Immuniseerimiskava

EELNÕU 14.07.2024 MINISTRI MÄÄRUS nr Immuniseerimiskava Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) nakkushaiguste loetelu, mille vastu võimaldatakse Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele isikutele riiklikest vahenditest immuniseerimist; 2) määruses nimetatud nakkushaiguste vastu immuniseeritavad vanuserühmad ja riskirühmad; 3) määruses nimetatud nakkushaiguste vastu immuniseerimise ajavahemikud. § 2. Laste immuniseerimine (1) Kuni 18-aastaseid isikuid (edaspidi lapsed) immuniseeritakse järgnevate nakkushaiguste vastu: 1) tuberkuloos; 2) B-viirushepatiit; 3) difteeria; 4) teetanus; 5) läkaköha; 6) poliomüeliit; 7) leetrid; 8) punetised; 9) mumps; 10) Haemophilus influenzae tüüp b nakkus; 11) rotaviirusnakkus; 12) inimese papilloomiviirusnakkus; 13) gripp. (2) Laste immuniseerimise vanuserühmad, riskirühmad ja immuniseerimise ajavahemikud on esitatud määruse lisas 1. (3) Immuniseerimine COVID-19 vastu on tagatud lastele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle terviseseisund on toodud määruse lisas 2. § 3. Elanikkonna immuniseerimine (1) Alates 18. eluaastast on tagatud iga 10 aasta järel immuniseerimine difteeria ja teetanuse vaktsiiniga.  2 (2) Gripi vastane immuniseerimine tagatakse: 1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajale, kogukonnas elamise teenuse saajale; 2) 60-aastasele ja vanemale isikule; 3) rasedale. (3) COVID-19 vastane immuniseerimine tagatakse: 1) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajale, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajale, kogukonnas elamise teenuse saajale; 2) 60-aastasele ja vanemale isikule; 3) rasedale; 4) inimesele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle haigus on toodud määruse lisas 2; 5) sihtrühma välistele inimestele on COVID-19 vastane vaktsineerimine tagatud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. (4) COVID-19 vastane immuniseerimine tagatakse tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutustes töötavale personalile. § 4. Immuniseerimise erisused (1) Nakkushaiguste epideemilise leviku ohu korral võib kasutada § 2 lõikes 1 nimetatud nakkushaiguste vastaste vaktsiinide varusid kuni 500 vaktsiinidoosi ulatuses. Terviseamet teavitab Tervisekassat ja Sotsiaalministeeriumi vaktsiinide varu kasutamise vajadusest. (2)Luuüdi siirdamise järel võib immuniseerida määruses nimetatud nakkushaiguste vastu ka vastava näidustusega inimesi.. (3) Inimese papilloomiviirusnakkuse vastu tagatakse immuniseerimine ka 18-aastastele. § 5. Määruse rakendamine Määruse § 3 lõiget 4 rakendatakse kuni 1. septembrini 2025. a. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrus nr 9 „Immuniseerimiskava“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2024. a. Lisa 1. „Laste immuniseerimiskava“ Lisa 2. „COVID-19 vastase immuniseerimise terviseseisundite loetelu“ (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  3 /* (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Terviseministri määrus nr COVID-19 vastase immuniseerimise terviseseisundite loetelu Lisa 2 COVID-19 VASTASE IMMUNISEERIMISE TERVISESEISUNDITE LOETELU Tabel 1. Täiskasvanute terviseseisundid ja nende RHK koodide loetelu, kellele on tagatud riigi poolt COVID-19 vastane vaktsineerimine. Terviseseisund Diagnoosikoodid Siirdamise läbinud ja järjekorras olevad patsiendid Z94 (organsiirdamine, koesiirdamine, tüviraku siirdamine) Planeeritav splenektoomia D73.0 Funktsionaalne või anatoomiline aspleenia (k.a. Q89.0; D56; D57;D58 sirprakuline aneemia jt) Kaasasündinud immuunpuudulikkus D80-D84, D70-D71 HIV-patsiendid (CD4 rakkude arv <500) B20-B24 Aktiivravil olevad onkoloogilised ja C00-C97 onkohematoloogilised patsiendid (va basalioom), kellel on pahaloomuline kasvaja diagnoositud kuni 1a tagasi Aktiivravil olevad onkohematoloogilised patsiendid C81-C96 kuni 5a diagnoosimisest Monokloongammopaatia (sh jälgimisel olevad D47.2 patsiendid). Tsüstiline fibroos E84 Neerupuudulikkus N03-N05; N17-N19 Hulgiskleroos ja teised kesknärvisüsteemi G35-G37 demüeliniseerivad haigused Neuroloogiline haigus või seisund, mis mõjutab G20; I60-I64; I69, G81; hingamist (nagu näiteks insult , insuldi jääknähud, Parkinsoni tõbi, tserebraalparalüüs) Dementsus F00-F09 Amüotroofiline lateraalskleroos G12 Psühhoos F23 Patsiendid, kes on saanud viimase aasta jooksul 299R; 224R; 225R; 345R; 242R; immuunsupresseerivat ravi 346R; 349R; 393R; 206R; 247R; 270R Raske krooniline maksahaigus K74; K70; K71; K72; Q44; E83 Diabeet E10-E14 Püsiravi vajav astma, sh rakse astma, bioloogiline J45 ravi Anamneesis astmaatiline seisund J46 Krooniline bronhiit, KOK, emfüseem, J41-J44; J47; J60-J66, J70, J84, bronhietelektaasiatõbi vm raske krooniline D86.0 kopsuhaigus Rasvumus (KMI > 40) E66 Krooniline südamehaigus I50; I11; I12; I13; I20-I25; I42; I48 Neerupealiste puudulikkus N17-N19 Downi sündroom Q90  Terviseseisund Diagnoosikoodid Uneapnoe G47.3 Tabel 2. Laste terviseseisundid ja nende RHK koodide loetelu, kellele on tagatud riigi poolt COVID-19 vastane vaktsineerimine. Terviseseisund Diagnoosikoodid Mõõdukas ja raske astma J45 Tsüstiline fibroos E84 Interstitsiaalsed kopsuhaigused J84 Hingamisteede kaasasündinud väärarendid Q30-Q34 Südame kaasasündinud väärarendid Q20-Q26 Bronhopulmonaalne düsplaasia P27.1 Kardiomüopaatiad I42 Südamepuudulikkus I52 Pulmonaalne hüpertensioon I27 Äge nefriidisündroom N00-N08 Neerupuudulikkus N17-N19 Krooniline hepatiit K73 Maksafibroos K74 Erinevad kroonilised maksahaigused K76 Autoimmuunne hepatiit K75.8 Rasvumus (KMI > 40) E66 Diabeet E10-E14 Kaasasündinud immuunpuudulikkus D80-D84;D70-D71 Aktiivravil olevad onkoloogilised ja C00-C97 onkohematoloogilised patsiendid, kellel oli kasvaja 1 aasta tagasi Aktiivravil olevad patsiendid kuni 5 aastat C81-C96 diagnoosimisest Süsteemsed sidekoehaigused M30-M36 Põletikulised spondülopaatiad M45,M46 Juveniilne idiopaatiline artiit M08 Krooniline mittebakteriaalne osteomüeliit M86.3 Mittenakkuliskud peen ja jämesoolepõletikud K50-K52 Terviseseisund Diagnoosikoodid Psoriaas L40 Pärilikud ja degeneratiivsed närvisüsteemi või G12, G60, G70, G71 lihashaigused Peaaju ja ajukelmete healoomulised kasvajad D32, D33, D36.1, D42, D43, D48.2 PCI, autism, epilepsia, lihasdüstroofia G80-G82, F84, G40, F80.3, G71 Raske vaimne alaareng F72 Sügav vaimne alaareng F73 Muu täpsustatud vaimne alaareng F78: Täpsustamata vaimne alaareng F79 Hüdrotsefaalia G91 Uneapnoe G47.3 Multiipelne skleroos G35 Raske geneetiline/metaboolne haigus E70-E88; Q90-Q99 Siirdamise läbinud ja järjekorras olevad patsiendid Z94 (organsiirdamine, koesiirdamine, tüviraku siirdamine) Planeeritav splenektoomia D73.0 Funktsionaalne või anatoomiline aspleenia (k.a. Q89.0; D56, D57, D58 sirprakuline aneemia jt) HIV-patsiendid (CD4 rakkude arv <500) B20-B24  Terviseministri määruse „Immuniseerimiskava“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu asendab terviseministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“, et määruse sisu ja lisad oleksid paremini mõistetavad. Samuti täpsustatakse sätet seoses COVID-19 vastase vaktsineerimise võimaldamisega. Sätte muutmise järgselt on 2024. a septembrist riigi poolt tagatud COVID-19 vastane immuniseerimine inimestele, kellel on risk raskelt haigestuda ja kelle immuniseerimine on oluline haavatavate sihtrühmade kaitseks. Lisaks tagatakse COVID-19 vastane immuniseerimine tervishoiu- ja hoolekandeasutuste personalile kuni 1. september 2025. Riigi poolt ei võimaldata enam COVID-19 vastast immuniseerimist tervetele alla 60-aastastele inimestele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Gerli Põdra (e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti, Tervisekassa ja Ravimiameti esindajad ning seda on nõustanud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon. 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Määrusega tunniststakse kehtetuks RT 1, 29.12.2023, 21 redaktsioon. ☒ Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga korrastatakse määruse ülesehitust ja sõnastusi, sealhulgas ka ühtlustatakse gripi ning COVID-19 vastase immuniseerimise mainimist erinevates määruse sätetest. Määruses ei tehtud sisulisi muudatusi välja arvatud edaspidi esitletud muudatused: Määruse § 1 punktiga 1 täpsustatakse vastavalt senisele praktikale, et immuniseerimiskava alusel on tagatud immuniseerimine Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele inimestele. Immuniseerimise võimaldamine siin lühikest aega viibivatele inimestele ei ole otstarbekas, kuna inimese vaktsineerimise järgselt tekib immuunvastus organismis teatud aja jooksul. Juhul, kui inimene viibib lühikest aega Eestis, siis on vähe tõenäoline, et tal tekib vajalik immuunsus Eestis viibimise ajal. Seega ei hoiaks tema Eestis immuniseerimine ära rasket haigestumist ja ei suurene ka kohalik üldimmuunsusfoon. Eestis elamise või töötamise puhul lähtutakse välismaalaste seaduse §-dest 5-8 või Euroopa Liidu kodaniku seadusest. Määruse § 2 lõikega 3 sätestatakse, et laste immuniseerimine COVID-19 vastu on tagatud juhul kui on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle haigus on esitatud COVID-19 vastase vaktsineerimise riskihaiguste loetelus, mis asub määruse lisas 2. Eelmises punktis esitletud Terviseameti hinnangul on COVID-19 tõttu hospitaliseerimise risk suurem vanemaealistel ja kaasuvate vereringeelundite ning hingamiselundite haigustega inimestel. Seega arvestades praegust epidemioloogilist olukorda ei ole tervetel lastel vajalik COVID-19 vastane iga-aastane immuniseerimine.  2 Määruse § 2 lõige 2 ja 3 ning § 3 lõige 3 punkt 4 mainivad immuniseerimiskava määruse juurde lisatud dokumente. Lisa 1 sätestab laste immuniseerimiskava, kus on toodud immuniseeritavad vanuserühmad ja riskirühmad, soovituslikud ajavahemikud, kasutatavad vaktsiinid ning nende kordsus. Lisa 2 sätestab täiskasvanute ja laste COVID-19 vastase vaktsineerimise terviseseisundite loetelu, kus on esitatud haiguse nimi ja sellele vastav diagnoosikood. Vastava loetelu haigustest kinnitas immunoprofülaktika ekspertkomisjon 2024. a aprilli koosolekul ning selle valmistasid ette liikmed Terviseametist (Irina Filippova), Eesti Perearstide Seltsist (Dr Marje Oona), Eesti Lastearstide Seltsist (Dr Eda Tamm) ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsist (Dr Helen Mülle). Määruse § 3 lõikega 3 täiendatakse määrust, et edaspidi tagatakse COVID-19 vastane immuniseerimine kindlatele sihtrühmadele, kelleks on:  60-aastased ja vanemad;  sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;  rasedad;  inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle haigus on toodud määruse lisas 2;  sihtrühma välistele inimestele, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 6. veebruari 2024 koosoleku järgselt sõnastas komisjon uuendatud soovitused COVID-19 vastaseks vaktsineerimiseks. Nende kohaselt tuleks keskenduda COVID-19 vastasel vaktsineerimisel nendele inimestele, kellel on COVID-19 vastasest vaktsineerimisest või COVID-19 läbipõdemisest möödunud enam kui 6 kuud ja kuulub järgnevatesse sihtrühmadesse 1:  60-aastased või vanemad inimesed;  sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saaja, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saaja ja kogukonnas elamise teenuse saaja;  rasedad;  inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda. Samuti soovitati endiselt võimaldada COVID-19 vastu vaktsineerimist 2024/2025 viiruste hooajal tervishoiu asutustes ja hooldekodudes töötavale personalile. Sarnase soovituse on andnud ka Maailma Terviseorganisatsioon2 ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus3. Terviseameti analüüsist selgus, et perioodil september 2023. a kuni juuni 2024. a haigestus 67 422 inimest. Hospitaliseeriti nii COVID-19 kui ka muu haiguse tõttu, mille puhul COVID-19 oli kaasuva diagnoosina, kokku 4022 inimest ehk 6% haigestunutest. Enamikel juhtudel (94%) oli patsientidel lisaks COVID-19 haigusele ka teisi kaasuvaid haigusi. Tervise infosüsteemi andmetel oli kaasuvatest haigustest põhilisteks riskifaktoriteks vereringeelundite haigused, millele järgnesid hingamiselundite haigused. Inimesed vanuses 60 ja rohkem moodustasid 77,8% hospitaliseeritute üldarvust. TEHIKu andmetel suri COVID-19 põhi- ja kaasuva haiguse tõttu 431 inimest, neist vanuses 60-79 moodustasid 30,2% ja vanuses 80+ moodustasid 63,6%. Hospitaliseeritud 60-79 aastastest olid COVID-19 vastu vaktsineeritud 4,1% ja 80+ vanuserühmas vaktsineeritud 5%. Seega oli eelmisel viiruste hooajal COVID-19 haiguse tõttu hospitaliseerimise peamiseks riskifaktoriks inimese vanus ja kaasuvad haigused. 1 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2024- 04/Immunoprof%C3%BClaktika%20ekspertkomisjoni%2006.02.2024%20elektroonse%20koosoleku%20p%C3%A4 evakava%20ja%20ettepanekud__09.04.2024_0.pdf 2 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/373987/WHO-2019-nCoV-Vaccines-SAGE-Prioritization-2023.2- eng.pdf?sequence=1 3 European Centre for Disease Prevention and Control. Interim public health considerations for COVID-19 vaccination roll-out during 2023. 5 April 2023. Stockholm: ECDC; 2023  3 Rasedad on prioriteetsed COVID-19 vastu vaktsineerimise võimaldamisel, kuna COVID-19 võib seada ohtu raseda enda, tema loote kui ka imiku. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli teadlased viisid läbi registripõhise uuringu, mis hindas, milline oli Eestis rasedusaegse positiivse koroonatesti mõju rasedusele, sünnitusele ja vastsündinule.4 Uuring leidis, et rasedusaegne SARS-CoV-2 infektsioon suurendas surnultsünni riski ligi kolm korda ja perinataalsurma riski üle kahe korra, kuid 2021. aasta andmete põhjal sai järeldada, et COVID-19 vastu immuniseerimine vähendas perinataalsurma riski. Arvestades praegust epidemioloogilist olukorda ja levivaid COVID-19 haigust põhjustavaid viirustüvesid, ei ole tervete alla 60-aastaste inimeste COVID-19 vastane iga-aastane vaktsineerimine vajalik. COVID-19 vastane vaktsineerimine on oluline eelnevalt toodud sihtrühmadele, kuna nendel on suurem risk raskelt haigestuda. Siiski erandlikel juhtudel kui tervishoiutöötaja hindab, et sihtrühma välise patsiendi vaktsineerimine oleks vajalik tulenevalt tema terviseriskidest ning põhjendab oma otsust, siis tagab riik ka nende sihtrühma väliste elanike vaktsineerimise. Määruse § 3 lõikega 4 täiendatakse määrust, et 2024/2025 viiruste hooajal tagab riik COVID-19 vastase immuniseerimise tervishoiuteenuse, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse asutuste personalile. COVID-19 vastane immuniseerimine on vajalik nendele sihtrühmadele, kellel on suurem risk raskelt haigestuda. Tervetel inimestel ei ole otstarbekas ennast iga-aastaselt uuesti COVID-19 vastu immuniseerida, kuna risk raskeks läbipõdemiseks on olemasolevate andmete põhjal väike. COVID-19 vastase immuniseerimise peamine eesmärk on hospitaliseerimise vajaduse vältimine, kuid lisaks võib see omada teatavat efekti ka nakatumise vähendamisele.56 Koroonaviirus võib levida nii eelsümptomaatiliselt kui ka asümptomaatiliselt, mille tõttu on selle leviku risk suur. Seetõttu võimaldatakse vaktsineerimist algaval hooajal ka eakate ja teatavate riskihaigustega inimestega tihedalt kokkupuutuvatele töötajatele. Määruse § 5 sätestab, et § 3 lõiget 4 kohaldatakse kuni 1. septembrini aastal 2025. Nimetatud säte vaadatakse uuesti üle pärast 2024/2025 viiruste hooaja lõppu. Määruse § 7 sätestab määruse jõustumise 1. septembril 2024. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse eesmärk on riigi poolt tagada 2024. aasta sügisest COVID-19 vastane immuniseerimine sihtrühmadele, kellel on suurem risk raskeks haigestumiseks. Lisaks võimaldatakse 2024/2025 hooajal COVID-19 vastast vaktsineerimist ka neile, kes puutuvad kokku suure hulga riskirühma kuuluvate inimestega. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset mõju. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati sotsiaalset mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 4 https://www.tai.ee/et/uudised/rasedusaegne-positiivne-koroonatest-suurendas-surnultsunni-riski-kolm-korda 5 Scroggins S, Little G, Okala O, Ellis M, Shacham E. The Relationship of Vaccine Uptake and COVID-19 Infections Among Nursing Home Staff and Residents in Missouri: A Measure of Risk by Community Mobility. J Public Health Manag Pract. 2024 Mar-Apr 01;30(2):176-182. doi: 10.1097/PHH.0000000000001824. Epub 2023 Oct 13. PMID: 37831663. 6 https://www.ecdc.europa.eu/en/covid-19-efficacy-effectiveness-and-safety-vaccines  4 Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Statistikaameti, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti andmeid. 4.1. Sotsiaalne mõju Määruse muudatus toob kaasa sotsiaalse mõju peamiselt järgmistes alavaldkondades: mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele, mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, mõju töötervishoiule ja -ohutusele ning kaudne mõju töö- ja puhkeajale. Sihtrühma, kellele võimaldatakse COVID-19 vastane immuniseerimine, moodustavad 60-aastased ja vanemad inimesed, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad, rasedad ning inimesed, kellel on immunoprofülaktika ekspertkomisjoni poolt kinnitatud loetelus esitatud haigusseisundid. See loetelu on välja toodud immuniseerimiskava määruse lisas 2. 2024/2025 aasta viiruste hooajal tagab riik COVID-19 vastase immuniseerimise veel ka tervishoiuasutuste töötajatele ning ööpäevaringset väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonna teenust osutavate hoolekandeasutuste töötajatele. Määruse sisuliste muudatuste peamine eesmärk on kaitsta neid, kellel COVID-19 haigus võib tõenäoliselt kulgeda raske sümptomaatika ja kaasnevate tüsistustega ning kesta pikaajaliselt. Haiguse tavapärasest tõsisemat kulgu võiks eeldada üle 60-aastastel ning nendel, kel on terviseseisundid, mille puhul on suurem risk COVID-19 haiguse raskeks põdemiseks. Statistikaameti7 andmetel elas 2023. aastal Eestis 1 370 286 inimest (aasta keskmine rahvastik), kellest ligikaudu 27% (366 605) olid vanuses 60 või enam eluaastat. Sellesse sihtrühma jääb ka üle 90% kõikidest väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatest. Ööpäevaringset üldhooldusteenust sai 2023. aasta jooksul kokku 15 188* inimest.8 Sihtrühma suurust võib hinnata keskmiseks. COVID-19 raske haigestumise riskiga terviseseisunditega inimeste hulka loetakse määruse kohaselt lapsed ja kuni 60-aastased täiskasvanud, kel on terviseseisundid, mis on toodud immunoprofülaktika ekspertkomisjoni poolt kinnitatud loetelus. Kuna kõikidele 60- aastastele ja vanematele on COVID-vastane vaktsiin tagatud, siis on riskihaigustega inimeste sihtrühmana käsitletud vaid nooremaid kui 60 aastaseid kodanikke. 2023. aastal oli riskihaiguse diagnoosiga raviarveid 24 711 lapsel ja 103 275 kuni 60-aastasel täiskasvanul.9 Riskihaigustega inimesi võib olla enam, kuna võib eeldada, et kõikidel sihtrühma kuuluvatel inimestel 2023. aastal riskihaiguse diagnoosiga raviarvet ei esinenud, kuid diagnoos oli aktuaalne. 2023. aasta raviarvete põhjal hinnates moodustavad riskihaigusega lapsed kõikidest Eesti lastest umbes 9% ning riskihaigusega alla 60-aastased täiskasvanud umbes 14% kõikidest samas vanuses olevatest Eesti kodanikest (vastavalt 268 495 ja 735 186 inimest).10 Riskihaigustega laste hulgas oli kõige levinumaks diagnoosiks mõõdukas ja raske astma, mis oli diagnoositud kolmandikul kõikidest riskihaigustega lastest ning 3%-l kõikidest samasse vanuseklassi kuuluvatest Eesti lastest. Täiskasvanute hulgas olid levinuimateks riskihaiguse diagnoosideks krooniline südamehaigus, rasvumus ja diabeet, millega käisid 2023. aastal tervishoiuteenust saamas vastavalt 40%, 29% ja 20% kõikidest riskihaigustega inimestest. Samas vanuses elanikkonnast moodustavad nimetatud diagnoosidega inimesed 5%, 4% ja 2%. Riskihaigustega inimeste sihtrühma suurus on keskmine. 60-aastased ja vanemad inimesed, sh ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse saajad, ning riskihaigustega inimesed põevad viirust üldjuhul kõige tõsisemalt. Immuniseerimine COVID-19 vastu on võimalus haigestumisega kaasnevate hingamisraskuste ja muude füüsiliste vaevuste vältimiseks või leevendamiseks, samuti haiguse läbipõdemisel tekkivate võimalike püsivate tervisekahjustuste ärahoidmiseks. Püsivad tervisevaevused võivad kaudselt 7 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV0211/table/tableViewLayout2 8 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2023. 9 Tervisekassa andmepäring. 10 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV0211/table/tableViewLayout2  5 olla seotud haigestunu elukvaliteedi languse ja vaimse tervise probleemidega ning ka võimalike lisakuludega riigile. Suure haigestunute hulga ning raske haigestumisega kaasneb haigestunute suurem vajadus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste järele. Seega aitab immuniseerimine hoida stabiilsel tasemel teenuste ja ravi kättesaadavust ning vältida ülekoormust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Olukorras, kus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate hulk on piiratud, omab teenuste jätkusuutlik toimimine erilist rolli, et suunata ressursid krooniliste ja plaaniliste haigete abistamisele. Varasemad COVID-19 haiguse laialdase leviku aastad on olnud seotud ka üldsuremuse tõusu ja liigsuremuse suurenemisega, mistõttu aitab vaktsineerimine vähendada ka suremust.11 Lisaks inimestele, kelle puhul võib viirusega nakatumisel eeldada raskemat ja pikemat kulgu, tagatakse määruse raames COVID-19 vastane immuniseerimine ka ööpäevaringse erihoolekandeteenuste saajatele ning kogukonnas elamise teenuse saajatele. Tegemist on täiskasvanud vaimse tervise häiretega inimestega, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul. Erihoolekandeteenuste saajad on tulenevalt oma tervislikust seisundist ka viirushaigustele vastuvõtlikumad ning seega COVID-19 nakatumisel ohustatud sihtrühm. Ööpäevaringset erihoolekandeteenust sai 2023. aasta lõpus 2487 ja kogukonnas elamise teenust 1202 inimest12, kellele lisandusid vastavalt 60 ja 2 riigieelarve välisel kohal olevat teenusesaajat13. Enamik teenusesaajatest on alla 60-aastased, kuid vähemalt 30% ööpäevaringse erihoolekandeteenuste saajatest ning 7% kogukonnas elamise teenuse saajatest langeb siiski kokku eelnevalt kirjeldatud 60-aastaste ja vanemate inimeste sihtrühmaga (2023. aasta jooksul teenust saanutest põhjal). Erihoolekandeteenuste saajate sihtrühma suurus on kogu täiskasvanud rahvastikuga võrreldes väike, kuid arvestades, et sihtrühma jaoks on haavatava vaimse terviseseisundi tõttu teenuste jätkupidev tagatus väga oluline, siis võib mõju lugeda selle sihtrühma jaoks oluliseks. Määruse muudatusega tagatakse võimalus riigi poolt COVID-19 vaktsiini saada ka kõikidele rasedatele. 2023. aastal oli lapseootel naisi hinnanguliselt ligikaudu 15 000: sünnitusega lõppes rasedus 10 62214 naisel ning rasedus katkes või katkestati 487915 korral. Täpset rasedate arvu välja tuua ei saa, sest üks naine võis kuuluda mõlemasse eeltoodud gruppi. Fertiilses eas naisi (vanuses 15–49 aastat) oli Eestis 2023. aastal 294 24916, seega võib hinnata, et rasedad naised moodustasid 2023. aastal nendest umbkaudu 5%. Sihtrühma suurus on keskmine. Rasedate vaktsineerimine COVID-19 vastu aitab vähendada viiruse põdemisest põhjustatud riske rasedusele. Raseduse ajal COVID-19-sse haigestumine suurendab ema surmariski ning nii ema kui vastsündinu intensiivravivajaduse riski. Vaktsineerimise olulisust rõhutab eriti asjaolu, et rasedusaegne viiruse põdemine suurendab surnultsünni riski ligi kolm korda.17 Lisaks üle 60-aastastele ja riskihaigustega inimestele, eri- ja üldhoolekandeteenuste saajatele ja rasedatele hakkab riik määruse rakendumisel võimaldama COVID-19 vastast vaktsiini ka kõikidele tervishoiuasutuste töötajatele ning eri- ja üldhoolekandeteenuseid osutavate asutuste töötajatele. Täpsemalt on viimaste hulka arvatud väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust osutavate hoolekandeasutuste töötajad. 2023. aastal töötas Eestis kokku 27 095 tervishoiutöötajat, kellest 21 259 olid nooremad kui 60 eluaastat.18 Üldhooldusteenust osutavates asutustes töötas 2022. aasta lõpu seisuga 2914 inimest. Arvestades töötajate arvu tõusu 2021. ja 2022. aasta võrdluses, võib eeldada, et töötajate arv 2023. aasta lõpus oli umbes 100 võrra suurem.19 Erihooldusteenust osutavates asutustes töötas 2023. aasta lõpu seisuga 2093 11 COVID-19 pandeemia analyys.indd (terviseamet.ee) 12 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2023. 13 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2023 . 14 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__02Synnid/SR10.px/table/tableViewLayout2/ 15 RV173: RASEDUSE KATKEMISED JA KATKESTAMISED LIIGI JÄRGI. Statistika andmebaas 16 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV0211/table/tableViewLayout2 17 https://obgyn.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/aogs.14721 18 THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb (tai.ee) 19 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, 2023.  6 inimest20, kuid muudatus ei puuduta kõiki neid töötajaid, sest sisaldab ka COVID-19 vastase vaktsiini saajate sihtgruppi mitte kuuluvate toetavate erihoolekandeteenuse osutajaid. Samuti on nimetatud hoolekandeteenust osutavate asutuste töötajate hulgas töötajaid vanuses üle 60 eluaasta. Otseselt teenuse saajatega kontaktis olevatele tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele lisaks kuulub sihtrühma ka nende asutuste muu personal, sh juhid, raamatupidajad, puhastusteenindajad jm tugipersonal. Hinnanguliselt puudutab COVID-19 vastase vaktsiini tagamine tervishoiu- ja hoolekandeasutustes umbes 26 000 töötajat, mis moodustab kõikidest 2023. aastal tööga hõivatud 15–74-aastastest isikutest (694 600) ligi 4%. 21 Sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks. Samas on oluline asjaolu, et muudatusest on mõjutatud kõik COVID-19 riskigrupile tervishoiuteenuseid osutavad töötajad. Tervishoiuasutuste töötajate ning ööpäevaringset üldhooldusteenust, ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonna teenust osutavate hoolekandeasutuste töötajate tervise kaitsmine COVID-19 vastase vaktsiiniga aitab hoida tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kättesaadavust. Arvestades võimalikku kontakti teenust osutava ja muu personali vahel, on teineteise nakatamise vältimiseks asjakohane vaktsineerida ka tugipersonali. Tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajate immuniseerimine tagab viirusperioodil teenuste jätkusuutliku tagamise 1531 tervishoiuasutuses, mille hulgas on kolmandik hambaraviasutusi, 27% perearstiabiasutusi ning 24% eriarstiabiasutust. Muuhulgas avaldab töötajate vaktsineerimine positiivset mõju 48 haigla teenuste järjepidevale ja kvaliteetsele tagamisele nii haiguse riskirühmale kui tavakodanikele. Sotsiaalhoolekandeasutustest on mõjutatud 174 üldhooldusteenust ning 224 erihoolekandeteenust osutavat asutust. Viimaste hulgas võib aga olla asutusi, kus osutatakse ainult muid erihoolekandeteenuseid peale ööpäevaringse ja kogukogukonnas elamise teenuseid ning nende asutuste töötajad pole sihtrühma määratud.22 Teenuste jätkusuutliku tagamise kõrval mõjutab tervishoiu- ja hoolekandeteenuste ning nende asutuste tugipersonali vaktsineerimine suurel määral ka töötervishoidu ja -ohutust. Teenuseosutajate pidev patsientide/klientide läheduses või nendega kontaktis töötamine suurendab võimalust COVID-19-ga nakatumiseks ning seeläbi ka võimalikuks kaastöötajate ja mittenakatunud patsientide/klientide viirusega nakatamiseks. Vaktsineerimine on tõhus moodus töötajate ja seeläbi ka teenuse saajate kaitseks. COVID-19 vaktsiini tagamine teenuseosutajatele avaldab kaudselt positiivset mõju ka asutuste töötajate töö- ja puhkeajale: kollektiivse nakatumise vältimine hoiab ära tervena püsinud personali ülekoormamist, võimalikke ületunde ning töökoormuse ja öötöö suurenemist. Võib eeldada, et normipärase töökoormuse hoidmine teenuseosutajate hulgas avaldab positiivset mõju ka osutavate teenuste kvaliteedile ning väldib võimalike väsimusest tingitud eksimuste teket. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajate immuniseerimine omab eriti olulist tähendust just riigis valitseva tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajate puuduse tõttu, kus asendajaid ei ole lihtne värvata. COVID-19 vastase vaktsiiniga tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajate kaitsmine avaldab seega olulist mõju nii töötajate kui teenuse saajate tervisele ja heaolule, samuti kogu elanikkonna tervishoiu- ja hoolekandeteenuste juurdepääsule ja kvaliteedile. Kokkuvõttes on immuniseerimiskava määruse muudatusega määratud sihtrühm ka varem COVID- 19 vastase vaktsiini saajate hulka kuulunud, seega ei vaja sihtrühm aega muudatustega kohanemiseks. Muudatuse mõju ulatust võib seega hinnata väikeseks. Mõju sagedust võib 60- aastaste ja vanemate inimeste, riskihaigustega inimeste, rasedate ning eri- ja üldhoolekandeteenuste saajate puhul hinnata keskmiseks, sest tegemist on reeglipäraselt avalduva sündmusega, kus vaktsineerimist võimaldatakse immuniseerimiskava raames. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste töötajate puhul hinnatakse immuniseerimise vajadust eeldatavasti aasta pärast uuesti, seega võib nende puhul olla tegemist harvaesineva sündmusega ning ka võimalik mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatuse mõju sihtrühmale on positiivne ning muudatuse eesmärk on rahva tervise kaitse. Kaudselt mõjutab määruse muudatus positiivselt kogu elanikkonda, sest selle eesmärk on 20 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2023. 21 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tooturu- uldandmed__aastastatistika/TT0151/table/tableViewLayout2 22 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-kaitse__sotsiaalabi__hoolekanne/SK07  7 vähendada hospitaliseerimise vajadust, pidurdada vaktsiinvälditava nakkushaiguse levikut elanikkonnas ning ohjata seeläbi ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koormust. Arvestades määruse muudatuse mõju ulatust, sagedust ning sihtrühmade suurusi, võib hinnata, et kokkuvõtvalt kaasneb määruse muudatustega keskmine sotsiaalne mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eestis vaktsineeriti 2023/2024 viiruste hooajal COVID-19 vastu Comirnaty Omicron XBB.1.5 vaktsiiniga, mis oli kohaldatud peamiselt levivale tüvele. Juulis 2024 teeb Euroopa Ravimiamet otsuse, et millisele tüvele kohandatud COVID-19 vastast vaktsiini võtta kasutusse 2024/2025 viiruste hooajal. 30. aprillil andis Euroopa Ravimiameti hädaolukorra töörühm soovituse, et järgmise hooaja vaktsiinid võiksid olla kohandatud JN.1 tüvele.23 Täiendavad COVID-19 vaktsiinid on Eestile tagatud Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishankes sõlmitud lepingu alusel. 2024/2025 viiruste hooaja mahtude osas on pidanud Tervisekassa läbirääkimisi vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech, et tagada sihtgrupi nõudlusele vastav prognoos ja tellimuse maht 2024/2025 aasta viirushooajaks. Kuni aastani 2026 on prognoositud esialgseks COVID-19 vaktsiinide soetamise kuluks ca 4,6 miljonit eurot. See kaetakse aastate jooksul Tervisekassa eelarve vahenditest, arvestades vaktsineerimise hõlmatuse hooajalisi prognoose, riskirühmade suurust ja eelarvevahendite võimalusi. COVID-19 vastane immuniseerimine toob kaasa kaudsed tulud raskest haigestumisest põhjustatud haiguskoormuse (sh suremuse) vähendamisel. Prof Krista Fischeri COVID-19 nakatumise analüüsist Eesti andmete põhjal joonistus selgelt välja, et vaktsineerimata inimeste hospitaliseerimise tõenäosus oli suurem kui vaktsineeritud inimestele.24 Samuti näidati, et tõhustusdoosiga vaktsineeritud eakate suremus raske COVID-19 haiguse tagajärjel 2022. aasta esimesel neljal kuul oli 6–7 korda väiksem kui vaktsineerimata eakatel. Mudeldamise tulemusel leiti, et keskmiselt hoidis Eestis 2022. aasta alguses saavutatud vaktsineerituse tase ära ligi 1400 inimese surma. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2024. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervisekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale. 23 https://www.ema.europa.eu/en/news/etf-recommends-updating-covid-19-vaccines-target-new-jn1-variant 24 https://sm.ee/uudised/covid-19-vastu-vaktsineerimine-hoidis-eelmisel-aastal-50-vanuste-seas-ara-ligi-1400-inimese  Rahandusministeerium Meie 18.07.2024 nr 1.2-2/75-1 Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri määruse „Immuniseerimiskava“ eelnõu koos lisadega ja seletuskirja. Kooskõlastusi ootame hiljemalt 9. augustiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: Eelnõu Eelnõu lisad Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Tervisekassa Ravimiamet Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Lastearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Maia-Triin Kanarbik [email protected]  Terviseministri määrus nr Laste immuniseerimiskava Lisa 1 LASTE IMMUNISEERIMISKAVA Vanus Vaktsiini tähis ja manustamise kordsus 12 tundi HepB 1¹ 1–5 päeva BCG 2 kuud RV 1 3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2 4,5 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 2 + RV 3² 6 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 3 6 kuud kuni 7 aastat (k.a) Gripp³ 1 aasta MMR 1 1,5–2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4 6–7 aastat DTPa-IPV 5 12–14 aastat HPV⁴ 13 aastat MMR 2 15–17 aastat dTap 6 Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse ja B-viirushepatiidi vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin HPV – inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin ¹ Üksnes HbsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi suhtes analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad imikud ² Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral ³ Immuniseerimist tagatakse ka üle 7-aastastele alaealistele, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet ja obstruktiivne kopsuhaigus) ⁴ Immuniseerimist tagatakse ka 15–18-aastastele (k.a) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/24-0779 - Immuniseerimiskava Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.08.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93d38a01-9d79-497d-88f8-78f8aeb6fdf1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93d38a01-9d79-497d-88f8-78f8aeb6fdf1?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main