KORRALDUS
Saue linn 23. oktoober 2024 nr 979
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
I. Taotluse sisu
Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vatsla külas Hanso
(72501:001:0508, suurusega 1,54 ha, maatulundusmaa 100%) kinnistul, eesmärgiga muuta
maasihtotstarve 100% ärimaaks või 50/50% ärimaaks/tootmismaaks (selgub
detailplaneeringu koostamise käigus) ja ehitusõiguse määramiseks kahe, kuni kahekorruselise
laohoone püstitamiseks.
II. Kinnistu asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord
Hanso kinnistu asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas. Planeeringuala
kontaktvööndisse jäävad osaliselt hoonestatud tootmismaad. Planeeringuala asub
kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee ääres, mis
ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa
Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Planeeringuala idaosa läbib (Selektor Projekt OÜ
tööga) Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee ning planeeringuala läbib üldplaneeringuga
kavandatud kergliiklustee koridor.
III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Esitatud eskiisi kohaselt kavandatakse kuni kahe, kõrgusega maapinnast kuni katuseharjani 9,0
m, laohoone püstitamist, mille kasutusprofiil on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž
(veesõidukid, matkaautod, tsiklid jne). Detailplaneeringu ala asub Harku Rannamõisa tee
rekonstrueerimise koridoris. Võimalik hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava
kergliiklustee planeeringut. Täpsem ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks
jääb planeeringualasse rekonstrueeritav mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus
sõltub Transpordiameti tingimustest. Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid
täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Eskiisi
kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse kavandatud
kõrghaljastus (puud, põõsad). Olemasolevad kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon,
side, gaas) puuduvad. Kinnistu kirdenurk jääb kahe keskpingeõhuliini kaitsevööndisse (ei
takista kavandatavat tegevust). Detailplaneeringus reserveeritakse maavajadus kergliiklusteele
ja antakse põhimõtteline lahendus kergliiklustee ja maanteelt mahasõidu ristumiskohale.
IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule
Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub Hanso kinnistu tiheasustusalas ning planeeritava maa-
ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmismaa. Detailplaneeringute kehtestamise
tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav
juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud
reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis
kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii
olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine
ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni.
Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt
lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks
lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult
Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse
ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub
(arvestades Hanso kinnistu suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel)
majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon
veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete
kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada
lokaalset (puur) kaevu (hooldusalaga 10m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat
kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Hoonetesse ei kavandata suurt
veetarbimist, kuna detailplaneeringu taotluse kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume
ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda
ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse
olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga.
Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja
põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Saue valla
üldplaneeringuga.
V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused
Detailplaneering viiakse ellu halduslepingus nr 12-2.14/8/2024 märgitud põhimõtetel. Vallal
on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata,
juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on arendaja ja valla
vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Arendaja
kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt
detailplaneeringus ettenähtud tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste
väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja
tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui
arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistu
võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda
isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega
eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.
VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust
kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
(KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et
planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud
juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud
oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2 (7)
KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei
kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja
peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.
Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1
punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6
lg 21). PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on
lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 peab otsustaja (st
Saue Vallavalitsus) kaaluma KSH algatamise vajalikkust ja andma selle kohta eelhinnangu, kui
koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Vatsla küla Hanso kinnistu kohta on koostatud „Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ
(72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks“ (KSH eelhinnang, Lisa 2).
Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja
vanemkonsultant Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu
algatamise eskiisiga kavandatavate tegevuste eeldatavat negatiivset ja positiivset mõju
omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. KSH eelhindamise
teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja juhendist „KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018
Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend). KSH eelhindamise teabedokument on
koostatud olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik
ega põhjendatud. Teabedokument on koostatud detailplaneeringu eskiisi ja avalikest
andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu
koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse
alla.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada
detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel
vajalik järgnevatel põhjustel:
• Hanso kinnistu detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži,
mis hõlbustaks seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt.
Kui tegu on ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega
kaasa infrastruktuuri ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal
projektialadele toetada efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures,
mis on kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga.
• Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks
ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted,
kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis
põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju.
• Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust
masinatel, mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning
kavandatavate hoonete ja ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia.
Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad.
3 (7)
• Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt
jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus
tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale.
Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja
neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.
• Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning
nende ohualasid planeeringualal ei asu.
• Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning
ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega.
Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab
kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev
kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike
transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad
laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega
ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende
transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses
võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale.
• Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus
läheduses Harku lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju
maavarade teemaplaneeringu uuringualale. Detailplaneeringu realiseerimisega on
tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale
kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas.
• Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest)
on seotud ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse.
Ehitustegevusega seotud häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.
Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid
ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta
lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti.
Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne vähene ajutine mõju keskkonnale.
• Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
alasid. Lähim Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km
kaugusele. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju
võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000
võrgustiku aladele.
• Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III
kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht.
Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria
liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik
põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas.
Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu
alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub
vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on
kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on
võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).
• Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel
tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida
tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
• Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb
hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise
riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või
killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et
vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti
4 (7)
valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks
likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette.
• Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee
seisundile.
KSH eelhinnangu koostaja kokkuvõte ja järeldused:
Võttes aluseks Teabedokument KSH eelhinnangu (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr
24000022), mis on koostatud Hanso kinnistu detailplaneeringu eskiisi ja avalikest
andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole
täpselt selge hoiustatava tehnika iseloom. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on
kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee
rajamisega ja riigimaantee uuendamisega planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega
ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha lahendus detailplaneeringu koostamise käigus
ning koostöös Transpordiametiga. Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning
Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu
alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse Teabedokumendi peatükis 6.6 esitatud
meetmeid ja lahendusi. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid
keskkonnanõudeid ning käesolevas töö esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist
negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile.
Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib
hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult
ehitusperioodil. Sõidukite/masinate hoiustamisest ning sõidukite/masinate transpordiga
potentsiaalselt kasvavast häiringust tulenev mõju on lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult
transpordi tegevuse ajal. Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse
õigusaktide ja standardite nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole. Saue
Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia
keskkonnamõjude strateegilist hindamist.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt
Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. Saue Vallavalitsuse edastas 16.09.2024
nr 5-4/2397-3 kirja arvamuse küsimiseks Keskkonnaametile ja Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile.
Keskkonnaamet andis oma 01.10.2024. aasta kirjaga nr 6-5/24/19058-2 seisukoha, et
menetletava Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus
planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Keskkonnaamet andis
omapoolsed tähelepanekud, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada (lisatud
korralduses punkt 2.3). Regionaal- ja põllumajandusministeerium andis oma 17.10.2024 . aasta
kirjaga nr 14-3/4074 seisukoha, et lähtudes esitatud materjalidest on seisukohal, et KSH
algatamine ei ole otstarbekas, sest kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist
keskkonnamõju. Samas märgiti kirjas, et vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5
tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid.
Detailplaneeringu:
− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress:
Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);
− koostaja on OÜ Plannum (aadress: Küüni tn 6, Kose-Uuemõisa alevik, 75102 Kose vald, Harju
maakond).
5 (7)
Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks olevat Skepast&Puhkim
OÜ (töö nr 24000022) poolt koostatud KSH eelhinnangut ning võttes aluseks
planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, §
139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4
ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta
määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1
ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 22.
augustil 2024. aastal sõlmitud halduslepingut (nr 12-2.14/8/2024) koos eskiisettepanekuga
detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja detailplaneeringu
realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste kohta ning võttes
arvesse kinnistu omaniku (OÜ Betoonikoda) taotlus, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva
korralduse:
1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso kinnistu ja lähiala
detailplaneering, maasihtotstarbe muutmiseks ning põhieesmärgiga kahe laohoone
püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
põhimõtteline lahendus.
2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning
järgmiste lisanõuetega:
2.1 kavandada asfaltbetoonkattega juurdepääsutee 11191 Harku-Rannamõisa teelt koos peale-
ja mahasõiduga planeeringualale ning taotleda eelnevalt Transpordiametist mahasõidu
ehituseks tehnilised tingimused;
2.2 detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Saue vallavalitsuse ja Harku vallavalitsuse
poolt tellitud Vatsla-Harku kergliiklustee põhiprojektiga (koostaja Landverk OÜ, töö nr
T2126);
2.3 detailplaneeringu koostamisel arvestada Keskkonnaameti poolt 01.10.2024 edastatud
kirjas nr 6-5/24/19058-2 märgitud tähelepanekuga, kus on toodud järgmist: laohoone
(hoone 2) ja parkla ehitusalale jääb osaliselt III kaitsekategooria põõsasmarana
(KLO9341044) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III
kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Kuna ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja
enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus tervenisti ei hävita.
Võimalusel detailplaneeringu käigus leida lahendusi, et põõsasmarana kasvuala säilitada
planeeringuala lõunaosas.
2.4 veevarustus lahendada rajatava puurkaevu baasil ning majandusveed juhtida perioodiliselt
tühjendatavasse sertifitseeritud plastist kogumismahutisse. Pärast antud piirkonnas
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja
kanalisatsioonirajatised;
2.5 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus ja sademevee ärajuhtimise lahendus;
2.6 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;
2.7 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada;
2.8 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.
6 (7)
3. Jätta Vatsla küla Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline
hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju
puudub.
4. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teavitada
detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning
tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse
vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu
kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu
vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või
kehtestamine).
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Kirsti Saar
vallasekretär
7 (7)
1:750 VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS
rekonst ridor
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD
maante rimise
TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
ko
ruee
PÕLDMÄE Rekonstrueeritav mahasõit OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508)
e
TEE 1 maanteelt 11191 KATASTRIPIIR
OLEMASOLEV (täpne lahendus sõltub
Transpordiame ngimustest) PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK
HOONESTUS
VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT
PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP):
KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA
SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV
Kergliiklusteega ristumine KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES
täpsustatakse
Hoone 1 detailplaneeringus OLEMASOLEV HOONESTUS
2,276 m2 ehi sealune pind kuni 2280 m2
26.0
2K suletud brutopind kuni 4560 m2
8.0
PLANEERITAV UUS HOONESTUS
korruste arv kuni 2 KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST
kõrgus maapinnast kuni 9 m KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA
87.5
14.0
võimalik / GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS
puurkaevu ja
pumplahoone
asukoht VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT
Hoone 2
ehi sealune pind kuni 2280 m2
2,276 m2
26.0
suletud brutopind kuni 4560 m2 VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD
2K korruste arv kuni 2
kõrgus maapinnast kuni 9 m POS NR
11191 maa
P1 hoonete arv
krundi pindala
15407 2 4560 ehi sealune pind
maapealne
korruselisus 2 P58* Ä100 sihtotstarve
ntee
AS
P1
-70
parkimiskohtade arv
kaitsevöön
kes
15407 2 4560 * parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord
kp
selgub detailplaneeringu koostamise käigus
2 P58* Ä100
ing
elii
OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED
Poten ll
nk
diga
fru cosaa
ait
sev
III kategooria kaitsealune liik
Poten lla fru cosa (põõsasmaran):
öö
võimalik reovee kogumismahu asukoht kaitsemeetmed või ümberistutamine
nd
lahendatakse detailplaneeringus
iga
11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee
kaitsevöönd
Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt
muudetav riigitee koridor
võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht:
tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga
arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2 AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd
mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus)
PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS
ASUKOHT MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL
PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS
SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS
GSPublisherEngine 0.7.100.100
Töö number 24000022
Tellija OÜ Betoonikoda
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 30.04.2024
Teabedokument Vatsla külas
Hanso MÜ (72501:001:0508)
detailplaneeringu KSH
eelhinnangu andmiseks
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Versioon 2
Kuupäev 30.04.2024
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
2 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Sisukord
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 4
1. KSH EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................... 5
2. KAVANDATAV TEGEVUS................................................................................................................... 6
2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................6
2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......................................................................................................6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................... 7
4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDE JA PROJEKTIDEGA
.................................................................................................................................................................... 8
4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad .............................................................................................................8
4.2. Seos projektidega ..........................................................................................................................................9
5. RESSURSSIDE KASUTAMINE ........................................................................................................10
5.1. Energiakasutus .............................................................................................................................................10
5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................................................ 10
5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju11
5.4. Tegevuse kliimamõju..................................................................................................................................11
5.5. Kliimamuutustega kohanemine ..............................................................................................................12
6. MÕJUTATAV KESKKOND JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU ............................................13
6.1. Asustus ............................................................................................................................................................13
6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused14
6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................14
6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................................................15
6.5. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................................................15
6.6. Kaitstavad loodusobjektid.........................................................................................................................16
6.7. Põhjavesi ja pinnavesi ................................................................................................................................ 17
6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...........................................................................................................20
6.9. Pinnavormid ja pinnas................................................................................................................................ 20
6.10. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................................................21
6.11. Roheline võrgustik .......................................................................................................................................21
6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad .................................................21
6.13. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................................. 22
6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ..................................................................22
6.14.1. Müra ja vibratsioon .....................................................................................................................................22
6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile ........................................................................................................................24
6.14.3. Välisõhu kvaliteet.........................................................................................................................................24
7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ......................................................................................................25
8. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................26
3 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärk on otsustajale teabe andmine kaasneva keskkonnamõju kohta
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajaduse kaalumiseks ja
eelhinnangu andmiseks.
OÜ Betoonikoda soovib detailplaneeringu algatamist, et taotleda ehitusõigust kuni kahe laohoone
ehitamiseks Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso maaüksusel (72501:001:0508).
Käesoleva töö koostamise aluseks on „Vatsla küla Hanso MÜ (72501:001:0508) DP algatamise
ettepaneku” põhijoonise eskiis (29.01.2024 versioon).
Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja vanemkonsultant
Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu algatamise eskiisiga
kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning
antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise ja
negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada
tugimaterjalina detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.
4 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
1. KSH eelhindamise õiguslikud alused
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.
KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu
lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma
eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju
eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud
tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 2 1).
PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu (DP) eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine
ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate
ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 tuleb kaaluda KSH algatamise
vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS-e § 6
lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tegevust.
KSH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS),
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar,
täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend).
Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KSH-d. KSH algatatakse, kui
planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Planeeringualal kehtib
Saue valla üldplaneering.
Käesolev KSH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning
täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. i Teabedokument on koostatud DP
eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.
KeHJS-e § 33 lg 3 punktist 1 lähtuvalt on teabedokumendi koostamisel lähtutud strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Silmas on peetud, et:
• DP algatamine ja koostamine loob eeldused üldplaneeringuga kavandatava tegevuse
elluviimiseks, kuid see on vastavate otsususte tegemise esimene etapp. Ehitiste rajamise
nõudeid täpsustatakse edaspidi projekteerimise ja ehituslubade väljastamise etapis.
• DP koostamise üheks aluseks on Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu
28.06.2021 otsusega nr 40.
Eelhinnangu annab otsustaja, kes selgitab välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH
algatamine või mitte. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib otsustaja enne otsuse tegemist DP
lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
1
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
5 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
2. Kavandatav tegevus
2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Kavandatava tegevuse eesmärk (omaniku soov) on Vatsla külas Hanso MÜ kinnistule
(72501:001:0508) detailplaneeringu (DP) algatamine ja ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone
ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone
ehitamiseks.
Laohoonete kasutusprofiiliks on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž (veesõidukid, matkaautod,
mootorrattad jne).
2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Eskiisi kohaselt on kavandatavate hoonete ehitisealune pind kuni 4560 m2 (2 x 2280 m2). Hooned
on kuni kahekorruselised. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada naabruses olevate olemasolevate
hoonetega Põldmäe tee 1 aadressil. Lisaks on eskiisi kohaselt planeeritava maaüksuse lääneservale
kavandatud võimalik puurkaevu ja pumplahoone asukoht ning kagupoolsesse nurka võimalik reovee
kogumismahuti asukoht.
Detailplaneeringu ala asub Harku-Rannamõisa tee rekonstrueerimise koridoris. Võimalik
hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava kergliiklustee planeeringut. Täpsem
ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks jääb planeeringualasse rekonstrueeritav
mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus sõltub Transpordiameti tingimustest.
Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord
selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Eskiisi kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse
kavandatud kõrghaljastus (puud, põõsad).
6 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas (Joonis 1). Planeeringuala
keskmeks oleva Hanso MÜ pindala on 15 407 m2.
Planeeringuala asub kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee
ääres, mis ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa-
Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Juurdepääs planeeringualale Harku teelt on
planeeringualast kirde pool algava kruuskattega tee kaudu.
Olemasolevad kergliiklusteed detailplaneeringu alal puuduvad. Planeeringuala idaosa läbib Selektor
Projekt OÜ tööga Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee. Planeeringuala läbib üldplaneeringuga
kavandatud kergliiklustee koridor.
Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harku-Rannamõisa tee (11191) kaitsevööndisse ja AS-70
keskpingeliini kaitsevööndisse.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht
7 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentide ja
projektidega
4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad
• Harju maakonnaplaneering 2030+2
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78.
Harju maakonnaplaneeringu nähakse ette elanike arvu kasvu Saue vallas 7% võrra aastaks 2040,
seda tulenevalt Tallinna tugevast keskusfunktsioonist. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata
sellele, kuidas tagada tingimused jätkusuutliku asustuse arengu säilimiseks kogu maakonnas. Harju
maakonnaplaneering näeb ette säästva arengu põhimõtetega arvestamist (kuhu kuuluvad ka
kliimamuutustega kohanemine ja leevendavate meetmete elluviimine). Säästva transpordi juures on
välja toodud infrastruktuuri parandamine ning eelistatakse asustuse koondumist ning keskuste võrgu
tugevnemist maakonnas.
• Saue valla üldplaneering3 ja arengukava4
Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Saue valla
arengukava 2022-2035 on aluseks tegevuste kavandamisel vallas.
Arengukava kohaselt iseloomustab Saue valda pendelränne ning elanikkonna kasv, kuid Tallinnast
kaugemate asulate puhulon oluline kohalike töökohtade ja teenuste olemasolu, millele oleks hea
ligipääs. Tulenevalt asukohast on Saue vald järjepidevalt kasvanud ning elanike arv on ületanud 25
000 elaniku piiri. Edasise kasvu puhul peab fookuses olema selle suunamine transpordikoridoride
(eelkõige raudtee) äärsetele aladele, kus on juba väljaarenenud taristu ja ühistranspordiühendused.
Saue valla KSH aruande kohaselt on uute tootmis- ja ärimaade paigutamine maanteede äärde ja/või
väljakujunenud tootmispiirkondade laiendusena ühtlasi suunatud raskeveokite veomarsruutide
lühendamisele ja elamualasid läbivate marsruutide vältimisele, millega kaasneb kaudne positiivne
mõju välisõhu seisundile.5
Kooskõla planeeringutega
Hanso MÜ detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži, mis hõlbustaks
seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt. Kui tegu on
ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega kaasa infrastruktuuri
ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal projektialadele toetada
efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures, mis on kooskõlas ka Harju
maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga.
2
Harju maakonnaplaneering 2030+. Leitav siit: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-
planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
3
Saue vald. Üldplaneering. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-
planeerimine/uldplaneering
4
Saue vald. Arengukavad. Leitav siit: https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve-
uuringud/arengukavad
5
Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Leitav siit:
https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering
8 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Saue valla üldplaneering näeb käsitletaval alal ette tootmismaa juhtotstarbe (vt. Joonis 2,
tootmismaa on tähistatud lilla värviga). See on kooskõlas detailplaneeringu alal kavandatava
tegevuse eesmärgiga.
Joonis 2. Detailplaneeringu ala orienteeruv asukoht (märgitud punase ringiga) Saue valla
üldplaneeringu kaardi väljavõttel
Käsitletav detailplaneeringuala ei asu looduskaitsealal kuid peab tulenevalt kaitsealuse liigi alal
paiknemisest (vt. ptk. 6.6 ) peab arvestama kaitsealuste liikide leiukohaga.
4.2. Seos projektidega
Hanso MÜ-st vahetult ida poole (jääb detailplaneeringu alale) on Saue valla ja Transpordiameti
koostööprojektina kavandatud Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee (Vatsla tee kuni Tammi tee)
rajamine.6 Kavandatava detailplaneeringuga tuleb lahendada kergliiklustee ristumiskoha projekt.
6
Saue valla teehoiukava 2022-2026 lisa (Saue Vallavolikogu 30.09.2021 määrus nr 19). Leitav siit:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0202/1017/Lisa%20-
%20Saue%20valla%20teede%20teehoiukava%202022-2026.pdf
9 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
5. Ressursside kasutamine
Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis
on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja
elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju.
Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne
vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.
Soovituslik on kasutada võimalikult suurel määral taastuva energia abil toodetud materjale,
taaskasutatavaid ehitusmaterjale ning teha seda ringmajanduse põhimõttel.
5.1. Energiakasutus
Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele,
mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning kavandatavate hoonete ja
ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia. Nimetatud tegevused ei ole
energiamahukad.
5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses 7 ja
maapõueseaduses8 toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti
ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema
sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning
pinna- ja põhjavette.
Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh
mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)
on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus
keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist
negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Soovituslik on kasutada ringmajanduspõhimõtteid ning võimalikult palju ehitusjäätmeid tuleb
suunata taas ringlusse.9Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega,
korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka
ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega.
7
Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6)
8
Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11)
9
Kliimaministeerium. Ehitusmaterjalide korduskasutus. Renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide
ringkasutuse potentsiaal. Leitav siit: Ehitusmaterjalide korduskasutus | Kliimaministeerium
10 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,
piiriülene mõju
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende
ohualasid planeeringualal ei asu10.
Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad ca 1,5 km põhjas ning kagus, vastavalt Maag Eesti AS Tabasalu
tehas ning Vedelgaas OÜ Eccua tootmine. Kummagi ettevõtte ohualad ei ulatu detailplaneeringu alani
(Joonis 3).
Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –
suurõnnetusi/katastroofe.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis
võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.
Joonis 3. Ohtlike ettevõtete ning nende ohualade paiknemine Hanso DP ala suhtes
5.4. Tegevuse kliimamõju
Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse
käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud
kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega
ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele.
Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega
10
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 21.02.2024)
11 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid
ressursse.
Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või
taaskasutatavaid materjale.
5.5. Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani 11 kohaselt toob
äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega
seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride
sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis
võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel. Lisaks kasvab tõenäosus veekogude
üleujutusteks.
Kõrgemate temperatuuride puhul võib esineda ka lokaalseid kuumasaari tumedatel ja hallidel
pindadel ja nende ümbruses (asfalt- ja betoonpindadega alad, hooned). See võib kujutada ohtu
inimese tervisele.
Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada
kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad
detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase
läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid
liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside
ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida
ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge
temperatuur, valingvihmad jms).
11
Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.
Keskkonnaministeerium
12 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6. Mõjutatav keskkond ja võimalik keskkonnamõju
6.1. Asustus
Detailplaneeringu ala asub tiheasustusalal.
Seisuga 01.01.2024 elas Vatsla külas 409 elanikku.12
Lähimad hooned (Põldmäe tee 1) jäävad planeeritavast Hanso maaüksusest loodesse ning asuvad
nimetatud maaüksuse vahetus naabruses, 2 m kaugusel. Tegu on kõrval- või tootmishoonetega.
Lähimad hooned on osaliselt kavas hõlmata planeeringualasse.
Lähim elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 5) jääb planeeringualast 90 m loodesse ning 100 m
kaugusele läände jääb elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 3). Lähim kompaktne elamuala
(Raudrohu tee ja Vilja AÜ elamud) jääb planeeritavast alast ca 370 m kaugusele edelasse. Joonis 4
näitab kõiki hoonete või muude rajatiste asukohti Hanso kinnistu suhtes 1 km raadiuses.
Joonis 4. Hooned ja muud rajatised 1 km raadiuses Hanso kinnistust
Käesoleva töö objektiks oleva detailplaneeringu realiseerimine ei too kaasa muudatusi asustuses.
12
Allikas: https://sauevald.ee/kultuur-sport-ja-kogukonnad/kogukond-ja-uritused/kulad-alevikud-linnad-ja-
asulad (vaadatud 28.02.2024)
13 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Planeeringuala keskmeks oleva Hanso maaüksus (72501:001:0508) on hoonestamata, selle
maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lõunasse ja läände jäävad 100%
sihtotstarbeta maad, vastavalt maaüksused 72601:001:1201 (hoonestamata) ja 72601:001:1409
(maaüksusel asuvad varemed). Põhjast piirneb Hanso maaüksus 100% maatulundusmaaga
(72501:001:0735, osaliselt hoonestatud tootmishoonetega). Ida pool asuvad transpordimaa
sihtotstarbega maaüksused: 72501:001:0509 (Harku kergtee L8) ja vahetult selle kõrval
72701:001:0065 (11191 Harku-Rannamõisa tee).
Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja iseloomu kavandatakse detailplaneeringuga
maakasutuse muutust maatulundusmaast ärimaaks. Saue valla üldplaneeringuga kavandatud
tootmismaa juhtotstarbega maale on lubatud kavandada ka ärifunktsiooni. Seega on tegevus
kooskõlas üldplaneeringuga ning maakasutuse muutusega kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks.
Hanso MÜ planeeringuala kirdeosas juurdepääsuteega ristuvat kergliiklusteed kavandab
Transpordiamet, kes on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus.
Planeeringu koostamisel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud
kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks,
planeeritaval kinnistul puuduvad.
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt avalikult kasutatava tee ning selle kaitsevööndiga. Ehituse ajal
tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs planeeritava maaüksuse lähedastele
maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku
omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Maakasutust on
tulenevalt detailplaneeringu eskiisist kavas muuta – maatulundusmaast saab 100% ärimaa.
6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus läheduses Harku
lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju maavarade teemaplaneeringu
uuringualale. Vt Joonis 5.
14 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Joonis 5. Harju Maardla, aktiivsed mäeeraldised ja aktiivsed uuringualad.
Detailplaneeringu realiseerimisega on tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja
juurdepääs maavarale kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas.
6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime
Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest) on seotud
ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse. Ehitustegevusega seotud
häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.
Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat,
võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja
müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne
vähene ajutine mõju keskkonnale.
Müra, joogivee ja välisõhu kvaliteedi teemasid on täpsemalt käsitletud peatükis 6.14.
6.5. Natura 2000 võrgustiku alad
Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim
Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Ei ole teada
kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et
need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
15 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.6. Kaitstavad loodusobjektid
Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva
taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht (Joonis 6). Detailplaneeringu alal ega selle
läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.
Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine
planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana
ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale.14
Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel,
peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega
(nt niisutamine vms).
13
Eesti looduse infosüsteem. Keskkonnaagentuur, 2023
14
Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv
16 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Joonis 6. Kaitsealuse III kategooria taimeliigi põõsasmarana kasvukoht planeeringuala
suhtes
6.7. Põhjavesi ja pinnavesi
Detailplaneeringu alal on põhjavesi kaitsmata (Joonis 7).
17 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Joonis 7. Põhjavee kaitstus planeeringuala piirkonnas
Detailplaneeringu alast ca 150 m kaugusel põhja pool paikneb vooluveekogu: Proosoja
(VEE1094106). Planeeringualalt saab alguse Proosojja suubuv kraav.
18 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Lähimad puurkaevud ning nende puurkaevude sanitaarkaitsealad ja vooluveekogud on näidatud
alloleval joonisel (Joonis 8). Hanso kinnistule lähimad puurkaevud (PRK0000826 ja PRK0054329)
asuvad kinnistust loodes, vastavalt 150 m ja 250 m kaugusel.
Joonis 8. Vooluveekogu, puurkaevud ning sanitaarkaitsealad Hanso detailplaneeringu ala
juures
Veevarustuse tagamiseks on esmane soovitus detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada,
kas veevarustus on võimalik tagada lähimast olemasolevast puurkaevust PRK0000826 (10 m
hooldusalaga puurkaev, ca 150 m kaugusel Hanso kinnistust) kokkuleppel omanikuga. Antud
puurkaev on sügavusega 52 meetrit ning tegu on töötava kaevuga olmevee saamiseks 15. Saue valla
üldplaneeringu alusel asub kavandatav detailplaneering ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas,
mistõttu ei ole veevarustuse tagamiseks ajutise lahendusena erandkorras uue puurkaevu rajamine
mõistlik, kuna see suurendab põhjaveereostuse riski tööstuspiirkonnas.
EELIS VEKA. Leitav siit: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-719539693 (vaadatud
15
30.04.2024)
19 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Juhul, kui olemasoleva puurkaevu veevarustusüsteemiga liitumine ei õnnestu (puurkaev pole
veevarustuse tagamiseks sobiv või ei saavutata omanikuga kokkulepet), siis tuleb uue puurkaevu
rajamisel järgida veeseaduse16 ja määruse „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise
ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa
taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,
puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“17 nõudeid.
Reovee kogumise lahendusena võib kasutada lekkekindlat kogumismahutit kuni kanalisatsioonivõrgu
väljaehitamiseni ja kinnistu kanalisatsioonivõrguga liitumiseni. Lekkekindla kogumismahuti
ehitamise ja kasutamise juures (k.a. mahuti regulaarne tühjendamine) tuleb järgida veeseaduse18 ja
Saue valla asjakohaste dokumentide (Vesi ja kanalisatsioon19, Saue valla reovee kohtkäitluse ja
äraveo eeskiri20) nõudeid. Eskiisiga kavandatud võimalik kogumismahuti asukoht ei asu puurkaevu
sanitaarkaitsealas ega puur- ja salvkaevu hooldusalas.
Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel tuleb
arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse
nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu.
Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras,
et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale
Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada
ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja
sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja
professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette.
Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee seisundile.
6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad
Planeeringuala piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse
mõju neile puudub.
6.9. Pinnavormid ja pinnas
Detailplaneeringu ala paikneb tasasel maastikul. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei
mõjuta.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete sattumise pinnasesse.
Kasvupinnase ja mulla kui loodusressursi käitlemise nõuded on käsitletud maapõueseaduses § 44
„Mullakaitsenõuded“. Kavandatav tegevus peab vastama mullakaitsenõuetele.
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv
18
https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS
19
https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/elukeskkond/vesi-ja-kanalisatsioon
20
https://www.riigiteataja.ee/akt/408062018043
20 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.10. Metsad ja kõrghaljastus
Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks.
Detailplaneeringu eskiis näeb ette kõrghaljastuse lisamist laohoonetest põhja, lääne ja lõuna poole.
6.11. Roheline võrgustik
Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Lähimad rohevõrgustiku alad jäävad
detailplaneeringu alast loode- ja põhjasuunda ca 1,5 km kaugusele (Joonis 9).
Joonis 9. Roheline võrgustik Hanso kinnistu suhtes.
6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus
läheduses kultuurimälestisi.
Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses miljöö- ja
arheoloogilise väärtusega alasid.
21 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.13. Väärtuslikud maastikud
Harju maakonnaplaneeringu ja Saue valla üldplaneeringu alusel ei asu detailplaneeringu ala
väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõju väärtuslikele maastikele puudub.
6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada ehitustegevusega seotud müra, vibratsioon, välisõhu
kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.
Lähtuvalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende
transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning
mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti.
6.14.1. Müra ja vibratsioon
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse
§ 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr
71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra normtasemed.
Tabel 1. Müra normtasemed21
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
21
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1
22 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;
² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;
³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra
sihtväärtust;
⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;
⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.
Ehitustööde käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Vastavalt määruse nr
71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib
teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.
Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normikohast taset.
Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 dBA-ni (Joonis 10)22. Ehitusaegse müra
puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja
vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks.
Detailplaneeringu ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse.
Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. (Joonis 10).
Joonis 10. Ehitusmasinate müratasemed23
22
Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download
23
Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download
23 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest avatud maastikul.
Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele piirnormile 24 200-300 m
kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja bulldooseri puhul, (Joonis 10)25.
Projektialal vahetusläheduses paikneb asulaid (Vatsla küla) ning hooneid, seetõttu esineb projekti
ehitamise ajal ajutiselt müra ning vibratsiooni häiringuid. Tulenevalt laohoonete kasutamise
eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema
ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset.
Lähimate elamute puhul (vt pt 6.1) tuleb arvestada võimaliku ajutise mõjuga ehitusest tingitud müra
ja vibratsiooni näol.
Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol.
6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile
Planeeringualale lähemate puurkaevude paiknemine vt Joonis 8.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate
masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb
kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks,
et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju
põhjavee (joogivee) kvaliteedile.
Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib
avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Arvestada tuleb ka võimaliku suurenenud riskiga
põhjaveereostusele, mida on kirjeldatud peatükis 6.7.
6.14.3. Välisõhu kvaliteet
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu
saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes
hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja
minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“26.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu
saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava
tehnika valikuga.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
24
määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
26
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023278?leiaKehtiv
24 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
7. Kokkuvõte ja järeldused
Teabedokument KSH eelhinnangu andmiseks on koostatud Hanso maaüksuse DP eskiisi ja avalikest
andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole täpselt
selge hoiustatava tehnika iseloom.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju
maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee rajamisega ja riigimaantee uuendamisega
planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha
lahendus detailplaneeringu koostamise käigus ning koostöös Transpordiametiga.
Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub
III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse
peatükis 6.6 esitatud meetmeid ja lahendusi. Veevarustuse kavandamisel on eelistatud lahendus
liitumine lähedalasuva puurkaevu veevarustussüsteemiga.
Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töö
esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele,
heaolule ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust,
sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on
lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Kuigi tulenevalt sõidukite/masinate hoiustamisest ning
potentsiaalselt kasvavast lokaalsest häiringust tulenevalt sõidukite/masinate transpordiga on mõju
lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult transpordi tegevuse ajal.
Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse õigusaktide ja standardite
nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole.
25 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
8. Kasutatud materjalid
• Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/
• Hanso MÜ detailplaneeringu eskiis
• Harju maakonnaplaneering 2030+
• Saue valla üldplaneering
• Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.
Keskkonnaministeerium
• Keskkonnamüra juhend. Keskkonnaamet, 2023
• Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, kinnitatud keskkonnaministri 17.01.2012. a.
käskkirjaga nr 75
• Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium,
2019
• EELIS
• KOTKAS register
• Kultuurimälestiste register
• Maa-ameti kaardirakendus
Viiteid kasutatud materjalidele on lisatud ka dokumendi teksti joonealusena.
26 / 26
1:750 VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS
rekonst ridor
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD
maante rimise
TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
ko
ruee
PÕLDMÄE Rekonstrueeritav mahasõit OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508)
e
TEE 1 maanteelt 11191 KATASTRIPIIR
OLEMASOLEV (täpne lahendus sõltub
Transpordiame ngimustest) PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK
HOONESTUS
VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT
PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP):
KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA
SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV
Kergliiklusteega ristumine KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES
täpsustatakse
Hoone 1 detailplaneeringus OLEMASOLEV HOONESTUS
2,276 m2 ehi sealune pind kuni 2280 m2
26.0
2K suletud brutopind kuni 4560 m2
8.0
PLANEERITAV UUS HOONESTUS
korruste arv kuni 2 KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST
kõrgus maapinnast kuni 9 m KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA
87.5
14.0
võimalik / GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS
puurkaevu ja
pumplahoone
asukoht VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT
Hoone 2
ehi sealune pind kuni 2280 m2
2,276 m2
26.0
suletud brutopind kuni 4560 m2 VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD
2K korruste arv kuni 2
kõrgus maapinnast kuni 9 m POS NR
11191 maa
P1 hoonete arv
krundi pindala
15407 2 4560 ehi sealune pind
maapealne
korruselisus 2 P58* Ä100 sihtotstarve
ntee
AS
P1
-70
parkimiskohtade arv
kaitsevöön
kes
15407 2 4560 * parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord
kp
selgub detailplaneeringu koostamise käigus
2 P58* Ä100
ing
elii
OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED
Poten ll
nk
diga
fru cosaa
ait
sev
III kategooria kaitsealune liik
Poten lla fru cosa (põõsasmaran):
öö
võimalik reovee kogumismahu asukoht kaitsemeetmed või ümberistutamine
nd
lahendatakse detailplaneeringus
iga
11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee
kaitsevöönd
Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt
muudetav riigitee koridor
võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht:
tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga
arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2 AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd
mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus)
PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS
ASUKOHT MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL
PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS
SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS
GSPublisherEngine 0.7.100.100
Tabasalu
Juuliku
Tammi DP
0+
00
Kogujatee
K3.2 0+
25
0+
50
0+
75
1+0
0
1+2
5
1+5 Tabasalu
0 viadukt
1+7
5
2+
00
2+
25
2+
502
PK14
0+
+6
+50
0
00
4+0
0+
0
25
PK1 4
+50
0+5
R3.5
0
3+00
Proj mp kaabel,
0+7
L=101m
PK14
PK12
+50
+50
5
2W
2
8+00
1
+00
1+001
PK129
PK14
2W
+080
1
+50
+50
2+68
0+0
1+00
0
+00
2W
16+5
1
0
PK140
0+2
PK130
0+25
2+50
16+7 5
5 r7
ee tunnel n
+50
+50
17+0 0+5
Jalgt
2W2
0 0
+00
+00
17+2
PK139+0
0+7 2W2
PK131+0
5 5 1+7
0+50
5
2+25
2W
17+5 2W2
0 1+50
+50
+5 0
2
17+7 1+0
PK138+1+00
PK132+00
2+00
5 0 1+25
2W
18+00
0
0
2
2W
PK137+00
PK133+00
1+00
+50
+50
2W2
0+7
18+25
2
2+00
PK134+00
PK136+00
0+75
PK135+00
2W2
+32
25
R3.6
5
18+50
/
0+0 4+245
0+50
+50
+50
20+00 0
2+25
2
18+75
20
W2
0+25 4+00
2W
+00
+5
+50
1+5
19+00
1+00
/
2
1+75
5+0
3+75
+50
+50
0
2W2
75
0
19+25
0
19+
2
3+50
2W2
W2
19+50 R3.4
2+50
2W2
/
~ 3+25
1+7
2W2
0+
1+2
2W2
0
25
5
1+5
5
0
2
3+0
~ 2W2
W2
0+5
0
/
1+ 2W2
5
2+0
2+7
0 5
2+75
~
25
/
2W
1+
20
2W
0
P
/ 2
AR
2
1+7
50
0+75
KIM
~ ~ ~
R=KO*HT .66 L=5
2+
/
~ ~ ~ ~ ~~ ~~ ~ ~
5
IS
0
A=3
1+0 0+00 2W
G/1
/
22+W22
2
A31
L=12
2+0 0+75 0+25
3+00
0 0+50 /
~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~
5
25
46.5 .00
/ G1
uus tugipost, 2+25 0+75
A=3 0.00 L=
2W
2+
0+50
/ G1
1+00
R=22
8
/
~ ~ ~
2
1+00
0+25
G1
0
L=94m 2+50
31.66
~
/
Harku oja
2
2+75
~
-0+00
3+07
3+00
0
W2
2+5
Kogujatee
0
143
L=50 78.09
1+
K3.1
2+0
2W
3+25
~
0
1+25 sild
G1
25
+26.7
1+50
/
2
A=33 .00 L=14
.00 142+
1+75
14
~ ~
R=22
2W
~
2+00
9
2+25
ARKIMISKOH
~
2
TA
2+50
1.66
1+50
00
2+7
G1
2W
1+75
1+50 1+75 G1 2+75
/
1+25 2+00
G1
3+00
2
~
L=50 8.09
76.7
G1
1+00 2+25 3+25
5
G1
3+50
2W
2+50 G1 3+50
2+75 G1
3+75
2
9
0+75
.00
G1
3+00 G1
3+25 4+00
20 PARKIM
7
/
G1 ISKOHTA
1+75
2W2
3+50 G1
+50 4+25
3+0
G1
1+50
3+75 G1 6m
2W
0 4+00 G1
4+25 R3.3
2
G1
4+50
0
G1
5 4+50 G15m
/
3+75
4+75
0+2
G1
5+00 G1 4+75
2W2
5+25
2+00
G1
5+00 2W2
3+2
2W2
1+25
0 5+50
+0
2W2
/
-0 5+25 2W2
5
2W2
5+75 2W2
2W
5+50 2W2
4+00
Vilipi tee
2W2
2
6+00 2W2
20 PARKIMISK
5+75
/
2W2
2+25
2W2 10 PARKIM
6+25
3+5
2W2 ISKOHTA
1+00
6+00
6+50
0
OHTA
6+25
/
6+75
4+25
6+50
7+00
2+50
3+
6+75
/
0+75
7+25
75
7+0 R3.2
15 PARKIM
7+50 0
4+50
7+75
/
7+25
4+
ISKOHTA
15 PARKIM
7m
2+75
7+50
7m ISKOHTA
8+00
0
7+75
0
8+00
0+50
8+ 8+25 8+50
25
/
34
4+
8+75 25
4+75
36m
K1
9+00
3+00
8+
4+
0+25
55m
K1
50
9+25 50
46m
4+
0+
5+00
75
3+022
K1
8+
10 PARKIM
0
ISKOHTA
9+5
75
0+00
5 PARKIM
ISKOHTA
5+
0
00 20 PA
0+
P=1
RKIM
ISKO
5
HTA
2
9+
9+
5
5+25 5+39
75 5+
00
25
K1
10+25 10+39
0+
10+00
50
9+2
5+5
0
5 9+44
5+65
0+
75
P=
5
K1
Ko
nto
Kogujatee
1+0
r
P=
K3.1
0
7
1+2
P=4
R3.1
P=
51+
46
R3.0
3
K1
4
6m
Too
5m
tmis
hall
20
m
3m
P=
Juhani 5 ja
12
17,
5m
15m
43m Juuliku Lehtede jaotusskeem
AP-1
AP-2
Tabasalu
AP-4 Jalgtee tunnel
Kardiraja DP m
7,8
AP-3 nr 5 AP-7
22m Jalgtee tunnel Tabasalu
P=
nr 6
~ ~
77
Jalgtee tunnel eritasandiline
Katastri AP-5 eritasandiline
2m 30m nr 1
AP-6
4m
Projekteeritud A/B kate ~ ~ Projekteeritud K Laagri
Jalgtee tunnel
nr 3
4m
Projekteeritud kogujatee A/B kate ~
2W1 ~
2W1 Projekteeritud MP kaabel
eritasandiline
nr 1
Harku
eritasandiline
Jalgtee tunnel
Projekteeritud jalgtee A/B kate Puurkaevu sanitaarkaitseala 2W2 2W2 Projekteeritud KP kaabel nr 2 Jalgtee tunnel
Projekteeritud maa-alune nr 4 Jalgtee tunnel
235
G1 G1 Jalgtee tunnel
gaasitorustik nr 7 nr 8
m
/ / Projekteeritud sidekanali-
Kaitstav loodusobjekt satsioon
Alusmaterjalina kasutatud Maa-ameti avaandmeid, 2019a
Perspektiivne teemaa piiri TELLIJA
MAANTEEAMET
OBJEKT
Projekteeritud bussipeatus MTR reg. nr : EEP003348
reg kood 12503887 TEL002841
DP Kehtestatud detailplaneering
Tel 56 565 000,
[email protected]
PROJEKTEERIJA ALLKIRI JOONISE NIMETUS
DP Koostamisel detailplaneering
E. Potisepp 18.12.2019
VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI Asendiplaan
E. Potisepp 18.12.2019 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP REV
PROJEKTIJUHT ALLKIRI
18.12.2019 P19017 AP-5 Eskiis 1:2000 0
Saue Vallavalitsus Teie 29.10.2024 nr 5-1/6/2024-1
[email protected]
Kütise tn 8 Meie 03.12.2024 nr 7.2-2/24/18624-2
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Seisukohtade väljastamine Hanso
maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks
Olete Transpordiameti poole pöördunud Saue Linnavalitsuse 23 oktoober 2024 korraldusega nr
979 algatatud Hanso kinnistu (72501:001:0508, pindala 15407.0 m², sihtotstarve maatulundusmaa
100%) ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise korraldusele vastavalt.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Hanso kinnistu maasihtotstarbe muutmine, põhieesmärgiga kahe
laohoone püstitamiseks. Määrata detailplaneeringu üldised maakasutustingimused ning
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline
lahendus ( vt lisa 1).
Planeeritav ala külgneb riigitee nr 11191 Harku-Rannamõisa tee (edaspidi riigitee) km 1,46-1,59.
Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6085 autot ööpäevas. Võttes aluseks
ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr
71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks
järgnevalt.
1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7.
Planeeringualale on tagatud juurdepääs teeregistris olevalt riigitee km 1,596 ristumiskohalt.
Tulenevalt planeeringu eesmärgist tuleb hinnata uusarendusest lisanduva liiklussageduse ja
kooseisu mõju riigitee läbilaskevõimele. Analüüsida liiklusohutuse seisukohast (k.a
bussipeatused) olemasoleva ristumiskoha asukohta ja läbilaskevõimet arendusalalt lisanduva
liikluse suunamisel riigiteele. Pöördeliiklussageduse kasvu puhul peame vajalikuks
ristumiskoha nihutamist lõuna poole, mis parandab oluliselt ristmiku nähtavust vasakule
olukorras, kus peatuses on buss või bussi ootavad reisijad. Arvestada, et planeering on
ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse
planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks
(vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik
(PlanS § 4 lg 6).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Joonis 1. Ristumiskoht riigitee km 1,596 (väljavõte Maa-ameti geoportaalist)
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala kavandada
väljapoole teekaitsevööndit.
4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja manööverdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide, lisa 1 tabel
18, lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel
näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide ( parkla, tehnorajatis jms)
kaugused riigitee katte servast.
13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks. Seletuskirjas kirjeldada
2 (3)
ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda
Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.
Täiendavalt informeerime, et Transpordiameti tellimusel on koostatud Selektor OÜ töö nr P19017
„Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0
eskiisprojekt“, mis käsitleb Harju maakonnaplaneeringus ja Harku valla üldplaneeringus määratud
oluliselt muudetava riigitee ümberehitamise ruumivajadust ja põhimõttelist lahendust. Tegemist
on eskiisiga ning projekti järgnevates staadiumites täpsustatakse lahendusi. Planeeringu
koostamisel ja ellu viimisel tuleb arvestada, et tulevikus muutuvad oluliselt juurdepääsu
lahendused planeeringualale ( vt lisa 2).
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1.Vatsla küla Hanso kinnistu eskiisettepanek
2. AP-5 Asendiplaan.pdf]
Rita Źereen
5120275,
[email protected]
3 (3)
Töö number nr 36-202407
Saue vallas Vatsla külas Hanso
katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Seisuga: 12.02.2026
Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus
Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald
Planeerija/projektijuht Koordinaator
Evely Ehrpas Jaanus Aavik
[email protected] [email protected]
Plannum OÜ
www.plannum.ee
Tartu mnt 84a, Tallinn
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5
B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10
4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 12
4.4.1. Liiklusuuring ............................................................................................................................................. 13
4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 13
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 13
4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 14
4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 16
4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16
4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 16
4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 17
4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 17
4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 17
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 18
4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18
4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 20
4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 20
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................21
C – LISAD ...................................................................................................................................................23
D – JOONISED ............................................................................................................................................25
E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 „Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;
2. Transpordiameti 03.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/18624-2 „Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse
detailplaneeringu koostamiseks“.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla
Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
„Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);
„Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu
võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);
„Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“;
Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“;
Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“;
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;
Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani
koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid.
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine tootmishoonete
ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi,
haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha.
Planeeringuala moodustab:
Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa.
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse
kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja
analüüs
Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma
3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga
(vaata Skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.
Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud
maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood:
120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse
hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad
looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud
üksikelamu ning lauda varemed.
Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka
katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel
planeeritavast alast (peatus „Laabi“).
Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus
km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja
autobussid 4% (290), autorongid 3% (216).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng
Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi
paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis-
ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa.
Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase
kontuuriga.
„Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise
tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale
liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud
reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad
tiheasustusega alade piiridega. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel
aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute
katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise
kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja
ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks
lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat
kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist,
kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid, küll
aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused
(käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):
hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua
uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;
tupiktänavaid reeglina ei kavandata;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid
üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);
tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65%
planeeritavast alast;
tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik
miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema
krundi kohta 3 või enam puud.
Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine
olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega
suuruse muutmist. Ärimaa sihtotstarve on lubatud siis, kui toimub liitumine ühisvee- ja -
kanalisatsioonisüsteemiga (üvk-ga).
Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed
Plan. maakasutuse
Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp
sihtotstarve katastriüksuse
nr suurus, m² liikide kaupa
liikide kaupa
Krunt pos 1 15 407 TL 0-100% ja/või ÄK, ÄV, ÄB 0-100%* T ja/või Ä 0-100%*
Selgitus:
TL- hoidla ja laohoone maa;
T- tootmismaa;
ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa;
ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa;
ÄB- kontori- ja büroohoone maa;
Ä- ärimaa.
*Ärimaa sihtotstarve on lubatud, kui toimub ühinemine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga.
4.2. Kavandatav ehitusõigus
Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni nelja 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete tootmishoone rajamiseks.
Käesoleva planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne)
garaazid, aga kui liitutakse üvk-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Plan. hoonestusala on
kavandatud planeeringualast põhjas asuvast Põldmäe tee 1 ja lõunas asuvast Järvesilma katastriüksuse
piirist 4 m kaugusele, idaküljes järgib hoonestusala tee kaitsevööndit ning jääb seetõttu 14,6 m kuni 18,1 m
kaugusele plan. krundi piirist ning lääneküljes jääb hoonestusala 20 m kaugusele plan. krundi piirist.
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide
valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna
arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad
väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Planeeritava krundi ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m²
ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on
hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11
ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool
hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud
asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama
kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis.
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel
Plan. hoone suurim
Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim
Krundi pos nr lubatud kõrgus plan.
ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus
maapinnast, m
Krunt pos 1 6160 4 9 2
Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete
püstitamine hoonestusalast välja.
Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:
Hoonestusviis: lahtine;
Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;
Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;
Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;
Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele;
Keelatud on rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega
freeskantpalgil;
ühes piirkonnas tuleb üldjuhul kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate
hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45º ja 50º) või suurt katusekallete
vahelduvust;
Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde
suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel
arvestada nähtavuskolmnurgaga;
Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja rajatiste (sh piirdeaedade) arhitektuurne ja
esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;
Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb
lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha
looduslikust eripärast;
Uue hoone projekteerimisel peab hoonestuslaadi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate
hoonetega.
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded
Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele
ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran
(Potentilla fruticosa)).
Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki
juurdepääs. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse
hooneprojekti koosseisus.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele
jäätmekäitlejale. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Olmejäätmed tuleb käidelda
vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise
korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava
ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjas“.
Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim
kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada
nähtavuskolmnurgaga.
Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku-
Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Riigiteelt uue ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda
Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne
parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga
on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad.
Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust
vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete
tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida
looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel
manööverdamist ei ole ette nähtud.
Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud ehitusseadustik (edaspidi EhS) §71 kohane avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd 30 m sõidutee äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna. Tee kaitsevööndis on keelatud
tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS
§ 70 lg 3. Hoonestusala on kavandatud väljapoole teekaitsevööndit.
Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt
teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse
nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest:
1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti
tuvastamist;
2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib
määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Nähtavuskolmnurgad on joonisele 3- „Põhijoonis“ kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu
võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:
Teeandmiskohustusega ristmik-
peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h;
liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas);
ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus
LN1= 230 m.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb
EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.
4.4.1. Liiklusuuring
Planeeringu koostamise käigus on ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 01.03.2025 teostatud liiklusuuring (töö nr
ERC/06/2025).
Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009.
aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas.
Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Tööpäeviti on liiklussagedus
sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes
hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa
poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h.
Käesoleva detailplaneeringu alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 58 parkimiskohta. Käesoleval juhul
on eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit. Aastas keskmiselt lisandub 170 a/ööp.
Detailplaneeringu genereeritud täiendava liikluse puhul on arvestatud, et pöördeliiklus jaguneb võrdselt
mõlemas suunas. Tipptunni aegne liiklus on üldjuhul 10% AKÖL-st, seega tipptunnil liigub DP alale või sealt
ära alla 20 sõiduki.
Vastavalt tee projekteerimise normidele võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku
kavandada lihtristmikuna, kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku
teega. Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või
vasakpöörde rajamise vajadus puudub.
4.5. Planeeritud tehnovõrgud
Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks
lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt
veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid
töötajaid, küll aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla
baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on
R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise
ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.
Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (lekkekindel kogumismahuti).
Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine.
Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE
märgisega), mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks
tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee
kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba
omavalt ettevõttelt.
Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda.
Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!
4.5.2. Sademeveelahendus
Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud
immutada ennekõike oma krundi piires, lisaks tuleb rajada drenaažisüsteem, mille eesvooluks oleks Põldmäe
tee 2 (72701:001:0829) ja Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) katastriüksustel olevad kraavid. Töpne
kuivendussüsteemi lahendust antakse projekti koostamise käigus. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega
pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda
veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee
imbumine naaberaladele. Parklast kogutav sademevesi tuleb puhastada liiva-õli püüduris.
Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme.
Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke
ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.
Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada.
Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid
kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.
SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi,
kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete
vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid. SUDSi kaudu
võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues
ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti,
reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud
looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning
suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks
kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi
konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva
arendus- või linnapiirkonnaga.
Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused
Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:
Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud
taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida,
parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab
sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime
tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15
tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud
soojus;
Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud
konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke
omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja
puhastab linnakeskkonna õhku.
Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise
võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada
(näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub
sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi
reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi
lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski
meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus
lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures
tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase
filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava
sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest
enne vee kasutamist.
Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi
pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal.
Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist
mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid,
seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.
Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum
või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel
aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel,
puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.
Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett
läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt
tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist,
ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei
võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka
vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi
alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis
täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning
seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.
Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud
külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist,
filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli
eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea
pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse
„kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna
(näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba
puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed
püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud
äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.
Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat
sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks
paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse
sademeveesüsteemi komponenti.
Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja
puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse
ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või
killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada
loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või
parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.
Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee
ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak
hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on
seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks
osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda
saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi
mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude
ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.
Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate
sadude ajal ja vahetult pärast neid.
Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee
muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
4.5.3. Vertikaalplaneerimine
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse
tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute
olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr
484882 (vt C- Lisad, lisa 2).
Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1
(72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani.
Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis
on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette
maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on
näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna.
Elektrilevi OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.5.5. Sidevarustus
Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 27.11.2024 väljastatud tehnilised
tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17
Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases
paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni
põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065)
paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus
plan. sidekanalisatsiooni põhitrass.
Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist;
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd
olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;
Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";
Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";
Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine“;
Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks
liinirajatiste kaitsevööndis";
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise
ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;
Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest
nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja
nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
sideehitist.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
4.5. . Välisvalgustus
Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus.
Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri
ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust
vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka
liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel
lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes.
4.5.7. Küttelahendus
Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning
selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda
keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.
4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS
812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud)
kasutusviisi alla.
Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse
hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt
on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete
tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³).
Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega
EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub
ehitusprojekti koostamise staadiumis.
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus
piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde
suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada
nähtavuskolmnurgaga. Tagada piirete korrashoid.
Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses
mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,
lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
4.7. Keskkonnatingimused
OÜ Skepast & Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks.
Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1.
Kokkuvõte:
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja
maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle
anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi
ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused
pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad,
mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja
kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju
ette näha.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Avariiolukorrad
Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete
töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse
ehitusaegse järelevalvega.
Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid
planeeringualal ei asu.
Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid
ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.
Tegevuse kliimamõju
Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus
ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on
antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle
tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad
laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada
sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse.
Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid
materjale.
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada
kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad
detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase
läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada
rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate
rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt,
et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad
jms).
Kaitstavad loodusobjektid
Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi
põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud
I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.
Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine
planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine
detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub
vastavalt kehtestatud korrale.
Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt
tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).
Mõju joogivee kvaliteedile
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate
puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste
killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete
imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.
Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda,
kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Välisõhu kvaliteet
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks
võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev
tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika
vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada
niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust.
Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
Keskkonnatingimused:
Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine
planeeringuala siseselt;
Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja
põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb
pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste
käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka
põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või
killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete
sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke
tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;
Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;
Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskiri“;
Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada
valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on
valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse
reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.
Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning keskkonnaministri
03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta
esitatavad nõuded” määratud norme. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud
leevendusmeetmete rakendamiseks.
4.7.1. Jäätmed
Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine
antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele
jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo,
hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning
jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
4.7.2. Põhjavesi
Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata
potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse
planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega.
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu
omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele
põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude
nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju
põhjustanud tegevus lähtus.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub
huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras
planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
Riigiteelt uue ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha
ehitamiseks;
Vajadusel taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda
ehitusload nende ehitamiseks;
Vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;
Riigitee ristumiskoht tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
Ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt hoonete ehitamiseks;
Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid võrguvaldajale tasuta
üle;
Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete kasutusloa taotluse esitamist;
Hoonete kasutuslubade väljastamine.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23
C – LISAD
Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.04.2024;
Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882;
Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 27.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545;
Lisa 4. Liiklusuuring. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, koostaja ERC
Konsultatsiooni OÜ 01.03.2025, töö nr ERC/06/2025.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25
D – JOONISED
Joonis 1. Asukohaskeem
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Põhijoonis M 1:500
Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27
E – KOOSKÕLASTUSED
Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta
Projekteerija märkused
Kooskõlastuse originaali
Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste
asukoht
täitmise kohta
Projekt kooskõlastatakse märkustega: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja 4.5.5.
ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja
säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;
Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk
8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73
(25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
Telia Eesti AS Nr 39425482 tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
1. (Dmitri Kirsanov) 29.01.2025 nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
maaomanikule/juhendid;
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata
keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise
kaitsevööndis tegutsemiseks.
Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk
(Marge 1076458848 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.4.
2.
Kasenurm) 30.01.2025
Huvitatud isik Kooskõlastatud. Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad.
3. 12.05.2025
(Kalle Suitslepp)
Töö number 24000022
Tellija OÜ Betoonikoda
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 30.04.2024
Teabedokument Vatsla külas
Hanso MÜ (72501:001:0508)
detailplaneeringu KSH
eelhinnangu andmiseks
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Versioon 2
Kuupäev 30.04.2024
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
2 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Sisukord
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 4
1. KSH EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................... 5
2. KAVANDATAV TEGEVUS................................................................................................................... 6
2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................6
2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......................................................................................................6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................... 7
4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDE JA PROJEKTIDEGA
.................................................................................................................................................................... 8
4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad .............................................................................................................8
4.2. Seos projektidega ..........................................................................................................................................9
5. RESSURSSIDE KASUTAMINE ........................................................................................................10
5.1. Energiakasutus .............................................................................................................................................10
5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................................................ 10
5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju11
5.4. Tegevuse kliimamõju..................................................................................................................................11
5.5. Kliimamuutustega kohanemine ..............................................................................................................12
6. MÕJUTATAV KESKKOND JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU ............................................13
6.1. Asustus ............................................................................................................................................................13
6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused14
6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................14
6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................................................15
6.5. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................................................15
6.6. Kaitstavad loodusobjektid.........................................................................................................................16
6.7. Põhjavesi ja pinnavesi ................................................................................................................................ 17
6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...........................................................................................................20
6.9. Pinnavormid ja pinnas................................................................................................................................ 20
6.10. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................................................21
6.11. Roheline võrgustik .......................................................................................................................................21
6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad .................................................21
6.13. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................................. 22
6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ..................................................................22
6.14.1. Müra ja vibratsioon .....................................................................................................................................22
6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile ........................................................................................................................24
6.14.3. Välisõhu kvaliteet.........................................................................................................................................24
7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ......................................................................................................25
8. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................26
3 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärk on otsustajale teabe andmine kaasneva keskkonnamõju kohta
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajaduse kaalumiseks ja
eelhinnangu andmiseks.
OÜ Betoonikoda soovib detailplaneeringu algatamist, et taotleda ehitusõigust kuni kahe laohoone
ehitamiseks Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso maaüksusel (72501:001:0508).
Käesoleva töö koostamise aluseks on „Vatsla küla Hanso MÜ (72501:001:0508) DP algatamise
ettepaneku” põhijoonise eskiis (29.01.2024 versioon).
Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja vanemkonsultant
Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu algatamise eskiisiga
kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning
antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise ja
negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada
tugimaterjalina detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse hindamisel.
4 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
1. KSH eelhindamise õiguslikud alused
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.
KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu
lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma
eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju
eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud
tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 2 1).
PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu (DP) eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine
ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate
ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 tuleb kaaluda KSH algatamise
vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS-e § 6
lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tegevust.
KSH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS),
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar,
täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend).
Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KSH-d. KSH algatatakse, kui
planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Planeeringualal kehtib
Saue valla üldplaneering.
Käesolev KSH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning
täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. i Teabedokument on koostatud DP
eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal.
KeHJS-e § 33 lg 3 punktist 1 lähtuvalt on teabedokumendi koostamisel lähtutud strateegilise
planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Silmas on peetud, et:
• DP algatamine ja koostamine loob eeldused üldplaneeringuga kavandatava tegevuse
elluviimiseks, kuid see on vastavate otsususte tegemise esimene etapp. Ehitiste rajamise
nõudeid täpsustatakse edaspidi projekteerimise ja ehituslubade väljastamise etapis.
• DP koostamise üheks aluseks on Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu
28.06.2021 otsusega nr 40.
Eelhinnangu annab otsustaja, kes selgitab välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH
algatamine või mitte. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib otsustaja enne otsuse tegemist DP
lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.
1
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
5 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
2. Kavandatav tegevus
2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Kavandatava tegevuse eesmärk (omaniku soov) on Vatsla külas Hanso MÜ kinnistule
(72501:001:0508) detailplaneeringu (DP) algatamine ja ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone
ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone
ehitamiseks.
Laohoonete kasutusprofiiliks on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž (veesõidukid, matkaautod,
mootorrattad jne).
2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Eskiisi kohaselt on kavandatavate hoonete ehitisealune pind kuni 4560 m2 (2 x 2280 m2). Hooned
on kuni kahekorruselised. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada naabruses olevate olemasolevate
hoonetega Põldmäe tee 1 aadressil. Lisaks on eskiisi kohaselt planeeritava maaüksuse lääneservale
kavandatud võimalik puurkaevu ja pumplahoone asukoht ning kagupoolsesse nurka võimalik reovee
kogumismahuti asukoht.
Detailplaneeringu ala asub Harku-Rannamõisa tee rekonstrueerimise koridoris. Võimalik
hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava kergliiklustee planeeringut. Täpsem
ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks jääb planeeringualasse rekonstrueeritav
mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus sõltub Transpordiameti tingimustest.
Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord
selgub detailplaneeringu koostamise käigus.
Eskiisi kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse
kavandatud kõrghaljastus (puud, põõsad).
6 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
3. Olemasoleva olukorra kirjeldus
Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas (Joonis 1). Planeeringuala
keskmeks oleva Hanso MÜ pindala on 15 407 m2.
Planeeringuala asub kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee
ääres, mis ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa-
Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Juurdepääs planeeringualale Harku teelt on
planeeringualast kirde pool algava kruuskattega tee kaudu.
Olemasolevad kergliiklusteed detailplaneeringu alal puuduvad. Planeeringuala idaosa läbib Selektor
Projekt OÜ tööga Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee. Planeeringuala läbib üldplaneeringuga
kavandatud kergliiklustee koridor.
Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harku-Rannamõisa tee (11191) kaitsevööndisse ja AS-70
keskpingeliini kaitsevööndisse.
Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht
7 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentide ja
projektidega
4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad
• Harju maakonnaplaneering 2030+2
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78.
Harju maakonnaplaneeringu nähakse ette elanike arvu kasvu Saue vallas 7% võrra aastaks 2040,
seda tulenevalt Tallinna tugevast keskusfunktsioonist. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata
sellele, kuidas tagada tingimused jätkusuutliku asustuse arengu säilimiseks kogu maakonnas. Harju
maakonnaplaneering näeb ette säästva arengu põhimõtetega arvestamist (kuhu kuuluvad ka
kliimamuutustega kohanemine ja leevendavate meetmete elluviimine). Säästva transpordi juures on
välja toodud infrastruktuuri parandamine ning eelistatakse asustuse koondumist ning keskuste võrgu
tugevnemist maakonnas.
• Saue valla üldplaneering3 ja arengukava4
Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Saue valla
arengukava 2022-2035 on aluseks tegevuste kavandamisel vallas.
Arengukava kohaselt iseloomustab Saue valda pendelränne ning elanikkonna kasv, kuid Tallinnast
kaugemate asulate puhulon oluline kohalike töökohtade ja teenuste olemasolu, millele oleks hea
ligipääs. Tulenevalt asukohast on Saue vald järjepidevalt kasvanud ning elanike arv on ületanud 25
000 elaniku piiri. Edasise kasvu puhul peab fookuses olema selle suunamine transpordikoridoride
(eelkõige raudtee) äärsetele aladele, kus on juba väljaarenenud taristu ja ühistranspordiühendused.
Saue valla KSH aruande kohaselt on uute tootmis- ja ärimaade paigutamine maanteede äärde ja/või
väljakujunenud tootmispiirkondade laiendusena ühtlasi suunatud raskeveokite veomarsruutide
lühendamisele ja elamualasid läbivate marsruutide vältimisele, millega kaasneb kaudne positiivne
mõju välisõhu seisundile.5
Kooskõla planeeringutega
Hanso MÜ detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži, mis hõlbustaks
seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt. Kui tegu on
ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega kaasa infrastruktuuri
ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal projektialadele toetada
efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures, mis on kooskõlas ka Harju
maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga.
2
Harju maakonnaplaneering 2030+. Leitav siit: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-
planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/
3
Saue vald. Üldplaneering. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-
planeerimine/uldplaneering
4
Saue vald. Arengukavad. Leitav siit: https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve-
uuringud/arengukavad
5
Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Leitav siit:
https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering
8 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Saue valla üldplaneering näeb käsitletaval alal ette tootmismaa juhtotstarbe (vt. Joonis 2,
tootmismaa on tähistatud lilla värviga). See on kooskõlas detailplaneeringu alal kavandatava
tegevuse eesmärgiga.
Joonis 2. Detailplaneeringu ala orienteeruv asukoht (märgitud punase ringiga) Saue valla
üldplaneeringu kaardi väljavõttel
Käsitletav detailplaneeringuala ei asu looduskaitsealal kuid peab tulenevalt kaitsealuse liigi alal
paiknemisest (vt. ptk. 6.6 ) peab arvestama kaitsealuste liikide leiukohaga.
4.2. Seos projektidega
Hanso MÜ-st vahetult ida poole (jääb detailplaneeringu alale) on Saue valla ja Transpordiameti
koostööprojektina kavandatud Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee (Vatsla tee kuni Tammi tee)
rajamine.6 Kavandatava detailplaneeringuga tuleb lahendada kergliiklustee ristumiskoha projekt.
6
Saue valla teehoiukava 2022-2026 lisa (Saue Vallavolikogu 30.09.2021 määrus nr 19). Leitav siit:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0202/1017/Lisa%20-
%20Saue%20valla%20teede%20teehoiukava%202022-2026.pdf
9 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
5. Ressursside kasutamine
Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis
on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja
elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju.
Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne
vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel.
Soovituslik on kasutada võimalikult suurel määral taastuva energia abil toodetud materjale,
taaskasutatavaid ehitusmaterjale ning teha seda ringmajanduse põhimõttel.
5.1. Energiakasutus
Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele,
mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning kavandatavate hoonete ja
ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia. Nimetatud tegevused ei ole
energiamahukad.
5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses 7 ja
maapõueseaduses8 toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti
ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema
sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning
pinna- ja põhjavette.
Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh
mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne)
on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus
keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist
negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Soovituslik on kasutada ringmajanduspõhimõtteid ning võimalikult palju ehitusjäätmeid tuleb
suunata taas ringlusse.9Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega,
korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka
ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega.
7
Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6)
8
Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11)
9
Kliimaministeerium. Ehitusmaterjalide korduskasutus. Renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide
ringkasutuse potentsiaal. Leitav siit: Ehitusmaterjalide korduskasutus | Kliimaministeerium
10 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,
piiriülene mõju
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende
ohualasid planeeringualal ei asu10.
Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad ca 1,5 km põhjas ning kagus, vastavalt Maag Eesti AS Tabasalu
tehas ning Vedelgaas OÜ Eccua tootmine. Kummagi ettevõtte ohualad ei ulatu detailplaneeringu alani
(Joonis 3).
Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –
suurõnnetusi/katastroofe.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis
võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.
Joonis 3. Ohtlike ettevõtete ning nende ohualade paiknemine Hanso DP ala suhtes
5.4. Tegevuse kliimamõju
Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse
käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud
kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega
ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele.
Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega
10
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 21.02.2024)
11 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid
ressursse.
Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või
taaskasutatavaid materjale.
5.5. Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani 11 kohaselt toob
äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega
seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride
sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis
võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel. Lisaks kasvab tõenäosus veekogude
üleujutusteks.
Kõrgemate temperatuuride puhul võib esineda ka lokaalseid kuumasaari tumedatel ja hallidel
pindadel ja nende ümbruses (asfalt- ja betoonpindadega alad, hooned). See võib kujutada ohtu
inimese tervisele.
Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada
kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad
detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase
läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid
liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside
ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida
ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge
temperatuur, valingvihmad jms).
11
Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.
Keskkonnaministeerium
12 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6. Mõjutatav keskkond ja võimalik keskkonnamõju
6.1. Asustus
Detailplaneeringu ala asub tiheasustusalal.
Seisuga 01.01.2024 elas Vatsla külas 409 elanikku.12
Lähimad hooned (Põldmäe tee 1) jäävad planeeritavast Hanso maaüksusest loodesse ning asuvad
nimetatud maaüksuse vahetus naabruses, 2 m kaugusel. Tegu on kõrval- või tootmishoonetega.
Lähimad hooned on osaliselt kavas hõlmata planeeringualasse.
Lähim elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 5) jääb planeeringualast 90 m loodesse ning 100 m
kaugusele läände jääb elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 3). Lähim kompaktne elamuala
(Raudrohu tee ja Vilja AÜ elamud) jääb planeeritavast alast ca 370 m kaugusele edelasse. Joonis 4
näitab kõiki hoonete või muude rajatiste asukohti Hanso kinnistu suhtes 1 km raadiuses.
Joonis 4. Hooned ja muud rajatised 1 km raadiuses Hanso kinnistust
Käesoleva töö objektiks oleva detailplaneeringu realiseerimine ei too kaasa muudatusi asustuses.
12
Allikas: https://sauevald.ee/kultuur-sport-ja-kogukonnad/kogukond-ja-uritused/kulad-alevikud-linnad-ja-
asulad (vaadatud 28.02.2024)
13 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Planeeringuala keskmeks oleva Hanso maaüksus (72501:001:0508) on hoonestamata, selle
maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lõunasse ja läände jäävad 100%
sihtotstarbeta maad, vastavalt maaüksused 72601:001:1201 (hoonestamata) ja 72601:001:1409
(maaüksusel asuvad varemed). Põhjast piirneb Hanso maaüksus 100% maatulundusmaaga
(72501:001:0735, osaliselt hoonestatud tootmishoonetega). Ida pool asuvad transpordimaa
sihtotstarbega maaüksused: 72501:001:0509 (Harku kergtee L8) ja vahetult selle kõrval
72701:001:0065 (11191 Harku-Rannamõisa tee).
Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja iseloomu kavandatakse detailplaneeringuga
maakasutuse muutust maatulundusmaast ärimaaks. Saue valla üldplaneeringuga kavandatud
tootmismaa juhtotstarbega maale on lubatud kavandada ka ärifunktsiooni. Seega on tegevus
kooskõlas üldplaneeringuga ning maakasutuse muutusega kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks.
Hanso MÜ planeeringuala kirdeosas juurdepääsuteega ristuvat kergliiklusteed kavandab
Transpordiamet, kes on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus.
Planeeringu koostamisel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud
kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks,
planeeritaval kinnistul puuduvad.
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt avalikult kasutatava tee ning selle kaitsevööndiga. Ehituse ajal
tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs planeeritava maaüksuse lähedastele
maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku
omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Maakasutust on
tulenevalt detailplaneeringu eskiisist kavas muuta – maatulundusmaast saab 100% ärimaa.
6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus läheduses Harku
lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju maavarade teemaplaneeringu
uuringualale. Vt Joonis 5.
14 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Joonis 5. Harju Maardla, aktiivsed mäeeraldised ja aktiivsed uuringualad.
Detailplaneeringu realiseerimisega on tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja
juurdepääs maavarale kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas.
6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime
Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest) on seotud
ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse. Ehitustegevusega seotud
häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud.
Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat,
võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja
müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne
vähene ajutine mõju keskkonnale.
Müra, joogivee ja välisõhu kvaliteedi teemasid on täpsemalt käsitletud peatükis 6.14.
6.5. Natura 2000 võrgustiku alad
Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim
Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Ei ole teada
kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et
need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
15 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.6. Kaitstavad loodusobjektid
Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva
taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht (Joonis 6). Detailplaneeringu alal ega selle
läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.
Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine
planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana
ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi
ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale.14
Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel,
peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega
(nt niisutamine vms).
13
Eesti looduse infosüsteem. Keskkonnaagentuur, 2023
14
Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv
16 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Joonis 6. Kaitsealuse III kategooria taimeliigi põõsasmarana kasvukoht planeeringuala
suhtes
6.7. Põhjavesi ja pinnavesi
Detailplaneeringu alal on põhjavesi kaitsmata (Joonis 7).
17 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Joonis 7. Põhjavee kaitstus planeeringuala piirkonnas
Detailplaneeringu alast ca 150 m kaugusel põhja pool paikneb vooluveekogu: Proosoja
(VEE1094106). Planeeringualalt saab alguse Proosojja suubuv kraav.
18 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Lähimad puurkaevud ning nende puurkaevude sanitaarkaitsealad ja vooluveekogud on näidatud
alloleval joonisel (Joonis 8). Hanso kinnistule lähimad puurkaevud (PRK0000826 ja PRK0054329)
asuvad kinnistust loodes, vastavalt 150 m ja 250 m kaugusel.
Joonis 8. Vooluveekogu, puurkaevud ning sanitaarkaitsealad Hanso detailplaneeringu ala
juures
Veevarustuse tagamiseks on esmane soovitus detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada,
kas veevarustus on võimalik tagada lähimast olemasolevast puurkaevust PRK0000826 (10 m
hooldusalaga puurkaev, ca 150 m kaugusel Hanso kinnistust) kokkuleppel omanikuga. Antud
puurkaev on sügavusega 52 meetrit ning tegu on töötava kaevuga olmevee saamiseks 15. Saue valla
üldplaneeringu alusel asub kavandatav detailplaneering ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas,
mistõttu ei ole veevarustuse tagamiseks ajutise lahendusena erandkorras uue puurkaevu rajamine
mõistlik, kuna see suurendab põhjaveereostuse riski tööstuspiirkonnas.
EELIS VEKA. Leitav siit: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-719539693 (vaadatud
15
30.04.2024)
19 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Juhul, kui olemasoleva puurkaevu veevarustusüsteemiga liitumine ei õnnestu (puurkaev pole
veevarustuse tagamiseks sobiv või ei saavutata omanikuga kokkulepet), siis tuleb uue puurkaevu
rajamisel järgida veeseaduse16 ja määruse „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise
ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa
taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise,
puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“17 nõudeid.
Reovee kogumise lahendusena võib kasutada lekkekindlat kogumismahutit kuni kanalisatsioonivõrgu
väljaehitamiseni ja kinnistu kanalisatsioonivõrguga liitumiseni. Lekkekindla kogumismahuti
ehitamise ja kasutamise juures (k.a. mahuti regulaarne tühjendamine) tuleb järgida veeseaduse18 ja
Saue valla asjakohaste dokumentide (Vesi ja kanalisatsioon19, Saue valla reovee kohtkäitluse ja
äraveo eeskiri20) nõudeid. Eskiisiga kavandatud võimalik kogumismahuti asukoht ei asu puurkaevu
sanitaarkaitsealas ega puur- ja salvkaevu hooldusalas.
Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel tuleb
arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse
nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu.
Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras,
et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale
Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada
ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja
sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja
professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette.
Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee seisundile.
6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad
Planeeringuala piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse
mõju neile puudub.
6.9. Pinnavormid ja pinnas
Detailplaneeringu ala paikneb tasasel maastikul. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei
mõjuta.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete sattumise pinnasesse.
Kasvupinnase ja mulla kui loodusressursi käitlemise nõuded on käsitletud maapõueseaduses § 44
„Mullakaitsenõuded“. Kavandatav tegevus peab vastama mullakaitsenõuetele.
16
https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS
17
https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv
18
https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS
19
https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/elukeskkond/vesi-ja-kanalisatsioon
20
https://www.riigiteataja.ee/akt/408062018043
20 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.10. Metsad ja kõrghaljastus
Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks.
Detailplaneeringu eskiis näeb ette kõrghaljastuse lisamist laohoonetest põhja, lääne ja lõuna poole.
6.11. Roheline võrgustik
Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Lähimad rohevõrgustiku alad jäävad
detailplaneeringu alast loode- ja põhjasuunda ca 1,5 km kaugusele (Joonis 9).
Joonis 9. Roheline võrgustik Hanso kinnistu suhtes.
6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad
Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus
läheduses kultuurimälestisi.
Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses miljöö- ja
arheoloogilise väärtusega alasid.
21 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
6.13. Väärtuslikud maastikud
Harju maakonnaplaneeringu ja Saue valla üldplaneeringu alusel ei asu detailplaneeringu ala
väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõju väärtuslikele maastikele puudub.
6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale
Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada ehitustegevusega seotud müra, vibratsioon, välisõhu
kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.
Lähtuvalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende
transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning
mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti.
6.14.1. Müra ja vibratsioon
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse
§ 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr
71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra normtasemed.
Tabel 1. Müra normtasemed21
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
21
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1
22 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel;
² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00;
³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra
sihtväärtust;
⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset;
⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.
Ehitustööde käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Vastavalt määruse nr
71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib
teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00.
Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normikohast taset.
Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 dBA-ni (Joonis 10)22. Ehitusaegse müra
puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja
vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks.
Detailplaneeringu ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus
kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse.
Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. (Joonis 10).
Joonis 10. Ehitusmasinate müratasemed23
22
Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download
23
Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download
23 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest avatud maastikul.
Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele piirnormile 24 200-300 m
kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja bulldooseri puhul, (Joonis 10)25.
Projektialal vahetusläheduses paikneb asulaid (Vatsla küla) ning hooneid, seetõttu esineb projekti
ehitamise ajal ajutiselt müra ning vibratsiooni häiringuid. Tulenevalt laohoonete kasutamise
eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema
ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset.
Lähimate elamute puhul (vt pt 6.1) tuleb arvestada võimaliku ajutise mõjuga ehitusest tingitud müra
ja vibratsiooni näol.
Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol.
6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile
Planeeringualale lähemate puurkaevude paiknemine vt Joonis 8.
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-
ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate
masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb
kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks,
et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju
põhjavee (joogivee) kvaliteedile.
Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib
avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Arvestada tuleb ka võimaliku suurenenud riskiga
põhjaveereostusele, mida on kirjeldatud peatükis 6.7.
6.14.3. Välisõhu kvaliteet
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu
saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes
hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja
minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011
määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“26.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või
kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu
saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava
tehnika valikuga.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
24
määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1
26
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023278?leiaKehtiv
24 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
7. Kokkuvõte ja järeldused
Teabedokument KSH eelhinnangu andmiseks on koostatud Hanso maaüksuse DP eskiisi ja avalikest
andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole täpselt
selge hoiustatava tehnika iseloom.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju
maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee rajamisega ja riigimaantee uuendamisega
planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha
lahendus detailplaneeringu koostamise käigus ning koostöös Transpordiametiga.
Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub
III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse
peatükis 6.6 esitatud meetmeid ja lahendusi. Veevarustuse kavandamisel on eelistatud lahendus
liitumine lähedalasuva puurkaevu veevarustussüsteemiga.
Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töö
esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele,
heaolule ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust,
sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on
lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Kuigi tulenevalt sõidukite/masinate hoiustamisest ning
potentsiaalselt kasvavast lokaalsest häiringust tulenevalt sõidukite/masinate transpordiga on mõju
lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult transpordi tegevuse ajal.
Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse õigusaktide ja standardite
nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole.
25 / 26
Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks
8. Kasutatud materjalid
• Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/
• Hanso MÜ detailplaneeringu eskiis
• Harju maakonnaplaneering 2030+
• Saue valla üldplaneering
• Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030.
Keskkonnaministeerium
• Keskkonnamüra juhend. Keskkonnaamet, 2023
• Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, kinnitatud keskkonnaministri 17.01.2012. a.
käskkirjaga nr 75
• Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium,
2019
• EELIS
• KOTKAS register
• Kultuurimälestiste register
• Maa-ameti kaardirakendus
Viiteid kasutatud materjalidele on lisatud ka dokumendi teksti joonealusena.
26 / 26
TEHNILISED TINGIMUSED 484882
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Plannum OÜ 16875924
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kose-Uuemõisa alevik, Küüni tn, 75102 Harju maakond
6
Telefon e-post
5331 6603
[email protected]
Kontaktisik Nimi
EVELY EHRPAS
Telefon e-post
56675598
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Hanso Vatsla küla Saue vald Harju maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
72501:001:0508
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 100 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 484882
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu ala toide näha ette olemasoleva alajaama Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe
tee 1 kinnistul.
2. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin.
Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbid planeerida
tarbijate kruntide piiridele soovitavalt teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ võrgu
inseneri poole (Oliver Kütt, tel. 5694 0174,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Oliver Kütt Koostatud: 31.10.2024
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 31.10.2026
+37256940174 |
[email protected]
2/2
1:750 VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS
rekonst ridor
ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD
maante rimise
TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS!
ko
ruee
PÕLDMÄE Rekonstrueeritav mahasõit OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508)
e
TEE 1 maanteelt 11191 KATASTRIPIIR
OLEMASOLEV (täpne lahendus sõltub
Transpordiame ngimustest) PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK
HOONESTUS
VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT
PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP):
KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA
SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV
Kergliiklusteega ristumine KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES
täpsustatakse
Hoone 1 detailplaneeringus OLEMASOLEV HOONESTUS
2,276 m2 ehi sealune pind kuni 2280 m2
26.0
2K suletud brutopind kuni 4560 m2
8.0
PLANEERITAV UUS HOONESTUS
korruste arv kuni 2 KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST
kõrgus maapinnast kuni 9 m KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU
PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA
87.5
14.0
võimalik / GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS
puurkaevu ja
pumplahoone
asukoht VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT
Hoone 2
ehi sealune pind kuni 2280 m2
2,276 m2
26.0
suletud brutopind kuni 4560 m2 VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD
2K korruste arv kuni 2
kõrgus maapinnast kuni 9 m POS NR
11191 maa
P1 hoonete arv
krundi pindala
15407 2 4560 ehi sealune pind
maapealne
korruselisus 2 P58* Ä100 sihtotstarve
ntee
AS
P1
-70
parkimiskohtade arv
kaitsevöön
kes
15407 2 4560 * parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord
kp
selgub detailplaneeringu koostamise käigus
2 P58* Ä100
ing
elii
OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED
Poten ll
nk
diga
fru cosaa
ait
sev
III kategooria kaitsealune liik
Poten lla fru cosa (põõsasmaran):
öö
võimalik reovee kogumismahu asukoht kaitsemeetmed või ümberistutamine
nd
lahendatakse detailplaneeringus
iga
11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee
kaitsevöönd
Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt
muudetav riigitee koridor
võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht:
tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga
arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2 AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd
mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus)
PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS
ASUKOHT MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL
PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS
SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS
GSPublisherEngine 0.7.100.100
TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED�TEHNILISED�TINGIMUSED�NR�39299545
Tehniliste�tingimuste�liik Detailplaneering
Kliendinumber 1551794
Isikukood/Registrikood 16875924
Nimi Plannum�OÜ
Kontaktisik Evely�Ehrpas�telefon�56675598
e-post
[email protected]
Aadress TARTU�MNT�84A-2,�TALLINN�10112,�HARJU�MAAKOND
Ehitise�nimetus�ja�asukoha Hanso�kinnistule�planeeritakse�kuni�kahe�laohoone�püstitamist.
kirjeldus
Ehitise�sihtotstarve laohoone
Telia�sidevõrgu�lõpp-punkt planeeritav�sidekaev
Objekti�haardeulatus kuni�50m
Olemasolev�sidevõrk Detailplaneeringuga�haaratud�alal�või�selle�ääres�paiknevad�Telia
sideehitised:�multitorustik�(joonisel�punane)�ja�pinnases�paiknevad
sidekaablid�(roheline)�(Lisa�1).
Telia�Eesti�AS-i�sideehitiste�(sidekanal,�kaablid�ja�jaotusseadmed)
väljakanne,�abinõude�rakendamine�sideehitiste�kaitseks�ja�isikliku
kasutusõiguse�(servituudi)�lepingute�sõlmimine�väljakantavatele
osadele�toimuvad�Tellija�kulul,�vastavalt�„Asjaõigusseaduse
Rakendusseadusele�§�15”.�Asenduseks�ehitatavad�sideehitised
jäävad�Telia-Eesti�AS-i�omandisse.�Sideehitiste�kaitsevööndis�on
sideehitise�omaniku�loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib
ohustada�sideehitist.�Tööde�lõppedes�esitada�dokumentatsioon
Telia�ehitaja�portaali�geopank.elion.ee.�Täiendav�info�nõuete
kohta�paikneb�aadressil:�https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
maaomanikule/
Telia�Eesti�AS�(edaspidi�nimetatud�Telia)�sideteenuste�tarbimise�võimaldamiseks�on�vaja
projekteerida�ja�rajada�ühendus�Telia�sidevõrgu�lõpp-punktist�objekti/hoone�sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani,�sealhulgas:
Tehnilise�lahenduse Detailplaneeringus�näha�ette�asukohad�sideehitistele.�Planeerida
kirjeldus Harku�tee�ääres�olevale�Telia�multitorustikule�jätkukaev,�millest
lähtuvana�planeerida�põhitrassi�ehitus.�Kinnistul�igale�hoonele
näha�ette�individuaalsed�mikrotorustiku�sisendid�planeeritavast
põhitrassist.�Vastavalt�vajadusele�kasutada�KKS�tüüpi�sidekaevusid.
Planeeritavad�sidekaevud�ei�tohi�jääda�planeeritava�sõidutee
alale.�Näha�ette�kõik�meetmed�ja�tööd�olemasolevate�Telia�Eesti
sideehitiste�kaitseks,�tagamaks�nende�säilivus�ehitustööde�käigus.
Tööprojekti�koostamiseks�taotleda�täiendavad�tehnilised�tingimused.
Sisevõrgu�kirjeldus Sisevõrkude�tehniline�lahendus�näha�ette�tööprojekti�kooseisus.
Nõuded�geodeetilisele�alusplaanile�ja�projektile
• Majandus-�ja�taristuministri�14.�aprilli�2016.�a�määrus�nr�34�"Topo-geodeetilisele�uuringule�ja
teostusmõõdistamisele�esitatavad�nõuded"
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
• Telia�dokument�"Telia�Eesti�AS�nõuded�ehitusgeodeetilistele�uurimistöödele"
• Telia�dokument�"Liinirajatiste�projekteerimine�ja�maakasutuse�seadustamine.�v4."
• Telia�dokument�"Üldnõuded�ehitusprojektide�koostamiseks�ja�kooskõlastamiseks�ning�ehitamiseks
liinirajatiste�kaitsevööndis"
Tööde�teostamine�sidevõrgu�kaitsevööndis�võib�toimuda�kooskõlastatult�Telia�järelevalvega.
Info�järelevalve�kohta�telefoninumbril�6524000
Telia�Eesti�AS�ei�võta�väljastatud�tehniliste�tingimustega�sideehitiste�väljaehitamise�ega
omandamise�kohustust.
Täiendavad�tehnilised�nõudmised
Tehniline�lahendus�(ehitusprojekt,�planeering)�esitada�enne�ehitusloa/-teatise�menetlust
Ehitisregistris�Teliale�kooskõlastamiseks�Ehitajate�portaali�(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
arendajale/)�kaudu.
Käesolevad�telekommunikatsioonialased�tehnilised�tingimused�koostati�27.11.2024
ning�on�kehtivad�kuni�26.11.2025
Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja
Siim�Sideljov
e-post:�
[email protected]
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
N23451 Lisa 1
Telia Eesti AS Üldskeem
Andmed on ligikaudsed ja neid võib kasutada üldinformatsioonina, liinirajatiste täpse asukoha määamiseks ning märgistamiseks kaevetöödega seotud tööde korral kutsuda välja Telia Eesti AS järelevalve töötaja.
Saue valla Vatsla küla
Hanso katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Liiklusuuring
2025
Saue valla Vatsla küla
Hanso katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Liiklusuuring
Tellija Plannum OÜ
Tellija esindaja ja Evely Ehrpas
kontaktandmed
[email protected]
Tel: 5667 5598
Lepingu nr E-mail 11.02.2025
Aruande kuupäev 01.03.2024
Aruande nr ERC/06/2025
Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, liikluse prognoos,
koormussagedus
Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast, design
traffic load
Töös osalesid Luule Kaal
konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ
Tiit Kaal
konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ
ERC Konsultatsiooni OÜ
Väike-Ameerika 15-9
10129 Tallinn, Eesti
e-post:
[email protected]
tel: +3725269894
www.ercc.ee
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 1
SISUKORD
1. Olemasolev olukord ........................................................................................................... 3
2. Liiklussagedus ja liiklusvoogude analüüs ........................................................................... 4
3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt .............................................................................. 6
4. Liiklus- ja koormussageduse prognoos .............................................................................. 6
5. Perspektiivne liiklus ristmikul ............................................................................................ 9
6. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 12
7. Kasutatud materjalid ....................................................................................................... 13
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 2
Kasutatud lühendid
SAPA sõidu- ja pakiautod
VAAB veoautod ja autobussid
AR autorongid
AKÖL aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp)
NKÖL nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp)
PLP püsiloenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, mis töötab kogu aasta)
PerLP perioodiline loenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, kuhu loendur
paigaldatakse üksnes loendusperioodiks)
LP lühiajaline (7 ööpäeva) loenduspunkt
RLP ristmiku loenduspunkt
HTT hommikune tipptund
ÕTT õhtune tipptund
Suund 1 tee suund maantee algusest lõpu poole
Suund 2 tee suund maantee lõpust alguse poole
STEE sõidutee
TO teeosa
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 3
1. OLEMASOLEV OLUKORD
Detailplaneeringu ala asub Saue vallas Vatsla külas ning hõlmab Hanso katastriüksust
(72501:001:0508, maatulundusmaa 100%).
Detailplaneeringu eesmärk on Hanso kinnistu maasihtotstarbe muutmine, põhieesmärgiga
kahe laohoone püstitamiseks.
Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud olemasoleva kohaliku tee kaudu (nimi ja
number puuduvad), mis lõikub riigiteega nr 11191 Harku-Rannamõisa tee km 1,596.
Vatsla PerLP
Joonis 1.1. Analüüsitav piirkond ja ristmik ning detailplaneeringu ala
Kinnistu vahetus läheduses asub Laabi bussipeatus. Rannamõisa-Harku suunal on tööpäeviti
alla 10 väljumise, Harku-Rannamõisa suunal aga veelgi vähem.1 2024. aasta jaanuar-mai
andmetel oli bussi sisenemisi keskmiselt 0,3 in/päevas.2
Kinnistule viiva mahasõidu läheduses asub statsionaarne loenduspunkt Vatsla.
Käesoleva töö eesmärk on analüüsida, mil määral mõjutab detailplaneeringu realiseerumine
piirkonna liiklussageduse kasvu ning mnt nr 11191 Harku-Rannamõisa tee ja kinnistule viiva
tee ristmiku läbilaskvust.
1
https://web.peatus.ee/
2
https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/uhistransport-ja-reisimine/bussiliinid
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 4
2. LIIKLUSSAGEDUS JA LIIKLUSVOOGUDE ANALÜÜS
Analüüsitava riigitee liiklussageduse andmed on toodud järgneval joonisel.
mnt nr 11191 km 0,0-3,814
7000
6000
5000
AKÖL, a/ööp
4000 AR
3000 VAAB
SAPA
2000
1000
0
2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Joonis 2.1. Mnt nr 11191 Harku-Rannamõisa tee km 0,0-3,814 liiklussagedus aastatel 2014-
2024
Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab
alates 2009. aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda
ehk keskmiselt 3,6% aastas. Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt
5700 a/ööp.
Liiklusvoogude analüüs on koostatud Vatsla PerLP 2024.a. andmete põhjal. Joonisel 2.2 on
toodud keskmine ööpäevane liiklussagedus nädalate lõikes. Kuivõrd perioodilised
loenduspunktid töötavadki vaid lühemate perioodide kaupa (enamasti kuni 8 nädalat
korraga), siis pole ühegi aasta osas täisaasta andmeid, suurusjärgud ja trendid näeb aga
sellegipoolest. Kuna 2024. aastal on loenduspunkt töötanud nädalatel 11-19, siis sobivad
need iseloomustamaks ka aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust (pendelliikluse gruppi
kuuluvate statsionaarsete loenduspunktide AKÖL-ga võrdne NKÖL on enamasti nädalatel 13-
14 ja 39-40).
8000
7000
6000
NKÖL21
NKÖL, a/ööp
5000
4000 NKÖL22
3000 NKÖL23
2000 NKÖL24
1000
0
1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51
Joonis 2.2. Vatsla PerLP (mnt nr 11191 km 1,6) NKÖL aastatel 2021-2024
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 5
Tööpäeviti on liiklussagedus sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus
jääb alla 4000 a/ööp.
Suundade lõikes hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt
liigutakse nii Harku kui Rannamõisa poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca
700 a/h.
800
700
E
600
Sõidukite arv, a/h
T
500
K
400
N
300
R
200
L
100
P
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
800
E-R
700
600
Sõidukite arv, a/h
500
400 Suund 1
300 Suund 2
200 Kokku
100
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
400
L-P
350
300
Sõidukite arv, a/h
250
200 Suund 1
150 Suund 2
100 Kokku
50
0
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23
Joonis 2.3. Liiklussagedus ööpäevas suundade ja nädalapäevade lõikes
Kuna tegu on statsionaarse loenduspunktiga, kust saab loendustulemuste osas pikema
aegrea, siis pole lühiajalist liiklusloendust käesoleva töö raames kavandatud.
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 6
3. LISANDUV LIIKLUS DETAILPLANEERINGU ALALT
Hanso kinnistule on kavandatud kahe laohoone ehitamine ning alale on planeeritud 58
parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise
käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest.3
Joonis 4.1. Hanso DP põhijoonise eskiis
Täpsema informatsiooni puudusel on käesoleval puhul eeldatud, et igat parkimiskohta
kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit.
Aasta keskmise ööpäeva liiklussageduse saamiseks on arvutuskäik järgmine:
58 x 2 x 260/365 x 2 = 170 a/ööp (DP ala parkimiskohtade arv x parkimiskoha kasutus x
tööpäevade arv / päevade arv aastas x edasi-tagasi liikumine; ümardatud täiskümneni).
3
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Töö nr 36-202407. Plannum
OÜ, 2024
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 7
4. LIIKLUS- JA KOORMUSSAGEDUSE PROGNOOS
Liiklussageduse prognoos koostatud uuendatud baasprognoosi alusel.4
Lähteandmeteks on valitud km 1,6 oleva Vatsla statsionaarse loenduspunkti 15.03.-
12.05.2024 liiklussageduse andmed, mis on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks
liiklussageduseks.
Koormussageduse arvutamiseks on kasutatud „Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendis“ toodud siirdetegureid.5
Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt
Hetkel koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskirja alusel on Hanso katastriüksusele
kavandatud 58 parkimiskohta. Käesoleval juhul on eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab
päevas vähemalt 2 sõidukit. Aastas keskmiselt lisandub 170 a/ööp.
Planeeritud hoonete valmimise aeg ei ole veel teada, prognoosi koostades on hetkel
arvestatud aastaga 2027.
Detailplaneeringu genereeritud täiendava liikluse puhul on arvestatud, et pöördeliiklus
jaguneb võrdselt mõlemas suunas. Tipptunni aegne liiklus on üldjuhul 10% AKÖL-st, seega
tipptunnil liigub DP alale või sealt ära alla 20 sõiduki.
Liiklusprognoosi tulemused on toodud järgmistes tabelites.
4
Kaal, L.; Metsvahi, T.; Kendra, A. (2020) Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine. Tallinna
Tehnikaülikool.
5
Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. MA 2017-003. Maanteeamet, 2017
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 8
Tabel 6.1. Liiklussageduse prognoos – Harku-Rannamõisa tee
Projekt aastast 2025 Maakond 11 Harju Objekti valmimise aasta 2027 Arvestusaasta 2047
Maantee liik KM nr 11191 nimetus Harku - Rannamõisa Arvestusperioodi pikkus 25
Teelõik algus km 0.00 lõpp km 3.81 nimetus pikkus 3.8
I - AKÖL vaadeldaval teelõigul
Aasta Kokku SAPA VAAB AR sapa% vaab% ar%
2024 5701 5222 262 217 92% 5% 4%
XI - Prognoosi tegurid Otsesed muutused liikluses
Arvutuslik liiklussagedus sõidukite lõikes arvutusaastal Mnt liik Üleriigiline Maakondlik Piiriülene/välismaine aastal SAPA VAAB AR
2047 PM Põhi 65% 30% 5% 1 2027 150 10 10
TM Tugi 60% 40% 0% 2
KM Kõrval 10% 90% 0% 3
valitud KM 10% 90% 0% 4
Aastaid perioodist 2020-2030 6 5
Aastaid perioodist 2031-2040 10 6
Aastaid perioodist 2041-2050 7 7
Üleriigiline Maakond Harju Piiriülene/välismaine Maanteeliigi PT tegur Tegurid kokku Perioodi kasv
SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR
1.017 0.994 1.015 1.012 1.001 1.011 1.009 1.026 1.040 1.000 1.000 1.000 1.013 1.000 1.011 1.08 1.00 1.07
1.005 0.994 1.006 1.005 1.001 1.006 1.006 1.004 1.040 1.000 1.000 1.000 1.005 1.000 1.006 1.05 1.00 1.06
1.003 0.995 1.001 1.004 1.001 1.004 1.005 0.998 1.040 1.000 1.000 1.000 1.004 1.001 1.004 1.03 1.00 1.03
1.17 1.00 1.16
XII - Eeldatav AKÖL
Aasta Kokku SAPA VAAB AR sapa% vaab% ar% Kasv Ümardus Kokku SAPA VAAB AR rajategur koormus KAP(15) Evaj
2047 AKÖL 6794 6257 273 264 92% 4% 4% 1.19 6800 6263 273 264 0.55 6732920 1347 275.0
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 9
5. PERSPEKTIIVNE LIIKLUS RISTMIKUL
Käesoleval juhul on eeldatud, et detailplaneeringu realiseerumisel lisandub tipptundide
aegsel perioodil täiendavalt 20 sõidukit tunnis. Arvestades praegust liikluse jagunemist
suundade lõikes ja eeldusel, et pöörete osakaal on praeguse olukorraga sarnane, on
arvutatud võimalik perspektiivne pöördeliiklus, mis on esitatud järgneval joonisel.
Joonis 5.1. Harku-Rannamõisa tee ja kinnistule viiva tee ristmiku perspektiivne pöördeliiklus
tipptunnil
Läbilaskvusarvutused on esitatud järgnevas tabelis.
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 10
Tabel 5.1. Harku-Rannamõisa tee ja Hanso DP tee ristmiku läbilaskvus ja teenindustase –TT
2047
T - KUJULINE RISTMIK
Ristmik: Kuupäev: 28.02.2025
Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2047
Projekt nr: Linn:
Voogude jagunemine TT 2047
Peatee 11191 Harku-Rannamõisa tee
Rannamõisa n5 Harku
Kalle 0% n2 n4 Kalle 0%
1 n3
n7 n9 Peatu ja anna teed
V= 90 km/h X Anna teed
Kalle 0%
Kõrvaltee Hanso DP
Voogude jagunemine
Suund nr 2 3 4 5 7 9
Liiklussagedus a/h 410 5 5 410 5 5
Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 5 XXXXXX 5 5
1. PP kõrvalteelt n9
Segav voog nc 1/2n3+n2= 410.0 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc= 5.5 s
Võimalik sagedus Cp Cp9= 666 sa/h
Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 666 sa/h
2. VP peateelt n4
Segav voog nc n3+n2= 415 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc= 5.5 s
Võimalik sagedus Cp Cp4= 659 sa/h
Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 0.8 P4= 0.993
Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 659 sa/h
3.VP kõrvalteelt n7
Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 825 a/h
Kriitiline tühik Tc Tc= 7.0 s
Võimalik sagedus Cp Cp7= 100 sa/h
Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 99 sa/h
CSH= (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9)
Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR=Cm-mi CR=CSH-m (sa/h) TT
7 5.1 99 94 E
9 5.1 666 173 661 163 A
4 5.1 659 654 A
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 11
Vastavalt tee projekteerimise normidele6 võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule
viiva tee ristmiku kavandada lihtristmikuna kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000
a/ööp ja lõikumine on kohaliku teega.
Tabel 5.2. Ristmikutüübi valik 1+1 teede lõikumisel (väljavõte TPN tabel 16)
Vasakpöörderaja vajadus sõltub lubatud sõidukiirusest ja tipptunni liiklussagedusest peateel
ning vasakpöörde liiklussagedusest tipptunni ajal.
Joonis 5.2. Möödumislaiendi ja vasakpöörderaja kasutusalad (väljavõte TPN Joonis 11)
Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis
möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub.
6
Tee projekteerimise normid. KLM 17.11.2023 määrus nr 71. RT I, 22.11.2023,9
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 12
6. KOKKUVÕTE
Liiklussageduse prognoosi tulemused on toodud järgmises tabelis.
Teelõik Keskm
Koormus- Evaj
Mnt nr Alg, Lõpp, Aasta AKÖL SAPA VAAB AR Muutus muutus
sagedus (MPa)
km km aastas
2024 5701 5222 262 217
11191 0.000 3.814 2029 6083 5577 272 234 1.07
2049 6800 6263 273 264 1.19 0.7% 1347 275.0
Ristmike teenindustase
Detailplaneeringu realiseerumisel lisandub piirkonda aastas keskmiselt ca 170 a/ööp.
Arvestades praegust liikluse jagunemist suundade lõikes, võib eeldada, et ka pöördeliiklus
planeeringualalt jaguneb üsna võrdselt mõlemale suunale.
Ristmik Teenindustase
4 7 9
RLP nr Peatee Kõrvaltee Ristmiku nimi Tipptund
VP p VP k PP k
1 11191 Hanso DP - HTT ja ÕTT (2047) A E A
Märkus:
HTT – hommikune tipptund ÕTT – õhtune tipptund
VP p – vasakpööre peateelt PP k – parempööre kõrvalteelt
VP k – vasakpööre kõrvalteelt LL k – peatee ületamine otsesuunas
Teenindustasemed:
A – ooteaeg puudub või väga lühike D – ooteaeg pikk
B – ooteaeg lühike E – ooteaeg väga pikk
C – ooteaeg keskmine F – ristmiku läbilaskvus on ammendunud (ummik)
Detailplaneeringu realiseerumisel (2027) lisandub tipptundide ajal eeldatavalt 20 a/h ning
perspektiivne hommikuse ja õhtuse tipptunni (2047) kõrvalteelt vasakpöörde sooritamise
teenindustase on E (ooteaeg väga pikk). Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus
tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub.
Transpordiameti poolt on kavandamisel Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamine. Kuivõrd pole
teada, millal objekt võiks realiseeruda, siis hetkel pole riigitee võimaliku ümberehitusega
arvestatud. Juuliku-Tabasalu ühendustee valmimisel muutuvad aga tulevikus oluliselt
juurdepääsuvõimalused planeeringualale ning sel puhul ristmike läbilaskvusega probleeme
ei teki.
Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 13
7. KASUTATUD MATERJALID
Kaal, L.; Metsvahi, T.; Kendra, A. (2020) Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi
koostamine. Tallinna Tehnikaülikool.
https://transpordiamet.ee/uuringud
KLM 17.11.2023.a. määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ .
https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009
Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. MA 2017-003. Maanteeamet, 2017
https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid
Liiklusloenduse tulemused 2013-2024.
Märkus – isiklik andmebaas. TRAM kodulehelt on varasemad (enne 2017.a.)
liiklusloenduse aruannete lisad kustutatud.
ASUKOHASKEEM
planeeringuala piir
Märkus: plaani koostamisel on aluseks Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõte seisuga mai 2025.
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Asukohaskeem
Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 0
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 1
TUGIPLAAN
Harku kergtee L9
72501:001:0734
Transpordimaa 100%
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
Põldmäe tee 3b
72601:001:1409
Elamumaa 100%
öönd 30 m
Hanso
72501:001:0508
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 15 407.0 m²
tee kaitsev
LEGEND
planeeringuala piir
katastriüksuse piir
Harku kergtee L8
72501:001:0509 Hanso katastriüksuse aadress
Transpordimaa 100%
72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
ol.olev naaberhoone
11191 Harku-Rannamõisa tee ol.olev sõidutee
72701:001:0065
Transpordimaa 100% ol.olev veekogu
ol.olev kergliiklustee
tee kaitsevöönd 30 m
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044)
ol.olev side-multitorustik
ol.olevad pinnases paiknevad sidekaablid
ol.olev kõrgepinge maakaabelliin EstLink 1
Märkus: planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309.
Järvesilma Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a.
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis
72601:001:1201
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.
Üldkasutatav maa 100%
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
HANSO detailplaneering
SAUE VALD
VATSLA KÜLA
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309
TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tugiplaan
Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Koostas Hannes Sillard
[email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a.
Registrikood:16552517
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 2
PÕHIJOONIS
Laabi:(Tabasalu)
230
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
150
LEGEND
Harku kergtee L9
Põldmäe tee 1 72501:001:0734 planeeringuala piir
72501:001:0735 2 Transpordimaa 100%
katastriüksuse piir
Maatulundusmaa 100%
plan. krundi piir
Hanso katastriüksuse aadress
30
18,1
4
Põldmäe tee 1 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
4
72501:001:0735 15 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
25
2
7
20,8 KRUNDI POS NR
MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU %
DET.PLAN. LIIKIDES
PLAN. HOONETE
SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE
KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD
MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus
PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m²
TL ja/või ÄK, SUURIM LUBATUD
KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS-
POS 1 ÄV, ÄB 0-100% PLAN. KRUNDI PINDALA, m²
KOHTADE ARV
4
9 4
6160
2 9 plan. hoonestusala
riigimaan
15407 m² P58
plan. hoone võimalik asukoht
30 m
10
tee kõrva
Põldmäe tee 3b
72601:001:1409
evöönd
Elamumaa 100% ol.olev naaberhoone
lm
its
aantee 1
14
tee ka
ol.olev sõidutee
plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
1191 Hark
20
Hanso plan. kõnnitee illustratiivne lahendus
72501:001:0508 (täpne lahendus antakse projektiga)
9 Maatulundusmaa 100%
u-Rannam
Pindala: 15 407.0 m² ol.olev kergliiklustee
plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs
õisa tee
likv. objekt
avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m
(alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest
Harku kergtee L8
servast mõõdetuna
72501:001:0509
150
Transpordimaa 100%
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044)
31,5
plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
11191 Harku-Rannamõisa tee plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m
72701:001:0065
20 Transpordimaa 100%
plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht
4
(täpne asukoht antakse projektiga)
230
võimalikud tuletõrje veemahutid
14,6 30
liitumisnähtavusala
4
peatumisnähtavusala
TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a.
Järvesilma
72601:001:1201
Estlink andmed saadud
Üldkasutatav maa 100%
Märkused:
1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a;
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on
põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
HANSO
SAUE VALD
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
VATSLA KÜLA
TEHNOVÕRKUDEGA detailplaneering
Kuup.
AMET NIMI 12.08.2024.a.
Geoalus OÜ
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
Koostas Hannes Sillard
[email protected] www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Põhijoonis
M 1:500 63.833
Registrikood:16552517 Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 3
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Laabi:(Tabasalu)
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
LEGEND
planeeringuala piir
katastriüksuse piir
plan. krundi piir
Harku kergtee L9 Hanso katastriüksuse aadress
Põldmäe tee 1 72501:001:0734
72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
72501:001:0735 2 Transpordimaa 100%
Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
30
18,1
4
Põldmäe tee 1 MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU %
72501:001:0735 4 KRUNDI POS NR DET.PLAN. LIIKIDES
PLAN. HOONETE
Maatulundusmaa 100% SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE
plan. jätkukaev multitorustikul KÕRGUS PLAN.
MAAPINNAST, m
PLAN. HOONETE
SUURIM LUBATUD
SUURIM LUBATUD
ARV plan. krundi ehitusõigus
2 PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m²
7
SUURIM LUBATUD
20,8 KORRUSELISUS
PLAN. KRUNDI PINDALA, m²
PLAN. PARKIMIS-
KOHTADE ARV
plan. hoonestusala
TL ja/või ÄK,
POS 1 ÄV, ÄB 0-100%
4 plan. hoone võimalik asukoht
9 4
6160
2 9
riigimaan
15407 m² P58 ol.olev naaberhoone
30 m
ol.olev sõidutee
10
tee kõrva
Põldmäe tee 3b
plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus
evöönd
72601:001:1409
Elamumaa 100% (täpne lahendus antakse projektiga)
plan. kõnnitee illustratiivne lahendus
lmaantee
its
(täpne lahendus antakse projektiga)
14
tee ka
ol.olev kergliiklustee
11191 Ha
20 plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs
Hanso
72501:001:0508
likv. objekt
rku-Rann
9 Maatulundusmaa 100%
Pindala: 15 407.0 m² avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m
(alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest
amõisa te
servast mõõdetuna
plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
e
Harku kergtee L8
72501:001:0509
Transpordimaa 100%
plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m
31,5
plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht
(täpne asukoht antakse projektiga)
plan. madalpinge maakaabelliin
11191 Harku-Rannamõisa tee plan. liitumis- ja/või jaotuskilp
72701:001:0065
20 Transpordimaa 100% plan. sidekanalisatsioon
4
võimalikud tuletõrje veemahutid
14,6 30 plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks
4
Märkused:
1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid
L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a;
2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on
Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.
Üldkasutatav maa 100%
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
HANSO detailplaneering
SAUE VALD
VATSLA KÜLA
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309
TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan
Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Koostas Hannes Sillard
[email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a.
Registrikood:16552517
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 4
PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�39425482
Kliendinumber 1551794
Isikukood/Registrikood 16875924
Nimi Plannum�OÜ
Kontaktisik Evely�Ehrpas�telefon�56675598
e-post
[email protected]
Aadress TARTU�MNT�84A-2,�TALLINN�10112,�HARJU
MAAKOND
Objekti�asukoht�ja�projekti Vatsla�küla,�Saue�vald,�Harju�maakond�:�Saue
nimi vallas�Vatsla�külas�Hanso�katastriüksuse�ja�lähiala
detailplaneering
Projekti/töö�nimetus Saue�vallas�Vatsla�külas�Hanso�katastriüksuse�ja
lähiala�detailplaneering
Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Projektjoonis joonis�3�ja�4-
dokumendid põhijoonis,
tehnovõrgud.dwg
2.�Jooniste joonis�4-
referentsfailid tehnovõrgud.pdf
3.�Projekti seletuskiri.pdf
seletuskiri
Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel:
Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah
kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast:
Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: -
Tööde�teostamiseks�planeeritud�piirkonnas�on jah
vaja�täiendavalt�esitada�tööjoonised:
Tegevuse�jätkamiseks�on�vajalik�tellida�Telia jah
täiendavad�tehnilised�tingimused:
Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Kaablikanalisatsioon,�Kaitsetoru
Projekt�kooskõlastatakse�märkustega: Telia�sideehitiste�kaitsevööndis�tegevuste
planeerimisel�ja�ehitiste�projekteerimisel
tagada�sideehitise�ohutus�ja�säilimine�vastavalt
EhS�§70�ja�§78�nõuetele.�Tööde�teostamisel
sideehitise�kaitsevööndis�lähtuda�EhS�ptk�8
ja�ptk�9�esitatud�nõuetest,�MTM�määrusest
nr�73�(25.06.2015)�„Ehitise�kaitsevööndi
ulatus,�kaitsevööndis�tegutsemise�kord�ja
kaitsevööndi�tähistusele�esitatavad�nõuded“,
kohaldatavatest�standarditest�ning�sideehitise
omaniku�juhenditest�ja�nõuetest:�https://
www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/
juhendid
Antud�kooskõlastus�ei�ole�tegutsemisluba
Telia�sideehitise�kaitsevööndis�tegutsemiseks.
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
Sideehitise�kaitsevööndis�on�sideehitise�omaniku
loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib
ohustada�sideehitist.
Kooskõlastus�kehtib�kuni�28.01.2026
Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis:
Evely�Ehrpas Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja
Dmitri�Kirsanov
e-post:�
[email protected]
telefon:�513�4904
Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�
[email protected]
Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�
[email protected]
Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Laabi:(Tabasalu)
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
Harku kergtee L9
72501:001:0734
2 Transpordimaa 100% LEGEND
planeeringuala piir
katastriüksuse piir
4
Põldmäe tee 1 plan. krundi piir
72501:001:0735 4
Maatulundusmaa 100% Hanso katastriüksuse aadress
plan. jätkukaev multitorustikul 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
2 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
7
Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES
PLAN. HOONETE
ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE
KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD
TL 0%-50% MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD
EHITISEALUNE PIND, m²
ARV plan. krundi ehitusõigus
PLAN. HOONETE
9 4 SUURIM LUBATUD
5000 KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS-
KOHTADE ARV
2 PLAN. KRUNDI PINDALA, m²
4
4 9
Põldmäe tee 3b 15407 m² P58
72601:001:1409 plan. hoonestusala
Elamumaa 100%
10
plan. hoone võimalik asukoht
14
ol.olev naaberhoone
ol.olev sõidutee
30 m
Hanso
72501:001:0508 plan. sõidutee ja parkla
9
öönd
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 15 407.0 m² plan. kõnnitee
tee kaitsev
Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee
plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs
tee kaitsevöönd 30 m
Harku kergtee L8
72501:001:0509 plan. kõrghaljastus
Transpordimaa 100%
plan. puurkaev ja selle hooldusala R= 10 m
plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht
(täpne asukoht antakse projektiga)
11191 Harku-Rannamõisa tee
72701:001:0065
Transpordimaa 100% plan. madalpinge maakaabelliin
4
plan. liitumis- ja/või jaotuskilp
plan. sidekanalisatsioon
plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks
4
Märkused:
1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid
L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a;
2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on
Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.
Üldkasutatav maa 100%
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
HANSO detailplaneeringu
SAUE VALD
VATSLA KÜLA
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309
TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan
Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Koostas Hannes Sillard
[email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a.
Registrikood:16552517
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 29.01.2025 4
Töö number nr 36-202407
Saue vallas Vatsla külas Hanso
katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus
Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald
Planeerija/projektijuht Koordinaator
Evely Ehrpas Jaanus Aavik
[email protected] [email protected]
Plannum OÜ
www.plannum.ee
Tartu mnt 84a, Tallinn
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5
B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10
4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 11
4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 12
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 12
4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 13
4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 15
4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16
4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 16
4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 16
4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 17
4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 17
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 17
4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18
4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 20
4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 20
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................20
C – LISAD ...................................................................................................................................................23
D – JOONISED ............................................................................................................................................25
E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla
Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
„Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);
„Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu
võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);
„Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“;
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“;
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;
Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani
koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid.
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja/või
tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse,
avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha.
Planeeringuala moodustab:
Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa.
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse
kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja
analüüs
Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma
3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga
(vaata Skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.
Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud
maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood:
120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse
hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad
looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud
üksikelamu ning lauda varemed.
Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka
katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel
planeeritavast alast (peatus „Loobi“).
Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus
km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja
autobussid 4% (290), autorongid 3% (216).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng
Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi
paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis-
ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa.
Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase
kontuuriga.
“Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise
tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale
liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud
reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad
tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt “Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kavale”. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses
ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega
varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine
ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib
ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid
kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat
kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist,
kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid
töötajaid.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused
(käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):
hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua
uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
tupiktänavaid reeglina ei kavandata;
ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid
üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);
tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65%
planeeritavast alast;
tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik
miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema
krundi kohta 3 või enam puud.
Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine
olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega
suuruse muutmist.
Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed
Plan. maakasutuse
Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp
sihtotstarve katastriüksuse
nr suurus, m² liikide kaupa
liikide kaupa
Krunt pos 1 15 407 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% Ä 50%-100%, T 0%-50%
Selgitus:
ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa;
ÄB- kontori- ja büroohoone maa;
ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa;
TL- hoidla ja laohoone maa.
4.2. Kavandatav ehitusõigus
Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni kahe 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete laohoonete rajamiseks
(näiteks minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid vms). Plan. hoonestusalad on
kavandatud plan. krundi piirist 4 m kaugusele.
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide
valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna
arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad
väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on
hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid
ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool
hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud
asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama
kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel
Plan. hoone suurim
Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim
Krundi pos nr lubatud kõrgus plan.
ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus
maapinnast, m
Krunt pos 1 5000 4 9 2
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile
kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine
hoonestusalast välja.
Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:
Hoonestusviis: lahtine;
Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;
Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;
Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;
Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas,
kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete
seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks
visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;
Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;
Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed,
paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud.
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded
Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele
ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran
(Potentilla fruticosa)).
Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki
juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse
käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale.
Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest
tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse
hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud
jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Plan. krundi perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine.
Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku-
Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Olemasolev ligipääs on ette nähtud rekonstrueerida
vastavalt Transpordiameti tingimustele.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne
parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga
on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad.
Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust
vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete
tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida
looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel
parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud.
Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud nähtavuskolmnurgad vastavalt Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr
1.1-7/22/64 kinnitatud juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“:
teeandmiskohtustusega ristmik: liitumisnähtavus LN2= 15 m, LN1= 230 m; peatumisnähtavus PN1= 150 m,
PN2= 25 m (peatee projektkiirus 90 km/h). Samatasandilisele ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva
sõiduki juht peab nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks
võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Samatasandilisel ristmikul, välja arvatud ringristmikul ja suundristmikul,
peab olema tagatud vähim nähtavus kooskõlas joonisega 1. ja tabelitega 3.1. ja 3.2. Nähtavusalas ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi (EhS § 72 lg 2).
Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole,
kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5. Planeeritud tehnovõrgud
Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks
lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt
veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt
kohapeal viibivaid töötajaid.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla
baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on
R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise
ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.
Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (näiteks bio- ehk omapuhasti või
reovee kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud
põhjavee reostumine. Puhastatud heitvee suublaks on pinnas. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse
lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused¹“.
Bio- ehk omapuhastit peetakse tänapäeval kaasaegseimaks ja keskkonnasõbralikumaks reovee käitlemise
lahenduseks. Biopuhasteid saab kasutada ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades.
Biopuhastis reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid
orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Tänu oma headele puhastustulemustele (suudavad vähendada
reovee BHT 95% ning heljumit kuni 97%) on biopuhastid leidnud laialdase kasutusala. Biopuhastite lai
kasutusspekter on ka kindlasti tingitud tarbijate üha suuremast teadlikkusest kaitsta oma ümbritsevat
elukeskkonda ja keskkonnanõuete tugevamast seadustamisest. Biopuhasti rajamine tuleb kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega, kellel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või
salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline
lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel. Biopuhasti
suuruse määrab projekteerija veehulga arvestuste ja alaliste elanike arvu järgi. Oluline on biopuhasti tellida
ettevõttest, kes pakub ka järelhooldust. Paigaldus on soovitatav tellida kas tootja või maaletooja poolt vastava
koolituse saanud paigaldusfirmalt. Biopuhastitel on nõutav sertifikaat ja paigaldamiseks peab olema projekt.
Krundi hilisem kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom peab võimaldama biopuhasti tõrgeteta töötamist.
Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda
reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist.
Veeseaduse § 127 määrab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde
sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja
saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusega
nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“.
Planeerinuga on antud võimalus kasutada ka reovee kogumismahuteid. Kogumismahutid tuleb paigaldada
vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada
vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.
Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto
ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt.
Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda.
Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!
4.5.2. Sademeveelahendus
Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud
immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja
taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele.
Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme.
Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke
ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.
Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada.
Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid
kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.
SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi,
kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete
vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, jalgpalli- ja
mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett.
SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust,
luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades
õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse
lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning
suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks
kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi
konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva
arendus- või linnapiirkonnaga.
Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused
Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:
Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud
taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida,
parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab
sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime
tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma
tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud
soojus;
Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud
konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke
omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja
puhastab linnakeskkonna õhku.
Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise
võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada
(näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub
sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi
reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi
lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski
meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus
lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures
tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase
filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava
sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest
enne vee kasutamist.
Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi
pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal.
Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist
mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid,
seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15
Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum
või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel
aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel,
puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.
Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett
läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt
tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist,
ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei
võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka
vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi
alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis
täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning
seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.
Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud
külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist,
filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab (joonised 27 ja 28). Puhverriba kasutatakse
sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea
pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse
„kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna
(näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel (foto 28).
Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel:
taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad
aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas
mikroorganismide abil.
Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat
sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks
paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse
sademeveesüsteemi komponenti.
Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja
puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse
ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb
erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või
killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada
loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või
parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.
Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee
ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak
hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on
seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks
osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda
saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi
mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude
ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.
Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate
sadude ajal ja vahetult pärast neid.
Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel.
4.5.3. Vertikaalplaneerimine
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse
tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute
olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
4.5.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr
484882 (vt C- Lisad, lisa 2).
Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1
(72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani.
Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis
on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette
maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on
näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna.
4.5.5. Sidevarustus
Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised
tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3).
Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases
paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni
põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065)
paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus
plan. sidekanalisatsiooni põhitrass.
Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd
olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.
Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".
Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele".
Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."
Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks
liinirajatiste kaitsevööndis".
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
4.5. . Välisvalgustus
Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17
Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri
ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust
vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka
liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel
lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
4.5.7. Küttelahendus
Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning
selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda
keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.
4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS
812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud)
kasutusviisi alla.
Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse
hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt
on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete
tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³).
Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega
EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub
ehitusprojekti koostamise staadiumis.
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus
piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses
mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,
lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
4.7. Keskkonnatingimused
OÜ Skepast&Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks.
Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1.
Kokkuvõte:
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja
maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle
anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi
ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused
pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad,
mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja
kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju
ette näha.
Avariiolukorrad
Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete
töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse
ehitusaegse järelevalvega.
Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid
planeeringualal ei asu.
Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid
ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.
Tegevuse kliimamõju
Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus
ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on
antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle
tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad
laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada
sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse.
Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid
materjale.
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada
kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad
detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase
läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada
rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate
rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt,
et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad
jms).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Kaitstavad loodusobjektid
Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva
taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole
registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.
Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine
planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine
detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub
vastavalt kehtestatud korrale.
Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt
tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).
Mõju joogivee kvaliteedile
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate
puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste
killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete
imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.
Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda,
kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest.
Välisõhu kvaliteet
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks
võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev
tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika
vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada
niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust.
Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
Keskkonnatingimused:
Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine
planeeringuala siseselt;
Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja
põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb
pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste
käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka
põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või
killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete
sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke
tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;
Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;
Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskiri“;
Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada
valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on
valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse
reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja
hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva
müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme.
4.7.1. Jäätmed
Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine
antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele
jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo,
hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning
jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
4.7.2. Põhjavesi
Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata
potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse
planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega.
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu
omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele
põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude
nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju
põhjustanud tegevus lähtus.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub
huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras
planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
Taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende
ehitamiseks;
ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks;
Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid vallale tasuta üle;
krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21
vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;
krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitusloa taotluse esitamist;
hoonete ehituslubade väljastamine.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23
C – LISAD
Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.0.42024;
Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882;
Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25
D – JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Põhijoonis M 1:500
Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 1076458848
Kooskõlastuse kuupäev 30.01.2025
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 16875924
Ettevõtte nimi PLANNUM OÜ
Kontakisik EVELY EHRPAS
Objekti aadress Hanso, Vatsla küla, Saue vald (dp)
Töö number 36-202407
Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Laabi:(Tabasalu)
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
Harku kergtee L9
72501:001:0734
2 Transpordimaa 100% LEGEND
planeeringuala piir
katastriüksuse piir
4
Põldmäe tee 1 plan. krundi piir
72501:001:0735 4
Maatulundusmaa 100% Hanso katastriüksuse aadress
plan. jätkukaev multitorustikul 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
2 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
7
Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES
PLAN. HOONETE
ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE
KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD
TL 0%-50% MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD
EHITISEALUNE PIND, m²
ARV plan. krundi ehitusõigus
PLAN. HOONETE
9 4 SUURIM LUBATUD
5000 KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS-
KOHTADE ARV
2 PLAN. KRUNDI PINDALA, m²
4
4 9
Põldmäe tee 3b 15407 m² P58
72601:001:1409 plan. hoonestusala
Elamumaa 100%
10
plan. hoone võimalik asukoht
14
ol.olev naaberhoone
ol.olev sõidutee
30 m
Hanso
72501:001:0508 plan. sõidutee ja parkla
9
öönd
Maatulundusmaa 100%
Pindala: 15 407.0 m² plan. kõnnitee
tee kaitsev
Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee
plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs
tee kaitsevöönd 30 m
Harku kergtee L8
72501:001:0509 plan. kõrghaljastus
Transpordimaa 100%
plan. puurkaev ja selle hooldusala R= 10 m
plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht
(täpne asukoht antakse projektiga)
11191 Harku-Rannamõisa tee
72701:001:0065
Transpordimaa 100% plan. madalpinge maakaabelliin
4
plan. liitumis- ja/või jaotuskilp
plan. sidekanalisatsioon
plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks
4
Märkused:
1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid
L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a;
2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on
Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.
Üldkasutatav maa 100%
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
HANSO detailplaneeringu
SAUE VALD
VATSLA KÜLA
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309
TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan
Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Koostas Hannes Sillard
[email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a.
Registrikood:16552517
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 29.01.2025 4
Töö number nr 36-202407
Saue vallas Vatsla külas Hanso
katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus
Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald
Planeerija/projektijuht Koordinaator
Evely Ehrpas Jaanus Aavik
[email protected] [email protected]
Plannum OÜ
www.plannum.ee
Tartu mnt 84a, Tallinn
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5
B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10
4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 11
4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 12
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 12
4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 13
4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 15
4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16
4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 16
4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 16
4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 17
4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 17
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 17
4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18
4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 20
4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 20
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................20
C – LISAD ...................................................................................................................................................23
D – JOONISED ............................................................................................................................................25
E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu
algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla
Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
„Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);
„Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu
võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);
„Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“;
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“;
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;
Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani
koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid.
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja/või
tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse,
avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha.
Planeeringuala moodustab:
Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa.
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse
kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja
analüüs
Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma
3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga
(vaata Skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.
Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud
maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood:
120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse
hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad
looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud
üksikelamu ning lauda varemed.
Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka
katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel
planeeritavast alast (peatus „Loobi“).
Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus
km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja
autobussid 4% (290), autorongid 3% (216).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng
Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi
paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis-
ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa.
Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase
kontuuriga.
“Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise
tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale
liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud
reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad
tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt “Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kavale”. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses
ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega
varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine
ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib
ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid
kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat
kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist,
kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid
töötajaid.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused
(käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):
hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua
uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
tupiktänavaid reeglina ei kavandata;
ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid
üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);
tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65%
planeeritavast alast;
tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik
miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema
krundi kohta 3 või enam puud.
Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine
olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega
suuruse muutmist.
Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed
Plan. maakasutuse
Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp
sihtotstarve katastriüksuse
nr suurus, m² liikide kaupa
liikide kaupa
Krunt pos 1 15 407 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% Ä 50%-100%, T 0%-50%
Selgitus:
ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa;
ÄB- kontori- ja büroohoone maa;
ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa;
TL- hoidla ja laohoone maa.
4.2. Kavandatav ehitusõigus
Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni kahe 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete laohoonete rajamiseks
(näiteks minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid vms). Plan. hoonestusalad on
kavandatud plan. krundi piirist 4 m kaugusele.
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide
valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna
arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad
väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on
hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid
ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool
hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud
asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama
kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel
Plan. hoone suurim
Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim
Krundi pos nr lubatud kõrgus plan.
ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus
maapinnast, m
Krunt pos 1 5000 4 9 2
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile
kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine
hoonestusalast välja.
Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:
Hoonestusviis: lahtine;
Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;
Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;
Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;
Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas,
kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete
seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks
visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;
Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;
Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed,
paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud.
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded
Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele
ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran
(Potentilla fruticosa)).
Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki
juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse
käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale.
Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest
tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse
hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud
jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Plan. krundi perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine.
Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku-
Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Olemasolev ligipääs on ette nähtud rekonstrueerida
vastavalt Transpordiameti tingimustele.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne
parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga
on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad.
Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust
vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete
tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida
looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel
parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud.
Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud nähtavuskolmnurgad vastavalt Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr
1.1-7/22/64 kinnitatud juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“:
teeandmiskohtustusega ristmik: liitumisnähtavus LN2= 15 m, LN1= 230 m; peatumisnähtavus PN1= 150 m,
PN2= 25 m (peatee projektkiirus 90 km/h). Samatasandilisele ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva
sõiduki juht peab nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks
võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Samatasandilisel ristmikul, välja arvatud ringristmikul ja suundristmikul,
peab olema tagatud vähim nähtavus kooskõlas joonisega 1. ja tabelitega 3.1. ja 3.2. Nähtavusalas ei tohi
paikneda nähtavust piiravaid takistusi (EhS § 72 lg 2).
Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole,
kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5. Planeeritud tehnovõrgud
Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks
lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt
veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt
kohapeal viibivaid töötajaid.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla
baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on
R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise
ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.
Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (näiteks bio- ehk omapuhasti või
reovee kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud
põhjavee reostumine. Puhastatud heitvee suublaks on pinnas. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse
lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused¹“.
Bio- ehk omapuhastit peetakse tänapäeval kaasaegseimaks ja keskkonnasõbralikumaks reovee käitlemise
lahenduseks. Biopuhasteid saab kasutada ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades.
Biopuhastis reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid
orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Tänu oma headele puhastustulemustele (suudavad vähendada
reovee BHT 95% ning heljumit kuni 97%) on biopuhastid leidnud laialdase kasutusala. Biopuhastite lai
kasutusspekter on ka kindlasti tingitud tarbijate üha suuremast teadlikkusest kaitsta oma ümbritsevat
elukeskkonda ja keskkonnanõuete tugevamast seadustamisest. Biopuhasti rajamine tuleb kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega, kellel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või
salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline
lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel. Biopuhasti
suuruse määrab projekteerija veehulga arvestuste ja alaliste elanike arvu järgi. Oluline on biopuhasti tellida
ettevõttest, kes pakub ka järelhooldust. Paigaldus on soovitatav tellida kas tootja või maaletooja poolt vastava
koolituse saanud paigaldusfirmalt. Biopuhastitel on nõutav sertifikaat ja paigaldamiseks peab olema projekt.
Krundi hilisem kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom peab võimaldama biopuhasti tõrgeteta töötamist.
Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda
reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist.
Veeseaduse § 127 määrab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde
sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja
saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusega
nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“.
Planeerinuga on antud võimalus kasutada ka reovee kogumismahuteid. Kogumismahutid tuleb paigaldada
vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada
vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.
Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto
ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt.
Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda.
Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!
4.5.2. Sademeveelahendus
Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud
immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja
taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele.
Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme.
Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke
ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.
Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada.
Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid
kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.
SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi,
kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete
vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, jalgpalli- ja
mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett.
SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust,
luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades
õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse
lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning
suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks
kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi
konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva
arendus- või linnapiirkonnaga.
Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused
Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:
Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud
taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida,
parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab
sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime
tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma
tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud
soojus;
Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud
konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke
omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja
puhastab linnakeskkonna õhku.
Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise
võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada
(näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub
sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi
reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi
lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski
meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus
lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures
tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase
filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava
sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest
enne vee kasutamist.
Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi
pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal.
Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist
mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid,
seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15
Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum
või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel
aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel,
puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.
Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett
läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt
tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist,
ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei
võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka
vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi
alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis
täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning
seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.
Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud
külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist,
filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab (joonised 27 ja 28). Puhverriba kasutatakse
sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea
pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse
„kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna
(näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel (foto 28).
Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel:
taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad
aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas
mikroorganismide abil.
Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat
sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks
paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse
sademeveesüsteemi komponenti.
Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja
puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse
ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb
erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või
killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada
loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või
parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.
Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee
ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak
hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on
seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks
osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda
saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi
mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude
ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.
Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate
sadude ajal ja vahetult pärast neid.
Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel.
4.5.3. Vertikaalplaneerimine
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse
tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute
olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
4.5.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr
484882 (vt C- Lisad, lisa 2).
Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1
(72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani.
Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis
on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette
maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on
näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna.
4.5.5. Sidevarustus
Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised
tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3).
Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases
paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni
põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065)
paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus
plan. sidekanalisatsiooni põhitrass.
Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd
olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m.
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.
Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".
Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele".
Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."
Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks
liinirajatiste kaitsevööndis".
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
4.5. . Välisvalgustus
Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17
Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri
ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust
vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka
liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel
lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
4.5.7. Küttelahendus
Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning
selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda
keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.
4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS
812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud)
kasutusviisi alla.
Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse
hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt
on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete
tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³).
Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega
EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub
ehitusprojekti koostamise staadiumis.
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus
piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses
mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,
lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
4.7. Keskkonnatingimused
OÜ Skepast&Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks.
Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1.
Kokkuvõte:
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja
maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle
anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi
ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused
pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad,
mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja
kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju
ette näha.
Avariiolukorrad
Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete
töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse
ehitusaegse järelevalvega.
Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid
planeeringualal ei asu.
Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid
ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.
Tegevuse kliimamõju
Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus
ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on
antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle
tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad
laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada
sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse.
Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid
materjale.
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada
kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad
detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase
läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada
rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate
rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt,
et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad
jms).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Kaitstavad loodusobjektid
Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva
taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole
registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.
Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine
planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine
detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub
vastavalt kehtestatud korrale.
Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt
tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).
Mõju joogivee kvaliteedile
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate
puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste
killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete
imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.
Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda,
kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest.
Välisõhu kvaliteet
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks
võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev
tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika
vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada
niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust.
Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
Keskkonnatingimused:
Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine
planeeringuala siseselt;
Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja
põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb
pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste
käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka
põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või
killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete
sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke
tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;
Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;
Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskiri“;
Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada
valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on
valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse
reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja
hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva
müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme.
4.7.1. Jäätmed
Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine
antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele
jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo,
hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning
jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
4.7.2. Põhjavesi
Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata
potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse
planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega.
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu
omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele
põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude
nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju
põhjustanud tegevus lähtus.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub
huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras
planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
Taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende
ehitamiseks;
ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks;
Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid vallale tasuta üle;
krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21
vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;
krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitusloa taotluse esitamist;
hoonete ehituslubade väljastamine.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23
C – LISAD
Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.0.42024;
Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882;
Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25
D – JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Põhijoonis M 1:500
Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
PÕHIJOONIS
Laabi:(Tabasalu)
230
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
150
Harku kergtee L9
72501:001:0734
2 Transpordimaa 100%
30
4
Põldmäe tee 1
4
72501:001:0735 15
Maatulundusmaa 100%
25
2
7
20,8
ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%,
TL 0%-50%
9 4 LEGEND
5000
2
4
4 9 planeeringuala piir
riigimaan
Põldmäe tee 3b 15407 m² P58
katastriüksuse piir
72601:001:1409
plan. krundi piir
Elamumaa 100%
10
tee kõrva
Hanso katastriüksuse aadress
72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
lmaantee
Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
14
1
11191 Ha
MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES
öönd 30 m
Hanso PLAN. HOONETE
SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE
72501:001:0508 KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD
9 Maatulundusmaa 100% MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus
rku-Rann
PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m²
Pindala: 15 407.0 m² SUURIM LUBATUD
tee kaitsev
KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS-
PLAN. KRUNDI PINDALA, m² KOHTADE ARV
amõisa te
plan. hoonestusala
e
Harku kergtee L8
plan. hoone võimalik asukoht
72501:001:0509
150
Transpordimaa 100%
31,5 ol.olev naaberhoone
ol.olev sõidutee
plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
plan. kõnnitee illustratiivne lahendus
11191 Harku-Rannamõisa tee
(täpne lahendus antakse projektiga)
72701:001:0065
Transpordimaa 100% Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee
4
plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs
avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m
(alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest
servast mõõdetuna
230
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
30
(Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044)
4
plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
Järvesilma plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m
72601:001:1201
Üldkasutatav maa 100%
plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht
(täpne asukoht antakse projektiga)
liitumisnähtavusala
TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. peatumisnähtavusala
Estlink andmed saadud
Märkused:
1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a;
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on
põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
HANSO
SAUE VALD
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
VATSLA KÜLA
TEHNOVÕRKUDEGA detailplaneeringu
Kuup.
AMET NIMI 12.08.2024.a.
Geoalus OÜ
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
Koostas Hannes Sillard
[email protected] www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Põhijoonis
M 1:500 63.833
Registrikood:16552517 Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 03.03.2025 3
TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN
Laabi:(Tabasalu)
Põldmäe tee 1
72501:001:0735
Maatulundusmaa 100%
LEGEND
planeeringuala piir
katastriüksuse piir
Harku kergtee L9
72501:001:0734 plan. krundi piir
2 Transpordimaa 100%
Hanso katastriüksuse aadress
72501:001:0508 katastriüksuse tunnus
Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve
30 Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala
4
Põldmäe tee 1
72501:001:0735 4
Maatulundusmaa 100%
plan. jätkukaev multitorustikul MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES
2 PLAN. HOONETE
7
SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE
20,8
KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD
MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus
PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m²
SUURIM LUBATUD
KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS-
PLAN. KRUNDI PINDALA, m² KOHTADE ARV
ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%,
TL 0%-50% plan. hoonestusala
9 4
5000
2 plan. hoone võimalik asukoht
4
4 9
riigimaan
Põldmäe tee 3b 15407 m² P58
72601:001:1409
ol.olev naaberhoone
Elamumaa 100%
10
tee kõrva
ol.olev sõidutee
plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus
lmaantee
(täpne lahendus antakse projektiga)
14
plan. kõnnitee illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
1
11191 Ha
Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee
30 m
Hanso
72501:001:0508
9 plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs
öönd
Maatulundusmaa 100%
rk
Pindala: 15 407.0 m²
u-Rannam
tee kaitsev
avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m
(alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest
servast mõõdetuna
õisa tee
plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus
(täpne lahendus antakse projektiga)
Harku kergtee L8
72501:001:0509
Transpordimaa 100%
plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m
31,5
plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht
(täpne asukoht antakse projektiga)
plan. madalpinge maakaabelliin
11191 Harku-Rannamõisa tee
72701:001:0065 plan. liitumis- ja/või jaotuskilp
Transpordimaa 100%
4
plan. sidekanalisatsioon
võimalikud tuletõrje veemahutid
30
plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks
4
Märkused:
1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid
L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a;
2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on
Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus.
Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201
Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed.
Üldkasutatav maa 100%
Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr.
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
HANSO detailplaneeringu
SAUE VALD
VATSLA KÜLA
TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309
TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus:
AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan
Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS
Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava
Koostas Hannes Sillard
[email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500
M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a.
Registrikood:16552517
Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr:
Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 03.03.2025 4
Töö number nr 36-202407
Saue vallas Vatsla külas Hanso
katastriüksuse ja lähiala
detailplaneering
Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja
Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus
Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald
Planeerija/projektijuht Koordinaator
Evely Ehrpas Jaanus Aavik
[email protected] [email protected]
Plannum OÜ
www.plannum.ee
Tartu mnt 84a, Tallinn
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3
SISUKORD
A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5
B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10
4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 11
4.4.1. Liiklusuuring ............................................................................................................................................. 12
4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 13
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 13
4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 14
4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 16
4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16
4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 17
4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 17
4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 18
4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 18
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 18
4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18
4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 21
4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 21
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................21
C – LISAD ...................................................................................................................................................23
D – JOONISED ............................................................................................................................................25
E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 „Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“;
2. Transpordiameti 03.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/18624-2 „Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse
detailplaneeringu koostamiseks“.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla
Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
„Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);
„Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu
võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);
„Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“;
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“;
Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;
Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;
EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;
Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani
koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad
õigusaktid.
2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja/või
tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse,
avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus.
Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha.
Planeeringuala moodustab:
Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa.
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse
kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2.
Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS
3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja
analüüs
Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma
3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga
(vaata Skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga.
Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud
maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood:
120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse
hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad
looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud
üksikelamu ning lauda varemed.
Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka
katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel
planeeritavast alast (peatus „Loobi“).
Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus
km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja
autobussid 4% (290), autorongid 3% (216).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9
3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng
Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi
paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis-
ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa.
Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase
kontuuriga.
“Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise
tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale
liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud
reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad
tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt “Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kavale”. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses
ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega
varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine
ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib
ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid
kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel.
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat
kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist,
kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid
töötajaid.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused
(käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):
hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua
uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
tupiktänavaid reeglina ei kavandata;
ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid
üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);
tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65%
planeeritavast alast;
tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik
miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema
krundi kohta 3 või enam puud.
Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“.
4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine
olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega
suuruse muutmist.
Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed
Plan. maakasutuse
Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp
sihtotstarve katastriüksuse
nr suurus, m² liikide kaupa
liikide kaupa
Krunt pos 1 15 407 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% Ä 50%-100%, T 0%-50%
Selgitus:
ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa;
ÄB- kontori- ja büroohoone maa;
ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa;
TL- hoidla ja laohoone maa.
4.2. Kavandatav ehitusõigus
Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni kahe 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete laohoonete rajamiseks
(näiteks minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid vms). Plan. hoonestusalad on
kavandatud plan. krundi piirist 4 m kaugusele.
Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide
valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna
arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad
väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni
20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa
kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on
hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid
ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool
hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud
asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama
kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11
Tabel 2. Ehitusõiguse tabel
Plan. hoone suurim
Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim
Krundi pos nr lubatud kõrgus plan.
ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus
maapinnast, m
Krunt pos 1 5000 4 9 2
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile
kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine
hoonestusalast välja.
Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:
Hoonestusviis: lahtine;
Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;
Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;
Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;
Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas,
kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete
seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks
visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;
Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;
Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed,
paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud.
4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded
Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele
ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran
(Potentilla fruticosa)).
Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki
juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse
käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale.
Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest
tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse
hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Saue valla
jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud
jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Plan. krundi perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine.
Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis.
4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku-
Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Transpordiameti tellimusel on koostatud Selektor OÜ töö
nr P19017 „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
eskiisprojekt“, mis käsitleb Harju maakonnaplaneeringus ja Harku valla üldplaneeringus määratud oluliselt
muudetava riigitee ümberehitamise ruumivajadust ja põhimõttelist lahendust. Tegemist on eskiisiga ning
projekti järgnevates staadiumites täpsustatakse lahendusi. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb
arvestada, et tulevikus võivad muutuvad oluliselt juurdepääsu lahendused planeeringualale.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne
parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga
on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad.
Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust
vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete
tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida
looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel
manööverdamist ei ole ette nähtud.
Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud ehitusseadustik (edaspidi EhS) §71 kohane avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd 30 m sõidutee äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna. Tee kaitsevööndis on keelatud
tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS
§ 70 lg 3. Hoonestusala on kavandatud väljapoole teekaitsevööndit.
Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt
teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse
nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest:
1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti
tuvastamist;
2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib
määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid.
Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
Nähtavuskolmnurgad on joonisele 3- „Põhijoonis“ kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu
võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:
Teeandmiskohustusega ristmik-
peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h;
liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas);
ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus
LN1= 230 m.
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb
EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks.
Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus.
4.4.1. Liiklusuuring
Planeeringu koostamise käigus on ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 01.03.2025 teostatud liiklusuuring (töö nr
ERC/06/2025).
Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009.
aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas.
Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Tööpäeviti on liiklussagedus
sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes
hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa
poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13
Käesoleva detailplaneeringu alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 58 parkimiskohta. Käesoleval juhul
on eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit. Aastas keskmiselt lisandub 170 a/ööp.
Detailplaneeringu genereeritud täiendava liikluse puhul on arvestatud, et pöördeliiklus jaguneb võrdselt
mõlemas suunas. Tipptunni aegne liiklus on üldjuhul 10% AKÖL-st, seega tipptunnil liigub DP alale või sealt
ära alla 20 sõiduki.
Vastavalt tee projekteerimise normidele võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku
kavandada lihtristmikuna, kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku
teega. Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või
vasakpöörde rajamise vajadus puudub.
4.5. Planeeritud tehnovõrgud
Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla
suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni
liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse
suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt
erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega
varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks
lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt
veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt
kohapeal viibivaid töötajaid.
Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus
seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga
likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb
tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete
ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse
tõttu.
Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla
baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on
R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise
ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise,
ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning
puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“.
Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (näiteks bio- ehk omapuhasti või
reovee kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud
põhjavee reostumine. Puhastatud heitvee suublaks on pinnas. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse
lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused¹“.
Bio- ehk omapuhastit peetakse tänapäeval kaasaegseimaks ja keskkonnasõbralikumaks reovee käitlemise
lahenduseks. Biopuhasteid saab kasutada ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades.
Biopuhastis reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Tänu oma headele puhastustulemustele (suudavad vähendada
reovee BHT 95% ning heljumit kuni 97%) on biopuhastid leidnud laialdase kasutusala. Biopuhastite lai
kasutusspekter on ka kindlasti tingitud tarbijate üha suuremast teadlikkusest kaitsta oma ümbritsevat
elukeskkonda ja keskkonnanõuete tugevamast seadustamisest. Biopuhasti rajamine tuleb kooskõlastada
kohaliku omavalitsusega, kellel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või
salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline
lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel. Biopuhasti
suuruse määrab projekteerija veehulga arvestuste ja alaliste elanike arvu järgi. Oluline on biopuhasti tellida
ettevõttest, kes pakub ka järelhooldust. Paigaldus on soovitatav tellida kas tootja või maaletooja poolt vastava
koolituse saanud paigaldusfirmalt. Biopuhastitel on nõutav sertifikaat ja paigaldamiseks peab olema projekt.
Krundi hilisem kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom peab võimaldama biopuhasti tõrgeteta töötamist.
Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda
reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist.
Veeseaduse § 127 määrab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde
sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja
saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusega
nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja
täpsustatud ulatus1“.
Planeerinuga on antud võimalus kasutada ka reovee kogumismahuteid. Kogumismahutid tuleb paigaldada
vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada
vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus.
Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto
ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt.
Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda.
Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud!
4.5.2. Sademeveelahendus
Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud
immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi
valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja
taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele.
Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme.
Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke
ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda.
Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada.
Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid
kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu.
SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi,
kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete
vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid. SUDSi kaudu
võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues
ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti,
reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud
looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning
suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks
kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15
konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva
arendus- või linnapiirkonnaga.
Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused
Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:
Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud
taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida,
parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab
sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime
tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma
tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud
soojus;
Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud
konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke
omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja
puhastab linnakeskkonna õhku.
Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise
võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada
(näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub
sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi
reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi
lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski
meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus
lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures
tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase
filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava
sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest
enne vee kasutamist.
Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi
pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal.
Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist
mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid,
seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.
Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum
või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel
aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel,
puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.
Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett
läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt
tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist,
ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei
võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka
vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi
alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis
täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning
seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.
Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud
külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist,
filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab (joonised 27 ja 28). Puhverriba kasutatakse
sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea
pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse
„kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna
(näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel (foto 28).
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel:
taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad
aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas
mikroorganismide abil.
Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat
sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks
paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse
sademeveesüsteemi komponenti.
Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja
puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse
ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb
erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või
killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada
loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või
parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.
Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee
ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak
hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on
seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks
osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda
saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi
mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude
ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.
Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate
sadude ajal ja vahetult pärast neid.
Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi
muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee
muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.
4.5.3. Vertikaalplaneerimine
Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse
tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute
olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse
ehitusprojekti koostamise käigus.
4.5.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr
484882 (vt C- Lisad, lisa 2).
Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1
(72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani.
Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis
on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette
maakaabliga.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik
taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on
näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna.
Elektrilevi OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.5.5. Sidevarustus
Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised
tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3).
Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases
paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni
põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065)
paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus
plan. sidekanalisatsiooni põhitrass.
Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:
Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist;
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd
olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;
Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;
Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale;
Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";
Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";
Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine“;
Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks
liinirajatiste kaitsevööndis";
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise
ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;
Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest
nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja
nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada
sideehitist.
Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan.
sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks.
4.5. . Välisvalgustus
Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus.
Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri
ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust
vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka
liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel
lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
4.5.7. Küttelahendus
Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning
selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda
keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.
4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS
812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud)
kasutusviisi alla.
Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse
hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt
on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete
tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³).
Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja
arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem
kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega
EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“.
Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub
ehitusprojekti koostamise staadiumis.
4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.
Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus
piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid.
Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses
mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad,
lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
4.7. Keskkonnatingimused
OÜ Skepast&Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks.
Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19
Kokkuvõte:
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja
maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle
anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on
välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi
ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused
pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad,
mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale.
Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja
kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju
ette näha.
Avariiolukorrad
Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete
töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse
ehitusaegse järelevalvega.
Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid
planeeringualal ei asu.
Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid
ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole.
Tegevuse kliimamõju
Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus
ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on
antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral.
Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle
tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad
laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada
sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse.
Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid
materjale.
Kliimamuutustega kohanemine
Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada
kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad
detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase
läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada
rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate
rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt,
et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad
jms).
Kaitstavad loodusobjektid
Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva
taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole
registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku.
Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine
planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine
detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub
vastavalt kehtestatud korrale.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering
Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt
tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms).
Mõju joogivee kvaliteedile
Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate
puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste
killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete
imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile.
Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda,
kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest.
Välisõhu kvaliteet
Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks
võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev
tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika
vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise
tehnonõuded ning nõuded varustusele”.
Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada
niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust.
Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga.
Keskkonnatingimused:
Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine
planeeringuala siseselt;
Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja
põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb
pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste
käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka
põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või
killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete
sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke
tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning
kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;
Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;
Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla
jäätmehoolduseeskiri“;
Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja
tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada
valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on
valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse
reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.
Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri
16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja
hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes
ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002
määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva
müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21
4.7.1. Jäätmed
Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“.
Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine
antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele
jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo,
hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning
jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud
jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“.
4.7.2. Põhjavesi
Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata
potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele.
Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse
planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis
tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida
võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja
teadmistega.
5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu
omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele
põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude
nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju
põhjustanud tegevus lähtus.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude
kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub
huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele
ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras
planeeringuga kavandatu elluviimiseks:
Taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende
ehitamiseks;
ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks;
Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid vallale tasuta üle;
krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine;
vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;
krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitusloa taotluse esitamist;
hoonete ehituslubade väljastamine.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23
C – LISAD
Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu
andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.0.42024;
Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882;
Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545;
Lisa 4. Liiklusuuring. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, koostaja ERC
Konsultatsiooni OÜ 01.03.2025, töö nr ERC/06/2025.
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25
D – JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Põhijoonis M 1:500
Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I
[email protected]
Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa
Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27
E – KOOSKÕLASTUSED
Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta
Projekteerija märkused
Kooskõlastuse originaali
Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste
asukoht
täitmise kohta
Projekt kooskõlastatakse märkustega: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja 4.5.5.
ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja
säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;
Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk
8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73
(25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
Telia Eesti AS Nr 39425482 tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
1. (Dmitri Kirsanov) 29.01.2025 nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise
omaniku juhenditest ja nõuetest:
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-
maaomanikule/juhendid;
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata
keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise
kaitsevööndis tegutsemiseks.
Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk
(Marge 1076458848 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.4.
2.
Kasenurm) 30.01.2025
Päästeamet
[email protected] Transpordiamet
[email protected] Maa- ja Ruumiamet
[email protected] Keskkonnaamet
[email protected] 1 6 .0 2 .202 6 nr 5-1/6/2024-6 5019040 532933 0 0 5019040 532933 0 0 Vatsla küla Hanso k atastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Vatsla külas Hanso k atastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ , töö nr 36-202407 ), mille Saue Vallaval itsus algatas 23 . 10 .202 4 aasta korraldusega nr 979 . Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksus ele määrata tootmis - ja/või äri maa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks . Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse ÜVK -ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs katastriüksus tele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaan teelt . Planeeringualale ulatub III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht. Juhime tähelepanu, et planeeritud puurkaevu hooldusala ulatub riigiomandis olevale Põldmäe tee 3b katastriüksusele. Edastame Plannum OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Lugupidamisega ( a llkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv p laneeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Monika Kõiv +372 5301 8124 monika.koiv @sauevald.ee
Päästeamet
[email protected]
Transpordiamet
[email protected]
Maa- ja Ruumiamet
[email protected]
Keskkonnaamet
[email protected] 16.02.2026 nr 5-1/6/2024-6
Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala
detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks
Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Vatsla külas Hanso
katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ, töö nr 36-202407), mille Saue
Vallavalitsus algatas 23.10.2024 aasta korraldusega nr 979.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele määrata tootmis- ja/või
ärimaa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks.
Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne)
garaazid, aga kui liitutakse ÜVK-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs
katastriüksustele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaanteelt. Planeeringualale ulatub III
kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht.
Juhime tähelepanu, et planeeritud puurkaevu hooldusala ulatub riigiomandis olevale Põldmäe
tee 3b katastriüksusele.
Edastame Plannum OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks.
Saue Vallavalitsus
Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank
Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank
tel +372 679 0180 /
[email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank
ak EE781010220028782015 SEB Pank
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Monika Kõiv
planeeringute spetsialist
Lisa: Detailplaneeringu materjalid
Monika Kõiv
+372 5301 8124
[email protected]
2 (2)