Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi maaüksuse mahasõit

Saatja: "Gerri Kulp / Vertes OÜ" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Taotlus teeprojekti projekteerimistingimuste väljastamiseks Kuupäev: 2026-02-10 14:59 Tere, Taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks lisas. Lugupidamisega Gerri Kulp FTS KV OÜ Tel 520 5606 Subject : Taotlus teeprojekti projekteerimistingimuste väljastamiseks Tere, Palume väljastada projekteerimistingimused kavandatavale teeprojektile, mis hõlmab järgmisi rajatisi: mahasõit riigiteelt nr 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee; mahasõit riigiteelt nr 11711 Sillamäe tee kinnistule; mustkattega tee rajamine riigiteelt nr 11711 Sillamäe tee mahasõidust kuni riigiteeni nr 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee; Sillamäe tee äärse jalgtee rajamine kuni Kuivajõe – Kose-Uuemõisa kergteeni. Teavitame, et Transpordiamet on varasemalt kooskõlastanud Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas Transpordiameti 21.02.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/6645-6. Käesolev taotlus on esitatud nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalike tee- ja liikluslahenduste edasiseks projekteerimiseks. Projekteerimistingimusi soovime kasutada edasise teeprojekti koostamise aluseks. Vajadusel oleme valmis esitama täiendavaid lähteandmeid ja täpsustusi. Palume edastada ka info võimalike kooskõlastuste, nõuete ning edasise menetluse kohta. Lisad: Lisa 1. - Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine (Transpordiamet) Lugupidamisega Gerri Kulp FTS KV OÜ Tel. 5205606 E-post : [email protected] Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Malli tn 3 Lombi küla, Tartu vald Tel: +372 5358 6223 E-mail: [email protected] Detailplaneeringu nr: DP-5-2024 HARJU MAAKOND, KOSE VALD KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Planeeringu algataja: Kose Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik: FTS KV OÜ Detailplaneeringu koostas: PAABOR PROJEKT OÜ Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris) /allkirjastatud digitaalselt/ Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7) /allkirjastatud digitaalselt/ TARTU 2024 KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2 SISUKORD 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4 6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 7 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9 7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 9 7.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 10 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 11 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 13 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 13 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 16 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 17 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 18 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 19 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 19 8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….…………..……..21 Detailplaneeringu koosseis ● Detailplaneeringu seletuskiri ● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000 ● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 ● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000 ● Joonis 4 – Põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:1000 PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3 SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu koostamise alus ● Detailplaneeringust huvitatud isiku, FTS KV OÜ (registrikood 12780049), poolt esitatud 18.03.2024 avaldus Kose Vallavalitsusele Kuivajõe külas Kõrtsi katastriüksusel detailplaneeringu koostamise algatamiseks (registreeritud dokumendiregistris 18.03.2024, dokumendi nr 7-1.2/459 all). ● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 nr lisaga (lähteseisukohad) Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta. 2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta Planeeringuala asub Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas (skeem 1). Planeeritava ala pindala on ca 7,7 ha ning see hõlmab Kõrtsi (33701:002:0916) katastriüksust ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ja tehnovõrkudega liitumist osaliselt ka Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksuseid. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“. Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet) 3. Planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on kahe krundi moodustamine ja ehitusõiguste määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. 4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid ● Kose Vallavalitsuse 9. aprilli 2024 korraldus nr 118 detailplaneeringu algatamise kohta ● Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks; ● Kose valla arengukava 2023-2035 (Kose Vallavolikogu 24.11.2022 määrus nr 24); PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4 ● Kose valla üldplaneering (Kose Vallavolikogu 22.06.2021 otsus nr 284); ● Kose valla jäätmehoolduseeskiri (Kose Vallavolikogu 31.05.2022 määrus nr 11); ● Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) aastateks 2023- 2034 (Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 36) ● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Planeerimisseadus; veeseadus; looduskaitseseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“); ● Maa-ameti kaardimaterjal. NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest ja nende alusel kehtestatud ministri määrustest. 5. Geodeetiline alusplaan Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. MP1259/24G. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000. 6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs 6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala puhul tegemist hajaasustusega alaga, kus on äri- ja tootmistegevus lubatud logistiliselt soodsas asukohas, kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala juhtotstarbega ala (ÄT) kõrval, kui hooned ja tegevus ei kahjusta piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kui tegevusega ei kaasne häiringuid tundlikele naaberaladele (elamud, üldkasutatavad alad, puhkealad) ja kui vajadusel rakendatakse leevendusmeetmeid. Üldplaneeringus on Kuivajõe, Tade, Kolu ja Saula külades ÄT-juhtotstarbega alad kavandatud 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, kus on ehitusloakohustuslike hoonete kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustus. ÄT- juhtotstarve on ette nähtud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste ehitamiseks. Äri- ja tootmismaade arendamisel ja planeerimisel on oluline meeldiva töökeskkonna ja üldmulje loomine, kliimamuutustest tulenevate mõjude leevendamise vajadusega arvestamine (haljaspindade kavandamine, mis võimaldab sademevee immutamist). Maa-alal on suunaks keskkonda sobiva ja olulisi keskkonnamõjusid mitteomava äri- ja tootmistegevuse arendamine, st kergetööstus- ja keskkonnasõbralike ettevõtete rajamine. Detailplaneeringu ala asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servas. Väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning ehitised ja rajatised tuleb paigutada eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist. Detailplaneering ei ole vastuolus Kose valla üldplaneeringuga. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5 Skeem 2. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust 6.2 Olemasolev olukord Juurdepääs planeeringualale on riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu. Planeeringuala läbivad ettevõttele ELA SA kuuluv sidekaablid, tänavavalgustuse madalpingekaablid. Planeeringualal asuvad ka kaks bussipeatust, millest lõunapoole jäävast peatusest saab liikuda mugavalt Tallinna suunal ja idapoole jäävast peatusest saab liikuda erinevate Kose valla asulate vahel. Kõrtsi katastriüksus on kaetud haritava põllumaaga. Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksustel asuvad riigiteed. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6 Foto 1. Vaade planeeringualale ja kontaktvööndile (Foto: Maa-amet, mai 2024.a) Foto 2. Vaade planeeringualale (Maa-amet, mai 2024.a) PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7 Foto 3. Vaade Kõrtsi katastriüksusele Sillamäe teelt (juuli 2024.a) Kõrtsi Sillamäe tee Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3): • Riigiteede kaitsevööndid ulatusega 30 m • Elektrikaabli (madalpingekaabel) kaitsevöönd 1 m • Sidekaabli kaitsevööndid 1 m Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet) 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringualaga piirnevad maatulundusmaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. Planeeringuala piirneb kolmest küljest transpordimaadega. Planeeringuala jääb hoonestatud piirkonda. Lähim hoonestus (üksikelamu ja abihooned) asub planeeringualast ca 80 m kaugusel Vainu katastriüksusel. Sillamäe ja Väljataguse hooned jäävad vastavalt 130 m ja 270 m PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8 kaugusele planeeringuala piirist. Sillamäe, Vainu ja Väljataguse hoonetuseks on viilkatusega taluhooned. Planeeringuala lähipiirkonda jääb Karla viadukt ja teisel pool riigiteed 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa teed asub tankla hoone, kinnismälestis Kuivajõe kõrtsihoone ja üks elamu. Planeeringuala kontaktvööndis asub tänavalgustuse elektrikaabel ja Elektrilevi elektrivõrk ning ELA SA sidekaablid. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja katastriüksuste kohta käiv info on kajastatud joonisel 2. Foto 4. Kontaktvööndis asuvad hooned (Maa-amet fotoladu mai 2024.a) Sillamäe Vainu Poe (Jetoil) PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Kose valla poolt lähtetingimustes välja toodud nõuetega ja Kose valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on üldplaneeringu kohane ning sobib liiklussõlme kõrvale. Kavandatavad hoonemahud ja kruntide täisehitus sobituvad hajaasustuse põllumajandusmaastiku äärde. Planeeringuala asukoht suuremate riigiteede ääres on heaks asukohaks hulgikaubanduse ettevõtte ladudele. Karla viadukti lähedus muudab liikumise planeeringualale 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teelt lihtsaks. Lisaks asub hõreda asustusega piirkonnas. Olemasolev keskkond, sh sõiduteed ning elektri- ja sidevõrk on võimelised lisanduva hoonestuse rajamisega kaasneva koormusega toime tulema. 7. Planeeringulahendus Detailplaneeringuga jagatakse Kõrtsi katastriüksus kaheks tootmismaa krundiks (krundi kasutamise sihtotstarve laohoone maa). Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus kummalegi krundile. Planeeringualasse kaasati juurdepääsu tagamiseks ja tehnovõrkudega varustamiseks osaliselt Sillamäe tee (33701:002:0917 ja 33701:002:0936), 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee (33701:002:0918) ja 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee (33701:002:0401) katastriüksused, mille sihtotstarvet ega olemasolevaid piire ei muudeta. Detailplaneeringust huvitatud isik soovib Pos 1 krundile rajada kontori (asub samas hoones laoruumidega), eraldiseisvad laohooned ja laoplatsi tee- ja vesiehitusmaterjalide (truubitorude ja geotekstiilide) hulgimüügiks. Planeeritud krunt Pos 2 on laohoonete rajamiseks, kuid esialgu jääb see maatükk rendile kohalikule põllumajandusettevõtjale. 7.1. Krundi hoonestusala määramine Detailplaneeringuga on kruntidele määratud hoonestusalad. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke, parkimisala, juurdepääsuteid ja haljastust. Hoonestusala on planeeritud 5,6 - 50 m kaugusele katastriüksuse piiridest. Krundil Pos 1 jälgib hoonestusala piir ida ja lõuna poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir krundi piirist 10 m kaugusel ja lääne poolt on hoonestusala krundi piirist 50 m kaugusel. Krundil Pos 2 jälgib hoonestusala ida poolt riigitee kaitsevööndi piiri, põhja poolt on hoonestusala piir rekonstrueeritava sõidutee kattest 30 m, lõuna poolt on hoonestusala piir 10 m kaugusel ja lääne poolt on juurdepääsutee teekattest 10 m ja krundi piirist 5,6 m kaugusel. Hoonestusala on määratud võimalikult suur, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete asukohti. Tehnorajatiste kavandamisel tuleb jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel tehnorajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Soovitused taastuvenergia rajatiste (väiketuulikud, päikseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10. Täpne lahendus rajatavate kontori ja laohoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus. 7.2 Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lõike 4 kohaselt: 1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on näidatud tabelis 1 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 1 ning kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse määramisel on lähtutud Kose valla poolt väljastatud lähteseisukohtadest ja Kose valla üldplaneeringust. Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused Krundi Hoonete suurim Hoonete Hoonete Pos nr kasutamise lubatud arv või nende suurim lubatud lubatud sihtotstarve või puudumine maa-alal ehitisealune maksimaalne sihtotstarbed (põhihoone/abihoone) pind kõrgus Laohoone maa Pos 1 4* 2000 m2 10 m (TL) 100% Laohoone maa Pos 2 3* 1200 m2 10 m (TL) 100% *Mõlemale krundile on lubatud rajada ka kuni 20 m2 väikeehitisi ja erineva pinnaga varjualuseid/katusealuseid (sh ka suuremaid kui 20 m2) ladustavate materjalide tarbeks, mille kindlat arvu ei määrata kuid nende ehitisealused pinnad peavad mahtuma suurima lubatud ehitisealuse pinna sisse. Lubatud on katastriüksusele määrata osaliselt ka ärimaa sihtotstarve (< 50%), kui lisaks ladustamisele peaks tulevikus tekkima vajadus toodete müügipinnale. Hoonete suurimat sügavust ei määrata. Olulise avaliku huviga rajatisi ei planeerita. Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste (va rajatiste (tehnovõrgud, parkla, laoplats) suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta hooned. Planeeringuga on lubatud rajada krundile Pos 1 hooneid mille maksimaalne ehitisealune pind on kokku 2000 m2 ja krundile Pos 2 kuni 1200 m2. Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus. 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused Arhitektuursed tingimused on esitatud tabelis 2 ja joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ asuvas tabelis 2 „Arhitektuursed nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi ei piiritleta kitsamalt, kuna kontaktvööndis ei ole teisi tootmishooneid. Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused: 1. Hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid 2. Lubatud katusekalded 3. Maksimaalne hoonete maapealne korruselisus Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele Hoonete soovituslikud välisviimistluse Metall, krohv, puit, kivi materjalid Lubatud katusekalded 0 – 35° Maksimaalne hoone korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1 Katuse tüüpidena on lubatud kasutada erinevat tüüpi lame- ja kaldkatuseid. Detailplaneeringuga ei määrata konkreetseid katusekatte materjale. Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11 peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja hoone tuleb sobitada ümbritsevasse keskkonda. Visuaalselt parema tulemuse saamiseks võib kombineerida erinevaid materjale. Kose valla üldplaneering soovitab suuremahuliste äri- ja tootmishoonete visuaalsete häiringute ning tehnogeensete maastike mõju vähendamiseks rajada liigendatud fassaadiga ning mitmekesisema välisilmega hooneid, samas vältides silmatorkavaid erksaid värve. Piirded Piirdeaedu pole lubatud rajada krundi piiridele, kuna lähialal ei asu ka ulatuslikke piirdeaedu. Lubatud on aga rajada krundisiseselt piirdeaedu, mille funktsiooniks on eelkõige turvalisuse tagamine (nt materjalide vms ladustamisel väljaspool hoonet). Piirdeaia maksimaalne kõrgus on 2,5 m. Läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud. Valgustus Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus: • olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele; • valgustama ainult seda ala, mis seda vajab; • projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistutele võimalikult vähe; • ei tohi olla eredam kui vaja; • peab vähendama sinise valguse emissiooni; • olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud); https://www.architecturaldesigns.com/ • eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale; 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus 7.4.1 Liikluskorraldus Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa tee km 36,934-36,966; riigiteega nr 3597 4.Kuivajõe ühendustee km 0,000-0,203; riigiteega nr 3596 3.Kuivajõe ühendustee km 0,121-0,295; riigiteega nr km 0,422-0,635 (edaspidi riigitee) ja riigiteega nr 11711 Sillamäe tee (katastritunnused 33701:002:0917 ja 33701:002:0936). Riigitee 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee (millelt juurdepääs toimub Sillamäe teele) keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1528 autot. Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas riigitee osas 90 km/h. Joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ kujutatud mahasõidu külgnähtavus vastab juhisele „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Peatee peatumisnähtavust (PN1) ei ole juhendi alusel määratud, kuna liituva tee liikumissagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Peatee liitumisnähtavus (LN1) on juhendi alusel 230 m ning liituva tee liitumisnähtavus (LN2) on 15 m. Riigitee 11711 Sillamäe tee peatumisnähtavust pole samuti määratud, liitumisnähtavus (LN1) on 105 m (kiirusepiiranguks võetud 50 km/h) ja liituva tee liitumisnähtavus on (LN2) on 15 m. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud riigitee nr 11711 Sillamäe tee kaudu olemasolevalt mahasõidult. 11711 Sillamäe tee on laiusega ca 5 m ning kruusakattega. Kuna planeeringuala liiklustihedust ja sõidukite koosseisu väga täpselt määrata ei saa (puudub teave Pos 2 potentsiaalsest tegevusest) tuleb arvestada tee laiuse määramisel linnatänavate standardis näidatud laiusega, mille järgi kahe veoauto (sadulauto) mugavaks liikluseks on vajalik teekatte laius 6,6 m. Seega tuleb 11711 Sillamäe teed rekonstrueerida ja laiendada ning 11205 Kuivajõe – Kose-Uuemõisa tee ristmikku rekonstrueerida ja laiendada. Planeeritud arendustegevuse eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine liikluskoosseisule vastavaks. Tee on planeeritud rajada tolmuvaba kattega (näiteks pinnatud) ja 6,6 m laiusega kuni planeeritud kruntide juurdepääsutee mahasõiduni. Samuti on planeeritud rajada ühine juurdepääsutee kahe krundi juurdepääsu PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12 tagamiseks. Sõidutee on planeeritud rajada tolmuvaba kattega ja soovituslikult ca 6,1-7 m laiune, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus ka suurematele veokitele. Tee jääb krundi Pos 1 koosseisu ja sõiduteele seatakse teeservituut Pos 2 kasuks. Võimalike riigitee liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks on soovitatav kasutada kontori osal müratõkestavaid aknaid. Sh Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa samuti Transpordiamet. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lõige 2 ja § 72 lõige 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Jalakäijate ja jalgratturite tee on hetkel vaid 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa teest teisel pool. Detailplaneeringuga on kavandatud bussipeatusi ühendav jalakäijate ja jalgratturite tee, millelt on planeeritud ka juurdepääs krundile Pos 1 (kuna tegemist on hulgikaubandusettevõttega, siis tihedalt igapäevast jalakäijate (külastajate) liiklust ette ei ole ette näha, peamiselt tee kasutajad on ettevõtte oma töötajad, kes liiguvad bussiga ja kasutavad juurdepääsu tööle tulekuks ning minekuks). Jalakäijate ja jalgratturite tee soovituslik asukoht on näidatud Joonisel 4. Jalakäijate ja jalgratturite tee asukoht täpsustatakse projekteerimisel. Arvestada tuleb tee projekteerimise normide lisa 1 tabel 40, mille järgi peab planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee vähim laius olema minimaalselt 2,5 m ja lisa 1 tabeli 41 järgselt peab jalakäijate ja jalgratturite tee ohutusriba vähim laius olema minimaalselt 7 m. Jalakäijate ja jalgratturite tee rajamine (sh ehitusprojekti tellimine) on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Kuna käesoleval hetkel pole teada Pos 2 tegevusala tulevikus (ja planeeringuga on lubatud ka ärimaa sihtotstarve) on joonisel 4 näidatud perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee ning ülekäigukoht juhuks kui peaks tulevikus Pos 2 krundile jalakäijate ligipääsu vajadus lisanduma. 7.4.2 Parkimine Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade konkreetne arv leitakse projekteerimisel vastavalt rajatava ärihoone tulevasele brutopinnale. Detailplaneeringuga on määratud suurim lubatud ehitisealune pind Pos 1 krundil 2000 m2 ja Pos 2 krundil 1200 m2 , seega eeldusel, et hooned on ühekorruselised, mille puhul on standardi järgselt (võttes arvutuse aluseks standardis toodud määratlust „5 Tööstusettevõte ja ladu“ ja liigitust väikeelamute ala (normatiiv n=1/90)) minimaalne parkimiskohtade arv Pos 1 krundil 17 parkimiskohta ja Pos 2 krundil 14 parkimiskohta. Lisaks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada ka jalgrataste parkimisvõimalus. Vähim jalgrataste parkimiskohtade arv on standardi järgi 6. Täpne parkimise lahendus lahendatakse projekteerimisel. Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega: • kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi; • parkimine lahendada kinnistu piires ning arvestada tuleb parkimise normide, linnatänavate standardiga; PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13 • vältida suure ladustamisplatsi täisasfalteerimist, kui võimalik siis eelistada vett läbilaskvaid materjale nagu kruus ja killustik (kasvõi osaliselt); • alates 10. märtsist 2021 on uutele ja oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele elektriautode laadimistaristu paigaldamine kohustuslik. Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse § 651 lg 4 p 2 ja lg 7 alusel on sellise hoone püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta kohustuslik paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui tegemist on mitteelamuga. Selgituseks: „Elektriauto juhtmetaristu on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks. Elektriauto laadimispunkt on laadimistaristu liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku.“. Täpne elektriauto laadimistaristu lahendus ja asukoht tuleb määrata projekteerimisel; • enam kui 20-kohaline parkimisala tuleb liigendada mitmerindelise haljastusega, arvestades vähemalt üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. 7.5 Ehitistevahelised kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse §-i 22 lõikele 2 kaheksa meetrit. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel ühe katastriüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojekteerimisel 7.6 Tehnovõrkude lahendus Joonisel 4 esitatud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Tehnovõrkude rajamise põhimõtete ja soovituslike asukohtade määramisel on küsitud detailplaneeringu koostamise alguses tehnovõrkude omanikelt tehnilised tingimused mis asuvad lisade kaustas. 7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeringuala lähipiirkonnas ei asu piirkonna vee-ettevõtjale OÜ Kose Vesi kuuluvaid vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Kontoril ja vajadusel laohoonete vee- ja kanalisatsioonilahendus on seega ette nähtud lokaalselt. Planeeritud on rajada üks ühine puurkaev ja mõlemale krundile iseseisev biopuhasti koos imbväljakuga. Hinnanguline veevajadus äri- ja/või tootmishoone puhul sõltub töötajate arvust – standardi järgi tehased ja bürood 25-35 l/d töötaja kohta (veevajadusega tootmistegevust ei planeerita). Arvutuslik maht ühe töötaja kohta äri- ja/või tootmishoones on keskmiselt 30 l/d. Seega 3 töötaja puhul on vajalik veekogus ca 0,09 m3/d. Põhjavee I veekihi saastumise juhtumite esinemise tõttu piirkonnas tuleb rajada joogivee kvaliteedi tagamise eesmärgil puurkaev põhjavee II veekihti. St puurkaev rajatakse sügavamale kui on enamus naabruses olevad puurkaevud ja paigaldatakse sügavam manteltoru. Planeeritud puurkaevule ja veetorustikele tuleb seada servituut Pos 2 kasuks. Vastavalt planeeritule jääb ööpäevane veetarbe hulk kogu planeeringualal alla 10 m³/d. Tulenevalt veeseaduse § 154 lg 1 p-st 3 ja lg-st 3 on puurkaevul, mille kaudu võetakse vett alla PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14 kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett, hooldusala, mille ulatus on kümme meetrit. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning piirkonnas puudub ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, mistõttu on vastavalt veeseadusele ja selle rakendusaktidele lubatud pinnasesse juhtida vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. Keskkonnaministri määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 p 4 alusel võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Eelnevast tulenevalt tuleb kinnistute reoveekäitlus lahendada lokaalselt biopuhasti baasil. Biopuhastite ja imbväljaku asukoha valikul peab arvestama naaberkruntidega nõnda, et rajatavad tehnorajatised ei kitsendaks naabrite maakasutust, st biopuhasti imbväljaku kuja 10 m ei tohi ulatuda naaberkruntidele. Biopuhasti rajamise puhul tuleb silmas pidada, et reovee immutamine ei tohi toimuda puurkaevu hooldusalale lähemal kui 50 m. Ehitusprojektide raames tuleb valida sobilikud asukohad planeeritud puurkaevule ja omapuhastitele ning imbväljakutele. Joonisel 4 on näidatud üks võimalik lahendus vee- ja kanalisatsioonisüsteemi lahendamiseks. 7.6.2 Sademevesi Hoonete projekteerimise käigus tuleb lahendada sademevee immutamine krundi siseselt vertikaalplaneerimise abil. Soovitatav on kasutada looduslähedasi sademeveelahendusi nagu näiteks vett läbilaskev katend (nt laoplats kavandada osaliselt kruusa- või killustikkattega), kasvukast, vihmapeenar, nõva või viibetiik. Sademevee lahenduse projekteerimisel peab eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma krundil. Eesmärgi saavutamiseks kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi, st tagada piisavalt looduslikku pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale. Kuna laoplatside pinda on kavandatud suures ulatuses, siis võib sademevee immutamisel kasutada ka lisanduvaid tooteid – näiteks immutuskassete või immutustorusid vms. Sel juhul sademevesi juhitakse läbi kaevude õlipüüdurisse ja seejärel immutusväljakusse. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest hoonetest ja teedest eemale. Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega teele. 7.6.3 Tuletõrje veevarustus Tuletõrjevee saamise võimalus planeeringualal on planeeritud tagada tuletõrje veevõtutiigist. Planeeritud on rajada planeeringualale üks ühine tuletõrje veevõtutiik ja kuivhüdrant. Soovituslik asukoht sellele on Pos 1 keskel. Tuletõrje kuivhüdrandile seatakse servituut Pos 2 kasuks. Kuivhüdrant peab olema sõiduteest kuni 2,5 m kaugusel ning sellele tuleb tagada ööpäevaringne juurdepääsu võimalus. Veevõtutiigi ja kuivhüdrandi täpne asukoht tuleb leida projekteerimise käigus. Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks tuleb arvesse võtta Siseministri määruses 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ välja toodud nõuetele ja standardis EVS 812-6:2012+A1+A2 ptk 7.1.2 toodut. Siseministri määruse järgselt määratakse hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Veevooluhulk veevõtukohas peab seega olema 10-30 l/s sõltuvalt hoone tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse suurusest (MJ/m²). Näiteks eripõlemiskoormuse, mis on suurem kui 1201 MJ/m2, puhul on vajalik tagada veevooluhulk 30 l/s kolme tunni jooksul. Sama määrus aga PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 15 sätestab, et kui ehitis on kaitstud automaatse tulekustutusüsteemiga (AKS), mis rakendumisel teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini. Kuna hoonete projekteerimise staadiumis selgub alles eripõlemiskoormuse suurus ja sellest tulenevalt on võimalik arvutada igale rajatavale hoonele vastav veevooluhulk, siis juhul kui planeeritud tiigist ei piisa (näiteks Pos 2 hoone ehitatakse palju aastaid hiljem ja tiigi rajamisel on arvestatud väiksema veevajadusega), tuleb projekteerida ja paigaldada AKS või lisanduv veevõtumahuti. Täpne lahendus leitakse hoonete projekteerimise käigus iga krundi puhul eraldi. Krundile Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoht ja tiik tuleb rajada detailplaneeringust huvitatud isiku poolt enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. Kui peaks tekkima vajadus lisanduvate tuletõrje veemahutite järele (juhul kui näiteks ei soovita rajada AKS tulekustussüsteemi), siis need tuleb rajada selle krundi omaniku poolt enne kasutusloa taotlemist. Pos 1 planeeritud tuletõrje veevõtukoha nõuetele vastavuse ja korrashoiu eest hoolitsevad tulevikus mõlemad katastriüksuse omanikud ühiselt. 7.6.4 Elektrivarustus Liitumine elektrivõrguga on võimalik Kuiviku:(Kose) või Puruvana:(Kose) alajaama baasil. Olemasoleva ükskõik kumma alajaama baasil on planeeritud kontori ja laohoonete elektrivarustuseks uus 0,4 kV maakaabelliin. Hoone elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp on planeeritud tarbijate krundi piirile kahekohalisena teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Liitumispunkti ja madalpingekaabli soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 4 „Põhijoonis koos tehnovõrkudega“ ning nende konkreetne asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette samuti maakaabliga. Krundile Pos 2 planeeritud madalpingekaablile tuleb seada reaalservituut Elektrilevi OÜ kasuks. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. NB! Riigiteega ristumisel tuleb madalpingekaabel paigaldada kinnisel meetodil. Lisaks on lubatud paigaldada päiksepaneele hoonete katustele. Lubatud on kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma tarbeks. 7.6.5 Soojusvarustus Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on elektriküte, maaküte, õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid (lubatud paigaldada vaid hoonete katustele ja/või fassaadidele). Rajatiste kavandamisel on soovituslik jälgida Kose valla üldplaneeringus toodud nõudeid, mille alusel rajatise ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek. Nõuded taastuvenergia rajatiste (päikeseenergia ja maasoojussüsteemid) rajamise ja sh vahekauguste osas on toodud Kose valla üldplaneeringu seletuskirjas ptk 5.10. Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid järgnevaid kütteliike: põlevkivi, raskeõlid ja kivisüsi. Täpsem soojavarustus lahendada hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa looduskeskkonda.. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 16 7.6.6 Sidevarustus Sidevarustus on võimalik lahendada nii mobiilside kaudu kui ka planeeringuala edelaosas asuva ELA SA-le kuuluva sidekanalisatsiooni kaudu. Liitumispunktiks on ELASA sidekaev 085K14 kuhu tuleb paigaldada kaablimuhv 085YM06 (asukoht esitatud joonisel 4). Sidevõrguga liitumiseks ja ehitusprojekti koostamiseks on väljastanud ELA SA täpsemad tehnilised tingimused (vt lisade kaust) mis kehtivad kuni 28.05.2025. Enne sidevõrgu projekteerimist tuleb täpsustada ELA SA-ga tehniliste tingimuste ajakohasus ja valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator ja kooskõlastada projekteeritud lahendus nendega. ELA SA sidevõrgust sideühenduse projekteerimise korral või ELA SA sidevõrgu jäämisel ehitusprojekti alasse kooskõlastada ehitusprojekt ELA SA sidevõrgu haldajaga AS Connecto Eesti. 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted 7.7.1 Haljastuse põhimõtted Planeeringuala on hetkel kaetud suures ulatuses haritava maaga (põld) ja osaliselt riigiteedega (vt fotod 1 ja 2). Planeeringualal ei asu likvideeritavat kõrghaljastust. Kose valla üldplaneeringu järgselt tuleb tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntidele rajada ka kõrghaljastust, et saavutada looduslikuma ilmega haljastatavad alad ning luua võimalikult looduslähedane ja ökoloogiliselt mitmekesine keskkond. Lisaks on soovituslik hea üldmulje saavutamiseks ja/või vaadete pehmendamiseks rajada kõrghaljastus (võimalusel) tänavapoolsele küljele. Kõrghaljastusel on maakasutuse ja väliruumi kujundamisel oluline roll leevendamaks külgnevate maakasutusviiside võimalikku ebakõla. Haljastuse laius puhvertsoonina toimimiseks on üldjuhul 30-50 m. Haljastuse kavandamine võimaldab ka muuhulgas parandada tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda, leevendades visuaalseid häiringuid. Kõrghaljastuse toimimiseks müra leevendajana on soovitav segapuistu kasutamine, mis koosneb igihaljastest ja lehtpuudest (kuna see omab paremat efekti), lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi tootmismaa krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa. Soovituslik on rajada kõrghaljastust planeeringuala põhja, ida ja lääne osasse vaadete pehmendamiseks, sest nendes suundades lähialal asuvad elamud. Lisaks on soovituslik ka mõned puud istutada kontori ruumidega hoone lähedusse, et luua meeldivam töökeskkond. 7.7.2 Vertikaalplaneerimine Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus määratakse ehitusprojekteerimisel. Sademevee ärajuhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb tagada krundisisese vertikaalplaneerimisega parklas ja laoplatsil. Vertikaalplaneerimisel juhitakse sademevesi läbi kaevude õlipüüdurisse ja seejärel immutusväljakusse. 7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust. Ebaturvalist keskkonda võivad tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad, pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 17 Nõuded kuritegevuse riskide vähendamiseks: 1) Sõidukite parkimine hoone läheduses 2) Välisvalgustuse rajamine parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses 3) Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust 4) Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid) 5) Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms) 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine Keskkonnakaitse abinõudena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse nende funktsioneerimine. 7.8.1 Jäätmehooldus Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele hea ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et konteineritel oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada jäätmete liigiti kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta. 7.8.2 Valgusreostus Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud peatükis 7.3. 7.8.3 Radooni levik Eesti radoonikaardi 2023. aasta andmetel jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radooni(Rn) sisaldusega alale. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleb planeeringualal teostada radoonitasemete mõõtmised. Radooniohu vältimiseks tuleb ehitustegevuse kavandamisel rakendada ehituslikke meetmeid järgmiselt: • vajadusel rakendada standardis EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ esitatud radoonikaitse meetmeid; • tuleb rajada korralik ventilatsioonisüsteem ja põranda konstruktsioon (sulgeda maja alt tulevate torude ja juhtmete ümbrus vms); • kui radoonisisalduse tase on kõrge ja/või normaalne, tuleb elamute, ühiskondlike, olme- jt samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel, kus inimesed viibivad pikemat aega, siseruumide õhu radoonisisaldust ehituslike võtetega vähendada (paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla; paigaldada ventilatsioonisüsteem vms meetmed). 7.8.4 Müra ja terviseohutus Kajaja Acoustics OÜ on koostanud detailplaneeringule liiklusmüra hinnangu (töö nr 24446). Hinnangu järgi on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirnormi nõuded lähimatel müratundlikel hoonetel tagatud. Lisaks anti soovitused edaspidiseks projekteerimiseks: • Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 18 normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. • Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. • Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. • Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30 - 50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Seega eelnevat arvestades võiks kaaluda planeeringuala piirile haljastuse rajamist. 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lõigete 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Planeeritud tegevusega kaasneb positiivne mõju ettevõtluse arendamise näol – uute hoonete rajamisel võib tekkida vajadus ka lisanduva tööjõu järele. Planeeritava tegevusega ulatuslik negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringuala lähipiirkonnas asub muinsuskaitsealuseid mälestisi ja nende kaitsevööndeid. Hoonestus on aga kavandatud neist teisele poole 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teed ja kavandatud hooned ei varja vaateid olemasolevatele kinnismälestistele. Detailplaneeringuga on PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 19 määratud kruntidele sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks, mis sobituvad keskkonda. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et hoonete rajamisel pikaajaline negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub rajatava jalakäijate ja jalgratturite tee näol, mis tagab kergliiklejatele paremad võimalused bussipeatustest liiklemiseks olemasolevale Kuivajõe –Kose-Uuemõisa kergteele. Lisaks luuakse suure tõenäosusega uusi töökohti ja arendatakse ettevõtlust. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine Servituutide seadmise vajadusi kirjeldab tabel 3. Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse tehnovõrkude projekteerimise või projekti realiseerimise staadiumis. Tabel 3. Servituutide seadmine Teeniv Servituut /kasutusvaldus (valitsev kinnisasi/isik) kinnisasi/isik Pos 1 * reaalservituut – planeeritud veetorustik ja puurkaev (Pos 2 kasuks) * reaalservituut – planeeritud tuletõrje veevõtukoht (Pos 2 kasuks) * reaalservituut – perspektiivne sidekaabel (Pos 2 kasuks) * teeservituut – juurdepääsutee (Pos 2 kasuks) Pos 2 * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Pos 1 kasuks) Sillamäe tee * isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri liitumispunkt ja elektri 33701:002:0917 madalpingekaabel (Elektrilevi OÜ kasuks) * reaalservituut – planeeritud sidekaabel (Pos 1 ja Pos 2 kasuks) 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com KUIVAJÕE KÜLAS ASUVA KÕRTSI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 20 võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede ja platside ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Kose Vallavalitsus ja detailplaneeringust huvitatud isik sõlmivad enne detailplaneeringu kehtestamist halduslepingu, millega lepitakse kokku detailplaneeringukohaste ehitiste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamise kohustused ja kasutamise tingimused. Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Projekteerimise käigus tuleb leida sobilikud hoonete (kontoriga hoone ja muude laohoonete) asukohad, juurdepääsutee koos parkimis- ja laoplatsi alaga, lahendada haljastus ning määrata tehnovõrkude täpne paiknemine kruntidel. Ehitusprojektide koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele paigutusele hoonestusalas ühendused tehnovõrkudega (vt täpsemaid tingimusi lisade kasutas). Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus on rekonstrueerida ja laiendada 11711 Sillamäe teed kuni planeeritud mahasõiduni (tolmuvaba kattega) ja 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmik ümber ehitada. Krundile Pos 1 tuleb rajada juurdepääsutee ja mahasõit krundile Pos 2 ning seada teeservituut. NB! Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lõige 2 punkt 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lõige 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Hoonetele ehitusloa andmise eelduseks on riigitee nr 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine ning planeeritud juurdepääsutee, Pos 2-le mahasõidu, tuletõrje veevõtukoha ja puurkaevu ehitamiseks ehitusseadustiku lisa 1 kohane luba ehitamiseks. Hoonetele ei väljastata kasutuslubasid enne 11711 Sillamäe tee ja 11711 Sillamäe tee ning riigitee nr 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku rekonstrueerimist, juurdepääsutee ja Pos 2-le mahasõidu rajamist (ehitusaegselt on lubatud kruusatee ning pärast suuremate ehitustööde lõppu asfalteeritakse või pinnatakse), nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha ning puurkaevu välja ehitamist. Pos 1 krundile planeeritud tehnovõrkude projekteerimise ja ehitustööde tellimine, 11711 Sillamäe tee ja 11711 Sillamäe tee ning 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmiku ümberehitamine/rekonstrueerimine koos laiendamisega ning nende eest tasumine on detailplaneeringust huvitatud isiku kohustus. Lisaks tuleb krundile Pos 1 rajada puurkaev ja tuletõrje veevõtukoht detailplaneeringust huvitatud isiku poolt. Enne puurkaevu ja tuletõrje veevõtukoha kasutusloa taotlemist tuleb seada veetorustikule isiklik kasutusõigus Pos 2 kasuks. Pos 1 omaniku kohustus on tagada mõlema krundi veega ja tuletõrjeveega varustatus. Planeering viiakse ellu kolmes etapis. Esimeses etapis moodustatakse krundid ja rekonstrueeritakse/ümberehitatakse 11711 Sillamäe tee ning 11205 Kuivajõe-Kose-Uuemõisa tee ristmik. Teises etapis rajatakse Pos 1 hooned, laoplats, juurdepääsutee, rekonstrueeritakse/laiendatakse 11711 Sillamäe tee detailplaneeringus näidatud mahus, rajatakse haljastus ning tehnovõrgud. Kolmandas etapis rajatakse Pos 2 krundile hooned, vajadusel laoplats ning tehnovõrgud. PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com  TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED Liitumine Puruvana:(Kose) alajaama Määratud ehitusõiguse aken Kuiv N Krundi positsiooni nr Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides Pos 1 Pos 2 a jõe 6,6 - Kos Kõrgus meetrites Ehitisealune Katastriüksuse sihtotstarve Tootmismaa 100% Tootmismaa 100% 230 riigiteega ristumine S rajada kinnisel meetodil maapinnast pindala (m2) e-U e x15 am äe te 1 Sill Ehitiste arv krundil Krundi kasutamise sihtotstarve või Laohoone maa Laohoone maa (TL) m u emõ 1171 Perspektiivne ülekäigukoht* Krundi suurus sihtotstarbed (TL) 100% 100% (m2) isa Korruste arv 112 4 Hoonete suurim lubatud arv või nende k ergt 4 3 30 puudumine maa-alal 05 K K1 ee Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste 2000 m2 1200 m2 uiva suurim lubatud ehitisealune pind 105x15m jõ K1 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste 10 m 10 m e-K lubatud maksimaalne kõrgus SK1 6,1-7 Õli- ja liivapüüdur Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste o se 2 - - K1V suurim lubatud sügavus -Uu SK1 e POS 2 TL100% TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE mõi V 10m 1200 P14 Krundi positsiooni nr Pos 1, 2 sa 7 3 tee 2 10 242 Hoonete soovituslik välisviimistlus metall, krohv, puit, kivi V Lubatud katusekalded 0 - 35° 10 ELP 30 Suurim lubatud korruselisus Kontoril 2, laohoonel 1 V 20 10 10 5,6 V VLP V Planeeritud 30 ülekäigukoht* TABEL. NÄITAJAD MAA-ALA KOHTA V V 44,6 V Planeeritud maa-ala suurus 76 846 m2 V Moodustavate kruntide arv 2 2 65 809 m - Tootmismaa - 85,6% Krunditud maa bilanss V 11 037 m2 - Transpordimaa - 14,4 % R10 13,8 3200 Kavandatud täisehitusprotsent 65809 => 0,049 = 4,9% V V 30 VLP V Õli- ja liivapüüdur 50 V SK1 Leppemärgid: 1 SK1 Planeeringuala piir 1 Positsiooni nr. SK1 Katastriüksuse piir V SK1 POS 1 TL100% Teekaitsevöönd Juurdepääs kinnistule* 10,6 Olemasolev elektriõhuliin SK1 10m 2000 P17 Parkimiskohtade arv 30,5 Olemasolev sidekanalisatsioon V 4 V 2 55 567 Planeeritud krundi piir K1 Planeeritud hoonestusala piir Soovituslik haljastuse asukoht* 20 Planeeritud puurkaevu hooldusala* r=10m V Heitvee immutamise keeluala* VLP Planeeritud veeliitumispunkt* 9,6 2,5 K1 V1 Planeeritud veetorustik* SLP Perspektiivne sidevõrgu liitumispunkt* V K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik* P17 SK 1 Planeeritud elektri madalpingekaabel* ELP Planeeritud elektriliitumispunkt* 13 Perspektiivne sidekanalisatsioon* Võimalik vertikaalplaneerimise suund* KV1 1 SK1 Planeeritud sademeveekanalisatsioon* SK Õli- ja liivapüüdur Olemasolev asfaltkattega tee Planeeritud tuletõrje kuivhüdrant* 50 1 Säiliv kruusakattega tee/teeperv Planeeritud biopuhasti koos imbväljaku V SK ja kujaga r=10 m SK1 Olemasolev kergliiklustee K1 SK1 SK1 K1 Võimalik parkimiskoht* S p) Bussipeatus V 1 (ram Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd Planeeritud puurkaev* SK1 SK ee st Rekonstrueeritav riigitee (kõvakattega)* Nähtavuskolmnurk* KV1 d u en 1 SK Rekonstrueeritav riigitee (kruuskattega)* üh j õe Planeeritud juurdepääsutee* V i va Planeeritud jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)* Ku K1 4. Perspektiivne jalakäijate ja jalgratturite tee (tee laius 2,5 m)* Planeeritud laoplats ja parkimisala* Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala/servituudiala* Planeeritud teeservituudi ala* Soovituslik hoone asukoht* SLP Soovituslik sademevee immutamise ala* Planeeritud tuletõrjeveevõtu tiik* 3,8 5 Märkused: * illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. Paabor Projekt OÜ Töö nimetus Reg. nr: 14260182 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on Mäger poegadega OÜ juuni 2024.a. Töö nr. Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com Kuivajõe külas asuva Kõrtsi katastriüksuse detailplaneering MP1259/24G. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. Koostas Marlen Paabor Joonise nimetus 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. /allkirjastatud digitaalselt/ PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes krundipiirist kaugemale viidud. Kontrollis Aadress Planeeringu koostamise korraldaja 4. Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimise käigus. Gerly Toomeoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kõrtsi, Kuivajõe küla, Kose vald Kose Vallavalitsus 5. Juurdepääsutee, parkimisalade ja jalakäijate ja jalgratturite tee asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Koostamise kuupäev Joonis Jooniseid Formaat Mõõtkava Töö nr Huvitatud isik 07. jaanuar 2025 4 4 A2 1:1000 DP-5-2024 FTS KV OÜ  Kose Vallavalitsus Teie 17.01.2025 nr 7-1.2/658-8 [email protected] Hariduse tn 1 Meie 21.02.2025 nr 7.2-2/25/6645-6 75101, Harju maakond, Kose vald, Kose alevik Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt korduvat kooskõlastust Harju maakonnas Kose vallas Kuivajõe külas Kõrtsi katastriüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 33701:002:0916, edaspidi planeering). Planeeringu soovitakse luua eeldused kahe krundi moodustamiseks ja ehitusõiguste määramiseks äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Oleme jätnud planeeringu kooskõlastamata 22.11.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/6645-2. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. - Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tulenevalt EhS § 99 lg 3 tuleb Transpordiametilt taotleda nõuded ristumiskoha ja tehnovõrkude projektide koostamiseks. - Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jana Prost peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  Lisad: - Lisa 1. Kõrtsi – Seletuskiri - Lisa 2. - Põhijoonis koos tehnovõrkudega Jana Prost 5792 4753, [email protected] 2 (2)