dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Saue vald Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Transpordiamet · 16. veebruar 2026
Viit
7.2-2/26/18624-3
Registreeritud
16. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2026

Failid

  • 📎Hanso DP 12.02.2026.asice40046 KB
  • 📎Kaaskiri_Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala DP kooskõla.asice139 KB
  • 📎Kaaskiri_Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala DP kooskõlastamine.docx46 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS Saue linn 23. oktoober 2024 nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine I. Taotluse sisu Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Vatsla külas Hanso (72501:001:0508, suurusega 1,54 ha, maatulundusmaa 100%) kinnistul, eesmärgiga muuta maasihtotstarve 100% ärimaaks või 50/50% ärimaaks/tootmismaaks (selgub detailplaneeringu koostamise käigus) ja ehitusõiguse määramiseks kahe, kuni kahekorruselise laohoone püstitamiseks. II. Kinnistu asukoha kirjeldus, kontaktvöönd ja olemasolev olukord Hanso kinnistu asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad osaliselt hoonestatud tootmismaad. Planeeringuala asub kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee ääres, mis ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Planeeringuala idaosa läbib (Selektor Projekt OÜ tööga) Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee ning planeeringuala läbib üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee koridor. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Esitatud eskiisi kohaselt kavandatakse kuni kahe, kõrgusega maapinnast kuni katuseharjani 9,0 m, laohoone püstitamist, mille kasutusprofiil on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž (veesõidukid, matkaautod, tsiklid jne). Detailplaneeringu ala asub Harku Rannamõisa tee rekonstrueerimise koridoris. Võimalik hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava kergliiklustee planeeringut. Täpsem ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks jääb planeeringualasse rekonstrueeritav mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus sõltub Transpordiameti tingimustest. Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Eskiisi kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse kavandatud kõrghaljastus (puud, põõsad). Olemasolevad kommunikatsioonid (elekter, vesi, kanalisatsioon, side, gaas) puuduvad. Kinnistu kirdenurk jääb kahe keskpingeõhuliini kaitsevööndisse (ei takista kavandatavat tegevust). Detailplaneeringus reserveeritakse maavajadus kergliiklusteele ja antakse põhimõtteline lahendus kergliiklustee ja maanteelt mahasõidu ristumiskohale. IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub Hanso kinnistu tiheasustusalas ning planeeritava maa- ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud tootmismaa. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel. Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso kinnistu suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset (puur) kaevu (hooldusalaga 10m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu taotluse kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused Detailplaneering viiakse ellu halduslepingus nr 12-2.14/8/2024 märgitud põhimõtetel. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Arendaja kohustub kõiki tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistu võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet. VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi (KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2 (7) KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 21). PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) kaaluma KSH algatamise vajalikkust ja andma selle kohta eelhinnangu, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Vatsla küla Hanso kinnistu kohta on koostatud „Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks“ (KSH eelhinnang, Lisa 2). Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja vanemkonsultant Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu algatamise eskiisiga kavandatavate tegevuste eeldatavat negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. KSH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend). KSH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. Teabedokument on koostatud detailplaneeringu eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: • Hanso kinnistu detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži, mis hõlbustaks seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt. Kui tegu on ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega kaasa infrastruktuuri ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal projektialadele toetada efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures, mis on kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga. • Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju. • Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatel, mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning kavandatavate hoonete ja ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad. 3 (7) • Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. • Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu. • Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. • Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus läheduses Harku lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju maavarade teemaplaneeringu uuringualale. Detailplaneeringu realiseerimisega on tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas. • Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest) on seotud ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse. Ehitustegevusega seotud häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne vähene ajutine mõju keskkonnale. • Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. • Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). • Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. • Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti 4 (7) valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette. • Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee seisundile. KSH eelhinnangu koostaja kokkuvõte ja järeldused: Võttes aluseks Teabedokument KSH eelhinnangu (koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 24000022), mis on koostatud Hanso kinnistu detailplaneeringu eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole täpselt selge hoiustatava tehnika iseloom. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee rajamisega ja riigimaantee uuendamisega planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha lahendus detailplaneeringu koostamise käigus ning koostöös Transpordiametiga. Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse Teabedokumendi peatükis 6.6 esitatud meetmeid ja lahendusi. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töö esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Sõidukite/masinate hoiustamisest ning sõidukite/masinate transpordiga potentsiaalselt kasvavast häiringust tulenev mõju on lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult transpordi tegevuse ajal. Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole. Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt. Saue Vallavalitsuse edastas 16.09.2024 nr 5-4/2397-3 kirja arvamuse küsimiseks Keskkonnaametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. Keskkonnaamet andis oma 01.10.2024. aasta kirjaga nr 6-5/24/19058-2 seisukoha, et menetletava Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus planeerimisseaduse § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel. Keskkonnaamet andis omapoolsed tähelepanekud, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada (lisatud korralduses punkt 2.3). Regionaal- ja põllumajandusministeerium andis oma 17.10.2024 . aasta kirjaga nr 14-3/4074 seisukoha, et lähtudes esitatud materjalidest on seisukohal, et KSH algatamine ei ole otstarbekas, sest kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Samas märgiti kirjas, et vastavalt planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et planeeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Detailplaneeringu: − koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa); − koostaja on OÜ Plannum (aadress: Küüni tn 6, Kose-Uuemõisa alevik, 75102 Kose vald, Harju maakond). 5 (7) Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks olevat Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 24000022) poolt koostatud KSH eelhinnangut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 22. augustil 2024. aastal sõlmitud halduslepingut (nr 12-2.14/8/2024) koos eskiisettepanekuga detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste kohta ning võttes arvesse kinnistu omaniku (OÜ Betoonikoda) taotlus, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva korralduse: 1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneering, maasihtotstarbe muutmiseks ning põhieesmärgiga kahe laohoone püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. 2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste lisanõuetega: 2.1 kavandada asfaltbetoonkattega juurdepääsutee 11191 Harku-Rannamõisa teelt koos peale- ja mahasõiduga planeeringualale ning taotleda eelnevalt Transpordiametist mahasõidu ehituseks tehnilised tingimused; 2.2 detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Saue vallavalitsuse ja Harku vallavalitsuse poolt tellitud Vatsla-Harku kergliiklustee põhiprojektiga (koostaja Landverk OÜ, töö nr T2126); 2.3 detailplaneeringu koostamisel arvestada Keskkonnaameti poolt 01.10.2024 edastatud kirjas nr 6-5/24/19058-2 märgitud tähelepanekuga, kus on toodud järgmist: laohoone (hoone 2) ja parkla ehitusalale jääb osaliselt III kaitsekategooria põõsasmarana (KLO9341044) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Kuna ehitusalale ulatub vaid põõsasmarana kasvuala põhjaosa ja enamik kasvualast jääb puutumata, siis liigi elupaika see tegevus tervenisti ei hävita. Võimalusel detailplaneeringu käigus leida lahendusi, et põõsasmarana kasvuala säilitada planeeringuala lõunaosas. 2.4 veevarustus lahendada rajatava puurkaevu baasil ning majandusveed juhtida perioodiliselt tühjendatavasse sertifitseeritud plastist kogumismahutisse. Pärast antud piirkonnas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised; 2.5 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus ja sademevee ärajuhtimise lahendus; 2.6 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel; 2.7 kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada; 2.8 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda. 6 (7) 3. Jätta Vatsla küla Hanso kinnistu ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub. 4. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teavitada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded. 5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni. 6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär 7 (7) 1:750 VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS rekonst ridor ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD maante rimise TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS! ko ruee PÕLDMÄE Rekonstrueeritav mahasõit OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508) e TEE 1 maanteelt 11191 KATASTRIPIIR OLEMASOLEV (täpne lahendus sõltub Transpordiame ngimustest) PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK HOONESTUS VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP): KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV Kergliiklusteega ristumine KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES täpsustatakse Hoone 1 detailplaneeringus OLEMASOLEV HOONESTUS 2,276 m2 ehi sealune pind kuni 2280 m2 26.0 2K suletud brutopind kuni 4560 m2 8.0 PLANEERITAV UUS HOONESTUS korruste arv kuni 2 KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST kõrgus maapinnast kuni 9 m KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA 87.5 14.0 võimalik / GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS puurkaevu ja pumplahoone asukoht VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT Hoone 2 ehi sealune pind kuni 2280 m2 2,276 m2 26.0 suletud brutopind kuni 4560 m2 VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD 2K korruste arv kuni 2 kõrgus maapinnast kuni 9 m POS NR 11191 maa P1 hoonete arv krundi pindala 15407 2 4560 ehi sealune pind maapealne korruselisus 2 P58* Ä100 sihtotstarve ntee AS P1 -70 parkimiskohtade arv kaitsevöön kes 15407 2 4560 * parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord kp selgub detailplaneeringu koostamise käigus 2 P58* Ä100 ing elii OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED Poten ll nk diga fru cosaa ait sev III kategooria kaitsealune liik Poten lla fru cosa (põõsasmaran): öö võimalik reovee kogumismahu asukoht kaitsemeetmed või ümberistutamine nd lahendatakse detailplaneeringus iga 11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee kaitsevöönd Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee koridor võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht: tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2 AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus) PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS ASUKOHT MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS GSPublisherEngine 0.7.100.100 Töö number 24000022 Tellija OÜ Betoonikoda Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 30.04.2024 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Versioon 2 Kuupäev 30.04.2024 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 4 1. KSH EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................... 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS................................................................................................................... 6 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................6 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......................................................................................................6 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................... 7 4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDE JA PROJEKTIDEGA .................................................................................................................................................................... 8 4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad .............................................................................................................8 4.2. Seos projektidega ..........................................................................................................................................9 5. RESSURSSIDE KASUTAMINE ........................................................................................................10 5.1. Energiakasutus .............................................................................................................................................10 5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................................................ 10 5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju11 5.4. Tegevuse kliimamõju..................................................................................................................................11 5.5. Kliimamuutustega kohanemine ..............................................................................................................12 6. MÕJUTATAV KESKKOND JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU ............................................13 6.1. Asustus ............................................................................................................................................................13 6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused14 6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................14 6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................................................15 6.5. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................................................15 6.6. Kaitstavad loodusobjektid.........................................................................................................................16 6.7. Põhjavesi ja pinnavesi ................................................................................................................................ 17 6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...........................................................................................................20 6.9. Pinnavormid ja pinnas................................................................................................................................ 20 6.10. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................................................21 6.11. Roheline võrgustik .......................................................................................................................................21 6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad .................................................21 6.13. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................................. 22 6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ..................................................................22 6.14.1. Müra ja vibratsioon .....................................................................................................................................22 6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile ........................................................................................................................24 6.14.3. Välisõhu kvaliteet.........................................................................................................................................24 7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ......................................................................................................25 8. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................26 3 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on otsustajale teabe andmine kaasneva keskkonnamõju kohta detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajaduse kaalumiseks ja eelhinnangu andmiseks. OÜ Betoonikoda soovib detailplaneeringu algatamist, et taotleda ehitusõigust kuni kahe laohoone ehitamiseks Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso maaüksusel (72501:001:0508). Käesoleva töö koostamise aluseks on „Vatsla küla Hanso MÜ (72501:001:0508) DP algatamise ettepaneku” põhijoonise eskiis (29.01.2024 versioon). Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja vanemkonsultant Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu algatamise eskiisiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 1. KSH eelhindamise õiguslikud alused Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 2 1). PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu (DP) eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KSH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KSH-d. KSH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Planeeringualal kehtib Saue valla üldplaneering. Käesolev KSH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. i Teabedokument on koostatud DP eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. KeHJS-e § 33 lg 3 punktist 1 lähtuvalt on teabedokumendi koostamisel lähtutud strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Silmas on peetud, et: • DP algatamine ja koostamine loob eeldused üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimiseks, kuid see on vastavate otsususte tegemise esimene etapp. Ehitiste rajamise nõudeid täpsustatakse edaspidi projekteerimise ja ehituslubade väljastamise etapis. • DP koostamise üheks aluseks on Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Eelhinnangu annab otsustaja, kes selgitab välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib otsustaja enne otsuse tegemist DP lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 5 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärk (omaniku soov) on Vatsla külas Hanso MÜ kinnistule (72501:001:0508) detailplaneeringu (DP) algatamine ja ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone ehitamiseks. Laohoonete kasutusprofiiliks on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž (veesõidukid, matkaautod, mootorrattad jne). 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Eskiisi kohaselt on kavandatavate hoonete ehitisealune pind kuni 4560 m2 (2 x 2280 m2). Hooned on kuni kahekorruselised. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada naabruses olevate olemasolevate hoonetega Põldmäe tee 1 aadressil. Lisaks on eskiisi kohaselt planeeritava maaüksuse lääneservale kavandatud võimalik puurkaevu ja pumplahoone asukoht ning kagupoolsesse nurka võimalik reovee kogumismahuti asukoht. Detailplaneeringu ala asub Harku-Rannamõisa tee rekonstrueerimise koridoris. Võimalik hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava kergliiklustee planeeringut. Täpsem ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks jääb planeeringualasse rekonstrueeritav mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus sõltub Transpordiameti tingimustest. Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Eskiisi kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse kavandatud kõrghaljastus (puud, põõsad). 6 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas (Joonis 1). Planeeringuala keskmeks oleva Hanso MÜ pindala on 15 407 m2. Planeeringuala asub kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee ääres, mis ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa- Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Juurdepääs planeeringualale Harku teelt on planeeringualast kirde pool algava kruuskattega tee kaudu. Olemasolevad kergliiklusteed detailplaneeringu alal puuduvad. Planeeringuala idaosa läbib Selektor Projekt OÜ tööga Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee. Planeeringuala läbib üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee koridor. Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harku-Rannamõisa tee (11191) kaitsevööndisse ja AS-70 keskpingeliini kaitsevööndisse. Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht 7 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentide ja projektidega 4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad • Harju maakonnaplaneering 2030+2 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Harju maakonnaplaneeringu nähakse ette elanike arvu kasvu Saue vallas 7% võrra aastaks 2040, seda tulenevalt Tallinna tugevast keskusfunktsioonist. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas tagada tingimused jätkusuutliku asustuse arengu säilimiseks kogu maakonnas. Harju maakonnaplaneering näeb ette säästva arengu põhimõtetega arvestamist (kuhu kuuluvad ka kliimamuutustega kohanemine ja leevendavate meetmete elluviimine). Säästva transpordi juures on välja toodud infrastruktuuri parandamine ning eelistatakse asustuse koondumist ning keskuste võrgu tugevnemist maakonnas. • Saue valla üldplaneering3 ja arengukava4 Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Saue valla arengukava 2022-2035 on aluseks tegevuste kavandamisel vallas. Arengukava kohaselt iseloomustab Saue valda pendelränne ning elanikkonna kasv, kuid Tallinnast kaugemate asulate puhulon oluline kohalike töökohtade ja teenuste olemasolu, millele oleks hea ligipääs. Tulenevalt asukohast on Saue vald järjepidevalt kasvanud ning elanike arv on ületanud 25 000 elaniku piiri. Edasise kasvu puhul peab fookuses olema selle suunamine transpordikoridoride (eelkõige raudtee) äärsetele aladele, kus on juba väljaarenenud taristu ja ühistranspordiühendused. Saue valla KSH aruande kohaselt on uute tootmis- ja ärimaade paigutamine maanteede äärde ja/või väljakujunenud tootmispiirkondade laiendusena ühtlasi suunatud raskeveokite veomarsruutide lühendamisele ja elamualasid läbivate marsruutide vältimisele, millega kaasneb kaudne positiivne mõju välisõhu seisundile.5 Kooskõla planeeringutega Hanso MÜ detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži, mis hõlbustaks seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt. Kui tegu on ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega kaasa infrastruktuuri ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal projektialadele toetada efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures, mis on kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga. 2 Harju maakonnaplaneering 2030+. Leitav siit: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 3 Saue vald. Üldplaneering. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja- planeerimine/uldplaneering 4 Saue vald. Arengukavad. Leitav siit: https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve- uuringud/arengukavad 5 Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering 8 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Saue valla üldplaneering näeb käsitletaval alal ette tootmismaa juhtotstarbe (vt. Joonis 2, tootmismaa on tähistatud lilla värviga). See on kooskõlas detailplaneeringu alal kavandatava tegevuse eesmärgiga. Joonis 2. Detailplaneeringu ala orienteeruv asukoht (märgitud punase ringiga) Saue valla üldplaneeringu kaardi väljavõttel Käsitletav detailplaneeringuala ei asu looduskaitsealal kuid peab tulenevalt kaitsealuse liigi alal paiknemisest (vt. ptk. 6.6 ) peab arvestama kaitsealuste liikide leiukohaga. 4.2. Seos projektidega Hanso MÜ-st vahetult ida poole (jääb detailplaneeringu alale) on Saue valla ja Transpordiameti koostööprojektina kavandatud Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee (Vatsla tee kuni Tammi tee) rajamine.6 Kavandatava detailplaneeringuga tuleb lahendada kergliiklustee ristumiskoha projekt. 6 Saue valla teehoiukava 2022-2026 lisa (Saue Vallavolikogu 30.09.2021 määrus nr 19). Leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0202/1017/Lisa%20- %20Saue%20valla%20teede%20teehoiukava%202022-2026.pdf 9 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 5. Ressursside kasutamine Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel. Soovituslik on kasutada võimalikult suurel määral taastuva energia abil toodetud materjale, taaskasutatavaid ehitusmaterjale ning teha seda ringmajanduse põhimõttel. 5.1. Energiakasutus Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning kavandatavate hoonete ja ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad. 5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses 7 ja maapõueseaduses8 toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Soovituslik on kasutada ringmajanduspõhimõtteid ning võimalikult palju ehitusjäätmeid tuleb suunata taas ringlusse.9Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. 7 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 8 Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11) 9 Kliimaministeerium. Ehitusmaterjalide korduskasutus. Renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaal. Leitav siit: Ehitusmaterjalide korduskasutus | Kliimaministeerium 10 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu10. Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad ca 1,5 km põhjas ning kagus, vastavalt Maag Eesti AS Tabasalu tehas ning Vedelgaas OÜ Eccua tootmine. Kummagi ettevõtte ohualad ei ulatu detailplaneeringu alani (Joonis 3). Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. Joonis 3. Ohtlike ettevõtete ning nende ohualade paiknemine Hanso DP ala suhtes 5.4. Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega 10 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 21.02.2024) 11 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. 5.5. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani 11 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel. Lisaks kasvab tõenäosus veekogude üleujutusteks. Kõrgemate temperatuuride puhul võib esineda ka lokaalseid kuumasaari tumedatel ja hallidel pindadel ja nende ümbruses (asfalt- ja betoonpindadega alad, hooned). See võib kujutada ohtu inimese tervisele. Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). 11 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium 12 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6. Mõjutatav keskkond ja võimalik keskkonnamõju 6.1. Asustus Detailplaneeringu ala asub tiheasustusalal. Seisuga 01.01.2024 elas Vatsla külas 409 elanikku.12 Lähimad hooned (Põldmäe tee 1) jäävad planeeritavast Hanso maaüksusest loodesse ning asuvad nimetatud maaüksuse vahetus naabruses, 2 m kaugusel. Tegu on kõrval- või tootmishoonetega. Lähimad hooned on osaliselt kavas hõlmata planeeringualasse. Lähim elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 5) jääb planeeringualast 90 m loodesse ning 100 m kaugusele läände jääb elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 3). Lähim kompaktne elamuala (Raudrohu tee ja Vilja AÜ elamud) jääb planeeritavast alast ca 370 m kaugusele edelasse. Joonis 4 näitab kõiki hoonete või muude rajatiste asukohti Hanso kinnistu suhtes 1 km raadiuses. Joonis 4. Hooned ja muud rajatised 1 km raadiuses Hanso kinnistust Käesoleva töö objektiks oleva detailplaneeringu realiseerimine ei too kaasa muudatusi asustuses. 12 Allikas: https://sauevald.ee/kultuur-sport-ja-kogukonnad/kogukond-ja-uritused/kulad-alevikud-linnad-ja- asulad (vaadatud 28.02.2024) 13 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Planeeringuala keskmeks oleva Hanso maaüksus (72501:001:0508) on hoonestamata, selle maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lõunasse ja läände jäävad 100% sihtotstarbeta maad, vastavalt maaüksused 72601:001:1201 (hoonestamata) ja 72601:001:1409 (maaüksusel asuvad varemed). Põhjast piirneb Hanso maaüksus 100% maatulundusmaaga (72501:001:0735, osaliselt hoonestatud tootmishoonetega). Ida pool asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused: 72501:001:0509 (Harku kergtee L8) ja vahetult selle kõrval 72701:001:0065 (11191 Harku-Rannamõisa tee). Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja iseloomu kavandatakse detailplaneeringuga maakasutuse muutust maatulundusmaast ärimaaks. Saue valla üldplaneeringuga kavandatud tootmismaa juhtotstarbega maale on lubatud kavandada ka ärifunktsiooni. Seega on tegevus kooskõlas üldplaneeringuga ning maakasutuse muutusega kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks. Hanso MÜ planeeringuala kirdeosas juurdepääsuteega ristuvat kergliiklusteed kavandab Transpordiamet, kes on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Planeeringu koostamisel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, planeeritaval kinnistul puuduvad. Detailplaneeringu ala kattub osaliselt avalikult kasutatava tee ning selle kaitsevööndiga. Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs planeeritava maaüksuse lähedastele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Maakasutust on tulenevalt detailplaneeringu eskiisist kavas muuta – maatulundusmaast saab 100% ärimaa. 6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus läheduses Harku lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju maavarade teemaplaneeringu uuringualale. Vt Joonis 5. 14 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Joonis 5. Harju Maardla, aktiivsed mäeeraldised ja aktiivsed uuringualad. Detailplaneeringu realiseerimisega on tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas. 6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest) on seotud ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse. Ehitustegevusega seotud häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne vähene ajutine mõju keskkonnale. Müra, joogivee ja välisõhu kvaliteedi teemasid on täpsemalt käsitletud peatükis 6.14. 6.5. Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 15 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.6. Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht (Joonis 6). Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale.14 Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). 13 Eesti looduse infosüsteem. Keskkonnaagentuur, 2023 14 Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv 16 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Joonis 6. Kaitsealuse III kategooria taimeliigi põõsasmarana kasvukoht planeeringuala suhtes 6.7. Põhjavesi ja pinnavesi Detailplaneeringu alal on põhjavesi kaitsmata (Joonis 7). 17 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Joonis 7. Põhjavee kaitstus planeeringuala piirkonnas Detailplaneeringu alast ca 150 m kaugusel põhja pool paikneb vooluveekogu: Proosoja (VEE1094106). Planeeringualalt saab alguse Proosojja suubuv kraav. 18 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Lähimad puurkaevud ning nende puurkaevude sanitaarkaitsealad ja vooluveekogud on näidatud alloleval joonisel (Joonis 8). Hanso kinnistule lähimad puurkaevud (PRK0000826 ja PRK0054329) asuvad kinnistust loodes, vastavalt 150 m ja 250 m kaugusel. Joonis 8. Vooluveekogu, puurkaevud ning sanitaarkaitsealad Hanso detailplaneeringu ala juures Veevarustuse tagamiseks on esmane soovitus detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada, kas veevarustus on võimalik tagada lähimast olemasolevast puurkaevust PRK0000826 (10 m hooldusalaga puurkaev, ca 150 m kaugusel Hanso kinnistust) kokkuleppel omanikuga. Antud puurkaev on sügavusega 52 meetrit ning tegu on töötava kaevuga olmevee saamiseks 15. Saue valla üldplaneeringu alusel asub kavandatav detailplaneering ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas, mistõttu ei ole veevarustuse tagamiseks ajutise lahendusena erandkorras uue puurkaevu rajamine mõistlik, kuna see suurendab põhjaveereostuse riski tööstuspiirkonnas. EELIS VEKA. Leitav siit: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-719539693 (vaadatud 15 30.04.2024) 19 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Juhul, kui olemasoleva puurkaevu veevarustusüsteemiga liitumine ei õnnestu (puurkaev pole veevarustuse tagamiseks sobiv või ei saavutata omanikuga kokkulepet), siis tuleb uue puurkaevu rajamisel järgida veeseaduse16 ja määruse „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“17 nõudeid. Reovee kogumise lahendusena võib kasutada lekkekindlat kogumismahutit kuni kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseni ja kinnistu kanalisatsioonivõrguga liitumiseni. Lekkekindla kogumismahuti ehitamise ja kasutamise juures (k.a. mahuti regulaarne tühjendamine) tuleb järgida veeseaduse18 ja Saue valla asjakohaste dokumentide (Vesi ja kanalisatsioon19, Saue valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri20) nõudeid. Eskiisiga kavandatud võimalik kogumismahuti asukoht ei asu puurkaevu sanitaarkaitsealas ega puur- ja salvkaevu hooldusalas. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette. Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee seisundile. 6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad Planeeringuala piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 6.9. Pinnavormid ja pinnas Detailplaneeringu ala paikneb tasasel maastikul. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Kasvupinnase ja mulla kui loodusressursi käitlemise nõuded on käsitletud maapõueseaduses § 44 „Mullakaitsenõuded“. Kavandatav tegevus peab vastama mullakaitsenõuetele. 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS 19 https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/elukeskkond/vesi-ja-kanalisatsioon 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/408062018043 20 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.10. Metsad ja kõrghaljastus Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks. Detailplaneeringu eskiis näeb ette kõrghaljastuse lisamist laohoonetest põhja, lääne ja lõuna poole. 6.11. Roheline võrgustik Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Lähimad rohevõrgustiku alad jäävad detailplaneeringu alast loode- ja põhjasuunda ca 1,5 km kaugusele (Joonis 9). Joonis 9. Roheline võrgustik Hanso kinnistu suhtes. 6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alasid. 21 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.13. Väärtuslikud maastikud Harju maakonnaplaneeringu ja Saue valla üldplaneeringu alusel ei asu detailplaneeringu ala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõju väärtuslikele maastikele puudub. 6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada ehitustegevusega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Lähtuvalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. 6.14.1. Müra ja vibratsioon Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra normtasemed. Tabel 1. Müra normtasemed21 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme 21 mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 22 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks ¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel; ² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; ³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; ⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; ⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Ehitustööde käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normikohast taset. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 dBA-ni (Joonis 10)22. Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Detailplaneeringu ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse. Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. (Joonis 10). Joonis 10. Ehitusmasinate müratasemed23 22 Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download 23 Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download 23 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest avatud maastikul. Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele piirnormile 24 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja bulldooseri puhul, (Joonis 10)25. Projektialal vahetusläheduses paikneb asulaid (Vatsla küla) ning hooneid, seetõttu esineb projekti ehitamise ajal ajutiselt müra ning vibratsiooni häiringuid. Tulenevalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset. Lähimate elamute puhul (vt pt 6.1) tuleb arvestada võimaliku ajutise mõjuga ehitusest tingitud müra ja vibratsiooni näol. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol. 6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile Planeeringualale lähemate puurkaevude paiknemine vt Joonis 8. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Arvestada tuleb ka võimaliku suurenenud riskiga põhjaveereostusele, mida on kirjeldatud peatükis 6.7. 6.14.3. Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“26. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, 24 määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 26 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023278?leiaKehtiv 24 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 7. Kokkuvõte ja järeldused Teabedokument KSH eelhinnangu andmiseks on koostatud Hanso maaüksuse DP eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole täpselt selge hoiustatava tehnika iseloom. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee rajamisega ja riigimaantee uuendamisega planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha lahendus detailplaneeringu koostamise käigus ning koostöös Transpordiametiga. Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse peatükis 6.6 esitatud meetmeid ja lahendusi. Veevarustuse kavandamisel on eelistatud lahendus liitumine lähedalasuva puurkaevu veevarustussüsteemiga. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töö esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Kuigi tulenevalt sõidukite/masinate hoiustamisest ning potentsiaalselt kasvavast lokaalsest häiringust tulenevalt sõidukite/masinate transpordiga on mõju lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult transpordi tegevuse ajal. Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole. 25 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 8. Kasutatud materjalid • Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/ • Hanso MÜ detailplaneeringu eskiis • Harju maakonnaplaneering 2030+ • Saue valla üldplaneering • Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ • Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium • Keskkonnamüra juhend. Keskkonnaamet, 2023 • Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, kinnitatud keskkonnaministri 17.01.2012. a. käskkirjaga nr 75 • Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 • EELIS • KOTKAS register • Kultuurimälestiste register • Maa-ameti kaardirakendus Viiteid kasutatud materjalidele on lisatud ka dokumendi teksti joonealusena. 26 / 26 1:750 VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS rekonst ridor ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD maante rimise TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS! ko ruee PÕLDMÄE Rekonstrueeritav mahasõit OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508) e TEE 1 maanteelt 11191 KATASTRIPIIR OLEMASOLEV (täpne lahendus sõltub Transpordiame ngimustest) PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK HOONESTUS VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP): KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV Kergliiklusteega ristumine KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES täpsustatakse Hoone 1 detailplaneeringus OLEMASOLEV HOONESTUS 2,276 m2 ehi sealune pind kuni 2280 m2 26.0 2K suletud brutopind kuni 4560 m2 8.0 PLANEERITAV UUS HOONESTUS korruste arv kuni 2 KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST kõrgus maapinnast kuni 9 m KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA 87.5 14.0 võimalik / GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS puurkaevu ja pumplahoone asukoht VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT Hoone 2 ehi sealune pind kuni 2280 m2 2,276 m2 26.0 suletud brutopind kuni 4560 m2 VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD 2K korruste arv kuni 2 kõrgus maapinnast kuni 9 m POS NR 11191 maa P1 hoonete arv krundi pindala 15407 2 4560 ehi sealune pind maapealne korruselisus 2 P58* Ä100 sihtotstarve ntee AS P1 -70 parkimiskohtade arv kaitsevöön kes 15407 2 4560 * parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord kp selgub detailplaneeringu koostamise käigus 2 P58* Ä100 ing elii OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED Poten ll nk diga fru cosaa ait sev III kategooria kaitsealune liik Poten lla fru cosa (põõsasmaran): öö võimalik reovee kogumismahu asukoht kaitsemeetmed või ümberistutamine nd lahendatakse detailplaneeringus iga 11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee kaitsevöönd Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee koridor võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht: tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2 AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus) PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS ASUKOHT MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS GSPublisherEngine 0.7.100.100 Tabasalu Juuliku Tammi DP 0+ 00 Kogujatee K3.2 0+ 25 0+ 50 0+ 75 1+0 0 1+2 5 1+5 Tabasalu 0 viadukt 1+7 5 2+ 00 2+ 25 2+ 502 PK14 0+ +6 +50 0 00 4+0 0+ 0 25 PK1 4 +50 0+5 R3.5 0 3+00 Proj mp kaabel, 0+7 L=101m PK14 PK12 +50 +50 5 2W 2 8+00 1 +00 1+001 PK129 PK14 2W +080 1 +50 +50 2+68 0+0 1+00 0 +00 2W 16+5 1 0 PK140 0+2 PK130 0+25 2+50 16+7 5 5 r7 ee tunnel n +50 +50 17+0 0+5 Jalgt 2W2 0 0 +00 +00 17+2 PK139+0 0+7 2W2 PK131+0 5 5 1+7 0+50 5 2+25 2W 17+5 2W2 0 1+50 +50 +5 0 2 17+7 1+0 PK138+1+00 PK132+00 2+00 5 0 1+25 2W 18+00 0 0 2 2W PK137+00 PK133+00 1+00 +50 +50 2W2 0+7 18+25 2 2+00 PK134+00 PK136+00 0+75 PK135+00 2W2 +32 25 R3.6 5 18+50 / 0+0 4+245 0+50 +50 +50 20+00 0 2+25 2 18+75 20 W2 0+25 4+00 2W +00 +5 +50 1+5 19+00 1+00 / 2 1+75 5+0 3+75 +50 +50 0 2W2 75 0 19+25 0 19+ 2 3+50 2W2 W2 19+50 R3.4 2+50 2W2 / ~ 3+25 1+7 2W2 0+ 1+2 2W2 0 25 5 1+5 5 0 2 3+0 ~ 2W2 W2 0+5 0 / 1+ 2W2 5 2+0 2+7 0 5 2+75 ~ 25 / 2W 1+ 20 2W 0 P / 2 AR 2 1+7 50 0+75 KIM ~ ~ ~ R=KO*HT .66 L=5 2+ / ~ ~ ~ ~ ~~ ~~ ~ ~ 5 IS 0 A=3 1+0 0+00 2W G/1 / 22+W22 2 A31 L=12 2+0 0+75 0+25 3+00 0 0+50 / ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ 5 25 46.5 .00 / G1 uus tugipost, 2+25 0+75 A=3 0.00 L= 2W 2+ 0+50 / G1 1+00 R=22 8 / ~ ~ ~ 2 1+00 0+25 G1 0 L=94m 2+50 31.66 ~ / Harku oja 2 2+75 ~ -0+00 3+07 3+00 0 W2 2+5 Kogujatee 0 143 L=50 78.09 1+ K3.1 2+0 2W 3+25 ~ 0 1+25 sild G1 25 +26.7 1+50 / 2 A=33 .00 L=14 .00 142+ 1+75 14 ~ ~ R=22 2W ~ 2+00 9 2+25 ARKIMISKOH ~ 2 TA 2+50 1.66 1+50 00 2+7 G1 2W 1+75 1+50 1+75 G1 2+75 / 1+25 2+00 G1 3+00 2 ~ L=50 8.09 76.7 G1 1+00 2+25 3+25 5 G1 3+50 2W 2+50 G1 3+50 2+75 G1 3+75 2 9 0+75 .00 G1 3+00 G1 3+25 4+00 20 PARKIM 7 / G1 ISKOHTA 1+75 2W2 3+50 G1 +50 4+25 3+0 G1 1+50 3+75 G1 6m 2W 0 4+00 G1 4+25 R3.3 2 G1 4+50 0 G1 5 4+50 G15m / 3+75 4+75 0+2 G1 5+00 G1 4+75 2W2 5+25 2+00 G1 5+00 2W2 3+2 2W2 1+25 0 5+50 +0 2W2 / -0 5+25 2W2 5 2W2 5+75 2W2 2W 5+50 2W2 4+00 Vilipi tee 2W2 2 6+00 2W2 20 PARKIMISK 5+75 / 2W2 2+25 2W2 10 PARKIM 6+25 3+5 2W2 ISKOHTA 1+00 6+00 6+50 0 OHTA 6+25 / 6+75 4+25 6+50 7+00 2+50 3+ 6+75 / 0+75 7+25 75 7+0 R3.2 15 PARKIM 7+50 0 4+50 7+75 / 7+25 4+ ISKOHTA 15 PARKIM 7m 2+75 7+50 7m ISKOHTA 8+00 0 7+75 0 8+00 0+50 8+ 8+25 8+50 25 / 34 4+ 8+75 25 4+75 36m K1 9+00 3+00 8+ 4+ 0+25 55m K1 50 9+25 50 46m 4+ 0+ 5+00 75 3+022 K1 8+ 10 PARKIM 0 ISKOHTA 9+5 75 0+00 5 PARKIM ISKOHTA 5+ 0 00 20 PA 0+ P=1 RKIM ISKO 5 HTA 2 9+ 9+ 5 5+25 5+39 75 5+ 00 25 K1 10+25 10+39 0+ 10+00 50 9+2 5+5 0 5 9+44 5+65 0+ 75 P= 5 K1 Ko nto Kogujatee 1+0 r P= K3.1 0 7 1+2 P=4 R3.1 P= 51+ 46 R3.0 3 K1 4 6m Too 5m tmis hall 20 m 3m P= Juhani 5 ja 12 17, 5m 15m 43m Juuliku Lehtede jaotusskeem AP-1 AP-2 Tabasalu AP-4 Jalgtee tunnel Kardiraja DP m 7,8 AP-3 nr 5 AP-7 22m Jalgtee tunnel Tabasalu P= nr 6 ~ ~ 77 Jalgtee tunnel eritasandiline Katastri AP-5 eritasandiline 2m 30m nr 1 AP-6 4m Projekteeritud A/B kate ~ ~ Projekteeritud K Laagri Jalgtee tunnel nr 3 4m Projekteeritud kogujatee A/B kate ~ 2W1 ~ 2W1 Projekteeritud MP kaabel eritasandiline nr 1 Harku eritasandiline Jalgtee tunnel Projekteeritud jalgtee A/B kate Puurkaevu sanitaarkaitseala 2W2 2W2 Projekteeritud KP kaabel nr 2 Jalgtee tunnel Projekteeritud maa-alune nr 4 Jalgtee tunnel 235 G1 G1 Jalgtee tunnel gaasitorustik nr 7 nr 8 m / / Projekteeritud sidekanali- Kaitstav loodusobjekt satsioon Alusmaterjalina kasutatud Maa-ameti avaandmeid, 2019a Perspektiivne teemaa piiri TELLIJA MAANTEEAMET OBJEKT Projekteeritud bussipeatus MTR reg. nr : EEP003348 reg kood 12503887 TEL002841 DP Kehtestatud detailplaneering Tel 56 565 000, [email protected] PROJEKTEERIJA ALLKIRI JOONISE NIMETUS DP Koostamisel detailplaneering E. Potisepp 18.12.2019 VASTUTAV PROJEKTEERIJA ALLKIRI Asendiplaan E. Potisepp 18.12.2019 PROJ NR JOONISE NR PROJ ETAPP REV PROJEKTIJUHT ALLKIRI 18.12.2019 P19017 AP-5 Eskiis 1:2000 0 Saue Vallavalitsus Teie 29.10.2024 nr 5-1/6/2024-1 [email protected] Kütise tn 8 Meie 03.12.2024 nr 7.2-2/24/18624-2 76505, Harju maakond, Saue vald, Saue linn Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks Olete Transpordiameti poole pöördunud Saue Linnavalitsuse 23 oktoober 2024 korraldusega nr 979 algatatud Hanso kinnistu (72501:001:0508, pindala 15407.0 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja lähiala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldusele vastavalt. Detailplaneeringu eesmärgiks on Hanso kinnistu maasihtotstarbe muutmine, põhieesmärgiga kahe laohoone püstitamiseks. Määrata detailplaneeringu üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ( vt lisa 1). Planeeritav ala külgneb riigitee nr 11191 Harku-Rannamõisa tee (edaspidi riigitee) km 1,46-1,59. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 6085 autot ööpäevas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Planeeringualale on tagatud juurdepääs teeregistris olevalt riigitee km 1,596 ristumiskohalt. Tulenevalt planeeringu eesmärgist tuleb hinnata uusarendusest lisanduva liiklussageduse ja kooseisu mõju riigitee läbilaskevõimele. Analüüsida liiklusohutuse seisukohast (k.a bussipeatused) olemasoleva ristumiskoha asukohta ja läbilaskevõimet arendusalalt lisanduva liikluse suunamisel riigiteele. Pöördeliiklussageduse kasvu puhul peame vajalikuks ristumiskoha nihutamist lõuna poole, mis parandab oluliselt ristmiku nähtavust vasakule olukorras, kus peatuses on buss või bussi ootavad reisijad. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Joonis 1. Ristumiskoht riigitee km 1,596 (väljavõte Maa-ameti geoportaalist) 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala kavandada väljapoole teekaitsevööndit. 4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega. 5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja manööverdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide, lisa 1 tabel 18, lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 9. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 10. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 11. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide ( parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast. 13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks. Seletuskirjas kirjeldada 2 (3) ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Täiendavalt informeerime, et Transpordiameti tellimusel on koostatud Selektor OÜ töö nr P19017 „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 eskiisprojekt“, mis käsitleb Harju maakonnaplaneeringus ja Harku valla üldplaneeringus määratud oluliselt muudetava riigitee ümberehitamise ruumivajadust ja põhimõttelist lahendust. Tegemist on eskiisiga ning projekti järgnevates staadiumites täpsustatakse lahendusi. Planeeringu koostamisel ja ellu viimisel tuleb arvestada, et tulevikus muutuvad oluliselt juurdepääsu lahendused planeeringualale ( vt lisa 2). Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhataja planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1.Vatsla küla Hanso kinnistu eskiisettepanek 2. AP-5 Asendiplaan.pdf] Rita Źereen 5120275, [email protected] 3 (3) Töö number nr 36-202407 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Seisuga: 12.02.2026 Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald Planeerija/projektijuht Koordinaator Evely Ehrpas Jaanus Aavik [email protected] [email protected] Plannum OÜ www.plannum.ee Tartu mnt 84a, Tallinn Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5 B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10 4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 12 4.4.1. Liiklusuuring ............................................................................................................................................. 13 4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 13 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 13 4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 14 4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 16 4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16 4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 16 4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 17 4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 17 4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 17 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 18 4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18 4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 20 4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 20 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................21 C – LISAD ...................................................................................................................................................23 D – JOONISED ............................................................................................................................................25 E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 „Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; 2. Transpordiameti 03.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/18624-2 „Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks“. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  „Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);  „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);  „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;  Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;  Sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;  EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;  Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;  planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid. 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha. Planeeringuala moodustab:  Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma 3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga (vaata Skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood: 120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud üksikelamu ning lauda varemed. Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel planeeritavast alast (peatus „Laabi“). Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja autobussid 4% (290), autorongid 3% (216). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa. Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. „Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel. Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid, küll aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused (käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):  hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid;  tupiktänavaid reeglina ei kavandata; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);  tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;  üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast;  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega suuruse muutmist. Ärimaa sihtotstarve on lubatud siis, kui toimub liitumine ühisvee- ja - kanalisatsioonisüsteemiga (üvk-ga). Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed Plan. maakasutuse Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp sihtotstarve katastriüksuse nr suurus, m² liikide kaupa liikide kaupa Krunt pos 1 15 407 TL 0-100% ja/või ÄK, ÄV, ÄB 0-100%* T ja/või Ä 0-100%* Selgitus: TL- hoidla ja laohoone maa; T- tootmismaa; ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa; ÄB- kontori- ja büroohoone maa; Ä- ärimaa. *Ärimaa sihtotstarve on lubatud, kui toimub ühinemine ühisvee- ja kanalisatsioonivõrguga. 4.2. Kavandatav ehitusõigus Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni nelja 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete tootmishoone rajamiseks. Käesoleva planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse üvk-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Plan. hoonestusala on kavandatud planeeringualast põhjas asuvast Põldmäe tee 1 ja lõunas asuvast Järvesilma katastriüksuse piirist 4 m kaugusele, idaküljes järgib hoonestusala tee kaitsevööndit ning jääb seetõttu 14,6 m kuni 18,1 m kaugusele plan. krundi piirist ning lääneküljes jääb hoonestusala 20 m kaugusele plan. krundi piirist. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritava krundi ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11 ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis. Tabel 2. Ehitusõiguse tabel Plan. hoone suurim Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim Krundi pos nr lubatud kõrgus plan. ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus maapinnast, m Krunt pos 1 6160 4 9 2 Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine hoonestusalast välja. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:  Hoonestusviis: lahtine;  Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;  Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;  Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;  Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele;  Keelatud on rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil;  ühes piirkonnas tuleb üldjuhul kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45º ja 50º) või suurt katusekallete vahelduvust;  Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga;  Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja rajatiste (sh piirdeaedade) arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;  Nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;  Uue hoone projekteerimisel peab hoonestuslaadi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega. 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran (Potentilla fruticosa)). Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku- Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Riigiteelt uue ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel manööverdamist ei ole ette nähtud. Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud ehitusseadustik (edaspidi EhS) §71 kohane avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m sõidutee äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala on kavandatud väljapoole teekaitsevööndit. Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest: 1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist; 2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Nähtavuskolmnurgad on joonisele 3- „Põhijoonis“ kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:  Teeandmiskohustusega ristmik- peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h; liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas); ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 230 m. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13 Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.4.1. Liiklusuuring Planeeringu koostamise käigus on ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 01.03.2025 teostatud liiklusuuring (töö nr ERC/06/2025). Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009. aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas. Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Tööpäeviti on liiklussagedus sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h. Käesoleva detailplaneeringu alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 58 parkimiskohta. Käesoleval juhul on eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit. Aastas keskmiselt lisandub 170 a/ööp. Detailplaneeringu genereeritud täiendava liikluse puhul on arvestatud, et pöördeliiklus jaguneb võrdselt mõlemas suunas. Tipptunni aegne liiklus on üldjuhul 10% AKÖL-st, seega tipptunnil liigub DP alale või sealt ära alla 20 sõiduki. Vastavalt tee projekteerimise normidele võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku kavandada lihtristmikuna, kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku teega. Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub. 4.5. Planeeritud tehnovõrgud Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tegevusi, mis nõuaksid püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid, küll aga lubab planeering kavandada tualett- ja pesemisruumi. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (lekkekindel kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine. Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda. Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud! 4.5.2. Sademeveelahendus Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada ennekõike oma krundi piires, lisaks tuleb rajada drenaažisüsteem, mille eesvooluks oleks Põldmäe tee 2 (72701:001:0829) ja Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) katastriüksustel olevad kraavid. Töpne kuivendussüsteemi lahendust antakse projekti koostamise käigus. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele. Parklast kogutav sademevesi tuleb puhastada liiva-õli püüduris. Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu. SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga. Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:  Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15 tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;  Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.  Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.  Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.  Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.  Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.  Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab. Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel. Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.  Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.  Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.  Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.  Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid. Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 4.5.3. Vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882 (vt C- Lisad, lisa 2). Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani. Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna. Elektrilevi OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.5. Sidevarustus Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 27.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17 Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065) paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus plan. sidekanalisatsiooni põhitrass. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist;  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;  Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;  Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;  Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;  Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";  Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";  Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine“;  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis";  Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. 4.5. . Välisvalgustus Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus. Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 Päevavalgus hoonetes. 4.5.7. Küttelahendus Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. 4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³). Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile, kuid vähemalt 2 m kaugusele teekatte servast. Piirde suurim kõrgus: 2 m. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada ümber tööstusalade. Piirdeaia rajamisel arvestada nähtavuskolmnurgaga. Tagada piirete korrashoid. Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 4.7. Keskkonnatingimused OÜ Skepast & Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks. Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1. Kokkuvõte: Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19 Avariiolukorrad Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). Mõju joogivee kvaliteedile Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnatingimused:  Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine planeeringuala siseselt;  Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“;  Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.  Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 4.7.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. 4.7.2. Põhjavesi Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21 Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Riigiteelt uue ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks;  Vajadusel taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende ehitamiseks;  Vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;  Riigitee ristumiskoht tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;  Ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt hoonete ehitamiseks;  Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid võrguvaldajale tasuta üle;  Krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete kasutusloa taotluse esitamist;  Hoonete kasutuslubade väljastamine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23 C – LISAD Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.04.2024; Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882; Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 27.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545; Lisa 4. Liiklusuuring. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, koostaja ERC Konsultatsiooni OÜ 01.03.2025, töö nr ERC/06/2025. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25 D – JOONISED Joonis 1. Asukohaskeem Joonis 2. Tugiplaan M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27 E – KOOSKÕLASTUSED Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta Projekteerija märkused Kooskõlastuse originaali Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste asukoht täitmise kohta Projekt kooskõlastatakse märkustega: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja 4.5.5. ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis Telia Eesti AS Nr 39425482 tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad 1. (Dmitri Kirsanov) 29.01.2025 nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid;  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk (Marge 1076458848 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.4. 2. Kasenurm) 30.01.2025 Huvitatud isik Kooskõlastatud. Digitaalne kooskõlastus. Tingimused puuduvad. 3. 12.05.2025 (Kalle Suitslepp) Töö number 24000022 Tellija OÜ Betoonikoda Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 30.04.2024 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Versioon 2 Kuupäev 30.04.2024 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................... 4 1. KSH EELHINDAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................................... 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS................................................................................................................... 6 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................6 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......................................................................................................6 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................... 7 4. SEOS TEISTE STRATEEGILISE PLANEERIMISE DOKUMENTIDE JA PROJEKTIDEGA .................................................................................................................................................................... 8 4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad .............................................................................................................8 4.2. Seos projektidega ..........................................................................................................................................9 5. RESSURSSIDE KASUTAMINE ........................................................................................................10 5.1. Energiakasutus .............................................................................................................................................10 5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................................................ 10 5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju11 5.4. Tegevuse kliimamõju..................................................................................................................................11 5.5. Kliimamuutustega kohanemine ..............................................................................................................12 6. MÕJUTATAV KESKKOND JA VÕIMALIK KESKKONNAMÕJU ............................................13 6.1. Asustus ............................................................................................................................................................13 6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused14 6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................14 6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime ..................................................................................15 6.5. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................................................15 6.6. Kaitstavad loodusobjektid.........................................................................................................................16 6.7. Põhjavesi ja pinnavesi ................................................................................................................................ 17 6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad ...........................................................................................................20 6.9. Pinnavormid ja pinnas................................................................................................................................ 20 6.10. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................................................21 6.11. Roheline võrgustik .......................................................................................................................................21 6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad .................................................21 6.13. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................................. 22 6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ..................................................................22 6.14.1. Müra ja vibratsioon .....................................................................................................................................22 6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile ........................................................................................................................24 6.14.3. Välisõhu kvaliteet.........................................................................................................................................24 7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ......................................................................................................25 8. KASUTATUD MATERJALID .............................................................................................................26 3 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on otsustajale teabe andmine kaasneva keskkonnamõju kohta detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajaduse kaalumiseks ja eelhinnangu andmiseks. OÜ Betoonikoda soovib detailplaneeringu algatamist, et taotleda ehitusõigust kuni kahe laohoone ehitamiseks Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas Hanso maaüksusel (72501:001:0508). Käesoleva töö koostamise aluseks on „Vatsla küla Hanso MÜ (72501:001:0508) DP algatamise ettepaneku” põhijoonise eskiis (29.01.2024 versioon). Käesoleva töö koostasid Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspert Kaarel Karolin ja vanemkonsultant Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154). Töös käsitletakse detailplaneeringu algatamise eskiisiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise või mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse hindamisel. 4 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 1. KSH eelhindamise õiguslikud alused Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt: • ületada mõjuala keskkonnataluvust; • põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi; • seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS-e § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on § 6 lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju eelhinnang tuleb anda ja KMH vajalikkust hinnata ka siis, kui § 6 lõike 1 punktides 1-341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse (KeHJS § 6 lg 2 1). PlanS-i § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu (DP) eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Lähtuvalt KeHJS-e § 33 lg 2 punktist 4 tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS-e § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. KSH eelhindamise teabedokumendi koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJSe alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ja juhendist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (R. Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) (edaspidi ka juhend). Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatut KSH-d. KSH algatatakse, kui planeeringu elluviimine võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Planeeringualal kehtib Saue valla üldplaneering. Käesolev KSH eelhindamise teabedokument on koostatud olemasoleva materjali põhjal ning täiendavate uuringute läbiviimine ei ole vajalik ega põhjendatud. i Teabedokument on koostatud DP eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. KeHJS-e § 33 lg 3 punktist 1 lähtuvalt on teabedokumendi koostamisel lähtutud strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Silmas on peetud, et: • DP algatamine ja koostamine loob eeldused üldplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimiseks, kuid see on vastavate otsususte tegemise esimene etapp. Ehitiste rajamise nõudeid täpsustatakse edaspidi projekteerimise ja ehituslubade väljastamise etapis. • DP koostamise üheks aluseks on Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Eelhinnangu annab otsustaja, kes selgitab välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik KSH algatamine või mitte. Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsib otsustaja enne otsuse tegemist DP lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. 1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 5 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärk (omaniku soov) on Vatsla külas Hanso MÜ kinnistule (72501:001:0508) detailplaneeringu (DP) algatamine ja ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone ehitamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine kuni kahe laohoone ehitamiseks. Laohoonete kasutusprofiiliks on minilaod ja/või hobisõidukite garaaž (veesõidukid, matkaautod, mootorrattad jne). 2.2. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Eskiisi kohaselt on kavandatavate hoonete ehitisealune pind kuni 4560 m2 (2 x 2280 m2). Hooned on kuni kahekorruselised. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada naabruses olevate olemasolevate hoonetega Põldmäe tee 1 aadressil. Lisaks on eskiisi kohaselt planeeritava maaüksuse lääneservale kavandatud võimalik puurkaevu ja pumplahoone asukoht ning kagupoolsesse nurka võimalik reovee kogumismahuti asukoht. Detailplaneeringu ala asub Harku-Rannamõisa tee rekonstrueerimise koridoris. Võimalik hoonestusala asukoht peab arvesse võtma kavandatava kergliiklustee planeeringut. Täpsem ristumine täpsustatakse detailplaneeringu käigus. Lisaks jääb planeeringualasse rekonstrueeritav mahasõit maanteelt 11191, mille täpne lahendus sõltub Transpordiameti tingimustest. Parkimiskohtade arv eskiislahenduse järgi on 58, kuid täpsem arv ning sihtotstarvete vahekord selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Eskiisi kohaselt on planeeritava maaüksuse lõuna-, lääne- ja põhjapoolsetesse servadesse kavandatud kõrghaljastus (puud, põõsad). 6 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 3. Olemasoleva olukorra kirjeldus Detailplaneeringu ala asub Harju maakonnas Saue vallas Vatsla külas (Joonis 1). Planeeringuala keskmeks oleva Hanso MÜ pindala on 15 407 m2. Planeeringuala asub kõrvalmaantee Harku-Rannamõisa tee (11191, kõrvalmaantee) ehk Harku tee ääres, mis ühendab omavahel Tallinna-Paldiski teed (8, põhimaantee) ning Tallinna-Rannamõisa- Kloogaranna teed (11390, kõrvalmaantee). Juurdepääs planeeringualale Harku teelt on planeeringualast kirde pool algava kruuskattega tee kaudu. Olemasolevad kergliiklusteed detailplaneeringu alal puuduvad. Planeeringuala idaosa läbib Selektor Projekt OÜ tööga Harku tee äärde kavandatav kergliiklustee. Planeeringuala läbib üldplaneeringuga kavandatud kergliiklustee koridor. Detailplaneeringu ala jääb osaliselt Harku-Rannamõisa tee (11191) kaitsevööndisse ja AS-70 keskpingeliini kaitsevööndisse. Joonis 1. Detailplaneeringu ala asukoht 7 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 4. Seos teiste strateegilise planeerimise dokumentide ja projektidega 4.1. Üldplaneeringud ja arengukavad • Harju maakonnaplaneering 2030+2 Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. Harju maakonnaplaneeringu nähakse ette elanike arvu kasvu Saue vallas 7% võrra aastaks 2040, seda tulenevalt Tallinna tugevast keskusfunktsioonist. Sellest tulenevalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, kuidas tagada tingimused jätkusuutliku asustuse arengu säilimiseks kogu maakonnas. Harju maakonnaplaneering näeb ette säästva arengu põhimõtetega arvestamist (kuhu kuuluvad ka kliimamuutustega kohanemine ja leevendavate meetmete elluviimine). Säästva transpordi juures on välja toodud infrastruktuuri parandamine ning eelistatakse asustuse koondumist ning keskuste võrgu tugevnemist maakonnas. • Saue valla üldplaneering3 ja arengukava4 Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40. Saue valla arengukava 2022-2035 on aluseks tegevuste kavandamisel vallas. Arengukava kohaselt iseloomustab Saue valda pendelränne ning elanikkonna kasv, kuid Tallinnast kaugemate asulate puhulon oluline kohalike töökohtade ja teenuste olemasolu, millele oleks hea ligipääs. Tulenevalt asukohast on Saue vald järjepidevalt kasvanud ning elanike arv on ületanud 25 000 elaniku piiri. Edasise kasvu puhul peab fookuses olema selle suunamine transpordikoridoride (eelkõige raudtee) äärsetele aladele, kus on juba väljaarenenud taristu ja ühistranspordiühendused. Saue valla KSH aruande kohaselt on uute tootmis- ja ärimaade paigutamine maanteede äärde ja/või väljakujunenud tootmispiirkondade laiendusena ühtlasi suunatud raskeveokite veomarsruutide lühendamisele ja elamualasid läbivate marsruutide vältimisele, millega kaasneb kaudne positiivne mõju välisõhu seisundile.5 Kooskõla planeeringutega Hanso MÜ detailplaneering näeb ette rajada seadmete ja masinate jaoks garaaži, mis hõlbustaks seadmete hoiustamist ja transpordi vahemaade vähenemist lokaalselt. Kui tegu on ehitusmasinatega, hõlbustaks lühem vahemaa lokaalsete projektidega kaasa infrastruktuuri ehitamisele. Niimoodi võimaldaks seadmete hoiustamine lähemal projektialadele toetada efektiivsemat ehitustegevust erinevate taristuprojektide juures, mis on kooskõlas ka Harju maakonnaplaneeringuga ning Saue valla üldplaneeringuga. 2 Harju maakonnaplaneering 2030+. Leitav siit: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/ 3 Saue vald. Üldplaneering. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja- planeerimine/uldplaneering 4 Saue vald. Arengukavad. Leitav siit: https://sauevald.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/arengukavad-eelarve- uuringud/arengukavad 5 Saue valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Leitav siit: https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/ehitus-ja-planeerimine/uldplaneering 8 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Saue valla üldplaneering näeb käsitletaval alal ette tootmismaa juhtotstarbe (vt. Joonis 2, tootmismaa on tähistatud lilla värviga). See on kooskõlas detailplaneeringu alal kavandatava tegevuse eesmärgiga. Joonis 2. Detailplaneeringu ala orienteeruv asukoht (märgitud punase ringiga) Saue valla üldplaneeringu kaardi väljavõttel Käsitletav detailplaneeringuala ei asu looduskaitsealal kuid peab tulenevalt kaitsealuse liigi alal paiknemisest (vt. ptk. 6.6 ) peab arvestama kaitsealuste liikide leiukohaga. 4.2. Seos projektidega Hanso MÜ-st vahetult ida poole (jääb detailplaneeringu alale) on Saue valla ja Transpordiameti koostööprojektina kavandatud Harku-Rannamõisa tee kergliiklustee (Vatsla tee kuni Tammi tee) rajamine.6 Kavandatava detailplaneeringuga tuleb lahendada kergliiklustee ristumiskoha projekt. 6 Saue valla teehoiukava 2022-2026 lisa (Saue Vallavolikogu 30.09.2021 määrus nr 19). Leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4091/0202/1017/Lisa%20- %20Saue%20valla%20teede%20teehoiukava%202022-2026.pdf 9 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 5. Ressursside kasutamine Vajadus ressursside järele kaasneb eelkõige ehitamise etapis. Vajalikeks ressurssideks ehitusetapis on maa, pinnas, ehitusmaavarad ja nendest valmistatud tooted, kattematerjalid, kütused ja elektrienergia, kuid tõenäoliselt mitte mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid. Täpne vajalike ressursside maht selgub ehitusprojektide koostamisel. Soovituslik on kasutada võimalikult suurel määral taastuva energia abil toodetud materjale, taaskasutatavaid ehitusmaterjale ning teha seda ringmajanduse põhimõttel. 5.1. Energiakasutus Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) ehitusmasinad, hiljem kulub kütust masinatele, mis tegelevad hooldustöödega. Ehitusplatsi (ehitustööde ajal) ning kavandatavate hoonete ja ümbritseva maa-ala valgustamiseks on vajalik elektrienergia. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad. 5.2. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses 7 ja maapõueseaduses8 toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Soovituslik on kasutada ringmajanduspõhimõtteid ning võimalikult palju ehitusjäätmeid tuleb suunata taas ringlusse.9Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. 7 Jäätmeseadus (RT I, 21.12.2019, 6) 8 Maapõueseadus (RT I, 21.12.2019, 11) 9 Kliimaministeerium. Ehitusmaterjalide korduskasutus. Renoveeritavate ja lammutatavate hoonete materjalide ringkasutuse potentsiaal. Leitav siit: Ehitusmaterjalide korduskasutus | Kliimaministeerium 10 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 5.3. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu10. Lähimad ohtlikud ettevõtted asuvad ca 1,5 km põhjas ning kagus, vastavalt Maag Eesti AS Tabasalu tehas ning Vedelgaas OÜ Eccua tootmine. Kummagi ettevõtte ohualad ei ulatu detailplaneeringu alani (Joonis 3). Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. Joonis 3. Ohtlike ettevõtete ning nende ohualade paiknemine Hanso DP ala suhtes 5.4. Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega 10 Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus (seisuga 21.02.2024) 11 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. 5.5. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluva rakendusplaani 11 kohaselt toob äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine suure tõenäosusega kaasa raskemate ilmastikuoludega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Eesti kontekstis tähendab see äärmuslike temperatuuride sagenemist tulevikus, ekstreemseid põuaperioode ja samuti ekstreemseid sademete hulkasid, mis võivad põhjustada lokaalseid üleujutusi, seda eriti tehispindadel. Lisaks kasvab tõenäosus veekogude üleujutusteks. Kõrgemate temperatuuride puhul võib esineda ka lokaalseid kuumasaari tumedatel ja hallidel pindadel ja nende ümbruses (asfalt- ja betoonpindadega alad, hooned). See võib kujutada ohtu inimese tervisele. Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). 11 Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium 12 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6. Mõjutatav keskkond ja võimalik keskkonnamõju 6.1. Asustus Detailplaneeringu ala asub tiheasustusalal. Seisuga 01.01.2024 elas Vatsla külas 409 elanikku.12 Lähimad hooned (Põldmäe tee 1) jäävad planeeritavast Hanso maaüksusest loodesse ning asuvad nimetatud maaüksuse vahetus naabruses, 2 m kaugusel. Tegu on kõrval- või tootmishoonetega. Lähimad hooned on osaliselt kavas hõlmata planeeringualasse. Lähim elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 5) jääb planeeringualast 90 m loodesse ning 100 m kaugusele läände jääb elu- või ühiskondlik hoone (Põldmäe tee 3). Lähim kompaktne elamuala (Raudrohu tee ja Vilja AÜ elamud) jääb planeeritavast alast ca 370 m kaugusele edelasse. Joonis 4 näitab kõiki hoonete või muude rajatiste asukohti Hanso kinnistu suhtes 1 km raadiuses. Joonis 4. Hooned ja muud rajatised 1 km raadiuses Hanso kinnistust Käesoleva töö objektiks oleva detailplaneeringu realiseerimine ei too kaasa muudatusi asustuses. 12 Allikas: https://sauevald.ee/kultuur-sport-ja-kogukonnad/kogukond-ja-uritused/kulad-alevikud-linnad-ja- asulad (vaadatud 28.02.2024) 13 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.2. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Planeeringuala keskmeks oleva Hanso maaüksus (72501:001:0508) on hoonestamata, selle maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Lõunasse ja läände jäävad 100% sihtotstarbeta maad, vastavalt maaüksused 72601:001:1201 (hoonestamata) ja 72601:001:1409 (maaüksusel asuvad varemed). Põhjast piirneb Hanso maaüksus 100% maatulundusmaaga (72501:001:0735, osaliselt hoonestatud tootmishoonetega). Ida pool asuvad transpordimaa sihtotstarbega maaüksused: 72501:001:0509 (Harku kergtee L8) ja vahetult selle kõrval 72701:001:0065 (11191 Harku-Rannamõisa tee). Arvestades kavandatava tegevuse eesmärki ja iseloomu kavandatakse detailplaneeringuga maakasutuse muutust maatulundusmaast ärimaaks. Saue valla üldplaneeringuga kavandatud tootmismaa juhtotstarbega maale on lubatud kavandada ka ärifunktsiooni. Seega on tegevus kooskõlas üldplaneeringuga ning maakasutuse muutusega kaasnevat mõju ei saa pidada oluliseks. Hanso MÜ planeeringuala kirdeosas juurdepääsuteega ristuvat kergliiklusteed kavandab Transpordiamet, kes on riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutav asutus. Planeeringu koostamisel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida tegevus mõjutaks, planeeritaval kinnistul puuduvad. Detailplaneeringu ala kattub osaliselt avalikult kasutatava tee ning selle kaitsevööndiga. Ehituse ajal tagatakse jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs planeeritava maaüksuse lähedastele maavaldustele. Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiameti ja kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud tegevuste mõju on lühiajaline ning eesmärgipärane. Maakasutust on tulenevalt detailplaneeringu eskiisist kavas muuta – maatulundusmaast saab 100% ärimaa. 6.3. Alal esinevad maavarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel asub detailplaneeringu ala vahetus läheduses Harku lubjakivi maardla (MRD0000131). Detailplaneeringu ala jääb Harju maavarade teemaplaneeringu uuringualale. Vt Joonis 5. 14 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Joonis 5. Harju Maardla, aktiivsed mäeeraldised ja aktiivsed uuringualad. Detailplaneeringu realiseerimisega on tagatud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale kõrvalasuvas Harku lubjakivimaardlas. 6.4. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest (häiringutest) on seotud ehitustegevusega ja need jäävad valdavalt planeeringuala piiridesse. Ehitustegevusega seotud häiringud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. Kasutusaegsed mõjud lähtuvad laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. Seetõttu võib lokaalselt olla ka kasutusaegne vähene ajutine mõju keskkonnale. Müra, joogivee ja välisõhu kvaliteedi teemasid on täpsemalt käsitletud peatükis 6.14. 6.5. Natura 2000 võrgustiku alad Planeeringualal ja selle võimalikus mõjualas ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Lähim Natura ala (Rannamõisa loodusala) jääb planeeringualast enam kui 3 km kaugusele. Ei ole teada kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjuallikaid, mille mõju võiks ulatuda sellisele kaugusele, et need avaldaksid negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 15 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.6. Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht (Joonis 6). Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale.14 Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). 13 Eesti looduse infosüsteem. Keskkonnaagentuur, 2023 14 Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv 16 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Joonis 6. Kaitsealuse III kategooria taimeliigi põõsasmarana kasvukoht planeeringuala suhtes 6.7. Põhjavesi ja pinnavesi Detailplaneeringu alal on põhjavesi kaitsmata (Joonis 7). 17 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Joonis 7. Põhjavee kaitstus planeeringuala piirkonnas Detailplaneeringu alast ca 150 m kaugusel põhja pool paikneb vooluveekogu: Proosoja (VEE1094106). Planeeringualalt saab alguse Proosojja suubuv kraav. 18 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Lähimad puurkaevud ning nende puurkaevude sanitaarkaitsealad ja vooluveekogud on näidatud alloleval joonisel (Joonis 8). Hanso kinnistule lähimad puurkaevud (PRK0000826 ja PRK0054329) asuvad kinnistust loodes, vastavalt 150 m ja 250 m kaugusel. Joonis 8. Vooluveekogu, puurkaevud ning sanitaarkaitsealad Hanso detailplaneeringu ala juures Veevarustuse tagamiseks on esmane soovitus detailplaneeringu koostamise käigus välja selgitada, kas veevarustus on võimalik tagada lähimast olemasolevast puurkaevust PRK0000826 (10 m hooldusalaga puurkaev, ca 150 m kaugusel Hanso kinnistust) kokkuleppel omanikuga. Antud puurkaev on sügavusega 52 meetrit ning tegu on töötava kaevuga olmevee saamiseks 15. Saue valla üldplaneeringu alusel asub kavandatav detailplaneering ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas, mistõttu ei ole veevarustuse tagamiseks ajutise lahendusena erandkorras uue puurkaevu rajamine mõistlik, kuna see suurendab põhjaveereostuse riski tööstuspiirkonnas. EELIS VEKA. Leitav siit: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-719539693 (vaadatud 15 30.04.2024) 19 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Juhul, kui olemasoleva puurkaevu veevarustusüsteemiga liitumine ei õnnestu (puurkaev pole veevarustuse tagamiseks sobiv või ei saavutata omanikuga kokkulepet), siis tuleb uue puurkaevu rajamisel järgida veeseaduse16 ja määruse „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“17 nõudeid. Reovee kogumise lahendusena võib kasutada lekkekindlat kogumismahutit kuni kanalisatsioonivõrgu väljaehitamiseni ja kinnistu kanalisatsioonivõrguga liitumiseni. Lekkekindla kogumismahuti ehitamise ja kasutamise juures (k.a. mahuti regulaarne tühjendamine) tuleb järgida veeseaduse18 ja Saue valla asjakohaste dokumentide (Vesi ja kanalisatsioon19, Saue valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri20) nõudeid. Eskiisiga kavandatud võimalik kogumismahuti asukoht ei asu puurkaevu sanitaarkaitsealas ega puur- ja salvkaevu hooldusalas. Projektialal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette. Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju põhja- ja pinnavee seisundile. 6.8. Märgalad ja üleujutusohuga alad Planeeringuala piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse mõju neile puudub. 6.9. Pinnavormid ja pinnas Detailplaneeringu ala paikneb tasasel maastikul. Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Kasvupinnase ja mulla kui loodusressursi käitlemise nõuded on käsitletud maapõueseaduses § 44 „Mullakaitsenõuded“. Kavandatav tegevus peab vastama mullakaitsenõuetele. 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS 19 https://sauevald.ee/ehitus-transport-ja-keskkond/elukeskkond/vesi-ja-kanalisatsioon 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/408062018043 20 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.10. Metsad ja kõrghaljastus Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks. Detailplaneeringu eskiis näeb ette kõrghaljastuse lisamist laohoonetest põhja, lääne ja lõuna poole. 6.11. Roheline võrgustik Detailplaneeringu ala ei asu rohevõrgustiku alal. Lähimad rohevõrgustiku alad jäävad detailplaneeringu alast loode- ja põhjasuunda ca 1,5 km kaugusele (Joonis 9). Joonis 9. Roheline võrgustik Hanso kinnistu suhtes. 6.12. Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu projektialal ega selle vahetus läheduses kultuurimälestisi. Vastavalt Saue valla üldplaneeringule ei asu planeeringualal ega selle vahetus läheduses miljöö- ja arheoloogilise väärtusega alasid. 21 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 6.13. Väärtuslikud maastikud Harju maakonnaplaneeringu ja Saue valla üldplaneeringu alusel ei asu detailplaneeringu ala väärtusliku maastikuna määratletud alal, seega mõju väärtuslikele maastikele puudub. 6.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada ehitustegevusega seotud müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja joogivee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus. Lähtuvalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset ning mõjutada lokaalselt välisõhu kvaliteeti. 6.14.1. Müra ja vibratsioon Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi määrus nr 71) ning selle lisa 1. Järgnevas tabelis (Tabel 2) on antud müra normtasemed. Tabel 1. Müra normtasemed21 Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme 21 mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 22 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks ¹ müratundliku hoone teepoolsel küljel; ² päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; ³ tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; ⁴ ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; ⁵ impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Ehitustööde käigus tekkiv müra peab vastama kehtestatud normtasemetele. Vastavalt määruse nr 71 lisas 1 toodule rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul 7.00–19.00. Müra normtasemed hoonetes on reguleeritud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ehitustöödel tuleb tagada, et müratase hoonetes ei ületaks normikohast taset. Ehitusega seotud müratase võib hinnanguliselt ulatuda 80 dBA-ni (Joonis 10)22. Ehitusaegse müra puhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast ehitustööde lõppu. Ehitusaegne müra ja vibratsioon peavad vastama normidele, mistõttu ei saa mõju pidada oluliseks. Detailplaneeringu ehitusega seotud mõjude ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast. Enamus kavandatava tegevusega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest jäävad projektiala piiridesse. Ehitustegevusega seotud mõjud (eelkõige müra) on ajutised ja paratamatud. (Joonis 10). Joonis 10. Ehitusmasinate müratasemed23 22 Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download 23 Keskkonnaamet. 2023. Müra – juhend. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/3327/download 23 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks Ehitusala puhul lähtutakse võimalikust ehitusmasinate mürast ja nende hajumisest avatud maastikul. Lagedal alal vastab müra I kategooria ehk vaiksete alade päevasele piirnormile 24 200-300 m kaugusel müraallikast (ekskavaatori, kopplaaduri, üksiku kalluri ja bulldooseri puhul, (Joonis 10)25. Projektialal vahetusläheduses paikneb asulaid (Vatsla küla) ning hooneid, seetõttu esineb projekti ehitamise ajal ajutiselt müra ning vibratsiooni häiringuid. Tulenevalt laohoonete kasutamise eesmärgist hoiustada masinaid ja tehnikat, võib nende transportimine laohoonetesse ja sealt minema ajutiselt tõsta lokaalset vibratsiooni ja müra taset. Lähimate elamute puhul (vt pt 6.1) tuleb arvestada võimaliku ajutise mõjuga ehitusest tingitud müra ja vibratsiooni näol. Projekti elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju müra ja vibratsiooni näol. 6.14.2. Mõju joogivee kvaliteedile Planeeringualale lähemate puurkaevude paiknemine vt Joonis 8. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Arvestada tuleb ka võimaliku suurenenud riskiga põhjaveereostusele, mida on kirjeldatud peatükis 6.7. 6.14.3. Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“26. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, 24 määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 26 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023278?leiaKehtiv 24 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 7. Kokkuvõte ja järeldused Teabedokument KSH eelhinnangu andmiseks on koostatud Hanso maaüksuse DP eskiisi ja avalikest andmeallikatest saadud informatsiooni põhjal. Käesoleva dokumendi koostamise ajaks ei ole täpselt selge hoiustatava tehnika iseloom. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga ja Harju maakonnaplaneeringuga. Seoses kergliiklustee rajamisega ja riigimaantee uuendamisega planeeringuala piirkonnas selgub täpne maanteega ühenduse ning kergliiklusteega ristumiskoha lahendus detailplaneeringu koostamise käigus ning koostöös Transpordiametiga. Olulist mõju kliimamuutustele, rohevõrgustikule ning Natura aladele ei esine. Oluline mõju avaldub III kaitsekategooria taimeliigile detailplaneeringu alal, kuid see mõju on leevendatav, kui järgitakse peatükis 6.6 esitatud meetmeid ja lahendusi. Veevarustuse kavandamisel on eelistatud lahendus liitumine lähedalasuva puurkaevu veevarustussüsteemiga. Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesolevas töö esitatud meetmeid, siis ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest esmalt, ehitusaegsed mõjud on lokaalsed ning esinevad ainult ehitusperioodil. Kuigi tulenevalt sõidukite/masinate hoiustamisest ning potentsiaalselt kasvavast lokaalsest häiringust tulenevalt sõidukite/masinate transpordiga on mõju lühiajaline ning lokaalne, samuti ainult transpordi tegevuse ajal. Kui planeeringuala hoonete projekteerimisel ja ehitamisel jälgitakse õigusaktide ja standardite nõudeid, siis olulist mõju keskkonnale eeldada ei ole. 25 / 26 Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks 8. Kasutatud materjalid • Asjakohased õigusaktid elektroonilises riigiteatajas, https://www.riigiteataja.ee/ • Hanso MÜ detailplaneeringu eskiis • Harju maakonnaplaneering 2030+ • Saue valla üldplaneering • Saue valla üldplaneeringu KSH aruanne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ • Kliimamuutustega kohanemise arengukava ja selle juurde kuuluv rakendusplaan aastani 2030. Keskkonnaministeerium • Keskkonnamüra juhend. Keskkonnaamet, 2023 • Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang, kinnitatud keskkonnaministri 17.01.2012. a. käskkirjaga nr 75 • Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 • EELIS • KOTKAS register • Kultuurimälestiste register • Maa-ameti kaardirakendus Viiteid kasutatud materjalidele on lisatud ka dokumendi teksti joonealusena. 26 / 26 TEHNILISED TINGIMUSED 484882 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Plannum OÜ 16875924 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kose-Uuemõisa alevik, Küüni tn, 75102 Harju maakond 6 Telefon e-post 5331 6603 [email protected] Kontaktisik Nimi EVELY EHRPAS Telefon e-post 56675598 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Hanso Vatsla küla Saue vald Harju maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 72501:001:0508 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 100 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 484882 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu ala toide näha ette olemasoleva alajaama Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 kinnistul. 2. Nimetatud olemasolevast alajaamast näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Elektrilevi OÜ võrgu inseneri poole (Oliver Kütt, tel. 5694 0174, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Oliver Kütt Koostatud: 31.10.2024 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 31.10.2026 +37256940174 | [email protected] 2/2 1:750 VATSLA KÜLAS HANSO MÜ (72501:001:0508) DP ALGATAMISE ETTEPANEK: PÕHIJOONISE ESKIIS rekonst ridor ESITATUD LAHENDUSED KUULUVAD maante rimise TÄPSUSTAMISELE DP KOOSTAMISE KÄIGUS! ko ruee PÕLDMÄE Rekonstrueeritav mahasõit OLEMASOLEV HANSO MÜ (72501:001:0508) e TEE 1 maanteelt 11191 KATASTRIPIIR OLEMASOLEV (täpne lahendus sõltub Transpordiame ngimustest) PLANEERINGUALA PIIRI ETTEPANEK HOONESTUS VÕIMALIK HOONESTUSALA ASUKOHT PLANEERITAV KERGLIIKLUSTEE (ÜP): KORIDOR LAHENDATAKSE DETAILPLANEERINGUGA SELEKTOR PROJEKT OÜ TÖÖGA KAVANDATAV Kergliiklusteega ristumine KERGLIIKLUSTEE PLAN. ALA ULATUSES täpsustatakse Hoone 1 detailplaneeringus OLEMASOLEV HOONESTUS 2,276 m2 ehi sealune pind kuni 2280 m2 26.0 2K suletud brutopind kuni 4560 m2 8.0 PLANEERITAV UUS HOONESTUS korruste arv kuni 2 KUNI 2 HOONET, KUNI 2 KORRUST kõrgus maapinnast kuni 9 m KUNI 4560 M2 EHITISEALUNE PIND KOKKU PLANEERITAV SÕIDUTEE JA PARKLA 87.5 14.0 võimalik / GARAAŽI- JA LAOUKS / MUU SISSEPÄÄS puurkaevu ja pumplahoone asukoht VÕIMALIK KÕRGHALJASTUSE ASUKOHT Hoone 2 ehi sealune pind kuni 2280 m2 2,276 m2 26.0 suletud brutopind kuni 4560 m2 VÕIMALIKUD PLANEERITAVAD NÄITAJAD 2K korruste arv kuni 2 kõrgus maapinnast kuni 9 m POS NR 11191 maa P1 hoonete arv krundi pindala 15407 2 4560 ehi sealune pind maapealne korruselisus 2 P58* Ä100 sihtotstarve ntee AS P1 -70 parkimiskohtade arv kaitsevöön kes 15407 2 4560 * parkimiskohtade arv ja sihtotstarvete vahekord kp selgub detailplaneeringu koostamise käigus 2 P58* Ä100 ing elii OLULISED KEHTIVAD KITSENDUSED Poten ll nk diga fru cosaa ait sev III kategooria kaitsealune liik Poten lla fru cosa (põõsasmaran): öö võimalik reovee kogumismahu asukoht kaitsemeetmed või ümberistutamine nd lahendatakse detailplaneeringus iga 11191 Harku - Rannamõisa riigimaantee kaitsevöönd Planeeritav või rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav riigitee koridor võimalik tuletõrjeveemahu (te) asukoht: tuletõrjeveemahu te ja kuivhüdrandi täpne paiknemine määratakse detailplaneeringuga arvestatakse VII kasutusviisi, 2. tuleohuklassi hoonestusega, sektsiooni piirpindalaga 2000 kuni 3000 m2 AS-70 keskpingeliini kaitsevöönd mahu te kogumaht 270 m3 (täpsustatakse planeeringus) PLANEERITAVA KATASTRIÜKSUSE PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS ASUKOHT MAA-AMETI KITSENDUSTE KAARDIL PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUS GSPublisherEngine 0.7.100.100 TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED�TEHNILISED�TINGIMUSED�NR�39299545 Tehniliste�tingimuste�liik Detailplaneering Kliendinumber 1551794 Isikukood/Registrikood 16875924 Nimi Plannum�OÜ Kontaktisik Evely�Ehrpas�telefon�56675598 e-post [email protected] Aadress TARTU�MNT�84A-2,�TALLINN�10112,�HARJU�MAAKOND Ehitise�nimetus�ja�asukoha Hanso�kinnistule�planeeritakse�kuni�kahe�laohoone�püstitamist. kirjeldus Ehitise�sihtotstarve laohoone Telia�sidevõrgu�lõpp-punkt planeeritav�sidekaev Objekti�haardeulatus kuni�50m Olemasolev�sidevõrk Detailplaneeringuga�haaratud�alal�või�selle�ääres�paiknevad�Telia sideehitised:�multitorustik�(joonisel�punane)�ja�pinnases�paiknevad sidekaablid�(roheline)�(Lisa�1). Telia�Eesti�AS-i�sideehitiste�(sidekanal,�kaablid�ja�jaotusseadmed) väljakanne,�abinõude�rakendamine�sideehitiste�kaitseks�ja�isikliku kasutusõiguse�(servituudi)�lepingute�sõlmimine�väljakantavatele osadele�toimuvad�Tellija�kulul,�vastavalt�„Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele�§�15”.�Asenduseks�ehitatavad�sideehitised jäävad�Telia-Eesti�AS-i�omandisse.�Sideehitiste�kaitsevööndis�on sideehitise�omaniku�loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib ohustada�sideehitist.�Tööde�lõppedes�esitada�dokumentatsioon Telia�ehitaja�portaali�geopank.elion.ee.�Täiendav�info�nõuete kohta�paikneb�aadressil:�https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/ Telia�Eesti�AS�(edaspidi�nimetatud�Telia)�sideteenuste�tarbimise�võimaldamiseks�on�vaja projekteerida�ja�rajada�ühendus�Telia�sidevõrgu�lõpp-punktist�objekti/hoone�sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani,�sealhulgas: Tehnilise�lahenduse Detailplaneeringus�näha�ette�asukohad�sideehitistele.�Planeerida kirjeldus Harku�tee�ääres�olevale�Telia�multitorustikule�jätkukaev,�millest lähtuvana�planeerida�põhitrassi�ehitus.�Kinnistul�igale�hoonele näha�ette�individuaalsed�mikrotorustiku�sisendid�planeeritavast põhitrassist.�Vastavalt�vajadusele�kasutada�KKS�tüüpi�sidekaevusid. Planeeritavad�sidekaevud�ei�tohi�jääda�planeeritava�sõidutee alale.�Näha�ette�kõik�meetmed�ja�tööd�olemasolevate�Telia�Eesti sideehitiste�kaitseks,�tagamaks�nende�säilivus�ehitustööde�käigus. Tööprojekti�koostamiseks�taotleda�täiendavad�tehnilised�tingimused. Sisevõrgu�kirjeldus Sisevõrkude�tehniline�lahendus�näha�ette�tööprojekti�kooseisus. Nõuded�geodeetilisele�alusplaanile�ja�projektile • Majandus-�ja�taristuministri�14.�aprilli�2016.�a�määrus�nr�34�"Topo-geodeetilisele�uuringule�ja teostusmõõdistamisele�esitatavad�nõuded" Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ • Telia�dokument�"Telia�Eesti�AS�nõuded�ehitusgeodeetilistele�uurimistöödele" • Telia�dokument�"Liinirajatiste�projekteerimine�ja�maakasutuse�seadustamine.�v4." • Telia�dokument�"Üldnõuded�ehitusprojektide�koostamiseks�ja�kooskõlastamiseks�ning�ehitamiseks liinirajatiste�kaitsevööndis" Tööde�teostamine�sidevõrgu�kaitsevööndis�võib�toimuda�kooskõlastatult�Telia�järelevalvega. Info�järelevalve�kohta�telefoninumbril�6524000 Telia�Eesti�AS�ei�võta�väljastatud�tehniliste�tingimustega�sideehitiste�väljaehitamise�ega omandamise�kohustust. Täiendavad�tehnilised�nõudmised Tehniline�lahendus�(ehitusprojekt,�planeering)�esitada�enne�ehitusloa/-teatise�menetlust Ehitisregistris�Teliale�kooskõlastamiseks�Ehitajate�portaali�(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/)�kaudu. Käesolevad�telekommunikatsioonialased�tehnilised�tingimused�koostati�27.11.2024 ning�on�kehtivad�kuni�26.11.2025 Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Siim�Sideljov e-post:�[email protected] Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ N23451 Lisa 1 Telia Eesti AS Üldskeem Andmed on ligikaudsed ja neid võib kasutada üldinformatsioonina, liinirajatiste täpse asukoha määamiseks ning märgistamiseks kaevetöödega seotud tööde korral kutsuda välja Telia Eesti AS järelevalve töötaja. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Liiklusuuring 2025 Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Liiklusuuring Tellija Plannum OÜ Tellija esindaja ja Evely Ehrpas kontaktandmed [email protected] Tel: 5667 5598 Lepingu nr E-mail 11.02.2025 Aruande kuupäev 01.03.2024 Aruande nr ERC/06/2025 Märksõnad Liiklusuuring, liiklussagedus, AKÖL, liikluse prognoos, koormussagedus Keywords Traffic survey, traffic volume, AADT, traffic forecast, design traffic load Töös osalesid Luule Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ Tiit Kaal konsultant, ERC Konsultatsiooni OÜ ERC Konsultatsiooni OÜ Väike-Ameerika 15-9 10129 Tallinn, Eesti e-post: [email protected] tel: +3725269894 www.ercc.ee Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 1 SISUKORD 1. Olemasolev olukord ........................................................................................................... 3 2. Liiklussagedus ja liiklusvoogude analüüs ........................................................................... 4 3. Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt .............................................................................. 6 4. Liiklus- ja koormussageduse prognoos .............................................................................. 6 5. Perspektiivne liiklus ristmikul ............................................................................................ 9 6. Kokkuvõte ........................................................................................................................ 12 7. Kasutatud materjalid ....................................................................................................... 13 Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 2 Kasutatud lühendid SAPA sõidu- ja pakiautod VAAB veoautod ja autobussid AR autorongid AKÖL aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp) NKÖL nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (a/ööp) PLP püsiloenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, mis töötab kogu aasta) PerLP perioodiline loenduspunkt (statsionaarne loenduspunkt, kuhu loendur paigaldatakse üksnes loendusperioodiks) LP lühiajaline (7 ööpäeva) loenduspunkt RLP ristmiku loenduspunkt HTT hommikune tipptund ÕTT õhtune tipptund Suund 1 tee suund maantee algusest lõpu poole Suund 2 tee suund maantee lõpust alguse poole STEE sõidutee TO teeosa Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 3 1. OLEMASOLEV OLUKORD Detailplaneeringu ala asub Saue vallas Vatsla külas ning hõlmab Hanso katastriüksust (72501:001:0508, maatulundusmaa 100%). Detailplaneeringu eesmärk on Hanso kinnistu maasihtotstarbe muutmine, põhieesmärgiga kahe laohoone püstitamiseks. Juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud olemasoleva kohaliku tee kaudu (nimi ja number puuduvad), mis lõikub riigiteega nr 11191 Harku-Rannamõisa tee km 1,596. Vatsla PerLP Joonis 1.1. Analüüsitav piirkond ja ristmik ning detailplaneeringu ala Kinnistu vahetus läheduses asub Laabi bussipeatus. Rannamõisa-Harku suunal on tööpäeviti alla 10 väljumise, Harku-Rannamõisa suunal aga veelgi vähem.1 2024. aasta jaanuar-mai andmetel oli bussi sisenemisi keskmiselt 0,3 in/päevas.2 Kinnistule viiva mahasõidu läheduses asub statsionaarne loenduspunkt Vatsla. Käesoleva töö eesmärk on analüüsida, mil määral mõjutab detailplaneeringu realiseerumine piirkonna liiklussageduse kasvu ning mnt nr 11191 Harku-Rannamõisa tee ja kinnistule viiva tee ristmiku läbilaskvust. 1 https://web.peatus.ee/ 2 https://www.agri.ee/regionaalareng-planeeringud/uhistransport-ja-reisimine/bussiliinid Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 4 2. LIIKLUSSAGEDUS JA LIIKLUSVOOGUDE ANALÜÜS Analüüsitava riigitee liiklussageduse andmed on toodud järgneval joonisel. mnt nr 11191 km 0,0-3,814 7000 6000 5000 AKÖL, a/ööp 4000 AR 3000 VAAB SAPA 2000 1000 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Joonis 2.1. Mnt nr 11191 Harku-Rannamõisa tee km 0,0-3,814 liiklussagedus aastatel 2014- 2024 Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009. aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas. Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Liiklusvoogude analüüs on koostatud Vatsla PerLP 2024.a. andmete põhjal. Joonisel 2.2 on toodud keskmine ööpäevane liiklussagedus nädalate lõikes. Kuivõrd perioodilised loenduspunktid töötavadki vaid lühemate perioodide kaupa (enamasti kuni 8 nädalat korraga), siis pole ühegi aasta osas täisaasta andmeid, suurusjärgud ja trendid näeb aga sellegipoolest. Kuna 2024. aastal on loenduspunkt töötanud nädalatel 11-19, siis sobivad need iseloomustamaks ka aasta keskmist ööpäevast liiklussagedust (pendelliikluse gruppi kuuluvate statsionaarsete loenduspunktide AKÖL-ga võrdne NKÖL on enamasti nädalatel 13- 14 ja 39-40). 8000 7000 6000 NKÖL21 NKÖL, a/ööp 5000 4000 NKÖL22 3000 NKÖL23 2000 NKÖL24 1000 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 51 Joonis 2.2. Vatsla PerLP (mnt nr 11191 km 1,6) NKÖL aastatel 2021-2024 Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 5 Tööpäeviti on liiklussagedus sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h. 800 700 E 600 Sõidukite arv, a/h T 500 K 400 N 300 R 200 L 100 P 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 800 E-R 700 600 Sõidukite arv, a/h 500 400 Suund 1 300 Suund 2 200 Kokku 100 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 400 L-P 350 300 Sõidukite arv, a/h 250 200 Suund 1 150 Suund 2 100 Kokku 50 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 Joonis 2.3. Liiklussagedus ööpäevas suundade ja nädalapäevade lõikes Kuna tegu on statsionaarse loenduspunktiga, kust saab loendustulemuste osas pikema aegrea, siis pole lühiajalist liiklusloendust käesoleva töö raames kavandatud. Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 6 3. LISANDUV LIIKLUS DETAILPLANEERINGU ALALT Hanso kinnistule on kavandatud kahe laohoone ehitamine ning alale on planeeritud 58 parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest.3 Joonis 4.1. Hanso DP põhijoonise eskiis Täpsema informatsiooni puudusel on käesoleval puhul eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit. Aasta keskmise ööpäeva liiklussageduse saamiseks on arvutuskäik järgmine: 58 x 2 x 260/365 x 2 = 170 a/ööp (DP ala parkimiskohtade arv x parkimiskoha kasutus x tööpäevade arv / päevade arv aastas x edasi-tagasi liikumine; ümardatud täiskümneni). 3 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Töö nr 36-202407. Plannum OÜ, 2024 Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 7 4. LIIKLUS- JA KOORMUSSAGEDUSE PROGNOOS Liiklussageduse prognoos koostatud uuendatud baasprognoosi alusel.4 Lähteandmeteks on valitud km 1,6 oleva Vatsla statsionaarse loenduspunkti 15.03.- 12.05.2024 liiklussageduse andmed, mis on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Koormussageduse arvutamiseks on kasutatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ toodud siirdetegureid.5 Lisanduv liiklus detailplaneeringu alalt Hetkel koostamisel oleva detailplaneeringu seletuskirja alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 58 parkimiskohta. Käesoleval juhul on eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit. Aastas keskmiselt lisandub 170 a/ööp. Planeeritud hoonete valmimise aeg ei ole veel teada, prognoosi koostades on hetkel arvestatud aastaga 2027. Detailplaneeringu genereeritud täiendava liikluse puhul on arvestatud, et pöördeliiklus jaguneb võrdselt mõlemas suunas. Tipptunni aegne liiklus on üldjuhul 10% AKÖL-st, seega tipptunnil liigub DP alale või sealt ära alla 20 sõiduki. Liiklusprognoosi tulemused on toodud järgmistes tabelites. 4 Kaal, L.; Metsvahi, T.; Kendra, A. (2020) Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine. Tallinna Tehnikaülikool. 5 Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. MA 2017-003. Maanteeamet, 2017 Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 8 Tabel 6.1. Liiklussageduse prognoos – Harku-Rannamõisa tee Projekt aastast 2025 Maakond 11 Harju Objekti valmimise aasta 2027 Arvestusaasta 2047 Maantee liik KM nr 11191 nimetus Harku - Rannamõisa Arvestusperioodi pikkus 25 Teelõik algus km 0.00 lõpp km 3.81 nimetus pikkus 3.8 I - AKÖL vaadeldaval teelõigul Aasta Kokku SAPA VAAB AR sapa% vaab% ar% 2024 5701 5222 262 217 92% 5% 4% XI - Prognoosi tegurid Otsesed muutused liikluses Arvutuslik liiklussagedus sõidukite lõikes arvutusaastal Mnt liik Üleriigiline Maakondlik Piiriülene/välismaine aastal SAPA VAAB AR 2047 PM Põhi 65% 30% 5% 1 2027 150 10 10 TM Tugi 60% 40% 0% 2 KM Kõrval 10% 90% 0% 3 valitud KM 10% 90% 0% 4 Aastaid perioodist 2020-2030 6 5 Aastaid perioodist 2031-2040 10 6 Aastaid perioodist 2041-2050 7 7 Üleriigiline Maakond Harju Piiriülene/välismaine Maanteeliigi PT tegur Tegurid kokku Perioodi kasv SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR 1.017 0.994 1.015 1.012 1.001 1.011 1.009 1.026 1.040 1.000 1.000 1.000 1.013 1.000 1.011 1.08 1.00 1.07 1.005 0.994 1.006 1.005 1.001 1.006 1.006 1.004 1.040 1.000 1.000 1.000 1.005 1.000 1.006 1.05 1.00 1.06 1.003 0.995 1.001 1.004 1.001 1.004 1.005 0.998 1.040 1.000 1.000 1.000 1.004 1.001 1.004 1.03 1.00 1.03 1.17 1.00 1.16 XII - Eeldatav AKÖL Aasta Kokku SAPA VAAB AR sapa% vaab% ar% Kasv Ümardus Kokku SAPA VAAB AR rajategur koormus KAP(15) Evaj 2047 AKÖL 6794 6257 273 264 92% 4% 4% 1.19 6800 6263 273 264 0.55 6732920 1347 275.0 Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 9 5. PERSPEKTIIVNE LIIKLUS RISTMIKUL Käesoleval juhul on eeldatud, et detailplaneeringu realiseerumisel lisandub tipptundide aegsel perioodil täiendavalt 20 sõidukit tunnis. Arvestades praegust liikluse jagunemist suundade lõikes ja eeldusel, et pöörete osakaal on praeguse olukorraga sarnane, on arvutatud võimalik perspektiivne pöördeliiklus, mis on esitatud järgneval joonisel. Joonis 5.1. Harku-Rannamõisa tee ja kinnistule viiva tee ristmiku perspektiivne pöördeliiklus tipptunnil Läbilaskvusarvutused on esitatud järgnevas tabelis. Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 10 Tabel 5.1. Harku-Rannamõisa tee ja Hanso DP tee ristmiku läbilaskvus ja teenindustase –TT 2047 T - KUJULINE RISTMIK Ristmik: Kuupäev: 28.02.2025 Analüüsi teostas: Luule Kaal Analüüsitav periood: 2047 Projekt nr: Linn: Voogude jagunemine TT 2047 Peatee 11191 Harku-Rannamõisa tee Rannamõisa n5 Harku Kalle 0% n2 n4 Kalle 0% 1 n3 n7 n9 Peatu ja anna teed V= 90 km/h X Anna teed Kalle 0% Kõrvaltee Hanso DP Voogude jagunemine Suund nr 2 3 4 5 7 9 Liiklussagedus a/h 410 5 5 410 5 5 Taandatud liiklussagedus sa/h XXXXXX XXXXXX 5 XXXXXX 5 5 1. PP kõrvalteelt n9 Segav voog nc 1/2n3+n2= 410.0 a/h Kriitiline tühik Tc Tc= 5.5 s Võimalik sagedus Cp Cp9= 666 sa/h Läbilaskvus Cm Cm9=Cp9= 666 sa/h 2. VP peateelt n4 Segav voog nc n3+n2= 415 a/h Kriitiline tühik Tc Tc= 5.5 s Võimalik sagedus Cp Cp4= 659 sa/h Kasutustase z; jääktegur P (m4/Cp4)*100= 0.8 P4= 0.993 Läbilaskvus Cm Cm4=Cp4= 659 sa/h 3.VP kõrvalteelt n7 Segav voog nc 1/2n3+n2+n5+n4= 825 a/h Kriitiline tühik Tc Tc= 7.0 s Võimalik sagedus Cp Cp7= 100 sa/h Läbilaskvus Cm Cm7=Cp7*P4= 99 sa/h CSH= (m7+m9)/(m7/Cm7+m9/Cm9) Suund mi (sa/h) Cm (sa/h) CSH (sa/h) CR=Cm-mi CR=CSH-m (sa/h) TT 7 5.1 99 94 E 9 5.1 666 173 661 163 A 4 5.1 659 654 A Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 11 Vastavalt tee projekteerimise normidele6 võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku kavandada lihtristmikuna kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku teega. Tabel 5.2. Ristmikutüübi valik 1+1 teede lõikumisel (väljavõte TPN tabel 16) Vasakpöörderaja vajadus sõltub lubatud sõidukiirusest ja tipptunni liiklussagedusest peateel ning vasakpöörde liiklussagedusest tipptunni ajal. Joonis 5.2. Möödumislaiendi ja vasakpöörderaja kasutusalad (väljavõte TPN Joonis 11) Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub. 6 Tee projekteerimise normid. KLM 17.11.2023 määrus nr 71. RT I, 22.11.2023,9 Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 12 6. KOKKUVÕTE Liiklussageduse prognoosi tulemused on toodud järgmises tabelis. Teelõik Keskm Koormus- Evaj Mnt nr Alg, Lõpp, Aasta AKÖL SAPA VAAB AR Muutus muutus sagedus (MPa) km km aastas 2024 5701 5222 262 217 11191 0.000 3.814 2029 6083 5577 272 234 1.07 2049 6800 6263 273 264 1.19 0.7% 1347 275.0 Ristmike teenindustase Detailplaneeringu realiseerumisel lisandub piirkonda aastas keskmiselt ca 170 a/ööp. Arvestades praegust liikluse jagunemist suundade lõikes, võib eeldada, et ka pöördeliiklus planeeringualalt jaguneb üsna võrdselt mõlemale suunale. Ristmik Teenindustase 4 7 9 RLP nr Peatee Kõrvaltee Ristmiku nimi Tipptund VP p VP k PP k 1 11191 Hanso DP - HTT ja ÕTT (2047) A E A Märkus: HTT – hommikune tipptund ÕTT – õhtune tipptund VP p – vasakpööre peateelt PP k – parempööre kõrvalteelt VP k – vasakpööre kõrvalteelt LL k – peatee ületamine otsesuunas Teenindustasemed: A – ooteaeg puudub või väga lühike D – ooteaeg pikk B – ooteaeg lühike E – ooteaeg väga pikk C – ooteaeg keskmine F – ristmiku läbilaskvus on ammendunud (ummik) Detailplaneeringu realiseerumisel (2027) lisandub tipptundide ajal eeldatavalt 20 a/h ning perspektiivne hommikuse ja õhtuse tipptunni (2047) kõrvalteelt vasakpöörde sooritamise teenindustase on E (ooteaeg väga pikk). Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub. Transpordiameti poolt on kavandamisel Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamine. Kuivõrd pole teada, millal objekt võiks realiseeruda, siis hetkel pole riigitee võimaliku ümberehitusega arvestatud. Juuliku-Tabasalu ühendustee valmimisel muutuvad aga tulevikus oluliselt juurdepääsuvõimalused planeeringualale ning sel puhul ristmike läbilaskvusega probleeme ei teki. Hanso katastriüksuse detailplaneering – liiklusuuring 13 7. KASUTATUD MATERJALID  Kaal, L.; Metsvahi, T.; Kendra, A. (2020) Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine. Tallinna Tehnikaülikool. https://transpordiamet.ee/uuringud  KLM 17.11.2023.a. määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ . https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009  Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. MA 2017-003. Maanteeamet, 2017 https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid  Liiklusloenduse tulemused 2013-2024. Märkus – isiklik andmebaas. TRAM kodulehelt on varasemad (enne 2017.a.) liiklusloenduse aruannete lisad kustutatud. ASUKOHASKEEM planeeringuala piir Märkus: plaani koostamisel on aluseks Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõte seisuga mai 2025. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Asukohaskeem Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 0 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 1 TUGIPLAAN Harku kergtee L9 72501:001:0734 Transpordimaa 100% Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 Elamumaa 100% öönd 30 m Hanso 72501:001:0508 Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m² tee kaitsev LEGEND planeeringuala piir katastriüksuse piir Harku kergtee L8 72501:001:0509 Hanso katastriüksuse aadress Transpordimaa 100% 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala ol.olev naaberhoone 11191 Harku-Rannamõisa tee ol.olev sõidutee 72701:001:0065 Transpordimaa 100% ol.olev veekogu ol.olev kergliiklustee tee kaitsevöönd 30 m III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044) ol.olev side-multitorustik ol.olevad pinnases paiknevad sidekaablid ol.olev kõrgepinge maakaabelliin EstLink 1 Märkus: planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Järvesilma Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneering SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tugiplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 2 PÕHIJOONIS Laabi:(Tabasalu) 230 Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% 150 LEGEND Harku kergtee L9 Põldmäe tee 1 72501:001:0734 planeeringuala piir 72501:001:0735 2 Transpordimaa 100% katastriüksuse piir Maatulundusmaa 100% plan. krundi piir Hanso katastriüksuse aadress 30 18,1 4 Põldmäe tee 1 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus 4 72501:001:0735 15 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala 25 2 7 20,8 KRUNDI POS NR MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m² TL ja/või ÄK, SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- POS 1 ÄV, ÄB 0-100% PLAN. KRUNDI PINDALA, m² KOHTADE ARV 4 9 4 6160 2 9 plan. hoonestusala riigimaan 15407 m² P58 plan. hoone võimalik asukoht 30 m 10 tee kõrva Põldmäe tee 3b 72601:001:1409 evöönd Elamumaa 100% ol.olev naaberhoone lm its aantee 1 14 tee ka ol.olev sõidutee plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) 1191 Hark 20 Hanso plan. kõnnitee illustratiivne lahendus 72501:001:0508 (täpne lahendus antakse projektiga) 9 Maatulundusmaa 100% u-Rannam Pindala: 15 407.0 m² ol.olev kergliiklustee plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs õisa tee likv. objekt avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest Harku kergtee L8 servast mõõdetuna 72501:001:0509 150 Transpordimaa 100% III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044) 31,5 plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) 11191 Harku-Rannamõisa tee plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m 72701:001:0065 20 Transpordimaa 100% plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht 4 (täpne asukoht antakse projektiga) 230 võimalikud tuletõrje veemahutid 14,6 30 liitumisnähtavusala 4 peatumisnähtavusala TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Järvesilma 72601:001:1201 Estlink andmed saadud Üldkasutatav maa 100% Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. HANSO SAUE VALD TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala VATSLA KÜLA TEHNOVÕRKUDEGA detailplaneering Kuup. AMET NIMI 12.08.2024.a. Geoalus OÜ Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: Koostas Hannes Sillard [email protected] www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Põhijoonis M 1:500 63.833 Registrikood:16552517 Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 3 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Laabi:(Tabasalu) Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% LEGEND planeeringuala piir katastriüksuse piir plan. krundi piir Harku kergtee L9 Hanso katastriüksuse aadress Põldmäe tee 1 72501:001:0734 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus 72501:001:0735 2 Transpordimaa 100% Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala 30 18,1 4 Põldmäe tee 1 MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % 72501:001:0735 4 KRUNDI POS NR DET.PLAN. LIIKIDES PLAN. HOONETE Maatulundusmaa 100% SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE plan. jätkukaev multitorustikul KÕRGUS PLAN. MAAPINNAST, m PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus 2 PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m² 7 SUURIM LUBATUD 20,8 KORRUSELISUS PLAN. KRUNDI PINDALA, m² PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARV plan. hoonestusala TL ja/või ÄK, POS 1 ÄV, ÄB 0-100% 4 plan. hoone võimalik asukoht 9 4 6160 2 9 riigimaan 15407 m² P58 ol.olev naaberhoone 30 m ol.olev sõidutee 10 tee kõrva Põldmäe tee 3b plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus evöönd 72601:001:1409 Elamumaa 100% (täpne lahendus antakse projektiga) plan. kõnnitee illustratiivne lahendus lmaantee its (täpne lahendus antakse projektiga) 14 tee ka ol.olev kergliiklustee 11191 Ha 20 plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs Hanso 72501:001:0508 likv. objekt rku-Rann 9 Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m² avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest amõisa te servast mõõdetuna plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) e Harku kergtee L8 72501:001:0509 Transpordimaa 100% plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m 31,5 plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) plan. madalpinge maakaabelliin 11191 Harku-Rannamõisa tee plan. liitumis- ja/või jaotuskilp 72701:001:0065 20 Transpordimaa 100% plan. sidekanalisatsioon 4 võimalikud tuletõrje veemahutid 14,6 30 plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks 4 Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneering SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 12.02.2026 4 PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�39425482 Kliendinumber 1551794 Isikukood/Registrikood 16875924 Nimi Plannum�OÜ Kontaktisik Evely�Ehrpas�telefon�56675598 e-post [email protected] Aadress TARTU�MNT�84A-2,�TALLINN�10112,�HARJU MAAKOND Objekti�asukoht�ja�projekti Vatsla�küla,�Saue�vald,�Harju�maakond�:�Saue nimi vallas�Vatsla�külas�Hanso�katastriüksuse�ja�lähiala detailplaneering Projekti/töö�nimetus Saue�vallas�Vatsla�külas�Hanso�katastriüksuse�ja lähiala�detailplaneering Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Projektjoonis joonis�3�ja�4- dokumendid põhijoonis, tehnovõrgud.dwg 2.�Jooniste joonis�4- referentsfailid tehnovõrgud.pdf 3.�Projekti seletuskiri.pdf seletuskiri Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: - Tööde�teostamiseks�planeeritud�piirkonnas�on jah vaja�täiendavalt�esitada�tööjoonised: Tegevuse�jätkamiseks�on�vajalik�tellida�Telia jah täiendavad�tehnilised�tingimused: Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Kaablikanalisatsioon,�Kaitsetoru Projekt�kooskõlastatakse�märkustega: Telia�sideehitiste�kaitsevööndis�tegevuste planeerimisel�ja�ehitiste�projekteerimisel tagada�sideehitise�ohutus�ja�säilimine�vastavalt EhS�§70�ja�§78�nõuetele.�Tööde�teostamisel sideehitise�kaitsevööndis�lähtuda�EhS�ptk�8 ja�ptk�9�esitatud�nõuetest,�MTM�määrusest nr�73�(25.06.2015)�„Ehitise�kaitsevööndi ulatus,�kaitsevööndis�tegutsemise�kord�ja kaitsevööndi�tähistusele�esitatavad�nõuded“, kohaldatavatest�standarditest�ning�sideehitise omaniku�juhenditest�ja�nõuetest:�https:// www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/ juhendid Antud�kooskõlastus�ei�ole�tegutsemisluba Telia�sideehitise�kaitsevööndis�tegutsemiseks. Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ Sideehitise�kaitsevööndis�on�sideehitise�omaniku loata�keelatud�igasugune�tegevus,�mis�võib ohustada�sideehitist. Kooskõlastus�kehtib�kuni�28.01.2026 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Evely�Ehrpas Telia�Eesti�AS�volitatud�esindaja Dmitri�Kirsanov e-post:�[email protected] telefon:�513�4904 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Mustamäe�tee�3,�10615�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10234957 erakliendid�123 https://www.telia.ee/ TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Laabi:(Tabasalu) Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% Harku kergtee L9 72501:001:0734 2 Transpordimaa 100% LEGEND planeeringuala piir katastriüksuse piir 4 Põldmäe tee 1 plan. krundi piir 72501:001:0735 4 Maatulundusmaa 100% Hanso katastriüksuse aadress plan. jätkukaev multitorustikul 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus 2 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve 7 Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES PLAN. HOONETE ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD TL 0%-50% MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND, m² ARV plan. krundi ehitusõigus PLAN. HOONETE 9 4 SUURIM LUBATUD 5000 KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARV 2 PLAN. KRUNDI PINDALA, m² 4 4 9 Põldmäe tee 3b 15407 m² P58 72601:001:1409 plan. hoonestusala Elamumaa 100% 10 plan. hoone võimalik asukoht 14 ol.olev naaberhoone ol.olev sõidutee 30 m Hanso 72501:001:0508 plan. sõidutee ja parkla 9 öönd Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m² plan. kõnnitee tee kaitsev Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs tee kaitsevöönd 30 m Harku kergtee L8 72501:001:0509 plan. kõrghaljastus Transpordimaa 100% plan. puurkaev ja selle hooldusala R= 10 m plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) 11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 Transpordimaa 100% plan. madalpinge maakaabelliin 4 plan. liitumis- ja/või jaotuskilp plan. sidekanalisatsioon plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks 4 Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneeringu SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 29.01.2025 4 Töö number nr 36-202407 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald Planeerija/projektijuht Koordinaator Evely Ehrpas Jaanus Aavik [email protected] [email protected] Plannum OÜ www.plannum.ee Tartu mnt 84a, Tallinn Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5 B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10 4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 11 4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 12 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 12 4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 13 4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 15 4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16 4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 16 4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 16 4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 17 4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 17 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 17 4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18 4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 20 4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 20 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................20 C – LISAD ...................................................................................................................................................23 D – JOONISED ............................................................................................................................................25 E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  „Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);  „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);  „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;  EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;  Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;  planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid. 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha. Planeeringuala moodustab:  Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma 3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga (vaata Skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood: 120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud üksikelamu ning lauda varemed. Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel planeeritavast alast (peatus „Loobi“). Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja autobussid 4% (290), autorongid 3% (216). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa. Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. “Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt “Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale”. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel. Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused (käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):  hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  tupiktänavaid reeglina ei kavandata;  ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);  tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;  üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast;  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega suuruse muutmist. Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed Plan. maakasutuse Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp sihtotstarve katastriüksuse nr suurus, m² liikide kaupa liikide kaupa Krunt pos 1 15 407 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% Ä 50%-100%, T 0%-50% Selgitus: ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa; ÄB- kontori- ja büroohoone maa; ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; TL- hoidla ja laohoone maa. 4.2. Kavandatav ehitusõigus Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni kahe 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete laohoonete rajamiseks (näiteks minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid vms). Plan. hoonestusalad on kavandatud plan. krundi piirist 4 m kaugusele. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11 Tabel 2. Ehitusõiguse tabel Plan. hoone suurim Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim Krundi pos nr lubatud kõrgus plan. ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus maapinnast, m Krunt pos 1 5000 4 9 2 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine hoonestusalast välja. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:  Hoonestusviis: lahtine;  Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;  Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;  Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;  Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas, kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;  Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;  Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed, paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran (Potentilla fruticosa)). Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Plan. krundi perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku- Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Olemasolev ligipääs on ette nähtud rekonstrueerida vastavalt Transpordiameti tingimustele. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud. Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud nähtavuskolmnurgad vastavalt Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr 1.1-7/22/64 kinnitatud juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“: teeandmiskohtustusega ristmik: liitumisnähtavus LN2= 15 m, LN1= 230 m; peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m (peatee projektkiirus 90 km/h). Samatasandilisele ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Samatasandilisel ristmikul, välja arvatud ringristmikul ja suundristmikul, peab olema tagatud vähim nähtavus kooskõlas joonisega 1. ja tabelitega 3.1. ja 3.2. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (EhS § 72 lg 2). Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5. Planeeritud tehnovõrgud Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13 Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (näiteks bio- ehk omapuhasti või reovee kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine. Puhastatud heitvee suublaks on pinnas. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“. Bio- ehk omapuhastit peetakse tänapäeval kaasaegseimaks ja keskkonnasõbralikumaks reovee käitlemise lahenduseks. Biopuhasteid saab kasutada ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades. Biopuhastis reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Tänu oma headele puhastustulemustele (suudavad vähendada reovee BHT 95% ning heljumit kuni 97%) on biopuhastid leidnud laialdase kasutusala. Biopuhastite lai kasutusspekter on ka kindlasti tingitud tarbijate üha suuremast teadlikkusest kaitsta oma ümbritsevat elukeskkonda ja keskkonnanõuete tugevamast seadustamisest. Biopuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kellel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel. Biopuhasti suuruse määrab projekteerija veehulga arvestuste ja alaliste elanike arvu järgi. Oluline on biopuhasti tellida ettevõttest, kes pakub ka järelhooldust. Paigaldus on soovitatav tellida kas tootja või maaletooja poolt vastava koolituse saanud paigaldusfirmalt. Biopuhastitel on nõutav sertifikaat ja paigaldamiseks peab olema projekt. Krundi hilisem kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom peab võimaldama biopuhasti tõrgeteta töötamist. Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist. Veeseaduse § 127 määrab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. Planeerinuga on antud võimalus kasutada ka reovee kogumismahuteid. Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda. Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud! 4.5.2. Sademeveelahendus Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele. Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu. SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, jalgpalli- ja mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga. Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:  Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;  Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.  Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.  Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15  Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.  Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.  Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab (joonised 27 ja 28). Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel (foto 28). Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.  Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.  Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.  Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.  Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid. Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel. 4.5.3. Vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 4.5.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882 (vt C- Lisad, lisa 2). Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani. Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna. 4.5.5. Sidevarustus Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3). Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065) paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus plan. sidekanalisatsiooni põhitrass. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.  Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.  Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.  Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m.  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.  Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".  Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele".  Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".  Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. 4.5. . Välisvalgustus Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17 Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. 4.5.7. Küttelahendus Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. 4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³). Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 4.7. Keskkonnatingimused OÜ Skepast&Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks. Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1. Kokkuvõte: Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Avariiolukorrad Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19 Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). Mõju joogivee kvaliteedile Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnatingimused:  Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine planeeringuala siseselt;  Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“;  Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme. 4.7.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. 4.7.2. Põhjavesi Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende ehitamiseks;  ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks;  Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid vallale tasuta üle;  krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21  vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;  krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitusloa taotluse esitamist;  hoonete ehituslubade väljastamine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23 C – LISAD Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.0.42024; Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882; Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25 D – JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem Joonis 2. Tugiplaan M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 1076458848 Kooskõlastuse kuupäev 30.01.2025 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 16875924 Ettevõtte nimi PLANNUM OÜ Kontakisik EVELY EHRPAS Objekti aadress Hanso, Vatsla küla, Saue vald (dp) Töö number 36-202407 Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Laabi:(Tabasalu) Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% Harku kergtee L9 72501:001:0734 2 Transpordimaa 100% LEGEND planeeringuala piir katastriüksuse piir 4 Põldmäe tee 1 plan. krundi piir 72501:001:0735 4 Maatulundusmaa 100% Hanso katastriüksuse aadress plan. jätkukaev multitorustikul 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus 2 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve 7 Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES PLAN. HOONETE ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD TL 0%-50% MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND, m² ARV plan. krundi ehitusõigus PLAN. HOONETE 9 4 SUURIM LUBATUD 5000 KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- KOHTADE ARV 2 PLAN. KRUNDI PINDALA, m² 4 4 9 Põldmäe tee 3b 15407 m² P58 72601:001:1409 plan. hoonestusala Elamumaa 100% 10 plan. hoone võimalik asukoht 14 ol.olev naaberhoone ol.olev sõidutee 30 m Hanso 72501:001:0508 plan. sõidutee ja parkla 9 öönd Maatulundusmaa 100% Pindala: 15 407.0 m² plan. kõnnitee tee kaitsev Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs tee kaitsevöönd 30 m Harku kergtee L8 72501:001:0509 plan. kõrghaljastus Transpordimaa 100% plan. puurkaev ja selle hooldusala R= 10 m plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) 11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 Transpordimaa 100% plan. madalpinge maakaabelliin 4 plan. liitumis- ja/või jaotuskilp plan. sidekanalisatsioon plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks 4 Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneeringu SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 29.01.2025 4 Töö number nr 36-202407 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald Planeerija/projektijuht Koordinaator Evely Ehrpas Jaanus Aavik [email protected] [email protected] Plannum OÜ www.plannum.ee Tartu mnt 84a, Tallinn Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5 B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10 4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 11 4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 12 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 12 4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 13 4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 15 4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16 4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 16 4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 16 4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 17 4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 17 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 17 4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18 4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 20 4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 20 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................20 C – LISAD ...................................................................................................................................................23 D – JOONISED ............................................................................................................................................25 E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  „Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);  „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);  „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;  EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;  Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;  planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid. 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha. Planeeringuala moodustab:  Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma 3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga (vaata Skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood: 120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud üksikelamu ning lauda varemed. Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel planeeritavast alast (peatus „Loobi“). Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja autobussid 4% (290), autorongid 3% (216). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa. Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. “Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt “Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale”. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel. Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused (käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):  hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  tupiktänavaid reeglina ei kavandata;  ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);  tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;  üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast;  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega suuruse muutmist. Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed Plan. maakasutuse Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp sihtotstarve katastriüksuse nr suurus, m² liikide kaupa liikide kaupa Krunt pos 1 15 407 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% Ä 50%-100%, T 0%-50% Selgitus: ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa; ÄB- kontori- ja büroohoone maa; ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; TL- hoidla ja laohoone maa. 4.2. Kavandatav ehitusõigus Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni kahe 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete laohoonete rajamiseks (näiteks minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid vms). Plan. hoonestusalad on kavandatud plan. krundi piirist 4 m kaugusele. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11 Tabel 2. Ehitusõiguse tabel Plan. hoone suurim Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim Krundi pos nr lubatud kõrgus plan. ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus maapinnast, m Krunt pos 1 5000 4 9 2 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine hoonestusalast välja. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:  Hoonestusviis: lahtine;  Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;  Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;  Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;  Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas, kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;  Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;  Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed, paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran (Potentilla fruticosa)). Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Plan. krundi perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku- Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Olemasolev ligipääs on ette nähtud rekonstrueerida vastavalt Transpordiameti tingimustele. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel parkimist ja tagurdamist ei ole ette nähtud. Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud nähtavuskolmnurgad vastavalt Transpordiameti 11.03.2022 otsusega nr 1.1-7/22/64 kinnitatud juhendile „Ristmike vahekauguste ja nähtavusalade määramine“: teeandmiskohtustusega ristmik: liitumisnähtavus LN2= 15 m, LN1= 230 m; peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m (peatee projektkiirus 90 km/h). Samatasandilisele ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid õigeaegselt, et oleks võimalik liiklusõnnetust ära hoida. Samatasandilisel ristmikul, välja arvatud ringristmikul ja suundristmikul, peab olema tagatud vähim nähtavus kooskõlas joonisega 1. ja tabelitega 3.1. ja 3.2. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (EhS § 72 lg 2). Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5. Planeeritud tehnovõrgud Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13 Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (näiteks bio- ehk omapuhasti või reovee kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine. Puhastatud heitvee suublaks on pinnas. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“. Bio- ehk omapuhastit peetakse tänapäeval kaasaegseimaks ja keskkonnasõbralikumaks reovee käitlemise lahenduseks. Biopuhasteid saab kasutada ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades. Biopuhastis reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Tänu oma headele puhastustulemustele (suudavad vähendada reovee BHT 95% ning heljumit kuni 97%) on biopuhastid leidnud laialdase kasutusala. Biopuhastite lai kasutusspekter on ka kindlasti tingitud tarbijate üha suuremast teadlikkusest kaitsta oma ümbritsevat elukeskkonda ja keskkonnanõuete tugevamast seadustamisest. Biopuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kellel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel. Biopuhasti suuruse määrab projekteerija veehulga arvestuste ja alaliste elanike arvu järgi. Oluline on biopuhasti tellida ettevõttest, kes pakub ka järelhooldust. Paigaldus on soovitatav tellida kas tootja või maaletooja poolt vastava koolituse saanud paigaldusfirmalt. Biopuhastitel on nõutav sertifikaat ja paigaldamiseks peab olema projekt. Krundi hilisem kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom peab võimaldama biopuhasti tõrgeteta töötamist. Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist. Veeseaduse § 127 määrab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. Planeerinuga on antud võimalus kasutada ka reovee kogumismahuteid. Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda. Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud! 4.5.2. Sademeveelahendus Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele. Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu. SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid, jalgpalli- ja mänguväljakuid ning muid alasid, mida saju korral ei kasutata ja kuhu saab mahutada suurema hulga vett. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga. Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:  Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;  Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.  Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.  Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15  Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.  Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.  Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab (joonised 27 ja 28). Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel (foto 28). Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.  Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.  Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.  Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.  Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid. Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel. 4.5.3. Vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 4.5.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882 (vt C- Lisad, lisa 2). Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani. Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna. 4.5.5. Sidevarustus Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3). Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065) paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus plan. sidekanalisatsiooni põhitrass. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.  Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.  Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.  Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m.  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.  Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded".  Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele".  Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4."  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".  Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. 4.5. . Välisvalgustus Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17 Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. 4.5.7. Küttelahendus Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. 4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³). Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 4.7. Keskkonnatingimused OÜ Skepast&Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks. Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1. Kokkuvõte: Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Avariiolukorrad Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19 Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale. Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). Mõju joogivee kvaliteedile Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnatingimused:  Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine planeeringuala siseselt;  Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“;  Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme. 4.7.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. 4.7.2. Põhjavesi Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende ehitamiseks;  ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks;  Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid vallale tasuta üle;  krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21  vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;  krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitusloa taotluse esitamist;  hoonete ehituslubade väljastamine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23 C – LISAD Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.0.42024; Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882; Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25 D – JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem Joonis 2. Tugiplaan M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa PÕHIJOONIS Laabi:(Tabasalu) 230 Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% 150 Harku kergtee L9 72501:001:0734 2 Transpordimaa 100% 30 4 Põldmäe tee 1 4 72501:001:0735 15 Maatulundusmaa 100% 25 2 7 20,8 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% 9 4 LEGEND 5000 2 4 4 9 planeeringuala piir riigimaan Põldmäe tee 3b 15407 m² P58 katastriüksuse piir 72601:001:1409 plan. krundi piir Elamumaa 100% 10 tee kõrva Hanso katastriüksuse aadress 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve lmaantee Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala 14 1 11191 Ha MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES öönd 30 m Hanso PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE 72501:001:0508 KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD 9 Maatulundusmaa 100% MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus rku-Rann PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m² Pindala: 15 407.0 m² SUURIM LUBATUD tee kaitsev KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- PLAN. KRUNDI PINDALA, m² KOHTADE ARV amõisa te plan. hoonestusala e Harku kergtee L8 plan. hoone võimalik asukoht 72501:001:0509 150 Transpordimaa 100% 31,5 ol.olev naaberhoone ol.olev sõidutee plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) plan. kõnnitee illustratiivne lahendus 11191 Harku-Rannamõisa tee (täpne lahendus antakse projektiga) 72701:001:0065 Transpordimaa 100% Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee 4 plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna 230 III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised 30 (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)- KLO9341044) 4 plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) Järvesilma plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m 72601:001:1201 Üldkasutatav maa 100% plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) liitumisnähtavusala TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. peatumisnähtavusala Estlink andmed saadud Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. HANSO SAUE VALD TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala VATSLA KÜLA TEHNOVÕRKUDEGA detailplaneeringu Kuup. AMET NIMI 12.08.2024.a. Geoalus OÜ Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: Koostas Hannes Sillard [email protected] www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Põhijoonis M 1:500 63.833 Registrikood:16552517 Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 03.03.2025 3 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN Laabi:(Tabasalu) Põldmäe tee 1 72501:001:0735 Maatulundusmaa 100% LEGEND planeeringuala piir katastriüksuse piir Harku kergtee L9 72501:001:0734 plan. krundi piir 2 Transpordimaa 100% Hanso katastriüksuse aadress 72501:001:0508 katastriüksuse tunnus Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve 30 Pindala: 15 407.0 m² katastriüksuse pindala 4 Põldmäe tee 1 72501:001:0735 4 Maatulundusmaa 100% plan. jätkukaev multitorustikul MAA SIHTOTSTARVE JA OSAKAALU % DET.PLAN. LIIKIDES 2 PLAN. HOONETE 7 SUURIM LUBATUD PLAN. HOONETE 20,8 KÕRGUS PLAN. PLAN. HOONETE SUURIM LUBATUD MAAPINNAST, m SUURIM LUBATUD ARV plan. krundi ehitusõigus PLAN. HOONETE EHITISEALUNE PIND, m² SUURIM LUBATUD KORRUSELISUS PLAN. PARKIMIS- PLAN. KRUNDI PINDALA, m² KOHTADE ARV ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% plan. hoonestusala 9 4 5000 2 plan. hoone võimalik asukoht 4 4 9 riigimaan Põldmäe tee 3b 15407 m² P58 72601:001:1409 ol.olev naaberhoone Elamumaa 100% 10 tee kõrva ol.olev sõidutee plan. sõidutee ja parkla illustratiivne lahendus lmaantee (täpne lahendus antakse projektiga) 14 plan. kõnnitee illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) 1 11191 Ha Selektor Projekt OÜ tööga kavandatav kergliiklustee 30 m Hanso 72501:001:0508 9 plan. sõidukite/ jalakäijate ligipääs öönd Maatulundusmaa 100% rk Pindala: 15 407.0 m² u-Rannam tee kaitsev avalikult kasutatatava tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna õisa tee plan. kõrghaljastuse illustratiivne lahendus (täpne lahendus antakse projektiga) Harku kergtee L8 72501:001:0509 Transpordimaa 100% plan. puurkaevu orient. asukoht ja selle hooldusala R= 10 m 31,5 plan. reovee kogumismahuti orient. asukoht (täpne asukoht antakse projektiga) plan. madalpinge maakaabelliin 11191 Harku-Rannamõisa tee 72701:001:0065 plan. liitumis- ja/või jaotuskilp Transpordimaa 100% 4 plan. sidekanalisatsioon võimalikud tuletõrje veemahutid 30 plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks 4 Märkused: 1) planeeringuala topo-geodeetilise mõõdistuse teostas Geoalus OÜ 12.08.2024, töö nr 24-G309. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis. Piirid seisuga juuli 2024.a; 2) planeeringus näidatud hoonete, parklate, juurdepääsutee, kõrghaljastuse ja tehnovõrkude asukohad on Järvesilma põhimõttelised. Täpsed asukohad antakse projekteerimise käigus. Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis 72601:001:1201 Piirid maa-ametist seisuga juuli 2024.a. Piirid on informatiivsed. Üldkasutatav maa 100% Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: Töö nr. Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala HANSO detailplaneeringu SAUE VALD VATSLA KÜLA TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN 24-G309 TEHNOVÕRKUDEGA Kuup. Plannum OÜ Asukoht: Joonise nimetus: AMET NIMI 12.08.2024.a. www.plannum.ee// Tartu mnt 84a, Tallinn Harjumaa, Saue vald Tehnovõrkude koondplaan Geoalus OÜ TEHNOVÕRKUDE KOOSKÕLASTUS Tel. +372 5138451 Mõõtkava Kaardi nr. Projektijuht/planeerija: Planeeringu koostamise korraldaja: Töö nr: Mõõtkava Koostas Hannes Sillard [email protected] Evely Ehrpas Saue Vallavalitsus 36-202407 M 1:500 M 1:500 63.833 Telia Eesti AS Nr.39080549 12.08.2024.a. Registrikood:16552517 Koordinaator: Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Kuupäev: Joonise nr: Vastutab Mart Kalm Kutsetunnistus:164285 Leht 1 Lehti 1 Estlink andmed saadud Jaanus Aavik Betoonikoda OÜ 03.03.2025 4 Töö number nr 36-202407 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Huvitatud isik Detailplaneeringu koostamise korraldaja Betoonikoda OÜ Saue Vallavalitsus Registrikood: 11271512 Kütise tn 8, Saue linn 76505, Saue vald Planeerija/projektijuht Koordinaator Evely Ehrpas Jaanus Aavik [email protected] [email protected] Plannum OÜ www.plannum.ee Tartu mnt 84a, Tallinn Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD A – MENETLUSDOKUMENDID .......................................................................................................................5 B – SELETUSKIRI ..........................................................................................................................................7 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .....................................................................................................7 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE .................................................................................................7 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS.....................................................................................................8 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs ..................................... 8 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng .................................................................................. 9 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................................10 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ...................................................................................................... 10 4.2. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................................. 10 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded .................................................................................................. 11 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus .................................................................................................... 11 4.4.1. Liiklusuuring ............................................................................................................................................. 12 4.5. Planeeritud tehnovõrgud ............................................................................................................................ 13 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus .............................................................................................................. 13 4.5.2. Sademeveelahendus ............................................................................................................................... 14 4.5.3. Vertikaalplaneerimine .............................................................................................................................. 16 4.5.4. Elektrivarustus ......................................................................................................................................... 16 4.5.5. Sidevarustus ............................................................................................................................................. 17 4.5.6. Välisvalgustus .......................................................................................................................................... 17 4.5.7. Küttelahendus .......................................................................................................................................... 18 4.5.8. Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine ............................................................................... 18 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 18 4.7. Keskkonnatingimused ................................................................................................................................ 18 4.7.1. Jäätmed.................................................................................................................................................... 21 4.7.2. Põhjavesi .................................................................................................................................................. 21 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED.................................................................................................21 C – LISAD ...................................................................................................................................................23 D – JOONISED ............................................................................................................................................25 E – KOOSKÕLASTUSED ..............................................................................................................................27 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 „Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; 2. Transpordiameti 03.12.2024 kiri nr 7.2-2/24/18624-2 „Seisukohtade väljastamine Hanso maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks“. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Saue Vallavalitsuse 23.10.2024 korraldus nr 979 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Alusdokumentatsioonina on kasutatud:  „Saue valla üldplaneering“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40);  „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022–2034 kinnitamine“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 24.11.2022 määrusega nr 32);  „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“ (vastu võetud Saue Vallavolikogu 28.12.2023 määrusega nr 26);  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;  Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;  Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;  Sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;  EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;  EVS-EN 17037:2019 Päevavalgus hoonetes;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded;  Geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500 (Geoalus OÜ töö nr 24-G309, 12.08.2024). Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;  planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid. 2. PLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele ehitusõiguse määramine äri- ja/või tootmishoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga tehnovõrkude ja -rajatiste, heakorrastuse, avaliku ruumi, haljastuse, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtteline lahendus. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 1,5 ha. Planeeringuala moodustab:  Hanso katastriüksus suurusega 15 407 m², katastritunnus 72501:001:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. Kehtivale üldplaneeringule vastavuse kohta saab täpsemalt lugeda käesoleva seletuskirja ptk 3.2. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 8 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 3.1. Planeeringuala ja selle lähipiirkonna olemasoleva olukorra kirjeldus ja analüüs Planeeringuala hõlmab Hanso (72501:001:0508) katastriüksust, mille maaüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa (Maa-ameti andmetel on kõlvikuline koosseis järgmine: looduslik maa 11 817.0 m², muu ma 3590.0 m². Planeeringu koostamise ajal on tegemist ehitisregistri andmete alusel hoonestamata kinnistuga (vaata Skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. Planeeringuala paikneb Vatsla küla idaosas seni hoonestamata alal. Alast põhjasuunda jääb hoonestatud maatulundsmaa krunt, kus ehitisregistri andmete alusel asuvad 1970.aastal püstitatud kaevumaja (ehr.kood: 120873867), karjalaut (ehr.kood: 116067515) ning nende kõrvale on kavandatud uus laohoone. Alast lõunasse hoonestamata riigiomandis olev üldkasutatava maa krunt, itta jäävad Hüüru küla territooriumile jäävad looduslikud rohumaad ning läände kasutusest väljas olev elamumaa krunt, kus asuvad 1972. aastal püstitatud üksikelamu ning lauda varemed. Planeeringuala asub riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee ääres, millelt toimub täna ka katastriüksusele ligipääs. Lähim bussipeatus paikneb riigimaantee kõrvalmaantee ääres, ca 30 m kaugusel planeeritavast alast (peatus „Loobi“). Riigimaantee kõrvalmaantee 11191 Harku-Rannamõisa tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigus km 0,0 kuni km 3,814 on 2023. a andmete järgi 6085, sh sõidu- ja pakiautod 93% (5579), veoautod ja autobussid 4% (290), autorongid 3% (216). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 9 3.2. „Saue valla üldplaneeringu“ kohane piirkonna areng Kehtiva „Saue valla üldplaneeringu“ (kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40) järgi paikneb planeeritav maa-ala tiheasustusalal tootmismaa juhtotstarbega alal (vaata Skeem 2), mis on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa. Skeem 2. Väljavõte kehtivast „Saue valla üldplaneeringust“. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. “Saue valla üldplaneeringu” kohaselt on tiheasustusalas olevate detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt “Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale”. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt lubada veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid vallavalitsuse kaalutlemisel ja põhjendamisel. Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset (puur)kaevu (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 määrab tiheasustusalale ehitamise üldised tingimused (käesolevalt on välja toodud antud planeeringu kontekstis olulised punktid):  hoonestusalasid tuleb laiendada olemasoleva hoonestusega alade poolt lähtudes, st reeglina ei tohi luua uusi eraldiseisvaid hoonestusalasid; PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 10 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering  tupiktänavaid reeglina ei kavandata;  ehitiste kavandamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastus, olemasolevaid kõrghaljastusega alasid üldjuhul käsitleda haljasala ja parkmetsa või kaitsehaljastuse maana (HM/HK);  tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30-50 m laiune kõrghaljastusala;  üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve peab reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast;  tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, on üldjuhul kõrghaljastuse rajamise arvestuslik miinimumnorm kuni 1500 m² suuruse krundi kohta 1 puu, kuni 2000 m² krundi kohta 2 puud, suurema krundi kohta 3 või enam puud. Käesolev detailplaneering on kooskõlas kehtiva „Saue valla üldplaneeringuga“. 4. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV 4.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringulahendusega on ette nähtud Hanso katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine olemasolevast maatulundusmaast äri- ja/või tootmismaaks, aga ei ole ette nähtud katastriüksuse piiri ega suuruse muutmist. Tabel 1. Planeeritud kruntide andmed Plan. maakasutuse Krundi pos Plan. krundi Plan. maakasutuse sihtotstarve dp sihtotstarve katastriüksuse nr suurus, m² liikide kaupa liikide kaupa Krunt pos 1 15 407 ÄV, ÄB, ÄK 50%-100%, TL 0%-50% Ä 50%-100%, T 0%-50% Selgitus: ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise maa; ÄB- kontori- ja büroohoone maa; ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; TL- hoidla ja laohoone maa. 4.2. Kavandatav ehitusõigus Plan. krundile pos 1 antakse ehitusõigus kuni kahe 2-korruselise ja kuni 9 m kõrgete laohoonete rajamiseks (näiteks minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid vms). Plan. hoonestusalad on kavandatud plan. krundi piirist 4 m kaugusele. Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkinnistu omanik on teadlik temale seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Krundi ehitusõigus on toodud tabelis 2 ja joonisel 3- Põhijoonis. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 11 Tabel 2. Ehitusõiguse tabel Plan. hoone suurim Suurim lubatud hoonete Hoonete arv Plan. hoone suurim Krundi pos nr lubatud kõrgus plan. ehitisealune pind, m² krundil lubatud korruselisus maapinnast, m Krunt pos 1 5000 4 9 2 Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda väärtustav. Plan. krundile kavandatavate hoonete välisilme peab olema omavahel kooskõlas. Keelatud on hoonete püstitamine hoonestusalast välja. Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele:  Hoonestusviis: lahtine;  Hoonete arv krundil: kuni 4 hoonet;  Hoonete korruselisus: kuni 2 korrust;  Hoone suurim lubatud kõrgus plan. maapinnast: kuni 9 m;  Viimistlusmaterjalidest on eelistatud kvaliteetsed ja kaasaegsed materjalid (näiteks: laudis, krohv, klaas, kivi, betoon, metall, tellis, fassaadiplaat, plekk jne), lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonete seintele, katustele. Alevike sissesõitudel ja maantee ääres paiknevad tootmisalad on valla visuaalseks visiitkaardiks, mistõttu tuleb nende ehitiste rajamisel tagada kõrge arhitektuurne kvaliteet;  Katusekalle 0º-30º. Katusekattematerjal: plekk, rullmaterjal vms;  Piirdeaed on lubatud rajada plan. krundi piirile. Piirde suurim kõrgus: 2 m, piirde liik: metall-võrkaed, paneelaed. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. 4.3. Planeeritud haljastus, heakord ja piirded Planeeringualal kõrghaljastust ei leidu. Ala on täna looduslik rohumaa. Vastavalt Keskkonnaregistri andmetele ulatub planeeringualale III kaitsekategooriasse kuuluva kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9341044- põõsasmaran (Potentilla fruticosa)). Planeeringualale on ette nähtud istutada täiendavat kõrg- ja madalhaljastust, mille täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. Jäätmete kogumine toimub plan. krundil individuaalselt ja liigiti vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteineri(te) tühjendamiseks peab olema tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. Prügikonteinerid on lubatud paigutada hoovi või hoone mahtu. Nende täpne asukoht lahendatakse hooneprojekti koosseisus. Jäätmete kogumine tuleb korraldada kooskõlas „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Peale ehitustöid peab planeeringuala korrastama ning ehituse käigus tekkinud jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Plan. krundi perimeetrile on lubatud kuni 2 m kõrge piirdeaia (paneelaed, võrkaed vms) rajamine. Täpsem heakorrastuse lahendus ja haljastuskava antakse projekteerimise staadiumis. 4.4. Planeeritud liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeringualale on kavandatud olemasolevalt riigimaantee kõrvalmaanteelt 11191 Harku- Rannamõisa tee, millelt toimub ka tänane ligipääs. Transpordiameti tellimusel on koostatud Selektor OÜ töö nr P19017 „Juuliku-Tabasalu ühendustee ja riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 5,0-9,0 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 12 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering eskiisprojekt“, mis käsitleb Harju maakonnaplaneeringus ja Harku valla üldplaneeringus määratud oluliselt muudetava riigitee ümberehitamise ruumivajadust ja põhimõttelist lahendust. Tegemist on eskiisiga ning projekti järgnevates staadiumites täpsustatakse lahendusi. Planeeringu koostamisel ja elluviimisel tuleb arvestada, et tulevikus võivad muutuvad oluliselt juurdepääsu lahendused planeeringualale. Vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad, tabelile 9.1 on planeeringuala normatiivne parkimiskohtade arv tööstusettevõte/ ladu järgi 40 (suletud brutopind/250 = 10 000/250= 40). Planeeringuga on ette nähtud 58 parkimiskohta. Joonisele 3- „Põhijoonis” on kantud illustratiivsed parkimiskohad. Parkimiskohtade täpne paigutus ja arv selgub ehitusprojekti koostamise käigus lähtuvalt ettevõtte tegelikust vajadusest. Parkimiskohti on lubatud rajada normist vähem või rohkem, kui seda nõuab ehitatavate hoonete tegelik kasutajate arv. Parklate alad liigendada madal- ja kõrghaljastusega ning kombineerida looduslähedaste sademeveelahendustega. Parkimine on lahendatud planeeringuala siseselt ning riigiteel manööverdamist ei ole ette nähtud. Joonisele 3- „Põhijoonis“ on kantud ehitusseadustik (edaspidi EhS) §71 kohane avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 m sõidutee äärmise sõiduraja välimisest servast mõõdetuna. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala on kavandatud väljapoole teekaitsevööndit. Ristmikule ja liiklussõlme liitumisalale läheneva sõiduki juht peab õigeaegselt nägema teistelt liituvatelt teedelt ristmikule lähenevaid liiklejaid, et tagada liiklusohutus. Teeandmise kohustusega ristmikul tagatakse nii peatumisnähtavus kui ka liitumisnähtavus. Nähtavuse tagamisel lähtutakse järgmisest: 1) nõutud nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist; 2) kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Nähtavuskolmnurgad on joonisele 3- „Põhijoonis“ kantud vastavalt kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“, lisa 1, tabel 18, tabel 19 ja lisa 2, joonis 8:  Teeandmiskohustusega ristmik- peatee projektkiirus planeeringualaga külgnevas lõigus 90 km/h; liitumisnähtavus LN2= 15 m (liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas); ristmiku nähtavusala parameetrid: peatumisnähtavus PN1= 150 m, PN2= 25 m, liitumisnähtavus LN1= 230 m. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee ristumiskoha rajamiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Täpne teede lahendus (paiknemine, katendid, laius) antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.4.1. Liiklusuuring Planeeringu koostamise käigus on ERC Konsultatsiooni OÜ poolt 01.03.2025 teostatud liiklusuuring (töö nr ERC/06/2025). Teelõigu liiklussageduse andmed põhinevad km 1,6 oleval Vatsla PerLP andmetel, mis töötab alates 2009. aastast. Teelõigu liiklussagedus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,4 korda ehk keskmiselt 3,6% aastas. Viimase nelja aasta jooksul on liiklussagedus olnud keskmiselt 5700 a/ööp. Tööpäeviti on liiklussagedus sarnane olles keskmiselt 6800 a/ööp. Nädalavahetuse liiklus jääb alla 4000 a/ööp. Suundade lõikes hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisi erinevusi pole – üsna võrdselt liigutakse nii Harku kui Rannamõisa poole. Tööpäeviti on hommikune ja õhtune tipptund ca 700 a/h. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 13 Käesoleva detailplaneeringu alusel on Hanso katastriüksusele kavandatud 58 parkimiskohta. Käesoleval juhul on eeldatud, et igat parkimiskohta kasutab päevas vähemalt 2 sõidukit. Aastas keskmiselt lisandub 170 a/ööp. Detailplaneeringu genereeritud täiendava liikluse puhul on arvestatud, et pöördeliiklus jaguneb võrdselt mõlemas suunas. Tipptunni aegne liiklus on üldjuhul 10% AKÖL-st, seega tipptunnil liigub DP alale või sealt ära alla 20 sõiduki. Vastavalt tee projekteerimise normidele võib Harku-Rannamõisa tee ja Hanso kinnistule viiva tee ristmiku kavandada lihtristmikuna, kuna kõrvalmaantee liiklussagedus on üle 5000 a/ööp ja lõikumine on kohaliku teega. Kuna käesoleval juhul on vasakpöörde liiklussagedus tipptunnil kuni 5 a/h, siis möödumislaiendi või vasakpöörde rajamise vajadus puudub. 4.5. Planeeritud tehnovõrgud Tehnovõrkude ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ning täpne lahendus antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.1. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Vatsla tootmisalade piirkonnas puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning liituda saab ainult Vatsla suvilapiirkonda ehitatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni baasil. Lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid on Vatsla suvilate piirkonnas, mille väljaehitamine osutub (arvestades Hanso katastriüksuse suurust ja kaugust Vatsla suvilate piirkonnast, ca 400 m kaugusel) majanduslikult ebamõistlikuks. Kuna reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, lubab vallavalitsus ajutiselt erandlikult (kuna kavandatavate hoonete kasutusotstarbe tõttu (laohooned) on veevajadus väike) veega varustamiseks kasutada lokaalset puurkaev-pumplat (hooldusalaga 10 m) ning reovee kogumiseks lekkekindlat kogumismahutit ning nõuetekohast tuletõrjeveemahutit. Plan. hoonetesse ei kavandata suurt veetarbimist, kuna detailplaneeringu kohaselt ei kavandata tualett- ja pesemisruume ning ei ole püsivalt kohapeal viibivaid töötajaid. Antud piirkonnas pärast ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on kinnistu omanikul kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Detailplaneeringu alal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine ja tuleb arvestada planeeringualal asuva kraaviga. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Plan. krundi pos 1 veevarustus on ajutiselt ette nähtud lahendada krundile planeeritava puurkaev-pumpla baasil. Plan. puurkaevu hinnanguline veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas ehk puurkaevu hooldusala ulatus on R= 10 m. Puurkaevude rajamisel lähtuda keskkonnaministri poolt 09.07.2015 vastu võetud määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Plan. krundi pos 1 reovesi on lahendatud ajutiselt lokaalse lahenduse baasil (näiteks bio- ehk omapuhasti või reovee kogumismahuti). Kuna planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas, peab olema välistatud põhjavee reostumine. Puhastatud heitvee suublaks on pinnas. Puhastatud heitvee immutamisel pinnasesse lähtuda keskkonnaministri 08.11.2019 määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“. Bio- ehk omapuhastit peetakse tänapäeval kaasaegseimaks ja keskkonnasõbralikumaks reovee käitlemise lahenduseks. Biopuhasteid saab kasutada ka nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega piirkondades. Biopuhastis reovesi puhastatakse bakterite ja mikroorganismide abil, kes lagundavad reovees olevaid PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 14 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering orgaanilisi aineid ja kasutavad neid toiduks. Tänu oma headele puhastustulemustele (suudavad vähendada reovee BHT 95% ning heljumit kuni 97%) on biopuhastid leidnud laialdase kasutusala. Biopuhastite lai kasutusspekter on ka kindlasti tingitud tarbijate üha suuremast teadlikkusest kaitsta oma ümbritsevat elukeskkonda ja keskkonnanõuete tugevamast seadustamisest. Biopuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kellel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel. Biopuhasti suuruse määrab projekteerija veehulga arvestuste ja alaliste elanike arvu järgi. Oluline on biopuhasti tellida ettevõttest, kes pakub ka järelhooldust. Paigaldus on soovitatav tellida kas tootja või maaletooja poolt vastava koolituse saanud paigaldusfirmalt. Biopuhastitel on nõutav sertifikaat ja paigaldamiseks peab olema projekt. Krundi hilisem kasutusintensiivsus ja reoveetekke iseloom peab võimaldama biopuhasti tõrgeteta töötamist. Kui kinnistu kasutus on hooajaline/ebaühtlane ning reoveetekke iseloom või looduslikud olud ei võimalda reoveepuhasti tõrgeteta tööd, tuleb eelistada reovee kogumismahuti paigaldamist. Veeseaduse § 127 määrab, et heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud keskkonnaministri poolt 31.07.2019 vastu võetud määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. Planeerinuga on antud võimalus kasutada ka reovee kogumismahuteid. Kogumismahutid tuleb paigaldada vaid vastavalt nõuetele, lekkekindlalt ning sertifitseeritult (ja/või CE märgisega), mille ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele selliselt, et oleks tagatud reovee kogumismahuti liikumatus. Mahuti paigaldamine tuleb dokumenteerida. Reovee kogumismahuti paigaldamisel tuleb tagada purgimisauto ligipääs, tühjendusteenus tellida vastavat luba omavalt ettevõttelt. Planeeringu joonisel näidatud kogumismahuti asukoht on tinglik ning võib projekteerimise käigus muutuda. Sademe- ja drenaažvete juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud! 4.5.2. Sademeveelahendus Sade- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Planeeringualal tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada oma krundi piires. Planeeritavalt hoonetelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele. Sademevee immutamisel tuleb lähtuda veeseaduse § 129. Võimalusel koguda ja taaskasutada sademevett. Välistatud peab olema sademevee imbumine naaberaladele. Planeering teeb ettepaneku kasutada alal looduslähedasi sademeveesüsteeme. Looduslähedased ehk säästlikud sademeveesüsteemid (SUDS) on sademevee ärajuhtimisel looduslikke ökosüsteeme jäljendavad rajatised, mis võimaldavad sademevett tõhusalt ja keskkonnasõbralikult käidelda. Selliste lahenduste peamine eesmärk on sademevett võimalikult palju tekkekohas hajutada ja immutada. Selleks kasutatakse mitmesuguseid lahendusi, näiteks immutusribasid, kraave, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid ja parklaid ning rohekatuseid ja -seinu. SUDSi projekteerimise juures arvestatakse harva esinevate äärmuslike sadudega ja pakutakse välja lahendusi, kuhu liigvesi ajutiselt juhtida, et vältida laialdasi üleujutusi linnalises keskkonnas, sealhulgas eelkõige hoonete vundamentide ja teede üleujutamist. Selliste puhveraladena kasutatakse näiteks puhkealasid. SUDSi kaudu võib parandada arendusalade elukvaliteeti, muutes need rohelisemaks ja suurendades elurikkust, luues ehitatud keskkonda meeldivaid puhkealasid ja nähtavaid sademevee liikumisteid, parandades õhukvaliteeti, reguleerides temperatuuri ja vähendades müra. Hästi kavandatud ja arenduse terviklahendusse lõimitud looduslähedased sademeveesüsteemid võivad soodustada turismi ja investeeringuid ning suurendada kinnisvara väärtust, toetades seega piirkonna majanduskasvu. SUDSi saab kujundada sobivaks kõigi arenduste ja taristuprojektidega, kuna tänu laiale võimaluste valikule võib projekteerida süsteemi PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 15 konkreetse ala vajadustest, võimalustest ja piirangutest lähtudes, olgu tegu siis uue projekti või olemasoleva arendus- või linnapiirkonnaga. Eesti tingimustesse sobivad looduslähedased sademeveelahendused Sademevee esmase käitlemise lahendused tekkeallika juures:  Rohekatus ehk haljaskatus (ka pinnas- või taimkatus) on hoone katus, mis on osaliselt või täielikult kaetud taimkattega. Rohekatuse laialdasem kasutamine linnas võimaldab energiakuludelt kokku hoida, parandada linnaruumi kvaliteeti ning tuua keskkonnale üldisemat kasu. Rohekatus seob ja puhverdab sademevett, vähendades selle kiiret äravoolu ja vooluhulga järsu suurenemise riski. Taimestik peab toime tulema vihmasadudega, mis vahelduvad kuumade ja kuivade perioodidega. Taimed peavad taluma tugevat tuult ja madalaid talviseid temperatuure, mida ei leevenda tavaoludes maapinnas salvestunud soojus;  Rohesein ehk haljassein on taimedega kaetud sein, kus taimed kasvavad seinale paigaldatud konstruktsioonidel väikestes konteinerites või seina jalamile rajatud kasvualal. Roheseinal on kasulikke omadusi: see vähendab soojussaare efekti, seob/puhverdab vihmavett, soojustab/jahutab hoonet ja puhastab linnakeskkonna õhku.  Sademevee kogumine ja kasutamine- lahendus sobib olukorras, kus sademevee edasisuunamise võimalused on piiratud, sademevee juhtimine torustikku maksustatud või tekkinud vajadus vett kasutada (näiteks kastmiseks või tualetis loputusveena). See on hea valik ka kohas, kus puudub sademeveekanalisatsioon ning äärmuslikumate sadude korral jõuab äravoolav vesi reoveekanalisatsiooni. Sademevee kogumine võib olla alternatiiv näiteks maaomanikele, kelle krundi lähedal puuduvad sademevee kuivendussüsteemid, sademeveetorustik, kraavid või veekogud. Tuleb siiski meeles pidada, et kui äravooluvee kogus on suur, ei saa sademevee kogumine ja kasutamine olla ainus lahendus, sest mahutid täituvad veega kiiresti ja tühjendamine kestab kauem. Kogumislahenduse juures tuleb arvestada ülevoolu võimalusega. Juhul kui ülevool puudub, tuleb hinnata, kas piirkonna pinnase filtratsioonimoodul võimaldab vajaduse korral immutada piisavas koguses sademevett. Kogutava sademevee kasutamine sõltub ka reostuse sisaldusest sademevees ja süsteemi puhastusvõimekusest enne vee kasutamist.  Kasvukast aitab vähendada äravoolava vee mahtu ja voolukiirust ning puhastab seda taimede abil ja läbi pinnase immutades saastest. Kasvukasti lahendus võib olla pinnasesse süvistatud või asuda maapinnal. Kasvukast ja vihmapeenar on atraktiivsed maastikuelemendid, mis loovad elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust ning jahutavad aurumise kaudu kohalikku mikrokliimat. Neisse saab istutada ka puid, seega võib neid hõlpsasti siduda tänavapuude pesadega.  Imbkaev on poorse materjaliga (killustiku või kividega) või immutusplokkidega täidetud maa-alune ruum või mahuti, mis võtab sinna juhitud sademevett kiiresti vastu, mahutab seda ajutiselt ning laseb sel aeglaselt pinnasesse imbuda. Imbkaev aitab vältida lompide teket vett mitteläbilaskvatel pindadel, puhastab äravoolavat vett, suurendab pinnase niiskustaset ja taastoodab põhjavett.  Vett läbilaskev katend on suure veejuhtivusega tehislik pinnakate, mis koosneb pealmisest vett läbilaskvast kattest (näiteks poorne asfalt või vett läbilaskev kivisillutis) ja selle aluskihtidest. Erinevalt tavalisest asfalt-, betoon-, kivi- vms katendist jäljendab vett läbilaskev katend looduslikku vee liikumist, ehk vesi imbub katendist läbi sarnasel moel, nagu imbuks looduses maasse. Kui olemasolev pinnas ei võimalda vett suures koguses immutada, saab pealmise vet läbilaskva katte all olevaid kihte kasutada ka vee ajutiseks kogumiseks. Kui immutada sademevett läbi katendi pinnasesse või koguda seda katendi alumistesse kihtidesse, väheneb äravoolava vee kogus ja äravoolu kiirus ning samas ei ole tarvis täiendavat maad sademeveesüsteemide ehitamiseks. Lisaks võib sellisel katendil masinaga liikuda ning seda saab kasutada kergliiklust- ja kõnniteena.  Puhverriba on väikese ühtlase kaldega muru või muu tiheda taimestusega riba, mis on ette nähtud külgnevatelt vet mitteläbilaskvatelt aladelt äravoolava sademevee puhastamiseks, soodustades settimist, filtreerimist ja infiltratsiooni, kus pinnase tüüp seda võimaldab (joonised 27 ja 28). Puhverriba kasutatakse sageli eelpuhastuslahendusena enne teisi looduslähedase sademeveesüsteemi osi lahenduste eluea pikendamiseks. Selleks, et vesi puhastuks efektiivselt, peab äravool olema kavandatud voolama ühtse „kardinana“ piisavalt väikese kiirusega üle puhverriba. Tihti asub puhverriba vett mitteläbilaskva pinna (näiteks tee või parkla) ja loodusliku veekogu või järgneva sademeveesüsteemi osa vahel (foto 28). PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 16 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Puhverriba puhastab väikese kuni mõõduka kiirusega äravoolavat sademevett taimse filtreerimise teel: taimed püüavad kinni setteid, toitaineid, tahkeid osakesi ja muid saasteaineid ning soodustavad aeglustunud äravoolu imbumist pinnasesse, kus vesi puhastub pinnase ja juurte keskkonnas mikroorganismide abil.  Imbkraav on madal kruusa või muu poorse materjaliga täidetud süvend, mis mahutab ajutiselt äravoolavat sademevett ja immutab seda oma põhja ja külgseinte kaudu pinnasesse. Suurema veehulga puhuks paigaldatakse poorse materjali sisse drenaažitoru ning juhitakse vesi edasi järgmisse sademeveesüsteemi komponenti.  Nõva ehk viibekraav on üks enamkasutatavaid looduslähedasi sademeveelahendusi, mis juhib ja puhastab sademevett pinnase ja taimestiku füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi ning protsesse ära kasutades. Sademevesi juhitakse ühtlase veekihina taimestatud nõlvu pidi nõvasse, mis koosneb erineva veeläbilaskvusega filterkihtidest: taimedega orgaanilisest kihist, kasvupinnasest, liivast või killustikust ning vajaduse korral dreenitorust. Linnalistel aladel nõva kasutades saab suurendada loodusmaastiku osakaalu, elurikkust ja esteetilist väärtust. Nõva sobib kergliiklusteede, sõiduteede või parklate sademeveelahenduseks ning võib asendada traditsioonilist sademeveetorustikku.  Imbväljak ehk immutusala on lameda põhjaga madal nõgu, mida kasutatakse äravoolava sademevee ajutiseks kogumiseks ja pinnasesse immutamiseks ning vee kvaliteedi parandamiseks. Kuna imbväljak hõlmab ulatusliku ala, võimaldab see korraga käidelda suurt hulka äravoolavat vett. Vee kvaliteet on seejuures väga tähtis, et saastunud vesi ei satuks põhjavette. Mõningates piirkondades võib vajalikuks osutuda vee eelpuhastus enne pinnasesse immutamist. Sadudevahelisel ajal on imbväljak kuiv ja seda saab kasutada muul moel, kuid siiski tuleks arvestada ajutiste üleujutustega. Imbväljaku ala sobib hästi mänguväljakuks, puhkealaks või muuks avalikuks ruumiks. Haljastades selle puude, põõsaste ja muude ajutist üleujutust taluvate taimedega, saab luua puhkealasid inimestele ja elupaiku elusloodusele.  Viibetiik ehk kuivtiik on haljastatud reljeefi madalam ala, mis on tavaliselt kuiv, välja arvatud suuremate sadude ajal ja vahetult pärast neid. Tekkivad sadeveed on ette nähtud immutada juurdepääsutee ja parkla kõrval olevatel haljasaladel. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. 4.5.3. Vertikaalplaneerimine Planeeringuga ei ole ette nähtud maapinna kõrguste olulist muutmist. Maapinda muudetakse ainult vajaduse tekkimisel planeeritavate hoonete ja teede all. Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda ja sademeveed ei tohi valguda naaberkinnistule. Täpsem vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti koostamise käigus. 4.5.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882 (vt C- Lisad, lisa 2). Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva Laabi:(Tabasalu) baasil, mis asub Põldmäe tee 1 (72501:001:0735) kinnistul. Alajaamast on planeeritud eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin kuni planeeringualani. Plan. krundi piirile transpordimaa krundile (Harku kergtee L8, 72501:001:0509) on plan. 0,4 kV liitumiskilp, mis on ööpäevaringselt ligipääsetav ning vabalt teenindatav. Elektritoide kilbist hooneni näha ehitusprojektis ette maakaabliga. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 17 Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. madalpinge maakaabelliinile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. Plan. liitumis- ja/või jaotuskilbile on näidatud servituudi vajadusega ala 2 m kilbi välisseinast mõõdetuna. Elektrilevi OÜ tingimused ehitusprojekti koostamiseks: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.5. Sidevarustus Planeeringuala sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545 (vt C- Lisad, lisa 3). Detailplaneeringuga haaratud alal või selle ääres paiknevad Telia sideehitised: multitorustik ja pinnases paiknevad sidekaablid. Plan. krundi sidevarustuse lahendamiseks on planeeritud uus sidekanalisatsiooni põhitrassi rajamine algusega transpordimaa kinnistul 11191 Harku-Rannamõisa tee (72701:001:0065) paiknevast multitorustikust. Planeeringuga on multitorustikule ette nähtud jätkukaev, millest saab alguse uus plan. sidekanalisatsiooni põhitrass. Telia Eesti AS tingimused ehitusprojekti koostamiseks:  Kinnistul igale hoonele näha ette individuaalsed mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist;  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus;  Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused;  Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid;  Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all 1 m;  Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale;  Majandus-ja taristuministri 14.04.2016.a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";  Telia dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";  Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine“;  Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis";  Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega;  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid;  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Joonisele 4- Tehnovõrkude koondplaan on kantud plan. tehnovõrgu servituudi vajadusega ala plan. sidekanalisatsioonile koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks. 4.5. . Välisvalgustus Planeeringuga on antud võimalus plan. krundi pos 1 hoonete, sissepääsude ja/või parklate valgustatus. Võimalik valgustus paigaldada arvestusega, et see katab vaid planeeringuala teed ja hooned ega häiri ülejäänud looduskeskkonda. Valgustid peavad olema optimaalse võimsusega, suunatud vaid valgustust vajavatele objektidele/aladele ja vältima ümbritsevate alade valgustamist. Soovitav on kaaluda ka liikumisandurite kasutamist ja valgustuse automaatset sisse- ja väljalülitust. Valgustuse kavandamisel lähtuda Eesti Standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 18 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 4.5.7. Küttelahendus Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter, maaküte vms) ning selle täpne liik ja lahendus selgub projekteerimise staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. 4.5. . Tuletõrje veevarustus ja tuleohutuse lahendamine Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ja Eesti standardiga EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Alale planeeritud tegevus liigitub VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) kasutusviisi alla. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks on planeeritud TP2. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone projektiga. Planeeritud hoonete arvestuslik tulekahju kestvus EVS 812-6:2012+A1:2013 tabel 1 kohaselt on 3 tundi ja tulekustutusvee arvestuslik vooluhulk on 20 l/s. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Planeeritud hoonete tulekustutusvesi on lahendatud krundile pos 1 kavandatud tuletõrje veemahuti baasil (mahuti suurus 216 m³). Vastavalt määrusele „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleb arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Hooned tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Täpne tulepüsivusklass, arvestuslik tulekahju kestvus ja vajalik tulekustutusvee vooluhulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. 4.6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine. Kuritegevuse riske vähendab kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine. Planeeringuga on antud võimalus piirdeaia rajamiseks plan. krundi pos 1 perimeetrile. Tagada piirete korrashoid. Projekteerimisel on soovitatav ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 4.7. Keskkonnatingimused OÜ Skepast&Puhkim poolt on koostatud teabedokument detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks. Käesolevas peatükis antakse dokumendist kokkuvõte, terviktekstiga on võimalik tutvuda C- Lisad, lisa 1. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 19 Kokkuvõte: Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodud nõuetele. Ka muud ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Kuigi ehitusaegsete jäätmete kogused ei ole teada, siis suur osa tekkivatest jäätmetest (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või -anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne) on taaskasutatavad, mistõttu ei ole näha, et ehitusjäätmetest võiks tekkida oluline koormus keskkonnale. Detailplaneeringu elluviimisel ning ehitusel tuleb jäätmehoolduse korraldamisel lähtuda jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Nende järgimisel ei ole olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Avariiolukorrad Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada läbimõeldud töökorraldusega, korrektsete töömeetoditega (sh korrektne tähistus, töökorras masinad jne) ning nii arendaja kui ka ehitaja poolse ehitusaegse järelevalvega. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülene mõju Maa-ameti kaardirakenduse andmetel suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid ning nende ohualasid planeeringualal ei asu. Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi – suurõnnetusi/katastroofe. Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu ei kaasne sellega mõju või häiringuid, mis võiksid ulatuda mõne naaberriigi territooriumile, seega piiriülest mõju ei ole. Tegevuse kliimamõju Projekti kliimamõju on potentsiaalselt seotud lokaalsete kuumasaarte tekkimisega ning ehituse käigus ehitusmasinate kasutamisest välisõhku paiskuva heitega. Maakasutusmuutusega seotud kliimamõju on antud juhul vähene ning mõjutab kliimamuutusi väga vähesel määral. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenev kliimamõju on kaudselt seotud masinate hoiustamisega ning selle tulemusel võimalike transpordi ning liikumisdistantside vähenemisega ehitusobjektidele. Seega võivad laohooned väga vähesel määral kaasa aidata heite vähenemisele seoses võimalusega ladustada sõidukeid/tehnikat objektidele lähemal ning vähendada nende transportimiseks kuluvaid ressursse. Kliimamõju vähendamiseks tuleks ehituses võimalusel kasutada sekundaarseid ja/või taaskasutatavaid materjale. Kliimamuutustega kohanemine Kliimamõjude leevendamiseks, seda nii kuivadel kui ka kuumadel perioodidel, on soovitatav rajada kõrghaljastust, mis hoiab lokaalse temperatuuri stabiilsemana. Lisaks aitavad haljastus ja rohealad detailplaneeringu juures suurendada maapinna veeimavust, tagades sademevee jaoks pinnase läbilaskevõime. Asfaldi ja betooni kasutamist tuleks võimalusel vältida või suuri tehispindasid liigendada rohealade ja/või kõrghaljastusega. Võimalusel tuleks laohoonete ümber kasutada platside ja parklate rajamisel katet, mis tagab sademevee imbumise pinnasesse. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et need peaksid vastu ekstreemsetele ilmastikutingimustele (tormituuled, kõrge temperatuur, valingvihmad jms). Kaitstavad loodusobjektid Eesti looduse infosüsteemi13 andmetel ulatub detailplaneeringu alale III kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi põõsasmarana (Potentilla fruticosa) kasvukoht. Detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole registreeritud I ja II kaitsekategooria liikide elupaiku. Haljastuse kavandamisel on soovitav analüüsida, kas on võimalik põõsasmarana kasvuala säilitamine planeeritava maaüksuse lõunaosas. Möödapääsmatul juhul on vajalik põõsasmarana ümberistutamine detailplaneeringu alalt sobivale lähedal olevale alale. Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamine toimub vastavalt kehtestatud korrale. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa 20 Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Põõsasmarana kasvukoht väljaspool otsest mõjuala on kaudselt mõjutatud ehitusperioodi vältel, peamiselt tolmu poolt. Tolmu levikut on võimalik leevendada vastavate meetmete rakendamisega (nt niisutamine vms). Mõju joogivee kvaliteedile Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Tulenevalt kaitsmata põhjaveest tuleb kaaluda ka ajutiste killustikust tehispindade loomist ehitusmaterjalide ja -masinate hoiustamiseks, et vältida saasteainete imendumist pinnasesse. Seda järgides, puudub kavandataval tegevusel mõju põhjavee (joogivee) kvaliteedile. Jälgides nimetatud meetmeid puudub mõju joogivee kvaliteedile. Negatiivne mõju põhjaveele võib avalduda, kui ei peeta kinni kirjeldatud meetmetest. Välisõhu kvaliteet Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt ja lokaalselt välisõhu saastet. Lisaks võib seda kasutusaegselt lokaalselt põhjustada sõidukite/tehnika laohoonetes hoiustamisega kaasnev tihedam masinate edasi-tagasi transport. Välisõhu saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”. Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja õigusaktidele vastava tehnika valikuga. Keskkonnatingimused:  Plan. krundi sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine planeeringuala siseselt;  Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Planeeringualal tuleb tagada pinna- ja põhjaveerežiimi säilimine. Laohoonete ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinna- ja põhjavee reostust ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika tuleb hoida korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski. Ehitusmaterjale Hoiustada kõvakattega pinnasel või luua ajutiselt kruusast või killustikust alad, kus hoiustada ehitusmaterjale ning töövahendeid (k.a. masinad), et vältida saasteainete sattumist pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Ehitajal ja objekti valdajal tuleb valmis olla lekke tagajärgede kiireks ja professionaalseks likvideerimiseks, et reostus ei leviks kaitsmata põhjavette;  Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras;  Planeeritavalt hoonelt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberaladele;  Planeeringualal peab ära koristama ja jäätmed käitlema vastavalt jäätmeseadusele ja „Saue valla jäätmehoolduseeskiri“;  Võimaliku valgustuse projekteerimisel võtta tarvitusele meetmed valgusreostuse ärahoidmiseks ja tähistaeva vaadeldavuse säilitamiseks. Tänavavalgustus lahendada pigem madalate postidega, kasutada valgusvihke suunavaid lambivarje, mis on pealt kaetud. Kasutada ökonoomseid LED lampe, mis on valgustemperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kasutada võimalusel valguse reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustugevuse andureid.  Ehitusaegselt tuleb tagada, et müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 “Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded” määratud norme. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 21 4.7.1. Jäätmed Jäätmete kogumine toimub planeeringualal individuaalselt vastavalt „Saue valla jäätmehoolduseeskirjale“. Prügikonteinerite tühjendamiseks on tagatud teenindussõiduki juurdepääs. Täpne konteinerite paiknemine antakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed kogutakse kokku, sorteeritakse ja antakse üle nõuetekohasele jäätmekäitlejale. Olmejäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning „Saue valla jäätmehoolduseeskirjas“. 4.7.2. Põhjavesi Kuna planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega piirkonnas, tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata potentsiaalsete põhjavee reostuskollete ohutuks muutmisele. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb kohaselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekete tekkimist). Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. 5. PLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele. Ehitusõigus realiseeritakse kinnistu omaniku/arendaja poolt tema tahte kohaselt. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Saue Vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja sellega seonduvate rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Projekteerimise käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus või likvideerimine toimub huvitatud isiku kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpool toodud järjekorras planeeringuga kavandatu elluviimiseks:  Taotleda tehnilised tingimused teede ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning taotleda ehitusload nende ehitamiseks;  ehituslubade väljastamine Saue Vallavalitsuse poolt rajatiste ehitamiseks;  Peale teede ja tehnovõrkude väljaehitamist taotleda kasutusluba ja anda objektid vallale tasuta üle;  krundijaotuse maakorraldustoimingute tegemine;  vajalike servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine;  krunte teenindav taristu ja teed peavad olema välja ehitatud enne hoonete ehitusloa taotluse esitamist;  hoonete ehituslubade väljastamine. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 23 C – LISAD Lisa 1. Teabedokument Vatsla külas Hanso MÜ (72501:001:0508) detailplaneeringu KSH eelhinnangu andmiseks, Skepast & Puhkim OÜ, 30.0.42024; Lisa 2. Elektrilevi OÜ poolt 31.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 484882; Lisa 3. Telia Eesti AS poolt 21.11.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 39299545; Lisa 4. Liiklusuuring. Saue valla Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering, koostaja ERC Konsultatsiooni OÜ 01.03.2025, töö nr ERC/06/2025. PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 25 D – JOONISED Joonis 1. Situatsiooniskeem Joonis 2. Tugiplaan M 1:500 Joonis 3. Põhijoonis M 1:500 Joonis 4. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa Saue vallas Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneering 27 E – KOOSKÕLASTUSED Tabel 3. Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta Projekteerija märkused Kooskõlastuse originaali Jrk Kooskõlastaja Kuupäev, nr Kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastaja tingimuste asukoht täitmise kohta Projekt kooskõlastatakse märkustega: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja 4.5.5. ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele;  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis Telia Eesti AS Nr 39425482 tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad 1. (Dmitri Kirsanov) 29.01.2025 nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid;  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Elektrilevi OÜ Nr Kooskõlastatud tingimustel: Digitaalne kooskõlastus. Tingimused lisatud seletuskirja ptk (Marge 1076458848 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 4.5.4. 2. Kasenurm) 30.01.2025 Päästeamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] 1 6 .0 2 .202 6 nr 5-1/6/2024-6 5019040 532933 0 0 5019040 532933 0 0 Vatsla küla Hanso k atastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Vatsla külas Hanso k atastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ , töö nr 36-202407 ), mille Saue Vallaval itsus algatas 23 . 10 .202 4 aasta korraldusega nr 979 . Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksus ele määrata tootmis - ja/või äri maa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks . Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse ÜVK -ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs katastriüksus tele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaan teelt . Planeeringualale ulatub III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht. Juhime tähelepanu, et planeeritud puurkaevu hooldusala ulatub riigiomandis olevale Põldmäe tee 3b katastriüksusele. Edastame Plannum OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Lugupidamisega ( a llkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv p laneeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Monika Kõiv +372 5301 8124 monika.koiv @sauevald.ee Päästeamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Keskkonnaamet [email protected] 16.02.2026 nr 5-1/6/2024-6 Vatsla küla Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Vatsla külas Hanso katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Plannum OÜ, töö nr 36-202407), mille Saue Vallavalitsus algatas 23.10.2024 aasta korraldusega nr 979. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Hanso katastriüksusele määrata tootmis- ja/või ärimaa sihtotstarve ning ehitusõigus nelja tootmis- ja/või ärihoone püstitamiseks. Planeeringuga kavandatakse alale minilaod ja/või hobisõidukite (matkaautod, veesõidukid jne) garaazid, aga kui liitutakse ÜVK-ga, siis on võimalik alale rajada ka äritegevus. Juurdepääs katastriüksustele on 11191 Harku-Rannamõisa kõrvalmaanteelt. Planeeringualale ulatub III kaitsekategooria taimeliigi kasvukoht. Juhime tähelepanu, et planeeritud puurkaevu hooldusala ulatub riigiomandis olevale Põldmäe tee 3b katastriüksusele. Edastame Plannum OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks. Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Monika Kõiv planeeringute spetsialist Lisa: Detailplaneeringu materjalid Monika Kõiv +372 5301 8124 [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel