Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Jürgen Ligi Teie 03.07.2024 nr 1.1.-10.1/3097-1 Rahandusministeerium Meie 31.07.2024 nr 5-3/3552-3 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] [email protected] Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Täname võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi poolt edastatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi Eelnõu). Käesolevaga esitame Finantsinspektsiooni seisukohad Eelnõule. I Üldised seisukohad Pädev asutus 1. Eelnõu kohaselt hakkab aktsiaemitentide üle järelevalvet teostama Finantsinspektsioon, kes on määratud nii järelevalveasutuseks kui ka kohtuväliseks menetlejaks. Finantsinspektsiooni hinnangul puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks on just Finantsinspektsioon määratud pädevaks asutuseks ning millistest kaalutlustest lähtuti pädeva asutuse määramisel aktsiaemitentide juhtkonna soolise tasakaalu kontrolli teostamiseks. Arvestades seadusega seatavate uute kohustuste sisu ja iseloomu, siis jääb küsitavaks, miks muud asutused ei või teostada sellist kontrolli (nt reguleeritud turu korraldaja ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei). Järelevalve halduskoormus ja finantseerimine 2. Finantsinspektsioon on korduvalt rõhutanud ja peab vajalikuks ka praeguse Eelnõu juures juhtida Rahanduministeeriumi tähelepanu sellele, et järelevalve teostamiseks tuleb finantsjärelevalve finantseerimisel ja rahastamisel lähtuda vähemalt järgmistest printsiipidest: - järelevalve peab olema vastava sektori enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus neid kulusid kataksid teised finantsjärelevalve subjektid; - järelevalve peab olema kulupõhine, st tuleb luua olukord, kus järelevalve teostamine on tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast alates; - rahastus peab olema piisav, et tagada kvaliteetne järelevalve teostamine. Märgime, et Eelnõuga kehtestatud järelevalve tõttu ei tohi kannatada juba olemasolevate järelevalvesubjektide üle teostatav järelevalve. Seejuures ei või tekkida olukord, kus olemasolevad subjektid maksavad aktsiaemitentide järelevalve eest. Muutmata kujul Eelnõu vastuvõtmine tekitab paratamatult just sellise olukorra, kus teised finantsjärelevalvesubjektid katavad aktsiaemitentide tekitatud kulusid, sest Eelnõu ei näe ette aktsiaemitentidele järelevalvetasu maksmist. Eelnevast tulenevalt on vajalik täiendavalt hinnata järelevalve rahastamise mõju ning kui pädevaks asutuseks jääb Finantsinspektsioon, siis tuleb täiendada FIS-i ja lisada sinna aktsiaemitentidele kohustus maksta järelevalvetasu. 3. Järelevalve teostamise ja väärtegude menetlemisega kaasneb paratamatult ressursikulu ning halduskoormuse tõus. Küsitavusi tekitab Eelnõu seletuskirjas esitatud mõjude hinnang, mille kohaselt on Finantsinspektsioonile tekkiv töökoormus ja kulu väike (lk 23). Kuigi mõjude hindamisel on arvestatud teabevahetuse ja -avaldamisega seotud ressursikuluga, puudub arvestus väärteomenetlusega seotud kulude kohta. Väärteomenetlused võivad  oluliselt suurendada Finantsinspektsiooni kulusid. Arvestades, et seisuga 27.07.2024 on Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonnas üksnes kolm töötajat, nõuaks väärtegude menetlemise lisandumine märkimisväärselt rohkem tööjõudu ja ekspertiisi. Märgime, et vastavaid mõjusid tuleks Rahandusministeeriumil hinnata. 4. Täiendavalt ei ole Finantsinspektsioon nõus Rahandusministeeriumi hinnanguga Eelnõu seletuskirjas (lk 23), et mõju avaldamise sagedus on väike, sest teabevahetus on harv („kord aastas“). Finantsinspektsiooni hinnangul toimub teabevahetus ja -kontroll sagedamini kui kord aastas. Kuigi aktsiaemitentidel on kohustus esitada aruandeid üksnes kord aastas, kaasnevad aruannetega paratamatult täiendavad küsimused ja vastused, mistõttu on Finantsinspektsioonil vaja pidevalt emitendiga suhelda. Seetõttu ei ole teabevahetus ühekordne, vaid pidev, mistõttu ei saa pidada teabevahetust üksnes „kord aastas“ toimuvaks. II Sisulised kommentaarid Eelnõule 5. Eelnõu VPTS § 1355 lõikes 2 kasutatud mõiste „aastabilansi kogumaht“ võiks asendada raamatupidamise seaduses kasutatud mõistega „varade maht aruandeaasta bilansipäeval“. Ettepanek tagab selguse ja ühtlustab raamatupidamise seadusest tulenevaid mõisteid. 6. Eelnõu VPTS § 1355 seob kontrolli teostamise lõikes 2 sätestatud künnise ületamisega, mistõttu on Finantsinspektsioonil tekkinud mitmeid tehnilisi küsimusi künnise rakendamise kohta, mis vajaksid täpsustamist Eelnõus: 6.1. Vajab täpsustamist see, mis hetkest tekib emitendil kohustus nõudeid järgida ning kas nõuded kaovad koheselt pärast seda, kui emitent langeb allapoole kehtestatud künnist. 6.2. Vajab täpsustamist see, kas künnise täitmist mõõdetakse vaid kord aastas (näiteks majandusaasta lõpu seisuga) või tuleks seda teha pidevalt. Kui künnise täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas majandusaasta lõpu andmete alusel, siis tuleks kohustuste täitmiseks teabe esitamise osas 2025. aastal kasutada andmeid 2023. majandusaasta kohta, sest majandusaasta andmeid võib pidada lõplikeks pärast majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride poolt. Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole otstarbekas kasutada kohustuste rakendamiseks vahepealseid või esmaseid andmeid, kuna pärast majandusaasta lõppu täpsustatakse andmeid veel pikka aega, samuti võidakse andmeid täpsustada auditeerimise käigus. Aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmete kasutamine künnise täitmise mõõtmiseks vähendaks teadlikku või ebateadlikku andmete moonutamist. 6.3. Vajab täpsustamist see, kas töötajate arvu all peetakse silmas keskmist töötajate arvu majandusaastal, töötajate arvu majandusaasta lõpu seisuga või suurimat töötajate arvu majandusaasta jooksul. 7. Eelnõu VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek seadma soolise tasakaalu eesmärgi, mis tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks. VPTS § 1359 lõiked 1 ja 3 sätestavad, et emitendid peavad esitama teabe Finantsinspektsioonile (valitud eesmärk, juhtorganite sooline koosseis, meetmed) ja avaldama selle oma veebilehel üks kord aastas, ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu (tavaliselt jaanuarikuu jooksul). Seadus peaks jõustuma 2024. aasta 28. detsembril. On vaja täpsustada, millal aktsiaemitendid peavad vastavat teavet esitama hakkama: kas 2025. aastal või esimest korda 2027. aastal (pärast eesmärgi saavutamise tähtaega)? 8. Eelnõu VPTS § 1359 lõige 3 sätestab, et „Kui see on asjakohane“, lisatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Küsimusi tekitab sõnastus „Kui see on asjakohane“, sest Eestis on kõigil reguleeritud väärtpaberituru aktsiaemitentidel kohustus esitada ühingujuhtimise aruanne. Vastava teabe lisamine peaks olema kohustuslik, mitte emitendi otsustada. 9. Eelnõu VPTS § 1359 lõike 3 kohaselt tuleb teave esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu ja asjakohasel juhul tuleb teave lisada ühingujuhtimise aruandesse. Raamatupidamise seaduse § 24 2 lõike 1 kohaselt lisatakse ühingujuhtimise aruanne eraldiseisva osana tegevusaruandele. Ühingujuhtimise aruande ja majandusaasta aruande tähtaeg on sama, mistõttu ei ole Eelnõus teabe avalikustamise ja esitamise loogika arusaadav. Küsimusi tekitab asjaolu, kas VPTS § 1359 lõike 3 kohaselt tuleb andmed esitada Finantsinspektsioonile jaanuari lõpuks ja avalikustada veebilehel ning majandusaasta aruande koosseisus erinevatel aegadel? See erinevus lõhestab aruande terviklikkust, tekitab segadust teabe kasutajatel ja probleeme Finantsinspektsioonile andmete kontrollimisel. Finantsinspektsioon leiab, et andmete avalikustamise ja esitamise tähtajad tuleks täpsemalt määratleda ja ühtlustada. Näiteks võiks andmete esitamine ja avalikustamine toimuda koos majandusaasta aruande koostamise tsükliga, hiljemalt viie kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. See lihtsustaks järelevalvet ja ei lisaks emitentidele täiendavat koormust. 10. Eelnõu seletuskirjas esineb teatud küsitavusi: 2/3  10.1. Eelnõu seletuskirja avalehel on sedastatud: “Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Kui aktsiaemitent ei täida seatud eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel“. Direktiivis (EL) 2022/2381 sätestatakse, et liikmesriigid peavad kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid, kui ettevõtted ei täida direktiivis sätestatud soolise tasakaalu eesmärke. Seetõttu ei vasta seletuskirja lause "Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too" direktiivi nõuetele, mis nõuavad sanktsioone mittetäitmise korral. Seletuskirjas tuleks täpsustada, millised sanktsioonid on plaanis kehtestada, et tagada vastavus direktiivi nõuetele või täpsustada viidatud lause mõtet, et vältida seaduse mitmeti tõlgendamist. 10.2. Eelnõu seletuskirja esimesel leheküljel on Valner Lille e-posti aadress puudulik ("valner.lille@"). Tuleks esitada täielik e-posti aadress. 10.3. Eelnõu seletuskirja leheküljel 6 asuva tabeli järgi täidavad neli aktsiaemitenti eesmärki 1. Seletuskirja lehekülje 21 peatüki „Seaduse mõjud“ osas on kirjas: „Hetke seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna eelnõus üht võimalikku valitavat eesmärki“. Tegelikult täidab eesmärki neli emitenti (mitte viis) ning seega on fraas „peaaegu pooled“ eksitav. III Täiendavad ettepanekud VPTS-i muutmiseks Täiendavalt esitab Finantsinspektsioon muudatusettepanekud, mis on esitatud muu hulgas Finantsinspektsiooni vastuses väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise tuletisinstrumentide regulatsiooni eelnõule (nr 1.1-10.1/2928-1). Muudatusettepanekud on järgmised: 11. VPTS § 52 lõige 3 sätestab, et Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa kehtetuks tunnistamise lisaks § 52 lõikes 2 ettenähtule vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Sätte eesmärk on teavitada avalikkust võimalikult laialdaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Tänasel päeval saavad inimesed oma uudisvajaduse kätte pigem veebiväljaannetest, kui paberlehte lugedes. Seetõttu tuleks Finantsinspektsiooni hinnangul sõna „päevalehes“ asendada „meediaväljaandega.“ See annab Finantsinspektsioonile ka paremad võimalused kiiremaks avalikustamiseks võrreldes näiteks paberlehega. Sama muudatusettepanek kehtib ka KAS § 18 lõikele 2, KAVS § 19 lõikele 1 ja MERAS § 23 lõikele 1. 12. VPTS § 581 tuleb kehtetuks tunnistada, kuna säte on eelkõige lõigete 2 ja 3 osas minetanud oma praktilise vajaduse. Üheski teises Finantsinspektsiooni tegevust puudutavas õigusaktis ei ole sarnast sätet, vaid on piirdutud subjekti teavituskohustusega muudatustest. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks VPTS-i muuta sarnaselt, et subjektile jääb teavituskohustus, aga otsust selle kohta Finantsinspektsioon ei tee. See vähendaks nimetatud olukorras oluliselt Finantsinspektsiooni ressursikulu. 13. VPTS § 80 lõikes 2 tuleb parandada viide ehk õige on „§ 79 lõigetele 1, 2, 3 ja 9“. Täiendavate küsimuste korral oleme valmis neile lahkesti vastama ning ettepanekuid põhjendama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Tristan Rääk [email protected] 3/3