Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
241
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a kolmeteistkümnendal veebruaril
kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (13.02.2026) ning selles notariaalaktis
osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on
registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490
all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille
esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Kati Banhard, isikukood
48511196519, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
kaugtõestamise hetkel on Elva vald (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti
tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja
käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
Raasiku vald, mis tegutseb läbi Raasiku Vallavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 75010708 all, aadress Tallinna
mnt 24, Aruküla alevik, Raasiku vald, Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
vallavanem Bärbel Salumäe, isikukood 48704204921, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA
andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ja isiku näotuvastuse kaudu, kes
kinnitab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel on Raasiku vald (Õigustatud isiku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ning registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
kes sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 11318 Raasiku Meistripunkti tee, Raasiku alevik,
Raasiku vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 12400050 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
1
65101:007:0070, pindala 5802,0 m², aadress 11318 Raasiku Meistripunkti tee,
Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(13.02.2026).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised, millised ei ole
arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik
220556834 0,4 kV maakaabelliin 47,4 püstitamisel vallasasi
221493634 Teemeistri tee välisvalgustus 43,0 püstitamisel kinnisasi
221493352 Teemeistri jalgratta- ja jalgtee 1864,0 kavandatav kinnisasi
220774019 Kanalisatsioonitorustik olemas kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge:
pindala on ebatäpne (06.04.2024).
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas elektripaigaldise
kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ranna või kalda piiranguvöönd,
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd, planeeringu ala, sideehitise kaitsevöönd, tee
avalik kasutus, uuringu ala), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid
millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi-
või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2
2.1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV11365) ja selle
suhtes ei ole riigi kinnisvararegistrisse kasutuslepinguid kantud.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus
nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11
sätestatust ja kooskõlas riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punktiga 1 ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1. Taristuministri 24.12.2024.a.
käskkirjaga nr 1-2/24/533 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada
Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori
ülesannetes strateegilise planeerimise teenistuse direktori 02.01.2025.a. käskkirjaga nr
1.1-1/25/2 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel maa kasutamiseks andmist.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja
15.01.2026.a. korraldusega nr 1.1-3/26/31.
2.1.11. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik
õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt
õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles
sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud
ajal.
2.2.2. Kasutusõiguse ala on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1-3
olevatel plaanidel ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud
maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI
kood) 989674;989676;989677.
2.2.3. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate
kohustuste täitmisel, sealhulgas projekteerib ja ehitab kasutusõiguse alale kohaliku
liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee, sademeveetoru ja
restkaevu ning tänavavalgustuse ja korraldab sellel teehoidu ja täidab muid Õigustatud
isikule käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.
2.2.4. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alale kasutusõiguse eseme
(jalgratta- ja jalgtee, sademeveetoru ja restkaev ning tänavavalgustus) rajamiseks,
teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu käesoleva lepingu
kehtivuse jooksul.
2.2.5. Raasiku Vallavalitsus on 26.01.2026.a. teinud korralduse nr 42 (digitaalselt
3
allkirjastatud 29.01.2026), mille alusel seatakse Õigustatud isiku kasuks isiklik
kasutusõigus Omaniku omandis olevale lepingu esemele käesolevas lepingus toodud
tingimustel.
2.2.6. Tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Õigustatud
isiku nimel ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning
on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise
aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus lepingu eseme koosseisu kuuluvale
maaüksusele kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee,
sademeveetoru ja restkaevu ning tänavavalgustuse (edaspidi nimetatud rajatis)
ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse
tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (383 m²
suurune osa (pos 1), 45 m² suurune osa (pos 2), 203 m² suurune osa (pos 3), 331 m²
suurune osa (pos 4), 41 m² suurune osa (pos 5), 152 m² suurune osa (pos 6), 84 m²
suurune osa (pos 7) jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu
lahutamatuteks lisadeks nr 1 ja 2 olevatele plaanidele, millele vastab ruumiandmete
tunnus (PARI kood) 989674; 20 m² suurune osa (pos 8); 7 m² suurune osa (pos 9)
sademeveetoru ja restkaevu rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuteks
lisadeks nr 1 ja 2 olevatele plaanidele, millele vastab ruumiandmete tunnus (PARI
kood) 989676; ning 758 m² suurune osa (pos 11) tänavavalgustuse rajamiseks
vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 olevale plaanile, millele vastab
ruumiandmete tunnus (PARI kood) 989677)), mille paiknemine on tähistatud
käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1 ja 2 olevatel plaanidel roosa viirutatud
alana jalgratta- ja jalgtee puhul ja rohelise viirutatud alana sademeveetoru ja restkaevu
puhul ning käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil helesinise
viirutatud alana tänavavalgustuse puhul (eelnevalt ja edaspidi nimetatud
kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 12400050 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Õigustatud isik kohustub:
4.1.1. tagama rajatise avaliku kasutamise;
4.1.2. kasutama rajatist vaid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
4.1.3. teostama rajatise korrashoidu vastavalt õigusaktidele oma vahenditega ja omal kulul;
4.1.4. kasutama kasutusõiguse ala säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele
kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme omaniku või kolmandate isikute vara või
õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.5. korraldama kasutusõiguse alal riigitee teehoidu talitluse tagamise eesmärgil;
4.1.6. mitte halvendama liiklust riigiteel, mis piirneb kasutusõiguse alaga ja lubama lepingu
eseme omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta
teostada riigitee kaitsevööndis teehoiu teostamist, sh teha talihooldetöid, sildade-
viaduktide hooldetöid, tee katte ja -peenarde remondi- ja hooldetöid, niita, teostada
võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.7. esitama Transpordiametile dokumendid rajatise teeregistrisse kandmiseks;
4.1.8. andma põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta;
4.1.9. säilitama rajatisega seotud dokumendid (nt projekt, teostusjoonised jm dokumendid)
käesoleva lepingu kehtivuse perioodil;
4.1.10. tagama vara majandusliku säilimise.
Muud kokkulepped
4.2. Isiklik kasutusõigus ei ole samal talituslikul eesmärgil üleantav kolmandale isikule
ilma Transpordiameti nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda riigivara kolmanda isiku
kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on Transpordiameti
nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku käesoleva lepingu avalikustamises
avaliku teabe seaduse kohaselt.
4.3. Õigustatud isik võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette
vähemalt kuus (6) kuud. Lepingu eseme omanik jätab endale õiguse lõpetada käesolev
leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud kasutusõiguse ala on vajalik
riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
4.4. Lepingu eseme omanik saab käesoleva lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada,
teatades sellest teisele poolele ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle
järelevalvet teostava asutuse ettekirjutus käesoleva lepingu täitmise kohta on jäetud
korduvalt täitmata või see takistab käesoleva lepingu edasist täitmist või käesoleva
lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju lepingu eseme omanikule või
kolmandatele isikutele.
4.5. Käesoleva lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik rajatise likvideerida ainult lepingu
eseme omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne käesoleva lepingu
ülesütlemist peab Õigustatud isik pöörduma lepingu eseme omaniku poole, et
selgitada välja lepingu eseme omaniku seisukoht rajatise säilitamiseks ja Õigustatud
isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või rajatise likvideerimiseks. Juhul kui lepingu
eseme omanik annab nõusoleku rajatise likvideerimiseks, kohustub Õigustatud isik
rajatise likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal käesoleva lepingu sõlmimisele
eelnenud seisukorra omal kulul ilma lepingu eseme omanikult täiendavat hüvitist
saamata. Juhul, kui lepingu eseme omanik ei anna nõusolekut rajatise
likvideerimiseks, läheb rajatise omand ning kohustus teostada teehoidu üle lepingu
eseme omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada rajatise omandamise
eest lepingu eseme omanikult hüvitist.
5
4.6. Käesoleva lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise
kohustuse järjepidevuse tagamiseks lepingu eseme omanikule üle andma kogu teehoiu
korraldamisega seotud dokumentatsiooni. Rajatise ja dokumentide üleandmise kohta
vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt.
4.7. Transpordiametil on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu rikkumise
korral Õigustatud isikult leppetrahvi summas kuni viissada (500) eurot. Leppetrahvi
määramine ei vabasta Õigustatud isikut isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust
tulenevate kohustuste täitmisest.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega.
4.9. Rajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 26.09.2025 kirjaga nr 7.1-
2/25/15636-2 kooskõlastatud ja OÜ TINTER-PROJEKT koostatud projektile nr 16-
25-TP „Raasiku vald, Raasiku alevik, Teemeistri tee jalgratta- ja jalgtee“ ja
tänavavalgustuse osa vastavalt osaühing ELTAM koostatud projektile töö nr 02105-25
„Raasiku vald Teemeistri tee jalgratta-ja jalgtee ehitus. Välisvalgustus“.
4.10. Transpordiamet ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt
digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti
viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.
4.11. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju
andmete õigsuse eest; vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt
kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil
näidatud kasutusõiguse ala.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
12400050 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus Raasiku vald kasuks jalgratta- ja jalgtee, sademeveetoru ja
restkaevu ning tänavavalgustuse ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks
ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 13.02.2026.a.
sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli üks (4.1)
ja neli üheksa (4.9), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse
ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 989674;989676;989677.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid)
juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse
6
tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud
ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 13,99 eurot.
Kokku 72,29 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Kati Banhard allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Bärbel Salumäe allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
7
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel
ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks
tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud
õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib
esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt
võimalik või on oluliselt raskendatud.
3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või
-rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt
allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I,
23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
8
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse
keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis.
13. Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
14. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja
omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda
tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
15. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse
pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust
põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse
jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse
pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid
on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu
sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui
sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem.
(4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on
kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine
on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik
talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa
kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2)
tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse
tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest
kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti andmetest. [jõust.
01.01.2025] (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66
protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel
määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024]
9
16. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab
kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee,
kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt
kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.
17. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev
maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav.
18. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud
lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise.
Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi
lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole
teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada
ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea
sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise
kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib
detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
19. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis,
ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad
kasutuspiirangud.
20. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud
ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning
varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri –
õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi
– kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,
teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning
ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
21. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele
nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
22. Vastavalt ehitusseadustiku § 74 lg 1 on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-,
kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; 2)
veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase
teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid,
traale või võrke.
23. Vastavalt keskkonnaministri 16.12.2005.a. määrusega nr 76 (RTL 2005, 123, 1949) § 2 lõikele 1
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku
telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni
alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul
3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis
on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem
10
ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250
mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250
mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt
on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5
m.
24. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
11
+ +
38.96-38.
+X=6581700 .;3979
II
0
Lf) Tehase tee 7
65101:001 :0304
(D
(D
Lf)
II
>-
Teemeistri tee 5
65101 :007:0095
°
.},,(·.
°
-�-:_ _4 2.a1
-<>;i;[.47 - ,1
249 3Z.-
;1z. 5 7 --
Teemeistri tee 8
+
65101:007:0156
Teemeistri tee 10
65101:007:0157
+X=6581650
0
H ..---- Lf)
Lf)
Tootmishoon1/ ..----
..---- ..----
(D
(D
Lf)
II
--
>-
1.82
..---- ..----Teemeistri
65101:007:2470
tee 4
..----
I
I
6
LEPPEMARGID
IKOala Katastriuksuse tunnus, Ala pindala, m 2 Ehitis/tehnovork
Pos nr Kinnistu nimi ja sihtotstarve
KATASTRIOKSUSE PIIR POSITSIOONI NUMBER
(plaanil) number PROJEKTEERITUD VALGUSTUSPOSTID PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV
65101 :007:0070 -----;w11------tw11- PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TOITEKAABEL
PROJEKTEERITUD AAREKIVI �#� IKQ SEADMISE ALA JALGRATTA- JA JALGTEE
EHITAMISEKS
1 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee
100% transpordimaa
383 m 2 jalgratta- ja
Jalgtee >-- - --< PROJEKTEERITUD TRUUP
� IKQ SEADMISE ALA SADEMEVEETORU JA
PROJEKTEERITUD KRAAV RESTKAEVU EHITAMISEKS
65101 :007:0070 -�-l>t-l>t- PROJEKTEERITUD SADEMEVEETORU
2 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee jalgratta- ja
100% transpordimaa 45 m2 Jalgtee @ PROJEKTEERITUD RESTKAEV
Tinter-Projekt 00
65101 :007:0070 T(io' nimetus:
jalgratta- ja Raasiku vald Teemeistri tee jalgratta- ja jalgtee ehitus
3 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 203 m2 Jalgtee 111111-
100% transpordimaa Turu 34, 51004 Tartu Tel. 5221106
Pohiprojekt
65101 :007:0070 Reg 10149499
[email protected] TOO Tellija:
8 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 20 m 2 sademeveetoru ja Raasiku Vallavalitsus
100% transpordimaa restkaev Arnet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht lndrek Lensment Joonise nimetus:
Projekteerija:
lsikliku kasutusoiguse seadmise plaan PIIJEIT
MARKUS ED:
Projekteerija: Arva Vahtra Kuupi:iev: Joonise number: Staadium: MDOtkava: Tifo nr:
1. Geodeetiline alusplaan koostatud Tinter-Projekt 00 pool! mai 2025 !66 nr 16-25-GEO.
Maa-ala on moodistatud riiklikus koordinaatide susteemis LEst'97 ja korgused antud EH2000 korguste susteemis.
28.08.2025 5 pp 1:500 16-25-TP
+ +
:v.
\
Teemeistri pOik 2
65101:007:0161
\
Teemeistri tee 3a
65101 :007:0250
\
\
\
X=6581650
0
U) ,11.9
N
cD � �
-
cD �9 38 \"
U) II g',
II
>- I
I
I I
II I
I
r,,
-+- I
©
(o -__,
II � N
I
I
I
I
I
I
I
!{;2 A
b;
-'°'
I
�9.73 �9.63
I I
1
I I
01 !Jf9 78
II
I
\
\ II
\
I
I
\
\
I
I
�9 86 �
�9 97 lg
\
11
9.98 I
I
I
A
6
LEPPEMARGID
IKOala Kinnistu KatastriOksuse tunnus, Ala pindala, m2 Ehitis/tehnovork
Pos nr number
(plaanil)
nimi ja sihtotstarve
PROJEKTEERITUD VALGUSTUSPOSTID
KATASTRIUKSUSE PIIR
PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV
® POSITSIOONI NUMBER
PROJEKTEERITUD AAREKIVI � IKO SEADMISE ALA JALGRATTA- JA JALGTEE
65101:007:0070 -----1w1.�w1.1-- PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TOITEKAABEL EHITAMISEKS
4 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 331 m2 jalgratta- ja PROJEKTEERITUD SADEMEVEETORU
100% transpordimaa Jalgtee PROJEKTEERITUD RESTKAEV � IKO SEADMISE ALA SADEMEVEETORU JA
65101:007:0070 RESTKAEVU EHITAMISEKS
5 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee jalgratta- ja
100% transpordimaa
41 m 2 Jalgtee
Tinter-Projekt 00 Tiffll-
T(i(5 nimetus:
65101:007:0070 jalgratta- ja Raasiku vald Teemeistri tee jalgratta- ja jalgtee ehitus
6 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 152 m2 Jalgtee
100% transpordimaa Turu 34, 51004 Tartu Tel. 5221106
P5hiprojekt
7
65101 :007:0070 jalgratta- ja Reg 10149499
[email protected] Ti:iCi Tellija:
12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 84 m 2 Jalgtee Raasiku Vallavalitsus
100% transpordimaa Arnet: Nimi: Allkiri:
PIIJED
65101 :007:0070 Projektijuht lndrek Lensment Joonise nimetus:
9 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 7 m2 sademeveetoru ja
100% transpordimaa lsikliku kasutus5iguse seadmise plaan
restkaev MARKUS ED: Projekteerija:
Projekteerija: Arvo Vahtra Kuupiiev: Joonise number: Staadium: M06tkava: TiJ°ij nr:
1. Geodeetiline alusplaan koostatud Tinter-Projekt 00 pool! mai 2025 too nr 16-25-GEO.
Maa-ala on moodistatud riiklikus koordinaatide susteemis LEst'97 ja korgused antud EH2000 korguste susteemis.
27.07.2025 6 pp 1:500 16-25-TP
39.45
Te 11317 Raasiku Elektri tee 3
h 9
.
65 as 65101:001:0724 5
8
10 e t
1: ee 3
00 l 9
1: õi .9
03 k 3
9
3
03 6 .
9
4 6
0
.0
3
3 39.76
9
.9
4 8
0
.
0
3 0 Tehase tee 2a
9
.9 65101:001:0288
3 K
3 r
9 3
3 . 9
9 93 .5
.8 0
8 A
.72
3
9 39.74
.6 4
Teemeistri põik 3 2 0
38
.0
65101:007:0162 K 4 0
A r 0
.
0
4 7
N
0
38.78
.19
39.91 39.37
4 Te
4 0. h
0 13 a
39.59
.10 se
3
3
4
40.38
.8
9 t
ee 4
.5
.8 0
.
38
3 3 2 38.96-38.78
39
9 4 2
. 0
3 8 .2
9 9 4 7
39.61 .8 0
6 39.79
X=6581700 3
9
.3
9
.3
3 4 39.24
39.90 0
.
Y= 566450
4 3
0 6
39.78 .3
Tehase tee 1 40.52 6
65101:001:0304 39
39.14-39.04 .
40.02
39
. 39 99 40
88 . .
20
8 95
8 A 40
40.32 . 39.86 3 .
9 9 29
3 .5 TP
39.95 9 39.84
39.94 40
Liikl 4 4 .39
0 0
40.27 .1 .2
41.12 07 90 9 7
40. 39. 38.92
4
40
1.
1
40.2 .48 40.
40.27 40
4
1
4
40
40. 1
9 48 .
8
1 . 39
1.
40.51 40. 40 40.
5
0 21 Kr
1
50 .5
40. 58
40. 0
40.76 50
40. 4 40.53
65 40.
40. 68
40. 58 k e 40.55 33
40. it
pun t
e 40.54
s
iti
r 54 Mk
79 Raask
iu Me 40. A
40. 70
40. 11318 59
41.52 40.
K
Teemeistri tee 5 97
40. A
r
40.48 40.
Te
65101:007:0095 48 55 40.
.18 .03 78
40. 40. 44
41 41
65
0070
007: 40.40 40.
54
4
em
41.64
65101: 56
Te 1:0
e e 40. A 40.
t
1.
i 44
28 r
10
. s
it
41
41
H
03
em
5
42.64 .
41 eme 71 40.40
Te 40. 40.30
6
51
2
40.
ei
.5
40
E
4 42.01 29
ei
.
41 39 .55 Kr
st
39.15
5
3 62 .93
40. 07
st
.1 42.73 96 40. 40
07
01 40. 40
3
1
ri
A .
4
. .45 53
ri 59
42 06 65
.4
40. 40.
.4
40.27
:0
42.79 .76 .17 89
40.
41 41 34
40.
5
26
42
AS
põ 41
40.
põ
1
65
42
k
Tee :
42 42.88 70 39
40
i
B
. 71
10
41
k .22
5 40. .
i
. 42.73 1 91
35
81 .
k 41.2
40.18
Kr
Bk 42 33
40. 40.25 4
.6
m ei 7:
41
0
1 0
41.39 Teemeistri põik 2 40.14 .7
1
09 4 57 6
.2
65101:007:0161 42. .1 .
41 40.83
41.22
42 57
41
str
40.
0
42. 41.05
1
Bk
41.76 05
42. 59 3 40.33 Teemeistri tee lõik 2
1
.0
.
1
42.65 40.21
it
42 40.55 40
00
47 65101:007:0155 4
7
Teemeistri tee 3a 42.65 .
42.
14
42
. s A 92
40.
10 0
ee
ee 39 .
39.
61
65101:007:0250 06 42. Fr 6
42. 42 06
41
25 . .68 5
. 41.46 40.16
42.
13 11 57
.41 42 40.23 40 4
0
.39
318 Ra
3
42 .
88
as 42. 36 .
.65 95
01
42. 65101: i
ku Me 42. 41 6
A
41 34 2
Bk
. 007: i
str
ipunk 40.92
41.43 41 0070 t
itee 47 49
42.47 42. . 32 4 Teh
Bk
4197
. 42.03 42.
44 42 42
. 0 as
.74 .
4191 .2 e
41 42. A 3 65
10 t
ee
27 42.51 57
42. 4
.91 .44 A Teemeistri tee 6 0 1:00 lõi
k
41.13 41 98 42 41.67 . 7:
41
Teemeistri põik 1 . 41.77 2 01
41
42. 65101:007:2570 9
41 33 3 5
41
.9
65101:007:0160 77 41.75 55 9
76 42.
.0
41
41. .
41 41.72 42.10 .8
42
5
42.
.4
A 1
42.12
3
.3
4
75
41.28
. 0
2
41.83
42.26
41 41.99 .8
2
Teemeistri tee 8 3
41.62
0
, 42.21
41
41.56
1 42.00 65101:007:0156
40
66 42.92
10 .46 .
41
42.32
Ko
.
.21
41
40
Teemeistri tee 10
41
10
, 42.09
.93
40 05
65101:007:0157
41
.88
.33 41.39 42.19
rte
41 41.22 a
lgunenud A
.91
41.53
40
.
41.08 57
.
41
4
4 2.
11
Prüg
2H
40
H 2 2
.74
rel
40.30 .2 2
42.18 X=6581650
.68
A
08 31 känd 41.79 A 1 42.20
.
41 .
41 46
i
. 40.99 42.19 42.26
41.08 41
am
A
40 41.56 42.17
Y= 566550
3
.
41 41.45 41.95
4
u
41.89
41.01 ee 41.92 H
40
42.03
it 40.91
40
40.89
40
40
A 2 str .37 41.87
1 ei
40
. 41
.87
41
41 Too
41
tmi
shoone
.80
41.07
eem
Teemeistri tee 12
.77
.62
66 T
41.29
.24
.79
.
.00
40 .19 41.13 65101:007:0158
41
Prügi
42.06
41.78
41.85
42.00
39.88 80 41.42 40.94
40
. .17 H 41.90 41.95
41
40
75 41.89
40
40.37 . .91 Met
40 7 40 40.
41.82 Teemeistri tee 4
5
.43
. 89 41.10
.41
Pumpla 40 65101:007:2470
41.23
.36 93 40.75
Kr
40 . A 40.90
3 40.01 28
. 40 41.20 41.06 40.69 Met40.89
3 9. 40 A
9 8
39.
76 41.07
40.84
.7 8 .
40.76
40
40.75
4 28 40.96
41.00
41.01
.
40
72
A
02
40. 40.91 40.74
85
39. 2
40. 40.70 Teemeistri tee 4a
.22 98
40 41.10 2H 65101:001:0626
40.96
98
39.
Kor
terel
amu
40.82 AJ KINGU
40.73
Kr
39.87
40.69
A .91 Teemeistri tee 2 160kVA
39
65101:007:0060
40.06
40.80
40.74
0
.7
9
3 39.90
39.63
39.67
39.94 Teemeistri tee 2b
65101:007:0245
Teemeistri tee 2a
65101:007:0102
39.
39.69 39.93
64
vare
39.82
LEPPEMÄRGID
IKÕ ala 2 Ehitis/tehnovõrk
Katastriüksuse tunnus, Ala pindala, m
Kinnistu KATASTRIÜKSUSE PIIR
Pos nr nimi ja sihtotstarve 11 POSITSIOONI NUMBER
number
(plaanil) PROJEKTEERITUD VALGUSTUSPOST PROJEKTEERITUD ASFALTKATTE SERV
IKÕ SEADMISE ALA TÄNAVAVALGUSTUSE
PROJEKTEERITUD ÄÄREKIVI
65101:007:0070 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE MAAKAABELLIIN EHITAMISEKS
2 välisvalgustuskaabel
11 12400050 11318 Raasiku meistripunkti tee 758 m PROJEKTEERITUD TRUUP
100% transpordimaa ja mastid
PROJEKTEERITUD KRAAV
Töö nimetus:
Raasiku vald Teemeistri tee jalgratta- ja jalgtee ehitus
Tinter-Projekt OÜ
Turu 34, 51004 Tartu Põhiprojekt
Te.5
l 221106
Reg 10149499 n
Idrek i
@tne
trpo
rjek.
tee Töö Tellija:
Raasiku Vallavalitsus
Amet: Nimi: Allkiri:
Projektijuht Indrek Lensment Joonise nimetus:
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
MÄRKUSED: Projekteerija:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
1. Geodeetiline alusplaan koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt mai 2025 töö nr 16-25-GEO. Projekteerija: Arvo Vahtra
Maa-ala on mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis LEst'97 ja kõrgused antud EH2000 kõrguste süsteemis. 17.07.2025 6 PP 1:1000 16-25-TP