dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Seisukohtade väljastamine Metsavere küla Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks

Transpordiamet · 16. veebruar 2026
Viit
7.2-2/26/2469-2
Registreeritud
16. veebruar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.2-2262469-2 16.02.2026 Valjaminev kiri.asice1013 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU Kõrgemäe kinnistu Metsavere külas detailplaneeringu algatamine SINFRA OÜ teeb ettepaneku algatada Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu (katastritunnus 27601:004:0011, maatulundusmaa 100%, suurus 400889m²) detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on alale moodustada tootmis-ja ärimaa krunt koos ehitusõiguste määramisega hoonetele, mis ei kuulu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga hoonete valdkonda. Planeeringuala suurus on ca 40 ha, PlanID 130356. Planeeringu vastavus üldplaneeringutele: Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus (kehtestatud 03.02.2009 Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4) on planeeringualal juhtfunktsioon määramata. Planeeringukaardi kohaselt on tegemist metsamaa, loodusliku rohumaa ja muu lage alaga. Kohati on ka kinnistu idaosas väärtuslik põllumaa, mida ei eksisteeri ja seal asub kuivendatud metsamaa (peamiselt kask – latimets, keskmine raievanus 60 aastat). Inventariseerimise andmed 28.03.2018. Kaisma valla ruumilise arengu üheks eesmärgiks on tagada majandus- ja ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkus olemasolevate ja täiendavate tootmismaade näol. Kaisma valla üldplaneering hindab mõju majanduskeskkonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-kultuurilisele keskkonnale: majanduslikule keskkonnale on ettevõtlusalade arendamine ja laiendamine positiivse mõjuga, kuna luuakse täiendavad võimalused majandusarenguks ja tööhõive kasvatamiseks. Elujõulise majanduskeskkonna loomine motiveerib inimesi valda jääma ja meelitab uusi elanikke valda asuma; Looduskeskkonna seisukohalt tuleb eriti järgida, et tootmisettevõtete tegevus ei ohustaks põhjavee kvaliteeti. Tuleb arvestada, et eelmise üldplaneeringu koostamise ajal oli piirkonna potentsiaal tootmise rajamiseks 2008-2009 aastal olematu. Üldplaneeringu kohaselt on määratud tootmismaaks töötavad laudad ja tehnorajatiste maad nagu pumplad ja biopuhasti, mis on Kaisma valla üldplaneeringus määratud kõrgema tõenäosusega alad perspektiivseteks tootmismaadeks. Taastuvenergia suuri võimalusi hakati nägema alles 2010, kui kavandamisele tuli naaberkinnistutele tuulepark. Seoses sellega on tekkinud võimalus otseliini rajamiseks suure energiatarbimise vajadusega aladele kuni 6 km raadiuses alajaamast. See loob täiendavad võimalused energiamahukaid hooneid (nt külm- ja logistikahooned, IT serverikeskused, vertikaalpõllumajandus, kiipide tootmine jm) rajada tuuleparkide lähedale. Seega otseselt maatulundusmaale tootmismaade planeerimist kehtivas üldplaneeringus ei välistata. Küll aga tuleks arvestada tootmismaadele määratud ehitamise- ja arendamise tingimustega ning põhimõtetega detailplaneeringu koostamisel (üldplaneeringu seletuskiri 2.3.5.2.): - tootmisrajatiste ja elamu- ning ühiskondlike alade vahele tuleb rajada roheline ala (sh.kõrghaljastus) minimaalselt 25 meetri laiuselt; - kommunikatsioonid rajatakse arendajate ja omavalitsuse koostöös; - ala on tootmismaa, kus on lubatud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa kõrvalfunktsioon, mis võimaldab mitmekesistada tootmis- ja äritegevust; - tuleb lahendada parkimine krundisiseselt vastavalt kehtestatud normidele; - tootmismaade kruntidel tuleb tagada heakord ning lahendada jäätmekäitlus; - suure keskkonnakoormusega tootmise puhul tuleb kaaluda reovee eelpuhastust enne ühiskanalisatsiooni laskmist; - juhul kui tootmismaa arendamisega võib kaasneda krundilt väljuv negatiivne keskkonnamõju (müra, vibratsioon, tolm, tahm, aur, gaas, suits, hais vms) tuleb paralleelselt detailplaneeringu koostamisega teostada keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (vajadust KSH teostamiseks kaaluda igal üksikjuhul eraldi). Juhul kui tootmisalale kavandatakse tegevust, mis võib ületada müra piirnorme ühiskondlikel aladel ja elamualadel, tuleb tootmistegevus paigutada mujale, et oleks tagatud müra piirnormide järgimine. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on valla visiooniks olla arenev, turvaline, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ning inimest väärtustav ja toetav vald ning missiooniks on tagada elanike vajadustele vastav elu- , õpi- ja ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringuga antakse üldised ruumilise arengu põhimõtted, mis toetavad ja suunavad elukeskkonna edasist kujunemist. Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu koostamisel lähtutakse jätkusuutliku ja tasakaalustatud arengu põhimõtetest. Valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse piirkondadele iseloomulikke väärtusi. Tootsi piirkonna arengus on ka põhimõtted: - tagada riiklikult kavandatavate taristuobjektide toel (Via Baltica, Rail Baltic) kohalik arengupotentsiaal; - kasutatakse ära valla taastuvenergia tootmise ressurssi. Ühtlasi on määratud ehitusõigusega seotud vajalikud tingimused, mis peavad kõik olema täidetud. Kõrgemäe kinnistu ala juhtotstarve on TOOTMISE MAA-ALA (TT). Määramise eelduseks oli suure energiavajadusega ettevõtetele võimaluse andmine Tootsi-Sopi alajaamast tuleneva otseliini väljaehitamiseks ning riiklikult tunnustatavate tegevuste tegemisel. Samuti puudub lähiümbruses elamuehitus. Koostatavas üldplaneeringus on lubatud tootmise maa-alale ehitada tootmis- ja tööstushooneid, logistika- ja transpordikeskust, laohooneid ning üldplaneeringu seletuskirja pkt 7.7.7 Tehnoehitiste maa-ala (OT) esitatud tehnoehitisi. Detailplaneering loetakse mõlema üldplaneeringu kohaseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kavandada Kõrgemäe kinnistule äri- ja tootmisettevõtluse tegevused, vajadusel kinnistu kruntimine, parkimise ja juurdepääsu teede lahendamine ning tehnovõrkudega liitumine. Piirkonnas puuduvad välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Olemas on riigimaanteega ühendused. Lähimad eluhooned asuvad ca 800 m kaugusel. Planeeringulahenduses peab hoonestatava krundi kasutusotstarve võimaldama äri- ja/või tootmistegevust, vajadusel võimaldama külgnevaid krunte liita ja määrata naaberkrundiga ühine hoonestusala. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu ei kuulu tegevuste alla, mis on loetletud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõigetes 1 ja 2. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt on vajalik koostada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui kavandatakse tööstuspiirkonna arendamist. Seetõttu on koostatud kavandatava tegevuse kohta KSH eelhinnang. Kui on selgunud täpsemad arendustegevused võib olla vajalik uuesti kaaluda Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust. Kuna planeeringuga soovitakse lahendada mitmeid võimalikke arengusuundi, siis on keskkonnamõjude strateegiline eelhinnang (KSH eelhinnang) koostatud. Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eelnevast lähtuvalt tuleb Kõrgemäe kinnistule kavandada tegevusi, mille keskkonnamõju ei ole oluline. Kaisma vallas olevad rohevõrgustiku koridorid on uue koostatava üldplaneeringuga täpsustatud ja Kõrgemäe kinnistu lääneosa jääb rohekoridori servaalale. Rohekoridori hooneid võimalusel mitte planeerida. Planeeringuala kattub lõuna pool Pööravere turbamaardla (registrikaardi nr 96) 21 ploki alaga. Maavara (turvas) on määratud aktiivseks reservvaruks. Detailplaneeringus arvestada sellega, et hoonestuse rajamine ei kahjustaks maavara reservvaru. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu (DP) koostamisel tuleb arvestada järgnevate KSH eelhinnangus välja toodud aspektidega: - Kattuvus turbamaardlaga ja maaparandussüsteemiga – DP vajab Keskkonnaameti ja Maa- ja Ruumiameti kooskõlastust. Olemasolevat maaparandussüsteemi ei tohi kahjustada (Maaparandusseadus § 4, § 44 lg 3); - Veekaitse- ja tee kaitsevööndid – ehitustegevus nendes tsoonides on piiratud. LKS § 38 lg 3 alusel on veekogu kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kui planeeringu eesmärk ei ole kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, tuleb hooned kavandada väljaspoole ehituskeeluvööndit. Kinnistule ulatub Lehuraba peakraav oma kaitsevöönditega ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool koos oma kaitsevöönditega. - Pärandkultuuriobjekti olemasolu – tuleb dokumenteerida ja säilitada või lahendada asjakohase kaitsemeetmega (jätta näiteks ehitustegevusest välja); - Lähikonnas olevad kaitsealuste liikide leiukohad – kuigi asuvad väljaspool planeeringuala, võib esinemine viidata võimaluseks kaitsealuste liikide esinemise osas ka planeeringualal. Sellest tulenevalt võib esineda nõue taimestiku (vajadusel ka linnustiku) inventuuri läbiviimiseks. - planeeringuala puhul on tegu valdavalt metsamaaga. Metsamaa raadamisel on negatiivne mõju nii kliima kui elupaikade säilitamise vaates. Planeeringu koostamisel tuleb raadamisvajadust minimeerida ning raadamine tuleb kompenseerida lähtuvalt metsaseaduses ja keskkonnatasude seaduses sätestatud korrale. - Arvestada planeerimisel, et müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid ning ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 12.11.2025. a määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. - planeeringuga soovitakse kavandada alajaamu ja salvestusjaamu ning avariigeneraatoreid. Tegu on potentsiaalsete tööstusmüra allikatega. Asjakohane on planeeringu koostamise raames koostada mürahinnang, milles täpsustatakse võimalik müra levik ja vajalikud leevendusmeetmed. Vajalik võib olla kavandada planeeringus müratõkkevalle või – ekraane müra leviku takistamiseks. - diiselkütuse mahuti paiknemise asukoha valikul tuleb lähtuda EVS 812 5:2014 sätestatud ohutusvahemaadest ning vedelkütusele lisaks määrab hoidlate nõuded Keskkonnaministri 20.09.2019. a määrus nr 42 „Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded“. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole nõutav ega vajalik järgnevatel põhjustel: 1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket; 6) kavandatud tegevusega võib kaasneda müraheide, kuid ala paikneb elamualadest eemal. Võimalik on planeeringu koostamise käigus leida asjakohased müraleevendusmeetmed ülenormatiivse müra vältimiseks. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja – Pärnumaa vallavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud ehitiste, teede ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustab detailplaneeringu koostamise käigus erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaalub esitatud arvamusi vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimib need vajadusel planeeringulahendusse. Detailplaneering koostatakse koostöös ametiasutustega, kelle valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Eelnõu on saadetud lähteülesande täiendamiseks Keskkonnaametile (looduskaitselised tingimused), Transpordiametile (planeeringuala piirneb riigimaanteega), Maa- ja Ruumiametisse täpsustamaks maaparandusega ja Eesti Geoloogiateenistusele maardlaga seotud tingimusi. Saabunud lisatingimused on lähteülesandesse lisatud… Detailplaneeringu koostamise algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus. Arvestades eeltoodut ning planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.02.2018 määruse nr 10 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas“ § 3 lg 2 alusel 1. Algatada Põhja-Pärnumaa vallas Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering ja jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). 2. Kinnitada nimetatud detailplaneeringu lähteülesanne ja asukohaskeem (lisa 1 ja 2), mis on käesoleva korralduse lahutamatud lisad. 3. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha. 4. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmitakse kolmepoolne leping huvitatud isiku, planeerija ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks ja rahastamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. 5. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse vahel detailplaneeringu elluviimise leping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab huvitatud isik enda kanda detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise ja välja ehitamisega seotud kulude täieliku või osalise katmise. 6. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Lisa1 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse korralduse nr ….juurde DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE 1. NIMETUS Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneering 2. KOOSTAMISE HUVITATUD ISIK: SINFRA OÜ, esindaja Liisi Hallikma KORRALDAJA TELLIJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 3. DETAILPLANEERINGU Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib kehtiva Kaisma valla KOOSTAMISE VAJADUS üldplaneeringu (ÜP) kohaselt (seletuskiri 2.4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud – kõik tootmismaad ja vajadusel katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel. Põhja-Pärnumaa valla ÜP: seletuskiri 7.1. KOV võib algatada detailplaneeringu kaalutlusotsuse alusel: antud ca 20 ha suuruse ehitusaluse pinnaga tootmis- ja ärihoonete kavandamine. 4. PLANEERITAVA ALA 27601:004:0011 Kõrgemäe, Metsavere küla, Põhja-Pärnumaa vald ULATUS Sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; PLANEERINGUALA SUURUS : 400889m² 5. EESMÄRK JA VASTAVUS PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja ÜLDPLANEERINGULE moodustada alale ühe tootmis- ja ärimaa krundi ning määrata krundile ehitusõigused. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Kaisma valla üldplaneeringus ei ole planeeringualal juhtfunktsiooni määratud. Uues koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on tootmismaa juhtfunktsioon. 6. DETAILPLANEERINGU 1. Kinnistule võidakse moodustada mitu krunti (nt alajaam eraldi krunt, ÜLESANDED roheala jm) või jätta 1 krunt. 2. Määrata vajadusel iga krundi hoonestusala ja sellele ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala. 3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused. 4. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav. 5. Kavandada krundi veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad. 6. Kavandada krundil tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad 7. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad. 8. Kavandada krundile planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad. 9. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad. 10.Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted. 11.Lahendada kergliiklustee vajadusel. 12.Määrata parkimise põhimõtted. 13.Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 14.Määrata servituutide vajadus ja asukohad. 15.Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujad ja kaitsevööndite ulatus. 16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 17.Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded. 7. DETAILPLANEERINGU ARVESTADA: LÄHTEMATERJAL 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018 Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Kehtiva Kaisma valla üldplaneeringuga kehtestatud 03.02.2009 Kaisma Vallavolikogu määrusega nr 4. 3. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 (eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ja suunamisel Vallavolikogusse vastuvõtmisele). GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus OLEMASOLEV TEEMAPLANEERING: Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering 8. ERITINGIMUSED JA 1. Arvestada maaparanduslike peakraavide kitsendustega. PIIRANGUD Planeeringualal asub Lehuraba eesvoolu peakraav (valgala 10-25 km² ja üle) koos oma keeluvöönditega (id 15298020) ja Äiamaa maaparandussüsteemi eesvool ( id 13699116) valgalaga kuni 10 m² koos oma kaitsevöönditega. Ehitustegevus kavandada väljaspoole keeluvööndeid. 2. Planeeringualale jääb 19211 Mõisaküla-Metsavere riigitee kaitsevöönd (ca 25 m laiuses). 3. Planeeringualale jääb Pööravere turbamaardla reg nr 96 reservaru ala, osaliselt 20 ja 21 blokk 4. Planeeringuala lääneserv jääb rohevõrgustiku koridori. Hooneid võimalusel mitte planeerida. 5. Planeeritav ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaevu sanitaarkaitseala suurus on 50 m. kaitsevöönd peab ära mahtuma planeeringualale. 6. Detailplaneeringu ala ei jää ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda (ÜVK ala) 9. UURINGUD - Ülenormatiivse kumulatiivse müra hindamiseks võib olla vajalik müra modelleerimine - Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada 10. ARHITEKTUURSED JA 1. SIHTOTSTARVE: äri- ja tootmismaa (määrata osakaal). . EHITUSLIKUD NÕUDED Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid. 2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: määrata detailplaneeringuga. 3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, (max 60% krundi pindalast). 4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 4 m krundi piiridest). 5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 3 korrust põhihoonetel ja 1 korrus abihoonetel. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 28 m olemasolevast maapinnast põhihoonetel, abihoonetel määratakse detailplaneeringuga. 8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus. 10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata detailplaneeringuga 11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata detailplaneeringuga 12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga 13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: puuduvad 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: küsitud on tingimusi Transpordiametist 18. TÄNAVAD/TEED: vajadusel lisandub transpordimaa krunt. 19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt parkimisnormatiividele. 20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari. Säilitada maksimaalselt rohevõrgustiku koridoris kõrghaljastust ja riigimaantee äärne puhvertsoon. Olemasolevast kõrghaljastusest säilitada vähemalt 10%. 21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. 22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel). 11. TEHNOVÕRGUD VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: lahendada lokaalselt puurkaevude ja biopuhasti baasil. Tehnilised tingimused AS MAKO. SADEMEVEE LAHENDUS: lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, soojuspumbad) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga (kergliiklusteel). MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga. 12. KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: KAASAMINE - Maa-ja Ruumiamet - Päästeamet - - Transpordiamet - Keskkonnaamet - Geoloogiateenistus - KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada): - AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Enefit OÜ - naaberkinnistute omanikud 13. PLANEERINGU DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: KOOSSEIS JA VORMISTAMINE Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Planeeringu vormistatavad osad on: o seletuskiri; o joonised, mis koosnevad ▪ esituskujudest ja ▪ digitaalsetest kihtidest; ▪ Alusandmed ▪ Planeeringulahenduse ruumiandmed ▪ Teised esitamiseks vajalikud andmed o planeeringu juurde kuuluvad lisad. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: - Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis - Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse (PLANK) esitatavatele nõuetele. 14. DETAILPLANEERINGU ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis ESITAMINE MENETLUSEKS AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 1 eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS - 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks 15. PLANEERITAV ESIALGNE DP algatamine märts 2026 AJAKAVA Eskiislahenduse koostamine Märts-juuni 2026 DP lahenduse korrigeerimine Juuli-august 2026 (vajadusel) DP kooskõlastamine ja arvamuse september 2026 avaldamine DP vastuvõtmine November 2026 DP avalikustamine (k. a avalik Detsember-jaanuar 2027 väljapanek DP korrigeerimine (vajadusel) Veebruar 2027 DP kehtestamine Märts 2027 Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada või vajadusel lõpetada 3 aasta jooksul selle algatamisest. Detailplaneeringu lähteülesande koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 12.02.2026 nr 7-2/25-2 [email protected] Pärnu-Paide mnt 2 Meie 16.02.2026 nr 7.2-2/26/2469-2 87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald Pärnu maakond Seisukohtade väljastamine Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu koostamiseks Olete taotlenud planeeringu algatamise eelselt seisukohti Metsavere külas Kõrgemäe kinnistu detailplaneeringu (katastritunnus 27601:004:0011, edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele lisatud planeeringu algatamise eelnõu kohaselt on planeeringu eesmärgiks moodustada planeeringualale tootmis- ja ärimaa krunt koos ehitusõiguste määramisega hoonetele, mis ei kuulu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga hoonete valdkonda. Eelnõule lisatud „Põhja-Pärnumaa tööstuspargi detailplaneeringu KSH eelhinnangu“ kohaselt on planeeringu eesmärgiks „moodustada planeeritavale alale üks tootmis- ja ärimaa krunt ning määrata krundile kasutamise tingimused ning ehitusõigus kahe või enama tootmis- ja ärihoone ning akusalvestusjaamade ja alajaamade rajamiseks“ ning nähakse ette „maa-alused jahutus- ja tuletõrjevee mahutid, lisaks kavandatakse vedelkütuse hoiustamine (diislimahutid mahtuvusega alla 2500 tonni) avariigeneraatorite tarbeks“ ning „Antud juhul kavandatakse kuni 2500 tonnist diiselmahutit ning seega diiselmahutist tulenevalt klassifitseerub tegevus ohtlikuks ettevõtteks (C-kategooria)“. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19211 Mõisaküla-Metsaveere tee km 5,74-6,67. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 92 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Juurdepääsuna tuleb kasutada olemasolevat ristumiskohta riigitee km 6,133. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7. Kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon. 4. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega. 5. Kergliiklusteede kavandamisel arvestada, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. 6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). 10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega, millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine meile. 11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused. 12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. 13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 2 (3) 14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla, tehnorajatis, piire jms) kaugused riigitee katte servast. 16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lisaks juhime teie tähelepanu järgnevale:  planeeringuala piirneb aktiivsete turbaväljadega, kaeveluba kehtib kuni aprill 2050;  kõrgenenud risk tulekahju võimalusele, nii turbaalalt kui ka turbaalale;  tugeva tuulega turbatolmu levimine planeeringualale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. Planeeringu algatamise eelnõu 2. Eelnõu lisa, lähteülesanne 58581095, [email protected] 3 (3)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel