Hankija selgitused vaidlustusele

Vaidlustaja ADM Interactive OÜ Registrikood: 10474271 Asukoht: Kursi 3, 10415 Tallinn Vaidlustaja esindaja Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE E-post: [email protected] Hankija Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Registrikood: 90015347 Asukoht: Tatari 1, 10116 Tallinn e-post: [email protected] Hankija esindaja Merily Rool Forales OÜ E-post: [email protected] Kolmas isik Trinidad Wiseman OÜ Registrikood: 11244225 Asukoht: Meistri 14, 13517 Tallinn e-post: [email protected] Hankija vastus riigihanke nr 281206 „Kolme Keenia e-teenuse analüüsi ja kasutajaliidese prototüüpimise läbiviimine koostöös teenuse kasutajate ja teenuse omanike esindajatega“ vaidlustuses 1. Asjaolud 1.1. Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (edaspidi ka hankija) viis läbi riigihanke „Kolme Keenia e-teenuse analüüsi ja kasutajaliidese prototüüpimise läbiviimine koostöös teenuse kasutajate ja teenuse omanike esindajatega“ viitenumbriga 281206 (edaspidi ka riigihange), mis avaldati Riigihangete Registris (edaspidi ka RHR) „Raamhange IKT valdkonnaga seotud tööde ja teenuste ostmiseks“ raamlepingu (riigihanke viitenumber 276009) osa 3 partneritele 13.06.2024. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28.06.2024 13:00 (mitte 21.06.2024 12:00, nagu vaidlustaja on vaidlustuse punktis 3 viidanud). 05.07.2024 sõlmis hankija lepingu eduka pakkujaga Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi ka kolmas isik) ja teavitas sellest asjaolust ka teisi pakkujaid. 1.1.1.Kuigi vaidlustaja püüab markeeringu ja hüüumärgiga jätta muljet, nagu hankija oleks toiminud kuidagi valesti lepingu sõlmimisel 05.07.2024, siis tegelikkuses selline etteheide asjakohane ei ole. HS § 30 lg 11 sätestab, et hankija võib (kuid ei pea) tegema hankelepingu sõlmimise otsust ning käesoleval juhul hankija ei teinud riigihanke menetluses otsust (st vaidlustaja viide ka „protokollilisele otsusele“ ei ole asjakohane, sest hankija ei teinud otsust), mistõttu ei olnud vajalik sellest ka pakkujaid teavitada. Nagu vaidlustuskomisjon vaidlustaja eelnevale vaidlustusele tehtus 05.07.2024 otsuses nr 132-24/281206 leidis (käesoleva kirja saatmise hetkel jõustumata), et "RHS § 30 lg 11 1  annab Hankijale õiguse rakendada seitsepäevast ooteaega, kuid Hankija pole seda õigust Minikonkursil kasutanud, mistõttu pole alust asuda seisukohale, et sõlmitud hankeleping oleks tühine seonduvalt ooteaja rakendamata jätmisega." Seega on hankija tegevus olnud kooskõlas riigihangete seadusega ning seda on kinnitanud ka VAKO. Seega kuivõrd hankija ei teinud otsust, siis on ka selge, et mistahes otsust pakkujal vaidlustada võimalik ei olnud ega ole. 1.2. Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas hankijale 12.07.2024 teate ADM Interactive OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustusest. Vaidlustusest nähtuvalt palutakse VAKO-l tuvastada riigihanke 281206 tulemusel sõlmitud hankelepingu tühisus. 1.3. Käesolev vastus on esitatud tähtaegselt, s.o 17.07.2024. 2. Hankija seisukohad vaidlustusele 2.1. Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus kavandatava lähenemisviisi ja projektiplaani hindamisel ja selle käigus hindamiskriteeriumite kohaldamisel olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on kavandatava lähenemisviisi ja projektiplaani hindamisel lähtunud riigihankes teatavaks tehtud tingimustest ja hindamismetoodikast ning kohaldanud neid kõigi pakkumuste suhtes ühetaoliselt. Sisuliselt on vaidlustaja seega asunud vaidlustama pakkumuste hindamist, mitte hankelepingu sõlmimise korda. 2.2. Tallinna Ringkonnakohus on 30.08.2019, 3-18-1445 otsuse punktis 13 leidnud, et: Ringkonnakohtu hinnangul ei saa raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisel RHS § 71 lg 4 p-le 4 ja halduslepingu tühisusele tugineda materiaalõigusliku vaidluse puhul, st kui hankija on eksinud pakkumuste vastavuse kontrollimisel või pakkumuste hindamisel. Hankeleping oleks tühine ja selle vaidlustamine mõttekas üksnes juhul, kui rikutud oleks RHS § 71 lg 4 formaalseid tingimusi, st rikutud oleks hankelepingu sõlmimise korda (RHS § 71) ning lepingu tühisus oleks suuremate vaidlusteta äratuntav ja selge. Näiteks võiks olla RHS § 71 lg 4 p 4 alusel hankelepingu tühisusele tuginemine mõeldav juhul, kui hankeleping sõlmiti pakkujaga, kes ei esitanud soodsaimat pakkumust, st pelgalt numbriliste näitajate võrdlemisel on vale pakkujaga lepingu sõlmimine ja hankija viga tuvastatav. Sisulist vaidlust pakkumuste vastavuse või hindamise üle saab siiski pidada vastavaid hankija otsuseid vaidlustades (enne hankelepingu sõlmimist) või hankemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist nõudes. 2.3. Eelnevast tulenevalt leiab hankija, et vaidlustus ei kuulu rahuldamisele juba ainuüksi seetõttu, et vaidlustuse ese ei ole õiguspärane. Tegemist ei ole ilmse veaga, vaid korrektselt teostatud hindamise tulemusel hankelepingu sõlmimisega. Asjaolu, et vaidlustajale ei sobi hindamise tulemused, ei anna veel alust hankelepingu tühisuseks. Vaidlustaja on sisuliselt asunud vaidlustama hankija otsust läbi hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, kuid käesolevas riigihankes ei ole hankija otsust teinud, mida saaks vaidlustada riigihangete seaduse kohaselt. 2.4. Hankija poolt teostatud minikonkursi menetlus ning selle tulemusel hankelepingu sõlmimine on olnud kaalutlusotsus, mitte hindamisotsus, nagu vaidlustaja viitab vaidlustuse punktis 12. Nagu vaidlustaja poolt viidatud kohtuasjas 3-20-1198 on Riigikohus leidnud, on kaalutlusotsusega tegemist juhul, kui (p 13 kohaselt) hankijal on erakordselt avar kaalutlusõigus, mis praegusel juhul hankijal ka on. Kohus leidis, et halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. 2  See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises (HMS § 4 lg 2, HKMS § 158 lg 3 esimene lause). Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga. Tegemist on olemasoleva raamlepingu alusel korraldatud minikonkursiga, milles osalejate arv on selgelt piiritletud, st antud juhul ei oma tähtsust, et minikonkursi eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, kuivõrd tegemist ei ole avatud hankemenetlusega. Käesoleval juhul kvaliteedi hindamise puhul tegemist loovtöö hindamisega, mis on selgelt hankija kaalutlusotsus ja selle õiguspärasust on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses. Seega kuna osana pakkumuste hindamisest on kavandatava lähenemisviisi ja projektiplaani hindamine hankija pädevuses ning juba olemuslikult annab hindajale suure hinnanguruumi ja põhineb võrdlemisi subjektiivsetel elementidel (vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), siis saavad VAKO ja kohus tuvastada üksnes seda, kas hankija on teinud ilmseid kaalutlusvigu. 2.5. Juhul, kui VAKO siiski leiab, et vaidlustuse ese on õiguspärane, siis on hankija ikkagi seisukohal, et vaidlustust ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd hankija tegevus pakkumuste läbivaatamisel ja hindamisel on olnud õiguspärane, sh kooskõlas RHS § 30 lg 9 p 4. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. Hindamismetoodika 2.6. Hindamismetoodika kriteerium oli „Kavandatav lähenemisviis ja projektiplaan“. Selle alakriteeriumiteks olid ajakava (osakaal 10 hindepunkti), metodoloogia ja lähenemisviis (osakaal 40 hindepunkti) ja projekti jaotus etappidesse (10 hindepunkti). 2.7. Selleks, et pakkujale saaks omistada alakriteeriumi „Ajakava“ eest 10 hindepunkti, oli vaja täita kõik järgmised kriteeriumid: 2.7.1.Ajakava on detailselt ja; 2.7.2. üheselt mõistetav; 2.7.3. sh millal on tegevused planeeritud ja; 2.7.4. kas tulemuseni on võimalik jõuda õigeaegselt. 2.8. Selleks, et pakkujale saaks omistada alakriteeriumi „Metodoloogia ja lähenemisviis“ eest 40 hindepunkti, oli vaja täita kõik järgmised kriteeriumid: 2.8.1.Metodoloogia kirjeldus koos plaanitud tegevustega selle elluviimiseks on detailselt ja; 2.8.2. üheselt mõistetav ning; 2.8.3. annab hankijale veendumuse, et projekti tulem vastab hankes sätestatud ootustele. 2.9. Selleks, et pakkujale saaks omistada alakriteeriumi „Projekti jaotus etappidesse“ eest 10 hindepunkti, oli vaja täita kõik järgmised kriteeriumid: 2.9.1.Projekti tegevuskava on jaotatud kolme tööde teostamise etappi nii, et tööd ja tulemid on iga etapiga eraldi üleantavad. 2.9.2.Etapid ei kattu omavahel ja; 2.9.3. etappide tööde üleandmiste vahel on vähemalt 3o päeva. 2.9.4.Igale etapile on määratud üleandmise kuupäev ja; 3  2.9.5. tööde maksumus. 2.10. Lisaks on hindamismetoodika p 3.1.2 kohaselt vajalik täita lisaeeldus, mille kohaselt 3.1.2. hindab hankija alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid. 2.11. Esitatud pakkumus on tervik ja selliselt hindamiskomisjon seda ka käsitles. Seega järgis hankija hindamismetoodikas märgitut ning lisaks kõikidele maksimaalsete punktide eeldusele võttis arvesse ka punkti 3.1.2, mille kohaselt ka üks kõrvalekalle toob kaasa madalama punktide arvu omistamise. Vaidlustaja sai kavandatava lähenemisviisi ja projektiplaani alakriteeriumis nr 1 põhjendatult 5 punkti, kuivõrd „Ajakava on osaline ja mitmeti mõistetav, kuivõrd [ärisaladusega osa eemaldatud] töödega alustamine ei ole võimalik arvestades asjaolu, et hanke pakkumuse ja planeeritud tööde alustamise perioodiks on arvestatud [ärisaladusega osa eemaldatud]. Sellises ajaperioodis ei ole võimalik lepingusse jõuda ja hanke küsimustes vastati pakkujale, et eesmärk lepingusse jõuda on juuli esimesel nädalal.“, seega oli põhjendatud hindamisel 5 punkti andmine maksimaalse 10 punkti asemel 2.12. Hankija omistas esimesele alakriteeriumile 5 hindepunkti, kuivõrd vaidlustaja on projektiplaani koostanud algusega [ärisaladusega osa eemaldatud] ning tegemist on muutumatu projektiplaaniga, kuivõrd see kuulus hindamisele. Asjaolu, et vaidlustaja hinnangul ei ole pakkumus „paindumatu“ ei väära asjaolu, et hankelepingu perioodil ei ole võimalik muuta ilma RHS § 123 aluseta hindamise aluseks olevaid asjaolusid, sh projektiplaani, kuivõrd see annaks põhjendamatu eelise teiste pakkujate ees. Pakkumuse koosseisus esitatud dokument „1_8_2_Projektiplaan.xlsx“ veergudel F ja G 1 on selgelt tuvastatav, et perioodil [ärisaladusega osa eemaldatud] teostatakse konkreetseid projekti tegevusi. Sama kinnitab vaidlustaja ka pakkumuse sisulise dokumendi leheküljel 8 leides, et „[ärisaladusega osa eemaldatud].“ See aga viitab iseenesest asjaolule, et vaidlustaja suhtub projekti ajakavasse paindlikult, kuigi selleks alust ega õigust pole, kuivõrd hankes on siduvaks hindamise osaks projektiplaan, mis on muutumatu – hankijal ei olnud õigust asuda tõlgendama seda teisiti, kui see kirjas on. Samamoodi, nagu vaidlustajal polnud õigust ega alust asuda projektiplaanile, mis kuulus hindamisele, loominguliselt lähenema. Projektiplaan on tehnilise kirjelduse p 4.6 ja 4.7.1 alusel lepingu lisana samuti siduv, seega ei saanud pakkujal jääda muljet, et projektiplaan võiks olla muudetav. 2.13. Hankija on korrektselt tuvastanud pakkumuse raames esitatud ajakava puuduse ning kuivõrd tegemist oli hindamise aluseks oleva asjaoluga, mille eesmärk oli võimaldada hankijal mõista pakkuja arusaamist projekti ajakavalistest raamidest, nende teostatavusest ning lepingu ja muude alusdokumentide mõistmisest, siis on selge, et vaidlustaja seda teinud ei ole. Vaidlustaja ei ole mõistnud, et esitatud projektiplaan on siduvaks kogu lepingu vältel, kusjuures etappide vahetähtajad lisatakse lepingusse siduvalt. Hankija ei ole eksinud selles nüansis pakkumuse hindamisel, vaid vaidlustaja on ise valesti mõistnud asjaolu, et projekti ajakava ei ole „ujuv“ ning selles ei ole RHAD-ga kooskõlas määrata „visuaalsesse graafikusse 24. detsember või midagi kolmandat“. 2.14. Vaidlustaja vaidlustuse punktides 19-22 esitatu ei ole kooskõlas vaidlustaja poolt eelpool esitatuga, olles juba loogilisel vale. Esmalt selgitab vaidlustaja, et „Tegelikult ei ole ADM-i 4  pakkumus esitatud sedavõrd paindumatult.“ ehk et esitatud ajakava on paindlik, alates mitte märgitud ajal, vaid muul teadmata ajal ja kestes teadmata aja, kuid seejärel leiab, et pakkumus ei saa seega olla „mitmeti mõistetav“. Pakkumuses esitatud ajakava ei ole üheselt mõistetav, olles ebaselge juba vaidlustaja enda poolt välja toodud põhjustel. Seetõttu ei olegi saanud hankija tuvastada, millal tegelikkuses tegevused planeeritud on ja kas tulemuseni on võimalik õigeaegselt jõuda (mida hankija väljendas ka alakirteeriumi 2 puhul). 2.15. Hankija on seega alakriteeriumi nr 1 hindamisel lähtunud riigihanke alusdokumentatsioonist, jäädes selle piiridesse. Vaidlustaja esitatud pakkumuses on tuvastatud viidatud puudus: mitmeti mõistetavus tulenevalt projektiplaani sisuliselt [ärisaladusega osa eemaldatud], mistõttu ei ole saanud hankija kontrollida vastavalt hindamismetoodikale projektiplaani ellu viimise võimalikkust. 2.16. Hankija toob välja ka asjaolu, et kogu riigihanke alusdokumentatsioon edastati raamlepingu vastava osa partneritele tutvumiseks enne minikonkursi väljakuulutamist (lisas 1 välja läinud kiri ja lisas 2 tekkinud küsimused-vastused) ning ükski pakkuja, sh vaidlustaja, ei toonud esile, et hindamismetoodika oleks kuidagi ebaselge või arusaamatu, samuti on jätnud vaidlustaja kasutamata võimaluse vaidlustada hindamismetoodikat alusdokumendina. Seega ei ole võimalik nüüd, menetluse tulemuste selgumise järel, asuda väitma, et tegemist on kuidagi ebaselgete või ebaõnnestunud hindamismetoodika kirjeldustega üksnes seetõttu, et vaidlustaja jaoks ei ole selle hindamismetoodika tulemused soosivad. 2.17. Eeltoodu põhjal ei vasta vaidlustuse punktides 16-23 esitatud väited tõele, kuivõrd esitatud pakkumuses esitatud ajakava ei ole kooskõlas alakriteeriumi eest maksimaalselt omistatavate hindepunktidega. Hankija sõlmis hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkujaga ehk kolmanda isikuga seega õiguspäraselt, kooskõlas õigusruumi, raamlepingu ja minikonkursi alusdokumentidega. Vaidlustaja sai kavandatava lähenemisviisi ja projektiplaani alakriteeriumis nr 2 põhjendatult 25 punkti, kuivõrd „Metodoloogia kirjeldus koos plaanitud tegevustega selle elluviimiseks on osaliselt ja mitmeti mõistetav ega anna hankijale veendumuse, et projekti tulem vastab hankes sätestatud ootustele. Pakkumuses on välja toodud [ärisaladusega osa eemaldatud] ei ole tavapraktikas teostatavad nii suuremahuliste teemade katmiseks ja ei anna piisavat veendumust, et tulem saab vastama hankes esitatud ootustele“, seega oli põhjendatud hindamisel 25 punkti andmine maksimaalse 40 punkti asemel 2.18. Hankija omistas teisele alakriteeriumile 25 hindepunkti, kuivõrd esitatud metodoloogia kirjeldus ja kavandatav lähenemisviis ei vastanud maksimaalsete hindepunktide saamise eeldustele. Alakriteerium 2 otsuse osas jääb hankija enda järeldusele kindlaks, et vaidlustaja on esitanud lähenemisviisi, mis ei anna hindamiskomisjonile kindlust projekti elluviimises ning ootustele vastavuses. See kokkuvõtlik hinnang on ka vaidlustajale edastatud informatsiooni hulgas kajastatud. 2.19. Hankija kinnitab vastusena vaidlustuse punktile 26, et [ärisaladusega osa eemaldatud]. Esitatud päevakava annab hankijale informatsiooni, et vaidlustajal [ärisaladusega osa eemaldatud]. Komisjon selgitab lühidalt oma antud hinnangut alljärgnevalt: 2.19.1. Esitatud [ärisaladusega osa eemaldatud] päevakava on liiga tihe, mistõttu hankekomisjoni hinnangul ei jõuta läbi käia kõiki tegevusi. 5  2.19.2. Check-in töötubades vajab hankekomisjoni hinnangul vähemalt 1h aega, mitte [ärisaladusega osa eemaldatud]. 2.19.3. Ajakavas puudub lõunapausideks ja vahepaladele mõeldud aeg, mis pikendab päeva tegelikkuses veelgi (nõue sellega arvestada oli tehnilise kirjelduse peatükis 5). 2.19.4. [ärisaladusega osa eemaldatud]. 2.19.5. Selleks, et teenuseomanikud tunneksid, et neid on päriselt teenuse loomisse kaasatud, vajavad nad aega, et enda teenust, dokumentatsiooni ning lähenemisnurka selgitada. Isegi, kui vaidlustaja on teinud eelneva eeltöö, siis see on Keenia kultuuriruumis lugupidav ja ainuvõimalik lähenemine lasta neil ka kohapeal enda seisukohtasid detailselt tutvustada. 2.20. Eelneva tulemusel ja hinnates kogu esitatud pakkumust tervikuna, võttes arvesse nii üldist dokumenti kui ka ajakava leidis komisjon, et need ei ole hankekomisjoni hinnangul veenvad viisil, mis võimaldaks hankekomisjonil tuvastada hankelepingu täitmise tulemi vastavust ootustele. Hankekomisjon on kaalutlusotsuse tulemusel tuvastanud protokollis märgitud puudused ja asjaolu, et vaidlustaja hinnang oma kompetentsile ja teadmistele on teine, ei muuda hankija kaalutlusotsust selgelt ebaõigeks. Oluline on märgata, et kuna vaidlustaja on ise välja toonud, et [ärisaladusega osa eemaldatud]. Komisjoni hinnangut toetas ka asjaolu, et vaidlustaja oli töö- ja ressursimahtu hinnanud oluliselt madalamaks nii hanke eeldatavast maksumusest kui ka teistest pakkujatest. 2.21. Hankija on seega alakriteeriumi nr 2 hindamisel lähtunud riigihanke alusdokumentatsioonist, jäädes selle piiridesse ja põhjendades antud punkte piisvalt. Riigikohus on asjas 3-20-1198 p-s 20 leidnud, et hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. /…/ Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19- 1464/41, p 13). Samas otsuses on kohus sedastanud ka asjaolu (p-s 18), et kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist (kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p 22), kuid nõustuda tuleb VAKO ja kohtutega, et hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume. Käesoleval juhul palub vaidlustaja sekkuda ulatuslikult hankekomisjoni kaalutlusotsusesse, kuid selleks puudub VAKO-l ja kohtutel õigus ja ka põhjus. Komisjon on oma tööd teinud vastavalt hindamismetoodikale ning põhjendanud seda piisavalt. Vaidlustaja esitatud pakkumuses on tuvastatud viidatud puudused: metodoloogia kirjeldus koos plaanitud tegevustega on mitmeti mõistetav ja pakkumuses on välja toodud [ärisaladusega osa eemaldatud], mis ei ole valdkonna spetsialistide hinnangu kohaselt teostatavad niivõrd suuremahuliste tööde puhul, mistõttu ei ole saanud hankija saanud veenduda vastavalt hindamismetoodikale projekti õnnestumises ja ootustele vastavuses. Komisjonil oligi avar kaalutlusruum leidmaks, et vaidlustaja töö ei ole hindamismetoodika kohaselt ideaalse töö tunnustele vastav ning see on ka näiteks juba viidatud kohtupraktika kohaselt õiguspärane. Riigikohus on leidnud asja 3-20-1198 p-s 21, et hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). /.../Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema 6  hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. Hankija on hoolimata asjaolust, et mistahes tulemi edastamise kohustust hankijal ei olegi ning alakriteeriumid olid selgelt määratletud, edastanud põhjendustega protokolli tagasisidega pakkumustele. 2.22. Eeltoodu põhjal ei vasta vaidlustuse punktides 24-36 esitatud väited tõele, kuivõrd esitatud pakkumuses esitatud metodoloogia ja kavandatav lähenemisviis ei ole kooskõlas alakriteeriumi eest maksimaalselt omistatavate hindepunktidega. Hankija sõlmis hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkujaga ehk kolmanda isikuga seega õiguspäraselt, kooskõlas õigusruumi, raamlepingu ja minikonkursi alusdokumentidega. Kokkuvõte 2.23. Eelnevast tulenevalt ei ole vaidlustuses esitatu korrektne, irdudes selgelt hindamismetoodikast ja projekti eesmärkidest. Kavandatavas lähenemisviisis ja projektiplaanis esinevad puudused on alakriteeriumite 1 ja 2 maksimumtulemuse juures kirjeldatuga võrreldes ilmsed puudused. Seega on asjakohane, et hindamiskomisjoni hinnangul vastab nende asjaolude tõttu töö 40 hindepunkti väärilisele kirjeldusele, kuna esineb mitmeid ebaselguseid. 2.24. Hankekomisjon on pakkumust hinnanud üksnes iga pakkumuse suhtes üksikult vastu hindamismetoodikat. Pakkumuse hindamisel on hankekomisjon taganud seega võrdse kohtlemise ja objektiivsuse, kontrollides seeläbi pakkuja (sh vaidlustaja) kompetentsi ja võimekust mõista eelseisva projekti eripärasid ning pakkuda sellele sobivat lähenemisviisi ja projektiplaani. Kahjuks ei ole pakutud lähenemisviis objektiivselt hindamismetoodika maksimumtulemusele vastav, mistõttu oli hankija sunnitud omistama sellele kogumis 40 hindepunkti. Hankekomisjoni hinnangul on hindamismetoodika piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS § 3 üldpõhimõtted. 2.25. Asjaolu, et vaidlustaja ei nõustu hankija põhjendustega, ei ole aluseks hankelepingu tühisuse tuvastamisele. Hankija on teinud piisavalt põhjendatud protokolli, mis sisuliselt vastab nii esitatud pakkumusele kui ka hindamismetoodikale. Vaidlustaja etteheited ei ole põhjendatud. 2.26. Hankija on käesoleva vastusega selgitanud täiendavalt esitatud põhjendusi neid sisuliselt muutmata. Hankija jääb täielikult esitatud juurde ja peab protokollis märgitud põhjendusi piisavaks. Hindamismetoodika ei võimalda teisiti esitatud pakkumust hinnata 2.27. Hindamismetoodika kohaselt oli võimalik anda alamkriteeriumile 1 hindepunkte kas 10, 5 või 0 ja alakriteeriumile 2 kas 40, 25 või 0. Seega ei oleks hankijal olnud võimalik hindamismetoodikast kõrvale kaldudes omistada vaidlustajale enam hindepunkte. Hankija on loonud hindepunktide andmiseks trepid, mistõttu ei saa siinkohal lähtuda eraldi proportsionaalsusest, vaid üksnes seatud ja avaldatud punktidest. Hindamismetoodika kohaselt on seega iga tuvastatud puudus eraldiseisvalt aluseks protokollis märgitud hindepunktide andmisele hindamismetoodika p 3.1.2 kohaselt. 2.28. Seega tuleb hindamismetoodika puhul panna tähele ka hindamismetoodika p 3.1.2, mille kohaselt hindab komisjon alakriteeriumi vastava skooriga, kui kõik alakriteeriumis nimetatud tingimused on täidetud. Kui hinnatava alakriteeriumi puhul vähemalt üks 7  nimetatud tingimus vastab madalama punkti tingimusele, antakse alakriteeriumi eest madalamad punktid. 2.29. Käesoleval juhul on seega ainuvõimalik tuvastatud puuduse korral omistada vaidlustaja pakkumusele kokku 40 hindepunkti, sh 5 hindepunkti alakriteeriumi nr 1 eest ja 25 hindepunkti alakriteeriumi nr 2 eest. 3. Kokkuvõtlik seisukoht 3.1. Hankija jääb protokollis märgitu juurde täies ulatuses ja leiab, et omistatud hindepunktid on põhjendatud, olles kooskõlas nii RHAD-ga kui ka hindamismetoodikaga, samuti RHS §-ga 3. Vaidlusaluse riigihanke läbiviimine on toimunud kooskõlas seaduse ja RHAD-ga. 3.2. Hankija hindas vastavalt hindamismetoodikale pakkumust kogumis ning kõik põhjendused käisid väga konkreetselt alakriteeriumite kohta. Komisjon jõudis seisukohale, et puuduste tõttu tuli omistada vaidlustaja kavandatavale lähenemisviisile ja projektiplaanile esimeses alakriteeriumis 5 hindepunkti ning teises alakriteeriumis 25 hindepunkti. Vaidlustaja ei ole lihtsalt mõistnud hindamismetoodikat nii, nagu see kirja on pandud, vaid on asunud seda omale sobivalt tõlgendama ega nõustu hankekomisjoni hinnanguga pakkumusele. See aga ei ole aluseks hankelepingu tühisuse tuvastamisel. 4. Alternatiivne taotlus 4.1. Juhul, kui VAKO tuvastab hankelepingu tühisuse, siis taotleb hankija alternatiivselt RHS § 197 lg 3 p 2 alusel hankelepingu jõusse jätmist, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu käesoleva seaduse § 31 alusel. 4.2. Hankelepingu täitmise ajakava on tihe ning hankelepingu täitmine on seotud hankija välismissiooniga, millega on seotud mitmed kasu saavad osapooled rahvusvaheliselt koos erinevate rahvusvaheliste võrgustikega. Juhul, kui hankeleping osutub tühiseks, siis on äärmiselt vajalik siiski lepingu tegevustega jätkata ning seda ka uue potentsiaalse riigihanke läbiviimise ajal, tagamaks projekti elluviimise õnnestumine ja avalike huvide kaitsmine. 4.3. Oluline avalik huvi käesoleval juhul, mida võidakse kahjustada hankelepingu tühisuse korral on kuna projekti viiakse ellu Team Europe Initiative alt, mis koondab endas mitmete euroopa riikide panust Keenia valitussektori digitaliseerimisse ja inimkesksete teenuste arendamisse, siis see antud juhul on tegemist pilootprojektiga, mille põhjal Keenia valitsus hindab, kas antud lähenemine on õigustatud ja selline metoodika võetakse kasutusele üle riigi. Seejuures hinnatakse ka väga tugevalt kogu teenuse analüüsi ja projekti läbiviimise protsessi. Antud hankeeseme tulem on üks osa suuremast projektis. Hanke raames loodavad prototüübid on omakorda aluseks projekti järgmisele etapile, mille planeeritud algus on oktoober 2024. Lähtuvalt projekti üldisest ajaraamist ei ole võimalik käesolevat lepinguperioodi edasi lükata. 4.4. Käesoleval juhul on alternatiivnõude rahuldamine põhjendatav sellega, et õiguskindlusetuse vältimise huvi õigustab juba kehtiva lepingusuhete stabiilsust, olles ettepoole asetatud riigihankeõiguse järgimisest (EKo C-25/14 ja C-26/14). Vaidlustuskomisjon peaks arvestama nii eeltoodut kui ka ajakulu, mis kulub uue hanke läbiviimiseks otsuse tegemisel. 5. Menetluslikud küsimused 5.1. Vastavalt volikirjale esindab käesolevas vaidluses hankijat jurist Merily Rool (lisa 3). 5.2. Hankija esitab vastusest vaidlustusele ärisaladusega versiooni (kollasega märgitud ärisaladus) ja ärisalatuseta versiooni kolmandale isikule edastamiseks. Hankija palub 8  ärisaladusega versiooni kolmandale isikule mitte avaldada, arvestades vaidlustaja poolt esitatud ärisaladuse ulatust ja põhjendust. 6. Taotlused Tuginedes eeltoodule taotleb hankija: 6.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 6.1.1.Alternatiivselt RHS § 197 lg 3 p 2 alusel jätta hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu käesoleva seaduse § 31 alusel. 6.2. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses; 6.3. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja kanda ja mõista vaidlustajalt välja hankija menetluskulud. Austusega [Allkirjastatud digitaalselt] Merily Rool Jurist Lisad: 1) Lisa 1 – 25.05.2024 e-kiri planeeritava minikonkursiga koos minikonkursi alusdokumentidega; 2) Lisa 2 – 05.06.2024 tagasiside raamlepingu partneritelt koos küsimuste ja vastustega; 3) Lisa 3 - Volikiri. 9  Saatja: "Eneli Järve - ESTDEV" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: FW: Keenia kolme e-teenuse analüüsimise minikonkurss Kuupäev: 2024-05-24 11:38 Tere, head raamhanke partnerid Edastan teile eelinfo minikonkursile, mille plaanime tellida raamhanke IKT valdkonnaga seotud tööde ja teenuste ostmiseks (276009) alt. Minikonkursi saame teha RHRis avalikuks pärast raamlepingu sõlmimist. Meie eesmärgiks on tellida kolme erineva e-teenuse analüüsi ja prototüüpimist, mille materjalid saadan teile praegu esmatutvumiseks ja tagasiside andmiseks. See kiirendab tellimisprotsessi, sest annab võimaluse enne ametliku minihanke avaldamist ja pakkumuste koostamist küsida täpsustusi ning teha ettepanekuid. Palun tutvuge alusdokumentidega ja esitage tekkinud küsimused ja ettepanekud 30.05.2024 kuupäevaks. Palun lisage küsimusi edastades koopiasse ka Triin Kangur: [email protected]<mailto:[email protected]> Paneme esitatud küsimused kokku ja vastame kõigile ühiselt, et oleks läbinähtavus ja ühtne arusaam. Vajadusel saame minikonkursi sisendit tagasisidest lähtuvalt korrigeerida. Lugupidamisega, Eneli Järve Eneli Järve Digivaldkonna nõunik eneli.jä[email protected]<mailto:eneli.jä[email protected]> | +372 566 734 68 Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Pärnu mnt 31-43, Tallinn 10119 | +372 5787 1549 www.estdev.ee<http://www.estdev.ee/>| Twitter<https://twitter.com/EstDevEstonia> | Facebook<https://www.facebook.com/EstDevEstonia> | LinkedIn<https://ee.linkedin.com/company/estdev> Saatja: "Eneli Järve - ESTDEV" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Mattias Mölder | SRINI" <[email protected]> Teema: RE: Keenia kolme e-teenuse analüüsimise minikonkurss Kuupäev: 2024-06-05 14:40 Tere head raamhanke partnerid, Rõõm oli tõdeda, et meie tulevase minikonkursi vastu tunti huvi ja esitati asjalikke küsimusi. Lubasin neil vastata tänases kuupäevas. Leiate küsimused ja meiepoolse tagasiside allpool kirjas. Püüame saada raamahanke osa 3 uueks nädalaks allkirjastatud. Siis saame lisada minikonkursi ametlikult ka RHRi. Lähtudes allolevatest ettepanekutest, teeme paar pisimuudatust hanke rollides. Annan teile kõigile ka e-mailitsi teada, kui meil on konkurss RHR-is ametlikult avaldatud, sest pakkumused tuleb esitada läbi RHRi. Eelinfona saadetud materjalidele esitatud küsimused ja meie tagasiside: 1.) Tehnilises kirjelduses punktis 1.2 on öeldud, et “1.2. Hanke esemeks on kolme e-teenuse analüüsi(de) läbiviimine ja teenuste kasutajaliideste prototüüpide loomine, fookuseerides teenuse lõppkasutajate ootuste ja vajaduste väljaselgitamisele ning kaardistamisele, mille tulemina tekiksid ettepanekud ja visioon järgmistes etappides teenuse digitaliseerimisteks. “. Samas rollidena küsitakse kahte analüütikut ning projektijuhti. Antud töö puhul peaks pakkuja meeskonda kuuluma ka teenusedisainer ning UX disainer. Ettepanek on, et projekti meeskonda kuulub 1 analüütik, 1 teenusedisainer, 1 UX disainer ning üks meeskonnaliige võtab endale ka projektijuhi rolli. -Saame sisse võtta disaineri rolli. Täitja ise leiab lahenduse, et kuidas teenusedisainer kataks nii UX disaineri kui teenusedisaineri rolli, sest meie näeme, et need rollid on ühilduvad. Meeskonnaliikmed oleksid siis järgmised: analüütik, teenusedisainer ja projektijuht. 2) Tehnilises kirjelduses punktis 3.2 on öeldud, et Kõik töötubadega seotud vajadused organiseerib ja kulud katab töövõtja (toimumiskoht, toitlustus, vajadusel kvaliteetsete seadmete rent heli- ja videokonverentsi ning salvestuse korraldamiseks jms). Meie võimaliku pakkujana ei tunne piirkonda piisavalt hästi, et oskaksime valida sobiva kvaliteedi ning hinna suhtega toitlustajat ning ruume selles piirkonnas. Kas on võimalik, et ruumid, toitluste ja tehnika korraldab siiski ESTDEV Keenia, vähendades vajadusel selle võrra projekti eeldatava maksumuse summat? Siin on väga suur riski koht, et tiim, kes peaks tegelema sisulise tööga kulutab ebamõistlikult palju aega piirkonna tundmaõppimisele ning endiselt valib ebasobiliku kohta. Antud projektis ei ole mõistlik, et punkti 3.2 tegevuste eest vastutab töövõtja, teeme ettepaneku, et riskide maandamiseks võiks selle eest võiks vastutada tööde tellija. -Meie eelarverida ei võimalda sellist lahendust. Saame korraldad nii, et ESTDEVi kohalik Keenia tiim toetab ruumide ja cateringi leidmisel, aga kulud tasub Täitja Püüame minikonkursi avaldamisel infot jagada orienteeruvatele kuludele, millega saaks pakkuja arvestada. 3) Kas saame õigesti aru, et ka valminud prototüübi testimine toimub Keenias kohapeal nii et tuleks planeerida kas kaks kaks reisi Keeniasse või pikem periood kohapeal ? - Jah, valideerimine käib töögruppidega kohapeale, kuna see on ICTA-le vajalik õppeprotsess. Seda, kas tehakse kaks reisi, või ollakse pikemalt kohapeal, saab Täitja ise otsustada. See on osa planeeritavast projektiplaanist, mis moodustab osa pakkumuse hindamiskriteeriumist. Meie soovitus oleks teha kaks tööreisi (Vähemalt nädalased reisid kindlasti). 4) Kas prototüübi all peate silmas ilma kujunduseta “wireframe” prototüüpi, mis on klikitav ning katab ära peamise töövoo nii et on võimalik kasutajate peal testida? - Meie teada Figma ja teised sarnased programmid võimaldavad luua Custom kujundust. Kujundus peab olema selline, mis sobiks hiljem näidiseks võtta päriselt arendatavale teenusele. 5) Tehnilises kirjelduses punktis 5. üldiste töökorralduste all on öeldud, et ESTDEV Keenia toetab töövõtjat töötubadeks vajaliku sihtgrupi leidmisega. Kas saame õigesti aru, et tööde teostaja annab sisendi millise profiiliga inimesi oleks vaja töötubadesse ning ESTDEV Keenia annab kontaktid, kanalid nende inimestega ühenduse võtmiseks, et olla kindel, et töötubadesse leitakse õiged inimesed? - Kas tänukingitused töötubades ning testimisel osalemise eest peaksid sisalduma pakkumuse maksumuses? -Jah, Keenia tiim annab töötubades osalejate listi ja aitab nendega ühendust saada. -Kingitused ei ole kohustuslikud, aga kui on soov anda meeneid, siis on need Täitja kulu. 6) Lepingu lõpptähtaeg on päris lühike 31.10.24, kas seda on võimalik vähemalt kuu võrra (30.11.24) pikendada, see annaks igaksjuhuks natuke puhver aega, kui inimeste leidmise või muu logistikaga peaks tekkima ootamatuid probleeme. Samuti paluks juba etteruttavalt ka pakkumuse esitamise tähtajale vähemalt nädal, ideaalis kaks, pikendust. -Kahjuks ei ole pikem tähtaeg võimalik. Meil on järgmised hanked ja tellimused seotud konkreetse minikonkursiga. Suvi on Keenias tööaeg ja nende poolelt ei ole teadolevalt takerdusi. Praeguses hetkes me ei saa pikendamist võimaldada. -Soov on töödega alustada asap. Pakkumuse esitamiseks planeerisime anda 5 tööpäeva, aga enne raamlepingute sõlmimist ei saa hanget avalikus teha. Loodetavasti saame minikonkursi avaldada RHRis järgmise nädala jooksul. Ja siis on veel omakorda 5 tööpäeva pakkumuse koostamiseks. Äärmisel juhul saame anda pikendust raamlepingus sätestatud tingimustel, aga selleks palume väga põhjalikku põhjendust, kuna iga päev, mis kulub pakkumuse koostamiseks, läheb tulevikus lepingu täitmiseks kuluva aja arvelt. 7.)Prototüüp - kas piisab ainult Figma klikitavast prototüübist või tuleb luua ka töötav esitluskiht igale projektile? -Igale teenusele tuleb luua klikatav prototüüp. Figmas peaks saama teha üsna tõetruud tulemust ja custom disaini. Backendiga ühendus ei ole skoobis, seega nö.päriselus andmevahetus ei pea toimima. 8.)Kas on tehnoloogilisi nõudeid infosüsteemide loomiseks? Näiteks programmeerimiskeel, raamistik, andmebaasid, architecture patterns (microservice jne)? - Soov on lähtuda kaasaegsetest praktikatest. Kindlasti aitab õigeid valikuid teha kohapealne analüüs, et mis olukorras on olemasolevad teenused ning milliseid lahendusi on kasutatud olemasolevates süsteemides. Eesmärgiks on koostada üldised kaasaegse arhitektuuri soovitused ja ettepanekud. 9.)Punkt 3.4. “Kogu teenuste disainimise protsess tuleb dokumenteerida selliselt, et kasutajakesksete teenuste disainimise parimaid praktikad on kirjeldatud viisil, mis võimaldab dokumenti kasutada teiste analoogsete teenuste disainimisel juhendmaterjalina.” - Kas siin on mõeldud, et tuleb luua nn. framework teenuse disainimiseks, mis on laiendatav teistele (sarnastele digitaliseerimise) projektidele? Sh disainida iga teenus eraldi, vastavalt teenuse spesifikatsioonidele? - Jah. Tuleb luua üleüldine framework, mis on juhendiks heale teenusedisainile ja kõnealused kolm teenust tuleb vastavalt sellele juhendile ka disainida. 10.)Kas mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldamisel peab lähtuma mingist standardist (näiteks turvanõuded), on see pakkuja ja teenuse osutaja vaheline kokkulepe või tulevad nõuded ICTA poolt? - Aitame omalt poolt nõudeid välja selgitada, aga kindlasti oleks see üks osa analüüsist, et vastavad nõuded välja uurida. 11.)Mainitakse integratsiooni vajadust väliste süsteemidega ning andmevahetust. Kas on teada olemasolevad süsteemid, millega tuleb luua integratsioon ja kas on olemas nende dokumentatsioon? - Teadaolevalt on hetkel olemas ainult üks osaliselt toimiv süsteem ja see on National eCitizen platform . Dokumentatsiooni tuleb Täitjal kohapeal uurida. 12.)Mainitakse keskendumist “frontend” tegevustele kasutajakesksete lahenduste loomiseks. Kas vajalik on ka “backend” tegevused? Läheb kokku prototüübi küsimusega. -Ei, backendi ei ole selle hanke skoobis. 13.)Millised on tellija ootused ärianalüüsile, mida see peab sisaldama, va. mis on tehnilises kirjelduses juba mainitud? Näiteks: - seotud osapoolte tuvastamine ning analüüs; - jah - skoobi määratlemine; - jah - AS-IS ja TO-BE analüüs; - jah - riskianalüüs ja riskide haldamine; - jah - muudatuste juhtimine; - ei ole vajalik - vms. 14.)Prototüüpimise all mainitakse testimise vajadust valitud kasutajagruppidega. Kas need kasutajagrupid on töörühmaga samad? Millised on kriteeriumid kasutajatestideks - mitu testi tuleb teha vastava kasutajagrupiga? -Jah, testivad samad grupid, kes analüüsis ja workshoppides on kaasatud (lõppkasutajad). See on põhimõtteliselt tulemi valideerimine, et kas nendega arutatud visioon sai arusaadava ja rahuldava tulemi. Piisab ühest testiringist, aga seal selgunud muudatussoovid tuleb arvesse võtta ja vajadusel prototüüpe täiendada. 15.)Millised tehnilised võimalused on tagatud, et efektiivselt saaks planeerida töötubade läbiviimist? - Kohapeal saab rentida ruume, kus on arvutid ja seminariklassid (Kenya School of Government ruumid). Saame neid ruume soovitada, kuid Täitjal tuleb need ise rentida ja broneerida. Kui mingeid arutelusid planeerite läbi online, siis selle online keskkonna peab Täitja ise organiseerima. Meie Keenia meeskond aitab Täitjat, kui tekib murekohtasid broneerimistes jms teemades. Loodame saada enne ametlikku minikonkurssi umbkaudsed rendihinnad, et pakkujatel oleks indikatsioon nendele kuludele. Loodan, et saite meie tagasisidest parema ülevaate tellimuse sisule ning huvi meiega Keenias e-teenuseid disainida kasvas veelgi. Oleme projektis teile kindlasti toeks ja abiks nii siit kui Keeniast. Tervitades, Eneli Järve Digivaldkonna nõunik eneli.jä[email protected]<mailto:eneli.jä[email protected]> | +372 566 734 68 Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Pärnu mnt 31-43, Tallinn 10119 | +372 5787 1549 www.estdev.ee<http://www.estdev.ee/>| Twitter<https://twitter.com/EstDevEstonia> | Facebook<https://www.facebook.com/EstDevEstonia> | LinkedIn<https://ee.linkedin.com/company/estdev> From: Eneli Järve - ESTDEV Sent: Friday, May 24, 2024 2:39 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Triin Kangur - ESTDEV <[email protected]> Subject: FW: Keenia kolme e-teenuse analüüsimise minikonkurss Tere, head raamhanke partnerid Edastan teile eelinfo minikonkursile, mille plaanime tellida raamhanke IKT valdkonnaga seotud tööde ja teenuste ostmiseks (276009) alt. Minikonkursi saame teha RHRis avalikuks pärast raamlepingu sõlmimist. Meie eesmärgiks on tellida kolme erineva e-teenuse analüüsi ja prototüüpimist, mille materjalid saadan teile praegu esmatutvumiseks ja tagasiside andmiseks. See kiirendab tellimisprotsessi, sest annab võimaluse enne ametliku minihanke avaldamist ja pakkumuste koostamist küsida täpsustusi ning teha ettepanekuid. Palun tutvuge alusdokumentidega ja esitage tekkinud küsimused ja ettepanekud 30.05.2024 kuupäevaks. Palun lisage küsimusi edastades koopiasse ka Triin Kangur: [email protected]<mailto:[email protected]> Paneme esitatud küsimused kokku ja vastame kõigile ühiselt, et oleks läbinähtavus ja ühtne arusaam. Vajadusel saame minikonkursi sisendit tagasisidest lähtuvalt korrigeerida. Lugupidamisega, Eneli Järve Eneli Järve Digivaldkonna nõunik eneli.jä[email protected]<mailto:eneli.jä[email protected]> | +372 566 734 68 Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus Pärnu mnt 31-43, Tallinn 10119 | +372 5787 1549 www.estdev.ee<http://www.estdev.ee/>| Twitter<https://twitter.com/EstDevEstonia> | Facebook<https://www.facebook.com/EstDevEstonia> | LinkedIn<https://ee.linkedin.com/company/estdev> Kuupäev digiallkirjas nr 1-5/70-2024 VOLIKIRI Sihtasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), registrikoodiga 90015347, aadressiga Tatari 1, 10116 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Klen Jäärats, annab käesolevaga Forales OÜ juristile Merily Rool ( i sikukood 49703070876 ) volituse esindada ESTDEV-i seoses riigihangetega Riigihangete Vaidlustuskomisjonis, kohtus, kohtueelses menetluses ja läbirääkimistel ning mujal, ja esitada ESTDEV poolt ja nimel vaideid, kaebusi, avaldusi ja kõiki muid dokumente kõigile ametiasutustele ja isikutele. Käesolev volikiri on antud edasivolitamise õigusega. Käesolev volikiri on antud tähtajatult. Volituse alguskuupäev digiallkirjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Klen Jäärats juhatuse liige