Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-juuni-2024
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 443 758 247
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 2 125 172
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 15 203 730
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 3 551 454
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 1,94% 2,01% -0,07%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,55% 3,57% -0,02%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 1,62% 1,71% -0,09%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,74 1,81 -0,07
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 61,36% 272 277 227
100%
keskpank 9,71% 43 103 821
krediidiasutus 28,93% 35% 6,07% 128 377 199
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 15,87% 70 416 133
Aa1 2,88% 12 784 156
Aa3 20,29% 90 053 587
P-1 51,24% 227 400 550
Eesti Pank 9,71% 43 103 821
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Prantsusmaa 17,57% 20% 2,43% 77 961 301
Bpifrance Financement SA 10,03% 20% 9,97% 44 505 245
Eesti Pank 9,71% 100% 90,29% 43 103 821
Belgia 9,42% 20% 10,58% 41 817 485
Svenska Handelsbanken AB 8,81% 20% 11,19% 39 098 520
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 90,29% 400 654 426
hoius 0,00% 0
kontojääk 9,71% 43 103 821
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 443 758 247
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 30.06.2024 seisuga 30.06.2024
Bpifrance Eesti Pank Belgia Eesti Pank
Financement 10% 9% 10%
SA Svenska
10% Handelsbanken
AB P-1 Aaa
9% 16%
Prantsusmaa 51%
18%
Aa1
3%
muud
44% Aa3
20%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus,
tulusus aasta baasil on portfellil 1,58% ja normportfellil 1,47%
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 600 9%
8%
140 500 7%
135
6%
400 5%
130 4%
300 3%
125 2%
200 1%
120 0%
100 -1%
115 -2%
0 -3%
110
I p.a. 2024
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
105
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
2024
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2024.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 30. juuni 2024.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
30. juuni 2024. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 443,8 miljonit
eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 2,1 miljoni
euro võrra. 2024. ja 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei ole tehtud. 2022.
aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021.
aasta kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine.
Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud
investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab
reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi
ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete
võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2024. aasta II kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (71,1% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuste võlakirjadesse (28,9%).
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (17,6%) ja Bpifrance
Financement’i (10,0%) võlakirjad ning Eesti Panga (9,7%) kontojääk. Reservi
investeeringutest moodustavad võlakirjad 90,3% ning kontojääk 9,7%. Reservi
vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 76,8% reservi mahust investeeringud
kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja
Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard &
Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka.
Reservi tulusus
Euroala võlakirjaturul tekitas II kvartalis elevust Prantsusmaa president E. Macron,
kes kuulutas 9. juunil välja siseriiklikud erakorralised parlamendivalimised.
Prantsusmaa võlakirjade tootluste marginaalid teiste riikide suhtes tõusid uudise
avaldamise järel oluliselt, sest kardeti, et uus võimule tulev valitsus võib riigi eelarve
puudujääki suurendada. Näiteks Prantsusmaa 10-aastase võlakirja tootluse erinevus
Saksamaa 10-aastase võlakirja tootlusest oli mai lõpus 47 baaspunkti ning juuni lõpus
1
80 baaspunkti. Reservi 2024. aasta II kvartali tulusus oli 1,94% ja normportfelli
vastava perioodi tulusus oli 2,01%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2024. aasta juuni
lõpu seisuga 1,62%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,71%.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas 6. juunil toimunud koosolekul alandada
kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra, kehtestades alates 12. juunist 2024
põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,25%, laenamise püsi-
võimaluse intressimäärana 4,50% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana
3,75%. EKP nõukogu 2023. aasta septembris toimunud istungist alates on inflatsioon
aeglustunud rohkem kui 2,5 protsendipunkti võrra ja inflatsiooniväljavaade on
märgatavalt paranenud. Viimastes kvartalites saavutatud edusammudest hoolimata
püsib euroala hinnasurve hoogsa palgakasvu mõjul siiski tugev ja tõenäoliselt on
inflatsioon seatud eesmärgist kiirem veel ka peaaegu kogu järgmise aasta jooksul.
Eurosüsteemi ekspertide värskeima ettevaate kohaselt on nii koguinflatsiooni kui ka
alusinflatsiooni 2024. ja 2025.aasta prognoosi märtsi ettevaatega võrreldes ülespoole
korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema
2024. aastal 2,5%, 2025. aastal 2,2% ja 2026. aastal 1,9%. Energia ja toiduainete
komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,8%, 2025.
aastal 2,2% ja 2026. aastal 2,0%. Majanduskasv peaks olema 2024. aastal 0,9%, 2025.
aastal 1,4% ja 2026. aastal 1,6%.
USA Föderaalreserv (FED) ei ole veel baasintressimäärasid muutnud. Kui märtsi
lõpus hinnastati tõenäoliseks, et FED kärbib 2024. aastal baasintressimäära kolmel
korral kokku 75 baaspunkti, siis juuni lõpus hinnastati tõenäoliseks kahte 25
baaspunktilist kärbet 2024. aasta lõpuks.
10. juuli 2024.
2
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 18.07.2024 nr 7-4.1/3351-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 30.06.2024
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.06.2024. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2024.pdf
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2024.pdf
3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx
Tarmo Ibrus
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
11.07.2024
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.06.2024. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 30.06.2024. a.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär