 erineva tingimuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja hankija kohustamiseks viia vaidlustatud tingimused RHS-iga kooskõlla (edaspidi ka vaidlustus). 4. Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VaKo) võttis vaidlustuse 09.07.2024 teatega menetlusse. 5. Hankija hinnangul esinevad alused jätta vaidlustus mitme punkti osas läbivaatamata. Alternatiivselt tuleb vaidlustus aga alljärgnevatel põhjustel jätta täielikult rahuldamata. 2. HANKIJA SEATUD TINGIMUSED ON ÕIGUSPÄRASED 6. Alljärgnevalt vastab hankija vaidlustuses esitatud vaidlustaja väidetele. Lihtsustamaks VaKo-l argumentatsiooni järgimist, on hankija oma argumendid esitanud võimalusel samas järjekorras nagu neid on käsitlenud vaidlustaja ning nimetanud vaidlustatavaid tingimusi võimalusel samamoodi nagu vaidlustaja. 2.1. Netokäibe nõue ei riku vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja on õiguspärane 7. Hankija on RHAD-s kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse taotleja majanduslikule ja finantsseisundile järgmises sõnastuses: Pakkuja/taotleja (ühispakkuja kui terviku) viimase kolme hanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta keskmine netokäive peab olema vähemalt kolm (3) miljonit eurot. Pakkuja/taotleja esitab hankijale väljavõtted majandusaasta aruannetest, vajadusel hankija nõudmisel ka asjakohaseid tõendeid. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, nõuab hankija, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtja vastutavad hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt (vt RHS § 103 lg 3). 8. Hankija nimetab antud tingimust sarnaselt vaidlustajale edaspidi ka netokäibe nõudeks. 2.1.1. Netokäibe nõue ei saa rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi 9. Riigihankes 270064 „Tallinna kontori üüripinna rentimine“, mis vahetult käesolevale riigihankele eelnes, oli hankija seadnud järgmises sõnastuses netokäibe nõude: Pakkuja kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel käesoleva hanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal peab olema olnud vähemalt 3 miljonit eurot igal aastal. 10. Võrreldes käesolevas riigihankes seatud netokäibe nõudega, erines riigihankes 270064 kehtestatud netokäibe nõue selle poolest, et arvestati kolme lõppenud majandusaasta asemel kahte ning kolme aasta keskmise käibe asemel, oli kriteeriumiks, et mõlemal lõppenud majandusaastal pidi netokäive ületama 3 miljonit eurot igal aastal.  Sorainen – 3/18 – 11. Toodud võrdlust võib nii lihtsustada, et käibe ajalises mõõtes on käesolevas riigihankes seatud tingimus veidi karmim, kuid keskmise käibe arvesse võtmise osas ka leebem. Näiteks, kui käesolevas riigihankes osaleks taotleja, kes on tegutsenud kaks viimast majandusaastat,1 siis vastaks ta praeguses riigihankes netokäibe nõudele, kui esimesel majandusaastal olnuks tema netokäive nt 2 miljonit eurot ja teisel majandusaastal 4.1 miljonit eurot.2 12. Riigihankes 270064 selline taotleja aga iseseisvalt netokäibe nõudele ei vastanuks, kuna esimese majandusaasta netokäive olnuks väiksem kui 3 miljonit eurot. 13. Sihtkoht, kuhu see sissejuhatus meid aga viib on aga see, et riigihankes 270064 esitas vaidlustaja taotluse koos kinnitusega, et tema kogu majandustegevuse netokäive viimasel kahel käesoleva hanke algamise ajaks lõppenud majandusaastal on olnud vähemalt 3 miljonit eurot igal aastal.3 See erineb aga vaidlustuse p-s 3.3 esitatud väitest, et vaidlustaja netokäive on viimasel kolmel majandusaastal olnud hoopiski vahemikus 1-5-1.8 miljonit eurot. 14. Võimalik, et sellise kinnituse esitamise põhjus oli see, et vaidlustaja riigihankes 270064 esitatud taotlusele oli lisatud allkirjastamata volikiri ühistaotleja esindamise kohta. Selles dokumendis oli ühistaotlejaks nimetatud ka Pan-Estonian OÜ-d. 15. Kui eeldada, et riigihankes 270064 oli vaidlustaja tegelikult soovinud esitada ühistaotlust, kuid ei olnud suutnud kõiki dokumente selleks õigesti vormistada, siis saab sellest järeldada, et tegelikult ei valmista kolme miljoni euro suuruse käibenõude täitmine koos mõne oma kontserni teise ettevõtjaga vaidlustajale mingit probleemi. 16. Nimelt kuulub vaidlustaja suurde Colonna kontserni. Kui heita pilk Colonna kodulehele,4 siis seal on kirjeldatud, et ettevõtte portfelli kuulub ligi 100 ärihoonet, milles on kokku ligi 285 000 ruutmeetrit üüritavat pinda ja 700 üürnikku. Colonna portfelli kirjeldaval kodulehe osal on eraldi välja toodud ka hoone Lelle 22, mille kohta on märgitud: Eesti Energia peakontor, 14 korruseline administratiivhoone, mille ankurrentnikuks on AS Eesti Energia. 5 17. Naastes riigihankes 270064 esitatud vaidlustaja taotluse juurde, siis äriregistri andmetel on Pan-Estonian OÜ asukoht sama mis vaidlustaja asukoht. Tema e-posti aadress on samuti nagu vaidlustajal [email protected] ja jagatakse ka ühist telefoninumbrit +372 6418698. Sama asukohta, e-posti aadressi ja telefoninumbrit jagavad mh ka Colonna Varahaldus OÜ ja Colonna Capital OÜ ning tõenäoliselt veel arvukalt muid kontserni äriühinguid. 18. Hankija eesmärk ei ole käesolevas vastuses asuda detailselt lahkama Colonna kontserni äriühingute omavahelisi seoseid aga kõik saavad ju eelnevast aru, et arvestades vaidlustaja omandisuhteid ja majanduslikku tausta, ei valmista vaidlustajale käesolevas riigihankes seatud netokäibe nõude täitmine tegelikkuses mingeid raskusi. 19. Vaidlustaja on vahetult enne käesolevat riigihanget kinnitanud, et tema majandustegevuse netokäive viimasel kahel lõppenud majandusaastal on olnud vähemalt 3 miljonit eurot igal aastal. Vaidlustaja on suure ärikinnisvara kontserni liige ja on varasemalt üles näidanud tahet kaasata vahetult eelnenud riigihankesse teisi kontserni ühinguid. Sellises olustikus ei saa vaidlustaja mure „kõrge netokäibe nõude“ osas olla tõeline, vaid see on kunstlik ja otsitud. 20. Kuna vaidlustaja võimalusi taotluse esitamiseks netokäibe tingimus ei takista, siis ei saa tal olla ka RHS § 192 lg 3 p 7 mõttes selle tingimuse vaidlustamiseks vaidlustuse esitamise õigust. Sellest lähtudes tuleks vaidlustuse taotluse p-s 2.11 esitatud nõue jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. 1 Kui kohaldada RHS § 100 lg 1 p 4 mõttes täiendit „sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“. 2 Keskmine netokäive aasta kohta oleks siis 2+4,1/2=3,05 miljonit eurot. 3 Hankijale teadaolevalt on viidatud teave VaKo-le riigihangete registri kaudu kättesaadav. 4 https://www.colonna.ee/ (11.07.2024). 5 https://www.colonna.ee/portfolio-item/lelle-22/ (11.07.2024).  Sorainen – 4/18 – 2.1.2. Netokäibe nõue on proportsionaalne ja kasutab konkurentsi efektiivselt ära 21. Kui VaKo peaks leidma, et vaidlustajal on, vastupidiselt eespool toodud asjaoludele, siiski subjektiivne õigus vaidlustuses esitatud argumentidel netokäibe nõuet vaidlustada, siis selgitab hankija alljärgnevalt, et netokäibe nõue on ka igati õiguspärane. 22. Kvalifitseerimise tingimuse õiguspära hinnatakse RHS § 98 lg 1 kohaselt lähtudes kahest eeldusest – tingimus peab vastama hankelepingu esemele ja olema sellega proportsionaalne. 23. Vaidlustaja pole vaidlustanud netokäibe nõude vastavust hankelepingu esemele RHS § 98 lg 1 mõttes, mistõttu hankija seda oma vastuses ka käsitlema ei asu. Seetõttu puudutab hankija alljärgnevalt vaid proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise väiteid. (a) Netokäibe nõue on proportsionaalne 24. Vaidlustaja väidab, et hankija määratletud netokäibe nõue on selgelt ebaproportsionaalne. Samuti väidab vaidlustaja, et hankija ei ole selgitanud, millega on sedavõrd kõrge netokäibe nõue põhjendatud. Vaidlustaja netokäive on viimasel kolmel majandusaastal vaidlustaja väitel vahemikus 1,5-1,8 mln eurot. 25. Alustades vaidlustaja väitest, et hankija ei ole selgitanud, millega on vaidlustaja väitel sedavõrd kõrge netokäibe nõue põhjendatud, siis see etteheide on kohatu kahel põhjusel. 26. Esiteks ei tulene RHS-ist ega hankijale teadaolevast haldus- ja kohtupraktikast, et hankijal lasuks RHS-ist tulenev üldine ja proaktiivne kohustus selgitada, millega on netokäibe tingimus põhjendatud. Hankijal on õigus RHS § 98 alusel kvalifitseerimise tingimusi seada, kuid RHS- ist ei tulene üldist kohustust asuda tingimusi ettevõtjatele ennetavalt põhjendama. Antud juhul ei kohaldu ka RHS § 100 lg 3 teises lauses sätestatud põhjendamise kohustus, kuna hankija ei ole seadnud aastakäibeks suuremat summat, kui kahekordne lepingu eeldatav maksumus. Seetõttu puudub vaidlustaja sellisel etteheitel mistahes õiguslik alus. 27. Teiseks on vaidlustaja hankijalt netokäibe tingimuse kohta RHS 46 lg 1 alusel selgitusi küsinud ja hankija on neile ka kohaselt vastanud, esitades vaidlustaja küsitud põhjendused.6 Seega eksib vaidlustaja siingi asjaolude esitamisel. 28. Minnes vaidlustaja tõstatatud proportsionaalsuse argumendi juurde, siis netokäibe nõude seadmise üldiseks mõtteks on kindlustada, et ettevõtja oleks eeldatavalt võimeline lepingut tulevikus nõuetekohaselt täitma ja vastutama lepingu täitmisel tõusetuda võivate probleemide eest. Teisisõnu on netokäibe nõude peamiseks eesmärgiks tuvastada taotleja eeldatav võime kanda hankelepingu täitmise majanduslikku koormat.7 29. Riigihangete seadus on Euroopa Liidu õiguse eeskujul näinud selle üldreegli ette § 100 lg-s 3, mille kohaselt võib hankija nõuda netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Kui hankija soovib seada kõrgemat netokäibe nõuet, kui kahekordne eeldatav maksumus, peab ta seda RHAD-s põhjendama. 30. Hankija on vaidlustajale riigihangete registri teabevahetuses avaldanud, et hankelepingu eeldatav maksumus on 24,1 miljonit eurot.8 See asjaolu oli vaidlustajale vaidlustuse esitamise ajaks teada ja vaidlustaja ei ole hankijale ette heitnud, et hankija oleks hankelepingu eeldatava maksumuse kuidagi valesti arvutanud. Sellest saab järeldada, et ka vaidlustaja arvates on hankelepingu eeldatav maksumus õigesti määratud. 6 Riigihangete registri teabevahetuse sõnum 865392. 7 Vaske, V. Toimetajad Simovart, M ja Parind, M. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, paragrahv 100 komm., p 28. 8 Riigihangete registri teabevahetuse sõnum 865392.  Sorainen – 5/18 – 31. Kirjanduses on selgitatud, et RHS § 100 lg-d 3 tuleb tõlgendada nõnda, et kahekordset eeldatava maksumuse piiri ei tohiks ületada nõutav minimaalne aastakäive. Jätkates kirjanduses selgitatut: Seega tuleks reeglit kohaldada iga-aastasele või majandusaastate keskmisele käibele ning referentsperioodi nõutav kumulatiivne käive võib olla eeldatavalt vastava arvu kordaja võrra suurem.9 32. Ka VaKo on enda praktikas RHS § 100 lg-d 3 mõistnud samamoodi: Seega on seadusandja pidanud üldjuhul ebaproportsionaalseks taotlejate kvalifitseerimiseks esitatavat netokäibe nõuet, mis on ühe aasta kohta suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus [...].10 33. Lõpetuseks on ka Rahandusministeerium oma kodulehel selgitanud, et RHS § 100 lg-ga on 3 kooskõlas, kui hankelepingu eeldatav maksumus on nt 100 000 eurot ja hankija nõuab, et pakkujal peab viimase kolme aasta jooksul olnud igal aastal või keskmiselt netokäive vähemalt 200 000 eurot.11 34. Selge on see, et hankija ei ole minimaalseks aastakäibe keskmiseks nõudnud kahekordset hankelepingu eeldatavat maksumust (2x24 mln eurot). Samamoodi ei ole hankija minimaalseks käibe keskmiseks kehtestanud ühekordset hankelepingu eeldatavat maksumust (24 mln eurot). Tegelikkuses on hankija nõudnud aastakäibe keskmiseks ca üht seitsmendikku hankelepingu eeldavast maksumusest, ehk aastale taandatuna 3 miljonit eurot. 35. Kirjanduses on täiendavalt selgitatud, et kuni kahekordse eeldatava maksumuse määrani võib netokäibe nõude proportsionaalsust eeldada.12 Sellest saab omakorda järeldada, et kui netokäibe nõue ei ületa eelviidatud kahekordset riigihanke eeldatava maksumuse määra, saaks seda ebaproportsionaalseks pidada üksnes väga erilistel asjaoludel. 36. Vaidlustaja ei ole selliseid erilisi asjaolusid aga vaidlustuses esitanud ning selleks ei saa pidada lihtsustatult tõika, et vaidlustaja väitel ta ise seda tingimust täita ei suuda. Kuigi nagu eespool kirjeldatud, ei ole sellises suuruses netokäibe nõue vaidlustajat riigihankes 270064 kuidagi taotlust esitamast heidutanud. 37. Netokäibe nõude proportsionaalsuse hindamisel tuleb mh arvesse võtta kohtupraktikas selgitatut, mille kohaselt on VaKo ja kohtu roll hankija seatud tingimuste kontrollimisel piiratud ja piirdub paljudel juhtudel ilmselge asjakohatuse või meelevaldsuse testiga.13 Seda on VaKo rõhutanud ka tingimuste hindamisel proportsionaalsuse vaatevinklist.14 38. Veelgi enam, VaKo on varasemalt selgitanud, et tema kontrolli ulatus kahekordset maksumuse määra ületavate käibenõuete osas on piiratud üksnes sellega, kas hankija on vastava põhjenduse riigihanke alusdokumendis esitanud ja kas see põhjendus on sisuline, kuid hankija kaalutlust kõrgema käibenõude seadmisel VaKo hinnata ei saa.15 39. Kui halduspraktikas on leitud, et VaKo-l ei ole kahekordset maksumuse määra ületavate käibenõuete korral õigust hankija valikutesse sisuliselt sekkuda,16 on väga raske mõista, (1) millisel kaalutlusel peaks VaKo või kohtu kontrolli ulatus olema oluliselt laiem selliste netokäibe nõuete kontrollimisel, mis on ühe aasta kohta ca üks seitsmendik hankelepingu 9 Vaske, V. Toimetajad Simovart, M ja Parind, M. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, paragrahv 100 komm., p 39. 10 VaKo 130-21/233711, p 6.1.1.2. 11 Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad- kusimused#kvalifikatsioon (vastus küsimusele nr 1) (11.07.2024). 12 Vaske, V. Toimetajad Simovart, M ja Parind, M. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, paragrahv 100 komm., p 36 13 TlnRKo 3-20-1202, p 10. 14 VaKo 4-21/229780, p 8.4.1. 15 VaKo 85-19/209780, p 8-9. 16 Ibid., p 9.  Sorainen – 6/18 – eeldatavast maksumusest ja (2) mille osas kehtib nii kui nii RHS § 100 lg-st 3 tulenev proportsionaalsuse eeldus. 40. Isegi kui jätta kõrvale RHS § 100 lg-st 3 tulenev proportsionaalsuse eeldus, siis on hankija kaalutlused sellise tingimuse seadmiseks olnud asjakohased ja põhjendatud. Netokäibe nõude määratlemine toimus järgmistel kaalutlustel. 41. Esiteks on hankijal igati mõistlik eeldada, et taotlejal on finantsvõimekus ja kogemus uue või renoveeritava üüripinna ehitamisel, sh selle vastavusse viimisel tehniliste tingimustega. Nii hindab hankija juba enda kuludeks hangitaval üüripinnal ca 1,5 miljonit eurot aastas, millele lisanduvad ka kõrvalkulud. Hankija nõuetele vastava uue hoone ehitamise või olemasoleva hoone renoveerimise kulud võivad jääda vahemikku 9-21 miljonit eurot, sõltuvalt sellest, kas ehitatakse uus hoone või renoveeritakse olemasolev hoone. 42. Lisaks esmasele investeeringule peab taotlejal olema ka eeldatav finantsiline võimekus katta edasise, kuni 15 aasta pikkuse üüriperioodi majanduslikku koormat. 43. Arvestades selliste maksumustega ja sellega hankelepingu täitjale kaasneva majandusliku koormaga, on igati põhjendatud ja proportsionaalne nõuda aastakäibes väljendatud võimekust sellises ulatuses, nagu hankija praegusel juhul teinud on. Samuti ei ole eeltoodud kaalutlused ega selle alusel seatud netokäibe nõue ilmselgelt meelevaldne ega kuidagi asjakohatu. 44. Netokäibe nõude kujundamisel võttis hankija eeskuju ka kogemusest, mille hankija sai oma Tartu kontori üüripinna riigihankest (viitenumbriga 242000). Viidatud riigihanke esemeks oli üüripinna hankimine, mille suurus on 1900 m2 ja hankija seatud netokäibe nõudeks 1 miljon eurot. Ehk siis üüripind oli ca neli korda väiksem ja netokäibe nõue kolm korda väiksem. 45. Seega, isegi kui kaasa minna vaidlustaja kunstliku mänguga ja teeselda, nagu takistaks netokäibe nõue vaidlustajal taotlust esitamast, siis on vaidlusalune tingimus RHS § 3 lg 1 ja § 98 lg 1 mõttes proportsionaalne ja vaidlustus tuleb selle punkti osas jätta rahuldamata. (b) Netokäibe nõue võimaldab konkurentsi efektiivset ärakasutamist 46. Vaidlustaja ei ole oma vaidlustuses eristanud, millises osas peab ta netokäibe nõuet olevat vastuolus just RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. 47. Haldus- ja kohtupraktika pinnalt võiks üldistada, et kui tingimus on proportsionaalne, siis ei peaks lihtsasti tekkima kahtlust, kas tingimus samal ajal konkurentsi efektiivselt ära kasutab. Kui tingimus on proportsionaalne, tähendab see samal ajal ka seda, et konkurentsi on efektiivselt kaasatud. 48. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet mõistetakse üldjuhul lihtsustatult nii, et selleks on esmalt tarvilik, et riigihankes osalevaid ettevõtjaid oleks palju.17 49. Kohtute ja VaKo pikaaegses praktikas on hankija seatud nõuete väidetavat konkurentsi piiravat iseloomu testitud ka sellega, milline on reaalne huvi riigihanke suhtes. Siinkohal on tähendust omistatud sellele, mitu pakkujat võinuks riigihankes huvi korral pakkumuse esitada,18 mitu ettevõtjat on pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjatena registreerunud 19 või mitu kvalifitseeritud taotlejat riigihankes on ja milline on tõenäosus, et nood pakkumuse esitavad.20 50. Kohtu- ja vaidlustuspraktikas on näiteks leitud, et põhjendamatuid takistusi konkurentsile ei ole tehtud juba siis, kui huvi korral võinuks riigihankes osaleda vähemalt kaks ettevõtjat.21 17 EKo C-538/07, Assitur, p 26. 18 TrtRKo 3-20-718, p 23; VaKo 60-21/233209, p 7.5. 19 TlnRKo 3-20-157, p 15; VaKo 4-21/229780, p 8.4.3. 20 VaKo 205-17/180426, p 9.2. 21 Alates TrtRKo 3-11-1300, p 14; TrtRKo 3-20-718, p 23; VaKo 152-22/256269, p 17; 130-21/233711, p 6.3.  Sorainen – 7/18 – 51. Arvestades, et info käesolevast riigihankest huvitatud ettevõtjate arvu kohta võib mõjutada vaidlustaja huvi pakkumuse esitamise suhtes või tema pakkumuse maksumust ja muid tingimusi, siis ei avalda hankija käesolevas seisukohas täpset arvu ettevõtjatest, kes on vaidlustatud riigihanke juurde registreerunud. Vaidlustuskomisjon saab riigihangete registrist vajadusel ettevõtjate arvuga ise tutvuda ning konkurentsi eeldatavas piisavuses veenduda. 52. Käesolevale riigihankele eelnenud sama esemega ja sarnaste tingimustega riigihanke (viitenumbriga 270064 ) juurde registreerus 17 ettevõtjat ja taotluse esitasid kokku 9 taotlejat. Hankija hinnangul pole põhjust eeldada, et käesoleva riigihanke juurde registreeruks vähem ettevõtjaid ning taotluse esitaks väiksem arv ettevõtjaid. Seetõttu ei ole netokäibe nõue ka konkurentsi piirav. (c) Vaidlustuse p-s 3.6 esitatud argumentatsioon ei ole asjasse puutuv 53. Vaidlustuse p-s 3.6 on vaidlustaja esitanud raskesti hoomatavat argumenti, mida hankija mõistab kokkuvõtlikult ja lihtsustatult nii, et netokäibe nõue on ebaproportsionaalne juba seetõttu, et hankija on kehtestanud samaaegselt netokäibenõudele ka kvalifitseerimise nõude varasemale kogemusele (edaspidi referentslepingute nõue). 54. Hankija hinnangul ei ole see vaidlustaja argument asjasse puutuv, kuna seadusest ega teadaolevast haldus- ega kohtupraktikast ei nähtu hankijale mingit otsest või kaudset keeldu või mistahes ebaproportsionaalsuse eeldust, kui hankija kehtestab kvalifitseerimise tingimused nii majanduslikule ja finantsseisundile kui ka tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. 55. Sisuliselt vaidleb vaidlustaja siin seadusandjaga, kes on hankijale andnud võimaluse ette näha netokäibe ja referentslepingute nõudeid samaaegselt. Pealegi on viidatud tingimuste ese sisult erinev – netokäibe nõudega tuvastatakse ettevõtja eeldatavat majanduslikku võimet täita tulevikus lepingut nõuetekohaselt ja selle majanduslikku koormat kandes, referentslepingute nõudega tuvastatakse aga ettevõtja eeldatavat võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita, tema varasemast tehnilisest ja kutsealasest kogemusest lähtudes. 56. Sarnase argumentatsiooni esitas üks teine vaidlustaja ka vaidlustusasjas 130-21/233711, asudes lihtsustatult seisukohale, et õigusvastane on see, kui referentslepingu nõue eeldab kitsast kogemust ühes valdkonnas, kuid netokäibe nõue arvestab käibega laiemas valdkonnas. 57. Vaidlustuskomisjon selgitas tollele vaidlustajale vastuseks, et kõnealused nõuded nähakse ette erinevate RHS sätete alusel (vastavalt RHS § 100 lg 1 p 4 ja § 101 lg 1 p 2) ja RHS ei eelda nende kehtestamist samasisulistena ja/või samadel põhimõtetel. 58. Isegi kui vaidlustajate mõttega kaasa minna, millega hankija ei nõustu, siis on raske näha, kuidas saaks netokäibe nõue, mis on ca üks seitsmendik hankelepingu eeldatavast maksumusest koosmõjus referentslepingute nõudega, mida saab täita ühe või mitme lepinguga, olla kuidagi ebaproportsionaalne. Rääkimata siinkohal järgmises punktis käsitletavast küsimusest, kuidas vaidlustaja ei pea kuigi kaugele vaatama, et nõuetele vastav referentsleping leida. 2.2. Referentslepingute nõue ei riku vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja on õiguspärane 59. Hankija on kehtestanud järgmise sõnastuses tingimuse taotleja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele: Pakkuja/taotleja peab olema riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täitnud sarnaseid (kinnisvara arenduse või ehitustööde lepingud, kus objektidele on väljastatud kasutusluba) lepinguid kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000 m2, mille hulgas oli vähemalt üks (1) objekt suletud netopinnaga 3 600 m2 või rohkem. 60. Vaidlustaja väidab, et nimetatud tingimuse õigusvastasus tuleneb asjaolust, et RHS § 101 lg 1 p-ga 1 on vastuolus kasutusloa nõudmine ilma samaväärset aktsepteerimata (vaidlustuse p 3.7). Lisaks viitab vaidlustaja vaidlustuse p-s 3.8 Tallinna Halduskohtu otsusele  Sorainen – 8/18 – kohtuasjas 3-22-1835, milles halduskohus on väidetavalt kasutusloa nõudmisega seonduvat selgitanud, kuid antud lahend ei ole hankijale kättesaadav. 61. Hankijale teadaolevalt esitati haldusasjas 3-22-1835 08.12.2023 apellatsioonkaebus, mistõttu ei ole eelduslikult tegemist jõustunud kohtulahendiga. Selliselt pole vaidlustajal võimalik ka viidatud lahendist tulenevatele kohtu mõtetele tugineda. 62. Hankija on seisukohal, et kõnealune nõue on kooskõlas RHS § 101 lg 1 p-ga 1 ja RHS § 3 p-s 3 sätestatuga. Isegi kui see nii ei oleks, siis ei ole sellel tingimusel puutumust vaidlustaja subjektiivsete õigustega, mistõttu tuleb vaidlustuse taotluse p 2.1.2 osas jätta RHS 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. 2.2.1. Kasutusloa eeldus ei riku vaidlustaja subjektiivseid õigusi 63. Selleks, et vaidlustus kõnealuse tingimuse suhtes rahuldamisele üldse kuuluda võiks, peab vaidlustaja esmalt ära näitama, kuidas ja millises puutumuses on hankija seatud tingimus tema subjektiivsete õigustega. Riigihanke alusdokumentide üle peetavas vaidluses tähendab see seda, et vaidlustaja peaks vähemalt usutavalt põhistama, kuidas piirab kvalifitseerimise nõue tema õigust tulevasele hankelepingule konkureerida. 64. Vaidlustuses esitatud väidetest ei nähtu, et kõnealune tingimus vaidlustaja subjektiivseid õigusi rikuks. Asjaolu, et vaidlustaja arvates tähendab referentslepingu tingimuses kasutatud sõna „kasutusluba“ seda, et kvalifitseerimiseks ei saa esitada kõikides Euroopa Liidu riikides täidetud ehituslepinguid, poleks asjakohane ka siis, kui vaidlustaja sooviks kvalifitseerimiseks esitada teises Euroopa Liidu liikmesriigis täidetud referentslepingut ja kui teises liikmesriigis kasutusloaga sarnast instrumenti ei eksisteeri. 65. Vaidlustajal puudub aga mistahes vajadus kvalifitseerimiseks esitada referentslepingut, mille puhul üldse võiks tõusetuda küsimus, kas objektile on väljastatud kasutusluba või kas selles riigis eksisteerib kasutusloale analoogne instrument. 66. Nimelt, nagu eespool juba kajastatud, korraldas hankija vahetult enne käesolevat hanget riigihanke 270064, mille ese oli sama ja tingimused suuresti samad. Selles riigihankes oli hankija seadnud referentslepingute nõude järgmises sõnastuses: Pakkuja peab olema perioodil 2018–2023 täitnud sarnaseid (kinnisvara arenduse / ehitustööde) lepinguid kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000 m2, mille hulgas oli vähemalt 1 objekt suletud netopinnaga 3 600 m2 või rohkem. 67. Võrreldes eelmises hankes sätestatud nõuet käesolevas hankes seatud referentslepingute nõudega, ei ole nende vahel sisulisi või märkimisväärseid erinevusi: 1) tingimuses on seatud suuresti kattuv periood – 2018-2023 või riigihanke algamisele eelnevad 60 kuud; 2) tingimuses on nõutud samasuguseid lepinguid – kinnisvara arenduse või ehitustööde lepingud; 3) lepingud pidid olema kogumahus suletud netopinnaga vähemalt 10 000 m2; 4) vähemalt üks objekt suletud netopinnaga 3 600 m2 või rohkem. 68. Seega seisnesid erinevused kahe riigihanke referentslepingute nõude vahel üksnes selles, et lepingute täitmise perioodid erinesid vähesel määral ning käesolevas riigihankes on nõutud kvalifitseerimise tingimuses, et objektile olnuks väljastatud kasutusluba. Riigihankes 270064 oli kasutusloa numbri esitamine nõutud RHAD vormis 1 – „Pakkuja referentslepingud“. 69. Riigihankes 270064 esitatud taotuse dokumentidele oli vaidlustaja lisanud vormi 1, milles loetles oma referentslepinguna büroohoone Lelle 22 ehk siis sellesama hoone, milles hankija praegu peakontorit peab. Lisatud oli ka kasutusloa number ja objekti suletud netopind. Hankija kontrollis ja tuvastas, et Lelle 22 hoonele on kasutusluba ka väljastatud.  Sorainen – 9/18 – 70. Hankijal pole hetkel alust arvata, et vaidlustaja esitatud referentsleping poleks vastanud riigihankes 270064 esitatud referentslepingute nõudele. Kuna erinevused kahe teineteisele vahetult järgneva riigihanke referentslepingute nõuete vahel on paljuski kosmeetilised, siis ei ole hankijal alust arvata, et vaidlustajal oleks tema kvalifitseerimiseks vajalik esitada mõnes sellises riigis täidetud hüpoteetilist referentslepingut, kus kasutusloa instrument puudub. 71. Sellises olustikus on selge, et objekti kasutusloa eeldus, sõltumata selle õiguspärasusest või õigusvastasusest, ei puuduta vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Kui tingimus ei puuduta aga vaidlustaja subjektiivseid õigusi, siis puudub vaidlustajal selle tingimuse osas RHS § 192 lg 3 p 7 mõttes vaidlustuse esitamise õigus. Populaarkaebused pole referentslepingute nõude osas lubatavad.22 72. Samamoodi pole kohtupraktikas peetud hankeasjas Eesti ettevõtjale kaebeõigust andvaks hankija eksimust, mille puhul jättis hankija hanketeate Euroopa Liidu teatajas avaldamata.23 Seetõttu tuleb vaidlustus vaidlustuse taotluse p 2.12 osas jätta läbi vaatamata. 2.2.2. Kasutusloa eeldus on vajalik ja põhjendatud 73. Isegi kui mingil põhjusel asuda seisukohale, et vaidlustajal on kasutusloa eelduse suhtes vaidlustuse esitamise õigus, siis on kasutusloa nõue vajalik ja põhjendatud. 74. Hankijale on oluline veenduda taotlejate suutlikkuses pakkuda õigusnormidele vastavaid büroopindu. Ehitusseadustiku (edaspidi ka EhS) § 50 lg 1 alusel antakse ehitisele kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitusseadustiku § 55 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitisele kasutusloa andmisest, kui ehitis ei vasta nõuetele. Kasutusloa nõue on põhjendatud, kuna aitab hankijal veenduda pakkuja nõuetekohaste hoonete pakkumise võimekuses. 75. Samuti ei ole hankija kasutusloale viidates pidanud kitsalt silmas üksnes Eesti õiguse alusel antavat kasutusluba, vaid aktsepteerib sellisena ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud mistahes kohast dokumenti, otsust, luba, mis lubab ehitist kasutada. Seega, isegi kui vaidlustus tuleks selle punkti osas läbi vaadata, tuleb see jätta rahuldamata. 2.3. Vaidlustaja väited Lelle nt 22 bürookorruse keskmise pindalast ei vasta tõele 76. Hankija on RHAD „Üüripinnale esitatavad üüritingimused“ p-s 1.10 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Keskmine bürookorruse (tööalad - töö-, nõupidamis- ja muud ruumid) pindala peab olema vähemalt 700 m². 77. Vaidlustaja väidab, et see tingimus on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3 ning § 88 lg-ga 7. Oma väite toetuseks selgitab vaidlustaja, et see tingimus on põhjendamatult „kõrge“ ja toob näitena välja, et Lelle tn 22 hoone keskmine bürookorruse pindala on ca 600 m2. Vaidlustaja väidab sedagi, et kui minimaalne üüripinna vajadus on juba kogumina sätestatud (7700 m2), siis on tema arvates ebaoluline, millise keskmise bürookorruse pindalaga see tagatakse. 78. Lisaks peab vaidlustaja põhjendamatuks ka seda, et hankija väidetavalt nõuab ca 100 m2 suuremat keskmist bürookorruse pindala, kuid samal ajal väiksemat üüripinna kogupindala. 79. Nendele väidetele vastamisel tuleb alustada sellest, et vaidlustaja eksib faktilistes asjaoludes. Hankija on kõnealuse nõude kujundanud osalt lähtudes oma kogemusest praegusel pinnal ehk siis vaidlustaja väljaüüritavates ruumides. Hankija on saanud praegusel pinnal veenduda, et sellise suurusega keskmine korrusepind on hankija tegevuste jaoks optimaalne. 22 Simovart, M., Pilving, I., Ginter, C. Toimetajad Simovart, M ja Parind, M. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne, § 185 komm, p 23 ja 25; TlnRKo 3-18-1684, p 14; 3-17-255, p 8. 23 TlnHKo 3-18-1684, p 15; TlnRKo 3-18-1684, p 13-16.  Sorainen – 10/18 – 80. Hankija andmete kohaselt on praegusel pinnal tema üüritavate bürookorruste pindala vahemikus 662,49-1291,87 m2, millest moodustub keskmine pindala suurusega 735,6 m2.. Kuna hanketingimused puudutavad keskmist bürookorruse pindala, siis on jäetud keskmise büroopinna arvestusest välja 1. korrus, kus paikneb fuajee, mis ei ole käsitletav bürookorrusena (joonis 1). Joonis 1. Üüritavate bürookorruste pindala vahemikus 662,49-1291,87 m2, millest moodustub keskmine pindala suurusega 735,6 m2 81. Joonisel 1 toodud andmete algallikaks on Lelle tn 22 üleandmise akt (Lisa 1). Kui vaidlustaja leiab, et tegelikkus üleandmise aktile ei vasta, mida võiks vaidlustuse p-st 3.12 justkui järeldada, siis võib menetlusosaliste vahel tõusetuda vajadus asuda seda küsimust ka omavahel lepinguõiguslikult lahendama. 82. Kui eeldada üleandmise aktis esitatud andmete õigsust, siis see tähendab, et ka praegu vaidlustaja poolt hankijale väljarenditavate korruste puhul on keskmine bürookorruse pindala üle 700 m2. Hankija varasem kogemus sellises suuruses keskmise pindalaga korruste osas on positiivne, mistõttu peab hankija seda nõuet oma vajaduste rahuldamiseks vajalikuks. 83. Bürookorruse keskmise suuruse nõue on suuremaid üüripindu otsivate ettevõtjate puhul tavapärane, mille eesmärk on tagada funktsionaalselt vajalike töötajate tööpinnad samadel korrustel. Nii nagu hankija selgitas vaidlustajale riigihanke teabevahetuses,24 on hankija eesmärk tagada, et hankija ettevõte asub ruumides, kus töötajad saavad võimalikult suurel määral töötada samal või väga lähedasel korrusel. See tagab hankija töötajate vahel sidusamat koostööd, rahulolu ning seeläbi ka positiivse mõju hankija eesmärkide saavutamisele. 84. Hankija on bürookorruse keskmise pindala nõude kujundamisel lähtunud ka sellest, et vaidlustaja saaks Lelle 22 ruumidega hankelepingule konkureerida. Kuna hankijale on teada, et vaidlustaja tänane Lelle 22 hoone ka antud tingimusele vastab, siis ei riku see nõue vaidlustaja subjektiivseid õiguseid ja vaidlustus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata või rahuldamata. 24 Teabevahetuse sõnum: 865392.  Sorainen – 11/18 – 2.4. Nõuded parkimiskohtade arvule ei riku vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja on ka õiguspärased 85. Hankija on RHAD „Üüripinnale esitatavad üüritingimused“ p-s 1.11 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Hankija parkimiskohtade vajadus on 250 kohta, millest 80 elektriautode laadimiseks. Nimetatud parkimiskohad peaksid eelistatult asuma hoones ja/või hoone lähedases parkimismajas või hoone läheduses välisterritooriumil. 86. Hankija on RHAD Lisa 1 „Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ p-s 5.1 ette näinud järgmise sõnastuses tingimuse: Hankija soovib hoonesse ja/või selle lähiümbrusesse 250 parkimiskohta, alljärgnevalt: [...]. Hankija nimetab viidatud nõudeid lihtsuse huvides nõueteks parkimiskohtade arvule. 87. Hankija hinnangul ei riku eeltoodud nõuded parkimiskohtade arvule, sõltumata sealjuures vaidlustaja väidetest nende nõuete õiguspärasuse kohta, vaidlustaja subjektiivseid õigusi, kuna vaidlustaja on juba üles näidanud võimet pakkuda enam kui 250 parkimiskohta. Seetõttu tuleb vaidlustuse p-s 2.4 ja 2.9 esitatud nõuded jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. 88. Kui VaKo leiab, et parkimiskohtade arvu nõude osas tuleb vaidlustus läbi vaadata, siis tuleb see aga jätta nimetatud punktide osas rahuldamata. 2.4.1. Nõuded parkimiskohtade arvule ei riku vaidlustaja subjektiivseid õigusi 89. Naastes juba korduvalt mainitud riigihanke 270064 juurde, siis selles oli parkimiskohtade arvule kehtestatud järgmised tingimused: 1) Riigihanke alusdokumendi Lisa 1 „Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ p-s 5.1 oli nõutud, et: Hankija soovib hoonesse ja/või selle lähiümbrusesse 250 parkimiskohta, alljärgnevalt: [...]. 2) Riigihanke alusdokumendi „Üüripinnale esitatavad üüritingimused“ p-s 1.11 oli omakorda sätestatud järgmist: Hoones ja/või hoone lähiümbruses on hankija soovitav parkimiskohtade vajadus 262 parkimiskohta, millest 72 elektriautode laadimiseks mõeldud parkimiskohta. Selguse huvides: parkimislahendus, seal hulgas parkimiskohtade arv, paiknemine jm on läbiräägitav. 90. Seega oli käesolevale riigihankele vahetult eelneva riigihanke raames hankija seatud parkimiskohtade vajadus 262 kohta, st vaidlustaja osutatud osas suurem. Muid sisulisi erinevusi kahe hanke parkimiskohtade arvu nõude vahel ei ole. 91. Vaidlustaja esitas viidatud riigihankes oma taotluse, mille raames esitas dokumendi pealkirjaga „Parkimise ja Toitlustuskohtade ülevaade“. Sellest nähtub, et vaidlustaja oli 262 parkimiskoha nõude vajaduse soovinud lahendada Lelle 22 parkimiskorrustega ja 0-korrusega, lähedal asuva parkimismaja võimalustega ning lisavõimalustega lähedasel kinnistul. 92. Seega nähtub eelnevast, et vaidlustaja on vähemasti enda arvates võimeline täitma ka tingimust, mille kohaselt tuleb parkimiskohtade arv tagada 262-le sõidukile. See viitab omakorda järeldusele, et parkimiskohtade arvu nõue vaidlustaja subjektiivseid õigusi ei riku. 2.4.2. Nõuded parkimiskohtade arvule on õiguspärased 93. Vaidlustaja väidab, et see tingimus on vastuolus Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ (edaspidi ka parkimiskohtade arvu normid) selgitades, et hankija üüripinna vajadus on 7700 m2, aga parkimiskohtade arvu normide järgi peaks sellise suurusega pinnale vastama 96 parkimiskohta kesklinnas ja 160 kohta vahevööndis. 94. Vaidlustaja leiab, et kuna hankija nõuab suuremat parkimiskohtade arvu, kui Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud nõuded ehituslubade väljastamisele, siis tekitab riigihanke  Sorainen – 12/18 – alusdokumendi „Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 5.1 õigusvastase takistuse pakkumuse esitamisele ja on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ja § 88 lg-ga 7. 95. Hankija on seisukohal, et nõude näol ei ole tegemist õigusvastase takistuse esitamisega. Parkimiskohtade arvu normid on linnaplaneerimise tööriist, mis ei oma hoonete ja nendega seotud parkimiskohtade tegeliku kasutamisega regulatiivset seost. 96. Parkimiskohtade arvu normidest lähtutakse mootorsõidukite parklate ja parkimiskohtade planeerimisel ning projekteerimisel uute ehitiste püstitamise ja olemasolevate hoonete laiendamise korral. Seega on meelevaldne siduda parkimise arvu norme ja riigihankes üürilepinguga üüripinnale seatavaid tingimusi. 97. Büroo või ka teiste funktsioonidega hoonete puhul on tavapärane, et mõni selle kasutaja vajab rohkem parkimiskohti kui planeerimise normatiivid ette näevad samas kui mõni teine kasutaja ei vaja üldse parkimiskohti. Seetõttu ei pea planeerimismenetluses kasutatav normatiivne ja tegelik parkimiskohade kasutus omavahel kooskõlas olema. 98. Hankija võiks põhimõtteliselt hankida üüripinna ja parkimiskohad ka kahe erineva riigihankega, kui tal selline vajadus on. Seega ei saa sellise vajaduse rahuldamine ühe riigihanke raames olla juba eos kuidagi õigusvastane. 99. Samuti on hankija sätestanud ka RHAD-s „280484_vastavustingimused“, et esitada tuleb lepingu täitmise kirjeldus, milles on toodud kirjeldus selle kohta, kuidas on plaanis lahendada hankija vajadustele vastav parkimiskohtade paiknemine sh hoones, hoone lähiümbruses, parkimismajas, väliterritooriumil ja büroohoonest erinevatel kaugustel. 100. See tähendab, et taotlejatel, sh vaidlustajal on vajadusel võimalus leida parkimiskohad büroohoone lähedal asuvates avalikes parklates või parkimismajades. Seda selgitas hankija ka vaidlustajale riigihangete registri teabevahetuses,25 märkides alustuseks ühemõtteliselt, et hankija sätestatud tingimus ei nõua, et pakutaks 250 parkimiskohta samas hoones. 101. Nagu eespool osutatust nähtub, lahendas vaidlustaja parkimiskohtade vajaduse riigihanke 270064 raames esitatud taotluses samal moel. See tähendab, et vaidlustaja saab ka ise tegelikult aru, et hankija nõutav parkimiskohtade arv ning vaidlustaja viidatud parkimiskohtade arvu normid ühe hoone kohta, ei ole antud juhul põhjuslikult seotud. 102. Parkimiskohtade vajadus tuleneb hankija tegelikust parkimisvajadusest. Selle välja selgitamiseks korraldas hankija vahemikus 20-28.05.2024 töötajate seas vastava uuringu. Uuringu vastustest nähtus, et vähemalt 362 töötajat tulevad kontorisse isikliku mootorsõidukiga (lisa 2).26 See tingib ka hankija vastava vajaduse hankes sätestatud parkimiskohtade arvu järele. 2.5. Õigus üüripinda suurendada on proportsionaalne ega piira konkurentsi 103. Hankija on RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ p-s 1.12.2 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Hankijal on õigus üürilepingu kehtivuse ajal üürilepingus sätestatud tingimustel ilma üürileandja poolsete sanktsioonideta üüripinda kuni 20% ulatuses vähendada või suurendada. 104. Vaidlustaja väidab, et see tingimus tähendab, et hankija võib suva järgi nõuda, et üüripinda suurendatakse 7700 m2-lt 9240 m2 peale. Vaidlustaja väitel on selline hankija õigus põhjendamatult koormav, kuna rendileandjal on keeruline lepingu kestuse ajal üüripinda 20% suurendada, mistõttu on vaidlustaja hinnangul selline tingimus ebaproportsionaalne. 25 Teabevahetuse sõnum: 865392. 26 Uuringu algandmed on koondatud 488 realisse Exceli faili, mis sisaldavad mh vastajate e-posti aadresse. Kui VaKo seda vajalikuks peab, võib hankija viidatud tabeli VaKo-le edastada.  Sorainen – 13/18 – 105. Hankija saab vaidlustuses esitatud nõudest ja selle põhjendustest aru nii, et vaidlustaja ei vaidle viidatud tingimuse selle osaga, mis käsitleb üüripinna kuni 20% ulatuses vähendamist, mistõttu ei käsitle hankija siinkohal nõudeid, mida vaidlustaja pole esitanud. 106. Tingimus, mis seondub suurendamise ja vähendamise õiguse kasutamisega, millele vaidlustaja aga mingil põhjusel ei viita, on RHAD „Üürilepingu projekt“ p 1.4.1, mis kohustab hankijat teatama lepingu eseme mahu vähendamisest ette vähemalt 6 kuud ja suurendamisest vähemalt 12 kuud. See asjaolu on vaidlustajale teada, kuna hankija selgitas etteteatamise kohustust eraldi riigihangete registri teabevahetuses.27 107. See tähendab, et vastupidiselt vaidlustaja väidetest aimatavale, ei ole taotlejad kuidagi sellise võimaliku hankija nõude eest kaitseta. Lisaks ei ole kõnealune tingimus sõnastatud ka nii dramaatiliselt, nagu vaidlustaja väidab. Sõnastus kuni 20% ulatuses ei tähenda, et hankija nõuab üüripinna suurendamist tingimata 20% ulatuses, vaid hankija soovid võivad olla ka oluliselt väiksemad, kui pinna suurendamise vajadus üldse tõusetub. 108. Suuremate üüripindade, pikemaajaliste üürilepingute või ankurrentniku puhul on teatav paindlikkuse vajadus tavapärane. Hankija soovib hankelepingu sõlmida katkematult 10 aastaks, koos ühepoolse pikendamise võimalusega kuni viieks aastaks. See tähendab, et hankija võib hangitaval üüripinnal peakontorit pidada kuni viisteist aastat. 109. Arvestades hankija ja tema kontserni ettevõtjate ülesandeid ja olulisust Eestis, on ilmne, et hankija vajadused võivad kuni 15 aasta pikkusel perioodil ka töötajaskonna või ruumide osas muutuda. Võimalus üüripinda kuni 20% protsendi ulatuses suurendada, kõrvutades seda kuni 15 aasta pikkuse hankelepingu kestusega ja sellest hankija jaoks lähtuvate ettenägematuse riskidega, ei ole ebaproportsionaalne. 110. Ka VaKo praktikas on nt avaliku teenindamise lepingute puhul leitud, et selline tingimus on proportsionaalne ja mõistlik, kus lepingu kestus on 6 aastat ja hankijal on õigus suurendada transporditeenuse mahtu kilomeetrites +10%.28 Praegusel juhul on hankelepingu võimalik kestus enam kui kaks korda pikem, kui viidatud vaidluses, mistõttu on ka hankija vajaduste ettenägematus suurem ja sellega seotud riskide maandamise vajadus mõnevõrra ulatuslikum. 111. Kuna hankija soovib ruume pikaajaliselt rentida, on hankijale oluline teatav paindlikkus ruumivajaduse suurenemise osas väga oluline. Praktikas antakse sellistel puhkudel väiksemad ruumid hoones üürile, sätestades sobivad tähtajad üürilepingute lõpetamiseks. Sellega seonduva kulu saab pakkuja arvestada pakkumuse maksumuse sisse. 112. Seda, kuidas kõnealune tingimus võiks konkurentsi piirata, ei ole vaidlustaja vaidlustuses selgitanud, mistõttu ei asu hankija seda küsimust eraldi käsitlema. Igal juhul kohalduks ka selle vaidlustaja väite puhul argumendid, mille hankija esitas netokäibe nõude osas eespool. 2.6. Vaidlustaja sisustab parkimiskohtade asukoha nõuet ebaõigesti 113. Hankija on RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ p-s 5.2 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Hoone ees, kõrval või vahetus läheduses (kuni 50 m kaugusel sissepääsust) külalistele mõeldud avalik parkimisala 35 parkimiskohta, millest 25 nn tava parkimiskohta ja 10 avaliku elektriautode laadimiskohta. 114. Vaidlustaja väidab, et Eesti Standardikeskuse standardi EVS 843:2016 kohaselt on ühe parkimiskoha laiuseks 2,7 m. Kuna hankija soovib 35 parkimiskohta, oleks parkimiskohtade laius kõrvuti paiknemisel koos parkimiskohtasid eraldavate joontega ca 100 meetrit. Sellist hulka parkimiskohtasid ei ole kaasaegseid linnaplaneerimise põhimõtteid arvestades mõistlik paigutada sissepääsu vahetusse lähedusse, mille tõttu suurel osal Tallinna büroopindadest 27 Teabevahetuse sõnum: 865392. 28 VaKo 94-19/207932, p 7.3.  Sorainen – 14/18 – parkimine selliselt lahendatud ka ei ole. Hankija piirab sellise tingimusega põhjendamatult konkurentsi ja riigihanke alusdokument „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ punkt 5.2 on õigusvastane, kuna see ei ole riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalne, asjakohane ega põhjendatud (RHS § 3 p 2), samuti piirab see põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). 115. Vaidlustaja eksib tingimuste tõlgendamises. Esiteks ei ole hankija seadnud tingimuseks, et parkimisala peab asuma 50 m kaugusel hoone peasissepääsust, vaid võib olla ka mõni teine asjakohane sissepääs. Teiseks ei ole seatud tingimuseks, et kõik parkimiskohad peavad olema sissepääsust 50 m kaugusel. Tingimuseks on, et üksnes parkimisala peab algama vähemalt 50 meetri kauguselt sissepääsust. Seega võivad osad parkimiskohad olla ka kaugemal kui 50 m hoone sissepääsust. Vaidlustaja moonutab seega kehtestatud tingimuse sisu. 116. Olukorras, kus vaidlustaja ise väidab, et liigselt detailne RHAD võib olla õigusvastane, oleks täiesti ebamõistlik, kui hankijal tuleks hakata RHAD-s iga 35 parkimiskoha kaugust üüritavast hoonest täpsete meetritega omakorda reguleerima. Seepärast on hankija lahendanud parkimisala kauguse küsimuse parkimisala ja hoone vahelise, mitte hoone ja iga eraldiseisva parkimiskoha kauguse määratlemise kaudu. 2.7. Hankija ei ole nõudnud tingimata uut hoonet 117. Hankija on RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ p-s 1.9 seadnud järgmise tingimuse: Hankija eesmärk on hakata kasutama uut üüripinda, üleandmise päevaga 30.04.2027.a. 118. Hankija on RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ p-s 1.16. seadnud järgmise tingimuse: Hoone näol eelistame uusi arendusprojekte, kuid võib tegemist olla ka Hankija nõuetele vastava ja renoveeritava/ rekonstrueeritava olemasoleva büroohoonega (kasutusele võetud alates 2000 aastast), mis vastab funktsionaalselt, kvalitatiivselt ja mugavuselt kaasaegse ning efektiivse büroopinna nõuetele ja hanke tehnilistele tingimustele. 119. Vaidlustaja väidab esmalt, et hankija teeb vaidlustajal pakkumuse esitamise võimatuks, kuna vaidlustaja on praeguse büroohoone rendileandja. Hankijale jääb see vaidlustaja väide mõistetamatuks, kuivõrd hankija ei suuda näha seost selle vahel, et vaidlustaja on praegune hankija ruumide üürileandja, kuid see muudaks vaidlustajal pakkumuse esitamise võimatuks. 120. Vastupidiselt vaidlustuse p-s 3.23 väljendatule, ei ole hankija RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ p-s 1.9 sätestanud, et hoone peab olema uus. Selles saab veenduda juba tingimuse esitusest: Hankija eesmärk on hakata kasutama uut üüripinda, üleandmise päevaga 30.04.2027.a. 121. Vastavalt sama RHAD p-le 1.16 on võimalik pakkuda nii uut kui ka olemasolevat renoveeritavat/rekonstrueeritavat büroopinda. Hankija on eeltoodud p-ga 1.9 soovinud edasi anda mõtet, et uus tulevane üüripind, olgu ta siis uues, olemasolevas, renoveeritavas või rekonstrueeritavas hoones, peab olema hankijale üleantud 30.04.2027. See on vaidlustatud sätte kogu mõte ja eesmärk. 122. Vaidlustaja asunud ka selle tingimuse puhul kehtestatud tingimuse tegelikku sisu moonutama, andes mõistele „uus üüripind“ sama tähenduse nagu „uus hoone/ehitis“. Hankija ei ole sellist tingimust soovinud kehtestada, nagu ka vaidlustatud tingimuse sõnastusest nähtub. 123. Ka riigihankes 270064, milles vaidlustaja suutis taotluse esitada ega esitanud vaidlustust RHAD peale, sisaldus täpselt samas sõnastuses tingimus, erinevus oli üksnes üleandmise tähtajas. Ka see näitab, et vaidlustaja tegelikult saab aru, et viidatud tingimus tema võimalusi pakkumust esitada tegelikult ei puuduta. 124. Kuna vaidlustatud sättel ei ole sellist sisu ega toimet, nagu vaidlustaja sellele omistab, siis tuleb vaidlustus kõnealuse sätte üle jätta rahuldamata.  Sorainen – 15/18 – 2.8. A-energiaklassi nõue on põhjendatud ja proportsionaalne 125. Hankija on RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ p-s 1.8 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Hoone, kus asub pakutav üüripind, peab olema projekteeritud energiatõhususklassile A. 126. Hankija on RHAD „Lisa 1 – Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ p-s 2.2 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Hoone peab olema projekteeritud energiatõhususarvu klassile A. 127. Vaidlustaja väidab, et sellised tingimused piiravad põhjendamatult konkurentsi ning teevad sisuliselt võimatuks olemasolevate hoonete pakkumise. 128. Hoonete energiatõhususe nõuded on reguleeritud ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“29 (edaspidi: ministri määrus). Alates aastast 2020 on uute hoonete energiatõhususe miinimumnõudeks A-klassi hoone ehk liginullenergia hoone. 129. Ministri määruses on leidnud eraldi väljatoomist riigiga seotud institutsioonid. Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele, kui hoone ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit (ministri määrus § 20 lg 2). 130. Seega on ka riigi osalusega äriühingute puhul oluline kasutada energiatõhusaid lahendusi. Nõnda on RHAD „Üüripinnale esitatavad põhitingimused“ p-s 1.1 seatud energiatõhususe, keskkonnasäästlikkuse ja optimaalsete ülalpidamise kulude põhimõtted. 131. Ka Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on Eesti eesmärgiks seatud kliimaneutraalsus aastaks 2050. Eesti riigi strateegilist eesmärki ei ole võimalik saavutada kui hooned ei vasta A energiaklassi nõuetele. 2.9. Hankija ei ole kehtestanud VaKo praktikas õigusvastaseks peetud piirhindu 132. Vaidlustuse p-des 3.27-3.28 on vaidlustaja asunud seisukohale, et RHAD lisas 3.1 esitatud hinnavahemikud teatud sisekujunduse materjalidele on vastuolus tema viidatud VaKo praktikaga, mille kohaselt ei võimalda RHS § 3 maksimaalseid hindu riigihankes kehtestada. 133. Vaidlustajal on küll õigus selles, et VaKo selline piirhindu tauniv praktika eksisteerib, kuid hankija ei ole RHAD lisas 3.1 ega üheski muus RHAD-s selliseid piirhindu kehtestanud. 134. Nimelt on VaKo tõlgendus maksimaalsete hindade vastuolust RHS §-ga 3 sündinud kaasustest, milles hankija on kehtestanud kas hinnakomponentide või kogumaksumuse alusel maksimaalse hinna, millest suuremate maksumuste esitamine on keelatud ja toob tagajärjena kaasa pakkumuse mittevastavaks tunnistamise.30 135. Praegusel juhul ei näe RHAD lisas 3.1 esitatu eraldiseisvalt ega koostoimes mõne muu RHAD-ga, et esitatud hinnavahemikud oleks pakkujatele siduvad ja/või nende järgimata jätmine tooks pakkujale kaasa negatiivse otsuse. 136. Sellest annab aimu juba RHAD lisa 3.1 sõnastus, mis esitab hinnavahemiku täiendiga Ca. Circa tähendab õigekeelsussõnaraamatu31 kohaselt umbes või ligikaudu. Seega ei ole tegemist ka konkreetsete ja lõplike väärtustega. Kui kogenud hankija huvi oleks tõepoolest olnud mingil 29 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63. 30 Vt VaKo 34-19/206183, p 7; 124-17/188025, p 6.2 ja 6.3; 15-24/270797, p 7. 31 Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, veebiväljaanne. Internetis kättesaadav: www.keeleveeb.ee.  Sorainen – 16/18 – põhjusel kehtestada just sisekujunduse materjalide jaoks piirhinnad, siis oleks hankija need ka konkreetse maksumusena kehtestanud, mitte aga vahemikuna ja täiendiga Ca. 137. Lisaks on hankija pakkumuse maksumuse esitamise tarbeks koostanud eraldi RHAD – „Vorm 2 - Pakkumuse maksumus“. Selles ei ole välja toodud, et pakkuja peaks eraldi esitama RHAD lisas 3.1 toodud sisekujunduse materjalide maksumuse. Õigupoolest ei tulene kohustust esitada sisekujunduse materjalide maksumust ka ühestki muust hankija seatud tingimusest. 138. Riigihanke alusdokumendi lisas 3.1 esitatakse materjalide hinnavahemikud ja materjalide kvaliteedi näited selleks, et pakkujad teaksid, millise kvaliteedi ja hinnaklassiga sisekujunduse materjale ja elemente hankija üüripinnal eelistaks. 139. Lõppastmes tähendab see, et kuna hankija pole ette näinud, et: (1) RHAD lisas 3.1 esitatud hinnavahemikud oleks siduvad, (2) esitada tuleks teave RHAD lisas 3.1 toodud sisekujunduse materjalide maksumusest, (3) pakkumuse maksumuse puhul arvestataks RHAD lisas 3.1 esitatud hinnavahemikega või (4) hinnavahemike järgimata jätmine tooks pakkujale kaasa negatiivse otsuse, siis ei saa olla tegemist nn keelatud piirhindadega vaidlustaja viidatud VaKo praktika mõttes. 140. See tähendab, et vaidlustus RHAD lisa 3.1 osas tuleb jätta rahuldamata. 2.10. Abiruumide asukoht on proportsionaalne ja põhjendatud 141. Hankija on RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ p-s 1.10 seadnud järgmises sõnastuses tingimuse: Hoonesse näha ette abiruumidena laoruumid ja olmekorpus, asukohaga kas maaalusel korrusel või 1.korrusel. 142. Hankija on RHAD „Lisa 1 - Büroopinna üldised nõuded ja tehnilised tingimused“ p-s 3.13 seadnud järgmises sõnastuses tingimused: Abiruumide planeerimisel ja välja ehitamisel tuleb arvestada alljärgnevaga: 3.13.1. Laoruumid (u 250 m²) paiknevad -1 korrusel ja on jaotatud kergprofiil metallvõrgust vaheseinte ja ustega suuremateks ja väiksemateks boksideks. Laoruumide teenindamiseks peab olema võimalik neile sõidukiga (sh kaubik) ligi pääseda. Bokside suurused selguvad ruumiprogrammi ja sisekujundusprojekti käigus; 3.13.1.1. üks osa laoruumidest (u.30-50 m²) peab paiknema hoone -1 või 1. korrusel ja selle vahetusse lähedusse peab jääma parkimisala (5 kohta) eriotstarbelistele suurtele kaubikutele. Ühe parkimiskoha mõõtmed on H=2,5 m, P=6,5, L=2,5 m; 3.13.1.2. eraldi ette näha koristuskeskus- ladu (u10 m²). 143. Viidatud tingimused piiravad vaidlustaja väitel põhjendamatult konkurentsi, kuna teevad sisuliselt võimatuks selliste olemasolevate hoonete pakkumise, milles on nt juba -1 korrusele tehtud parkimisala. Vaidlustaja hinnangul ei esine õiguspärast põhjust, miks peaksid abiruumid asuma just -1 või 1. korrusel, aga mitte nt 2. või 3. korrusel. Seetõttu leiab vaidlustaja, et need tingimused on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ja § 88 lg-ga 7. 144. Viidatud tingimused piiravad vaidlustaja väitel põhjendamatult konkurentsi, kuna teevad sisuliselt võimatuks selliste olemasolevate hoonete pakkumise, milles on nt juba -1 korrusele tehtud parkimisala. Vaidlustaja hinnangul ei esine õiguspärast põhjust, miks peaksid abiruumid asuma just -1 või 1. korrusel, aga mitte nt 2. või 3. korrusel. Seetõttu leiab vaidlustaja, et need tingimused on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ja § 88 lg-ga 7. 145. Vastav nõue tuleneb otstarbekuse põhimõttest lähtuvast hankija soovist saada tema töökorralduse mõttes funktsionaalsed ruumid, mida saab efektiivselt kasutada lähtuvalt senistest kogemustest samaväärsete hangetega. Üüritava pinna laoboksides on kavas hoiustada suuremaid esemeid, mistõttu on suuremate esemete kohale toomiseks ja ära viimiseks vajalik pääseda autoga laoruumidele võimalikult lähedale. Seetõttu pole mõeldav, et laoruumid asuksid  Sorainen – 17/18 – näiteks 2. või 3. korrusel. Laoruumide täpsed mahud on kujundatud kaardistades hankija erinevate üksuste vajadusi. 146. Kuna hankija seatud tingimusel on legitiimne eesmärk – laoboksidele lihtne juurdepääs, sh vajadusel sõidukiga, siis on tegemist ka mõistliku ja proportsionaalse nõudega. 2.11. Hankija ei ole seadnud tingimuseks, et hoone peab olema neljakandiline 147. Hankija on RHAD „Lisa 5.1_korruse ruumiplaan, eskiis 1“ ja RHAD „Lisa 5.2_korruse ruumiplaan, eskiis 2“ esitanud kahe korruse ruumiplaanid, kus hoone on kujutatud neljakandilisena. 148. Vaidlustaja sõnul ei ole õiguspärast põhjust, miks peaks hoone olema just neljakandiline, mitte teistsuguse kujuga. RHAD „Lisa 5.1_korruse ruumiplaan, eskiis 1“ ja RHAD „Lisa 5.2_korruse ruumiplaan, eskiis 2“ on õigusvastased, kuna piiravad põhjendamatult konkurentsi (RHS § 3 p 3, § 88 lg 7). 149. Vastupidiselt vaidlustaja arusaamale, ei tulene RHAD-st neljakandilise hoone nõuet. Tegemist on vaid näite/eskiisi ehk abimaterjaliga, kirjeldamaks ligikaudselt pildina lisa 1 punkt 3 sisekujunduslahendust (p.3.1-3.10), sellest kuidas võiksid paikneda ühel töökorrusel bürooruumid, nõupidamisruumid, koridorid, wc jms juhul kui arhitektuurne põhiplaan on ristkülikukujuline ja hoone jäikuskonstruktsioon asudes kas hoone tsentris või välisseina ääres. 150. Ristkülikukujuline hoone võimaldab pinda kõige efektiivsemalt kasutada sh paigutada töökohti ja mööblit ning see on hankija eelistus, kuid hankija pole sellist tingimust seadnud. 3. VAIDLUSTAJA MOTIVATSIOON ON ÜÜRIPINNA HANKIMIST AEGLUSTADA 151. Nagu nähtub ka vaidlustuse vastuse tiitellehelt, asub Eesti Energia AS peakontor aadressil Lelle tn 22 Tallinn. Ühtlasi leiab samalt tiitellehelt ka vaidlustaja andmed, kelle ärinimi on Lelle 22 Holding OÜ. Tegemist ei ole kokkusattumusega, vaid antud vaidluses vaidleb praeguse hankija peakontori hoone omanik ja üürileandja hankijaga selle üle, milliseid tingimusi võib hankija uue üüripinna hanke tarbeks kehtestada. 152. Arvestades vaidlustuse eset ja selles esitatud nõudeid 15 tingimuse kohta ning vaidlustaja ja hankija mõttevahetust riigihangete registri teabevahetuses, ei jää ka VaKo-le tõenäoliselt märkamata vaidlustaja motivatsioon sellist vaidlust pidada. Täpsemalt ei pea vaidlustaja antud vaidlust seetõttu, et hankija seatud tingimused teda kuidagi segaks, vaid seetõttu, et saavutada tagajärg, et hankija Lelle tn 22 hoonest niipea välja ei koliks. 153. Selleks, et hankija saaks Lelle tn 22 hoonest välja kolida, peaks hankija riigihanke teel endale leidma partneri, kes talle soovitud ruume üüriks. Vaidlustades RHAD ja tõenäoliselt ka tulevasi hankija otsuseid, saab vaidlustaja teenida Lelle tn 22 ruumide hankijale üürile andmisest tulu, kuniks vaidlused pole lahenenud. 154. Selles peitub ka käesoleva vaidlustuse esitamise peamine motivaator, kuna vaidlustaja miskipärast eeldab, et ei osutu käesolevas riigihankes edukaks, mistõttu on vaidlustaja valinud teguviisi, millega üritab konkurente vaidlustuse esitamise kaudu tõkestada. 155. Mõnevõrra küünilisest majanduslikust vaatenurgast võib vaidlustaja selline teguviis ka mõistetav olla, kuid kohtupraktikast lähtudes puudub sellistel motiividel vaidlustuse esitamisel ettevõtja subjektiivsete õiguste kaitsega kooskõlas olev eesmärk. Nii on Tallinna Halduskohus  Sorainen – 18/18 – varasemalt rõhutanud, et lubatavaks eesmärgiks ei ole konkurentide tõkestamine või see, et hankija üldse hankemenetlust välja ei kuulutakski.32 156. Järeldusele, et vaidlustus on kujundatud kunstlikuks, viitab ka tõsiasi, et selles on toodud arvukalt nõudeid RHAD tingimuste kohta, mille osas pole vaidlustaja vaevunud isegi selgitama, kuidas kõnealused tingimused tema subjektiivseid õigusi rikkuda võiksid. Kui ka vaidlustaja ongi seda püüdnud selgitada, siis pole see selgitus eluliselt usutav. 157. Veelgi enam, vaidlustaja osales ka eelmises hankija korraldatud sama eesmärgiga hankes (viitenumbriga 270064), mis lõpetati 18.04.2024 lepinguta. Viidatud hankes olid seatud suuresti samad tingimused, kuid see ei takistanud vaidlustajal kuidagi taotlust esitamast ega viidatud hankes esitatud nõuetele vastamiseks andmeid ja dokumente esitamast. 158. Hankija palub VaKo-l seetõttu vaidlustaja motivatsiooni vaidlustuse lahendamise raames kohaselt arvesse võtta ja sellist menetlustaktikat mitte tunnustada. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 159. Vaidlustuskomisjoni 09.07.2024 vaidlustuse esitamise teatega nr 12.2-10/133 paluti hankijal esitada vastus vaidlustusele hiljemalt 12.07.2024. Seega on vastus tähtaegne. 160. Hankija nõustub vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 161. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) Lelle tn 22 üleandmise akt; 2) Väljavõte töötajate uuringust. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm Anu Liinsoo vandeadvokaat advokaat advokaat 32 Vrd TlnHKo 3-15-1817, p 10.