N
,15
25
10
14
POS 16
2 149 m²
E/Ä
13
8
POS 15
5
1 608 m²
8
3 ,
E/Ä
11
Elektrivõrgu ühenduspunktiks
,68
on Viinavabriku kinnistult asuv
10
AJ9811:(Tapa) alajaam.
POS 14
1 965 m²
E/Ä
8
10 POS 13
1 635 m²
E/Ä POS 12
1 676 m²
E
12
8
12 POS 9
1 481 m²
POS 11 E
1 678 m²
E
8
8
POS 5
POS 18 2 852 m²
2 880 m² E
LT POS 10
1 823 m²
10 E
POS 8
1 840 m²
E
8
8
8
POS 4
1 662 m²
E
POS 7
1 898 m²
8
E
12
POS 17
8
3 453 m²
LT
8
POS 3
POS 6 2 186 m²
1 941 m² E
E
TINGMÄRGID
8
olemasolev krundipiir
planeeritud krundipiir
planeeringuala piir
POS 2 olemasolev riigimaantee kaitsevöönd (30 m)
2 448 m² planeeritud madalpinge kaabel
E planeeritud sidekaabel ja ühenduspunkt
planeeritud veetorustik ja ühenduspunkt
planeeritud kanalisatsioonitorustik ja ühenduspunkt
planeeritud imitarnetoru ja hüdrant
planeeritud võimalik maa-alune tuletõrjevee mahuti
planeeritud kraav ja ühenduspunkt
8
planeeritud truup
olemasolev sidekaabel
POS 1 olemasolev kanalisatsioonitorustik
2 779 m²
olemasolev veetorustik
E
olemasolev keskpingekaabel
planeeritud võimalik liitumiskilbi asukoht
planeeritud tee / kõvakattega ala
planeeritud võimalik kergliiklustee koridori asukoht
planeeritud hoonestusala
planeeritud võimalik haljasala
sõidusuunad
planeeritud võimalik kõrghaljastus
olemasolev noor kuusehekk
olemasolev kõrghaljastus
15 mõõtjoon
planeeritud juurdepääs planeeringualale
planeeritud võimalik juurdepääs krundile
likvideeritav objekt
Märkused:
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt
koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr
2025-227 ja 2025-264), mõõdistatud augustis ja septembris
2025.
2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel
lahutamatult seotud planeeringu osad.
0 5 10 15 20 25 50 m
Töö number: JÄNEDA KÜLAS ASUVA MAARJAHEINA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
202516
DETAILPLANEERING
Kuupäev:
27.01.2026 Maarjaheina, Jäneda küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond
Pinnavormijad OÜ Huvitatud isik: Formaat: Mõõtkava:
OÜ Jaama Varahaldus A1 1: 500
Vana-Palutootsi, Kurista küla,
Kastre vald Planeerija: Margus Lillak TEHNOVÕRGUD Joonis: Jooniseid:
5813 3693 Liisa Peri 5 5
Maarja Sööt
Pinnavormijad OÜ
Reg: 16571851
Huvitatud isik: OÜ Jaama Varahaldus
Jäneda külas asuva
Maarjaheina
maaüksuse ja lähiala
detailplaneering
SELETUSKIRI
KÜ: 40001:002:0006
Jäneda küla, Tapa vald, Lääne-Virumaa
Juhataja/projektijuht: Margus Lillak
Volitatud maastikuarhitekt tase 7
Arhitekt-planeerija: Liisa Peri
Diplomeeritud arhitekt tase 7
Planeerija: Maarja Sööt
Töö nr: 202516
Kurista 2026
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
ÜLDINFO
Töö nimetus: Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala
detailplaneering
Objekti asukoht: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina
(40001:002:0006).
Töö eesmärk: Detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada Maarjaheina
kinnistule kuni 16 elamumaa krunti, 2 tänava- ja teemaakrunti
ning määrata ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks.
Planeeringuala suurus on ca 3,8 ha.
Töö liik: Detailplaneering
HUVITATUD ISIK: OÜ Jaama Varahaldus (12700837)
Kontaktisik: Siim Nellis
Tel +372 5622 9736
[email protected]
KOHALIK OMAVALITSUS: Tapa Vallavalitsus (75033477)
Pikk 15, 45106, Tapa linn
Linda Kelu-Toome – maakorraldaja
Tel +372 322 9672
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Pinnavormijad OÜ
Registrikood 16571851
Vana-Palutootsi, 62408 Kurista küla, Kastre vald
Tel +372 5568 9822
http://www.pinnavormijad.ee
Projektijuht: Margus Lillak – maastikuarhitekt-planeerija
[email protected]
Planeeringu koostajad: Liisa Peri – arhitekt-planeerija (Ignis Arhitektuur OÜ)
Maarja Sööt – maastikuarhitekt-assistent
2
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Sisukord
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk .................................................................................... 5
1.1 Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid .................................... 5
1.2 Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta.......................................................................... 5
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................................... 6
2.1 Üldine info ............................................................................................................................... 6
2.2 Seos üldplaneeringuga .................................................................................................................. 9
2.3 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed .................................. 10
3. Planeerimisettepanek ................................................................................................................... 13
3.1 Planeeritava ala kruntide moodustamine ja krundi ehitusõigus........................................... 13
3.2 Krundi hoonestusala piiritlemine .......................................................................................... 13
3.3 Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................................... 13
3.4 Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ..................................................................... 14
3.5 Haljastuse ja heakorra põhimõte .......................................................................................... 15
3.6 Tuleohutusnõuded ja tuletõrje veevarustus ......................................................................... 15
3.7 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................................... 16
3.7.1 Veevarustus ................................................................................................................... 16
3.7.2 Reoveekanalisatsioon .................................................................................................... 16
3.7.3 Sademeveekanalisatsioon ............................................................................................. 16
3.7.4 Elektrivarustus ............................................................................................................... 17
3.7.5 Sidekommunikatsiooni võrk .......................................................................................... 17
3.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ............................................ 17
3.9 Vertikaalplaneerimine ........................................................................................................... 19
3.10 Servituudi vajaduse määramine ............................................................................................ 19
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused......................................................... 19
3.12 Planeeringu rakendamisega kaasnevad muud mõjud .......................................................... 19
3.12.1 Majandusmõjud............................................................................................................. 19
3.12.2 Kultuurilised mõjud ....................................................................................................... 19
3.12.3 Sotsiaalsed mõjud.......................................................................................................... 19
3.12.4 Mõju looduskeskkonnale............................................................................................... 20
3.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.................................... 20
3.14 Planeeringu elluviimise võimalused ...................................................................................... 20
3
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ........................................................................................... 21
5. Joonised – digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena ........................................................ 22
5.1 Asendiskeem ......................................................................................................................... 22
5.2 Linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste joonis ................................................................. 23
5.3 Olemasoleva olukorra joonis ................................................................................................. 24
5.4 Põhijoonis .............................................................................................................................. 25
4
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tapa Vallavalitsuse 04.11.2025 korraldus nr 654
„Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada Maarjaheina (registriosa nr 2051736,
katastritunnus 40002:002:0006, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kinnistule kuni 16
elamumaa krunti, 2 tänava- ja teemaakrunti ning määrata ehitusõigus elamute ja abihoonete
ehitamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse muuta hoonestamata kinnistu maa sihtotstarvet,
määrata ehitusõigus, lahendada liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning muud asjakohased
ülesanded.
1.1 Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid
Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48 kehtestatud Tapa valla üldplaneering;
Pinnavormijad OÜ poolt koostatud Maarjaheina maaüksuse maastikuanalüüs (töö nr
2025-19);
Eestis kehtivad õigusaktid ja standardid.
1.2 Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta
Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras OÜ poolt 2025. aasta augustis koostatud digitaalne
geodeetiline alusplaan „Maarjaheina katastriüksuse ja selle lähiümbruse geodeetiline
mõõdistus” mõõtkavas 1:500 (töö nr 2025-227) ja 2025. aasta septembris koostatud
„Maarjaheina katastriüksuse ja selle lähiümbruse täiendav geodeetiline mõõdistus“ mõõtkavas
1:500 (töö nr 2025-264). Mõõdistuse koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis. Täiendav info pärineb Maa- ja Ruumiameti geoportaalist, varem koostatud
dokumentidest ning kohapealsetest vaatlustest.
5
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus
2.1 Üldine info
Planeeringuala asub Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Jäneda külas. Planeeringuala
asukoht on toodud skeemil 1 ja täpsemalt joonisel 1. Planeeringuala suurus kokku on ca 3,8
ha.
Skeem 1. Planeeringuala asukoht Jäneda külas. Asukoht on tähistatud oranži märgiga (aluskaart: Maa-
ja Ruumiameti põhikaart).
Planeeringualasse jäävad täielikult järgmised maaüksused:
Maarjaheina (katastriüksuse tunnus 40001:002:0006, maatulundusmaa 100%, 35 616
m2);
Tööstuse tee (katastriüksuse tunnus 79001:001:0487, transpordimaa 100%, 1 804 m2).
Planeeritava kinnistu piirinaabriteks on järgmised maaüksused:
Põhjas:
Hobuseraua (katastriüksuse tunnus 40001:002:0024, maatulundusmaa 100%, 11 888
m2).
Kirdes:
13 Jägala-Kärevete tee (katastriüksuse tunnus 40001:003:0151, transpordimaa 100%,
129 139 m2).
Kagus:
Sumina (katastriüksuse tunnus 79201:001:0024, maatulundusmaa 100%, pindala 301
774 m2).
6
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Edelas:
Spordihoone (katastriüksuse tunnus 79001:001:0045, ühiskondlike ehitiste maa 100%,
27 146 m2).
Läänes:
Spordi tee (katastriüksuse tunnus 79001:001:0488, transpordimaa 100%, pindala
2 357 m2);
Katlamaja (katastriüksuse tunnus 40001:002:0056, Tootmismaa 100%, pindala 3 911
m2).
Planeeringuala reljeef tõuseb sujuvalt lõuna suunas olles kõige madalamas kohas 75,31 m
merepinnast (planeeringuala põhjapoolne serv) ja kõrgeimast kohas 81,28 m merepinnast
(planeeringuala lõunapoolseim serv) (foto 1). Maarjaheina maaüksuse põhjaservas paikneb
edela-kirdesuunaline kuivenduskraav, mille põhi on keskmiselt 0,2-0,5 m ümbritsevast
maapinnast madalamal.
Foto 1. Vaade planeeringualale idast (autor: Margus Lillak).
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti geoportaali mullastikukaardile on planeeringuala kõrgema
reljeefiga lõunaosas tegu valdavalt nõrgalt leetunud muldadega (LkI) (foto 2), keskosas
gleistunud leetjate muldadaega (Klg) ja põhjaosas, kus maapind on madalaim, domineerivad
gleistunud nõrgalt leetunud mullad (Lklg). Kogu planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-
Põltsamaa nitraaditundlikul alal.
Vastavalt 1986. aastal teostatud geotehnilisele uuringule Paide rajooni Jäneda
Sovhoostehnikumi masinakeskuse projekteerimiseks, on mulla kihi paksus planeeringualal
0,3...0,4 m, mille all lasub jämepurdmoreen. Põhjaveetase registreeriti 1986. a. juunis 1,0...3,7
m sügavusel maapinnast. Kvatenaari põhjavee horisont toitub sademetest, mille pärast on
võimalikud põhjaveetaseme märgatavad sessoonsed kõikumised, mis on moreeni heast
veejuhtivusest tingituna lühiajalised.
7
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Foto 2. Leetunud muld planeeringualal. Huumuskihi paksus ca 30 cm (autor: Siim Nellis).
Ehitusgeoloogilised tingimused uuritud alal on soodsad. Jämepurdmoreen on hea
kandevõimega ja madala korrosiooniaktiivsusega.
Maaüksus on kasutusel heinamaana. Kõrghaljastus paikneb planeeringuala põhjaservas, kus
Maarjaheina ja Tööstuse tänava servas kasvavad remmelgad (foto 3).
Foto 3. Vaade planeeringuala põhjaosas kasvavatele puudele (autor: Margus Lillak).
Maaüksusel puuduvad olemasolevad hooned.
Planeeringuala keskosa läbib kirde-edelasuunaline veetorustik (Ø 63 mm), mille kaitsevöönd
on 2 m mõlemale poole toru projektsioonist maapinnal.
Olemasolev sademeveetorustik planeeringualal puudub. Liigvesi kogutakse planeeringuala
põhjaservas ja kirdeservas olevatesse kraavidesse, mille eesvooluks on 100 m
planeeringualast põhjas asuv Allikajärv.
8
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Maarjaheina maaüksuse põhjaservas kulgeb elektrimaakaabelliin (AHXAMK-W.3x240+35Cu
24kV), mille kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaabli projektsioonist maapinnal.
Maarjaheina maaüksuse põhja- ja idaservas paralleelselt Tööstuse teega (kohalik tee nr
4000281) ja riigiteega 13 Jägala-Käravete tee paikneb Eesti Lairiba Arenduse AS
valguskaabel (ELA089). Valguskaabli kaitsevöönd on 1 m mõlemale poole kaabli
projektsioonist maapinnal.
Planeeringualale ulatub riigitee 13 Jägala-Käravete tee, millest lähtuv avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd (30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast), mis ulatub ca 20 m ulatuses
planeeringualasse. Tee kaitsevööndis on keelatud ehitada ehituskohustuslikku teist ehitist. 13
Jägala-Käravete tee liiklussagedus on Transpordiameti andmetel 1906 sõidukit ööpäevas.
Planeeringuala olemasolevat olukorda on kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).
2.2 Seos üldplaneeringuga
Skeem 3. Planeeringuala Tapa valla üldplaneeringu joonis 6 – Jändeda küla väljavõte. Planeeringuala
piir on märgitud musta punktiirjoonega
Planeeringuala jääb Jäneda küla tiheasustusala piiridesse ning on üldplaneeringu järgi
elamumaa juhtotstarbega. Jäneda külas on väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus,
millele antakse ehitusõigus 1200 m2.
Elamukruntide ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtutakse üldpõhimõttest, et
kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Maksimaalne
lubatud täisehituse protsent elamumaadel on kuni 5000 m2 suurusel krundil kuni 30 %.
Uute korter- ja ridaemalute ehitamine on eelistatud tiheasustusaladele. Uute planeeritavate
korterelamute maksimaalne kõrgus võib olla 12 m olemasolevast maapinnast.
Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga.
9
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
2.3 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala asub Jäneda lõunaosas, mis on valdavalt segahoonestusala. Üldplaneeringu
kohaselt tuleb uute hoonete planeerimisel lähtuda konkreetse asumi hoonestuslaadist. Selle
määramiseks on analüüsi käigus uuritud Jäneda küla lõunapoolsete kruntide
täisehitusprotsenti, korruselisust, hoonete arvu ja hajastusprotsenti. Analüüsist on jäetud välja
planeeringualast idasse jäävad põllumajandusmaastik ja tööstusalad (skeem 2). Analüüsi
aluseks on Maa- ja Ruumiameti geoportaali ortofotod ja Ehitisregister.
Skeem 2. Analüüsitud ala Jäneda küla lõunaosas (aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart).
Tabel 1. Jäneda küla lõunapoolse osa hoonestusmahud.
Maaüksus Hoonete Ehitisealune Täisehitatuse Hoonete Kõrghaljastuse
arv krundil pindala m2 protsent (%) korruselisus protsent (%)
Katlamaja 3 394 10,1 1 7,9
Hobuseraua 1 138 1,2 1 3,4
Kaupluse 2 437 22 2 6,3
Tõllakuuri 1 454 49,2 1 0
Viinavabriku 4 2591 14,3 1 4,7
Pika 3 915 7,8 2 13,3
Hoidla 1 158 59,2 1 0
Võimla 1 228 15,5 1 28,5
Ambulatooriumi 1 460 6 3 24,7
Kooli 1 1881 17,7 2 2,7
10
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Külakeskuse 1 91 2,1 1 33,6
Turbiini 2 208 3,7 2 58,7
Tuultepesa 1 600 20 3 0
Spordihoone 1 1114 4,1 1 5,1
Krammi 4 405 1,1 2 33,1
VAHEMIK 1-4 91-2591 1,1-59,2 1-3 0-58,7
KESKMINE 2 671,6 15,6 2 14,8
Vastavalt üldplaneeringule tuleks vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas.
Segahoonestusega alale iseloomulikult on hoonete suuruse varieeruvus väga suur ning selget
ühtset, piirkonnale iseloomulikku hoone suurust välja ei joonistu (tabel 1). Samuti sõltub krundil
oleva kõrghaljastuse osakaal suuresti sellest, milline on maaüksuse asukoht ja iseloom.
Maaüksused, mis paiknevad rohkem küla servades on ka rohkem ümbritsetud loodusliku
puistuga, mistõttu nende haljastuse osakaal on märkimisväärselt suurem.
Planeeringuala on ümbritsetud lääne-, põhja- ja idaküljelt teedega. Planeeringualast idas asub
Jägala-Käravete tee (nn Piibe maantee), kus piirkiirus planeeringuala ulatuses on 50 km/h.
Teelt planeeringualale on kaks mahasõitu: planeeringuala põhjaservas paiknev asfaltkattega
Tööstuse tee ja planeeringuala lõunaosa läbiv ida-lääne suunaline pinnasetee. Planeeringuala
ei ühendu ühegi olemasoleva kergliiklusteega. Lähim bussipeatus (Jäneda) asub
planeeringualast 50 m põhjas 13 Jägala-Käravete tee ääres. Lähim rongipeatus (Jäneda) asub
planeeringualast ca 1,8 km kaugusel. Planeeringuala juurdepääsetavus on olemasolevast
teedevõrgust tingituna hea.
EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmetel puuduvad
detailplaneeringu alal kaitsealused loodusobjektid. Planeeringualast ca 150 meetrit põhjas
asub kaitstav looduse üksikobjekt Jäneda allikad (KLO1000032) ja kaitsealune Jäneda mõisa
park (KLO1200416). Planeeringualast ca 400 m läänes asub Kõrvemaa maastikukaitseala
(KLO1000265).
Planeeringualas ei asu muinsuskaitse objekte. Planeeringualast põhjas ja läänes asub
mitmeid muinsuskaitsealuseid hooneid ja Jäneda mõisa park (kultuurimälestiste registri nr
15040). Planeeringuga kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt muinsuskaitsealuste
objektide säilimist.
Planeeringuala jääb Jäneda I klassi väärtuslikku maastikusse, mille koosseisu kuulub Jäneda
mõisa park, mõisahoone, Allikajärv, Jäneda allikad ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Jäneda
mõisa pargi kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,
kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi-
ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise
suunamisega (VV 03.03.2006 määrus nr 64). Vastavalt Maarjaheina maaüksuse
maastikuanalüüsile (Pinnavormijad OÜ töö nr 202509) võib öelda, et planeeringuala paikneb
visuaalselt ja maastikuliselt tundlikus keskkonnas, kuid kavandatava hoonestuse mõju jääb
valdavalt kohalikuks ja visuaalselt hallatavaks. Uusarendus on võimalik tingimusel, et
11
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
detailplaneeringu koostamisel arvestatakse maastikuanalüüsi järeldusi ning rakendatakse
leevendusmeetmeid:
hoonestuse liigendamist ja mahtu hajutavat planeeringulahendust;
haljastatud servaalade rajamist;
sobivate materjalide ja värvitoonide kasutamist;
kõrguspiirangute kehtestamist visuaalselt tundlikes vaatesuundades.
Maastikuanalüüsi põhjal ei kujuta planeering visuaalset ohtu väärtuslikule maastikule ega
mõjuta oluliselt selle identiteeti tingimusel, et planeeringulahendus kujundatakse keskkonnaga
kooskõlas ja maastikuväärtusi arvestavalt.
Kuigi planeeringuala asub Jäneda küla äärealal, asub see siiski võrdlemisi lähedal küla
olulisematele objektidele, mis lihtsustab tulevastel elanikel olemasolevate sotsiaalsete
teenuste kasutamist. Tabelis 2 on välja toodud erinevate teenindavate hoonete ja
sotsiaalobjektide umbkaudsed kaugused planeeringualast mööda avalikult kasutatavaid teid.
Tabel 2. Planeeringuala teenindavate või lähimate sotsiaalobjektide umbkaudsed kaugused.
Objekt Minimaalne kaugus Maksimaalne kaugus
planeeringualast planeeringualast
Kool ja lasteaed 170 m 400 m
Kauplus 180 m 420 m
Raamatukogu 500 m 720 m
Külakeskus 320 m 840 m
Avalik haljasala (Jäneda 120 m 450 m
mõisa park)
Planeeringuala ning lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on toodud
joonisel 2.
12
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
3. Planeerimisettepanek
3.1 Planeeritava ala kruntide moodustamine ja krundi ehitusõigus
Planeeringuga moodustatakse 18 uut krunti, millest 12 on elamumaa (E), 4 on
elamumaakrundid, millele on lubatud ärimaa sihtotstarve (E/Ä) ja 2 on tee- ja
tänavamaakrundid (LT). Elamumaa krunte on lubatud liita. Liitmisel liituvad ka hoonestusalad.
Kruntidele ehitusõiguse saamise eelduseks on teenindava taristu olemasolu.
Ehitusõigused on toodud välja ehitusõiguse tabelis (joonis 4).
3.2 Krundi hoonestusala piiritlemine
Planeeringu põhijoonisel on toodud planeeritud hoonestusalad, kuhu võib ehitusõigusega
lubatud hooneid püstitada (joonis 4). Igale üksikelamu maa krundile määratakse üks
ehitusõigusega ala.
Planeeritud hooned (üks elamu ja kuni kaks abihoonet) tuleb krundil rajada hoonestusala
piires. Valla kaalutlusotsusega on lubatud rajada kuni neli hoonet (üks elamu ja kuni kolm
abihoonet). Hoonestusalasse võib rajada veel teed, parklat ja haljastust. Väljaspool
hoonestusala on ehitusloa kohustuslike hoonete püstitamine keelatud.
Planeeritud hoonestusala on määratud 4 m kaugusele krundi piirist, mis tagab vastavalt
siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 ’’Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded’’
minimaalse ehitistevahelise kuja 8 m, et oleks takistatud tule levik ühelt hoonelt teisele. Kui
ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude
abinõudega. Naabri nõusolekul on lubatud ehitisega tulla krundipiirile lähemale kui 4 m.
Hoonestusala on planeeringus kujutatud ulatuslikumana kui seda on suurim lubatud
ehitistealune pind, et võimaldada projekteerimisel paindlikult valida hoonete lõplikku asukohta.
3.3 Arhitektuurinõuded ehitistele
Planeeringuala hoonestus tuleb projekteerida esinduslikuna, kõrge arhitektuurikvaliteediga.
Arhitektuurinõuded ehitistele on toodud tabelis 2.
Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitistele.
Hoonete Lubatud on: betoon, puitlaudis, telliskivi, krohvitud pind, klaas, metall või nende
välisviimistluse kombinatsioonid.
materjalid Keelatud on lubatud materjale imiteerivad lahendused nagu plastikust fassaadi kate
jms.
Lubatud katusekattematerjalid on: kivi-, bituumen-, rull- ja plekkmaterjal, laineline
tsementkiudplaat.
Hoonete Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.
ehitusjoon
Hoone suurim Hoone suurim suhteline kõrgus on 12 m. Vajadusel täpsustatakse hoone kõrgust
lubatud kõrgus projekteerimisel. Hoone +/-0 lahendatakse projekteerimisel.
13
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Hoonete Hoone katusekalle määratakse ehitusprojektiga.
katusekalle
Piirded Piirded lahendatakse edasise projekteerimise käigus ning need peavad olema
planeeritud hoonetega stiili poolest kokku sobima.
3.4 Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Antud riigitee lõigus on lubatud ristmike vaheline vähim kaugus 250 m. Lähtuvalt normidest
ning tulenevalt planeeringuala kavandatuavast maakasutuse muutusest, likvideeritakse
kagupoolne ristmik.
Tööstuse tee ja 13 Jägala-Kärevete tee ristmiku nähtavuskolmnurga planeerimisel on
juhindutud Kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“. POS 18
litub ühest kohast teega 13 Jägala-Kärevete tee (olemasolev Tööstuse tee ristmik), mis on 50
km/h projektkiirusega põhimaantee. Selle järgi on peatee peatumisnähtavuseks (PN1)
arvestatud 60 m ja liituva tee peatumisnähtavuseks (PN2) arvestatud vähemalt 25 m. Selles
ulatuses pole planeeritud teel liiklejate nähtavust piiravaid takistusi (joonis 4).
Võttes arvesse, et kõik elamumaa krundid muutuvad igapäevaseks elukohaks ja iga
majapidamisega seotud liikluskoormus on keskmiselt 3 autot päevas (1 kuni 2 edasi-tagasi
sõitu) on elamualaga seotud hinnanguline liikluskoormus ca 50 autot ööpäevas. Eeldatavasti
ei ületata planeeringu realiseerimisel kaasneva liikluskoormusest põhjustatud liiklusmüra
lisandumisel keskkonnaministri 16.12.2026 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud
normtasemeid. Siiski tuleb hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevast ja
perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning vajadusel
rakendada projekteerimisel leevendavaid meetmeid häiringute mõju vähendamiseks.
Planeeritud juurdepääsud ja sõidusuunad on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Mootorsõidukite
ja kergliiklejatehoonestusala juurdepääs planeeringualale on kavandatud alaga piirnevatelt
teedelt. Planeeringualale on kavandatud kaks tee- ja tänavamaad: POS 17 ja POS 18.
Mõlemad teed on ristkasutusega kahesuunalised sõiduteed, mis sarnanevad põhimõttelt
ülejäänud lähiümbruse teedega. Teedelt planeeringualale juurdepääsu osas on nii sisenemine
kui ka väljumine lubatud parem- ja vasakpöördega. Planeeritud tänavamaa on minimaalselt
10 m laiune.
Juurdepääs positsioonidele 1-9 on planeeritud positsioonilt 17.
Juurdepääs positsioonidele 10-16 on planeeritud positsioonilt 18.
Planeeritud kraavile tuleb mahasõitudega koos rajada ka truubid. Joonisel nr 4 on näidatud
võimalikud juurdepääsu asukohad. Juurdepääsude asukohad täpsustatakse projekteerimise
käigus tulenevalt kavandatava hoonestuse asukohast.
13 Jägala-Kärevete teega paralleelselt on planeeritud võimalik kergliiklustee koridori asukoht
(joonis 4).
Täpne liikluslahendus antakse projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb tagada kõikide liiklejate
ohutus. Planeeritud teede ja ristmiku projekteerimisse tuleb kaasata teedeinsener.
14
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Autode parkimine on lahendatud krundisiseselt. Autode parkimiskohtade arvutus on tehtud
vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimisarvutuse aluseks on eramu
(väike-elamute ala) normatiiv, kus ühe elamuala kohta on ette nähtud kolm parkimiskohta.
Kokku on planeeringuga nähtud ette 48 parkimiskohta. Autode parkimiskohtade täpne
paigutus ja arv määratakse lõplikult lähtuvalt hoonete paigutusest ja sissepääsude
asukohtadest hoone projekteerimise etapis.
Planeeringuala sisesed valmisehitatud teed antakse üle tasuta Tapa vallale.
3.5 Haljastuse ja heakorra põhimõte
Esitatud lahenduses on näidatud soovituslik haljastus. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb
võimalusel säilitada maksimaalses ulatuses. Säilitatava haljastuse kaitse ning likvideeritava
haljastuse ulatus ja vajadus tuleb hinnata hoone ehitusloa taotlemisel.
POS 1-POS 16 soovituslik kõrghaljastuse osakaal on minimaalselt 10%.
Võimalikud kõrghaljastuse asukohad on esitatud joonisel 4. Haljastuse täpne asukoht antakse
projekteerimisel.
Kõvakattega aladel ning katustelt kogunev lumi on ette nähtud ladustada oma krundil ja/või
ära vedada. Lume ladustamine juurdepääsutänavale on keelatud. Lume kuhjamine vastu
puutüvesid või madalakasvuliste põõsasvormide peale on keelatud. POS 17 ja POS 18
kogunenud lumi lükatakse tänavaäärsele haljastusribale.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada Tapa valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Jäätmete äravedu
võib teostada vastavat luba omav ettevõtte. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt
kehtivatele eeskirjadele.
3.6 Tuleohutusnõuded ja tuletõrje veevarustus
Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri 18.02.2021 a. määrusele nr 10 “Veevõtukoha
rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord”, mille kohaselt esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust
ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab
vedada sirgjooneliselt. Lähtuda tuleb EVS 812-6:2012+A1+A2 – „Ehitiste tuleohutus. Osa 6:
Tuletõrje veevarustus“. Tagada tuleb erinevatel kruntidel asuvate hoonete vaheline
tuleohutuskuja 8 m või kompenseerida tuleohutuskuja puudujääk tehniliste ja
konstruktsiooniliste lahendustega.
Lähimad olemasolevad tuletõrje veevõtukohad asuvad planeeringualast 200 m põhjas
Allikjärvel (LVK 6737) ja 430 m idas (VVK 6924) (joonis 2).
Planeeritud veetorustiku arvestuslik vooluhulk on 8 l/s. Kompenseerimaks puuduolevat
vooluhulka, on POS 2 - POS 4 ja POS 7 – POS 8 tuletõrje veevarustus lahendatud maa-aluse
tuletõrjeveemahutiga (vähemalt 22 m3) tagamaks arvestuslik vooluhulk 10 l/s.
Tuletõrjeveemahuti on ühendatud kahe hüdrandiga, tagamaks põlengu korral vähemalt ühe
hüdrandi normatiivne kaugus (30 m) võimalikust tulekoldest (joonis 5).
Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.
15
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Juhul kui välja arendatakse vaid need krundid, mille kustutusvett on võimalik tagada
olemasolevast tuletõrje veevõtukohast Allikjärvelt, siis tuletõrjeveemahuti rajamine ei ole
planeeringu realiseerimise eelduseks.
3.7 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida
tuleb täpsustada vastavate projektidega. Tänava funktsioneerimiseks vajaliku
tänavavalgustuse täpne lahendus antakse projekteerimisel. Planeeringuala tänavavalgustus
antakse üle tasuta Tapa vallale. Tehnovõrgud lahendatakse vastavalt tehnovõrude valdajate
tingimustele ja täpsustatakse planeeringu käigus.
Planeeritud tehnovõkude paiknemine on toodud välja funktsinaalsete seoste joonisel (joonis
2) ja tehnovõrkude joonisel (joonis 5).
3.7.1 Veevarustus
Veevarustus on kavandatud vastavalt OÜ Tapa Vesi 25.11.2025 väljastatud tehnilistele
tingimustele
Planeeringuala veevarustus on ette nähtud olemasolevast planeeringuala läbivast
veetorustikust (joonis 3). Kinnistute sisesed veetorud tuleb projekteerida läbimõõduga Dn 32.
Tänavatorustiku hargnemistele tuleb projekteerida igas suunas sulgarmatuur. Igale kinnistule
tuleb projekteerida eraldi liitumispunkt maakraani näol. Enne veemõõdusõlme ei tohi olla
hargnemist. Veetorustikul paigaldatavad maakraanid peavad jääma kuni 1 meeter väljapoole
kinnistupiire. Trasside projekteerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et trassid jääksid
külmumispiirist allapoole (vähemalt 1,8 m sügavusele või soojustada).
3.7.2 Reoveekanalisatsioon
Reoveekanalisatsioon on kavandatud vastavalt OÜ Tapa Vesi 25.11.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele
Planeeringuala reoveekanalisatsioonitorustiku ühenduspunktiks on Katlamaja maaüksusel
paiknev kanalisatsioonikaev, millest edasi tuleb vananenud kanalisatsioonitorustik uuendada.
Kanalisatsioonitrassidel tuleb ette näha kontrollkaevud, mis paigaldatakse kuni 1 meeter enne
kinnistu piiri. Trasside projekteerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et trassid jääksid
külmumispiirist allapoole (vähemalt 1,8 m sügavusele või soojustada). Kui maapinna reljeef ei
võimalda isevoolset kanalisatsioonitrassi projekteerida, siis lahendada pumpla ja
survetorudega.
3.7.3 Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon on kavandatud vastavalt OÜ Tapa Vesi 25.11.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele
Teedel kogunev sademevesi juhtiakse teeäärsetesse sademeveekraavidesse, kust juhitakse
sademevesi planeeringuala põhjaosas paiknevasse olemasolevasse kraavi (ETAK ID
7620917), kust juhitakse liigvesi Allikajärve. Sademe- ja drenaaživee juhtimine
ühiskanalisatsiooni on keelatud.
16
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
3.7.4 Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ 01.12.2025 koostatud tehnilistele
tingimustele nr 507357.
Planeeringuala toide on nähtud ette olemasoleva AJ9811:(Tapa) alajaama baasil, mis asub
Viinavabriku kinnistul (joonis 2). Alajaama uuest fiidrist tarbimiskohtadele tagatakse 0,4 kV
maakaabelliini kaudu.
Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud liitumiskilbid ning jaotuskilbid, kusjuures
elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Tehnovõrkude joonisel (joonis
5) on liitumiskilp näidatud igale uuele elamumaa krundile. Kruntide liitmise korral võib
vähendada liitumiskilpide arvu, tagades igale elamumaa krundile vähemalt ühe liitumiskilbi.
Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Hoonete katustel on lubatud päikesepaneelide paigaldamine.
3.7.5 Sidekommunikatsiooni võrk
Telekommunikatsiooni ühendused on lahendatud vastavalt ELASA 22.12.2025 väljastatud
tehnilistele tingimustele nr TT5217.
Sidetrassi liitumispunkt on planeeritud ELASA sidekapist 089J05 (milles kaablimuhv 089M64).
Sidetrassiks peab olema multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6 mm.
Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
ohustada liinirajatist. Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötamisel keelatud
mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teha käsitööna.
Sidekommunikatsiooni võrgu väljaarendamine ei ole detailplaneeringu realiseerimise
eelduseks.
3.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Planeeringualal ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ja tegevusi. Planeeringu
lahenduse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnatingimuste muutmist ning keskkonnamõju
hindamiseks ei ole vajadust.
Planeeringu elluviimisel tuleb tööde tsoon piirata ohutuse eesmärgil ehitustööde ja
lammutustööde ajal ajutise aiaga, nähtavale kohale tuleb paigutada ehitustööde kohta käiv
infosilt. Ehitustööde tegemisel tuleb järgida veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud
nõudeid, tuleb rakendada keskkonnakaitse abinõusid ja kinni pidada tavapärastest
ohutusnõuetest.
Planeeritaval alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama
sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded”.
17
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
Kasutusele tuleb võtta kõikvõimalikud ennetavad meetmed, mis välistaksid pinnase, pinna- ja
põhjavee reostumise ohu. Võimalikult suur osa sademeveest tuleb immutada krundisiseselt
ning projeketeerimisel tuleb välistada vee valgumine naaberkinnistutele.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika
territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi
müratundlikel aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 “Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1
toodud müratasemeid. Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada
selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval alal kui lähedalasuvatel müratundlike
hoonetega aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria sihtväärtusele.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 “Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Planeeringuala välisõhus levivad liiklusmüra
tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria
sihtväärtustele.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb rakendada ennetavaid meetmeid
müra tõkestamisel. Planeeringuga nähakse ette müratõkke haljastuse (kuuskede rida)
säilitamine. Samuti tuleb elamute projekteerimisel näha vajadusel ette fassaadi isoleerimist
ning ruumide paigutusel arvestada, et riigitee poolsel küljel paikneks abiruumid ja mitte
eluruumid. Riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustust planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Ehituse käigus võib esineda ajutisi mürahäiringuid, mis on seotud ehitustegevusega ning ei
tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21:00-07:00 ületada KeM määruse nr 71
lisas 1 toodud normtaset. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada müra normtase ja vajadusel
kasutada kohaseid leevendusmeetmeid.
Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002
määruse nr 78 “Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid” § 3 toodud piirväärtustele.
Planeeritava ala siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Tähelepanu tuleb pöörata
asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning elamutes võib radoon
põhjustada riski tervisele.
Valgusreostuse ennetamiseks tuleb kasutada allapoole suunatud valgusvihuga
tänavavalgustust.
Jäätmemajandus tuleb lahendada vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Vajadusel lahendatakse
eraldi jäätmemaja paiknemine projektiga. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt
kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate
firmade kaudu.
Ehitustööde teostamisel tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse tööde
teostamist olemasolevate elamute läheduses õhtusel ajal – nii saab tagada ehitusaegse müra
ja vibratsiooni mõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele. Mürarikkamate tööde
teostamise korral on soovitatav naaberala elanikke mürarikkast tööperioodist kirja teel
teavitada. Müra vähendamise abinõuks on ka töökorras tööriistad ja nõuetele vastavad
18
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
ehitusmasinad. Lisaks tuleb valida intensiivselt tolmu tekitavate tööde teostamiseks soodsad
ilmastikuolud (arvestades tuule tugevuse, tuule suuna ja õhuniiskusega) ning rakendada
vajadusel meetmeid tolmamise vähendamiseks (nt niisutamine). Ehitustööde tegemisel tuleb
järgida veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõudeid, tuleb rakendada
keskkonnakaitse abinõusid ja kinni pidada tavapärastest ohutusnõetest. Tööde tsoon tuleb
piirata ohutuse eesmärgil ehitustööde ajal ajutise aiaga, nähtavale kohale tuleb paigutada
ehitustööde kohta käiv infosilt.
Kasutusele tuleb võtta kõikvõimalikud ennetavad meetmed, mis välistaksid pinnase, pinna- ja
põhjavee reostumise ohu.
3.9 Vertikaalplaneerimine
Sademevett ei tohi juhtida hoonete suunas ega naaberkinnistule. Krundi servadesse tuleb
vältida järskude astangute teket. Vertikaalplaneerimise käigus tuleb tootmismaa kruntide
kalded siduda sujuvalt teemaaga.
3.10 Servituudi vajaduse määramine
Planeeringuga määratakse vajadus seada planeeringualal avalikes huvides vajalike
tehnovõrkude talumiseks isiklikud kasutusõigused tehnovõrkude valdajate kasuks
tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses.
3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Turvalise keskkonna loomiseks on soovitatav ala pimedal ajal valgustada ja tootmisalad taraga
piirata. Lisaks sellele on soovitatav kasutada alal videovalvet ja alarmsüsteeme ning turvalisi
ja kvaliteetseid lukustatavaid uksi, aknaid ja väravaid.
3.12 Planeeringu rakendamisega kaasnevad muud mõjud
3.12.1 Majandusmõjud
Planeeringuga planeeritakse 16 uut elamumaakrunti, mis elavdab rajamise ajal kohalikku
ehitussektorit ning loob võimaluse uute tööjõuealste elanike elama asumisele Jäneda külla.
Läbi selle suureneb kaudselt kohalike teenuste ja kaupade tarbimine. Samuti aitab see kaasa
Jäneda elanikkonna ja töökohtade säilimisele. Mõju majandusele on positiivne.
3.12.2 Kultuurilised mõjud
Planeeringualal puuduvad kinnismälestised. Visuaalne mõju vahetus ümbruses asuvatele
kinnismälestistele on väike või puudub. Planeeringu realiseerumisel suureneb Jäneda I klassi
väärtuslikus maastikus asuvate alade kasutus, mis aitab kaasa ala identiteedi säilimisels. Mõju
kultuurikeskkonnale puudub või on pigem positiivne.
3.12.3 Sotsiaalsed mõjud
Läbi planeeringuala arendamise tagatakse elanikkonna püsimine Jäneda külas, mis on vajalik
erinevate sotsiaalsete teenuste säilimiseks piirkonnas. Planeeringuala paiknemine Jäneda
küla oluliste sotsiaalsete teenuste ja asutuste lähedal võimaldab ka haavatavamal
elanikkonnal lihtsat juurdepääsu vajalike teenusteni. Mõju sotsiaalkeskkonnale on positiivne.
19
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
3.12.4 Mõju looduskeskkonnale
Planeeringuga muudetakse olemasolev põllumajandusmaa elamumaaks. Planeeringuala
väljaarendamisega muutub oleamsolevate kultuurliiklide kooslus. Samas luuakse
planeeringuga kompaktne külastruktuur, mis vähendab elanike igapäevast transpordivajadust.
Mõju looduskeskkonnale on neutraalne.
3.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Juhul, kui detailplaneeringu ellu viimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,
hüvitatakse kahjud vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
3.14 Planeeringu elluviimise võimalused
Tapa vald ei võta kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate
rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademeveekanalisatsiooni)
väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi igakordse omaniku ja võrguvaldajate
kokkulepetele.
Arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rekonstrueerida ning nähtavust piiravad takistused
(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada hiljemalt enne planeeringualale
kavandatava mistahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist.
20
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
Jäneda külas asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneering
Töö nr: 202516
4. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 4.
Tabel 4. Kooskõlastused ja koostöö
Kuupäev Asutuse või Kooskõlastuse tingimused või seisukohad Nimi ja amet
ettevõtte (koopia asub planeeringu lisades)
nimetus /krundi
nimetus ja
tunnus
21
Aadress: Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jäneda küla, Maarjaheina maaüksus.
Koostaja: Pinnavormijad OÜ
N
5m
22
PN
,15
25
PN
16
0m
10
14
POS 16
2 149 m²
E/Ä
13
8
POS 15
1 608 m²
5
8
3
E/Ä
,
11
,68
10
POS 14
1 965 m²
E/Ä
8
POS 13
10 1 635 m²
E/Ä POS 12
1 814 m²
E
12
8
12
POS 9
POS 11 1 961 m²
1 678 m² E
E
8
8
POS 18
POS 5
2 346 m²
2 145 m²
LT POS 10
1 823 m² E
E
10 POS 8
1 840 m²
E
8
8
8
POS 4
2 023 m²
E
POS 7
1 898 m²
E
8
12
POS 17
8
3 452 m²
LT
8
POS 3
POS 6 2 210 m²
1 941 m² E
E
8
POS 2
2 356 m²
E
TINGMÄRGID
olemasolev krundipiir
8
planeeritud krundipiir
planeeringuala piir
POS 1 olemasolev riigimaantee kaitsevöönd (30 m)
2 573 m²
nähtavuskolmnurk
E
planeeritud tee / kõvakattega ala
planeeritud võimalik kergliiklustee koridori asukoht
planeeritud hoonestusala
planeeritud võimalik haljasala
sõidusuunad
planeeritud võimalik kõrghaljastus
olemasolev noor kuusehekk
olemasolev kõrghaljastus
15 mõõtjoon
planeeritud juurdepääs planeeringualale
planeeritud võimalik juurdepääs krundile
planeeritud hüdrant
Märkused:
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt
koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr
2025-227 ja 2025-264), mõõdistatud augustis ja septembris
2025.
2. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel
lahutamatult seotud planeeringu osad.
0 5 10 15 20 25 50 m
Töö number: JÄNEDA KÜLAS ASUVA MAARJAHEINA MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
202516
DETAILPLANEERING
Kuupäev:
27.01.2026 Maarjaheina, Jäneda küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond
Pinnavormijad OÜ Huvitatud isik: Formaat: Mõõtkava:
OÜ Jaama Varahaldus A1 1: 500
Vana-Palutootsi, Kurista küla,
Kastre vald Planeerija: Margus Lillak PÕHIJOONIS Joonis: Jooniseid:
5813 3693 Liisa Peri 4 5
Maarja Sööt
Tapa Vallavalitsus Teie 10.02.2026 nr 7-1/26/4-1
[email protected]
Pikk 15 Meie 13.02.2026 nr 7.2-2/26/2311-2
45106, Tapa vald, Tapa linn, Lääne-
Viru maakond
Tapa vallas Maarjaheina maaüksuse ja
lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Jäneda külas
asuva Maarjaheina maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 40001:002:0006,
edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused 12 üksikelamu rajamiseks ning 4
elamu rajamiseks, millele on 30% ulatuses lubatud ärimaa (välja arvatud tankla ja
teenindushoonete maa) sihtotstarve.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
1.1. Riigitee km 45,18 (kohalik tee nr 4000281 Tööstuse tee) ristmiku ümberehitamiseks
(sh ohutu kergliiklustee ühenduse projekteerimiseks) ning riigitee km 45,392
olemasoleva ristumiskoha likvideerimiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
1.2. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis
keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist
ja selle korrakohast kasutamist. Arendusala sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee
alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Sademevee
vooluhulgad tuleb projekteerimise staadiumis täpsustada. Kui teekraavidesse
sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja
muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja
teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni. Tehnovõrkude kavandamiseks
riigitee alusele maale (sideliitumine) või kaitsevööndisse (sademevesi) tuleb EhS § 99
lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 202516_DP_Maarjaheina_seletuskiri
2. 202516_DP_Maarjaheina_joonis_põhijoonis
3. 202516_DP_Maarjaheina_joonis_tehnovõrgud
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)