Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid

Riigikantselei Meie 18.07.2024 nr 1.1-10.1/2627-8 Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid Austatud härra riigisekretär Lähtudes valitsuskabineti 4. juuli 2024. a otsusest on Rahandusministeerium koostöös Siseministeeriumiga valmistanud ette Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmise eelnõu ning esitab selle Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: eelnõu, eelnõu lisa, seletuskiri, seletuskirja lisa Eve-Ly Kübard 58851341 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Siseministeerium 2  EELNÕU 09.07.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 10 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avaldamist. Kaja Kallas peaminister Mart Võrklaev rahandusminister Taimar Peterkop riigisekretär Lisa 1. Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid maanteelõikudel  Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määrus nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) RAHVUSVAHELISEKS LIIKLUSEKS AVATUD PIIRIPUNKTID MAANTEELÕIKUDEL Piirikontrolli Piiriületuse võimalused Erisused kauba vormistamisel Piiripunkti nimi toimumise koht ja piirangud Koidula piiripunkt Karisilla–Petseri maantee 05.00–22.00 7.00-19.00 7.00-19.00 Luhamaa piiripunkt Riia–Pihkva maantee Piiripunkt avatud ainut transpordivahendite liikluseks; jalakäijate piiriületust ei toimu. Narva-1 piiripunkt Tallinna–Narva maantee 07.00–23.00  09.07.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigipiiri seaduse järgi on Vabariigi Valitsusele antud pädevus määrata piiripunktid, mille kaudu toimub isikute, transpordivahendite ja kaupade rahvusvaheline liiklus. Valitsus määrab ka piiripunktide lahtioleku ajad lähtudes Eesti huvidest ning arvestades kaubavahetuse ja isikute piiriülese liikumise vajadustega. Maanteepiiripunkte on Eestis kolm. Narva piiripunkt Ida-Virumaal ning Koidula ja Luhamaa piiripunktid Kagu-Eestis. Alates 2024. aasta veebruarist on Narva maanteepiiripunkt avatud ainult jalakäijatele, selle kaudu transpordivahendid ei liigu ning kaubavedu ei toimu. Piiripunkti sulgemise põhjus on rekonstrueerimistööd Ivangorodi piiripunktis. Pärast Narva piiripunkti sulgemist kaubavahetusele on Luhamaa ja Koidula kaks piiripunkti, mille kaudu toimub maanteel kogu rahvusvaheline kaubavedu. Kuna Soome on sulgenud kõik Venemaaga piirnevad maanteepiiripunktid, samuti on piiripunkte sulgenud Leedu, Läti ja Poola, on Eesti riik, mille kaudu toimub nii Eesti kui teiste Euroopa riikide vedajate ida-suunaline kaubavahetus. Vabariigi Valitsus kinnitas 2022. aasta aprillis Venemaa Föderatsiooniga suhtlemise lähtealustes põhimõtte, et kahepoolsed majandussuhted Venemaaga tuleb viia miinimumini. 2023. aasta juunis heaks kiidetud Eesti sanktsioonipoliitika põhimõtted Ukraina toetamisel annavad samuti aluse piiripunktide töökorralduse ülevaatamiseks ning muudatuste tegemiseks. Eelnõuga muudetakse Koidula maanteepiiripunkti ja Luhamaa maanteepiiripunkti lahtioleku aegasid. Määruse jõustumisel ei saa Kagu-Eesti maanteepiiripunktide kaudu riigipiiri ületada ning kaubavedusid teostada enam ööpäevaringselt. Koidula piiripunkt on avatud ajavahemikul 5:00-22:00 ning kauba tollivormistus viiakse piiripunktis läbi ajavahemikus 7:00-19:00. Luhamaa maanteepiiripunkt jääb avatuks ajavahemikus 7:00-19:00. Embargokauba järelevalve tõhustamiseks ning liiklusohutuse tagamiseks piiratakse Luhamaa piiripunkti kaudu isikute jalgsi piiriületust. Kavandatav määrusemuudatus ei puuduta Koidula raudteepiiripunkti töökorraldust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (tel: 5885 1341, e-post: [email protected]). Juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (tel: 5885 1301, e-post: @fin.ee), keeleliselt toimetas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel: 5885 1468, e- post: [email protected]). 1.3. Märkused Rahandusministeerium esitas Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks 17.06.2024. Valitsus arutas eelnõuga seotud küsimusi 04.07.2024 kabinetis ning tegi Rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös Siseministeeriumiga eelnõud täiendada ning valmistada ette muudetud eelnõu nii Koidula maanteepiiripunkti kui Luhamaa maanteepiiripunkti öiseks sulgemiseks. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ 01.05.2024 jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.04.2024, 8). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigipiiri seaduse (RipS) § 10 lg 1 järgi on piiripunkt rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa, kus toimub piirikontroll. Piirikontroll hõlmab isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrolli, kaupade tollikontrolli ning vajadusel kaupade sanitaar-, veterinaar- või fütosanitaarkontrolli (RipS § 11 lg 1). Seadusandja on volitanud Vabariigi Valitsust otsustama, millised on need piiripunktid, mille kaudu võib toimuda rahvusvaheline liiklus (RipS § 10 lg 4). Seaduse järgi korraldab maanteedel asuvate piiripunktide haldamist Rahandusministeerium (RipS § 10 lg 2). Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ ning määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses. Kehtiva määruse lisas 1 esitatakse loetelu rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktidest maanteelõikudel ning teave piiriületuse võimaluste ja piirangute kohta, samuti erisused kauba tollivormistusel. Määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Koidula külas Karisilla-Petseri maanteel asuva Koidula piiripunkti kaudu võimalik piiri ületada ööpäevaringselt. Kavandatava muudatusega seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang. Edaspidi on Koidula maanteepiiripunkt avatud päevasel ajal ajavahemikus 5:00-22:00. Kauba tollivormistust on võimalik teha 12 tunni jooksul ajavahemikus 7:00-19:00. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Lüta külas Riia-Pihkva maanteel asuva Luhamaa piiripunkti kaudu võimalik piiri ületada ööpäevaringselt. Kavandatava muudatusega lühendatakse piiripunkti lahtioleku aega, piiripunkt jääb avatuks 12 tunniks ajavahemikus 7:00-19:00. Piiripunkti töös tehakse teine oluline muudatus, see suletakse jalakäijate liikluseks, piiripunkti saab jätkuvalt läbida transpordivahendiga. Muudatus on vajalik keelatud embargokauba sisse- ja väljaveo tõkestamiseks ning jalakäijate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamiseks. Vajaduse Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktide töökorralduse muutmiseks on tinginud julgeolekuolukord ning jätkuv Vene sõjaline agressioon Ukrainas. Kuna julgeolekuolukord Euroopas ei ole paranenud, on sanktsioonipoliitika tõhustamine ja rakendamine Euroopa Liidus (EL) pidev protsess, st et Venemaa suhtes kehtestatakse perioodiliselt uusi piiravaid meetmeid. Hiljaaegu võeti vastu ELi 14. sanktsioonipakett (24.06.2024), millega kehtestati Venemaa suhtes uued täiendavad majandussanktsioonid. Pea iga eelneva sanktsioonipaketiga on rakendatud kaubanduspiiranguid, mis tähendab seda, et üha vähem on kaubanomenklatuuris selliseid kaupu, mida on lubatud Venemaale eksportida või sealt ELi importida. Kaubandussanktsioonide eesmärk on nõrgestada Venemaa majandust ning sõjatööstust. Embargokaupade nimekirjas on sadu kaubagruppe, mille sisse- ja väljavedu on keelatud ning mille ebaseadusliku piiriületuse tõkestamisega Maksu- ja Tolliamet (MTA) igapäevaselt tegeleb. Eelmisel 2023. aastal tuvastas ning tõkestas MTA üle 1500 embargokauba rikkumise. Kaitsepolitseiameti menetluses on ligikaudu 50 rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuritegu. Ehkki sanktsioonide tõttu on kauba impordimahud alates täiemahulise sõja puhkemisest vähenenud, ei näita kaubandusstatistika samasugust langust ekspordimahtude kohta. Vastupidi, Eestis vormistatud eksport Venemaale ja teistesse kolmandatesse riikidesse nagu Kasahstan, Kõrgõzstan ja Valgevene on võrreldes sõjaeelse ajaga kasvanud ligikaudu 7%. Samuti on kasvanud idapiiri maismaapiiripunktide kaudu liikuvate Venemaa Föderatsiooni kodanike arv (11% võrra). Vene agressiooni tõttu ning kogu tänast julgeolekuolukorda arvestades ei ole Eesti huvides ida- suunalise kaubavahetuse ja piiriliikluse soodustamine. Eesti on ELis olnud Venemaa suunalise sanktsioonipoliitika eestkõneleja, kes nõuab jõulisi ja strateegilise mõjuga majandussanktsioone. Arvestades meie geopoliitilist olukorda, saab Eesti eestkõneleja rolli täita juhul, kui on ise majanduspiirangute rakendamisel eeskujuks. Hetkel on Eesti olukorras, kus Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid on kui „aken Euroopasse“, mille kaudu toimub Venemaa ja ELi vaheline kaubavahetus. Soome on sulgenud kõik maismaapiiripunktid. Läti on sulgenud kaks Venemaaga piirnevat maismaapiiripunkti riigi kirdeosas. Leedul on kuuest piiriületuspunktist Valgevenega avatud kaks piiripunkti, sealjuures ühes on keelatud jalakäijate ja jalgratturite liikumine. Poolal on Valgevenega kümnest piiripunktist avatud kaks piiripunkti, üks piiripunkt kaubavahetuseks (ainult EL-is registreeritud veokid) ning üks piiripunkt reisijatele. Naaberriikide sammud piiripunktide sulgemisel ning ida-suunalise kaubavahetuse piiramisel mõjutavad otseselt Eesti piiripunktide liikluskoormust. Eesti piiripunktides on oluliselt kasvanud nii välismaalaste kui teistes riikides registreeritud sõiduautode ja veoautode piiriületuste osakaal. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel näitab isikute ja transpordivahendite piiriületuse statistika, et välisriigi kodanike ja välisriigis registreeritud sõidukite piiriületuste osakaal on Kagu-Eesti maanteepiiripunktides kasvanud. Osaliselt on see seotud Narva piiripunkti sulgemisega alates käesoleva aasta veebruarist, kuid märkimisväärset mõju on avaldanud ka naaberriikide piiripunktide sulgemine. Kui 2024. a jaanuaris moodustasid Eesti numbrimärgiga sõidukid Koidula piiriületusest ligikaudu 50%, siis järgnevatel kuudel langes see 34%-le. Järgnevad Läti sõidukid 31%-ga, Leedu 13%-ga ning Soome 7%-ga. Luhamaa piiripunktis on võrreldes 2024. a jaanuariga kasvanud sõidukite keskmine piiriületuste arv ööpäevas 45%. Kõige rohkem on Läti numbrimärgiga sõidukeid, moodustades 37% piiriületustest, järgnevad Eesti 20%-ga, Leedu 14%-ga ning Soome 6%-ga. Sealjuures on nii Koidulas kui Luhamaal hüppeliselt kasvanud Serbia, Moldova ja Saksamaa numbrimärgiga sõiduautode ja veoautode piiriületused. Nii Koidula kui Luhamaa piiripunktis on veoautode piiriületuse läbilaskevõime 400 veoautot ööpäevas, see on 200 mõlemas suunas. Piiriületuse statistika ei kinnita läbilaskevõime ammendumist. Juulikuu andmed näitavad, et Koidula piiripunktis on keskmine veoautode piiriületuste arv ööpäevas 230 ning Luhamaal 360. Koidula maanteepiiripunktis on elavas ootejärjekorras igapäevaselt ligikaudu 300 veoautot, Luhamaal 500 veoautot. Samas suurusjärgus ootavad veoautod piiriületust ka eelbroneeringu järjekorras. Eesti tolli tegevus kauba tollivormistuse kiirendamisel ei tooks kaasa piiri läbilaskevõime suurenemist, kuna piiriületuse kiirus ei sõltu ainult ühe riigi piiriasutuse taristu võimalustest, vaid ka naaberriigi läbilaskevõimest ja piiriasutuse töökorraldusest. Hetkel on Venemaa Föderatsiooni piiriasutuste tegevus ja piirikontrolli efektiivsus oluliselt väiksem kui Eesti poolel. Naaberriikide piiripunktide sulgemisest tingituna on isikute piiriületuste arv võrreldes 2024. a algusega kasvanud 40%. Sealjuures on oluline märkida, et 84% isikute piiriületusi tehakse päevasel ajal vahemikus 5:00-22:00 ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodanikke vaid viiendik. Viidatud andmetest saab järeldada, et isikute piiriületuse kontekstis mõjutab Koidula piiripunkti sulgemine öösel kuueks tunniks eelkõige välisriigi kodanikke ning seda arvestades ei ole tänases julgeolekuolukorras piiripunkti ööpäevaringne lahti hoidmine põhjendatud ega möödapääsmatult vajalik. Luhamaa piiripunkti täielik sulgemine jalakäijate liikluseks on põhjendatud nii sanktsioonide rakendamise, julgeoleku kui liiklusohutuse eesmärgil. Juulikuu statistika põhjal ületab ööpäevas Luhamaa piiripunkti kaudu piiri keskmiselt 1050 isikut, nendest 290 liiguvad üle riigipiiri jalgsi, teised 760 liiklusvahendiga. Ligikaudu 25% piiriületajatest on Venemaa Föderatsiooni kodanikud, 19% Läti kodanikud, 12% Eesti kodanikud ning 8% Valgevene kodanikud. Luhamaa kaudu piiri ületavate jalakäijate arv on viimasel ajal kasvanud, sest sõiduautode piiriületus on piiratud nii ELi sanktsioonide (piirangud Venemaa ja Valgevene numbrimärgiga autodele) kui ka Venemaa Föderatsiooni vastumeetmete tõttu (piirangud ELi numbrimärgiga autodele). Kuna transpordivahendite piiriületus on piiratud, tuuakse jalgsi piiri ületada soovivad isikud kas bussiga või autoga piiripunkti lähedusse või tuleb isik oma autoga ja pargib auto sõidutee äärde. Luhamaa piiripunkti ees ei ole avalikku parklat, kuhu oleks võimalik transpordivahendeid parkida. Seepärast on piiripunkti läheduses sõidutee äärtesse pargitud nii piiriületajate endi autod, kui ka neid transportivad ja jalakäijate naasmist ootavad transpordivahendid. Selline olukord ei vasta liiklusohutuse nõuetele. Lisaks autode sõidutee äärtesse parkimisele tekivad liiklusohtlikud olukorrad jalakäijate liikumisest, kes kannavad kaasas suuremahulist pagasit ning kasutavad liikumiseks sõiduteed, et transportida kaupade vedamiseks ratastega kohvreid. Luhamaa puhul tuleb märkida, et erinevalt Koidula piiripunktist ei asu Eesti Vabariigi ega Venemaa Föderatsiooni territooriumil piiripunkti läheduses ühtegi suurt asulat. Seda teades ning arvestades Luhamaal Eesti kodanike piiriületuste osakaalu (12%) puuduvad jalakäijate piiriületuse soodustamiseks mõjuvad põhjused (nagu n perekondlik ja kultuuriline suhtlus või tööalane liikumine). Piiriametnike hinnangul on Luhamaal jalakäijate piiriületuse eesmärgiks eelkõige erinevate kaupade soetamine ühel ja teisel pool piiri ja seda nii enda, kui perekonna, sugulaste ja tuttavate tarbeks. Jalgsi ning suure pagasiga liikuvate reisijate piirikontroll seab nii PPAle kui MTAle koormuse, mille minimeerimist sanktsioonide tõhustamise ja järelevalve parandamise eesmärgil saab pidada legitiimseks eesmärgiks. Jalgsi piiri ületamine on võimalik Koidula piiripunkti kaudu, mis asub Luhamaa piiripunktist 37 km kaugusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Isikute piiriülest liikumist reguleerivad Schengeni piirieeskirjad1, mille artikli 5 lõike 2 kohaselt võib lubada piiriületust piiripunkti kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, kui tegu on erivajadusega või ettenägematu hädaolukorraga Schengeni piirieeskirjade tähenduses. Eelnõu ei mõjuta erivajadusega juhtumite puhul piiriületuse lubamist öisel ajal, sest Koidula ja Luhamaa piiripunktis tagatakse PPA kohalolek. Piirikontrolli teostav asutus saab igakordselt objektiivsetele asjaoludele tuginedes otsustada, kas tegemist on Schengeni piirieeskirjade 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. mõttes erivajaduse või ettenägematu hädaolukorraga. Liikmesriikide piirivalveasutustel on Schengeni piirieeskirjade rakendamisel lai kaalutlusruum. Schengeni piirieeskirjade artikli 39 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni piiripunkti töökorralduses tehtud muudatustest teavitada. Tollivaldkonnas reguleerib tolliasutuste asukohtade ja tollikontrolli teostamisega seonduvat liidu tolliseadustik2. Tolliseadustiku artikli 159 lõike 1 kohaselt antakse liikmesriigile pädevus otsustada, kus erinevad tolliasutused paiknevad ning milliseid tolliformaalsusi vastavates tolliasutustes teha saab. Sama artikli lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid sealjuures tagama, et tolliasutustele määratakse põhjendatud ja asjakohased ametlikud lahtiolekuajad. Arvesse tuleb võtta transpordi ja kauba liiki ning rahvusvahelisi vedusid ei tohi sealjuures takistada ega kahjustada. Võib tekkida küsimus, et kui kaubavahetusele seatakse osaline ajaline piirang, mida Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktide öine sulgemine endast kujutab, siis kas tegemist on rahvusvahelise veo takistamisega liidu tolliseadustiku artikli 159 tähenduses. Siinkohal tuleb asuda eitavale seisukohale, kuna tolliasutuse lahtioleku aja määramisel on täidetud põhjendatuse ja asjakohasuse tingimused, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja osas 2 ja 4. Liikmesriigil on pädevus põhjendatud juhtudel piiranguid kehtestada. 4. Määruse mõjud Koidula piiripunkti sulgemise kohta on Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE koostöös Tartu Ülikooliga koostanud 2023. a sügisel Siseministeeriumi tellimusel sotsiaalmajanduslike mõjude eelhinnangu3 (edaspidi RAKE uuring). RAKE uuringust selgus, et piiripunkti täieliku sulgemisega kaasneksid kohalikule kogukonnale ja ettevõtlusele olulised negatiivsed mõjud. Uuringu ülesandepüstitus ei hõlmanud sulgemise kõrval alternatiivide võrdlust, nagu näiteks piiripunkti öine sulgemine. Seda teades on oluline märkida, et RAKE uuringu järeldusi ei saa täielikult üle kanda kõnesoleva valitsuse määruse eelnõu mõjudele. Kavandatav määrusemuudatus näeb ette, et Koidula piiripunkt on piiritoiminguteks avatud 17 h ajavahemikus 5:00-22:00 ning suletud 7 h. Kauba tollivormistust on võimalik teha päevasel ajal ajavahemikus 7:00-19:00. Käesoleva määrusemuudatusega, millega piiratakse sanktsioonide tõhustamise ja julgeoleku tagamise eesmärgil isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktides kaasneb positiivne mõju avaliku korra (KorS § 4 mõistes) ja julgeoleku tagamisel. Võimalik negatiivne mõju võib avalduda piirkonna elanikele ja ettevõtjatele, rahvusvahelise kaubavahetusega tegelevatele äriühingutele ning Võru maakonna kohaliku omavalitsusüksuste eelarvele. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Koidula maanteepiiripunkti lähim suurim asula Eesti poolel on Värska asula, mis asub piiripunktist 18 km kaugusel ning Vene Föderatsiooni poolel Petseri linn, mis on piiripunktist 5 km kaugusel. Lähimad piiripunktid on Koidula raudteepiiripunkt (ca 1 km), Luhamaa piiripunkt (vahemaa 37 km) ja Saatse piiripunkt (25 km). Kui Luhamaa ja Koidula piiripunktid 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 269 10.10.2013, lk 1-162. 3 Koidula piiripunkti töö ümberkorraldamisega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike mõjude eelhinnang 2023. https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid on avatud kõikidele transpordiliikidele, siis Saatse piiripunkt on avatud jalakäijatele ning seda saavad kasutada ainult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni elanikud. Läbi Koidula raudteepiiripunkti reisirongiliiklust ei toimu, piiripunkti läbib kaks kuni kolm kaubarongi ööpäevas (sisenev ja väljuv suund kokku). Koidula maanteepiiripunkt on oluline transpordisõlm Setomaa, Kagu-Eesti piirkonna ja Petseri linna elanikele, kuna selle kaudu toimub liiklus ning ühendus kahe riigi vahel. Piirkonna elanikud kasutavad piiripunkti igapäevaselt tööle käimiseks, pereliikmete külastamiseks ning kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Kagu-Eesti tööandjad (n Värska Sanatoorium, Värska Südamekodu) sõltuvad topeltkodakondsetest, kelle elukoht on Venemaa Föderatsioonis ning kes käivad Eesti poolel tööl. Setomaa valla hinnangul on selliseid töötajaid 20. RAKE uuringus toodi välja, et Koidula maanteepiiripunktis on jalgsi piiripunkti läbimine valdavaks piiriületusviisiks. Piiripunktini jõudmiseks kasutatakse aktiivselt ühistransporti või jäetakse auto piiripunkti ees olevasse parklasse või tee äärde ning piir ületatakse ootejärjekordade vältimiseks jalgsi. Teisel pool piiri jätkatakse teekonda teise autoga, ühistranspordiga või Petseris ka taksoga. Määrusemuudatusega kavandatava Koidula piiripunkti lahtioleku aja määramisel (5:00-22:00) on arvestatud isikute piiriülese liikumise vajadusega töölt koju ja tööle ning ühistranspordi sõidugraafiku kellaaegadega (n Elroni rongiliikluse sõidugraafik). Luhamaa piiripunktis jalakäijate liikluse lõpetamine ei too kaasa olulist negatiivset sotsiaalset mõju, kuna Luhamaa piiripunkt on eelkõige transiidikoridor rahvusvahelistele kaubavedudele ning teiste riikide transiitreisijatele. RAKE uuringus toodi välja, et Luhamaa piiripunkti tunnetatakse piirkonna elanike poolt kui teisejärgulist, pigem Riia-Pihkva suunalisi liikumisi teenindava piiripunktina. Luhamaa piiripunkti tajutakse kui Läti-Vene piiripunkti, tulenevalt sellest, et peamised kasutajad on Läti ja Vene kodanikud. Sihtrühm on isikud, kes ületavad riigipiiri pereliikmete külastamiseks, töötamiseks, sisseostude tegemiseks, teenuste tarbimiseks, kultuuritraditsioonide hoidmisega seotud tegevusteks. Mõju ulatust võib pidada pigem väikeseks. Võib eeldada, et piiriületuseks teise kellaaja valimine ei nõua piirkonna elanikelt ülemäära suuri pingutusi, kuna piiriametnike hinnangul ei ole öisel ajal piiriületus piirkonna elanike seas tavapärane, vaid pigem harv. Vajalikud piiritoimingud tööle ja koju jõudmiseks ning pereliikmete külastamiseks tehakse päevasel ajal. Võib eeldada, et osa isikutest, kes kasutavad Luhamaa piiripunkti kahe riigi vahel jalgsi liikumiseks ning eelkõige sisseostude tegemise eesmärgil, loobuvad sellest tegevusest. Mõju avaldumise sagedust ei saa täpselt määrata, sest PPA ei kogu otseselt isikustatud statistikat selle kohta, millisel kellaajal konkreetsed isikud riigipiiri ületavad. Siiski saab piiriametnike ning piirkonna tööandjate hinnangu kohaselt teha järelduse, et kohalike elanike regulaarne piiriületus toimub päevasel ajal. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Piiriületusstatistika järgi toimub 80% piiriületusi päevasel ajal ning öösel piiri ületavatest isikutest on Eesti kodakondseid viiendik. Sellest saab järeldada, et mõjutatud isikute ring ei ole suur võrdluses kogu sihtrühmaga, kelleks on kõik piiriületajad. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Piiripunktide töökorralduse muutuse sisseviimisel võib muutustega harjumise perioodil ette tulla piiriületajate pahameele väljendusi ning vaidlusi piiriametnikega. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: MTA, PPA, KOVid Mõju ulatus on MTA ja PPA jaoks väike. Muudatus võimaldab PPAl ja MTAl oma ressursse ümber planeerida. Piiripunkte öösel täielikult ei suleta, PPA tagab piiripunkti valve ning valmisoleku lahendada erandlikke olukordi. Koidula ja Luhamaa piiripunktide sulgemine öiseks ajaks mõjutab piirkonna kohalikke omavalitsusüksusi Võru maakonnas (Setomaa vald, Võru linn, Võru vald, Rõuge vald). Kuna piiride läbilaskevõime vähendamine avaldab mõju veondus- ja logistikaettevõtete käibele, võib see kaasa tuua ka KOVide eelarvetulu vähenemise. Täpseid prognoose ei ole võimalik teha. Sõidukite piiriületuse ootejärjekordade pikenemise tõttu võivad piiriületuse ootealad täituda ning ootejärjekorrad venivad sõiduteede äärde. See toob koormuse kohalikule elukeskkonnale. Liiklusohutust ja järelevalvet korraldab ning prügiveo ja välikäimlatega seotud halduse eest vastutab PPA. Mõju avaldumise sagedus MTA ja PPA jaoks on väike. Piirijärjekordade pikenemine ja sellega kaasnevad haldustoimingud on eelduslikult ajutise iseloomuga. Järjekordadest tingitud ettevõtjate kulude kasv peaks viimased suunama muutuste tegemisele veoteekondades. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes MTA ja PPA ametnike koguarvuga. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski MTA ja PPA jaoks ei tuvastatud, sest töökorralduse muudatusega ei kaasne piiripunktis töötavate ametnike töökoha kaotamist. Muudatused tehakse asutuse struktuuris, vajadusel muutub töö tegemise asukoht. KOVide jaoks võib ebasoovitav risk realiseeruda piirkonna konkurentsivõime halvenemises. Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm: veondus- ja laondussektor, piirkonnas tegutsevad äriühingud, piiriületuse ootejärjekorra korraldusega seotud äriühingud. Mõju ulatus. Kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine. Kui öisel ajal tollivormistust ei teostata ning piiriületust ei toimu, pikenevad kaubaveoautode ootejärjekorrad. PPA statistika kohaselt ületab öisel ajal piiri 10-15 veoautot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud, et piiride läbilaskevõime vähenemine ja pikenevad piirijärjekorrad viivad kaubavood teistesse riikidesse, eelkõige Lätti ning laevadele. Eksportijate ja tootjate jaoks kulud kasvavad. Kaubaveoautode Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunkti suunamisel kasutatakse elektroonilist eelbroneeringu süsteemi ning sõidukid läbivad piiriületuse ooteala, mille haldamiseks on PPA sõlminud halduslepingud. Broneeringusüsteemi haldab GoSwift ning ooteala tegevust korraldab Koidulas AS Railservis ning Luhamaal OÜ Collade. Ehkki Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid öiseks ajaks suletakse, siis ei pea see automaatselt kaasa tooma ootealade sulgemist, kuna ooteala ei asu piiripunktis. Piiripunkti töökorralduse muutmisest tingitud halduslepingu muutmise vajadust hindab PPA ning teavitab lepingu osapooli õiguskorra muudatustest. Piiriületuse ooteala operaatori jaoks võib ööpäevas ooteala kasutavate veokite arvu vähenemine kaasa tuua tulude vähenemise. Kagu-Eesti äriühingute jaoks, kes sõltuvad Vene Föderatsioonis elavast tööjõust, on mõju ulatus pigem väike. RAKE uuringu kohaselt elab arvestatav hulk Setomaal ja selle lähipiirkonnas töötavatest inimestest teisel pool piiri. Kümnest piirkonna suurimast ettevõttest kaheksal on palgal märkimisväärsel hulgal Eesti Vabariigi kodanikke, kelle elukoht asub teisel pool piirijoont Ida-Petserimaal. Ettevõtjad ja kohalike omavalitsuste juhid hindasid, et Eestis töötavaid, ent teisel pool piiri elavaid Eesti kodanikke on vahemikus 100-150. Mõju avaldumise sagedus on kaubaveoga tegelevate ettevõtjate jaoks keskmine. Tuleb arvestada, et kuna Soome on sulgenud kõik maismaapiiripunktid ning Leedu, Läti ja Poola on piiranud osalise piiripunktide sulgemisega oluliselt ida-suunalist kaubavahetust, siis ongi Eesti piiripunktide liikluskoormus kordades suurem võrreldes 2023. a sügisega, kui kõik naaberriikide piiripunktid olid avatud. Koidula ja Luhamaa piiripunktide öine teenindamine kaubavedude läbilaskevõime probleemi ei lahendaks ega vähendaks märkimisväärselt. Eesti piiripunktid ei suuda teenindada suurenenud kaubavooge, mis on teiste Euroopa riikide piiripunktide sulgemise tagajärg. Läti kaguosa piiripunktides on kaubaveoautode ootejärjekorrad pikemad kui Eestis. Seda kõike arvestades ei saa üle kahe aasta kestnud sõja taustal olla ettevõtjatel ootust, et kaubavahetus Venemaa Föderatsiooniga, mille suhtes on kehtestatud ELi majandussanktsioonid, kulgeb kiiresti, ootuspäraselt ja riskivabalt. Nende Võru maakonna äriühingute jaoks, kes sõltuvad Venemaal elavast tööjõust, on mõju avaldumise sagedus väike. Piiripunkti lahtiolekuaegade määramisel (5:00-22:00) on arvestatud töötajate tööle ja koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine. Piirijärjekorrad pikenevad. Kaasneda võib töökohtade kadu ja maksutulu vähenemine, selle täpne prognoosimine ei ole võimalik. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulusid. PPA ega MTA ei ole kavandanud töötajate arvu vähendada, muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste koosseisudes. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma kümnendal päeval pärast avaldamist. See on optimaalne aeg piiripunkti töö ümberkorraldamiseks ning piirkonna elanike, kohalike omavalitsusüksuste ja äriühingute teavitamiseks. ELi otsustusprotsessis ei ole Eesti toetanud pikki üleminekuperioode, mis jäävad Venemaa suunal vastu võetud meetmete heaks kiitmise ja jõustamise vahele. Vastupidiselt, Eesti on seisnud selle eest, et vastu võetud otsuseid rakendataks viivituseta. Samast põhimõttest lähtudes on kavandatud jõustuma kõnesolev määrusemuudatus. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Esialgne eelnõu, millega kavandati Koidula piiripunkti lahtiolekuaja lühendamist esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Välisministeeriumile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile, Setomaa Vallavalitsusele, Räpina Vallavalitsusele, Võru Vallavalitsusele, Võru Linnavalitsusele, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. MTAl ja PPAl eelnõu kohta märkuseid ei olnud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas eelnõu kohta märkuse ning juhtis tähelepanu, et määruse jõustumisega kaasnevad negatiivsed mõjud. Osaliselt on märkusega arvestatud, Koidula piiripunkti lahtiolekuaega on tunni võrra pikendatud. Arvamuse eelnõu kohta esitasid Setomaa Vallavalitsus, AS Railservis, SA Võrumaa Arenduskeskus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon. Arvamuse esitajad ei toetanud Koidula piiripunkti öist sulgemist, kuna sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Arvamused on lisatud seletuskirjale. Arvamused on teadmiseks võetud, kuid nendega ei saa arvestada, sest valitsuse eesmärk on suurendada Venemaa agressiooni hinda ja mitte soodustada ida-suunalist kaubavahetust. Eesmärk on tõhustada Venemaa suhtes majandusliku mõjuga vastumeetmeid. Valitsuskabineti 4.07.2024 otsusest lähtuvalt on eelnõud täiendatud, muudetakse Luhamaa piiripunkti lahtiolekuaegu. Muudetud eelnõud ei saadeta uuesti kooskõlastamisele.  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa Määruse eelnõu ja seletuskirja kohta esitatud arvamused 1. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon Eesti rahvusvahelisi autovedajaid ühendava esindusorganisatsioonina pöördume teie poole seoses meedias kajastatud informatsiooniga Koidula piiripunkti võimaliku öise sulgemise kohta. Seda plaani kinnitab ka järjekorrakohtade broneerimissüsteemis (www.eestipiir.ee) alates 1.juulist 2024 ajavahemikus kl 21.00 – 06.00 märge „Pole saadaval“. Koidula piiripunkti öise sulgemise põhjendusena on nimetatud liikluskoormuse vähenemist, kuid kaubaveokite puhul see kindlasti nii ei ole, pärast Narva piiripunkti sulgemist 1.veebruaril 2024 on veoautode järjekorrad nii Koidulas kui Luhamaal kasvanud kuu aja pikkuseks. Piiriületuse järjekorda haldava ettevõtte GoSwift kodulehe informatsiooni järgi ootab tänase seisuga Koidulas C kategooria kaubaveokeid piiri ületamiseks kokku 472 sõidukit sh. elavas järjekorras 265 sõidukit. Esimene vaba eelbroneeritav aeg on 19.juunil 2024 kl. 00.00. https://www.eestipiir.ee/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et Koidula piiripunkti öise sulgemise korral pikeneks veokite järjekorrad veel hinnanguliselt vähemalt 1-2 nädala võrra ning kasvaks ka kohapeal parkimiskohta vajavate veokite arv kuna suurem osa piiriületavatest kaubaveokitest moodustavad välisriikide sõidukid. Me ei pea mõistlikuks ega otstarbekaks Koidula piiriületuspunkti osalist sulgemist, see suurendaks veelgi kaubaveokite koormust nii Koidulas kui Luhamaal. Kui Euroopa Liit on pidanud vajalikuks teatud kaupade veo jätkumist Venemaale, siis tuleks Euroopa Liidu välispiiridel tagada maksimaalne läbilaskevõime. Teeme ettepaneku Koidula piiriületuspunktis töö jätkamiseks endises mahus ning hoida piiripunkt avatuna ööpäevaringselt. 2. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eelnõu §-ga 1 soovitakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrust nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ määruse lisa 1 kehtestada uues sõnastuses. Määruse lisas 1 on loetelu maanteepiiripunktidest ning teave piiriületuse võimaluste ja piirangute kohta. Kehtiva määruse järgi on Võru maakonnas Setomaa vallas Karisilla-Petseri maanteel asuvas Koidula piiripunktis võimalik piiripunkti läbida ööpäevaringselt. Eelnõu lisa 1 kohaselt seatakse piiri- ja tollikontrolli läbimiseks ajaline piirang ning edaspidi on Koidula piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Kaubanduskoda ei toeta eelnõuga kavandatud muudatust, mille kohaselt on edaspidi Koidula piiripunkt avatud päevasel ajal kell 5:30-21:30. Eelnõu seletuskirja lk 4 kohaselt ei too muudatus, millega piiratakse isikute, transpordivahendite ja kaupade liikumist Koidula maanteepiiripunkti kaudu öisel ajal, kaasa olulist ja suurt negatiivset mõju, vaid eeldab piirkonna elanikelt ja ettevõtjatelt mõõdukat kohanemist. Meie hinnangul ei saa nõustuda väitega, et plaanitavad muudatused ei omaks olulist ja suurt negatiivset mõju, kuna muudatuste tulemusel muutuvad piiripunkti ootejärjekorrad pikemaks. Eelnõu seletuskirjas (lk 5) on kirjas, et kaubavahetusega tegelevate ettevõtjate jaoks on mõju ulatus keskmine ning kui öisel ajal tollivormistust ei teostata, pikenevad kaubaveoautode ootejärjekorrad. Lisaks on seletuskirjas välja toodud, et öösel ületab piiri 10-15 veoautot, kuid arvestamata on jäetud, et juhul kui piiripunkti lahtiolekuaega lühendada, siis suureneb kümne päevaga veoautode järjekord eeldatavalt umbes 100 auto võrra. Praegu on Koidulas elavas järjekorras umbes 280 veokit, kogu järjekorras umbes 460 veokit ning ooteaeg ligi 145 tundi. 1 Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et kui juba praegu on ooteajad piiri läbimiseks ning piiripunktil olevad ootejärjekorrad väga pikad, siis plaanitavad muudatused muudavad antud olukorda veelgi kehvemaks. Muuhulgas on oluline märkida, et ooteaegade pikenemise korral suurenevad märgtavalt veel ka autojuhtide palgakulud ehk tekib lisakulu ettevõtetele. Plaanitava muudatuse tulemusel on meie hinnangul riigi kulude kokkuhoid väga väike võrreldes negatiivsete mõjudega, mida piiripunkti ööseks kinnipanemine endaga kaasa toob. Sellest tulenevalt ei ole Kaubanduskoja hinnangul tegemist loogilise ning õigustatud muudatusega. Juhul kui ootejärjekord piiri ületamiseks oleks kadunud, siis oleks asjakohane teha piiripunkti lahtioleku aegades muudatusi, kuid kui juba praegu on piiripunktis olevad ooteajad ja järjekorrad väga pikad, siis ei ole kuidagi loogiline piiripunkti lahtiolekuaegasid lühendada. Kuna juba praegu on piiripunkt ülekoormatud Soome ning Narva piiriületuste sulgemise tõttu, siis ei ole Kaubanduskoja hinnangul õigustatud Koidula piiripunkti lahtiolekuaega lühendada. Lisaks eelkirjeldatule leiab Kaubanduskoda, et piiripunkti lahtiolekuaja lühendamine olukorras, kus ootejärjekord on niigi pikk, tekitab olukorra, kus ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal, peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu. Muuhulgas kannatavad plaanitavate muudatuste tõttu ka Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad. 3. SA Võrumaa Arenduskeskus SA Võrumaa Arenduskeskus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“ eelnõud, kuna Koidula piiripunkti sulgemine öisel ajal mõjutab piiriäärsete ettevõtjate tööjõu vaba liikumist ning seeläbi mõjub negatiivselt maakonna ettevõtlus- ja majanduskeskkonnale. 4. Setomaa Vallavalitsus 1. Seletuskirja majandusliku mõju analüüsis ei ole analüüsitud ooteala operaatori töökorralduslikke muudatusi. Eesti riigi ja operaatorfirma vahel on sõlmitud kontsessioonileping, mis reguleerib sõidukite piiriületuse korraldust. Lisaks sellele on Setomaa vald andnud ooteala aluse maa hoonestusõiguse lepinguga operaatorile ja saab selle eest hoonestusõiguse tasu, mille suurus on aastas 30 000 eurot. Öise liikluse piiramisel on selge majanduslik mõju ja see võib osutuda nii osaliseks kui ka operaatori mitte toimetulemisel laialdaseks (pankrot, töötajate koondamine, KOV-le hoonestusõiguse tasu mittemaksmine jne). Lisaks on antud alal ka töötav kohvik. Millised on antud otsuse tagajärjel tekkivate majanduslike kahjude kompensatsiooni mehhanismid? 1 GoSwift | Ootejärjekorrad (eestipiir.ee) 2. Seletuskirja sotsiaalse mõju analüüsis on valesti analüüsitud piiriületajate võimalust jõuda hommikusele Elroni rongile, mis väljub 6.04 Koidula raudteejaamast. Kui piiripunkt avatakse kell 5.30, siis on ebatõenäoline, et enamus inimesi rongile jõuab. Lisaks, paljud piiriületajad liiguvad kohvritega ja ka lastega, kelle kõndimiskiirus ei ole suur. (Antud kaardil näidatud marsruuti saavad jalgsi kõndijad otsemaks teha, kuid siiski kulub kahe punkti vaheliseks liikumiseks jalgsi vähemalt 20 minutit). 3. Veoautode järjekord on nii Koidulas kui Luhamaal jätkuvalt pikk: https://www.estonianborder.eu/yphis/borderQueueInfo.action?request_locale=et ja sellisel ajal piirata piiripunktide lahtioleku aega ei ole loogiline ja selgelt arusaadav. 4. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja PPA ja MTA kokkuhoid: “PPA ega MTA ei ole kavandanud töötajate arvu vähendada, vaid muudatusi on võimalik teha asutuste struktuuriüksuste koosseisudes ning kokkuleppel suunata ametnikud Luhamaa piiripunkti. MTA kulude kokkuhoid aastas on 75 000 eurot, mis suunatakse rahvusvaheliste sanktsioonide järelevalve tõhustamiseks”. Antud väide kokkuhoiu osas on selge viide sellele, et töötasudeks makstakse vähem ja see kandub üle kindlasti piirkonna maksulaekumisele ning töökohtadele. KOV-l on äärmiselt kahju, et kärpimist tehakse ääremaadel, kus keskmine palk on 600 euro võrra madalam kui Eesti keskmine. On kindel, et antud otsus toob piirkonnale, inimestele ja KOV-le majanduslikku kahju, mida kuidagi ei plaanita kompenseerida. Antud otsus kasvatab piiriületuse järjekordi, mis Tallinnast vaadatuna ehk ei ole suure mõjuga, aga elanikele ja igapäevastele liiklejatele ning KOV-le avaldavad autode järjekorrad nii majanduse, turvalisuse kui heakorra valdkonnas suurt mõju! Jätkuvalt kinnitame, et kohalik omavalitsus ei poolda Koidula piiriületuse piiramist öisel ajal. 5. OÜ Railservis Railservis OÜ väljendab sügavat muret saadud määruse eelnõu üle. Ei saa nõustuda määruse eelnõus sisalduvate selgitustega, et piiripunkti töö piirangud ja inimeste, sõidukite ning kaupade liikumise piirangud Koidula maantee piiripunktis öisel ajal ei too kaasa olulist ja suurt negatiivset mõju. Tahame rõhutada, et sellest määrusest kannatavad mitte ainult kaubaveoettevõtted, kuna ootejärjekorrad pikenevad, vaid ka Eesti kodanikud, kes igapäevaselt piiri ületavad. Lisaks sellele saab keskkond kahjustada ning Koidula ooteala operaatori tegevus on lõpetamise ohus. Tuletame meelde, et Railservis OÜ osutab teenuseid Koidula ootealal 09.06.2021 sõlmitud kontsessioonilepingu alusel, milles on osapoolteks ka riik. Lepingu tingimuste kohaselt planeeris Railservis OÜ oma majandustegevust, sealhulgas tulu ja kulusid. Lepingu lisa 1 punktide 6.2 ja 7.2 kohaselt on Railservis OÜ kohustatud pakkuma teenuseid Koidula ootealal ööpäevaringselt. Piiripunkti öine sulgemine kaheksaks tunniks päevas vähendab autode läbilaskvust kolmandiku võrra, mis vähendab oluliselt Railservis OÜ tulu. Seetõttu on Railservis OÜ sunnitud töötajate töölepinguid ümber vaatama. Lisaks tuleb teha muudatusi kontsessioonilepingus, mis puudutavad ooteala tööaega, nimelt muuta punktid 6.2 ja 7.2, mis sätestavad ööpäevaringse tööaja, tööajaks 5.30-21.30. Selliste muudatuste tõttu on Railservis OÜ sunnitud ööseks ooteala sissesõidu ehk parkimisala sulgema. Ööbimisvõimaluse puudumisel ootealal peavad sõidukid peatuma maantee ääres, mis suurendab liiklusõnnetuste riski ja rikub ümbruskonna ökoloogilist tasakaalu. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta ka rahalist külge. Riigipiiri seaduses sätestatud broneerimistasud ei ole muutunud alates 2011. aastast, samas on tootmiskulud ja miinimumpalk oluliselt tõusnud (tootmiskulud - rohkem kui 10 korda, miinimumpalk - rohkem kui 4 korda). Seoses piiri töötamise aja muutmisega ooteala läbilaskevõime vähenemisest tulenev osalise tulu kaotus võib viia selleni, et operaatoritele ei ole majanduslikult võimalik objektil tegutseda. Kõiki neid asjaolusid kaaludes tuleb kontsessioonilepingu tingimused ümber vaadata ning leida kompensatsioonide võimalust seoses operaatori tulude märkimisväärse vähenemisega võrreldes planeeritud eelarvega. See võimaldaks kompenseerida rahalisi kaotusi ja säilitada Koidula ooteala stabiilse töö. Palume arvestada eespool toodud asjaoludega määruse eelnõu kaalumisel ja korraldada täiendavaid konsultatsioone huvitatud osapooltega, et minimeerida võimalikke negatiivseid tagajärgi. 6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastame eelnõu alltoodud märkustega arvestamisel. Üldiselt leiame, et seletuskiri vajab täiendamist mõjuhinnangutega mitmest olulisest aspektist lähtuvalt. Koidula piiripunkt omab olulist tähtsust seto kogukonnale, mille liikmetest oluline osa on isiklikult ja perekondlikult seotud Vene Föderatsiooni Pihkva oblastiga. Seetõttu palume eelnõu täiendamisel arvestada igakülgselt Setomaa valla ja Võrumaa Arenduskeskuse poolt antava tagasisidega ning tagada nendega avatud ja õigeaegne infovahetus eelnõu edasise menetluse jooksul ning kõigis edasistes Kagu-Eesti piiripunktide töökorraldust puudutavates küsimustes. Koostöös Setomaa vallaga on eelnõu ettevalmistamisel juba arvestatud töötajate tööle ja koju jõudmise võimalusega ning ühistranspordi liinigraafikutega, leevendades sellega ebasoovitaid mõjusid kogukonnale. Koidula piiripunkti kasutavad paljud Pihkva oblastis elavad Eesti Vabariigi kodanikud, kes töötavad Eestis ning aitavad seeläbi leevendada Kagu-Eesti ettevõtjate tööjõupuudust. Seetõttu palume ka arvestada piiripunkti osalise sulgemise mõju piirkonna ettevõtlusele, seda nii tööjõu kättesaadavuse, käibe vähenemise kui tegevuspiirangute vaates. Setomaa vald on oma 14.05.2024 kirjas juhtinud tähelepanu sellele, et piiripunkti öine sulgemine mõjutab otseselt piiripunkti ooteala operaatorfirma tegevust. Eelnõu seletuskirja majanduslike mõjude analüüsi lõik neid otseseid mõjusid ei kajasta ega paku seega välja ka leevendusmeetmeid. Samuti ei ole selgitatud, milliseid tagajärgi piiripunkti öine sulgemine toob kaasa ooteala operaatoriga sõlmitud kontsessioonilepingu osapooltele. Palume seletuskirja nende mõjude kirjelduse ning leevendusmeetmete ettepanekutega täiendada. Seletuskirjas on mainitud, et muudatusega kaasneb keskmine risk, et kaubaveoautode piirijärjekorrad pikenevad, ent selle mõjud on kirjeldatud väga üldiselt vaid vedajate vaatest. Setomaa valla esindajatega kohtumisel on omavalitsusjuhid toonud välja, et selle riski realiseerumisel võivad lisanduda kohalikule omavalitsusele lisakulutused kui piirijärjekorrad väljuvad ooteala territooriumilt (teeääred ja muud parklad lähevad pungile täis). Samuti on omavalitsuse esindajad väitnud, et mõjud võivad puudutada ka kohaliku omavalitsuse tulusid kui töökohad piirkonnas peaksid vähenema. Seletuskirja mõjude analüüs peaks ka seda teemat adresseerima.