Vaidlustus

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Lõkke 5, Tallinn e-post: [email protected] Tartus 22. juulil 2024. a VAIDLUSTUS Riigihanke viitenumber: 279932 Riigihanke nimetus: Riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4 külmakahjude remont Vaidlustaja: RoadWest OÜ registrikood 11137400 Valga mnt 7, Elva linn, 61504 Elva vald, Tartu maakond e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (Tartu kontor) e-post [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood: 70001490 Valge tn 4, 11423 Tallinn, Harju maakond e-post: [email protected] Kolmas isik/edukas pakkuja: AS TREV-2 Grupp registrikood: 10047362 Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, 10916 Tallinn, Harju maakond e-post: [email protected] OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected] Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee 1. Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3 1/24/0218 punkt 2.1. RoadWest OÜ (11137400) kvalifitseerimata jätmise kohta (edaspidi Otsus 1, vaidlustuse lisa 1). 2. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Transpordiameti 09.07.2024 korralduse nr 1.3 1/24/0218 punkt 3 AS TREV-2 Grupp (10047362) pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (edaspidi Otsus 2, vaidlustuse lisa 1). 3. Rahuldada vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Transpordiameti 10.07.2024 korraldus nr 1.3 1/24/0220 punkt 1 eduka pakkuja AS TREV-2 Grupp (10047362) kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta (edaspidi Otsus 3, vaidlustuse lisa 2). 4. Vaidlustaja palub mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale nimekirjale. Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed 2. Vaidlustuse faktilised asjaolud, vaidlustuse tähtaegsus ja vaidlustaja kaebeõigus 2.1. Hankija Transpordiamet viib läbi avatud menetlusega riigihanget „Riigitee 25239 Pindi-Verijärve km 4,7-13,4 külmakahjude remont“, viitenumbriga 279932, mis ei ole jagatud osadeks ja mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. Hankija viib vaidlustatud korraldustes RHS § 52 lg-le 3 viidates hankemenetlust läbi nn pööratud menetlusena, s.o läheb kohe üle pakkumuste vastavuse kontrollile, seejärel pakkumuste hindamisele ning eduka pakkumuse leidmisele. Kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid kontrollib hankija ainult eduka pakkumuse esitanud pakkujal. 2.2. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Vaidlustuse võib esitada mh pakkuja (ettevõtja) kvalifitseerimata jätmise otsusele (RHS § 185 lg 2 p 4), pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele (RHS § 185 lg 2 p 7) kui ka muule RHS alusel tehtud hankija otsusele (RHS § 185 lg 2 p 8). Hankemenetluses esitati kokku 5 (viis) pakkumust, millest vaidlustaja pakkumus on kõige madalama maksumusega pakkumus ja kolmanda isiku pakkumus on sellest järgneva madalama maksumusega pakkumus. Kõik pakkumused on hankija tunnistanud vastavateks. Hindamiskriteeriumiks, mille alusel edukat pakkujat välja valitakse, on RHAD kohaselt pakkumuse maksumus. Seega kui vaidlustajat ei oleks õigusvastaselt jäetud kvalifitseerimata, siis osutuks vaidlustaja pakkumus hindamiskriteeriumi alusel riigihankes edukaks kolmanda isiku pakkumuse asemel. Sellest tulenevalt ei saa olla kahtlust vaidlustaja kaebeõiguses käesolevas asjas. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise järel tuleb, juhindudes nii vaidlustuskomisjoni kui kohtute praktikas tunnustatud otsuste järgnevuse põhimõttest, tunnistada kehtetuks ka need kolmanda isiku edukaks tunnistamiseni ja temaga hankelepingu sõlmimise -2- võimaldamiseni viivad järgnevad hankija otsused, mille hankija on teinud peale vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsust ilma vaidlustajat ja tema pakkumust arvesse võtmata. 2.3. Vaidlustaja sai hankija nii 9.07.2024 kui ka 10.07.2024 korraldustest teada 10.07.2024, mil hankija edastas need mõlemad korraldused vaidlustajale riigihangete registri (e-RHR) kaudu. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte peale hankelepingu sõlmimist. Kuna 10 päevane tähtaeg alates hankija otsustest teada saamisest 10.07.2024 möödus laupäeval 20.07.2024, siis tuleb vaidlustuse esitamise tähtpäev lugeda saabunuks sellele järgneval esimesel tööpäeval, s.o 22.07.2024. Käesolev vaidlustus on seetõttu esitatud tähtaegselt. 3. Vaidlustuse põhjendused 3.1. Hankija Otsusega 1 jäeti vaidlustaja kvalifitseerimata RHS § 98 lg 4 alusel põhjendusega, et vaidlustaja ei esitanud tellija kinnituskirja tähtaegselt. See otsus sisaldab olulist kaalutlusviga, on ebaproportsionaalne ning on seeläbi põhjendamata ning seadusevastane. Vaidlustaja käsitleb kõigepealt Otsuse 1 seadusevastasuse ja kehtetuks tunnistamise põhjendusi ning seejärel, tulenevalt otsuste järgnevuse põhimõttest, Otsuse 2 ning Otsuse 3 kehtetuks tunnistamise põhjendusi. 3.2. Riigihankes on ühe tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta käiva kvalifitseerimistingimusena sätestatud, et „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe avalikult kasutatava tee ehitustöö lepingu, mille raames paigaldati asfaltbetoonkatte ülakihti vähemalt 2 000 m².“ Referentstöö tellija kinnituse esitamist koos pakkumusega hankepassis nõutud ei ole, vaid on sätestatud, et kinnitus esitatakse hankija nõudmisel. Ühelegi teisele kehtestatud kvalifitseerimistingimusele mittevastamist vaidlustajale ette heidetud ei ole. 3.2.1. Vaidlustaja esitas hankepassis (lisa 3) referentslepinguna lepingu „Tartu linna kõnniteede remont“, mis on sõlmitud Tartu Linnavalitsusega. Vaidlustaja esitas hankija nõudmisel ka selle referentstöö tellija, s.o Tartu Linnavalitsuse, kinnituse (lisa 4). Hankepassis vaidlustaja poolt esitatud andmetest ja Tartu Linnavalitsuse kinnistuskirja andmetest nähtuvalt ei saa olla kahtlust selles, et vaidlustaja tehniline ja kutsealane suutlikkus tegelikkuses vastab sellele kvalifitseerimistingimusele. Hankes kehtivate nõuete kohaselt on tõendatud, et vaidlustaja on teostanud sellele kvalifitseerimistingimusele vastava ehitustöö ning selle ehitustöö teostamise olemust, mahtusid ning nõuetekohasust on töö tellija poolt kinnitatud. 3.2.2. Hankija põhjendused vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on Otsuse 1 punktides 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.5 esitatud ning need on kokkuvõtlikult järgmised: 3.2.2.1. hankija tegi vaidlustajale päringu 18.06.2024, saamaks vaidlustajalt tema referentstöö tellija kinnituskirja, sellele päringule vastamise tähtaeg saabus 27.06.2024; selleks ajaks vaidlustaja tellija kinnitust ei esitanud; hankija kontrollis andmeid riigihangete registrist, kuid kahjuks puuduvad (riigihangete registris) referentslepingu teostatud tööde mahu kohta andmed. 3.2.2.2. vaidlustaja esitas hankija poolt nõutud kinnituse 3.07.2024; sellelt dokumendilt on näha, et kinnitus on antud juba 18.06.2024; need kaks asjaolu annavad (hankija arvates) aluse väita, et tegemist on pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega. -3- 3.2.2.3. RHS § 98 lg 4 sätestab (hankija arvates) imperatiivselt, et kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab (s.o peab jätma) hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. 3.3.Vaidlustaja seiskohad Otsuse 1 seadusevastasuse kohta: 3.3.1. Hankija Otsusest 1 endast nähtub, et hankija on vaidlustaja poolt esitatud tellija kinnituskirja saanud 3.07.2024 (sellel kuupäeval, kui vaidlustaja selle hankijale ka esitas). 3.3.2. Hankija Otsus 1 on tehtud 9.07.2024, seega ajaliselt märkimisväärselt hiljem sellest kuupäevast, kui vaidlustaja poolt on hankijale esitatud ja hankija poolt kätte saadud tellija kinnituskiri. Nende kahe kuupäeva vahele on jäänud 5 päeva, millest 3 on tööpäevad. Väide, et sellisest ajavahemikust ei piisa hoolsal hankijal dokumendi esitamise eesmärgist aru saamiseks, dokumendi sisuga tutvumiseks ja sellest aru saamiseks, poleks eluliselt usutav. 3.3.3. Hankija Otsusest 1 punktist 2.1.4. nähtubki, et hankija on Otsuse 1 ettevalmistamisel olnud teadlik vaidlustaja poolt esitatud kinnituskirja andmetest, kuna hankija on Otsuses 1 endas selgelt väljendanud, et Tartu Linnavalitsuse kinnituskiri oli antud juba 18.06.2024. Puudub eluliselt usutav muu võimalus nimetatud asjaolu teadmiseks hankija poolt, kui see, et kinnituskiri avati ja sellega tutvuti. Kinnistuskirja tegelikust, vaidlustaja kvalifikatsiooni kinnitavast sisust teadlik olemisele viitab ka see, et vaidlustajale ei ole ette heidetud kvalifitseerimistingimusele sisulist mittevastamist (mida ei saanudki ette heita, kuna vaidlustaja vastab kvalifitseerimistingimusele täielikult), vaid ainult kvalifikatsiooni tõendamise jaoks vajaliku dokumendi sisu selgitamist võimaldava dokumendi hilinemisega esitamise kaudu pakkuja hoolsuskohustuse järgimata jätmist. Hankija on suurte ja laialdaste kogemustega, igapäevane riigihankemenetluste läbiviija, kelle puhul oleks eluliselt äärmiselt väheusutav jätta kasutamata võimalus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse sisulisemaks põhjendamiseks, kui kinnituskirjast nähtuvalt oleks selleks võimalus avanenud. 3.3.4. Hankija ei ole Otsust 1 tegelikult sisuliselt üldse põhjendanud, vaid ainult osundanud vaidlustaja poolt dokumendi hilinemisega esitamisele ja seeläbi pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisele. Puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, mil moel selline vaidlustaja poolne hilinemine (näiteks) takistas hankijal riigihanke menetluse läbiviimist või mil moel saanuks konkreetselt vaidlustaja mingilgi moel eelise kõikide teiste isikute ees seeläbi, et nõutud dokumendi esitamine hilines. Hankija ei ole dokumendi (tellija kinnituse) endal olemasolu ehk hankeotsuse tegemise ajal selle dokumendi sisu teadlikku eiramist oma Otsuses 1 kuidagi põhjendanud. 3.3.5. Otsuse I sisulisi põhjendusi tegelikkuses ei saagi eksisteerida, kuna hankija poolt teostatud teabevahetuse päringute ja neile antud vastuste, esitatud dokumentide kuupäevade ja hankija poolt tehtud otsuste ajaline järjestus seda liiki põhjendusi ei toetaks. Tartu Linnavalitsus oli juba 18.06.2024 seisuga väljastatud dokumendis digiallkirjaga fikseerinud hankijale (läbi vaidlustaja) suunatud kinnituse, millest nähtus vaidlustaja vastavus kvalifitseerimistingimusele. Hankijal aga ei olnud riigihanke menetlusega ilmselgelt kiiret, kuna lisaks vaidlustajale suunatud päringule vastamise tähtaja lõpu (27.06.2024) nõuetekohasele ära ootamisele kulus hankijal vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse (9.07.2024) tegemiseks veel täiendavalt 11 päeva, sellest tervelt 7 tööpäeva, millest omakorda tervelt 5 päeva ehk 3 tööpäeva jooksul oli hankijal olemas vaidlustaja kvalifitseerimistingimusele vastavust kinnitav Tartu Linnavalitsuse dokument ning selle sisu oli hankijal teada. 3.3.6. Seega tegi hankija vaidlustaja suhtes teadvalt vale kvalifitseerimata jätmise otsuse, juhindudes seejuures ainult ekslikust tõlgendusest, et Otsuses 1 osundatud RHS § 98 lg 4 säte, mille kohaselt „kui pakkuja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud -4- dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata“, on imperatiivne. Sellise eksliku tõlgenduse tõttu jättis hankija teostamata igasuguse kaalutluse oma Otsuse 1 osas, mis viis ebaproportsionaalse ja seadusevastase otsuseni. Otsuses rõhutatud RHS § 98 lg 4 imperatiivsus olnuks ehk äärmisel juhul mõistetav olukorras, kui kinnituskirja enne hankeotsuse tegemist ei oleks hankijale üldse saabunud ning seeläbi oleks hankemenetlus olnud takistunud, kuid käesoleval juhul see nii ei olnud. 3.3.7. Õiguskirjanduses on osundatud, et RHS § 98 lg 4 „sätte kindlas kõneviisis sõnastus ei vabasta hankijat siiski proportsionaalse otsuse tegemise kohustusest, mistõttu ka selgituste või dokumentide esitamata jätmisel on kvalifitseerimata jätmine hankija kaalutlusotsus.“(Simovart, M.A, Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 614 komm.32). Käesoleval juhul oli vaidlustaja poolt esitatud hankepassi andmetest hankijale nähtuvalt (s.o juba enne hankija poolt vaidlustajale 18.06.2024 päringu väljasaatmist hankijale teadaolevalt) tegemist vaidlustaja suhtes positiivsele kvalifitseerimisotsusele viiva referentstööga, mille puhul oli vaja tellija kinnituse kaudu selle töö andmeid n.ö teisest allikast (referentslepingu teiselt poolelt), kui seda oli vaidlustaja (pakkuja), üle kontrollida. Hankija saanuks ise äärmise vajaduse korral hoolsalt tegutsedes kontrollida referentstöö andmeid täiendavalt ka hankepassis vaidlustaja poolt esitatud tellija kontaktandmete kaudu; hankija seda ei teinud, kuid tal ilmselgelt puudus selleks ka vajadus, kuna hankeotsustega ei olnud kiiret. Otsuse 1 tegemise ajal aga hankijal takistust sellise teise allika kontrolli teostamiseks juba ka hankija enda poolt nõutud ja talle esitatud tellija kinnistuskirja kaudu ei olnud, kuna kinnituskiri oli hankijal sel ajal juba olemas ja ta oli selle kinnistuskirja sisust teadlik ning oleks pidanud järgima enda poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimust. 3.3.8. Vaidlustaja seisukohta õiguse tõlgendamisel, et RHS § 98 lg 4 sätte kindlas kõneviisis sõnastus ei õigusta hankijal kaalutluse teostamata jätmist andmete või dokumendi esitamisega hilinemisel, toetab RHS § 98 lg 41, mis lähedase normina reguleerib olukorda, kui hankijal on lg-s 4 käsitletavad vajaminevad andmed või dokumendid andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad, hankijal on need dokumendid või andmed olemas ja samaaegselt kvalifitseerimise jaoks jätkuvalt asjakohased. Selliselt loob seadus § 98 lg 4 ja lg 41 koosmõjus mõistliku ja arusaadava konstruktsiooni, kus hankijal puudub õigus nõuda pakkujalt hankijal juba olemasolevaid andmeid või dokumente, näiteks (oletuslikult) sama pakkuja poolt sama tellija varasemat sama referentstöö kinnituskirja, mis on samale hankijale esitatud mõnes sarnases varasemas riigihankes. Seega kui ajaliselt varem ja mõnes muus riigihankes või ka muul põhjusel samale hankijale esitatud sama referentstööd kinnitav ja jätkuvalt asjakohane dokument oleks hankijale uues hankemenetluses arvesse võtmise jaoks sisuliselt kohustuslik („hankija ei nõua esitamist“), ei saa hankija kindlasti ka samas riigihankes hilinemisega esitatud, kuid enne otsuse tegemist olemasolevat ja kindlasti asjakohast (selle sama hankemenetluse, selle sama pakkuja ja selle sama referentstöö kohta käivat) dokumenti ja selle sisu otsust tehes lihtsalt niisama eirata. RHS § 98 lõikeid 4 ja 41 süsteemselt tõlgendades on selge, et hankemenetluses juba esitatud dokumentide sisu selgitavate dokumentide esitamise nõude tähtaegselt täitmise kohustuse mõte seaduses täidab riigihankemenetluse põhjendamatu takistamise eesmärki, mitte pole mõeldud võimaldamaks hankijal olemasoleva samas menetluses esitatud selgitava dokumendi sisu tähelepanuta jätta. Heites oma Otsuses 1 vaidlustajale ette pakkuja hoolsuskohustuse järgimata jätmist on hankija paraku iseenda samaväärse ja mitte vähem olulise hoolsuskohustuse meelevaldselt tähelepanuta jätnud. 3.3.9. Eeltoodut silmas pidades on hankija teinud olulise kaalutlemisvea. Isegi kui asuda seisukohale, et läbi osunduse pakkuja (väidetavale) hoolsuskohustuse rikkumisele on hankija formaalselt justkui põhjendanud oma otsust vaidlustaja kvalifitseerimata jätmisel, on sellisel juhul samuti tegemist olulise kaalutlemisveaga ning väga ebaproportsionaalse otsusega, mis asjaolusid arvestades ebaolulise ning mittesisulise eksimuse tõttu eemaldab hankemenetlusest tegeliku eduka pakkuja. RHS ei näe pakkuja -5- hoolsuskohustuse rikkumist ette iseseisva alusena pakkuja riigihankemenetluses kvalifitseerimata jätmiseks ning sellist hoolsuskohustuse järgimise nõuet ei ole ka hankija kvalifitseerimistingimusena sätestanud (mitte, et seadusega oleks hankijale tegelikult antud sellise tingimuse kehtestamise võimalus). Igasugune dokumendi esitamisega hilinemine ei ole ka hoolsuskohustuse rikkumine. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-24-13 (p 17) muuhulgas leidnud, et inimlikke eksimusi (s.o pakkuja poolelt) ei ole võimalik täielikult välistada ning samuti, et pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne. Täiendavalt nõutud dokumendi esitamise tähtaja hankemenetluse läbiviimist mittetakistavas ulatuses ületamine ongi selline pisiviga, mille esiletoomine vaidlustaja kui tegeliku eduka pakkuja kvalifitseerimata jätmise ainsa põhjendusena on äärmiselt ebaproportsionaalne. See on toonud kaasa RHS § 3 p-s 1 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise ja lisaks ka p-s 5 sätestatud rahaliste vahendite säästva kasutamise põhimõtete rikkumise, kuna muudaks hankija jaoks ehitustööd kallimaks. 3.3.10. Vaidlustaja toob täiendavalt alljärgnevalt välja oma tegevust ja sealhulgas dokumendi tähtaegset esitamist objektiivselt takistanud asjaolud. Sellega soovib vaidlustaja tõendada, et dokumendi hilinemisega esitamine ei olnud põhjustatud isegi mitte inimlikust pisieksimusest, vaid sellega võrreldes igaühele veelgi vähem etteheidetavast põhjusest. Vaidlustaja esitab eraeluliste isikuandmete kaitsmise eesmärgil ainult vaidlustuskomisjonile selle kohta vaidlustuse eriandmetega lisad 5 ja 6. Nendega soovib vaidlustaja näidata, et dokumendi esitamisega hilinemine ei olnud tema jaoks hooletu, kergekäeline ega meelevaldne. 3.3.11. Põhjus, miks vaidlustaja ei saanud tähtaegselt esitada nõutud dokumenti, on käesoleval juhul sama, miks vaidlustaja ei saanud hankijale tähtaegselt esitada ka dokumendi esitamise tähtaja pikendamise taotlust. Pakkuja ainsal seadusjärgsel esindajal esines ootamatu, vältimatu, sügavalt isiklik ja äärmiselt erandlik olukord, mis muutis ajutiselt objektiivselt täielikult võimatuks tema tegutsemise juriidilise isiku seadusjärgse esindajana, juhatajana ja ükskõik milliste toimingute korraldajana. See olukord esines kahetsusväärselt justnimelt sellel ajal, kui oleks olnud selles hankemenetluses vajalik esitada tõend hankijale (või siis taotleda dokumendi esitamise tähtaja pikendamist). Vaidlustaja esindajal puudus sellel samal isiklikul põhjusel igasugune võimalus anda suuniseid ka ükskõik millisele teisele, isegi ilma volitusteta pakkuja töötajale või pakkuja huvides tegutsevale isikule hankija teavitamiseks; puudub põhjus ka eeldada, et selline ilma volitusteta pakkuja töötaja või teise isiku poolne teavitus oleks hankija jaoks olnud piisav. Esimesel võimalusel isikliku takistuse tegeliku möödumise järgselt vaidlustaja esindaja ka esitas hankija poolt nõutud dokumendi, eeldades seda tehes heas usus, et kuna hankeotsuseid selles hankes ei olnud selleks hetkeks vaidlustajale veel esitatud, siis ei ole neid ka tehtud ja dokumendi esitamine täidab oma eesmärgi tõendamaks vaidlustaja kvalifikatsiooni sisuliselt. 3.3.12. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil vaidlustuse lisasid 5 ja 6 hinnata, kuid mitte esitada teistele isikutele, s.h hankijale ega kolmandale isikule, kuna need dokumendid sisalduvad eriliiki isikuandmeid. Juhul, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on kirjelduse ja tõendi sellisel viisil esitamine vaidlustuse puuduseks, siis palub vaidlustaja määrata talle tähtaja kirjelduse ja tõendi esitamisel puuduse kõrvaldamiseks. 3.4. Eeltoodut kogumis arvesse võttes on ilmne, et hankija Otsus 1 tuleb tunnistada kehtetuks ning vaidlustuskomisjoni ja kohtute senise tunnustatud praktika kohaselt otsuste järgnevuse põhimõtet järgides ei ole seejärel mõeldav, et kehtima jääksid pelgalt Otsuse 1 kehtivusele tuginevad hankija järgnevad Otsused 2 ja 3. Nende otsuste tegemisel ei ole arvestatud vaidlustajaga ja vaidlustaja pakkumusega kui kõige madalama maksumusega pakkumusega. 3.4.1. Hankija Otsus 2 (kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine) tuleb otsuste järgnevuse põhimõttest juhindudes tunnistada kehtetuks, kuna kolmanda isiku edukaks tunnistamiseks puudub -6- alus. Olukorras, kui vaidlustaja jätkab kvalifitseeritud pakkujana hankemenetluses osalemist ning kus vaidlustaja pakkumus on kõige madalama maksumusega pakkumus selles riigihankes, ei ole kolmanda isiku pakkumust enam võimalik edukaks tunnistada, kuna see ei ole enam kõige madalama maksumusega pakkumus. 3.4.2. Hankija Otsus 3 (kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine) tuleb otsuste järgnevuse põhimõttest juhindudes tunnistada kehtetuks, kuna algselt Otsusega 2 edukaks tunnistatud kolmanda isiku kõrvaldamata jätmiseks ja kvalifitseerimiseks puudub alus. Otsuse 3 tegemisel on hankija järginud nn pööratud menetluse põhimõtet, mille puhul hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni kontrollitakse peale pakkumuse edukaks tunnistamist ainult eduka pakkuja puhul. Olukorras, kus pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (Otsus 2) tunnistatakse kehtetuks, ei ole kolmanda isiku puhul tegemist enam eduka pakkujaga ning tema suhtes ei ole alust teha selles riigihankemenetluses neid otsuseid, mida tuleks teha ainult eduka pakkuja suhtes. 4. Protsessuaalset laadi teated 4.1. Vaidlustaja on vastavalt RLS § 258 lg 1 p 1 tasunud riigilõivu summas 640 eurot (vt maksekorraldus (lisa nr 7). 4.3. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse lahendamisega kirjalikus menetluses. 4.4. Vaidlustaja esitab vaidlustuse esindaja vahendusel. Advokaat Janar Kuus kinnitab, et ta on vaidlustaja esindaja ja esitab vastava volikirja (lisa nr 6). 4.5. Vaidlustaja esitab käesoleva vaidlustuse vaidlustuskomisjonile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Janar Kuus vaidlustajat esindav advokaat Lisad: 1. Vaidlustatud Otsus 1 ja Otsus 2 2. Vaidlustatud Otsus 3 3. Vaidlustaja hankepass 4. Tartu Linnavalitsuse kinnituskiri 5. Eriandmetega lisa (kirjeldus) – esitatud ainult vaidlustuskomisjonile 6. Eriandmetega lisa (tõend) – esitatud ainult vaidlustuskomisjonile 7. Advokaadi volikiri 8. Riigilõivu maksekorraldus -7-