Vaidlustus

Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 29.07.2024 Vaidlustaja: Tallinna Krematooriumi AS Registrikood 10376924 Pärnamäe tee 36, 11914 Tallinn Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Asso Prii Advokaadibüroo Supremia Telliskivi 60/1, Tallinn 10142 [email protected] Hankija: SA Tartu Ülikooli Kliinikum Registrikood 90001478 L. Puusepa 1a, 50406 Tartu [email protected] VAIDLUSTUS riigihankes viitenumbriga 275929 (surnute transpordi ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine) Eelnevast tulenevalt palume: 1. Kohustada hankijat esitama Võru Matusetalituse OÜ pakkumuses kajastatud lahanguabiliste nimed. 2. Tunnistada kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hankekomisjoni 17.07.2024 otsus, millega kvalifitseeriti Võru Matusetalitus OÜ. 3. Tunnistada kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi hankekomisjoni 15.07.2024 otsus, millega tunnistati Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud pakkumus vastavaks; 4. Tunnistada kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi valdkonnajuhi 16.07.2024 korraldus nr 1.4-1/25-JE, millega tunnistati edukaks Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud pakkumus; 5. Jätta menetluskulud SA Tartu Ülikooli Kliinikum kanda ning mõista Tallinna Krematooriumi AS-i kulud SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum välja. Telliskivi 60 Registrikood: 12745834 [email protected] Tallinn 10142, Estonia Tel: +372 6 008 555 www.supremia.ee  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law I Asjaolud 1. SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi hankija) avaldas 19.02.2024 e-riigihangete keskkonnas teate riigihanke „Surnute transpordi ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 275929) korraldamise kohta. 2. Pakkumuses tuli esitada 1 surnu transpordi hind ilma käibemaksuta hankija struktuuriüksusest pakkuja külmkambrisse ning lahanguabilise teenuse hind ilma käibemaksuta, ühe kuu kohta. 3. Tallinna Krematooriumi AS (edaspidi vaidlustaja) ning Võru Matusetalitus OÜ (edaspidi kolmas isik) esitasid 25.03.2024 pakkumused: - Tallinna Krematooriumi AS-i pakkumuse 1 surnu transpordi hind oli 12.78 eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus oli 2329.16 eurot. - Võru Matusetalituse OÜ pakkumuse 1 surnu transpordi hind oli 5.88 eurot ning lahanguabilise teenuse hind kuus oli 1097.16 eurot. 4. Hankija saatis vaidlustajale 17.07.2024 teate (lisa 1), millega andis teada, et ta on tunnistanud vastavaks vaidlustaja ning kolmanda isiku pakkumused, tunnistanud edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning kvalifitseerinud kolmanda isiku. 5. Vaidlustaja pöördus e-kirja teel 19.07.2024 hankija poole päringuga (lisa 2, e-kirjavahetused 19.07.2024-26.07.2024), paludes väljastada hankekomisjoni otsused ning valdkonnajuhi korralduse ning selgitada kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise, edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise asjaolusid. 6. Hankija vastas 23.07.2024, et ta ei pea võimalikuks mistahes hankija otsuseid ning kirjavahetust kolmanda isikuga seoses pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolliga väljastada, kuna need sisaldavad ärisaladust. Samuti keeldus hankija avaldamast, kes on kolmanda isiku poolt pakkumuses esitatud lahanguabilised (HD raames esitatud dokumendi juhised pakkujatele (edaspidi juhised) p 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist). 7. Vaidlustaja edastas hankijale 24.07.2024 täiendavad päringud, paludes siiski selgitada hankija poolt teostatud kontrolli ulatust ja sisu. Samuti osundas vaidlustaja, et lähtuvalt Rahandusministeeriumi poolt antud suunistest (tuginedes Euroopa Kohtu lahendile C- 54/21) ning avaliku teabe seadusest ei ole põhjendatud hankija keeldumine andmete väljastamisest kolmanda isiku pakkumuses toodud ning hankelepingut täitma asuvate isikute kohta. 8. Hankija edastas 26.07.2024 e-kirjaga hankekomisjoni 15.07.2024 otsuse kolmanda isiku vastavaks tunnistamise kohta (lisa 3, osaliselt kinni kaetud) ning ilma kuupäeva ja digiallkirjata korralduse nr 1.4-1/25-JE (lisa 4). 2  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law II Vaidlustaja seisukohad - Vaidlustajal eksisteerib vaidlustuse esitamise õigus. 9. Vaidlustajal on kaebeõigus, kuna kolmanda isiku pakkumus ei vastanud hankija poolt sätestatud tingimustele ning oli põhjendamatult madal ja mittevastava ja põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse edukaks tunnistamine riivab vaidlustaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise korral oleks hankel edukaks tunnistatud vaidlustaja pakkumus. - Kolmanda isiku pakkumus ei vastanud tingimustele 10. Juhiste p 4.3.5 kohaselt peab pakkuja meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 lahanguabilist ning hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel. HD raames esitatud vastavustingimuste kohaselt peab kumbki lahanguabiline peab omama vähemalt aasta pikkust lahangulise töö kogemust. Pakkujal tuleb esitada lahanguabiliste elulookirjeldused. 11. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole kolmanda isiku meeskonnas (palgal) lahanguabilisi. Hankija on keeldunud väljastamast kolmanda isiku poolt esitatud lahanguabiliste nimesid. Hankija on 23.07.2024 e-kirjas viidanud, et Võru Matusetalitus OÜ on esitanud tõendid töötajate (lahanguabilised) olemasolu ja nende töötasu kohta ning hankija veendus tõendite (väljavõte EMTA töötamise registrist, kokkulepped töötajatega) põhjal töötajate olemasolus ja nende töötasu vastavuses miinimumtöötasuga. 12. Ei ole teada, milliseid tõendeid kolmas isik esitas ning kuidas hankija neid kontrollis, st kas hankija sai tõsikindlalt veenduda, et kolmanda isiku poolt esitatud lahanguabilised tõepoolest tema heaks töötavad. Selleks oleks tulnud hankida tõendid, mis kinnitavad faktiliselt lepingute sõlmimist nimetatud töötajatega ning tõendid töötasu tegeliku tasumise ja suuruse kohta (nt tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD)) ning kahtluse korral pöörduda pakkumuses esitatud isikute endi poole et selgitada välja, kas väidetav töösuhe vastab tegelikkusele, mitte ei ole loodud fiktiivselt hanketingimuste täitmiseks. Hankija seda teinud ei ole. 13. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole tegemist kolmanda isiku töötajatega, vaid kolmas isik on palunud pakkumuses kajastatud isikutelt CV-d ning kandnud nad alusetult töötajate registrisse, et luua kunstlikult mulje, et tegemist on tema meeskonda kuuluvate isikutega. Tegelikkuses ei plaani pakkumuses kajastatud isikud kolmanda isiku heaks tööle hakata ning hankelepingus sätestatud lahanguabiliste teenuseid osutama hakata. 14. Vaidlustajale on siiski saanud teatavaks, et üheks isikuks, kes on märgitud kolmanda isiku meeskonnas olevaks lahanguabiliseks on tegelikult Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 3  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Lõuna-Eesti kohtuarstlikus osakonnas lahanguabilisena (preparaator) töötav Arne Zekker (lisa 5, EKEI töötajate nimekiri). 15. Vaidlustaja on pöördunud e-kirja teel Arne Zekkeri poole (lisa 6, kirjavahetus) ning palunud selgitada, mis kokkulepped ta olid Võru Matusetalituse OÜ-ga seoses TÜ Kliinikumi hankega ja lahanguabilise tööga ning on allkirjastanud tööleping ja mis tasukokkulepped sõlmiti. 16. Arne Zekker vastab: Olen Võru Matusetalitusele andnud oma CV ning oleme pärast digiallkirjastanud töölepingu. Lubasin, et võin vajadusel SA TÜK Patoloogiateenistuses teha preparaatorile puhkuse asendusi ja aidata välja õpetada teist lahkajat. Ise täiskohaga Patoloogia teenistusse tööle ei ole lubanud ega plaaninud minna. Töölepingus on märgitud Võru Matusetalituse soovil palgaks 820 eurot bruto täiskoormuse eest. Kuna töötan hetkel lahangu spetsialistina Kohtuekspertiisis ja töö sarnaneb preparaatori tööga Patoloogiateenistuses, siis ei ole ma lubanud asuda samalaadsele tööle väiksema töötasuga teisel ametikohal. 17. Vaidlustaja palus seejärel täpsustada: „Saan ma siis õigesti aru, et Kohtuekspertiisis on palk suurem ja töölepingusse märgitud summa eest Kliinikumi patoloogiateenistuses lahkamistööd ei teeks?“, mida Arne Zekker omakorda kinnitab: „Jah, on tõsi, Kohtuekspertiisis on suurem palk.“ 18. Eelnev tõend tõendab järgmisis asjaolusid: - Vähemalt üks kolmanda isiku poolt pakkumuses esitatud lahanguabilistest ei ole tema meeskonnas, vaid töötab tegelikult EKEI-s koosseisulise töötajana – tegemist on teise ettevõtja vahenditele tuginemisega RHS § 103 lg 2 mõttes (vt ka p 21). - Hankijale esitatud töölepingu (vt hankija 23.07.2024 e-kiri) tingimused ei vasta tegelikkusele – töölepingusse on kolmanda isiku soovil märgitud 820 eurot täiskoormuse eest, kuid Arne Zekker kinnitab, et tema palk EKEI-s on suurem ja töölepingusse märgitud summa (820 eurot bruto) eest ta tegelikkuses hankija patoloogiateenistuses töötada ei ole lubanud ega kavatse. See rikub ka TLS § 5 lg 1 p 5 kohustust märkida töölepingusse tegelikkusele vastav töötasu suurus, mis on täiendavaks aluseks kolmanda isiku edukaks tunnistatud pakkumuse tagasilükkamiseks (RHS § 117 lg 4). - Kolmas isik on plaaninud Arne Zekkerit (töölepingus märgitud summast tegelikkuses suurema summa eest) kasutada võimalusel puhkuste asendajana – see kinnitab, et kolmas isik teab ka ise, et tal kaasnevad puhkuseasendamistega täiendavad kulud, kuid ei ole seda oma pakkumuses kajastanud, rikkudes seega juhiste p 5.6 sätestatut ning esitades ühtlasi põhjendamatult madala pakkumuse (vt p 57 jj). - Arne Zekker viitab teise lahkaja väljaõpetamisele – see näitab, et tegelikkuses ei ole kolmanda isiku meeskonnas kahte vähemalt aastase kogemusega lahkajat, vaid kolmas isik plaanib lahkajat alles välja õpetama asuda. - Töö EKEI-s ja hankija patoloogiateenistuses on sarnane. - Kolmas isik on esitanud teadlikult hankijale valeandmeid, sh ebaõige sisuga tõendi. 4  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 19. Eelnev tähendab, et kolmas isik on fiktiivselt täitnud hanketingimused (on esitanud hankijale teadlikult töölepingu, mille sisu ja tingimused ei vasta tegelikkusele), andnud hankepassis ebaõige kinnituse esitatud andmete õigsuse kohta ning ühtlasi on välistatud, et tema poolt hankepassis esitatud lahanguabilised on samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel (juhiste p 4.3.5). Ainuüksi hankijale teadlikult valeandmete, sh fiktiivse dokumendi esitamine peaks tingima pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (RHS § 95 lg 4 p 9, § 177 lg 2 p 2). 20. Juba enne hankemenetluses pakkumuste esitamist pöördus kolmas isik elulookirjelduse saamisega sooviga ka vaidlustaja lahanguabiliste poole. Vaidlustaja ei tea, kas tema töötajad oma elulookirjeldused andsid või mitte, see on töötajate eraasi, aga teise ettevõtja töötaja CV kasutamine (ega ka isiku kandmine töötajate registrisse) ei tähenda, et lahanguabiline kuuluks pakkuja meeskonda juhiste p 4.3.5 tähenduses. 21. Lahanguabiliste nõue paiknes hankepassis „Haridus- ja kutsekvalifikatsiooni“ all viitega RHS § 106 lg 1 p 6. Juhul, kui kolmas isik on esitanud selliste lahanguabiliste elulookirjeldused, kes on tegelikult teise isiku töötajad, siis on tegemist teise ettevõtja vahenditele tuginemisega RHS § 103 lg 2 mõttes. Sellisel juhul peavad ettevõtjad, kelle vahenditele tuginetakse, täitma vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult ning § 104 lg 4 kohaselt peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Sellele on viidatud ka juhiste punktis 4.6 - kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel tugineda teis(t)e ettevõtja(te) vahenditele, tuleb hankepass esitada ka selle isiku kohta, kelle vahenditele tuginetakse. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole kolmas teiste ettevõtjate kohta hankepasse täitnud. 22. Samuti on vaidlustajale teadaolevalt pöördunud kolmas isik peale 17.07.2024 hankija otsuste tegemist tema lahanguabiliste poole ettepanekuga sõlmida tööleping hankija heaks tehtava töö jätkamiseks. Ka see kinnitab, et tegelikkuses ei ole pakkumuses esitatud lahanguabilised kunagi olnud valmis kolmanda isiku heaks töötama, kolmas isik teab seda ka ise ning otsib aktiivselt lahanguabilist, kes oleks valmis töö üle võtma (mis on aga juhiste p 4.3.5 kohaselt välistatud - hankepassis esitatud lahanguabilised peavad olema samad, kes osalevad hiljem ka teenuse osutamisel). 23. Kuna vaidlustusmenetluses ei ole võimalik tunnistajaid üle kuulata ega taotleda tõendite kogumist vaidlustuskomisjoni kaasabil, siis teeb vaidlustaja vaidlustuskomisjonile ettepaneku RHS § 194 lg 9 alusel: - kohustada hankijat esitama kolmanda isiku pakkumuses kajastatud lahanguabiliste nimed. Vaidlustaja on hankijale 24.07.2024 e-kirjas selgitanud viidetega Rahandusministeeriumi seisukohale (sh tuginedes Euroopa Kohtu lahendile C-54/21) 1 , et kolmanda isiku pakkumuses esitatud lahanguabiliste nimed ei saa olla ärisaladus ning tegemist on ka avaliku teabega avaliku teabe seaduse mõttes, mis kuuluks hankija poolt avalikustamisele - kohustada kolmandat isikut esitama lahanguabilistega sõlmitud töö- või muud lepingud ning neile töötasu maksmist kinnitavad tõendid (eelkõige tulu- ja sotsiaalmaksu, 1 Ärisaladus ja teabe avaldamine, p 7 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#vaidlustusmenetlus 5  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid (vorm TSD)) 2024. aasta kohta. Nimetatud asjaolud on vajalik, et tuvastada, kas kolmas isik on täitnud HD sätestatud tingimuse, et tema meeskonda peab kuuluma vähemalt 2 kogemustega lahanguabilist ning millist töötasu neile on seni arvestatud. - kohustada kolmandat isikut selgitama, kas ta on pöördunud peale pakkumuse esitamist (25.03.2024) pakkumuses nimetamata isikute (lahanguabiliste poole) ettepanekuga sõlmida nende töö- või muid lepinguid töö tegemiseks TÜ Kliinikumis. Kui jah, siis kelle poole ning millistel tingimustel (töötasu suurus jne). - Hankija on kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuse kontrollimisel eksinud või teinud diskretsioonivea 24. RHS § 115 lg 1 kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (lg 8). Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. 25. Juhiste p 5.6. kohaselt esitatakse pakkumuses hinnad eurodes ning hind peab sisaldama kõiki kulusid mis on seotud teenuse osutamisega. Hankija on eelmise 4-aastase perioodi kohata analoogsete tingimustega läbi viidud hankes (viitenumber 213088) 16.10.2019 selgitanud (lisa 7, KONFIDENSTIAALNE, mitte avaldada kolmandale isikule, kuna sisaldab pakkuja selgitusi pakkumuse maksumuse kohta varasemas hankes, mis on ärisaladus): Pakkujal on keelatud katta teenuse kulusid hankelepinguvälistest tuludest. Riigihankes esitatav hind peab katma kõik selle teenuse osutamiseks tehtavad kulud. Ka õiguskirjanduses on väljendatud2: VAKO praktikas on leitud, et põhjendamatult madalaks maksumuseks RHS § 115 lg 8 kontekstis saab pidada sellist pakkumuse maksumust, mis ei kata kõiki sõlmitava hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid. Minimaalsete tööjõukulude puudumine pakkumuse maksumuses annab hankijale aluse järeldada, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja hankijal on õigus pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. Niisiis peaks eelkõige hankija välja selgitama, kas pakutud hindade juures on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 26. 1 surnu transporditeenus. Et määratleda selle teenuse minimaalset maksumust, tuleb avada selle teenuse sisu. Vaidlustaja on täpselt samadel tingimustel osutanud hankijale samu teenuseid, mis käesolevas hankes, olles sõlminud hankijaga 22.04.2020 riigihanke viitenumbriga 215783 tulemusel lepingu nr 6.9-4/2370 alusel (lisa 8, riigihanke 215783 HD lisa 1, nõuded teenusele). Seetõttu on vaidlustajal väga pikaajaline kogemus hangitud teenuse osutamisel ning kolmas isik ega detailides ka hankija ei ole kursis teenuse osutamise 2 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 115 komm p 61. 6  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law detailidega, mis on viinud kolmanda isiku poolt kõiki kulusid mittearvestava pakkumuse tegemiseni ning hankija poolt teostatud kontrolli tulemusel ebaõige järelduse saavutamiseni. 27. HD Lisa 1 kohaselt: Surnute transporditeenusena käsitletakse surnute transportimist, mille hulka kuulub ööpäevaringselt surnule järele minek Tartu linna eri asukohtades olevatesse hankija hoonetesse, surnu transportimine ja paigutamine pakkuja külmkambrisse või patoanatoomilise lahangu vajaduse korral surnu transportimine ja paigutamine hankija külmkambrisse ja peale lahangut äraviimine hankija külmkambrist ja paigutamine pakkuja külmkambrisse. Punkt 2.1.1. Pakkuja kohustub hankijalt vastava tellimuse saamisel surnu transportima ja paigutama pakkuja enda valduses olevasse külmkambrisse või patoanatoomilise lahangu vajaduse korral hankija valduses olevasse külmkambrisse aadressil L. Puusepa 8, Tartu. 28. 2023. aastal transportis vaidlustaja hankija tellimusel 922 surnut. Praktikas hõlmab teenus kolme peamist varianti: a) Hankijalt tuleb tellimus, 2 transportijat (HD lisa 1, p 2.1.4.1) sõidavad hankija struktuuriüksusesse ja transpordivad surnu pakkuja külmkambrisse. Selliseid transporte oli 2023. aastal ca 782. b) Hankijalt tuleb tellimus, 2 transportijat sõidavad hankija struktuuriüksusesse ja transpordivad surnu hankija külmkambrisse lahanguks. Peale lahangu teostamist sõidavad 2 transportijat uuesti hankija külmkambrisse ja transpordivad surnu pakkuja külmkambrisse. Sellised transporte oli 2023. aastal ca 130. c) Hankijalt tuleb tellimus, 2 transportijat sõidavad hankija struktuuriüksusesse ja transpordivad surnu pakkuja külmkambrisse. Hankija teavitab, et surnu tuleb tuua hankija külmkambrisse lahanguks. Peale lahangu teostamist sõidavad 2 transportijat uuesti hankija külmkambrisse ja transpordivad surnu pakkuja külmkambrisse. Sellised transporte oli 2023. aastal ca 10. 29. Teenuse osutamise protsess näeb välja üldjoontes järgmine - Hankijalt tuleb kõne transpordivajaduse kohta – reageerida tuleb 24 tundi ööpäevas ning 1 tunni jooksul (HD Lisa 1, p 2.2.2). Arvestades reageerimisaega, ei saa transportijad täita muid ülesandeid paralleelselt. - Transportijad ei viibi 24h samas asukohas. Üks transportijatest võtab teise peale ning koos suundutakse vastavasse hankija struktuuriüksusesse, mis asuvad lähestikku (enamjaolt Puusepa tn korpuses). - Hankija struktuuriüksuses suunduvad transportijad vastava osakonna õdede posti, kus on saatekiri ja sealt juhatatakse töötajad käruga palatisse. Juhul, kui surnu asub operatsiooniblokis, siis pannakse töötajatele selga spetsiaalne varustus ja oodatakse saatjat, kes juhatab töötajad operatsioonisaali. Samuti on keerulisem 7  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law intensiivraviosakonnas oleva surnu transportimine (ruumis on palju meditsiiniseadmeid jne). - Transportijad liiguvad koos hankija töötajaga surnu juurde, asetavad ta raamile, viivad autosse ja liiguvad sihtkohta (pakkuja külmkamber, hankija külmkamber). - Tavaliselt haigla töötaja teab, kas surnu kuulub lahkamisele või ei. Kui jah, liiguvad töötajad läbi maja keldri lahangusaali juures oleva külmkambrini, teevad kande raamatusse ja asetavad lahkunu raamile, see lükatakse külmkambrisse. - Juhul, kui surnu jäi hankija külmkambrisse lahangule, siis tuleb teha täiendav sõit haiglasse, et viia surnu pakkuja külmkambrisse (olukord, kus üks sõit on juba toimunud - haiglast lahangule). Selliseid täiendavaid sõite on nädalas ca 2-3 (140/52=2,69) ning ka need sõidud on HD kohaselt arvestatud 1 surnu transpordi hinna sisse. 30. Eelnevast nähtub, et tegemist on korduvaid Tartu linna siseseid sõite ning logistilisi ülesandeid eeldava teenusega, mida peab osutama 2 transportijat korraga, kasutades selleks spetsiaalset autot, transportraame ning ühekordset surnukotti. Peaks olema üheselt selge, et sellist teenust ei saa kõiki kulusid arvestades (HD juhiste p 5.6) osutada hinnaga 5.88 eurot+km. 31. Vaidlustaja ei tea, kuidas ja milliseid kulusid kolmas isik hankijale edastatud selgitus(t)es on esitanud. Küll aga teab vaidlustaja lähtuvalt pikaajalisest täpselt sama teenuse osutamisest, et seda ei ole võimalik osutada maksumusega 5.88 eurot. 32. Juba 2019. aastal hankija poolt korraldatud hankel viitenumbriga 215783 esitasid pakkumused nii kolmas isik kui ka vaidlustaja: - Vaidlustaja pakkumuse kohaselt oli 1 surnu transpordi hinnaks 6 eurot ja lahanguabilise teenuse hinnaks 540 eurot ühe kuu kohta (ilma käibemaksuta summad). - Kolmanda isiku pakkumuse kohaselt oli 1 surnu transpordi hinnaks 7.15 eurot ja lahanguabilise teenuse hinnaks 867.48 eurot ühe kuu kohta (ilma käibemaksuta summad). 33. Seega on kolmas isik esitanud 2024. aastal pakkumuse, mille maksumus täpselt sama teenuse kohta on odavam kui 2019. aastal. Seejuures oli nt töötasu alamäär 2019. aastal 540 eurot (bruto) ning 2024. aastal on see 820 eurot (bruto) (vt lisa 13). Statistikaameti kodulehel oleva kalkulaatori andmete kohaselt on tarbijahinnahindeks muutunud 2019. aastal IV kvartali ja 2024. aasta I kvartali võrdluses 37.9% 3 (!), kuid kolmas isik on siiski pidanud võimalikuks esitada pakkumus, mille maksumus on madalam tema enda 2019. aasta pakkumusest ning hankija on samuti leidnud (ebaõigesti), et see maksumus on põhjendatud. 34. Eelnevalt on vaidlustaja selgitanud, et minimaalselt on teenuse osutamiseks vajalik kahel transportijal sõita enda asukohtadest hankija struktuuriüksusesse (Puusepa 8, Tartu), jõuda seal surnuni ning siis surnu pakkuja külmkambrisse transportida (2023. aastal tuli ca 140 korral teha veel lisasõit hiljem hankija külmkambrisse, et lahatud surnu viia pakkuja 3 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 8  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law külmkambrisse). Teadmata, kus kolmanda isiku transportijad 24h valmisolekus ootavad, võib eeldada, et minimaalselt kulub neil tellimuse saamisest: - 10-20 minutit, et jõuda Puusepa tn 8 (transportijad saavad teate ja peavad mõlemad jõudma hankija struktuuriüksusesse) - 10-15 minutit, et võtta peale surnu hankija struktuuriüksusest - 10-15 minutit, et transportida surnu pakkuja külmkambrisse. Kolmanda isiku pakkumuses esitatud külmkamber asub aadressil Puiestee tn 2, Tartu, kuhu jõudmiseks Puusepa tn 8 aadressilt kulub kaardirakenduse Google Maps andmetel (esmaspäev kell 12:06) 12 minutit, kuid lisaks on vaja surnu autost külmkambrisse transportida, täita pabereid jne: 9  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 35. Seega on ainuüksi 2 transportija tööaeg minimaalselt 30-45 minutit. See tähendab, et minimaalne ajakulu kahe töötaja peale kokku on 1 tund (2 x 30min). 2024. aastal kehtiv tunnitasu alamäär on 4.86 eurot bruto ning kogukulu tööandjale (töötasufond) on 6.5 eurot (alampalk tõuseb järgmistel aastatel – vt selles osas edaspidi esitatud põhjendusi). Seega ei kata kolmanda isiku poolt pakutud 1 surnu transpordi maksumus 5.88 eurot isegi kahe transportija minimaalset töötasu 1 surnu transpordiks ning rikub RHS § 115 lg-s 9 sätestatut, mis tingib kohustuse pakkumus tagasi lükata. Kolmas isik võib väita, et ta ostab teenust sisse, kuid ka seejuures ei ole usutav, et mõni teenuseosutaja oleks valmis osutama teenust hinnaga, mis ei kata isegi täiesti minimaalset kulu – töötasu alammäära. 36. Kuivõrd eeldatakse 24h valmisolekut, siis tuleb arvestada, et töölepingu seaduse § 45 lg 1 järgi kohustub tööandja öötöö (kell 22.00 kuni 6.00) korral maksma 1.25 kordset tasumäära, mistõttu on tegelik kulu töötajatele isegi suurem. Samuti tuleb maksta valveaja eest töötajale tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust (TLS § 48). 37. Arvutuses on lähtutud ka minimaalsest ajakulust – pigem läheb transpordiks kauem kui 30 minutit (45+ minutit) ning lisaks tuleb teha täiendavaid sõite, et minna järele lahangule viidud surnutele (2023. aastal ca 130 korda) ning viia lahangule juba pakkuja külmkambrisse viidud surnuid (2023. aastal ca 10 korda). 10  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 38. Lisaks töötajate ajakulule kaasnevad aga ka muud kulud, mis tuli HD kohaselt maksumusega hõlmata, sh: - HD lisa 1 p 2.1.4.3 kohaselt peab kasutama surnu transpordiks heledas toonis spetsiaalset surnukotti. Surnukoti minimaalne maksumus on 1.8 eurot ning vaidlustajale teadaolevalt ei ole kolmandal isikul isegi sellise hinnata võimalik kotte saada (tegemist on hulgihinnaga, mis kohaldub suurte tellimuste puhul). - autodega seotud kulud (kütus, remont ja hooldus, amortisatsioon). Hankijale peaks täpselt teada olema kolmanda isiku autode mark ning mudel ning selle kütusetarve. Isegi, kui tegemist on ökonoomsete diiselautodega, siis on kulu ikkagi linnas vähemalt 7l/100 km. Ainuüksi Puusepa tn 8 aadressilt Puistee 2 aadressile on ca 5km sõitu ning kuluks seega 0.35l. Diiselkütuse hind on ca 1.570€/l4, seega on ainuüksi selle ühe suuna sõidukuluks 0.55 eurot. Lisaks on aga vaja Puusepa tn 8 jõuda ning 2-3 korda nädalas teha lisasõite, et tuua ära surnu hankija lahangutsoonist ja viia Puistee tn 2 külmkambrisse. - külmkambri kasutamisega seotud kulud - administratiivkulud jne. 39. Kuna pakkumus ei kata isegi miinimumtöötasu, siis ei saa muid kulusid ollagi arvestatud. Vaidlustaja on 2019. aastal korraldatud hanke viitenumbriga 215783 tulemusel täpselt sama teenust osutanud rohkem kui 4 aastat hinnata 7.15 eurot 1 surnu transpordi kohta ning isegi selle hinnaga ei ole võimalik enam teenust osutada nii, et kõik kulud oleksid kaetud. Seetõttu ongi vaidlustaja teinud käesolevas hankes pakkumuse maksumusega 12.78 eurot 1 surnu transpordi kohta. 40. Lihtsalt võrdluseks saab välja tuua, et nt transpordirakendusega BOLT maksaks sõit Puusepa tn 8 aadressilt Puiestee tn 2 aadressile 5.7 eurot kõige odavama sõidukiga ning 9.5 eurot kallima sõidukiga ning seda loomulikult ühe juhiga. Surnuteveoks aga kasutatakse spetsiaalseid sõidukeid, transportraame, 2 transportijat ning lisaks tuleb surnu hankija struktuuriüksusest peale võtta, autosse paigutada ning ka Puiestee 2 aadressil külmkambrisse paigutada. 4 https://gas.didnt.work/?country=ee&brand=&city=Tartu 11  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 41. Märkimisväärne on ka kahe pakkumuse hinnavahe - vaidlustaja pakutud 1 surnu transpordi maksumus on 117 (!) % kõrgem kui kolmanda isiku poolt pakutud maksumus. 42. Lahanguabilise teenus. Teiseks tuli pakkujatel esitada lahanguabilise teenuse hind ilma käibemaksuta, ühe kuu kohta. Kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus lahanguabilise teenuse osutamiseks hinnaga 1097.16 eurot kuus ei kata teenuse osutamiseks tehtavaid minimaalseid ja seaduses sätestatud kulutusi (töötasu alammäär). Pakkuja on määranud teenuse hinna lähtuvalt 2024. aastal kehtestatud töötasu alammäärast 820 eurot bruto (1097.16 on kogukulu tööandjale koos maksudega): 43. Seda, et kolmas isik tõepoolest on pakkumuses lähtunud miinimumtöötasust, kinnitab ka hankija poolt 23.07.2024 e-kirjas väljendatu, et kolmas isik on esitanud talle tõendid lahkamisabiliste töötasu vastavuse kohta miinimumtöötasuga. 44. Ei ole vaidlust, et hankija on sisuliselt soovinud hankida lahkamisabilise, kes täistööajaga töötaks tema struktuuriüksuses. HD lisa 1 p 4.1 kohaselt osutatakse patoanatoomilise lahangu abilise teenust raamlepingu perioodil hankija juures L. Puusepa 8 patoloogiateenistuses kohapeal tööpäeviti ajavahemikul 8:00-16:00 korraga ühe pakkuja pakkumuses nimetatud lahanguabilise poolt. Analoogsetel tingimusel hankija poolt 2019. aastal korraldatud hankel viitenumbriga 215783 esitas kolmas isik pakkumuse lahanguabilise teenuse hinnaks 540 eurot 12  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law ühe kuu kohta5. Hankija lükkas selle kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasi. Kolmas isik küll vaidlustas hankija otsuseid, kuid Tartu Halduskohtu 20.04.2020 otsusega haldusasjas 3-20-526 (lisa 9) jäeti kolmanda isiku vaidlustus lõplikult rahuldamata. Seega üritas kolmas isik juba eelmisel hankel põhjendamatult madala pakkumusega edu saavutada, kuid ebaõnnestunult. 45. Paraku on käesolevas hankes hankija eksinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisega. 46. Esiteks on vaidlustaja juba eespool selgitanud ja tõendanud, et tegelikkuses ei plaanigi kolmas isik lahanguabilistele pakkumuse aluseks olevat miinimumtöötasu maksta, vaid miinimumtasu (820 eurot bruto) on hankijale esitatud töölepingutesse kantud fiktiivselt, et tekitada hankijale ebaõige ettekujutus asjaoludest (sisuliselt on hankija suhtes toime pandud pettus, kelmus). 47. Teiseks ei ole võimalik ja ka eluliselt usutav, et kolmandal isikul on reaalselt olnud võimalik leida ja määrata teenust osutama kaks lahangulise töö kogemusega isikut, kes on valmis seda tööd tegema miinimumtöötasu eest. 48. Et täiendavalt tõendada lahanguabiliste valdkonnas makstavate tegelike töötasude suurust, on vaidlustaja teinud teabenõude ka EKEI-le (lisa 10), kelle piirkondlikes struktuuriüksustes töötab hinnanguliselt 8 lahkamisabilist, kelle töö sisu on sarnane hankija poolt hangitava teenusega (vt Arne Zekkeri e-mail, lisa 6). Paraku ei ole vaidlustaja veel saanud teabenõudele vastust, kuid loodab selle saada peagi ja esitada tõendina. Küll aga on EKEI koosseisuline töötaja juba Arne Zekker kinnitanud, et EKEI palk on kindlasti kõrgem kui kolmanda isikuga sõlmitud (fiktiivsesse) töölepingusse märgitud 820 eurot bruto (pakkumuses kajastatud töötasufondina 1097.16 eurot. 49. On selge, et kolmanda isiku eesmärgiks ei ole mitte olnud teha pakkumust, mille maksumus kataks ära selle kulud, vaid teha pakkumus minimaalse maksumusega. Kolmas isik on pidanud minimaalseks töötasu alammäärast lähtuvat pakkumust. Juba ainuüksi see viitab, et kolmanda isiku pakkumus ei ole sisuliselt põhjendatud maksumusega. Oluline on aga tähele panna, et kolmas isik ei ole arvestanud ettenähtava sisendkulu suurenemisega: igal aastal suureneb riiklikult kehtestatud alampalk - 2024. aastal 42,5%, 2025.aastal 45%, 2026.aastal 47,5% ja 2027.aastal 50% keskmisest palgast (lisa 11, HEA TAHTE KOKKULEPE 2024.-2027. aasta töötasu alammäära suuruse ja metoodika kohta). Seega suureneb 2025. ja 2026. aastal alampalk kahe asjaolu tõttu: esiteks suureneb keskmine palk ning teiseks suureneb ka protsent, millest lähtuvalt alampalka keskmisest palgast arvestatakse. See, et suurenevad nii keskmine palk kui ka alampalk oli juba pakkumuste esitamise ajal täiesti kindel. 5 Kolmas isik pakkus teenuse maksumuseks 540 eurot kuus, mis lähtus 2019. aastal kehtinud miinimumpalga brutomäärast – kolmas isik unustas pakkumuses arvestada tööjõumakse, mille peab tasuma tööandja ja üritas hiljem väita, et lähtus lahanguabilise töökoormusest 0,65. 13  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Statistikaameti kodulehel olevate andmete järgi (lisa 12) on keskmine brutopalk suurenenud nt perioodil 2021-2024 keskmiselt enam kui 10% aastas. Samuti on töötasu alamäär läbi aastate pidevalt suurenenud (ainult 2021. aastal jäi samale tasemele 2020. aastaga võrreldes) (lisa 13): Hea tahte kokkuleppe p 2 kohaselt lepivad töötasu alammäära täpse suuruse sotsiaalpartnerid kokku iga aasta sügisel, võttes kehtestamise aluseks Eesti Panga värskeima kättesaadava prognoosi. Juba 26.03.2024 on Eesti Pank prognoosinud, et keskmine palk suureneb nii 2025. kui ka 2026. aastal (lisa 14): 51. Seega prognoosib ka Eesti Pank ootuspäraselt keskmise palga tõusu 2025. aastal 2049 euroni ja 2026. aastal 2147 euroni. Seega oleks alampalk 2025. aastal 922 eurot (0,45x2049) bruto ja töötasufond 1233.64 eurot. 14  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 52. 2026. aastal oleks alampalk juba 1020 eurot (0,475x2147) bruto ja töötasufond 1364.76 eurot. 53. Hankija hankekomisjoni 15.07.2024 otsuse (lisa 3) punktist 6 nähtub, et hankija on väidetavalt küsinud kolmandalt isikult selgitust, kuidas on kavandatud töötasu maksmine 2025. ja 2026. aastal, kui tõuseb töötasu alamäär. Otsuses aga ei ole kajastatud kolmanda isiku vastust. Hankija on kajastanud otsuses: 54. Eelnevast nähtuvalt on hankija pidanud „aktsepteeritavaks“ riski palga alamäära suurenemisest 2025. aastal. Samas puudub mistahes käsitlus 2026. aasta osas – ka siis tõuseb töötasu alammäär ning kolmas isik ei saa lepingujärgset tasu suurendada (HD lisaks 2 oleva raamlepingu projekti p 3.6. kohaselt on täitjal õigus mitte varem kui 2 (kahe) aasta möödudes lepingu sõlmimisest arvates muuta Teenuse hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra, kuid mitte rohkem kui 10%.). Arvestades vaidlustusi, ei ole reaalne, et hankelepinguni jõutaks enne sügist. Seda on hankija täielikult ignoreerinud. Samuti ei selgu, miks ja millest lähtuvalt peab hankija ka 2025. aasta osas riski „aktsepteeritavaks“ – kuna pakkuja on pakkumuses lähtunud 2024. aastal kehtivast miinimumtöötasust, siis on teada, et 2025. aastal pakkumus enam miinimumtöötasu kriteeriumi ei täida. See ei ole mingi subjektiivne kaalutlus, vaid objektiivne fakt, millest hankija on mööda vaadanud. 55. Fakt on ka see, et kolmas isik saab 2 aasta pärast (kõige varem 2026. aasta teises pooles) suurendada lahanguabilise teenuse maksumust maksimaalselt kokku 10%, s.o 109.7 eurot. Alampalga tõus on aga viimasel kolmel aastal olnud üle 10% aastas ning hea tahte kokkuleppest ja Eesti Panga majandusprognoosist lähtuvalt suureneb tööandja kulu 2025. aastal igal kuul 136.48 eurot (1233.64-1097.16) ning 2026. aastal 267.6 eurot (1364.76 - 1097.16). Seega ei kataks hankelepingust tulenev maksumuse korrigeerimise võimalus mitte mingil juhul ära lisanduvat kulu. Kui kolmas isik sellega ei arvestanud, siis on ta teinud 15  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. See, et kolmas isik otsustas teha pakkumuse, lähtuvalt 2024. aasta miinimumpalgamäärast, on eksimus, sh kehtivate sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete vastu (RHS § 115 lg 9). 56. Seda, et 48 kuu pikkust teenuse osutamise perioodi arvestades ei ole ka miinimumpalgast lähtumine põhjendatud ega adekvaatne, on 2019. aastal korraldatud hankel viitenumbriga 215783 vaidlustuses 20.04.2020 tehtud otsuses haldusasjas 3-20-526 kinnitanud ka Tartu Halduskohus, kes on leidnud (p 89): Seega ei ole kohane kaebaja poolt tõlgendamise alusel pakutud lahangu abilise töökoormus 0,65, mis on ilmselt pakutud 2019. aasta Eesti miinimumpalka arvestades6, mida ei saa ilmselgelt pidada jätkusuutlikuks 48 kuu pikkuse teenuse osutamise maksumust prognoosides ja pakkudes. Seda eriti olukorras, kus teenuse hind ei kata töötasu alammäära kuus täistööajaga töötamise korral ka teenuse osutamise esimesel aastal. Seega on hankija teinud kaalutlusvea, pidades „aktsepteeritavaks“ seda, et pakkuja on esitanud pakkumuse lähtuvalt pakkumuse hetkel kehtivast miinimumpalgast, kuid ignoreerinud alampalga tõusu järgmisel kahel aastal. Halduskohus on juba asunud seisukohale, et 48-kuulise teenuse osutamise perioodil ei ole jätkusuutlik ega põhjendatud lähtuda teenuse 1. aastal kehtivast alampalga määrast. Kui käesolev vaidlus peaks liikuma halduskohtusse, siis on kohtu seisukoht prognoositav. 57. Lisaks eelnevale ei ole kolmas isik arvestanud ka sellega, et töölepingu seaduse § 55 kohaselt on töötajale võimaldatav kohustuslik iga-aastane puhkus 28 kalendripäeva. See tähendab, et ühe kuu vältel aastas töötaja puhkab ning samal ajal peab vahetult teenust osutama teine isik. Seega tuleb 28 kalendripäeva vältel maksta tasu korraga kahele isikule (ühele palka puhkusel olija asendamise eest ja teisele puhkusetasu). Tegemist on teenuse osutamisega seotud otsese kuluga, mida kolmas isik aga ei ole üldse arvesse võtnud ega pakkumuses kajastanud. Vastasel korral oleks tulnud lisada pakkumuse maksumusele 1 kuu puhkuse asendaja kulu (1097.16/12 = 91.43) ning pakkumuse maksumuseks 1 kuu kohta oleks pidanud olema 1 188.59 eurot (1097.16 + 91.43). Kolmanda isiku eesmärgiks oli teha täiesti minimaalne pakkumus, kuid paraku ei arvestanud ta selle nüansiga. Juba ainuüksi selle tõttu tuleb pakkumus RHS § 115 lg 9 alusel tagasi lükata. 58. Nähtuvalt hankekomisjoni 15.07.2024 otsuse punktist 6 on hankija väidetavalt küsinud kolmandalt isikult ka sellekohase küsimuse, kuid otsuses mistahes viidet kolmanda isiku vastusele ega hankija kaalutlustele ei nähtu. Seega tuleb eeldada, et hankija on sisuliselt jätnud ikkagi selle asjaolu arvesse võtmata ning teinud selge diskretsioonivea. Hankija peab tagama, et töö- ja sotsiaalõiguse norme täidetakse ka edaspidi, mitte ainult pakkumuse esitamise ajahetke seisuga. Kuna pakkumus on väga konkreetselt seotud enda töötaja täistööaja hankija huvides rakendamisega, siis peab hankija pakkumuse maksumust kontrollides tagama, et maksumus katab kogu hankeperioodi vältel minimaalselt kohustuslikke töö- ja sotsiaalõiguse norme. 6 Kolmas isik pakkus teenuse maksumuseks 540 eurot kuus, mis lähtus 2019. aastal kehtinud miinimumpalga brutomäärast – kolmas isik unustas pakkumuses arvestada tööjõumakse, mille peab tasuma tööandja ja üritas hiljem väita, et lähtus lahanguabilise töökoormusest 0,65. 16  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 59. Märkimisväärne on ka kahe pakkumuse lahanguabilise maksumuse hinnavahe - vaidlustaja pakkumus on 112,3 (!) % kõrgem kui kolmanda isiku pakkumus. 60. Ristsubsideerimisest. Hankija on 23.07.2024 e-kirjas väljendanud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas: Võimalik kulude suurenemine 4-aastase lepinguperioodi jooksul on maandatud võimalusega 2 aasta möödumisel lepingulist hinda tarbijahinnaindeksi muutuse võrra korrigeerida, samuti on pakkujale lubatud ristsubsideerimine, mis omakorda maandab võimaliku hinnatõusu riski. Vaidlustaja palus seepeale hankija selgitada, mida on hankija selle all silmas pidanud, st mida pakkujal on hankija hinnangul lubatud ristsubsideerida ning millega. Hankija vastas 26.07.2024: Vastuseks Teie 24.07.2024 kell 11:02 saadetud e-kirjas esitatud küsimustele selgitame järgnevat: 1) Ristsubsideerimise all peame silmas, et pakkujal on õigus hankijale osutatava teenuse kulusid osaliselt katta teistelt pakkuja osutatavatelt teenustelt saadava tuluga. 61. See kinnitab hankija järjekordset eksimust kolmanda isiku pakkumuse ja vastuste hindamisel. HD Juhiste p 5.6 on hankija ristsubsideerimise keelanud, nähes ette, et pakkumuses esitatavad hinnad esitatakse eurodes ning hind peab sisaldama kõiki kulusid mis on seotud teenuse osutamisega. Riigikohus on analoogset tingimust tõlgendanud (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2362/63) ning p-s 20 leidnud: RHAD p 5.3.2 näeb ette: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi.“ Kolleegium nõustub vastustaja ja kohtute seisukohaga, et selle sättega ei ole kehtestatud hankesisest ristsubsideerimise keeldu, vaid üksnes nõue, et pakkumuse maksumus peab katma kõik teenuse osutamise kulud, st hankeväline ristsubsideerimine on keelatud. 62. Hankija seisukoht on sedavõrd üllatavam, et varasemalt on hankija ise selgelt kirjalikult väljendanud (vt p 25): Pakkujal on keelatud katta teenuse kulusid hankelepinguvälistest tuludest. Riigihankes esitatav hind peab katma kõik selle teenuse osutamiseks tehtavad kulud. Seega ei saa HD kohaselt olla hankeväline ristsubsideerimine lubatud ega võimalik. Kuna kolmas isik on ilmselgelt põhjendanud oma maksumust hankevälise ristsubsideerimisega (vastasel korral ei ole hankija omaalgatuslikult saanud sellele viidata) ning hankija on seda nähtavasti aktsepteerinud, siis on tegemist diskretsiooniveaga, mis toob igal juhul kaasa hankija otsuste kehtetuks tunnistamise. 63. Arvestades kolmanda isiku pakkumuses toodud hindasid, siis ei ole ka hankesisene subsideerimine võimalik. Tartu Halduskohus hindas eelmisel hankel hankesisest ristsubsideerimist ning leidis, et see polnud Võru Matusetalitus OÜ-l võimalik juba 2019. aastal 6-eurose (kõrgem kui praeguses pakkumuses!) 1 surnu transpordi maksumuse puhul (20.04.2020 lahend asjas 3-20-526, p 96): Kaebaja pakutud ühe surnu transpordi hind ei veena vastupidist tõendavate tõendite puudumisel samuti kohut, et kaebaja saaks hankelepingu siseselt eri teenuste kulusid ristsubsideerida. 17  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law 64. Seda, et kolmanda isiku pakkumus on erakordselt ja ebatavaliselt madal, kinnitavad ka muud asjaolud. 65. Hanketeate järgi on hanke eeldatav maksumus 4 aasta kohta 160 000 eurot. Eeldatav maksumus on hankija kuluprognoos, võttes arvesse tema poolt välja selgitatud ja prognoositavaid kulusid hangitud teenuse osutamiseks. 66. Juhiste p 2.3 kohaselt on surnute transporditeenuse eeldatav maht 910 transpordikorda aastas, s.o 3640 surnut 4 aasta peale. Kolmanda isiku pakkumust arvestades on eelduslik maksumus 4 aasta peale 21 403.2 eurot (3640 x 5.88). Lahanguabilise teenuse kogumaksumus 4 aasta peale on 52 663.68 (48 x 1097.16). Seega on kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus 74 066.88 eurot, moodustades vaid 46% hanke eeldatavast maksumusest. 67. Seda, et eeldatava maksumuse määramisel ei ole eksinud hankija, vaid kolmas isik on teinud alapakkumuse, saab järeldada mh sellest, et vaidlustaja eeldusliku kogupakkumuse väärtuseks on 158 318.88 eurot ((3640 x 12.78) + (48 x 2329.16)), mis moodustab 98,95% hanke eeldatavast maksumusest. 68. Hiljuti viis samalaadsete teenuste hankimiseks hanke läbi ka sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (90006399): Surnute transport ja lahanguabi (viitenumber: 275618) teenuste osutamise perioodiga samuti 48 kuud. Hindamiskriteeriumite (lisa 15) järgi tuli esitada pakkumuses surnute transpordi teenuse hind ühes kuus ja lahanguabilise teenuse hind ühes kuus. Ka tehnilised tingimused teenusele olid analoogsed (lisa 16). Erinevalt praegusest hankest tuli esitada pakkumus surnute transpordiks ühes kuus, mitte 1 surnu kohta, kuid maksumust see ei muuda. Pakkujaid said teha pakkumused lähtuvalt prognoosist (esitatud tehniliste tingimuste punktis 1.6.1), mis PERH-i hankel ca 50% suurem (910 surnut aastas vs 1584) suurem kui käesolevas hankes. Seega on hanked võrreldavad. 69. PERH-i hankes tunnistati edukaks pakkumus kogumaksumusega kogumaksumusega 228 192€ 48 kuu kohta (lisa 17). Kolmanda isiku pakkumuse eelduslik maksumus käesolevas hankes oli 74 066.88 eurot ning vaidlustaja eeldusliku kogupakkumuse väärtuseks on 158 318.88 eurot (vt p 66-67). PERH-i hankes edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus kinnitab veelkord, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole adekvaatne. PERH-i hankes lükkas hankija tagasi pakkuja Matusebüroo MT Memoris OÜ pakkumuse riigihangete seaduse § 114 lõike 2 alusel, sest see ei vasta hankes kehtestatud tingimustele – vaidlustajale teadaolevalt toimus see justnimelt seetõttu, et selle pakkuja pakkumuse maksumus ei olnud põhjendatud. 70. Lisaks sellele, et kolmanda isiku pakkumuse, mis ei kata ära selle kulusid ning eirab sotsiaal- või tööõiguse valdkondades kehtivaid sätteid, tegemine on nii RHS kui ka hankedokumentide järgi keelatud ja rikub ausat konkurentsi, kaasneb sellega ka tellijale äärmiselt tõsine täitmisrisk. Esiteks, isegi, kui kolmas isik peaks leidma lahangukogemusega spetsialisti miinimumtöötasuga teenust osutama, siis võib eeldada, et sellise palgaga töötaja lahkub peagi ning teenuse osutaja peab pidevalt suutma leida uusi lahkajaid (mis ei ole reaalne) ning mille tulemusel kannatab teenuse kvaliteet. Arvestades mõlema pakkumuse komponendi 18  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law põhjendamatult madalat maksumust, võib aga suure tõenäosusega sattuda ohtu pakkuja suutlikkus üldse hankelepingut täita. 71. Samuti tekiks hankija otsuste kehtima jäämisel äärmiselt negatiivne pretsedent, mis sisuliseks võimaldakski pakkujatel asuda tegema pakkumusi, mis ei kata ära isegi elementaarseid sisendkulusid. 72. Vaidlustaja juhib tähelepanu ka sellele, et 06.07.2024 (s.o enne hankija otsuste tegemist) on avaldatud Ametlikes Teadaannetes järgmine teade (lisa 18): Võru Matusetalitus OÜ (registrikood: 10290513) ei ole esitanud tähtajaliselt 2023 aasta majandusaasta aruannet. Registripidaja võib Võru Matusetalitus OÜ (registrikood: 10290513) kustutada registrist äriregistri seaduse § 61 lg 2 alusel. 73. See kinnitab, et kolmas isik eirab ka muid seadusest tulenevaid kohustusi ning see kahandab ka tema usaldusväärsust pakkujana ning teenuse osutajana. Pole ühtegi adekvaatset põhjust, miks üks äriühing ei peaks suutma esitada 6 kuu jooksul majandusaasta aruannet. On oht, et kolmas isik kustutatakse enne hankelepingu sõlmimist või selle järgselt registrist. III Muud menetluslikud avaldused 74. Hankija edastas vaidlustajale teate otsuste kohta 17.07.2024, seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 75. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist istungil, kuna tegemist on keskmisest keerukama ning mahukat tõendikogumit sisaldava vaidlustusega. Asja läbivaatamine istungil tagab, et menetlusosalised ning vaidlustuskomisjon saavad tõendeid uurida koos, vaidlustuskomisjon ning osapooled saavad küsida vastastikku küsimusi ning anda selgitusi. 76. Riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem. Riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus on lisatud (lisa). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Asso Prii vandeadvokaat Tallinna Krematooriumi AS lepinguline esindaja 19  Advokaadibüroo Supremia Supremia Attorneys at Law Lisad Lisa 1 - Hankija 17.07.2024 teade Lisa 2 - kirjavahetus hankijaga Lisa 3 - Hankekomisjoni 15.07.2024 otsuse koopia_kinni kaetud Lisa 4 - hankija korraldus Lisa 5 - Haridus ja erialad EKEI Lisa 6 - kirjavahetus Arne Zekkeriga Lisa 7 - 213088_sonumid_ettevotjale (KONFIDENTSIAALNE, mitte avaldada kolmandale isikule) Lisa 8 - riigihanke 215783 HD lisa 1, nõuded teenusele Lisa 9 - 3-20-526 OÜ Võru Matusetalitus vs SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lisa 10 - Teabenõue EKEI-le Lisa 11 - Hea tahte kokkulepe miinimumpalk viimane Lisa 12 - Keskmine brutokuupalk _ Statistikaamet Lisa 13 – Alampalk statistika Lisa 14 - Eesti Panga majandusprognoos Lisa 15 - 275618_hindamiskriteeriumid PERH Lisa 16 - 275618 Tehniline kirjeldus PERH Lisa 17 - PERH-i hanke tulemused Lisa 18 - Ametlik Teadaanded (Võru Matusetalitus OÜ) Lisa 19 – Riigilõiv 20