Pärnu maakonnas, Pärnu linnas Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekt

LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 1  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 4 1.1. PROJEKTI ALUSEKS OLEVAD MATERJALID .......................................................................... 4 1.2. TAASTAMISALA LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................ 4 1.3. TAASTAMISTÖÖDE EESMÄRK ................................................................................................ 6 2. UURIMISTÖÖD ............................................................................................................................... 6 2.1. KUIVENDUSE-EELNE TAASTAMISALA VALGALA .................................................................. 6 2.2. TAASTAMISALA KRAAVID, TRUUBID JA EESVOOLUD ......................................................... 7 2.3. INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................... 8 2.4. KRAAVIDE, VALLIDE JA TRUUPIDE PARAMEETRID JA SEISUKORD .................................. 8 Tabel 1. Kraavide parameetrid ja seisukord ........................................................................................8 Tabel 2. Kraavivalli keskmised parameetrid ..................................................................................... 12 Tabel 3. Olemasolevate tuvastatud truupide andmed ...................................................................... 15 3. KAVANDATUD TEGEVUSED ....................................................................................................... 17 3.1. KAVANDATUD TÖÖDE JÄRJEKORD JA KOONDMAHUD ..................................................... 17 Tabel 4. Kavandatud tööde koondtabel ............................................................................................ 18 3.2. KRAAVIDE SULGEMIST ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED ............................................... 18 Tabel 5. Trassiraied .......................................................................................................................... 20 3.3. KRAAVIDE SULGEMINE .......................................................................................................... 23 3.3.1. KRAAVIDE LAUSALINE KINNIAJAMINE ............................................................................. 23 3.3.2. PINNASPAISUDE RAJAMINE.............................................................................................. 24 Tabel 6. Paisude rajamise tüüpmahud ............................................................................................. 25 Tabel 7. Paisude rajamise koondtabel .............................................................................................. 26 Tabel 8. Suletavate kraavide, likvideeritavate kraavivallide ja ehitatavate paisude koondmahud ... 29 3.4. LIGIPÄÄSUD ............................................................................................................................. 32 Tabel 9. Ligipääsud ........................................................................................................................... 33 3.5. TRUUBID................................................................................................................................... 34 Tabel 10a. Likvideeritavate truupide tööde mahud ........................................................................... 34 Tabel 10b. Ehitatavate truupide tööde mahud .................................................................................. 35 3.6. RAIED........................................................................................................................................ 35 3.7. MUUD TEGEVUSED ................................................................................................................ 38 Tabel 11. Veejuhtmete kaevetööde mahud ...................................................................................... 38 4. TÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS ........................................................................................ 38 Tabel 12. Kavandatud tööde hinnanguline maksumus ..................................................................... 39 5. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS ........................................................................................ 39 5.1. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE VÄÄRTUSTELE.................................................................. 39 Tabel 13a. Taastamistööde eeldatav mõju tööalal esinevatele ja alaga piirnevatele elupaigatüüpidele .............................................................................................................................. 42 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 2  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 13b. Taastamisaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) leiduvad kaitsealused liigid .............................................................................................................................. 43 Tabel 13c. Taastamistööde eeldatav mõju tööaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) leiduvatele kaitsealustele liikidele ........................................................................ 44 5.2. MÕJU PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDELE .............................................................................. 48 5.3. MÕJU INFRASTRUKTUURILE, ERAMAADELE JA TULUNDUSMETSALE ........................... 49 Tabel 14. Taastamise mõjualasse jäävad maaomanikud ................................................................. 51 Tabel 15. Taastamise mõjualasse jääv infrastruktuur ...................................................................... 52 6. LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD ........................................................................................... 53 LISAD ▪ Lisa 1. Lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid ▪ Lisa 2. Ametiasutuste ja eraisikute kooskõlastuste koondtabelid ja kooskõlastused ▪ Lisa 3. Koosoleku protokollid ▪ Lisa 4. SHP kihid (DIGITAALNE LISA) JOONISED ▪ Asendiplaan; M 1:35000........................................................................... joonis 1 ▪ Maapinna kõrgusmudel ja vee liikumise kaart-1; M 1: 5000…................. joonis 2.1 ▪ Maapinna kõrgusmudel ja vee liikumise kaart-2; M 1: 5000…................. joonis 2.1 ▪ Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-1; M 1:5000………. joonis 3.1 ▪ Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-2; M 1:5000………. joonis 3.2 ▪ Kraavide sulgemise mõju vee liikumisele-1; M 1: 5000…........................ joonis 4.1 ▪ Kraavide sulgemise mõju vee liikumisele-2; M 1: 5000…........................ joonis 4.2 ▪ Paisu ehitusjoonis, tüüp 1; M 1:100…...................................................... joonis 5.1 ▪ Paisu ehitusjoonis, tüüp 2; M 1:100…...................................................... joonis 5.2 ▪ Setteekraani ehitusjoonis; M 1:50………………………………………….. joonis 6 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 3  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 1. SISSEJUHATUS 1.1. PROJEKTI ALUSEKS OLEVAD MATERJALID Lindi looduskaitseala loodusliku veereziimi taastamise projekt (töö nr 25-11) on koostatud REK Projekt OÜ (MATER reg kood MP0322-00, MU0322-00) poolt Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) tellimusel. Projekti koostamise aluseks on võetud RMK poolt koostatud lähteülesanne, Keskkonnaameti seisukoht (16.05.2024 nr 7-9/25/8425-2), Maa- ja Ruumiameti arvamus (16.05.2025 nr 13.2-1/25/6913-2), Pärnu Linnavalitsuse arvamus (19.06.2025), „Lindi loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026“ (Keskkonnaamet 2017) ja RMK poolt koostatud „Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis“ (Tartu 2016). 1.2. TAASTAMISALA LÜHIKIRJELDUS Lindi taastamisala pindala on 769,2 ha, mis asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood KLO1000517) Pärnu maakonnas, Pärnu linnas, Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külades. Tööala on jagatud viieks osaks ning need asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites. Taastamisala on jagatud kolmeks tööaladeks: ▪ Läänepoolne tööala (ca 360,6 ha); ▪ Lindi soo tööala (ca 194,5 ha); võrreldes lähteülesandega, tööala piir muudetud seoses eraomandis olevale kü-le Käära 15905:004:0242 tööde mitte planeerimisega; ▪ Potsepa tööala (ca 214,1 ha). Taastamisala asub maaparandusehitistel Potsepa PÜ-79 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112170030130/001; 6112170020120/001; 6112150030030/001; 6112180030080/001) ja Tõstamaa (PÜ-79) (6112150020010/002; 6112140020060/001). Läänepoolsete tööalade keskmine lahustükk kattub umbes 10 m ulatuses Potsepa (PÜ-79) (6112170020120/001) maaparandusehitise eesvooluga. Lindi soo tööala põhjapiirilt saab alguse Lindi oja riigi poolt korras hoitav ühiseesvoolu lõik (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112170020000/001). Taastamisala paikneb kokku 14 kinnistutel, millest 13 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad ja üks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatav maatükk. Lindi taastamisala asendiplaan on esitatud joonisel 5. Aluskaart on saadud Maa- ja Ruumiameti geoportaalist (2026.a.). OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 4  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Plaan 1. Lindi taastamisala asendiplaan, M 1:30 000 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 5  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 1.3. TAASTAMISTÖÖDE EESMÄRK Kavandatava kraavide sulgemise eesmärgiks on eelduste loomine kaitsealuste märgade metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade veerežiimi seisundi looduslikumaks muutmiseks. Taastamistööde kaugem eesmärk on loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumine läbi vee viibeaja pikendamise taastamisaladel. Samuti on eesmärgiks soodustada turbalasundi lagunemise pidurdamist seal, kus seda leidub ning puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku säilimise ja kujunemise toetamine kaitsealal. Ühtlasi on tegevuse eesmärgiks toetada Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Selleks luuakse kraavituseelsele veerežiimile sarnase olukorra taastamisega eeldused huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), nokkheinakoosluste (7150), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) struktuuri ning neile iseloomuliku elustiku säilimiseks. Taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on aidata kaasa I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaljukotka (Aquila chrysaetos), merikotka (Haliaeetus albicilla), must-toonekure (Ciconia nigra) virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum), hariliku jugapuu (Taxus baccata), väikese käopõlle (Neottia cordata), mets-aruheina (Festuca altissima), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), laanerähni (Picoides tridactylus) ja mitmete tööaladel levinud märgalade ning metsaelupaikadega seotud III kaitsekategooria looma- ning taimeliikide (vt lk 39) elupaigakvaliteedi säilimisele Lindi looduskaitsealal. 2. UURIMISTÖÖD Taastamisalaga seotud uurimistööd on teostatud septembris 2025.a. Uurimistööde aruandes on esitatud põhjalikum ülevaade teostatud töödest koos fotomaterjalidega. Peamine informatsioon on toodud allpool uurimistöid kirjeldatavates alampeatükkides. 2.1. KUIVENDUSE-EELNE TAASTAMISALA VALGALA Kraavivõrgu ajaloo kirjeldamisel on aluseks võetud Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri kaardid. Lindi taastamisala aastate 1895-1918 verstakaardil on näha, et kraavitus ala sees ja ala läheduses täiesti puudub. Esmakordselt kaardile ilmuvad veejuhtmed aastate 1935-1939 topograafilisel kaardil, kus on näha nii Lindi ojat (tänasepäevane riigi poolt korras hoitav ühiseesvool, VEE1121700), kui ka tänasepäevast MPS Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001 eesvoolu. Mõlemad paiknevad Lindi soo ala piirkonnas. Aastate 1952-1971 kaardil on nähtavad eelpool nimetatud veejuhtmete pikemad lõigud ehk toimusid kaevetööd alade kuivendamiseks, esimesed kraavilõigud ilmusid ka nii läänepoolse tööalal kui ka Potsepa tööalal suunaga Lindi oja poole. Praktiliselt tänasepäevane kraavitus ilmub kaardile aastaks 1989. Lõplik kraavitus sai valmis aastaks 1992, mis on registreeritud maaparandussüsteemide kasutuselevõtu aasta. Tiheda kraavivõrguga on muudetud mulla veerežiim, mille tulemusena on muutunud ka taimkate, kuivenduse mõju on hästi märgatav. Kraavituse tulemusena on vee viibeaeg lühendatud, kunagi olnud märg- ja liigniisked alad kuivendatud. Kraavivõrk on rajatud arvestades mullastiku ja maapinna reljeefi nii, et kui mingi kraavi orienteeruv kuivenduse mõju lõpeb, siis kaevati järgmine kraav, et ala oleks OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 6  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 kraavide abil kuivendatud, eriti märg- ja liigniisketel aladel. Ilmselt täiendava kuivenduse mõju saavutamiseks rajati nt Potsepa tööalale täiendavad väiksed nö ristikraavid. Kuivenduskraavide rajamisega tekitati palju väikseid alamvalgalasid, millede pealt vesi kiiresti kraavidesse ning edasi Potsepa(PÜ-79) eesvoolusse ja Lindi ojja on juhitud. Läänepoolse ja Potsepa tööalade kraavid on suunatud enamasti lõuna poole ning edasi itta, Lindi soo tööala – põhja ja lääne poole. 2.2. TAASTAMISALA KRAAVID, TRUUBID JA EESVOOLUD Uurimistööde käigus kaardistatud kraavid on koos parameetritega esitatud tabelis 1. Kraavid on jagatud klassideks A, B või C. A - Funktsioneeriv kraav (min 0,5 m sügav, säng on voolutakistustest lahti, juhib vett välja); B - Amortiseerunud kraav (kraavis esineb voolutakistusi, vee äravool on episoodiline. Kraavi toimimiseks piisab voolutakistuste eemaldamisest, lahtised, kuid koprapaisutusega hetkel suletud kraavid. Ümbritseval alal on näha tugev kuivenduse mõju). C - Kinnikasvanud kraav (kraav on min 80-90% täis kasvanud (nt turbasammalt), kohati on raske tuvastada. Kuivendav mõju väga väike). Kraavide ühendused on head ja tuvastatavad. Lisaks kraavidele kaardistati ja mõõdeti üle ka kraavivallid, mille parameetrid on esitatud tabelis 2. Läänepoolse tööala üksikkraavid (143 kuni 149; 151 kuni 156) on suunatud 1590705 Karuga-Kõpu tee teekraavidesse. Kraavide sulgemine teekraavide toimimist ei mõjuta (mõju ulatus jääb tööala piiridesse). Taastamisala piiridesse jääva kraavivõrgu mõju ulatus jääb enamasti ala piiridesse, kuid mõnedes kohtades eraomandis olevate kinnistutega piirnevad kraavid tuleb jätta olemasolevasse seisundisse, kuna nende tehniline seisukord on oluline ning mõjutab erakinnistuid. Objektil ja selle lähiümbruses tuvastati kokku 55 tk torutruupi. Olemasolevate tuvastatud truupide andmed on esitatud tabelis 3. Tuvastatud truubid on betoon-, plast- ja terastorutruubid. Plast- ja terastorutruubid paiknevad enamasti teedel, mahasõitudel, suurematel metsasihtidel. Betoontorutruubid – kraavivõrgu sees. Betoontorutruubid on enamasti ummistunud ja lagunenud, plast- ja terastorutruubid – puhtad ning hästi toimivad. Kraavidel tuvastati kokku 7 koprapaisu, lisaks 2 tk paiknevad väljaspool objekti. Koprapaisude asukohad ja nende mõju ulatus on kantud uurimistööde aruande kaartidele. Taastamisalaga on seotud kaks eesvoolu: MPS Potsepa(PÜ-79) (6112170020120/001) eesvool ja riigi poolt korras hoitav ühiseesvool Lindi oja (6112170020000/001). Eesvool Potsepa(PÜ-79) suubub Lindi ojja. Potsepa(PÜ-79) eesvoolusse suubuvad enamus läänepoolse tööala kraavidest ning mõned lääne poolse kraavid Potsepa tööalast. Eesvool saab alguse läänepoolse tööala piirist ning kogu oma pikkuse ulatuses paikneb väljaspool tööalasid kagu ja ida poolse voolusuunaga, tagades vee äravoolu väljaspool taastamisala asuvatest kuivenduskraavidest. Kraavide sulgemine tööala piires eesvoolu toimimist ei mõjuta ning eesvoolu ümberkaevamise või ümbersuunamise vajadus täiseti puudub. Eesvoolul 65 m taastamisala piirist asub koprapais, mille mõju ulatus on lokaalne. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 7  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Riigi poolt korras hoitav ühiseesvool Lindi oja saab alguse Lindi soo tööala piirist kirde poole voolusuunaga. Kraavide sulgemine tööala piires ühiseesvoolu toimimist ei mõjuta (kraavitus asub veejuhtmest ülesvoolu) ning ümberkaevamise või ümbersuunamise vajadus puudub. Potsepa tööalast vee äravoolu eesvoolu mõistes tagavad kraavid 190a, 190b, 190c mis piirnevad paljude eraomandis olevate kinnistutega. Kraavidel on suur mõju nii taastamisalale kui ka väljaspool taastamisala, sh eramaadele. Tööala piires kuivenduskraavide sulgemine piirikraavide 190a, 190b ja 190c toimimist ei mõjuta (kraavitus asub ülespoole maapinna reljeefi), kuid piirikraavid tuleb jätta puutumata, et vältida mõju eraomandis olevatele kinnistutele. 2.3. INFRASTRUKTUUR Ligipääsuteed ning nendel paiknevad kraavid ja truubid on heas tehnilises seisukorras. Taastamisala ümbruses ja selle sees paikneb metsateede võrgustik, mille peale ligipääsu saab 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt. Üksikteelõigud on ka kohalikud ja erateed. Metsa- ja kohalikud teed on heas tehnilises seisukorras, kruuskattega ja pealtlaiusega min 4-4,5 m. Juurdepääsuteede äärsed kraavid mõjuvad teede tehnilisele seisukorrale. Tee- ja mahsõidualused truubid tagavad ligipääsu taastamisala tööaladele. 2.4. KRAAVIDE, VALLIDE JA TRUUPIDE PARAMEETRID JA SEISUKORD Tabel 1. Kraavide parameetrid ja seisukord Kraavi Pikkus, Keskmine Laius pealt, Kraavi tüüp* Märkus tähis m sügavus, m m 101 391 1,0 5,5 A 102 433 0,8 3,0 A 103 1352 1,2 4,0 B Koprapais 104 970 0,9 3,2 B 105 203 1,3 4,0 A 106 268 1,0 3,5 A 107 418 1,0 3,0 B 108 319 0,8 3,0 B 109 529 0,9 3,0 A 110 667 0,8 2,5 B 111 74 0,6 3,0 C 112 251 0,8 2,5 B 113 211 0,9 2,8 B 114 857 1,1 3,5 B 115 646 0,9 2,8 B 116 64 1,1 3,0 B 117 634 1,5 4,0 A 118 264 1,0 3,0 B 119 342 1,0 4,0 A 120 538 1,3 4,1 A 121 262 1,0 3,5 B 122 411 1,0 3,5 A 123 335 1,1 3,5 A 124 785 1,3 4,0 A OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 8  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Pikkus, Keskmine Laius pealt, Kraavi tüüp* Märkus tähis m sügavus, m m 125 210 1,0 3,5 A 126 202 1,1 3,5 A 127 182 1,3 4,5 A 128 129 1,3 4,5 A 129 327 1,3 4,3 A 130 511 1,1 3,8 A 131 464 1,2 4,0 A 132 186 0,7 1,9 A 133 486 1,0 3,5 A 134 509 1,1 4,0 A 135 440 1,5 5,5 A 136 241 0,6 1,8 B 137 430 1,1 3,8 A 138 520 1,3 4,8 A 139 115 1,4 4,0 A 140 156 1,3 4,5 A 141 255 1,1 4,0 A 142 453 1,0 3,5 A 143 221 0,8 3,0 B 144 378 0,8 3,0 B 145 258 0,8 2,5 B 146 369 0,8 2,0 B 147 340 0,6 2,0 C 148 391 0,8 2,5 B 149 297 0,9 3,0 B 150 190 1,0 4,0 A 151 301 1,2 4,8 A 152 366 1,2 3,0 B 153 497 1,0 4,5 A 154 280 1,0 2,5 B 155 538 0,8 3,0 B 156 379 1,0 3,0 A 157 329 1,0 3,0 A 158 195 1,0 4,0 A 159 194 0,9 3,0 B 160 577 1,1 4,0 A 161 355 1,0 3,5 A 162 376 1,1 4,5 A 163 936 0,7 2,2 B 164 178 1,3 5,0 A 1/2 kinnikasvanud, jätta 165 531 0,4 1,7 C osaliselt tegemata Kinnikasvanud, jätta 166 24 0,4 1,5 C tegemata 167 644 0,7 2,5 B 168 (Lindi 1438 1,5 5,0 A oja) 169 205 0,7 2,0 B 170 286 1,1 4,0 A OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 9  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Pikkus, Keskmine Laius pealt, Kraavi tüüp* Märkus tähis m sügavus, m m 171 122 1,5 4,5 A 172 586 1,0 4,2 A 173 777 1,3 5,0 B 174 443 1,3 4,0 B 175 404 1,1 3,5 B 176 389 1,1 3,5 B 177 394 1,2 4,5 B 178 387 1,1 4,0 B 179 625 1,4 4,0 A 180 598 1,4 4,0 B 181 231 1,3 3,5 C 182 608 1,3 4,0 B 183 93 1,0 3,0 B 184 365 1,2 4,0 A 185 612 1,5 4,0 B 186 373 1,3 3,5 B 187 489 1,5 3,5 B 188 419 1,2 3,0 B 189 352 1,2 4,0 B 3 tk koprapaisu. 190a 1114 1,1 4,0 B Eramaadega piirnev kraav, jätta tegemata. 2 tk koprapaisu. 190b 239 1,2 3,5 B Eramaadega piirnev kraav, jätta tegemata Eramaadega piirnev 190c 328 1,2 3,5 B kraav, jätta tegemata 191 822 1,2 4,3 A 192 463 1,3 4,5 A 193 433 1,4 4,5 B 194 433 1,3 4,0 B Kinnikasvanud, jätta 195 193 0,4 1,0 C tegemata 196 671 1,4 4,0 B 197 348 0,8 2,8 B 198 400 1,0 4,0 B Kinnikasvanud, jätta 199 180 0,2 1,0 C tegemata 200 454 1,2 4,0 B Kinnikasvanud, jätta 201 155 0,3 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 202 163 0,2 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 203 144 0,2 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 204 168 0,2 1,0 C tegemata 205 518 1,4 4,2 B Kinnikasvanud, jätta 206 127 0,2 1,0 C tegemata OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 10  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Pikkus, Keskmine Laius pealt, Kraavi tüüp* Märkus tähis m sügavus, m m Kinnikasvanud, jätta 207 126 0,2 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 208 114 0,2 1,0 C tegemata 209 564 1,5 4,2 B Kinnikasvanud, jätta 210 119 0,3 1,0 C tegemata 211 461 0,9 2,5 B Kinnikasvanud, jätta 212 172 0,4 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 213 82 0,3 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 214 98 0,3 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 215 119 0,2 1,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 216 80 0,3 1,0 C tegemata 217 344 1,5 4,2 A 218 527 1,3 4,0 B 219 146 1,2 3,5 B 220 388 1,4 3,0 B 221 304 1,4 4,5 B Kinnikasvanud, jätta 222 111 0,3 1,0 C tegemata 223 472 0,9 3,5 B 224 671 0,9 3,0 B 225 444 1,4 3,0 B 226 348 1,4 4,5 B 227 444 1,4 3,8 B 228 422 1,5 4,5 B Kinnikasvanud, jätta 229 233 0,4 1,5 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 230 120 0,8 2,0 C tegemata Kinnikasvanud, jätta 231 94 1,0 2,0 C tegemata 232 807 1,3 4,0 B Kinnikasvanud, jätta 233 230 0,3 0,8 C tegemata 234 214 0,9 3,0 C Koprapais 235 49 0,7 1,8 B 236 81 0,6 1,5 B 237 354 0,8 3,0 C Kinnikasvanud, jätta 238 34 0,8 2,0 C tegemata 239 453 1,3 4,5 A 240 468 1,3 5,5 A 241 322 1,0 5,0 A 242 185 1,2 4,0 B OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 11  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Pikkus, Keskmine Laius pealt, Kraavi tüüp* Märkus tähis m sügavus, m m 243 113 1,2 2,5 C 244 284 1,6 4,5 A 245 91 1,2 3,0 C 246 453 1,5 4,5 B 247 321 1,2 2,5 C 248 266 0,8 2,0 C 249 261 1,2 4,0 A 250 81 1,1 3,5 A KOKKU 55803 Tabel 2. Kraavivalli keskmised parameetrid Kraavi Valli pikkus, m Valli Valli Märkus tähis Vasak Parem kõrgus, m laius, m 101 62 336 1,0 4,5 102 436 0,4 5,0 103 vall puudub 104 403 677 0,2 2,0 105 184 0,8 5,5 106 268 0,5 5,3 107 vall puudub 108 321 0,3 4,3 109 532 0,4 6,8 110 669 0,4 6,0 111 66 0,3 4,5 112 255 64 0,3 5,8 113 194 0,3 6,0 114 858 0,6 5,5 115 647 0,3 6,0 ühine vall kraaviga 116 117 117 629 0,6 6,5 118 270 0,4 7,0 119 333 0,6 5,3 120 533 0,6 5,2 121 260 0,3 6,0 122 418 0,5 5,0 123 332 0,5 5,2 124 329 769 0,7 5,5 125 206 0,6 5,3 126 201 0,6 5 127 183 0,6 5,0 128 131 0,6 5,0 129 320 0,5 5,0 130 509 0,5 5,8 131 461 0,7 5,5 132 103 190 0,3 1,8 133 479 0,8 6 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 12  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Valli pikkus, m Valli Valli Märkus tähis Vasak Parem kõrgus, m laius, m 134 520 0,8 5,0 135 434 0,9 5,0 136 238 0,2 2,5 137 415 0,7 5,5 138 500 231 0,8 4,5 139 109 0,6 5,0 140 152 0,6 6,0 141 225 0,5 5,0 142 457 0,5 4,8 143 220 0,3 6,0 144 378 0,5 6,0 145 253 0,3 4,8 146 384 138 0,2 4,5 147 336 0,3 4,8 148 386 0,4 5,8 149 292 0,3 5,3 150 185 0,4 5,2 151 289 0,5 8,0 152 359 0,3 5,5 153 484 0,5 5,8 154 vall puudub 155 531 0,3 6,0 156 373 0,5 5,8 157 321 0,5 5,8 158 187 0,8 5,0 159 184 0,5 4,8 160 566 0,6 4,2 161 281 69 0,8 5,0 162 366 0,6 5,0 163 463 0,3 2,0 164 176 0,7 5,0 165 vall puudub 166 vall puudub 167 641 638 0,3 1,5 168 parempoolne vall (Lindi 1431 933 0,6 5,0 0.3/5.0 oja) 169 210 0,3 1,5 170 278 0,8 4,5 171 118 0,8 4,5 172 579 0,8 4,3 173 772 0,6 5,0 174 440 0,4 5,0 175 441 0,3 5,0 176 383 0,3 5,0 177 389 0,5 5,0 178 381 0,4 5,8 179 621 0,4 6,0 180 314 0,3 5,8 181 226 0,2 6,0 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 13  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Valli pikkus, m Valli Valli Märkus tähis Vasak Parem kõrgus, m laius, m 182 602 0,4 5,0 183 90 0,4 5,5 184 364 0,4 6,8 185 610 0,4 5,3 186 367 0,4 5,5 187 478 0,6 5,5 188 405 0,5 5,0 189 344 0,5 5,5 190a 769 331 0,5 5,0 190b 232 0,3 2,8 190c 323 0,3 4,5 191 802 0,6 5,3 192 455 0,6 5,0 193 434 0,5 5,3 194 433 0,5 5,8 195 vall puudub 196 663 0,5 6,0 197 345 0,4 5,0 198 398 0,6 4,0 199 vall puudub 200 449 0,5 5,5 201 vall puudub 202 vall puudub 203 vall puudub 204 vall puudub 205 512 0,5 5,3 206 vall puudub 207 vall puudub 208 vall puudub 209 558 0,5 5,3 210 vall puudub 211 vall puudub 212 vall puudub 213 vall puudub 214 vall puudub 215 vall puudub 216 vall puudub 217 338 0,5 5,0 218 509 0,3 5,8 219 141 0,2 4,5 220 375 0,6 5,5 221 300 0,6 5,8 222 vall puudub 223 463 0,4 5,0 224 666 663 0,2 2,8 225 292 0,2 3,5 226 351 0,5 5,8 227 445 0,3 5,3 228 417 0,3 5,0 229 vall puudub OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 14  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Valli pikkus, m Valli Valli Märkus tähis Vasak Parem kõrgus, m laius, m 230 vall puudub 231 vall puudub 232 800 0,3 3,8 233 vall puudub 234 146 0,2 4,5 ühine vall kraaviga 235 234 236 68 0,2 5,0 237 vall puudub 238 vall puudub 239 458 0,3 6,3 240 414 0,8 5,0 241 305 0,8 5,1 242 vall puudub 243 vall puudub 244 292 0,5 5,8 245 vall puudub 246 450 0,3 5,5 247 vall puudub 248 vall puudub 249 255 0,5 5,0 250 81 0,3 6,0 KOKKU 50118 Tabel 3. Olemasolevate tuvastatud truupide andmed Läbimõõt, Pikkus, Otsaku Number Materjal Seisund cm m tüüp T1 50 PT 10 Korras, puhas T2 50 PT 8 Korras, puhas, riigitee alune Korras, puhas, eesvoolul T3 120 PT 10 KOK Potsepa(PÜ-79) T4 120 PT 12 KOK Korras, puhas T5 120 BT 6 Puhas, toimib T6 120 BT 6 Lagunenud T7 75 BT 7 Lagunenud T8 75 BT 6 Lagunenud, toimib T9 50 BT 6 Umbes T10 50 BT 7 KOK 1/2 setet, toimib T11 50 BT 6 1/2 setet, toimib T12 75 BT 7 Lagunenud, toimib T13 75 BT 7 Puhas, toimib T14 50 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all T15 50 PT 12 Korras, puhas, teetruup T16 30 BT 8 Umbes T17 30 BT 8 Umbes OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 15  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Läbimõõt, Pikkus, Otsaku Number Materjal Seisund cm m tüüp T18 40 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all T19 60 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all T20 30 BT 6 Lagunenud T21 40 PT 9 Puhas, korras T22 50 PT 12 Puhas, korras T23 50 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all T24 50 PT 12 Korras, puhas, mahasõidu all T25 40 PT 12 KOK Korras, puhas, teetruup T26 40 PT 9 MAO Puhas, korras T27 60 PT 12 KOK Korras, puhas, mahasõidu all T28 100 TT 12 KOK Korras, puhas, teetruup T29 50 BT 8 Toimib T30 30 PT 8 Vallialune veeviimar T31 30 BT 8 1/2 setet, toimib T32 50 BT 6 Vee all, toimib T33 50 BT 6 Umbes T34 50 BT 7 Umbes, lagunenud T35 30 BT 7 Umbes, lagunenud T36 30 BT 6 Umbes T37 75 BT 5 Puhas, toimib T38 40 PT 8 Vallialune veeviimar T39 50 PT 10 Puhas, korras T40 50 PT 10 MAOK Puhas, korras T41 40 PT 10 Puhas, korras T42 30 BT 6 Umbes T43 50 PT 8 Puhas, korras T44 40 PT 10 MAOK Puhas, korras T45 60 PT 9 MAOK Puhas, korras T46 30 BT 6 1/2 setet, toimib T47 80 PT 8 KOK Puhas, korras T48 80 PT 8 KOK Puhas, korras T49 80 PT 10 KOK Puhas, korras T50 30 BT 6 1/2 setet, lagunenud T51 50 PT 2 Puhas, korras Umbes, lagunenud, natukene T52 30 BT 6 toimib T53 50 BT 8 Lagunenud, natukene toimib T54 30 BT 6 Umbes, lagunenud T55 30 BT 6 1/2 setet, natukene toimib 1. PT - plasttoru; BT - betoontoru; TT - terastoru; 2. MAO - mattkindlustus; MAOK - matt- ja kivikindlustus; KOK - kivikindlustus; BET - betoonkindlustus OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 16  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 3. KAVANDATUD TEGEVUSED 3.1. KAVANDATUD TÖÖDE JÄRJEKORD JA KOONDMAHUD Taastamistööd näevad ette alljärgnevad tööd: ▪ trasside mahamärkimine; ▪ puittaimestiku raie (sh tüveste kokkuvedu); ▪ koprapaisude likvideerimine; ▪ likvideeritavate truupide väljakaeve ja utiliseerimine; ▪ setteekraanide rajamine; ▪ kraavivallide likvideerimine; ▪ kraavide täitmine kohapealse pinnasega; ▪ pinnaspaisude ehitamine; ▪ Karuga-Kõpu tee teekraavide kaeve (uued kraavilõigud + olemasolevate läbi kaevamine). ▪ Karuga-Kõpu tee teekraavidele uue truubi ehitamine. Taastamistööd on võimalik teha mehhaniseeritult, kasutades selleks oludesse sobivat väikevõi rasketehnikat. Vajadusel tuleb trassiraied teostada ja pinnaspaisud rajada käsitsi. Tööd tuleb teostada selliselt, et kahjustused looduslikule pinnasele oleksid minimaalsed. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 17  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 4. Kavandatud tööde koondtabel Jrk. Maht Töö nimetus Mõõtühik nr. KOKKU 1 Ettevalmistustööd 2 Raadatavate trasside mahamärkimine km 48,51 3 Puittaimestiku raie trassidel ja paisude asukohas ha 26,59 4 Tüveste vedu trassidelt veokaugus kuni 1 km ha 5,32 5 Kändude juurimine paisude aluselt alalt ha 0,78 6 Koprapaisude likvideerimine tk 6 7 Setteekraanide rajamine tk 8 8 Põhurull tk 24 9 Geotek stiil (NGS2) m2 216 10 Mullatööd ja paisud 11 Kraavivallide likvideerimine (I-II gr. pinnas) m3 85720 12 Kraavide täitmine kohapealse pinnasega (I-II gr. pinnas) m3 70424 13 Paisude mahamärkimine tk 132 Sette/pinnase eemaldamine pinnaspaisude alt (I-II gr. 14 m3 620 pinnas 5 m3/pais) Pinnaspaisude ehitamine kohapealsest pinnasest (I-II 15 m3 3054 gr. pinnas), sh pinnase tihendamine mehhanismidega 16 Truubid Ø 30-120 cm (r/b / plast / teras) truubi torude 17 m 129 väljatõstmine ja utiliseerimine Otsakute lammutus (kivi; r/b) (sh kivide laiali ajamine / 18 koondamine hunnikusse ja geotekstiili likvideerimine) 2 tk 0 ja utiliseerimine 19 Plasttruubi ehitus; Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 m 12 20 Ø50MAO. Truubi mattotsaku ehitus 2 otsakut 1 Tee/mahasõidu katte taastamine (h=10 cm; kruus, fr 21 m3 6 0/31,5 mm) 22 Täitepinnas truubikaeviku täitmiseks (liivpinnas) m3 22 23 Täiendav kaeve truubi ehitamiseks m3 40 24 Uued veejuhtmed 25 Veejuhtmete kaevamine (I-II gr. pinnas) m3 536 26 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine m3 321 27 Muud tööd 28 Ajutiste ülepääsude rajamine ja likvideerimine tk 10 3.2. KRAAVIDE SULGEMIST ETTEVALMISTAVAD TEGEVUSED Kraavide sulgemisele eelneb trassiraie ja paisude mahamärkimine. Raadamistrass on esitatud joonisel 3.1 ja 3.2. Trassid on projekteeritud selliselt, et oleks tagatud ligipääs ettenähtud tööde teostamiseks. Trassiraied on ette nähtud sulgetavate kraavide kallastel kraavide servast ja liikumistrassidel, 5-6 meetri laiune raietrass. Maksimaalne lubatud trassiraie laius on 6 m, kuid raiuda tuleb nii vähe, kui võimalik ja üksnes selleks, et projekteeritud töid oleks võimalik teostada. Trassiraie täpsemad mahud on esitatud tabelis 5, täpsem raie kirjeldus on esitatud peatükis 3.6. Liikumistrasside valikul peab olema eelistatud variant minimaalse raievajadusega, st võimalusel tuleb masinate liikumine kavandada puude vahel nii, et kasutatakse võimalikult palju looduslikke lagedaid alasid ja välditakse suurte puude raiet. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 18  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Trasside raiumisel tuleb jätta kasvama kõik kraavikalda puud, mis ei sega kraavi täitmist, mulde likvideerimist või masinate liikumist (sh paisude vahelisel alal). Võimalusel peab trassile jätma puud, millest ekskavaator saab mööda manööverdada. Kraavide lausalise kinniajamise tõttu tuleb ekskavaatoriga vajadusel puittaimestik kõrvale tõsta, et saaks võtta pinnast kraavide täitmiseks. Oluline on jälgida, et puitu ei satuks paisude sisse. Puitu on võib aseta suletavatesse kraavidesse, paisude vahelistesse lõikudesse või paigutada metsa alla lamapuiduks. Samuti võib raiutud materjali kokku vedada, kui liikumistrassi kandevõime seda lubab (st kandevõimet pole vaja sellega tõsta) ja logistiliselt on kokkuvedu teostatav. Raiutav puittaimestik paigutatakse trassi pinnale kraavi teljega risti, et oleks tagatud tehnikale liigeldavus ka töö järgnevatel etappidel. Kaevetehnika liikumisel kasutada vajadusel matte, et suurendada pinnase kandevõimet ja vähendada pinnase kahjustamist. Potsepa tööala vajalikke tööde teostamiseks on ette nähtud kraavidelt 190a, 190b ja 190c koprapaisude likvideerimine. Koprapaisude likvideerimine langetab veetaset suletavate kraavide aladel (uurimise ajal veepind oli maapinnast keskmiselt 0,5 m kõrgem just koprapaisude pärast) ning võimaldab teostada tööd vastavalt projektile. Nõuded koprapaisude eemaldamiseks: ▪ Koprapaisude lammutamisel tuleks veetaset alandada järk-järgult, et setted ja muda ei läheks korraga allavoolu. ▪ Töid teostada külmunud pinnasega või võimalikult kuival ajal. ▪ Kasutada töödeks väikese erisurvega (massiga) masinaid nii, et pinnast ei kahjustata. ▪ Koprapaisude likvideerimisel tuleb järgida ohutusnõudeid, välistades LKS § 60 lõikes 1 nimetatud keelatud tagajärjed: looma vigastamine, hukkumine ning inimese ohtu seadmine. ▪ Likvideerimisega tekkiv risu hajutada riigimaale, lammutud paisuga piirnevale alale. Tööde tegemise perioodiks enne kraavide sulgemist töö aladelt väljavoolavatele kraavidele tuleb rajada setteekraanid, et vältida sette edasikandumist allavoolu oleva kogujakraavi või eesvoolu sisse. Projektiga on ette nähtud põhurullidel põhinevad setteekraanid. Põhurullide kõrgus on tavaliselt 1,2 m ja enamlevinud läbimõõdud 1,4 m, 1,6 m ja 1,8 m. Põhurullid tuleb süvistada osaliselt kraavi põhja ning vajadusel kinnitada puitvaiadega kraavi põhja ja pervedele ning ka omavahel. Geotekstiil vajadusel kinnitada puitvaiade, kivide või pinnasega. Projektiga on arvestatud ühe kraavi kohta 3 põhupalli kasutamist. Olenevalt veejuhtme ristlõikest võib kasutada vähem või rohkem põhupalle. Väikse ristlõike korral võib kasutada ühte põhupalli külili asetatult. Kokkuleppel tellijaga võib kasutada ka muu konstruktsiooniga setteekraane. Setteekraanidest peab kraavis olev vesi läbi voolama ning need peavad püüdma mineraalse ja orgaanilise päritoluga setteid ja heljumit. Kraavis olev vesi ei tohi voolata üle setteekraani. Tööde lõpetamisel tuleb setteekraanid eemaldada, tehismaterjalid utiliseerida või taaskasutada ja orgaanilise materjali võib matta sulgetava kraavi sängi. Setteekraani ei pea rajama juhul, kui kraav on tööde ajal kuiv. Setteekraani koondmahud on esitatud tabelis 4. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 19  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 5. Trassiraied Trassi / Paisude Raie Raie Kraavi / Trassi / ligipääsu Trassiraie Jrk. ligipääsu koguarv paisu ligipääsu ligipääsu pikkus, m kokku nr. laius kraavil asukohas jaoks tähis Vasak Parem m tk m2 m2 ha 1 101 62 336 6 0,239 2 102 436 6 0,262 3 103 964 6 21 1113 0,690 4 104 573 6 5 265 0,370 5 106 268 6 0,161 6 107 404 6 9 477 0,290 7 111 71 6 0,043 8 112 261 6 0,157 9 113 194 6 0,116 10 114 889 6 0,533 11 115 662 6 0,397 12 116 6 13 117 633 6 0,380 14 118 270 6 0,162 15 120 408 6 0,245 16 121 270 6 0,162 17 122 468 6 0,281 18 123 336 6 0,202 19 125 568 6 0,341 20 127 343 6 0,206 21 128 131 6 0,079 22 129 350 6 0,210 23 130 509 6 0,305 24 131 336 6 0,202 25 132 190 6 0,114 26 134 548 6 0,329 27 135 445 6 0,267 28 136 240 6 0,144 29 137 420 6 0,252 30 139 199 6 0,119 31 140 152 6 0,091 32 141 225 6 0,135 33 142 461 6 0,277 34 145 253 6 0,152 35 146 384 6 0,230 36 147 336 6 0,202 37 148 386 6 0,232 38 149 292 6 0,175 39 152 359 6 0,215 40 155 298 6 0,179 41 156 373 6 0,224 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 20  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Trassi / Paisude Raie Raie Kraavi / Trassi / ligipääsu Trassiraie Jrk. ligipääsu koguarv paisu ligipääsu ligipääsu pikkus, m kokku nr. laius kraavil asukohas jaoks tähis Vasak Parem m tk m2 m2 ha 42 158 191 6 0,115 43 159 210 6 0,126 44 160 571 6 0,343 45 161 281 69 6 0,210 46 162 380 6 0,228 47 163 473 6 2 106 0,294 48 164 187 6 1 53 0,118 49 165 6 50 167 644 6 0,386 168 51 (Lindi 1431 933 6 1,022 oja) 52 169 210 6 0,126 53 170 278 6 0,167 54 171 122 6 0,073 55 172 545 6 0,327 56 173 783 6 0,470 57 174 442 6 0,265 58 175 166 6 0,100 59 176 403 6 0,242 60 177 249 6 0,149 61 180 468 6 2 284 0,309 62 181 175 6 3 426 0,148 63 182 307 6 0,184 64 183 107 6 0,064 65 184 107 6 0,064 66 185 613 6 4 568 0,425 67 186 379 6 0,227 68 187 494 6 0,296 69 188 274 6 0,164 70 189 229 6 0,137 71 190a 775 6 0,465 72 190b 242 6 0,145 73 191 817 6 0,490 74 192 459 6 0,275 75 193 439 6 0,263 76 194 438 6 0,263 77 196 669 6 0,401 78 197 351 6 0,211 79 198 402 6 0,241 80 200 474 6 0,284 81 205 535 6 0,321 82 209 581 6 0,349 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 21  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Trassi / Paisude Raie Raie Kraavi / Trassi / ligipääsu Trassiraie Jrk. ligipääsu koguarv paisu ligipääsu ligipääsu pikkus, m kokku nr. laius kraavil asukohas jaoks tähis Vasak Parem m tk m2 m2 ha 83 211 427 6 4 212 0,277 84 217 343 6 2 106 0,216 85 218 509 6 4 212 0,327 86 219 154 6 4 212 0,114 87 220 387 6 0,232 88 221 313 6 0,188 89 223 464 6 0,278 90 224 663 6 4 212 0,419 91 225 357 6 6 318 0,246 92 226 351 6 0,211 93 227 457 6 6 318 0,306 94 228 441 6 8 424 0,307 95 232 814 6 6 318 0,520 96 234 149 6 2 106 0,100 97 235 6 1 53 0,005 98 236 76 6 0,046 99 237 289 6 7 371 0,211 100 240 462 6 0,277 101 242 195 6 7 371 0,154 102 243 106 6 5 265 0,090 103 244 286 6 0,172 104 245 6 1 53 0,005 105 246 460 6 10 530 0,329 106 247 297 6 8 424 0,221 107 LP1 910 6 5460 0,546 108 LP2 310 6 1860 0,186 109 LP3 135 6 810 0,081 110 LP4 220 5 - 111 LP5 120 6 - 112 LP6 140 6 - 113 LP7 590 6 - 114 LP8 715 5 - 115 LP9 70 5 - 116 LP10 310 6 636 0,064 117 LP11 274 5 - 118 LP12 855 6 2820 0,282 119 LP13 820 6 246 0,025 120 LP14 225 6 - 121 LP15 303 6 - 122 LP16 670 6 - 123 LP17 145 6 - 124 LP18 492 6 2952 0,295 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 22  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Trassi / Paisude Raie Raie Kraavi / Trassi / ligipääsu Trassiraie Jrk. ligipääsu koguarv paisu ligipääsu ligipääsu pikkus, m kokku nr. laius kraavil asukohas jaoks tähis Vasak Parem m tk m2 m2 ha 125 AJ 1 - - - 126 AJ 2 - - - 127 AJ 3 - - - 128 AJ 4 - - - 129 AJ 5 - - - 130 AJ 7 - - - 131 AJ 8 - - - 132 AJ 9 - - - 133 AJ 10 - - - 134 AJ 11 - - - KOKKU 48510 132 7797 26,586 3.3. KRAAVIDE SULGEMINE Suletavate kraavide, likvideeritavate kraavivallide ja ehitatavate paisude koondmahud on esitatud tabelis 8. Projekteeritud lahenduse aluseks on lähteülesanne ja muud projekteerimise lähtematerjalid, uurimistöö tulemused ning projekteerimise etapis toimunud koosolekud (vt lisa 3). Kraavide sulgemise meetodid on lausaline kinniajamine, pinnaspaisude rajamine ning kombineeritud meetod (kinniajamine + pinnaspaisud). 3.3.1. KRAAVIDE LAUSALINE KINNIAJAMINE Taastataval alal on kavandatud kraavide lausaline kinniajamine ja nendel olemasolevate kraavivallide tagasi kraavisängidesse tõstmine. Kui kraavivalli pinnasest jääb kraavisängide täitmiseks väheks, siis kooritakse pinnast ühtlaselt trassiraiega avatud alalt, puude vahelt ja kraavi vastaskaldalt. Kui pinnast ei jätku terve kraavi täitmiseks, tuleb pigem jätta kraavi täitmata alasid kui täita terve kraav poolikult. Täitamata jäävatele lõikudele tuleb paigaldada raiutud puid või juuritud kännud. Käesolevatele kraavidele on tabeli 8 märkuse lahtrisse märgitud „osaline kinniajamine“. Täidetud kraavi peale on soovituslik paigutada kände ja langenud puid, et muuta täidetud kraavid ümbritseva maastikuga sarnasemaks. Kraavi vastasnõlval on lubatud eemaldada võsa ja pinnase koormist takistavad üksikud suuremad puud. Vastaskaldal asuv kraavivall tuleb säilitatava puittaimestiku vahelt, puittaimestikku kahjustamata, kraavisängi maksimaalses ulatuses tagasi tõsta. Kraavivallide likvideerimisel ja pinnase koorimisel peab jälgima, et ei tekiks uusi võimalikke läbivoolukanaleid. Pärast pinnasetööde lõpetamist peab täidetud kraavide ja likvideeritud kraavivallide asukohas töödeldud maapind olema ühtlase tasase pinnamoega. Kraavi endine säng ja liikumistrassi OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 23  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 alune maapind peavad olema planeeritud ühte tasapinda. Kui raiutud puidu väljaveoga või masinate väljaveo tõttu on tekkinud pinnale sügavad sõidujäljed, tuleb need täita analoogselt kraavide kinniajamisega ja samaaegselt. Kui kraavivalli pinnasest jääb kraavisängide täitmiseks liiga väheks (alla 65% vajalikkest pinnasest), siis on projekteeritud kombineeritud meetodiga kraavi sulgemine. Antud juhul pinnaspaisud täiendavad kinniajamise meetodit. Kombineeritud meetodiga suletavate kraavide pinnaspaisud on projekteeritud enamasti maapinna 0,3 m langu järgi. Erandjuhtudel – 0,6 m langu järgi, sest vastasel korral paisude vahekaugus oleks liiga väike (10-15 m) ja rajamiseks ei oleks piisavalt materjali. Mõned taastamisalal asuvad või alaga piirnevad kraavid jäetakse osaliselt või täielikult sulgemata: ▪ Kraavid 133, 124, 126, 105, 131 (osaliselt) jäävad olemasolevasse seisundisse seoses liigi leiukoha (taimed, I kat) paiknemisega alal või leiukohale mõju avaldamisega. ▪ Kraav 131 jääb olemasolevasse seisundisse seoses 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteele (riigiteele) mõju avaldamisega. ▪ Kraavid 150, 157, 154, 155 (läänepoolne lõik), 151, 153, 144, 143, 110, 109, 108, 249, 239, 250, 241, 248 jäävad olemasolevasse seisundisse seoses väljaspool objekti paiknevale maaparandussüsteemi alale ja kraavivõrgule ning selle toimimisele mõju avaldamisega. ▪ Kraav 103 truubist T4 allavoolu olev lõik jääb olemasolevasse seisundisse seoses 1590706 Potsepa -Kõpu teele mõju avaldamisega. ▪ Piiranguvööndis paiknevad kraavilõigud, mis ei asu Natura elupaikade alal on ette nähtud jätta olemasolevasse seisundisse. ▪ Kraavidel nr 190a, 190b ja 190c on ette nähtud vaid koprapaisude eemaldamine selleks, et tagada ülejäänute kraavide sulgemist (koprapaisude pärast veetase on niivõrd suur, et pole võimalik tehnikaga liikuda ja teostada ettenähtud tööd). ▪ Potsepa tööalal olemasolevasse seisundisse jäävad kraavid looduses on praktiliselt tuvastamata (sügavusega alla 0,2 m) ning nad ei avalda mitte mingit mõju. ▪ Kraav 120 (osaliselt), 119 ja 104 (osaliselt) jäävad olemasolevasse seisundisse seoses 1590705 Karuga-Kõpu teele mõju avaldamisega. 3.3.2. PINNASPAISUDE RAJAMINE Paisude eesmärk on suurendada vee viibeaega taastamisalal ning suunata see kraavidest maapinnale. Paisude rajamise tulemusena kujunevad uued valgalad, kus vesi järgib rohkem looduslikku reljeefi. Pinnaspaisud on projekteeritud ilma kraavivallideta suletavatele kraavidele. Paisude rajamise tüüpmahud on toodud tabelis 6, rajamise koondmahud – tabelis 7, mõõtmed – paisu ehitusjoonisel 5.1 ja 5.2. Pinnaspaisude projekteerimisel on aluseks võetud Maa-ja Ruumiameti poolt läbi viidud LIDAR mõõdistamise põhjal loodud maapinna kõrgusmudel eraldusvõimega 1m. Paisude asukohad on projekteeritud kohtadesse maapinna 0,3 m langu järgi. Pinnaspaisudega kraavide sulgemist on ette nähtud kasutada kahte varianti (tüüp 1 ja tüüp 2) pinnaspaisudest, mis erinevad üksteisest paisu OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 24  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 pikkuse, laiuse ja kõrguse poolest. Turbapinnase aladele projekteeritud pinnaspaisud on suuremate mõõtudega seoses turba vajumisega eriti esimesel kahel aastal. Paisud tuleb rajada kohapealsest pinnasest raske- või väiketehnikaga. Paisude konstruktsioonis ei tohi kasutada puukände, -juuri ega lamapuitu. Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas kraavisäng puhastada setetest, koorida pinnas. Paisude rajamiseks vajalik materjal ehk pinnas tuleb hajutatult kaevata kraavipervedelt. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ei tekiks selliseid voolukanaleid, mis peale paisude rajamist vett paisudest mööda juhiks. Paisu asukohast kooritud taimestikukamar tuleb tõsta kõrvale hilisemaks kasutamiseks. Turba ja mineraalpinnase olemasolul tuleb paisu konstruktsioonis kasutatav materjal ühtlaselt läbi segada. Paisu ehitamisel tuleb kasutatavat pinnast tihendada (kopaga vajutamise teel) max iga 0,5 m paksuse kihi järel. Pinnaspaisu pind peab olema kõrvaltvaates kumer ehk kraavi kohal peab olema pais kõrgem kui paisutiivad, et kompenseerida võimalikke vajumeid. Pärast paisu ehitamist paigaldatakse selle peale eelnevalt kõrvale asetatud taimestikukamar (sh turbasamblakiht). Paisu peale ei tohi asetada kraavist võetud taimestikku, vaid see tuleb paigutada paisust ülesvoolu (kraavist võetud taimestiku, sh tumerohelise turbasambla kasvama jäämiseks pole paisupealne kuivem keskkond sobiv). Paisude ehitamisel alustada kraavide alamjooksult. Kui soo on suvel ehitamiseks liiga märg, võib erandjuhul paisud ehitada ka talvel. Soo pind peab olema ehitusaegselt lumeta, jääta ja läbi külmumata. Sellisel juhul tuleb paisud rajada turbast, mis on võetud külmunud pinnase alt ning see tuleb hoolikalt tihendada, paisu sisse ei tohi sattuda jää, lumi ja külmunud pinnas. Tabel 6. Paisude rajamise tüüpmahud Vajalik Raie Sette/pinnase Paisu Paisu materjal Paisude Paisu paisu eemaldamine pikkus kõrgus (kohapealne arv kokku tüüp asukohas paisu alt pinnas) m m m3 m2 m3 tk 1 4-8 0,3 20 53 5,0 124 2 14 0,5 66 142 5,0 9 KOKKU 133 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 25  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 7. Paisude rajamise koondtabel Paisu tüüp Jrk. Kraavi nr. pikkus, nr nr tüüp m 1 P107-1 1 6 107 2 P107-2 1 6 107 3 P107-3 1 6 107 4 P107-4 1 6 107 5 P107-5 1 6 107 6 P107-6 1 6 107 7 P107-7 1 6 107 8 P107-8 1 6 107 9 P107-9 1 6 107 10 P104-1 1 8 104 11 P104-2 1 8 104 12 P104-3 1 8 104 13 P104-4 1 6 104 14 P104-5 1 6 104 15 P180-1 2 14 180 16 P180-2 2 14 180 17 P181-1 2 14 181 18 P181-2 2 14 181 19 P181-3 2 14 181 20 P185-1 2 14 185 21 P185-2 2 14 185 22 P185-3 2 14 185 23 P185-4 2 14 185 24 P165-1 1 4 165 25 P163-1 1 4 163 26 P163-2 1 4 163 27 P219-1 1 8 219 28 P219-2 1 6 219 29 P219-3 1 6 219 30 P219-4 1 6 219 31 P218-1 1 6 218 32 P218-2 1 6 218 33 P218-3 1 6 218 34 P218-4 1 6 218 35 P211-1 1 6 211 36 P211-2 1 6 211 37 P211-3 1 6 211 38 P211-4 1 6 211 39 P211-5 1 6 211 40 P217-1 1 6 217 41 P217-2 1 6 217 42 P225-1 1 6 225 43 P225-2 1 6 225 44 P225-3 1 6 225 45 P225-4 1 6 225 46 P225-5 1 6 225 47 P225-6 1 6 225 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 26  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Paisu tüüp Jrk. Kraavi nr. pikkus, nr nr tüüp m 48 P228-1 1 8 228 49 P228-2 1 8 228 50 P228-3 1 8 228 51 P228-4 1 8 228 52 P228-5 1 8 228 53 P228-6 1 8 228 54 P228-7 1 8 228 55 P228-8 1 8 228 56 P227-1 1 6 227 57 P227-2 1 6 227 58 P227-3 1 6 227 59 P227-4 1 6 227 60 P227-5 1 6 227 61 P227-6 1 6 227 62 P245-1 1 6 245 63 P224-1 1 6 224 64 P224-2 1 6 224 65 P224-3 1 6 224 66 P224-4 1 6 224 67 P232-1 1 6 232 68 P232-2 1 6 232 69 P232-3 1 6 232 70 P232-4 1 6 232 71 P232-5 1 6 232 72 P232-6 1 6 232 73 P237-1 1 6 237 74 P237-2 1 6 237 75 P237-3 1 6 237 76 P237-4 1 6 237 77 P237-5 1 6 237 78 P237-6 1 6 237 79 P237-7 1 6 237 80 P234-1 1 6 234 81 P234-2 1 6 234 82 P235-1 1 4 235 83 P242-1 1 6 242 84 P242-2 1 6 242 85 P242-3 1 6 242 86 P242-4 1 6 242 87 P242-5 1 6 242 88 P242-6 1 6 242 89 P242-7 1 6 242 90 P243-1 1 6 243 91 P243-2 1 6 243 92 P243-3 1 6 243 93 P243-4 1 6 243 94 P243-5 1 6 243 95 P246-1 1 8 246 96 P246-2 1 8 246 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 27  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Paisu tüüp Jrk. Kraavi nr. pikkus, nr nr tüüp m 97 P246-3 1 8 246 98 P246-4 1 8 246 99 P246-5 1 8 246 100 P246-6 1 8 246 101 P246-7 1 8 246 102 P246-8 1 8 246 103 P246-9 1 8 246 104 P246-10 1 8 246 105 P247-1 1 6 247 106 P247-2 1 6 247 107 P247-3 1 6 247 108 P247-4 1 6 247 109 P247-5 1 6 247 110 P247-6 1 6 247 111 P247-7 1 6 247 112 P247-8 1 6 247 113 P103-1 1 8 103 114 P103-2 1 8 103 115 P103-3 1 8 103 116 P103-4 1 8 103 117 P103-5 1 8 103 118 P103-6 1 8 103 119 P103-7 1 8 103 120 P103-8 1 8 103 121 P103-9 1 8 103 122 P103-10 1 8 103 123 P103-11 1 8 103 124 P103-12 1 8 103 125 P103-13 1 8 103 126 P103-14 1 8 103 127 P103-15 1 8 103 128 P103-16 1 8 103 129 P103-17 1 8 103 130 P103-18 1 8 103 131 P103-19 1 8 103 132 P103-20 1 8 103 133 P103-21 1 8 103 PAISE KOKKU (TK) 133 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 28  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 8. Suletavate kraavide, likvideeritavate kraavivallide ja ehitatavate paisude koondmahud Kraavi Paisu Likvideeritava valli Kraavide Paisude tüüp Likvideeri- mitte- pikkus täitmise ehita- suletava keskmine tava valli Jrk. suletava keskmine keskmine keskmine mullatööde miseks pikkus lõigu pealt Kokku arvestuslik Märkused nr. tähis lõigu sügavus 1 2 kõrgus laius arvestuslik vajalik pikkus laius Vasak Parem maht pikkus maht maht m m m m m tk tk tk m m m m m3 m3 m3 1 101 391 391 1,0 5,5 62 336 1,0 4,5 1075 1791 2 102 433 433 0,8 3,0 436 0,4 5,0 520 872 3 103 1352 388 964 1,2 4,0 21 21 420 paisuga suletav 4 104 970 411 559 0,9 3,2 5 5 120 0,4 4,0 173 100 192 osaliselt paisuga suletav 5 106 268 268 1,0 3,5 268 0,5 5,3 469 710 6 107 418 418 1,0 3,0 9 9 180 paisuga suletav 7 111 74 74 0,6 3,0 66 0,3 4,5 67 89 8 112 251 251 0,8 2,5 255 0,3 5,8 251 444 9 113 211 211 0,9 2,8 194 0,3 6,0 266 349 10 114 857 857 1,1 3,5 858 0,6 5,5 1650 2831 11 115 646 646 0,9 2,8 647 0,3 6,0 814 1165 12 116 64 64 1,1 3,0 106 ühine vall kraaviga 117 13 117 634 634 1,5 4,0 629 0,6 6,5 1902 2453 14 118 264 264 1,0 3,0 270 0,4 7,0 396 756 15 120 538 145 393 1,3 4,1 393 0,6 5,2 1047 1226 16 121 262 262 1,0 3,5 260 0,3 6,0 459 468 17 122 411 411 1,0 3,5 418 0,5 5,0 719 1045 18 123 335 335 1,1 3,5 332 0,5 5,2 645 863 19 125 210 210 1,0 3,5 206 0,6 5,3 368 655 20 127 182 182 1,3 4,5 183 0,6 5,0 532 549 21 128 129 129 1,3 4,5 131 0,6 5,0 377 393 22 129 327 327 1,3 4,3 320 0,5 5,0 800 800 osaline kinniajamine 23 130 511 511 1,1 3,8 509 0,5 5,8 1068 1476 24 131 464 127 337 1,2 4,0 334 0,7 5,5 809 1286 25 132 186 186 0,7 1,9 103 190 0,3 1,8 124 158 26 134 509 509 1,1 4,0 520 0,8 5,0 1120 2080 27 135 440 440 1,5 5,5 434 0,9 5,0 1815 1953 28 136 241 241 0,6 1,8 238 0,2 2,5 130 119 29 137 430 430 1,1 3,8 415 0,7 5,5 899 1598 30 139 115 115 1,4 4,0 109 0,6 5,0 322 327 31 140 156 156 1,3 4,5 152 0,6 6,0 456 547 32 141 255 255 1,1 4,0 225 0,5 5,0 561 563 33 142 453 453 1,0 3,5 457 0,5 4,8 793 1097 34 145 258 258 0,8 2,5 253 0,3 4,8 258 364 35 146 369 369 0,8 2,0 384 0,2 4,5 295 346 36 147 340 340 0,6 2,0 336 0,3 4,8 204 484 37 148 391 391 0,8 2,5 386 0,4 5,8 391 896 38 149 297 297 0,9 3,0 292 0,3 5,3 401 464 39 152 366 366 1,2 3,0 359 0,3 5,5 592 592 osaline kinniajamine 40 155 538 236 302 0,8 3,0 298 0,3 6,0 362 536 41 156 379 379 1,0 3,0 373 0,5 5,8 569 1082 42 158 195 195 1,0 4,0 187 0,8 5,0 390 748 43 159 194 194 0,9 3,0 184 0,5 4,8 262 442 44 160 577 577 1,1 4,0 566 0,6 4,2 1269 1426 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 29  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Paisu Likvideeritava valli Kraavide Paisude tüüp Likvideeri- mitte- pikkus täitmise ehita- suletava keskmine tava valli Jrk. suletava keskmine keskmine keskmine mullatööde miseks pikkus lõigu pealt Kokku arvestuslik Märkused nr. tähis lõigu sügavus 1 2 kõrgus laius arvestuslik vajalik pikkus laius Vasak Parem maht pikkus maht maht m m m m m tk tk tk m m m m m3 m3 m3 45 161 355 355 1,0 3,5 281 69 0,8 5,0 621 1400 46 162 376 376 1,1 4,5 366 0,6 5,0 931 1098 kombineeritud meetod 47 163 936 936 0,7 2,2 2 2 463 0,3 2,0 278 40 278 (kinniajamine+paisud) 48 164 178 178 1,3 5,0 1 1 176 0,7 5,0 579 20 616 49 165 531 297 234 0,4 1,7 paisuga suletav 50 167 644 644 0,7 2,5 641 638 0,3 1,5 564 576 168 51 (Lindi 1438 1438 1,5 5,0 1431 933 0,6 5,0 5393 5397 oja) 52 169 205 205 0,7 2,0 210 0,3 1,5 95 95 osaline kinniajamine 53 170 286 286 1,1 4,0 278 0,8 4,5 629 1001 54 171 122 122 1,5 4,5 118 0,8 4,5 412 425 55 172 586 58 528 1,0 4,2 531 0,8 4,3 1109 1827 56 173 777 777 1,3 5,0 772 0,6 5,0 2316 2316 osaline kinniajamine 57 174 443 292 151 1,3 4,0 149 0,4 5,0 298 298 osaline kinniajamine 58 175 404 250 154 1,1 3,5 154 0,3 5,0 231 231 osaline kinniajamine 59 176 389 115 274 1,1 3,5 272 0,3 5,0 408 408 osaline kinniajamine 60 177 394 157 237 1,2 4,5 238 0,5 5,0 595 595 osaline kinniajamine 61 180 598 598 1,4 4,0 2 2 314 0,3 5,8 546 132 546 osaliselt paisuga suletav 62 181 231 231 1,3 3,5 3 3 163 0,2 6,0 198 196 paisuga suletav 63 182 608 314 294 1,3 4,0 293 0,4 5,0 586 586 osaline kinniajamine 64 183 93 93 1,0 3,0 90 0,4 5,5 140 198 65 184 365 260 105 1,2 4,0 107 0,4 6,8 252 291 kombineeritud meetod 66 185 612 612 1,5 4,0 4 4 610 0,4 5,3 1293 264 1293 (kinniajamine+paisud) 67 186 373 373 1,3 3,5 367 0,4 5,5 849 850 68 187 489 489 1,5 3,5 478 0,6 5,5 1284 1577 69 188 419 156 263 1,2 3,0 264 0,5 5,0 473 660 70 189 352 136 216 1,2 4,0 215 0,5 5,5 518 591 71 191 822 822 1,2 4,3 802 0,6 5,3 2121 2550 72 192 463 463 1,3 4,5 455 0,6 5,0 1354 1365 73 193 433 433 1,4 4,5 434 0,5 5,3 1150 1150 osaline kinniajamine 74 194 433 433 1,3 4,0 433 0,5 5,8 1126 1256 75 196 671 671 1,4 4,0 663 0,5 6,0 1879 1989 76 197 348 348 0,8 2,8 345 0,4 5,0 390 690 77 198 400 400 1,0 4,0 398 0,6 4,0 800 955 78 200 454 454 1,2 4,0 449 0,5 5,5 1090 1235 79 205 518 518 1,4 4,2 512 0,5 5,3 1357 1357 osaline kinniajamine 80 209 564 564 1,5 4,2 558 0,5 5,3 1479 1479 osaline kinniajamine 81 211 461 461 0,9 2,5 4 4 80 paisuga suletav kombineeritud meetod 82 217 344 344 1,5 4,2 2 2 338 0,5 5,0 845 40 845 (kinniajamine+paisud) kombineeritud meetod 83 218 527 527 1,3 4,0 4 4 509 0,3 5,8 886 80 886 (kinniajamine+paisud) kombineeritud meetod 84 219 146 146 1,2 3,5 4 4 141 0,2 4,5 127 80 127 (kinniajamine+paisud) OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 30  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kraavi Paisu Likvideeritava valli Kraavide Paisude tüüp Likvideeri- mitte- pikkus täitmise ehita- suletava keskmine tava valli Jrk. suletava keskmine keskmine keskmine mullatööde miseks pikkus lõigu pealt Kokku arvestuslik Märkused nr. tähis lõigu sügavus 1 2 kõrgus laius arvestuslik vajalik pikkus laius Vasak Parem maht pikkus maht maht m m m m m tk tk tk m m m m m3 m3 m3 85 220 388 388 1,4 3,0 375 0,6 5,5 815 1238 86 221 304 304 1,4 4,5 300 0,6 5,8 958 1044 87 223 472 472 0,9 3,5 463 0,4 5,0 743 926 88 224 671 671 0,9 3,0 4 4 666 663 0,2 2,8 80 paisuga suletav 89 225 444 444 1,4 3,0 6 6 292 0,2 3,5 120 90 226 348 348 1,4 4,5 351 0,5 5,8 1096 1099 kombineeritud meetod 91 227 444 444 1,4 3,8 6 6 445 0,3 5,3 708 120 708 (kinniajamine+paisud) kombineeritud meetod 92 228 422 422 1,5 4,5 8 8 417 0,3 5,0 626 160 626 (kinniajamine+paisud) kombineeritud meetod 93 232 807 807 1,3 4,0 6 6 800 0,4 4,0 1280 120 1280 (kinniajamine+paisud) 94 234 214 214 0,9 3,0 2 2 146 0,2 4,5 40 paisuga suletav 95 235 49 49 0,7 1,8 1 1 20 paisuga suletav 96 236 81 81 0,6 1,5 68 0,2 5,0 36 68 97 237 354 354 0,8 3,0 7 7 140 paisuga suletav 98 240 468 468 1,3 5,5 414 0,8 5,0 1673 1677 99 242 185 185 1,2 4,0 7 7 140 paisuga suletav 100 243 113 113 1,2 2,5 5 5 100 paisuga suletav 101 244 284 284 1,6 4,5 292 0,5 5,8 1022 847 osaline kinniajamine 102 245 91 91 1,2 3,0 1 1 20 paisuga suletav kombineeritud meetod 103 246 453 453 1,5 4,5 10 10 450 0,3 5,5 743 200 743 (kinniajamine+paisud) 104 247 321 321 1,2 2,5 8 8 160 paisuga suletav KOKKU 42592 3342 39250 123 9 132 36488 70424 3054 85720 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 31  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 3.4. LIGIPÄÄSUD Ligipääsudega seotud andmed (nr, pikkused, trassiraie vajadus) on toodud tabelis 9, nende asukohad on kantud joonisele 3.1 ja 3.2. Tööde teostaja valib ise, milliseid märgitud ligipääse ta kasutab vajalikke tööde teostamiseks. Taastamisala ümbruses ja selle sees paikneb metsateede võrgustik, mille peale ligipääsu saab 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt. Üksikteelõigud on ka kohalikud (avalikud teed) ja erateed. ▪ Läänepoolse tööalale (4,6 ha) saab ligile 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt läbi kü Potsepa kruusakarjäär 62401:001:0763 (volitatud asutus Maa- ja Ruumiameti). Alternatiivina saab kasutada põhjapoolse metsasihi, mis algab 1590713 Kaelepa - Kivimäe teelt (metsateelt) ▪ Läänepoolse tööalale (297,0 ha ja 59,0 ha) saab ligile 1590705 Karuga-Kõpu teelt, 8260730 Männikoja - Taltsi teelt ning 1590706 Potsepa -Kõpu teelt. Tegemist on metsateega, mis ei asu eraomandis olevatel kinnistutel. ▪ Potsepa tööalale saab ligile 1590706 Potsepa -Kõpu teelt ja 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteelt mööda olemasolevat metsasihte. Kõik ligipääsud asuvad riigiomandis olevatel maadel (volitatud asutus RMK). ▪ Lindi soo tööalale saab ligile 8260323 Taltsi teelt ja 8260709 Taltsi vahtkonna teelt, mis ei asu eraomandis olevatel kinnistutel. Lindi soo tööala kesk- ja ida poole saab ligile 8260714 Taltsi - Lindi teelt, mis paikneb eesvoolu Potsepa(PÜ-79) ääres. Taltsi - Lindi tee on kohati nii metsatee kui ka eratee. Eratee lõikude kasutamiseks on vajalik maaomanike kooskõlastused. ▪ Projektiga on ette nähtud rajada 9 ajutist ülepääsu (joonisele 3.1 ja 3.2 märgitud AJ 1, AJ2 jne). Ajutised ülepääsud ei tohi takistada vee äravoolu ega tekitada voolupaisutusi toimivatel kraavidel. Samuti ei tohi ülepääsude rajamisel ega likvideerimisel edasi kanduda setet. Ülepääsud tuleb tööde lõppemisel tööalalt lahkudes eemaldada. Peale likvideerimist kraavide ristlõiked peavad olema taastatud. Mõju taastamisalale ligipääsuks kasutatavatele teedele on ajutine ning tööde lõpetamisel peab tööde teostaja likvideerima kõik masinate liikumisel teedele tekitatud kahjustused. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 32  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 9. Ligipääsud Trassiraie vajadus jah/ei - Pikkus, Ligipääs mahud on kirjeldatud Märkused m trassiraie tabelis LP1 910 jah Maa-ja Ruumiamet LP2 310 jah RMK LP3 135 jah RMK LP4 220 ei RMK LP5 120 ei RMK LP6 140 ei RMK LP7 590 ei RMK LP8 715 ei RMK LP9 70 ei RMK LP10 310 jah (1/3 pikksusest) RMK LP11 475 ei RMK LP12 855 jah (2/3 pikksusest) RMK LP13 820 jah (1/3 pikksusest) RKIK LP14 225 ei RMK LP15 303 ei RMK LP16 670 ei Eramaa LP17 145 ei RMK LP18 492 jah RMK RMK (kraavist ajutine AJ 1 - ei ülepääs) Eramaa/RMK (kraavist AJ 2 - ei ajutine ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 3 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 4 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 5 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 7 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 8 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 9 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 10 - ei ülepääs) RMK (kraavist ajutine AJ 11 - ei ülepääs) OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 33  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 3.5. TRUUBID Truupidega seotud mahud on toodud tabelis 10a ja 10b. Truupide asukohad on kantud ka projektjoonistele. Truubid, mis paiknevad suletavatel kraavidel, on ette nähtud välja kaevata ning utiliseerida, lahtikaevatud kaevik tuleb tagasi täita. Truubid, mis paiknevad olemasolevasse seisundisse jäävatel kraavidel, jäetakse puutumata. Juhul kui taastamistööde käigus leitakse taastamisalalt veel betoontruupe või nende liiduseid, siis ka need tuleb sarnaselt teistele truupidele utiliseerida. Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada üks truup T101 teekraavide 252b ja 253a ühendamiseks, tagades ligipääsu olemasolevale metsasihile, mille kaudu saadakse ligile olemasolevale maaparandussüsteemi kraavivõrgule. Tabel 10a. Likvideeritavate truupide tööde mahud Likvideeritava truubi andmed Jrk. Veejuhtme Truubi nr Läbimõõt Materjal Pikkus Otsaku tüüp Märkused nr nimetus cm m 1 T1 101 50 PT 10 2 T16 140 30 BT 8 3 T17 141 30 BT 8 4 T12 130 75 BT 7 5 T8 104 75 BT 6 6 T9 113 50 BT 6 7 T6 103 120 BT 6 8 T31 173 30 BT 8 9 T42 179 30 BT 6 10 T46 184 30 BT 6 11 T34 158 50 BT 7 12 T35 161 30 BT 7 13 T36 159 30 BT 6 14 T52 218 30 BT 6 15 T54 225 30 BT 6 16 T53 224 50 BT 8 17 T5 103 120 BT 6 18 T14 252a 50 PT 12 KOKKU 129 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 34  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 10b. Ehitatavate truupide tööde mahud Ehitatava truubi andmed tee/mahasõidu kaeviku Jrk. Veejuhtme katte taastamine täiendav Truubi nr Läbimõõt Materjal Pikkus Otsaku tüüp sügavus täitepinnas Märkused nr nimetus (h=10 cm; kruus, kaeve (liiv) fr 0/31,5 mm) cm m m m³ m³ m³ 252b ja 253a 1 T101 252b 50 PT 12 MAO 1,5 6 40 22 ühendamiseks KOKKU 12 6 40 22 3.6. RAIED Lindi LKA maa-ala on ajalooliselt olnud pigem metsane. Lagedate sookoosluste pindala on kraavituse rajamise järgselt vähenenud viimastel kümnenditel eelkõige Lindi soo põhja- ja loodeservas. Mujal kaitseala piires on tegemist olnud valdavalt metsakooslustega, mille tootlikkust on kraavitusega üritatud suurendada. Kraavid on valdavalt kaevatud suhteliselt hiljuti, hästi säilinud ja toimivad. Kraavitus ilmub kaartidele ajavahemikus pärast II Maailmasõda ja enne 1980ndate lõppu. Vaid esimesed paar suuremat kraavi on toodud kaheverstasel kaardil ehk olemasolevate jõgede pikendusena kaevatud enne 1920ndaid. Enamus kaitseala kraavitusest on kaevatud seega rasketehnikat kasutades. Kraavitus tundub olevat kaevatud suhteliselt lühikese aja vältel suurema maaparandusprojekti raames ja on võrdlemisi ühetaoline. Kuna valdav osa kraave on kaevatud mineraalpinnasesse, siis on paljudel kraavidel ühel kaldal kõrge kraavivall. Kraavivallid varieeruvad kinnikasvamise astme poolest. Osad kraavivallid on rohkem kinni kasvanud, valdavalt kuusega, toomingaga või lepaga. Paljudel kraavivallidel leidub ohtralt saaresurma tõttu ümber kukkunud saari ja kohati ka üraski tõttu hukkunud ja maha varisenud kuuski. Mõnede kraavide puhul on vallil kulgev siht aga värskelt puhtaks raiutud või pideva kasutuse tõttu jahimeeste vms poolt rohkem või vähem avatuna säilinud. Osad väiksemad kraavisängid on soodsate niiskustingimuste ja mullaviljakuse kombinatsiooni tõttu ka üsna tugevasti musta lepaga kinni kasvanud. Lindi LKA veerežiimi taastamiseks tuleb teha minimaalses vajalikus mahus raieid tööaladele tehnikaga ligipääsude tagamiseks ja kraavide sulgemise võimaldamiseks (edaspidi ka trassiraie). Tulenevalt kaitseala metsade bioloogilisest mitmekesisusest, ei planeerita alale peale tehnika liikumiskoridoride tagamiseks vajalike minimaalses mahus raiete ja lõiguti suletavatest kraavidest puistu eemaldamise teisi kujundusraieid. Raiete mahu minimeerimine on vajalik, et vähendada taastamistöödest tekkivaid pikaajalisi negatiivseid mõjusid. Eelistatult liigutakse ja tegutsetakse maastikul nii, et raiuma ei pea. Trassiraied kattuvad suuresti inimtekkeliste objektidega nagu kraavivallid ja metsasihid, kuhu on puistu kasvanud pärast kraavi kaevamist või ala kaitse alla võtmist. Enne kraavide sulgemist tuleb vajadusel ette märkida trassiraied (ja paisude asukohad), teostada trassiraie koos paisude asukohtade raiega ja puidu kokkuvedu seal, kus see on kaitsealuseid kooslusi kahjustamata võimalik ja logistiliselt mõttekas. Tavaliselt kasutatakse trassidel raiutavat puitu masinate all maapinna kandevõime tugevdamiseks ja tehnika maasse vajumise vältimiseks paigutades puidu masinate liikumisteedele. Kuna arvestatav osa Lindi LKA kraave on kaevatud mineraalsesse pinnasesse, on kraaviservade kandvus hea. Kohtades, kus likvideeritavatele kraavivallidele on OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 35  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 kasvanud tihedam puistu ja puudub vajadus kanduvuse parandamiseks, võib olla mõistlik trassiraie käigus raiutud puit kokku vedada. Vastav vajadus selgub tööde ettevalmistamise käigus. Raietööd on soovitatav teha valdavalt mehhaniseeritult, väiksemate mahtude korral käsitsi. Kraavidele ligipääsemine ilma trassiraieid teostamata peab olema eelistatud variant võrreldes trassiraiete teostamisega ja trassiraiete maht võimalikult väike, aga samas piisav, et veerežiimi taastamistöid oleks võimalik teostada. Trassidelt raadatud metsamaterjali kokkuveo vajaduse täpsustab tellija koostöös töövõtjaga. Kui metsamaterjali trassidelt kokku ei veeta, tuleb see järgata 4 - 5 m pikkusteks juppideks, vajadusel laasida ning seejärel laotada ühtlase kihina risti raadatud trassile. See tagab, et taastamistehnikal on võimalik pärast raietöid trassil liikuda ning paise ehitades puitu kasutada kandevõime tugevdamiseks. Trassilõikudel, kus pinnase kandvust pole vaja suurendada, tuleb raiutud puitu kasutada paisude vahele jääva kraavisängi täitmiseks. Liikumistrassilt raiutavaid puid võib langetada ka kõrvaloleva metsa alla ja jätta sinna lamapuiduks. Trassiraie käigus tuleb masinate liikumiskoridorist raiuda vaid ettejääv puittaimestik, et oleks võimalik masinatega tööalal liikuda ja hiljem kraavimullet likvideerida. Kraavitrassidel tuleb kraavisängides ja - pervedel säilitada üksikud suuremad puud ja puudegrupid (näiteks esinduslikud ja tugevate külgokstega männid, vanemad lehtpuud, suured kuused või kuusegrupid, sangleppade, kaskede või remmelgate ja pajude grupid jms), mis ei takista masinate liikumist kuid aitavad tõhusalt leevendada trassiraiel tekkivat kunstlikku koridoriefekti. Üksikuid puid ja puudegruppe tuleb võimalusel jätta igasse paisude vahelisse alasse ning eelistada tuleb vanemaid ja jämedamaid puid. Arvestades Lindi LKA taastamisaladel olevate kraavide parameetreid ning veerežiimi taastamiseks vajalike tööde mahtusid, siis tuleb kraavide sulgemiseks kasutada masintööd, mis eeldab trassiraiete teostamist taastamisala osades, kus kraavi servades või ligipääsutassidel kasvab puistu. Trassiraie on valdavalt ette nähtud taastamisalal olevate kraavide servadele, et oleks võimalik teha projektis kavandatud taastamistöid: paisude ehitamist ja kraavivallide likvideerimist. Trassiraied on määratud arvestades mullete asukohti kraaviservadel, kuna kraavimullete materjali kasutatakse kraavide täitmiseks ja paisude rajamiseks ning ilma trassiraieid teostamata pole võimalik vajalikku materjali mulletest ammutada. Raie paisude asukohas tehakse juhul, kui paisu asukohas kasvab puistu, mis takistab paisu rajamist ja selleks vajaliku materjali kaevamist. Tööala juurdepääsudena kasutakse eelistatult olemasolevaid teid, sihte ja lagedamaid kooslusi. Lindi LKA sihtide ja teedevõrgustik on tihe, vajadus tööaladele juurdepääsu võimaldamiseks trasse raiuda sinna, kus neid varem poel olnud, on minimaalne. Raietööde teostamise põhiliseks eelduseks on soodsad ilmastikutingimused. Eelistatult tuleb kasutada kerget tehnikat, väikese pinnase erisurvega tehnikat või teostada osa raietöid vajadusel ka käsitsi (nt varisenud üksikpuud muidu piisavalt lagedatel sihtidel vms). Tehnikaga tööaladel liikudes tuleb lisaks kohapealsele raiutud puidule vajadusel (turbapinnasel vastu lagedat raba) kasutada masina erisurvet vähendavaid matte või plaate. Maapinna kahjustamisel tuleb roopad siluda, tööala korrastada. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 36  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Trassiraie tegemisel tuleb jälgida järgmisi üldpõhimõtteid: • Masinate ligipääsuks ja kraavivallide likvideerimiseks tuleb trassiraie teha kraavi sellel kaldal, kus asub vall. Kui likvideeritav vall on mõlemal kaldal, siis tuleb ka trassiraie teha mõlemal kraavi kaldal lähtudes ehitusprojektis toodust. • Trassiraie laius peab olema minimaalne võimaldamaks teostada kõik vajalikud tööd. Trassiraie maksimaalne laius võib olla kuni 6 m 15 m laiuse ruumikuju sees, et võimaldada koridoriefekti vältimist ja suuremate puude säästmist. • Paisude asukohas tuleb raie teha vastavalt nende konstruktsioonile ja kraavisängi laiusele. Arvestama peab, et raie tuleb teha paisu konstruktsiooni suhtes kõikides suundades vähemalt 3+3 m varuga, et tagada masinatele piisav manööverdamisala ulatus ja paisude rajamiseks vajaliku materjali väljakaevevõimalus rajatava paisu asukohast piisavalt kaugelt. • Trassidel tuleb säilitada puudegruppe ja üksikuid puid, et katkestada raie koridoriefekti. Puudegrupid ja üksikud puud tuleb jätta paisude vahelisele alale nii, et masinatele oleks tagatud möödapääs. Eelistada tuleb puuliike, mis suudavad liigniisketes oludes paremini vastu pidada ja nendega kohaneda (männid, kased, lepad, pajud, remmelgad) või kõrgematel kohtadel (liivaseljandikud, põndakud jms) kasvavaid puid ja puudegruppe. Vältida vanemate/jämedamate/elujõulisemate puude raiet, sh paisude rajamise käigus. • Trassiraiel säilitada kraavisängis kasvavad puud, mis ei takista mulde likvideerimist ja paisude ehitamist ning, mille puhul on lootust, et nad elavad veerežiimi muutuse üle. Trassiraiete põhimõtete jälgimisel välditakse sirgete raiekoridoride tekkimine ning vähendatakse trassiraiete töömahtu. Projektis esitatud trassiraiete mahud on arvestatud maksimaalse laiusega, tegelik trassiraiete maht kujuneb tööde teostamise käigus vastavalt masinate liikumise võimalikkusele ja kasutatava tehnika gabariitidele. Reeglina on teostatavad raiemahud oluliselt väiksemad projektis toodutest, reaalselt raiutavad trassid tunduvalt kitsamad kui projektis lubatud maksimaalne 6 m. Taastamistööde teostamisel tehakse trassiraied minimaalses vajalikus mahus, mis on vajalik taastamistööde teostamiseks. Joonistel 3.1 ja 3.2 on toodud trassiraiete asukohad. Trassiraiega seotud tööde mahud on toodud seletuskirja ülalpool olevas tabelis 5. Kändude juurimist kraavivallide likvideerimisel ei ole vaja tingimata teha. Senise praktika kohaselt on võimalik ilma kände juurimata täita pinnast koorides nii kraavisäng kui ka likvideerida kraavivallid. Juhul kui tööde teostaja koos tellijaga leiavad, et kändude juurimine tõstab tööde efektiivsust või kände on likvideeritavatel vallidel liiga tihedalt, tuleb juuritud kännud tõsta täidetavasse kraavisängi või paigutada hajutatult ümbritseva mets alla. Arvestada asjaoluga, et kändude kasutamine paisude konstruktsioonis on keelatud. Metsa alla või kinni aetud kraavide peale kände hunnikutesse mitte kuhjata. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 37  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 3.7. MUUD TEGEVUSED 1590705 Karuga-Kõpu teele mõju vältimaks on projekteeritud 3 uut kraavilõiku (251c, 252c; ühendavad omavahel olemasolevaid teekraave) ning 2 kraavi (252a, 252b) rekonstrueerimist (voolusuuna muutmine). Nende abil teekraavide vesi suunatakse lõuna poole edasi, võimaldades sulgeda taastamisalal paiknevad kraavid avaldamata mõju teele. Kaevetööde mahud on toodud allpool olevas tabelis 11. Tabel 11. Veejuhtmete kaevetööde mahud Veejuhtme Jrk. põhja Kaeve Kaeve- pikkus nõlvus- sügavus Märkused nr nimetus liigi tähis laius ristlõige maht tegur m m m m3 m3 251a ja 251b ühendatav 1 251c EK 20 0,4 1,5 1,4 3,5 70 lõik 252a ja 252b ühendatav 2 252c EK 26 0,4 1,5 2,05 6,4 166 lõik 3 252a RK 187 0,4 1,5 1,7 1,2 224 4 252b RK 75 0,4 1,5 1,4 1,0 75 Kokku EK 46 236 Kokku RK 262 299 KÕIK KOKKU 308 536 Märkused: EK - Ehitatav kraav (olemasolevate teekraavide ühendamine) RK - Rekonstrueeritav kraav (voolusuuna muutmine) 4. TÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS Kavandatud tööde hinnanguline maksumus on toodud tabelis 12. Hinnangulise maksumuse aluseks on Maaparanduse Ehitusjärelvalve- ja Ekspertiisibüroo poolt välja antud kogumiku “Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkuleeritud ühikumaksumused meetme 3.4 rakendamisel” (Tallinn 2005) ning RMK Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis (Tartu 2016). OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 38  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 12. Kavandatud tööde hinnanguline maksumus Jrk. Ühiku Maksumus, Töö nimetus Mõõtühik Töömaht nr. maksumus, € € 1 Ettevalmistustööd 2 Raadatavate trasside mahamärkimine 65 km 48,51 3153 3 Puittaimestiku raie trassidel ja paisude asukohas 1190 ha 26,5857 31637 4 Tüveste vedu trassidelt veokaugus kuni 1 km 1333 ha 5,31714 7088 5 Kändude juurimine paisude aluselt alalt 383 ha 0,7797 299 6 Koprapaisude likvideerimine 184 tk 6 1103 7 Setteekraanide rajamine 250 tk 8 2000 8 Mullatööd ja paisud 9 Kraavivallide likvideerimine (I-II gr. pinnas) 0,70 m3 85720,36 60004 Kraavide täitmine kohapealse pinnasega (I-II gr. 10 0,70 m3 70423,53 49296 pinnas) 11 Paisude mahamärkimine 25 tk 132 3300 Sette/pinnase eemaldamine pinnaspaisude alt (I- 12 0,70 m3 620 434 II gr. pinnas 5 m3/pais) Pinnaspaisude ehitamine kohapealsest 13 pinnasest (I-II gr. pinnas), sh pinnase 1,0 m3 3054 3054 tihendamine mehhanismidega 14 Truubid Ø 30-120 cm (r/b / plast / teras) truubi torude 15 160 m 129 20640 väljatõstmine ja utiliseerimine 16 Plasttruubi ehitus; Ø50 cm, tüüp 50PT, SN8 60 m 12 720 17 Ø50MAO. Truubi mattotsaku ehitus 131 2 otsakut 1 131 Tee/mahasõidu katte taastamine (h=10 cm; 18 15 m3 6 90 kruus, fr 0/31,5 mm) 19 Täitepinnas truubikaeviku täitmiseks (liivpinnas) 5 m3 22 110 20 Täiendav kaeve truubi ehitamiseks 0,5 m3 40 20 21 Uued veejuhtmed 22 Veejuhtmete kaevamine (I-II gr. pinnas) 0,50 m3 535,8 268 23 Mullavallide laialiajamine ja tasandamine 0,30 m3 321,48 96 24 Muud tööd 25 Ajutiste ülepääsude rajamine ja likvideerimine 50 tk 10 500 KOKKU 183944 KM, 24% 44147 KÕIK KOKKU 228091 5. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS 5.1. MÕJU LOODUSKAITSELISTELE VÄÄRTUSTELE Taastamisala asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood KLO1000517) Pärnu maakonnas Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külas. Kavandatavad tööalad asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites. Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja (https://www.riigiteataja.ee/akt/117092019005) kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärgiks kaitsta Lindi soostikku ja väärtuslikke metsakooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. LKA kaitse eesmärgiks on järgmised loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse: metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 39  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Looduskaitseala liigilised kaitse-eesmärgid on järgmised: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja selle kasvukohad. Samuti on eesmärgiks kaitsta mitmeid teisi kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on harilik jugapuu (Taxus baccata), väike käopõll (Listera cordata), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laanerähn (Picoides tridactylus), laanepüü (Bonasa bonasia), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), õõnetuvi (Columba oenas), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina) ja merikotkas (Haliaeetus albicilla). Lindi LKA kaitse-eeskirja kohaselt on Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk soo- ja metsaökosüsteemi loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka, kaljukotka, laanerähni, kauni kuldkinga ja väikese käopõlle ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo- lehtmetsad. Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Potsepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kahjustatud elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kaitstavad liigid on harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanepüü, händkakk ja värbkakk. Lindi raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse ja taastamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil. Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse- eesmärgile, kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. Loodusliku veerežiimi taastamist piiranguvööndis kaitse- eeskiri otseselt ei reguleeri. Lindi loodusala oluliseks väärtuseks on niisked elupaigad. Kehtiva Lindi loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 (KKK) (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-381633718) kohaselt on kaitsealal OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 40  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 kuivenduskraavide rajamisega kaasnenud veerežiimi muutmine negatiivselt mõjutamas mitmeid elupaikasid: huumustoitelisi järvi ja järvikuid (3160), rabasid (7110*), siirde- ja õõtsiksoid (7140), liigirikkaid madalsoid (7230), vanu loodusmetsi (9010*), vanu laialehiseid metsi (9020*), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Kuna kuivendus on olulisimaks soo- ja metsakooslusi mõjutavaks teguriks, on kraavitusest negatiivselt mõjutatud elupaikade seisundi stabiliseerimiseks ja parandamiseks KKK kohaselt vajalik loodusliku veerežiimi taastamine kuivenduskraavide sulgemisega. KKKga nähakse kuivenduskraavide sulgemise üldpõhimõtted ette järgmiselt: Eelistada tuleb kraavide lausalist sulgemist olemasolevate kraavimullete abil. Lausaline sulgemine on sobivaim, kuna tammide rajamise võivad tekkida üleujutatavad alad. Kraavimullete kättesaamiseks ning masinatega liikumise võimaldamiseks tuleb kraavid puhastada võsast ning eemaldada mullete poolsest kraaviservast töid takistavad puud. Kohtades, kus kraavide mullet ei ole säilinud piisaval määral (nt materjali lagunemise tõttu), võib kraave sulgeda lõiguti pinnasepaisudega. Suletava lõigu pikkus peab olema vähemalt 10-20 m ning suletavate lõikude vaheline kõrguste kasv kõige enam 20-30 cm. Veerežiimi taastamist vajavad alad on antud kehtivas kaitsekorralduskavas ja valdavalt on need võetud ka käesolevas kraavide sulgemise projekti tööde kavandamisel aluseks. KKKs tooduga võrreldes on vähendatud Lindi soo tööala lääneserva suletavat kraavitust, kus sulgemine mõjutaks kaitsealast väljapoole jäävate maade veerežiimi. Samuti ei kavandata sulgeda kraave majandatava piiranguvööndi selles osas, kus puuduvad looduskaitselised väärtused (kaitstavad metsaelupaigatüübid). Võrreldes KKKga lisandus välitööde käigus üks kaheharuline kraav kaitseala kõige loodepoolsemal lahustükil, Kaitseministeeriumile kuuluval maal. Lähtuvalt Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kehtivast kaitsekorralduskavast ning kaitseala kaitse- eesmärkidest, on veerežiimi taastamisel valdavalt kas positiivne või neutraalne mõju kaitse- eesmärkidele ja väärtustele. Veerežiimi taastamisega luuakse eeldused sookoosluste ja märgade metsade seisundi säilimiseks ja paranemiseks. Seeläbi säilib pikas perspektiivis ka kaitsealuste liikide soodne seisund nende elupaikade seisundi kvaliteedi paranemise või degradeerumise peatumise tõttu. Eesti looduse infosüsteemi andmete (EELIS, 27.01.2026) kohaselt on taastamisaladel (konkreetsed tööalad, kuhu veerežiimi taastamistöid kavandatakse) ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) inventeeritud järgnevad elupaigatüübid: OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 41  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 13a. Taastamistööde eeldatav mõju tööalal esinevatele ja alaga piirnevatele elupaigatüüpidele Mõju suurus ja Elupaigatüübi kood Mõju suund Kommentaar esinemistõenäosus* Tööd ei mõjuta antud 6270* puudub puudub elupaika Tööd ei mõjuta antud 6510 puudub puudub elupaika Tööd tõenäoliselt ei mõjuta 6530* neutraalne A1 antud elupaika Luuakse eeldused 7110* positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi taastumiseks Luuakse eeldused 7140 positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi taastumiseks Luuakse eeldused 7230 positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi taastumiseks Luuakse eeldused 9010* positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi säilimiseks Luuakse eeldused 9020* positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi säilimiseks Luuakse eeldused 9050 positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi säilimiseks Luuakse eeldused 9080 positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi taastumiseks Luuakse eeldused 91D0* positiivne B2 kooslusele omase veerežiimi taastumiseks *A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju on tugev, tõenäosus väike; B2 - mõju on tugev, tõenäosus suur. Lindi LKA veerežiimi taastamisel on soo- ja märgade metsade kooslustele positiivne mõju, kuna selle tulemusel luuakse eeldused kooslusele omase veerežiimi säilimiseks ja/või taastumiseks. See pidurdub ka avatud või poolavatud sookoosluste kinnikasvamist. Positiivselt enim mõjutavad veerežiimi taastamistööd ja vee viibeaja pikenemine eeldatavalt raba- ja sookooslusi, mille veerežiim on kraavituse tõttu kõige rohkem rikutud. Mõju metsakooslustele nagu vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad ning rohunditerikkad kuusikud, on tõenäoliselt väiksem ja avaldub peamiselt läbi selle, et taastamistööd panustavad kooslustele omase veerežiimi säilimisse vähendades nendega piirnevatel aladel kuivenduse mõju. Suletavatele kraavidele lähemal asuvad puistud tõenäoliselt mõnevõrra hõrenevad veetaseme tõusmise tõttu ning nende ilme muutub looduslikumaks. Kuivemate OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 42  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 kasvukohatüüpide elupaikadele nagu niiduelupaigad, veerežiimi taastamistööde mõju tõenäoliselt puudub, kuna veetaseme tõstmisega kaasnev mõju nendeni ei ulatu. Ka ei mõjuta kavandatavad trassiraied kuigivõrd looduskaitseala metsaelupaiku, kuna planeeritavad raied on seotud inimtekkeliste joonobjektidega nagu kraavimulded, kraavi- ja metsasihid. Metsaelupaikadesse uusi trasse ei raiuta. Varem rajatud joonobjektidel säästetakse trassiraiel võimalikus suures mahus puistut ja eemaldatakse üksnes see osa, mis takistab tööde teostamist. Aja jooksul tööde käigus võsast puhastatud trassid võsastuvad ja metsastuvad uuesti ja likvideeritud kraavituse arvelt elupaikade terviklikkus ja sidusus kokkuvõttes pikas perspektiivis suureneb. Taastamisaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) on EELISe andmetel (27.01.2026) registreeritud kaitsealuste liikide elupaigad ja/või levikualad on toodud tabelis 13b. Tabel 13b. Taastamisaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) leiduvad kaitsealused liigid Liik Takson Kaitsekategooria Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) loom I Merikotkas (Haliaeetus albicilla) loom I Must-toonekurg (Ciconia nigra) loom I Väike-konnakotkas (Clanga loom I pomarin) Õõnetuvi (Columba oenas) loom II Lõopistrik (Falco subbuteo) loom III Mudatilder (Tringa glareola) loom III Punajalg-tilder (Tringa totanus) loom III Punaselg-õgija (Lanius collurio) III Väike-kirjurähn (Dryobates loom III minor) Teder (Lyrurus tetrix) loom III Hoburästas (Turdus viscivorus) loom III Rüüt (Pluvialis apricaria) loom III Sookurg (Grus grus) loom III Väike-kärbsenäpp (Ficedula loom III parva) Laanepüü (Tetrastes bonasia) loom III Händkakk (Strix uralensis) loom III Musträhn (Dryocopus martius) loom III Hallpea-rähn (Picus canus) loom III Värbkakk (Glaucidium loom III passerinum) Suur nööpsamblik (Megalaria seen III grossa) Harilik kopsusamblik (Lobaria seen III pulmonaria) Virgiinia võtmehein (Botrychium taim I virginianum) Kaunis kuldking (Cypripedium taim II calceolus) OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 43  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Kolmehõlmaline batsaania taim II (Bazzania trilobata) Mets-aruhein (Festuca taim II altissima) Väike käopõll (Neottia cordata) taim II Harilik jugapuu (Taxus baccata) Taim II Harilik ungrukold (Huperzia taim III selago) Harilik valvik (Leucobryum taim III glaucum) Pruunikas pesajuur (Neottia taim III nidus-avis) Laialehine neiuvaip (E. taim III helleborine) Kahelehine käokeel (Platanthera taim III bifolia) Ohakasoomukas (Orobanche taim III pallidiflor) Roomav öövilge (Goodyera taim III repens) Sulgjas õhik (Neckera pennata) taim III Lindi LKA veerežiimi taastamisel on alal elavatele ja toituvatele kaitsealustele liikidele eeldatavalt peamiselt positiivne mõju eelkõige, kuna selle tulemusel paraneb liikide elupaikade seisund. Ülevaade töödega kaasnevatest eeldatavatest mõjudest on toodud tabelis 13c. Tabel 13c. Taastamistööde eeldatav mõju tööaladel ja nende lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisaladest) leiduvatele kaitsealustele liikidele Liik Mõju suund Mõju suurus Kommentaar ja esinemis- tõenäosus* Kaljukotkas positiivne B2 Pesitseb kõrvalistes soo- ja metsamassiivides, toitumisalad avamaastikul, ka lagerabas. Taastamistööde tulemusel toitumisalade kvaliteet paraneb. Merikotkas positiivne B2 Pesitseb mõne põlise männi või haava ladvaosas, enamasti häilu või lageraide servas, soosaarel või säilikpuul. Toitumisalad avamaastikus. Taastamistööde tulemusel toitumisalade kvaliteet paraneb. Must-toonekurg positiivne B2 Elutseb suurtes metsamassiivides enamasti vooluveekogude või madalsoode ja rabade läheduses. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Väike- positiivne B1 Elutseb mosaiikses maastikus, kus looduslikud konnakotkas rohumaad vahelduvad metsatukkadega. Toitub avamaastikes. Veerežiimi taastamine aitab OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 44  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Õõnetuvi positiivne A2 Elutseb metsa ja avamaastiku piirialadel. Pesapuistus peab kasvama vanu puid, milles leiduks sobivaid pesaõõnsusi. Asustab mh rähnide pesaõõnsusi. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Lõopistrik neutraalne neutraalne Pesitseb peamiselt männikutes. Toitub avamaastikes. Taastamistööde mõju pigem neutraalne. Mudatilder positiivne B2 Tavaline haudelind rabades ja siirdesoodes. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja avaldab positiivset mõju. Punajalg-tilder positiivne B2 Elutseb niisketel või soostunud kõrge rohukasvuga aladel. Toitub lompide või muude veekogude kaldaäärsetel. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja avaldab positiivset mõju. Paraneb nii toitumisala kui ka pesitsusala seisund. Punaselg-õgija puudub puudub Pesitseb avatud või poolavatud maastikes. Toitub avatud aladel pesitsuskoha ümbruses. Pesitseb peamiselt põõsastikes. Veerežiimi taastamine pigem neutraalse mõjuga. Väike-kirjurähn neutraalne neutraalne Eelistab vahelduva iseloomuga leht- ja segametsi, tegutseda selliste metsade äärealadel. Veerežiimi taastamine pigem neutraalse mõjuga. Teder positiivne B2 Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning soometsade servades. Taastamistöödel on positiivne mõju, kuna elupaigaks sobivate metsade veerežiim stabiliseerub/taastub. Hoburästas puudub puudub Elab nõmme- ja rabamännikutes, männi-kuuse segametsades, puisniitudel. Taastamistöödel ajutine tööde aegne negatiivne mõju häiringu näol, muidu mõju puudub. Rüüt positiivne B2 Rabade haudelind, kes käib toitumas pesitsusalasid ümbritsevatel niitudel ja põldudel. Taastamistöödel on positiivne mõju, kuna elupaigaks sobivate koosluste veerežiim stabiliseerub/taastub. Sookurg positiivne B2 Pesitseb märgaladel, soometsade lagendikel ja sisemaa järvede ning rannikuveekogude ääres. Taastamistööde tulemusel paraneb nii toitumisala kui ka pesitsusala seisund. Väike-kärbsenäpp neutraalne neutraalne Asustab vanades okas- ja segametsi. Toitub peamiselt putukatest. Pesitseb puuõõnsuses või tüveharude vahel. Veerežiimi taastamine pigem neutraalse mõjuga. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 45  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Laanepüü neutraalne neutraalne Elutseb kuusepuistutes. Marjade valmimisel kasutab erinevat tüüpi metsi, talve veedab lepa- ja kasepuistutes. Pesitseb peamiselt maapinnal. Veerežiimi taastamine pigem neutraalse mõjuga. Händkakk puudub puudub Elutseb peamiselt suuremates metsamassiivides. Taastamistöödel ajutine tööde aegne negatiivne mõju häiringu näol, muidu mõju puudub. Musträhn positiivne A2 Elutseb vanemates valgusküllastes männikutes ning leht- ja segametsades, raielankidel ja muudel servaaladel nagu rabaservad, jõeäärsed. Pesitseb haava- või männitüves. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Hallpea-rähn positiivne A2 Elupaigana eelistab hõredaid leht- ja segametsi. Pesitseb pehkinud lehtpuutüvedes. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Värbkakk positiivne A2 Elutseb vanades kuusikutes või kuuse ülekaaluga segametsades, vahel ka männikutes. Kasutab suur-kirjurähni ja laanerähni vanu pesaõõnsusi. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Suur nööpsamblik puudub puudub Kasvab peamiselt leht- ja segametsades vanematel puudel. Kõige sagedasem haaval ja saarel. Kui elupaigas ei raiuta, siis lühemas perspektiivis olulist mõju pole. Harilik puudub puudub Kasvab vanemates leht- ja segametsades, kopsusamblik puisniitudel, vanadel haabadel ja laialehistel puudel. Kui elupaigas ei raiuta, siis lühemas perspektiivis olulist mõju pole. Virgiinia puudub puudub Kasvab segametsade kraavikallastel, sihtidel võtmehein ja lagendikel, maapinnal. Kui elupaigas pinnast ei kahjustata ja veerežiimi ei mõjutata, siis olulist mõju liigile pole. Kaunis kuldking positiivne B1 Kasvab kuuse-segametsades, leht-, soo- ja lodumetsades, puisniitudel. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja omab positiivset mõju. Kolmehõlmaline neutraalne neutraalne Kasvab niisketes metsades polstrina batsaania maapinnal. Kui kasvukohas häirimist ei toimu on mõju pigem neutraalne. Mets-aruhein positiivne B1 Kasvab hõredates salumetsades. Taastamistöödel on positiivne mõju, kuna elupaigaks sobivate metsade veerežiim taastub. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 46  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Väike käopõll positiivne A2 Kasvab soostuvates ja rabastuvates kuuse- või männi-segametsades. Tööde tulemusena stabiliseerub elupaiga seisund. Harilik jugapuu positiivne A2 Soostunud kuuse-segametsades, eelkõige laanemetsas ja soometsas. Tööde tulemusena stabiliseerub elupaiga seisund. Harilik valvik positiivne B1 Kasvab soodes ja soostunud või rabastuvates metsades. Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise ja on positiivse mõjuga. Pruunikas positiivne A2 Kasvab varjulistes leht- ja segametsades. pesajuur Tööde tulemusena stabiliseerub elupaiga seisund. Laialehine positiivne A2 Kasvab leht- ja segametsades, teeservadel. neiuvaip Tööde tulemusena stabiliseerub elupaiga seisund. Kahelehine positiivne B1 Kasvab niisketel niitudel, hõredates metsades, käokeel sooservadel, aga ka loopealsetel ja kadastikes, samuti sihtidel ja kraavipervedel. Tööde mõju tööalal pigem positiivne, säilivad sobivad elupaigad. Ohakasoomukas positiivne A2 Parasiteerib ohakatel. Kasvab niisketel niitudel, raiesmikel, metsalagendikel. Tööde tulemusena stabiliseerub peremeesliikide elupaiga seisund. Sulgjas õhik neutraalne neutraalne Kasvab vanades loodusmetsades puutüvedel. Veerežiimi taastamine pigem neutraalse mõjuga. *A1 - mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 - mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 - mõju on tugev, tõenäosus väike; B2 - mõju on tugev, tõenäosus suur. Taastamisala lähedusse jäävatele liikidele esineb üldjuhul kas positiivne mõju tulenevalt veerežiimi soodsamaks muutumisest või ei esine üldse märkimisväärset mõju, kuna taastamisala ja liigi esinemisala vahele jääb loodusliku kooslusega puhverala. Küll aga esineb ajutist häiringut nendele liikidele ja kooslustele tööde teostamise ajal, kelle elupaigas või kasvukohas töid vahetult teostatakse. See ajutine häiring kaasneb üksnes taastamistööde teostamisega ajal, kui alal on masinamüra, rohkem liikumist ning tehakse kraavitrassidel raietöid ning ehitatakse paise. See inimtegevusega ja masinate kasutamisega kaasnev häiring (müra, tallamine jms) on aga ajutise iseloomuga ja kaob koos veerežiimi taastamistööde lõppemisega. Kõige tundlikum tööde teostamisaegsete häiringute suhtes on tööalade lähedal elutsevad või neid toitumiseks kasutavad I kaitsekategooria linnuliigid, samuti II ja III kaitsekategooria linnuliigid, kes taastatavates kooslustes elutsevad. Üldistatult võib järeldada, et linnuliigid, kelle elupaik pikemas perspektiivis taastamistöödest enim kasu saab, võivad tööde teostamise perioodil teistest rohkem häiritud olla. Seda aga eelkõige juhul, kui taastamistööd kattuvad aktiivse pesitsusperioodiga. Kaljukotkas on paigalind, kes asustab vähese inimmõjuga loodusmaastikke, kus esineb suurel pinnal toitumiseks sobilikke lagedaid alasid rabade näol. Merikotkas on samuti paigalind, toitub avamaastikus OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 47  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 ja alustab pesitsemisega suhteliselt varakult, kesktalvel. Must-toonekurg nagu ka väike-konnakotkas naasevad talvitusaladelt aprillis. Taastamistöödel tuleb vältida otsest negatiivset mõju nende liikide elupaigale ja pesitsusedukusele. Seetõttu tuleb taastamistöödel arvestada I kaitsekategooria liikide pesitsusajaga, et välistada töödega kaasnevat häiringut. Töödega kaasneva negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb Potsepa taastamisala kirde- ja edelaosas; samuti läänepoolse suurima lahustüki lõunaosas nagu ka Lindi soo tööala keskosas taastamistööd teostada merikotka pesitsusvälisel ajal ehk ajavahemikus 1. august kuni 14. veebruar, kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti. Taastamistöödega kaasneb lühiajaline negatiivne mõju tööaladel ja nende vahetus läheduses elutsevatele linnuliikidele kuna raie- ja kaevetööd põhjustavad elupaigas muutusi ning häiringuid. Pikas perspektiivis on taastamistöödel positiivne mõju, kuna see aitab kaasa liikidele eluks ja toitumiseks sobilike koosluste seisundi säilimisele ja paranemisele. Taastamistöödega kaasneva negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb taastamistööd mujal teostada pesitsusvälisel ajal ehk ajavahemikus 16. juulist kuni 30. märtsini, kui kaitseala valitseja ei sätesta teisiti. Märgade kasvukohatüüpide taimeliike pikemas perspektiivis kavandatud veerežiimi taastamistööd mõjutavad pigem positiivselt läbi elupaigaseisundi soodsamaks muutmise. Siiski tuleb töid teostades arvestada kaitseluste liikide kasvukohtade paiknemisega nii tööaladel kui juurdepääsudel. Taastamistööde teostamisega kaasneva mõju minimeerimiseks alal leiduvates kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades tuleb tööde teostamiseks kasutada väikese erisurvega tehnikat, liikuda võimalusel piki kraavivalle ning vältida sügavate roobaste tekitamist. I kaitsekategooria taime kasvukohas veerežiimi taastamistöid ei teostata ja tööde käigus rasketehnikaga ei liigelda. Veerežiimi taastamisaladele jääb kokku 38 metsa vääriselupaika (VEP). Vääriselupaiku leidub praktiliselt kõikidel tööala osadel, suurematel rohkem kui väiksematel. Kraavide sulgemistööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et VEPis olulisel määral ei raiutaks ega olemasolevat lamapuitu ei kahjustataks. VEPide paiknemisega tuleb arvestada nii kraavide sulgemisel kui trassiraietel, tegutsedes VEPide piires rangelt inimtekkelistel joonobjektidel (kraavimulded, metsasihid). Erandina tuleb kõne alla pinnasepaisudeks vajaliku pinnase kaevamine VEPi piirest väljapoolt sihte ja muldeid nii, et puid ei kahjustataks. Paralleelselt rakendatakse muid leevendavaid meetmeid nagu väikesegabariidilise tehnika kasutamine taastamistöödel nendes lõikudes, kust VEPidest on vaja tehnikaga läbi liikuda. Ka tuleb jälgida, et VEPe kraavide sulgemise tulemusena ulatuslikult üle ei ujutataks, et vältida pikaajalist negatiivset mõju vääriselupaikade seisundile. 5.2. MÕJU PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDELE Teadaolevaid kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega looduslikke pühapaiku projektis käsitletud tööaladele ei jää. Seega, kavandatavatel töödel puudub mõju kultuurimälestistele, pärandkultuuriobjektidele ja looduslikele pühapaikadele. Kõige edelapoolse tööala lahustüki põhjapiiril asub pärandkultuuriobjekt Kotkapesa siht-tee (nr 314371), kuid see on tänaseks täiesti tavaline kruusakatega metsatee. Selle tee kahjustumist kaitseala veerežiimi taastamistööde käigus või tulemusena on raske ette näha. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 48  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 5.3. MÕJU INFRASTRUKTUURILE, ERAMAADELE JA TULUNDUSMETSALE Taastamisalal ega selle vahetus läheduses ei asu ühtegi tehnovõrku. Riigitee kaitsevööndisse töid ei planeerita. Taastamisala piirneb mitmete eraomandis olevate katastriüksustega. Taastamisala ja piirnevate katastriüksuste vahel on enamjaolt piirikraavid või tee, seega taastamisalal asuvate kraavide sulgemisega puudub eeldatav negatiivne mõju nendele katastriüksustele. Kraavide sulgemise projekteerimisel on arvestatud võimalike veerežiimi mõjudega lähedalasuvatele eramaadele. Seetõttu ei ole projekteeritud Lindi soo tööala ida piirkonnas kü Käära 15905:004:0242 sees paiknevate kraavide sulgemist. Kraavid teenindavad väljaspool tööala olevaid põllu- ja heinamaid. Potsepa tööala kraavidel 190a, 190b ja 190c paiknevad koprapaisud on tõstetud veetaset lõiguti üle 0,5 m üle maapinda ning tööalga piirnevad erakinnistud on üleujutatud. Projekteeritud koprapaisude likvideerimisega veetase alaneb ning üleujutatud alade piirkond väheneb või kaob üldse. Taastamisala ümbruses ja selle sees paikneb metsateede võrgustik. Kõik tööaladega piirnevad või neid läbivad teed on rajatud ümbritsevast maastikust kõrgemale tõstetud teetammile või ümbritsevast maapinnast kõrgemale looduslikule seljandikule. Teede teekraavid jäetakse olemasolevasse seisukorda ja kõikidele teekraavidele jääb äravool alles. ▪ Kraav 103 truubist T4 allavoolu olev lõik jääb olemasolevasse seisundisse 1590706 Potsepa -Kõpu teele mõju avaldamist. ▪ Kraav 131 jääb olemasolevasse seisundisse vältimaks 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaanteele (riigiteele) mõju avaldamist. ▪ Kraav 120 (osaliselt), 119 ja 104 (osaliselt) jäävad olemasolevasse seisundisse vältimaks 1590705 Karuga-Kõpu teele mõju avaldamist. ▪ 1590705 Karuga-Kõpu teele mõju vältimaks on projekteeritud 3 uut kraavilõiku (251c, 252c; ühendavad omavahel olemasolevaid teekraave) ning 2 kraavi (252a, 252b) rekonstrueerimist (voolusuuna muutmine). Nende abil teekraavide vesi suunatakse lõuna poole edasi, võimaldades sulgeda taastamisalal paiknevad kraavid avaldamata mõju teele. Vältimaks mõju avaldamist nii Karuga-Kõpu teele kui teed ümbritsevale kraavivõrgule, taastamisala kraav nr 119 ning osaliselt 120 ja 104 on jäetud olemasolevasse seisundisse. Kraavi 104 kinni ajamine algab kohast, kus kraavide 104 ja 120 (truubi T10 kohas) põhjakõrguste vahe on 1,6 m, teeäärse kraavi põhjaga on kõrguste vahe hoopis 3,0 m. Tuginedes ülaltoodule võib järelduda, et negatiivne mõju taastamisala ümbritsevatele või läbivatele teedele puudub. Taastamisala paikneb mitmel maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alal: ▪ Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001 ▪ Potsepa(PÜ-79) 6112150030030/001 ▪ Tõstamaa (PÜ-79) 6112150020010/002 OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 49  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 ▪ Tõstamaa (PÜ-79) 6112140020060/001 ▪ Potsepa(PÜ-79) 6112180030080/001 Läänepoolse tööala piirist allavoolu algab eesvool Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001 ning Lindi soo tööala piirist allavoolu algab riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Lindi oja 6112170020000/001. ▪ Kraavid 150, 157, 154, 155 (läänepoolne lõik), 151, 153, 144, 143, 110, 109, 108, 249, 239, 250, 241, 248 jäävad olemasolevasse seisundisse seoses väljaspool objekti paiknevale maaparandussüsteemi alale ja kraavivõrgule ning selle toimimisele mõju avaldamisega. Taastamisalal paiknevad maaparandussüsteemid tuleb osaliselt maaparandussüsteemidest välja arvata. Allavoolu paiknevate ja taastamisala vahelised kraavid ja eesvoolud jäetakse avatuks, seetõttu puudub taastamistöödel maaparandussüsteemidele negatiivne mõju, toimimisvõime ei halvene. Eesvooludes muutub vooluhulkade karakteristika, väheneb suurvee vooluhulk. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 50  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 14. Taastamise mõjualasse jäävad maaomanikud Tegevusest mõjutatud maaomanikud Jrk. Katastriüksuse Katastriüksuse nimi (alal/piirnev / Omanik nr. tunnus kaugemal, aga tegevustest mõjutatud) 1 Audru metskond 100 82603:004:0187 alal RMK 2 Audru metskond 52 62401:001:2178 alal RKIK 3 Audru metskond 21 82603:002:0210 alal RMK 4 Audru metskond 101 82603:004:0188 alal RMK 5 Audru metskond 66 15905:004:0090 alal RMK 6 Uuehansu 15905:004:0008 alal RMK 7 Audru metskond 68 15905:004:0257 alal RMK 8 Audru metskond 124 15905:004:0671 alal RMK 9 Lindi looduskaitseala 2 15905:004:1044 alal RMK 10 Lindi looduskaitseala 4 15905:004:0617 alal RMK 11 Piiri 15905:004:0514 alal RMK 12 Lindi looduskaitseala 3 15905:004:1019 alal RMK 13 Lindi looduskaitseala 5 15905:004:0476 alal RMK 14 Audru metskond 178 15905:004:1045 alal RMK 15 Jaopi 15905:004:0493 piirnev eraomandis olev 16 Tiitsumetsa 15905:004:0282 piirnev eraomandis olev 17 Sooääre 62401:001:0395 piirnev Maa- ja Ruumiamet väljaspool, kuid 18 Potsepa kruusakarjäär 62401:001:0763 Maa- ja Ruumiamet ligipääs läbi kinnistu 19 Hansumardi 15905:004:0134 piirnev eraomandis olev väljaspool, kuid 20 Talsi-Rumma 15905:004:0580 juurdepääsutee on eraomandis olev kinnistu sees ligipääs on kinnistu 21 Kiriku 82603:004:0058 eraomandis olev sees juurdepääsutee 22 Kurvi 15905:004:0415 (Taltsi - Lindi tee) on eraomandis olev kinnistu sees juurdepääsutee 23 Tibitse 15905:004:0475 (Taltsi - Lindi tee) on eraomandis olev kinnistu sees juurdepääsutee 24 Pehturi 15905:004:0260 (Taltsi - Lindi tee) on eraomandis olev kinnistu sees juurdepääsutee 25 Riiva 15905:004:0127 (Taltsi - Lindi tee) on eraomandis olev kinnistu sees OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 51  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 Tabel 15. Taastamise mõjualasse jääv infrastruktuur Jrk. Teed (nimi) Tee number Tee liik Võimaliku mõju lühikirjeldus nr. Kraav 138, 133 ja osaliselt 131 Kõima-Seliste jäävad olemasolevasse 1 19107 riigitee kõrvalmaantee seisundisse, truubist T2 läbivool tagatud. Mõju on välistatud. Teekraavid jäävad avatuks. Projekteeritud 3 uut kraavilõiku (251a, 251b, 251c) ning 2 kraavi (252a, 252b) rekonstrueerimist 2 Karuga-Kõpu tee 1590705 metsatee (voolusuuna muutmine). Kraav nr 119 ning osaliselt 120 ja 104 on jäetud olemasolevasse seisundisse. Mõju on välistatud. Teekraavid jäävad avatuks. Äravoolu tagav kraav 153 ja 151 3 Männikoja - Taltsi tee 8260730 metsatee jäävad avatuks. Mõju on välistatud. Teekraavid jäävad avatuks. Tee- alune truup T4 jääb puutumata, truubist allavoolu kraav 103 jääb 4 Potsepa -Kõpu tee 1519706 metsatee avatuks. Kraavil paiknev koprapais mõju teele ei avalda. Mõju on välistatud. Maaparandussüsteemid 5 Süsteemi kood Ehitise kood Võimaliku mõju lühikirjeldus (nimi) Potsepa ja Läänepoolse tööaldest allavoolu asuv maaparandussüsteemi kraavivõrk 6 Potsepa(PÜ-79) 6112170020120 001 jääb puutumata. Eesvool jääb puutumata. Lindi soo piirikraavid jäävad puutumata. Negatiivne mõju puudub. Väljaspool tööala kraavivõrk ja olulised piirikraavid jäävad puutumata, MPS toimimisele 7 Potsepa(PÜ-79) 6112150030030 001 negatiivne mõju puudub. Kraavid suletakse Natura elupaikade aladel. Väljaspool tööala kraavivõrk jääb puutumata, olulised piirikraavid jäävad puutumata vältimaks MPS 8 Tõstamaa (PÜ-79) 6112150020010 002 kraavivõrgule ja selle toimimisele mõju avaldamist. MPS toimimisele negatiivne mõju on välistatud. Väljaspool tööala kraavivõrk jääb puutumata. Kraavivõrgu 9 Tõstamaa (PÜ-79) 6112140020060 001 voolusuund on tööaladest eemale (lääne suunas). Negatiivne mõju puudub. Väljaspool tööala kraavivõrk jääb puutumata. Suletakse tööala 10 Potsepa(PÜ-79) 6112180030080 001 piires kraavivõrgust ülesvoolu paiknevad kraavid 101 ja 102. Negatiivne mõju puudub. Algab Lindi soo tööala piirist allavoolu. Eesvool jääb 11 Lindi oja 6112170020000 001 puutumata. Negatiivne mõju puudub. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 52  LINDI LOODUSKAITSEALA LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE PROJEKT. V01. TÖÖ NR 25-11 6. LOODUSKAITSELISED PIIRANGUD ▪ Keskkonnaameti seisukohale 16.05.2025 nr 7-9/25/8425-2, sobilik aeg veerežiimi taastamistöödeks 1. august kuni 14. veebruar, kuid see aeg võib eri tööaladel mõningal määral varieeruda. ▪ Töid tuleb teostada vastavalt looduskaitseseadusele ja Lindi loodusala kaitsekorralduskavale 2017- 2026. ▪ Võimalusel tuleb kavandada liikumistrassid kaitsealuste liikide elupaikade kõrvalt ning vältida metsaelupaigatüüpide ja vääriselupaikade kahjustamist. OBJEKTI ASUKOHT: PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, KÕIMA, SELISTE, LINDI JA KÕPU KÜLAD 53   Kraavide sulgemise kavatsus I Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsus a) Kraavide sulgemise eesmärk Kavandatava kraavide sulgemise eesmärgiks on eelduste loomine kaitsealuste märgade metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade veerežiimi seisundi looduslikumaks muutmiseks. Taastamistööde kaugem eesmärk on loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumine läbi vee viibeaja pikendamise taastamisaladel. Samuti on eesmärgiks soodustada turbalasundi lagunemise pidurdamist ning puistute tüübiomase struktuuri ja taimestiku säilimise ja kujunemise toetamine kaitsealal. Ühtlasi on tegevuse eesmärgiks toetada Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Selleks luuakse kraavituseelsele veerežiimile sarnase olukorra taastamisega eeldused huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), nokkheinakoosluste (7150), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) struktuuri ning neile iseloomuliku elustiku säilimiseks. Taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on aidata kaasa I ja II kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaljukotka (Aquila chrysaetos), merikotka (Haliaeetus albicilla), must-toonekure (Ciconia nigra) virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum), hariliku jugapuu (Taxus baccata), väikese käopõlle (Neottia cordata), mets-aruheina (Festuca altissima), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), laanerähni (Picoides tridactylus) ja mitmete tööaladel levinud märgalade ning metsaelupaikadega seotud III kaitsekategooria looma- ning taimeliikide (vt lk 18) elupaigakvaliteedi säilimisele Lindi looduskaitsealal. b) Ülevaade taastamisalale jäävatest ja sellega piirnevatest maaüksustest Taastamisala, kogupindalaga ca 780 ha, asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood KLO1000517) Pärnu maakonnas Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külas. Kavandatavad tööalad asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites (Joonis 1). Kavandatavatel tööaladel on kokku 15 kinnistut, millest 13 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad (Tabel 1), üks eramaa ja üks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatav maatükk. Kavatsuses käsitletud maa-ala kinnistud on suured, mistõttu mõned neist ulatuvad mitmele tööalale. Parema ülevaate andmiseks käsitletakse veerežiimi taastamisala edaspidi kolme eraldiseisva väiksema tööala kaupa. Kavatsuses käsitletud tööalade kraavivõrgu kogupikkus on ca 64,5 kilomeetrit. Läänepoolsed tööalad: Läänepoolsed tööalad paiknevad looduses kolme eraldi lahustükina kogusuurusega ca 360,6 ha. Sinna jääb 5 maaüksust, millest kolm on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad ja üks eramaa. Tööalad asuvad Lindi looduskaitseala (LKA) Metsa sihtkaitsevööndis (SKV), Potsepa SKVs ja Lindi SKVs (Joonis 2). Läänepoolsete tööalade kraavivõrgu kogupikkus on umbes 23 km. 1 Joonis 1. Taastamisala paiknemine ja kaitserežiim. 2 Joonis 2. Läänepoolsete tööalade omandivorm, kraavitus ja kaitsestaatus. 3 Lindi soo tööala: Lindi soo tööalale suurusega ca 204,5 ha jääb 7 kinnistut, millest 6 on RMK halduses olevad riigimaad ja üks on eramaa. Tööalast umbes pool asub Lindi raba piiranguvööndis (PV) ja teine pool Lindi raba SKVs (sh erakinnistu) ning Lindi SKVs (Joonis 3). Lindi soo tööala kraavivõrgu kogupikkus on ca 18 km, millest PVs paikneb u 9,9 km ja SKVdes u 8,3 km kraavitust. Potsepa tööala: Potsepa tööalale (Joonis 4) suurusega ca 215 hektarit jääb 6 kinnistut, mis kõik on RMK halduses olevad riigimaad. Tööalast valdav enamus paikneb kahes sihtkaitsevööndis: Potsepa SKVs ja Kõima SKVs. Tööala lääneserv kattub u 7 ha ulatuses Lindi piiranguvööndiga. Tööala kraavivõrgu kogupikkus on ca 23,5 km. Kõikide tööalade kraavivõrku võib lugeda üldjoontes toimivaks ja alade veerežiimi oluliselt mõjutavaks. Kraavid on valdavalt kaevatud suhteliselt hiljuti, hästi säilinud ja toimivad. Kraavitus ilmub kaartidele ajavahemikus pärast II Maailmasõda ja enne 1980ndate lõppu. Vaid esimesed paar suuremat kraavi on toodud kaheverstasel kaardil ehk olemasolevate jõgede pikendusena kaevatud enne 1920ndaid. Lõiguti on väiksemad, turbasse- või rasketehnika kasutuselevõtu eelselt kaevatud kuivenduskraavid küll ka osaliselt täis settinud ja kinni kasvanud ning omavad pigem lokaalset kuivendavat mõju. Selliseid kraave leidub siiski pigem vähe, peamiselt Potsepa tööala põhjapoolsel kolmandikul (loode-kagusuunaline kraavitus, nähtav üksnes reljeefikaardil). Need tunduvad olevat labidaga kaevatud ja ajaliselt varem, kui ülejäänud kraavitus, mis on ilmselgelt kaevatud kasutades rasketehnikat. Potsepa tööala põhjaosa madala ja kitsa kraavituse osas, mis tundub olevat labidatega kaevatud, puudub selgus, millal see täpselt kaevati. Tehnikaga kaevatud kraavitus tundub olevat kaevatud suhteliselt lühikese aja vältel mingi suurema maaparandusprojekti raames ja on võrdlemisi ühetaoline. Kuna valdav osa kraave on kaevatud mineraalpinnasesse, siis on enamusel kraavidel ühel kaldal kõrge kraavivall. Kraavivallid varieeruvad kinnikasvamise astme poolest. Osad kraavivallid on rohkem kinni kasvanud, valdavalt kuuse või lepaga. Paljudel kraavivallidel leidub ohtralt saaresurma tõttu ümber kukkunud saari ja kohati ka üraski tõttu hukkunud ja maha varisenud kuuski. Mõnede kraavide puhul on vallil kulgev siht aga värskelt puhtaks raiutud või pideva kasutuse tõttu avatuna säilinud. Osad kraavisängid on soodsate niiskustingimuste ja mullaviljakuse tõttu ka üsna tugevasti musta lepaga kinni kasvanud. Selliste kraavide sulgemine eeldab eelnevat raiet. Vastasel juhul jääksid kraavisängi täitmise korral puud tüvepidi sügavalt pinnasesse või liigniisketesse tingimustesse ja hukkuksid suure tõenäosusega nagunii. Tööalasid ümbritseb ja kohati ka läbib küllalt tihe metsateede võrgustik, mida kasutatakse peamiselt ümbruskonna metsade majandamiseks. Seetõttu jääb lisaks tööalade servakraavidele tulevikus sulgemata ka üksjagu teede servades kulgevaid kraave. Teedega piirnevad kraavid on vajalikud teede seisukorra säilimise tagamiseks ja neid sulgeda ei saa. Riigi hallatavaid eesvoolusid tööaladele ei ulatu, u 10 m pikkuselt kattub tööalaga üks maaparandussüsteemi eesvool (vt lk 7). 4 Joonis 3. Lindi soo tööala omandivorm, kraavitus ja kaitsestaatus. 5 Joonis 4. Potsepa tööala omandivorm, kraavitus ja kaitsestaatus. 6 Tabel 1. Taastamisaladel paiknevad maaüksused Jrk Katastriüksuse nimi Tunnus Asustusüksus Maaomand Tööala tööobjektil Vöönd nr Kaitseminis- Metsa SKV 1 Audru metskond 52 62401:001:2178 Kõima küla teerium Metsa SKV; Potsepa SKV; 2 Lindi looduskaitseala 4 15905:004:0617 Kõima küla RMK Kõima SKV Potsepa SKV; Lindi SKV; Kõima SKV; 3 Audru metskond 100 82603:004:0187 Kõpu küla RMK Lindi PV Kõima SKV 4 Lindi looduskaitseala 5 15905:004:0476 Lindi küla RMK Kõima SKV 5 Lindi looduskaitseala 3 15905:004:1019 Lindi küla RMK Kõima SKV 6 Piiri 15905:004:0514 Lindi küla RMK Potsepa SKV 7 Audru metskond 178 15905:004:1045 Kõima küla RMK Potsepa SKV 8 Audru metskond 21 82603:002:0210 Seliste küla RMK Lindi raba PV; 9 Audru metskond 101 82603:004:0188 Kõpu küla RMK Lindi raba SKV Lindi SKV 10 Audru metskond 66 15905:004:0090 Lindi küla RMK Lindi SKV 11 Uuehansu 15905:004:0008 Lindi küla RMK Lindi SKV 12 Audru metskond 68 15905:004:0257 Lindi küla RMK Lindi SKV 13 Audru metskond 124 15905:004:0671 Lindi küla RMK Lindi SKV 14 Lindi looduskaitseala 2 15905:004:1044 Lindi küla RMK Lindi raba SKV 15 Käära 15905:004:0242 Lindi küla Eramaa c) Ülevaade likvideeritavatest maaparandussüsteemidest, eesvooludest ja muust infrastruktuurist Ühtegi riigi poolt hallatavat eesvoolu kavandatavatel tööaladel ei paikne (Joonis 5). Lindi soo tööala põhjapiirile ulatub riigi poolt hallatav eesvool Lindi oja (MPS kood 6112170020000/001), aga tööalale see ei ulatu ja tööalal olevate kraavide sulgemine eesvoolu toimimist suure tõenäosusega ka ei mõjuta. Läänepoolsete tööalade keskmise lahustüki idapiirile ulatub maaparandussüsteemi eesvool Potsepa (PÜ-79) (MPS kood 6112170020120/00), millest u 10 m pikkune lõik jääb ka kavatsuses käsitletavale tööalale. Seetõttu on otstarbekas kavatsus ja hilisem ehitusprojekt kooskõlastada Maa- ja ruumiameti vastava struktuuriüksusega. Teedevõrk on kavandatavate tööalade ümbruses tihe, läbides ka paari tööala osa. Läänepoolsete tööalade keskmise lahustüki põhjapiiril kulgeb Kõima-Seliste riigi kõrvalmaantee (nr 19107). Sama lahustükki läänepiiril on Karuga-Kõpu tee (nr 1590705) ja idapiiril Potsepa-Kõpu tee (nr 1590706), mis läbib ka selle tööala idaosa. Läänepoolsete tööalade lõunapoolseima lahustüki põhjapiiril on Männikoja-Taltsi tee (nr 8260730) ja idaosa läbib Karuga-Kõpu tee (nr 1590705). Potsepa tööala loode-läänepiiril kulgeb Potsepa-Kõpu tee (nr 1590706), aga see jääb tööalast mõnevõrra kaugemale ja paikneb looduses tööalast oluliselt kõrgemal maastikul. Lindi soo 7 põhjapiiril kulgeb Taltsi-Lindi tee (nr 8260714) ning samale tööalale ulatub lääne poolt Taltsi vahtkonna tee (8260709). Kõik registrisse kantud teed on heas seisus kruusateed, mida kasutatakse peamiselt piirkonna metsade majandamisel ja juurdepääsuks piirkonna hajaasustuse majapidamistele. Kraavide sulgemistööde järgselt peab teede seisund ja kasutatavus säilima, mistõttu teekraavide sulgemine tööaladel ei ole realistlik. Tööalade kraavidel paikneb mitmeid truupe, millest enamus jäävad SKVde suletavatele kraavidele. Need on valdavalt valatud betoonrõngastest truubid diameetritega 0,7-1,0 m. Nii mõnigi neist on tänaseks kinni settinud või välja uhutud, kuna SKVde truupe hooldatud ei ole. Truupide olemasolu tagab parema ligipääsu tulevaste kraavisulgemise tööde raames. Projekteerimise käigus on mõistlik kaalutleda, kas amortiseerunud ja lagunenud truubid suletavatele kraavidele jätta või välja kaevata ja utiliseerida. Tööalade servakraavides, mida ei suleta, paiknevate toimivate truupide säilimine peab kindlasti olema tagatud ka tulevikus. RMK külastuskorraldusobjekte kavandatavatele tööaladele ei jää. 8 Joonis 5. Taastamisala taristu ja kraavivõrk. 9  d) Taastamisala ja selle valgala vee akumulatsioonimudel, mis tugineb Maa-ameti LIDAR andmetele Vee akumulatsioonimudelitelt (Joonised 6-9) on näha, et kraavitusega on veed tööaladel reeglina juhitud lühemat teed pidi nendes suundades, kuhu see ka looduslikku reljeefi järgides üldjoontes liiguks. Valgalasid kardinaalselt reeglina ümber kujundatud pigem ei ole. Leidub ka mõningaid erandeid nagu Potsepa tööala kirdeosa, kus vesi kraavituse puudumisel liiguks ida suunas, aga kraavidega on see esmalt suunatud lõunasse ja seejärel itta. Läänepoolsete tööalade kõige lõunapoolsema lahustüki puhul liiguks vesi pigem lõuna poole, aga kraavitusega on see suunatud itta. Kraavitamisel on üldiselt siiski järgitud maapinna kaldeid ja looduslikke vee liikumise suundasid. Küll aga on kraavitamisega muudetud oluliselt tööalade mulla veerežiimi ning selle tulemusena mõjutatud ka taimkatte koosseisu ja levikut. Kõikidel tööaladel juhitakse praeguse kraavivõrgu tingimustes vesi kiiresti mööda kraave eesvooludesse ära, muutes vee jaotumist aladel ja lühendades viibeaega võrreldes looduslike tingimustega. Seda eriti intensiivsemalt kraavitatud tööaladel nagu läänepoolsetest keskmine tööala lahustükk, Lindi soo tööala idaosa ja Potsepa tööala. Kõikidel tööaladel on kraavitus tihe, kraavid sügavad ja toimivad. Vete viibeaega märgalakooslustes ja niisketes metsaelupaigatüüpides on kraavitamisega seega oluliselt lühendatud, mis jätkuvalt kahjustab nende koosluste seisundit ja soodustab raba servaalade ja madalsookoosluste kinnikasvamist ning kõdusoo teket. Sageli on rabad ja madalsood ära kraavitatud sadakond ja isegi rohkem aastat tagasi, kui masinatööd veel ei tuntud ning kraavitus on seetõttu tänaseks valdavalt amortiseerunud. Sellisel juhul võib arutleda, kas nii vanadel ja kinnikasvanud kraavidel üldse mingi kuivendav mõju veel on ning ehk tasuks lihtsalt paarkümmend aastat oodata kuniks loodus ise kraavid lõplikult sulgeb. Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide puhul sellist arutelu ja argumentatsiooni tekkida pigem ei saa, sest kraavivõrk on rajatud valdavalt pärast II Maailmasõda ehk suhteliselt hiljuti. Kõikide tööalade (v.a. Potsepa tööala põhjapoolsel kolmandiku loode-kagusuunaline kitsas ja madal kraavitus) puhul on kraavitamisel kasutatud eelkõige masinaid, mistõttu kogujakraavid on hästi säilinud ja funktsioneerivad ka kuivemal aastaajal. Kitsaid ja madalaid kraaviharusid, millel on pigem lokaalne mõju kraavi vahetule ümbrusele ja mille puhul võiks eeldada, et need on kaevatud käsitsi leidub üksikuid. Viimaste puhul peab projekteerimisel analüüsima, kas ligipääsude raiumisega kaasnev häiring kaalub kraavi plommimisest saadava kasu üles iseäranis, kui tööalal on ka muidu väärtusi nagu näiteks metsaelupaigad ja kaitstavate liikide kasvukohad. Ka peab projekteerimise käigus pöörama suurt tähelepanu kraavide sulgemisega kaasnevale võimalikule mõjule teedevõrgule ja piiranguvööndi metsale. Tööalasid ümbritseb ja läbib tihe metsateede ja neid teenindavate kraavide võrgustik, mille funktsionaalsus peab tulevikus säilima. Lindi tööalal lääneosa on piiranguvööndi kaitsekorraga ja pea poole pindala ulatuses null-elupaik. Ebasoodsamas julgeoleku- või majanduskeskkonnas võidakse selliseid metsaalasid uuesti intensiivselt majandama hakata. Lindi tööala piiranguvööndiga kattuva osa on omapärase ruumikujuga, siis on seal palju on tööala välispiiiridele jäävaid kraave, mida nagunii ei suleta. Seetõttu on seal potentsiaalselt suletavate kraavide hulk kaardil tooduga võrreldes nagunii oluliselt väiksem. Projekteerimise käigus tuleb hinnata, milline on kraavide sulgemisega kaasnev mõju piiranguvööndi metsale üritades vältida laiaulatuslikke metsakahjustusi. 10 Joonis 6. Vee akumulatsioon Lindi kahel läänepoolsel tööala lahustükil kolmest (põhjapoolne ja keskmine lahustükk) hüdroloogiliste voolukanalite võrgustikuga. Vee liikumissund on lõuna-kagu poole. 11 Joonis 7. Vee akumulatsioon Lindi läänepoolsete tööalade lõunapoolseimal lahustükil. Vee liikumissund on lõunasse. 12 Joonis 8. Vee akumulatsioon Potsepa tööalal. Vee liikumissund on ida-kagu suunas. 13 Joonis 9. Vee akumulatsioon Lindi soo tööalal. Vee liikumissund piiranguvööndis on põhja suunas. Sihtkaitsevööndis liigub vesi kirdesse. e) Eelhinnang, kuidas kraavide sulgemine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi Kuivendamise tulemusena on kavatsuses käsitletavatel tööalade ja nende lähiümbruses muudetud mulla veerežiimi, mullaarenguprotsesse ning selle tulemusena ka taimkatte koosseisu ja levikut. Maaparanduslikel eesmärkidel on halvendatud sookoosluste ning soostuvate- ja soometsade looduslikku hüdroloogilist režiimi ja seisundit. Soostuvad- ja soometsad on kohati asendunud poolkuivendatud kuni tugeva kuivendusega kõdusoometsadega, madalsoo kasvanud kinni lehtpuistuga. Kraavitusest mõjutatud raba- ja soo aladel toimub kuivendamisest tingitud turbalasundi lagunemine, millega kaasneb suurenenud kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri. Arvestades piirkonna maapinna tasast reljeefi, siis kraavide sulgemine suuri valgalasid oluliselt pigem ei muudaks. Taastamisalade eesvooludes muutub vooluhulkade karakteristika, väheneb suurvee vooluhulk ning kerkib veeseis madalveeperioodidel. Konkreetsete veerežiimi taastamistegevuste (rajatavate paisude asukohad, mõõdud, paiknemine, arv, taastamistööde teostamiseks vajalikud raied, töödeks sobilik ajavahemik, masinapark jne) väljatöötamisel arvestatakse alal esinevate väärtuste ja maaomandi kuuluvusega, seades tööde teostamisele ajalisi piiranguid ja kaaludes alternatiivseid lahendusi. Detailsem mõju väärtustele esitatakse taastamistööde ehitusprojektis, kui on teada täpsemad tegevused, lahendused ja nendega 14 kaasnevate mõjude ulatused. Taastamistööde ehitusprojekt kooskõlastatakse kõigi asjasse puutuvate ametkondadega ja saadetakse infoks kohalikule omavalitsusele ning vajadusel eraldi ka võimalikele teistele huvigruppidele. Mõju riigi- ja eramaadele Kavandataval veerežiimi taastamisalal on üksnes üks eramaa ja üks Kaitseministeeriumile kuuluv kinnistu. Ülejäänud 13 tööaladele osaliselt või tervenisti jäävat kinnistut on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad (Tabel 1). Eramaa jääb Lindi soo tööala kirdenurka. Eramaal paiknev kraavitus on kas tööala servakraavitus, mida ei sulgeta või paar väiksemat suurveeperioodil toimivat kraavi. Kui projekteerimise käigus ilmneb kraavide sulgemisega kaasnev arvestatav mõju eramaale, on võimalik tööd ilmselt kavandada ka nii, et kraavituse sulgemisega eramaal ei tegeleta. Kuna eramaa on tööala servas, siis eramaakraavide sulgemine või mittesulgemine tööde üldist kulgu ja tõhusust oluliselt ei mõjutaks. Sama kehtib üldjoontes ka Kaitseministeeriumile kuuluva maatüki kohta. Sellel asuv kraavitus paikneb samuti kavandatava tööala välisnurgas, on suhteliselt lühike ja eraldatud, kuigi toimiv. Eramaad ja Kaitseministeeriumile kuuluvat maad mõjutavate tööde teostamiseks igal juhul vajalik maaomanike nõusolek. Töid kavandades tuleb arvesse võtta, et kavandatavate tööalade kraavitus on rajatud suhteliselt hiljaaegu, hinnanguliselt 50-70 aastat tagasi. Enamusel tööaladest on kraavid kaevatud kasutades masinaid, kraavitus on reeglina hästi säilinud ja mõjutab tõenäoliselt kraavitatud ala veerežiimi oluliselt ka madalveeperioodil. Kraavidel on reeglina kõrged ja laiad, ümbritsevas maastikus tugevasti eristuvad kraavivallid, mis tuleks pigem täies ulatuses kraavidesse tagasi tõsta. Lõiguti eeldab mullete kraavidesse tagasipanek eelnevat raiet, sest kraavivallid on osaliselt puistuga kinni kasvanud (Lindi soo tööala SKV lääneosas kuusega, mujal ka lehtpuudega). Ka on kraavisängides lõiguti hakanud kasvama puud. Seda eriti kitsamate, mineraalpinnasesse kaevatud kraavide puhul (nt Lindi läänepoolsetel tööaladel). Sealgi on otstarbekas enne mullete kraavidesse tagasitõstmist raiuda kraavidesse kasvanud lepad, sest vastasel juhul need tõenäoliselt hukkuvad, kui puude tüved jäävad meetri-pooleteise sügavuselt pinnasesse. Üldiselt on kraavivallid siiski üsna avatuna säilinud, osasid neist on ka regulaarselt puhastatud ja need tagavad hea ligipääsu tööalade kraavivõrgule küllalt tagasihoidliku trassiraiemahu juures. Riigimaade puhul tuleks mõjudele suuremat tähelepanu pöörata Lindi soo tööala piiranguvööndi kraavide sulgemise kavandamisel ning nendes piirkondades, kus kavatsuses käsitletavat tööala läbivad teed. Piiranguvöönd ei ole umbes poole pinna ulatuses metsaelupaik ja teede ning teeservakraavide funktsionaalsus peab säilima ka pärast kaitseala kraavituse sulgemise töid. Valdavalt pole kavandatavate tööde puhul ette näha, et paisude rajamine kaitseala ümbritseva maastiku valgalasid oluliselt muudaks. Reljeefist tulenevalt avaldub kraavide sulgemise mõju eelkõige taastamisala piires ja eeskätt madalamates sookooslustes ning raba servade metsaelupaigatüüpides. Mõju avaldub eeldatavalt eelkõige sihtkaitsevööndi ulatuses, kus majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud ja valdavalt riigimaadel. Eramaa hõlmamine kavandamise faasis tuleneb kaitsekorralduskavast ja on vajalik tervikliku kraavivõrgu seisundi ja voolusuundade uurimiseks. Projekteerimisel tagatakse, et kraavide sulgemise mõju ei ulatuks eramaale, kui selleks puudub eraomaniku nõusolek. 15 Mõju teedele Teedevõrk on kavandatavate tööalade ümbruses tihe, läbides ka paari tööala osa (vt. pt. C, lk 7; Joonis 5). Kõik registrisse kantud teed on heas seisus kruusateed, mida kasutatakse peamiselt piirkonna metsade majandamisel ja juurdepääsuks piirkonna hajaasustuse majapidamistele. Kraavide sulgemistööde järgselt peab teede seisund ja kasutatavus säilima, mistõttu pole ka teeservakraavide sulgemine tööaladel realistlik. Samuti tuleb projekteerimise käigus panna tähele, et ei suletaks teeservakraavide eesvoolusid, mis paratamatult tõstaks veetaset ka teeäärsetes kraavides. Kõik tööaladega piirnevad või neid läbivad teed on rajatud ümbritsevast maastikust kõrgemale tõstetud teetammile või ümbritsevast maapinnast kõrgemale looduslikule seljandikule, mistõttu kraavide sulgemisest tulenevat olulist negatiivset mõju teele ei ole otseselt ette näha, kui arvestatakse eelpool kirjeldatud kitsendustega. Tööalade kraavidel paikneb mitmeid truupe, millest enamus jäävad SKVde suletavatele kraavidele. Need on valdavalt nõukaaegsed valatud betoonrõngastest truubid diameetritega 0,7- 1,0 m. Nii mõnigi neist on tänaseks kinni settinud või muldest välja uhutud, kuna SKVde truupe tõenäoliselt peale kaitseala loomist hooldatud ei ole. Samas tagab truupide olemasolu parema ligipääsu tulevaste kraavisulgemise tööde raames ning nendega tuleb projekteerimisel arvestada, et hoida kokku ajutiste ülepääsude rajamise kuludelt. Mõju maaparandussüsteemidele Ühtegi riigi poolt hallatavat eesvoolu kavandatavatel tööaladel ei paikne (Joonis 5). Lindi soo tööala põhjapiirile ulatub riigi poolt hallatav eesvool Lindi oja (MPS kood 6112170020000/001), aga tööalale see ei ulatu ja tööalal olevate kraavide sulgemine eesvoolu toimimist suure tõenäosusega negatiivselt ka ei mõjuta. Läänepoolsete tööalade keskmise lahustüki idapiirile ulatub maaparandussüsteemi eesvool Potsepa (PÜ-79) (MPS kood 6112170020120/00), millest u 10-12m pikkune lõik jääb ka kavatsuses käsitletavale tööalale. Kraavide sulgemisega tööalal ühtlustatakse eeldatavasti veevooluhulkasid ajas, mis maaparandussüsteemi jõuavad – sademete/veterohke perioodi vooluhulkade tipud peaksid pärast kraavide sulgemist tasanduma ja vooluhulgad hajuma pikema aja peale. Seetõttu võib maaparandussüsteemi eesvoolu tõhusus tööalast allavoolu isegi tõusta ja mõju kaitsealalast väljapoole jäävatele põllumajandus- ning metsamaadele suureneda. Potsepa (PÜ-79) ruumilise kattuvuse tõttu kavatsuses käsitletava tööalaga on otstarbekas kavatsus ja hilisem ehitusprojekt (juhul, kui MARU vastavat soovi avaldab) kooskõlastada Maa- ja ruumiameti vastava struktuuriüksusega. Seos LKA kaitse-eesmärkidega Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt (https://www.riigiteataja.ee/akt/117092019005) on Lindi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsaökosüsteemi loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka, kaljukotka, laanerähni, kauni kuldkinga ja väikese käopõlle ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. 16 Kõima sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste loodusliku seisundi taastamine ja säilitamine ning kaitsealuste liikide merikotka ja väike-konnakotka ning nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Potsepa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja soodsa seisundi säilimise tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kahjustatud elupaikades nende looduslikkuse taastamine. Kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Kaitstavad liigid on harilik jugapuu, harilik kopsusamblik, laanepüü, händkakk ja värbkakk. Lindi raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on soo- ja metsakoosluste kaitse ja taastamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited, huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitstavad liigid on sarvikpütt, õõnetuvi ja suur-rabakiil. Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade laane-, salu- ja soovikumetsade ning neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisuse säilitamine ja taastamine. Kaitse-eeskirja kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on Lindi soostiku ja sooservametsade elupaikade loodusliku veerežiimi säilitamine ning elustiku mitmekesisuse kaitse. Lindi loodusala oluliseks väärtuseks on niisked elupaigad. Kehtiva Lindi loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 (KKK) (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-381633718) kohaselt on kaitsealal kuivenduskraavide rajamisega kaasnenud veerežiimi muutmine negatiivselt mõjutamas mitmeid elupaikasid: huumustoitelisi järvi ja järvikuid (3160), rabasid (7110*), siirde- ja õõtsiksoid (7140), liigirikkaid madalsoid (7230), vanu loodusmetsi (9010*), vanu laialehiseid metsi (9020*), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Kuivendamise toimel veetase pinnases alaneb ja algab turba lagunemine, mis toob kaasa muutused ka taimkattes. Kui kuivendus kestab pikka aega ja turbakiht mineraliseerub, siis ka kuivenduse mõju lakkades ei taastu endine olukord. Kuna kuivendus on olulisimaks soo- ja metsakooslusi mõjutavaks teguriks, on kraavitusest negatiivselt mõjutatud elupaikade seisundi parandamiseks KKK kohaselt vajalik loodusliku veerežiimi taastamine kuivenduskraavide sulgemisega. KKKga nähakse kuivenduskraavide sulgemise üldpõhimõtted ette järgmiselt: Eelistada tuleb kraavide lausalist sulgemist olemasolevate kraavimullete abil. Lausaline sulgemine on sobivaim, kuna tammide rajamise võivad tekkida üleujutatavad alad. Kraavimullete kättesaamiseks ning masinatega liikumise võimaldamiseks tuleb kraavid puhastada võsast ning eemaldada mullete poolsest kraaviservast töid takistavad puud. Kohtades, kus kraavide mullet ei ole säilinud piisaval määral (nt materjali lagunemise tõttu), võib kraave sulgeda lõiguti (pinnasepaisud). Suletava lõigu pikkus peab olema vähemalt 10-20 m ning suletavate lõikude vaheline kõrguste kasv kõige enam 20-30 cm. 17 Veerežiimi taastamist vajavad alad on antud kehtivas kaitsekorralduskavas ja valdavalt on need võetud ka käesolevas kraavide sulgemise kavatsuses tööde kavandamisel aluseks. KKKs tooduga võrreldes on käesolevas kavatsuses vähendatud Lindi soo tööala lääneserva suletavat kraavitust kõige läänepoolsema servakraavi võrra (sulgemine mõjutaks kaitsealast väljapoole jäävate maade veerežiimi). Võrreldes KKKga lisandus välitööde käigus üks kaheharuline kraav kaitseala kõige loodepoolsemal lahustükil, Kaitseministeeriumile kuuluval maal. Kaitsealuste liikide leiukohad: Tööaladele jäävad EELIS andmetel (17.04.2025 seisuga) järgmised kaitsealuste liikide elupaigad ja/või levikualad:  I kaitsekategooria loomaliigid kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väike-konnakotkas (Clanga pomarine) ja must-toonekurg (Ciconia nigra);  I kaitsekategooria taimeliik virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum);  II kaitsekategooria loomaliik laanerähn (Picoides tridactylus);  II kaitsekategooria taimeliigid harilik jugapuu (Taxus baccata), mets-aruhein (Festuca altissima), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja väike käopõll (Neottia cordata);  III kaitsekategooria loomaliigid värbkakk (Glaucidium passerinum), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (T. totanus), musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), laanepüü (Tetrastes bonasia), teder (Lyrurus tetrix ), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rüüt (Pluvialis apricaria), punaselg-õgija (Lanius collurio), händkakk (Strix uralensis), väike kirjurähn (Dryobates minor), lõopistrik (Falco subbuteo ) ja hallpea-rähn (Picus canus);  III kaitsekategooria taimeliigid sulgjas õhik (Neckera pennata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik ungrukold (Huperzia selago), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis) ja harilik valvik (Leucobryum glaucum);  III kaitsekategooria harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria). Inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid Kaitsekorralduskava kohaselt on Lindi loodusalal teostatud järgmised elupaigatüüpide inventuurid: 2001. aastal Eesti Natura 2000 võrgustiku raames, 2010. aastal Eestimaa Looduse Fondi poolt ning rabasid inventeeritud aastatel 2013-2015 Keskkonnaameti poolt. 1996. aastal on teostatud Lindi soo väikesoode haudelinnustiku inventuur. Lisaks on kogunenud informatsiooni liikide kohta elupaikade inventuuri käigus, kuid eraldi liikide inventuuri (va haudelinnustik) ei ole kaitsealal KKK koostamise eelsel ajal teostatud. Must-toonekure, kaljukotka, merikotka ja väike- konnakotka osas teostatakse ala riiklikku seiret programmi „Eluslooduse ja mitmekesisuse seire“ allprogrammi „Kotkad ja must-toonekurg“ raames. Taastamisalale jäävad EELIS andmetel (17.04.2025 seisuga) järgmised loodusdirektiivi elupaigatüübid: vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), rabad (7110*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). 18 Mõju kaitsealuste liikide elupaikadele ja loodusdirektiivi elupaigatüüpidele Lähtuvalt Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kehtivast kaitsekorralduskavast ning kaitseala kaitse-eesmärkidest, on veerežiimi taastamisel valdavalt kas positiivne või neutraalne mõju kaitse- eesmärkidele ja väärtustele. Veerežiimi taastamisega luuakse eeldused sookoosluste ja märgade metsade seisundi säilimiseks ja paranemiseks. Seeläbi säilib pikas perspektiivis ka kaitsealuste liikide soodne seisund nende elupaikade seisundi kvaliteedi paranemise või degradeerumise peatumise tõttu. Taastamisalale jäävatele liikidele avaldub üldjuhul ajutine negatiivne mõju tööde teostamisest tingitud lühiajalise häiringu näol tööde teostamise ajal, kui alal on masinamüra, rohkem liikumist ning teostatakse raiet ja paisude ehitamist või kraavide täitmist. Nõrk või mõõdukas ajutine negatiivne mõju võib tuleneda ka veerežiimi muutusest, kuid pikas perspektiivis läbi elupaikade kvaliteedi tõusu avaldub nendega seotud liikidele siiski positiivne mõju. Taastamisala lähiümbrusesse jäävatele liikidele ei esine negatiivset mõju, juhul kui taastamisala ja liigi esinemisala vahele jääb loodusliku kooslusega puhverala, kus töid ei teostata. Veerežiimi taastamisel on eelkõige sookooslustele ja märgade metsade elupaigatüüpidele positiivne mõju, kuna selle tulemusel kiirendatakse kooslusele omase veerežiimi taastumist ja hoitakse ära avatud või poolavatud sookoosluste edasine metsastumine. Positiivselt enim mõjutavad veerežiimi taastamistööd ja veetaseme tõus eeldatavalt lokaalselt soo- ja märgi metsakooslusi nendes kohtades, kus veerežiim on kraavituse tõttu kõige rohkem rikutud ehk pea kõikidel tööala osadel. Valdavalt on kraavitus tööaladel funktsioneeriv või vähesel määral kinni kasvanud, mistõttu nendes kraavilõikudes on otstarbekas ka taastamistöid ette näha. Mõju metsakooslustele nagu vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad on tõenäoliselt väiksem ja avaldub peamiselt läbi selle, et taastamistööd panustavad kooslustele omase veerežiimi säilimisse vähendades nendega piirnevatel aladel kuivenduse mõju. Suletavatel kraavidel paisutusele lähemal asuvad puistud tõenäoliselt mõnevõrra hõrenevad nii trassiraie kui veetaseme tõusmise tõttu ning nende ilme muutub looduslikumaks. Kuivemate kasvukohatüüpide elupaikadele veerežiimi taastamistööde mõju tõenäoliselt puudub, kuna veetaseme tõstmisega kaasnev mõju nendeni ei ulatu. Mõju vääriselupaikadele Tööaladele jääb 38 metsa vääriselupaika (VEP). Vääriselupaiku leidub praktiliselt kõikidel tööala osadel, suurematel rohkem (vt Joonis 1). Kraavide sulgemistööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et VEPis olulisel määral ei raiutaks ega olemasolevat lamapuitu ei kahjustataks. VEPide paiknemisega tuleb projekteerimisel arvestada ja trassiraiete kavandamisel planeerides raiutavad trassid võimalusel VEPidest väljapoole. Alternatiivina kavandada muid leevendavaid meetmeid nagu väikesegabariidilise tehnika kasutamine taastamistöödel nendes lõikudes, kust VEPidest on vaja tehnikaga läbi liikuda. Ka tuleks jälgida, et VEPe kraavide sulgemise tulemusena ulatuslikult üle ei ujutataks, et vältida negatiivset mõju vääriselupaikade seisundile. 19 Mõju muudele väärtustele Teadaolevaid kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega looduslikke pühapaiku kavatsuses käsitletud tööaladele ei jää ja kavandatavad tööd neid ka ei mõjuta. Kõige edelapoolse tööala lahustüki põhjapiiril kulgeb pärandkultuuriobjekt Kotkapesa siht-tee (nr 314371), kuid see on tänaseks täiesti tavaline kruusakatega metsatee ning selle kahjustumist kaitseala veerežiimi taastamistööde tulemusena on raske ette näha. f) Sookoosluste taastumiseks vajalikud raietööd Tulenevalt kaitseala metsade bioloogilisest mitmekesisusest, ei planeerita alale valdavalt peale kraavimuldeid järgiva tehnika liikumiskoridoride ja kraavisängidesse kasvanud leppade minimaalses mahus raiete teisi kujundusraieid. Raiete minimeerimine on vajalik, et vähendada taastamistöödest tekkivaid pikaajalisi negatiivseid mõjusid. Eelistatult liigutakse ja tegutsetakse maastikul siiski nii, et puid raiuma ei peaks, kui tööde maht võimaldab kasutada väiketehnikat. I RMK metsaparandusosakonna seisukoht kraavide sulgemise kavatsusele Margus Reimann: Kinnitan II RMK Edela regiooni seisukoht kraavide sulgemise kavatsusele III Keskkonnaameti seisukoht kraavide sulgemise kavatsusele Tutvunud kavatsuse sisuga, kiidame selle üldplaanis heaks. Peame oluliseks, et projektiga koos esitatakse mõju analüüs kaitsealal olevatele väärtustele, kuna kraavide sulgemine ei pruugi anda positiivset efekti mitte kõikidele liikidele, kes tööalale või selle mõjualasse jäävad. Näiteks olete kavatsuses lk 1 kirjutanud, et taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on aidata kaasa mu hulgas I kaitsekategooria virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) kasvukoha kvaliteedi säilimisele. Liigi kaitse tegevuskava kirjeldab, et Lindi looduskaitseala kaitse-eesmärgi saavutamiseks on vajalik soo- ja metsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine, ehk alal on lubatud kraavide sulgemine ning olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Kehtiv kaitsekord on piisav eeldusel, et virgiinia võtmeheina kasvukohaga piirneval alal ei muudeta veerežiimi. Veerežiimi muutus toob kaasa keskkonnatingimuste muutuse, mis võib mõjuda negatiivselt virgiinia võtmeheinale. Virgiinia võtmeheina kasvukohaga piirneval alal on vajalik vältida kraavide sulgemist ning olemasolevate hooldamist. Veerežiimi taastamine võtmeheinte kasvukohtade piirkonnas on mõeldav eelkõige kopratammide lammutamisena või mõne truubi puhastamisena, et vältida kasvukohaks oleva ala soostumist. Kraavide sulgemise läbi hävib liigi kasvukoht, mistõttu tuleb seda vältida. 20 Kaitsealal on ka liikumispiirangutega alasid, mistõttu tuleb tööde planeerimisel, sh projekti koostamiseks vajalike välitööde tegemisel sellega arvestada. Arvestades kõiki teadaolevaid kaitsealuseid linnuliike, kes Lindi looduskaitsealal pesitsevad, on sobilik aeg veerežiimi taastamistöödeks 1. august kuni 14. veebruar, kuid see aeg võib eri tööaladel mõningal määral varieeruda. IV Pärnu linna seisukoht kraavide sulgemise kavatsusele Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse dokumendi osas ei ole meil vastuväiteid. Kindlasti soovime kaasatust ja informatsiooni edasiste tegevuste osas. V Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna seisukoht kraavide sulgemise kavatsusele Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond ei oma vastuväiteid kavandatava tegevuse osas. Kavandatavad tööd ei tohi kahjustada taastamisalaga piirnevate (väljaspool taastamisala asuvate) maaparandussüsteemide toimimisvõimet. Kraavide sulgemistööde järgselt peab alaga piirnevate ja seda läbivate teede seisund ja kasutatavus säilima. Projekt esitada Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks. 21  Bert Holm Teie 24.04.2025 Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Meie 16.05.2025 nr 7-9/25/8425-2 Seisukoht Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsusele Austatud Bert Holm Olete edastanud kooskõlastamiseks Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse. Kavandatava kraavide sulgemise eesmärgiks on eelduste loomine kaitsealuste märgade metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade veerežiimi seisundi looduslikumaks muutmiseks. Taastamistööde kaugem eesmärk on loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumine läbi vee viibeaja pikendamise taastamisaladel. Lindi loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026 kohaselt on kaitsealal kuivenduskraavide rajamisega kaasnenud veerežiimi muutmine negatiivselt mõjutamas mitmeid elupaikasid: huumustoitelisi järvi ja järvikuid (3160), rabasid (7110*), siirde- ja õõtsiksoid (7140), liigirikkaid madalsoid (7230), vanu loodusmetsi (9010*), vanu laialehiseid metsi (9020*), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*). Lindi looduskaitseala oluliseks väärtuseks on niisked elupaigad ning kavandatu on vajalik kaitsekorralduslik tegevus. Tutvunud kavatsuse sisuga, kiidame selle üldplaanis heaks. Peame oluliseks, et projektiga koos esitatakse mõju analüüs kaitsealal olevatele väärtustele, kuna kraavide sulgemine ei pruugi anda positiivset efekti mitte kõikidele liikidele, kes tööalale või selle mõjualasse jäävad. Näiteks olete kavatsuses lk 1 kirjutanud, et taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on aidata kaasa mu hulgas I kaitsekategooria virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) kasvukoha kvaliteedi säilimisele. Liigi kaitse tegevuskava kirjeldab, et Lindi looduskaitseala kaitse- eesmärgi saavutamiseks on vajalik soo- ja metsakoosluste loodusliku veerežiimi taastamine, ehk alal on lubatud kraavide sulgemine ning olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Kehtiv kaitsekord on piisav eeldusel, et virgiinia võtmeheina kasvukohaga piirneval alal ei muudeta veerežiimi. Veerežiimi muutus toob kaasa keskkonnatingimuste muutuse, mis võib mõjuda negatiivselt virgiinia võtmeheinale. Virgiinia võtmeheina kasvukohaga piirneval alal on vajalik vältida kraavide sulgemist ning olemasolevate hooldamist. Veerežiimi taastamine võtmeheinte kasvukohtade piirkonnas on mõeldav eelkõige kopratammide lammutamisena või mõne truubi puhastamisena, et vältida kasvukohaks oleva ala soostumist. Kraavide sulgemise läbi hävib liigi kasvukoht, mistõttu tuleb seda vältida. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kaitsealal on ka liikumispiirangutega alasid, mistõttu tuleb tööde planeerimisel, sh projekti koostamiseks vajalike välitööde tegemisel sellega arvestada. Arvestades kõiki teadaolevaid kaitsealuseid linnuliike, kes Lindi looduskaitsealal pesitsevad, on sobilik aeg veerežiimi taastamistöödeks 1. august kuni 14. veebruar, kuid see aeg võib eri tööaladel mõningal määral varieeruda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kesküla juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Liis Sinijärv 5306 4783 [email protected] Liisu Aulik 5692 4060 [email protected] 2 (2) DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Seisukoht Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsusele.pdf 154 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 MEELI KESKÜLA 47807140296 16.05.2025 13:27:57 +03:0 0 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 79:af:9b:16:d5:f6:40:25:63:9c:1b:f4:32:c6:ac:88 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 4F 14 F3 E9 32 2F CE 12 35 89 4B 90 CE 5D 2C CB 53 2D 05 E4 DF A4 8 1 F9 E0 4E 3A 70 27 42 56 D4 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  Bert Holm Teie 24.04.2025 Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Meie 16.05.2025 nr 13.2-1/25/6913-2 Arvamuse avaldamine Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse kohta Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab tegevusi märgade metsaelupaigatüüpide ning märgalaelupaikade veerežiimi seisundi looduslikumaks muutmiseks Lindi looduskaitsealal ning küsib seoses sellega Maa- ja Ruumiameti seisukohta kuivenduskraavide likvideerimise kavatsusele. Lindi taastamisala, kogupindalaga ca 780 ha, asub Pärnu maakonnas Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külas. Taastamisala ei ole üks ala vaid asub mitmel eraldi paikneval tööalal. Kavandatavatel tööaladel on kokku 15 kinnistut, millest 13 on Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olevad riigimaad, üks eramaa ja üks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatav maatükk. Kavatsuses käsitletud tööalade kraavivõrgu kogupikkus on ca 64,5 kilomeetrit. Taastamisala asub maaparandusehitistel Potsepa PÜ-79 (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6112170030130/001; 6112170020120/001; 6112150030030/001; 6112180030080/001) ja Tõstamaa (PÜ-79) (6112150020010/002; 6112140020060/001). Läänepoolsete tööalade keskmine lahustükk kattub umbes 10 m ulatuses Potsepa (PÜ-79) (6112170020120/001) maaparandusehitise eesvooluga. Lindi soo tööala põhjapiirilt saab alguse Lindi oja riigi poolt korras hoitav ühiseesvoolu lõik. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond ei oma vastuväiteid kavandatava tegevuse osas. Kavandatavad tööd ei tohi kahjustada taastamisalaga piirnevate (väljaspool taastamisala asuvate) maaparandussüsteemide toimimisvõimet. Kraavide sulgemistööde järgselt peab alaga piirnevate ja seda läbivate teede seisund ja kasutatavus säilima. Projekt esitada Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Prikk peaspetsialist-koordinaator Maaparanduse osakonna Lääne büroo Kadri Prikk 5670 0875 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee Registrikood 70003098 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS Arvamuse avaldamine Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse kohta.pdf 121 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 KADRI PRIKK 47911252726 16.05.2025 14:31:37 +03:0 0 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 07:ba:a3:e2:62:56:70:ec:60:11:54:fd:e9:2e:34:d6 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 2F 30 0B 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 04 20 40 27 59 ED 14 B9 4C 11 F4 4F 43 93 9E E5 78 7D 51 54 77 83 16 29 9 F 69 15 31 82 CC C3 5F 05 43 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.  Bert Holm Saatja: Evelin Linkolm <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 19. juuni 2025 14:29 Adressaat: Bert Holm Koopia: Karmo Näkk; Kaido Koppel; Infospetsialistid Teema: RE: Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsus [email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline Tere Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse dokumendi osas ei ole meil vastuväiteid. Kindlasti soovime kaasatust ja informatsiooni edasiste tegevuste osas. Lugupidamisega Evelin Linkolm keskkonna- ja heakorraspetsialist Pärnu Linnavalitsus Pärna allee 7 (Audru), kabinet 6 5450 2523 | [email protected] From: Kaido Koppel <[email protected]> Sent: Thursday, June 19, 2025 8:59:05 AM To: Bert Holm <[email protected]> Cc: Karmo Näkk <[email protected]> Subject: Re: Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsus Tere Bert Teie kiri on suunatud linnamajandusosakonna juhatajale Karmo Näkk. Lugupidamisega Kaido Koppel Pärnu Linnavalitsus Planeerimisosakond juhataja Linnakorraldus (MA) Coach, superviisor +37253059448 From: Bert Holm <[email protected]> Sent: 18 June 2025 10:07 To: Kaido Koppel <[email protected]> Subject: Ed: Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsus Tere Kaido! 1 Kirjaga on kaasas Lindi LKA kraavide sulgemise kavatsus, mille 24.04 saatsin Pärnu üldmeilile. Kraavide sulgemine puudutab ainult kaitseala ja antud juhul 95% ulatuses RMK hallatavat maad. Eramaadel ühtegi tööd ega liikumist ei toimu kui omanik ei ole selleks luba andnud. Hea oleks, kui saaks KOVi poolt ka mingi arvamuse kavatsusele. Tahaks, et kohalik tasand oleks algusest peale kaasatud ja informeeritud. Kavatsus on sisuliselt alles mõttearendus, kuidas kaitseala veerežiimi uuesti looduslikumaks muuta. Kavatsusele järgneb kraavituse uuring (tulemus on uuringu aruanne, mis kirjeldab kraavide parameetrid, funktsionaalsuse jne). Uuringule järgneb projekteerimine (tulemus on ehitusprojekt kraavituse sulgemiseks). Ja projekteerimisele järgnevad tööd looduses. Nii kavatsuse kui ehitusprojekti osas saab KOV oma arvamust avaldada. Projekti valmimise järgselt korraldame alati kohapeal ka kaasamiskoosoleku kuhu kõik soovijad võivad kohale tulla. Miks üldse kraave suletakse, tuleneb kaitstava ala kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast ning nendele eelnenud uuringutest ning inventuuridest. RMK on antud juhul kaitseala valitseja kavandatu elluviija. Tervitades Bert Holm RMK LKO Looduskaitsespetsialist Saatja: Bert Holm Saatmisaeg: neljapäev, 24. aprill 2025 14:41 Adressaat: [email protected] Teema: Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsus Tere! Käesolevaga saadame arvamuse avaldamiseks Lindi looduskaitseala kuivenduskraavide sulgemise kavatsuse. Taastamisala, kogupindalaga ca 780 ha, asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood KLO1000517) Pärnu maakonnas Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külas. Kavandatavad tööalad asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites. Kavandatavatel tööaladel on kokku 15 kinnistut, millest 13 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad (Tabel 1), üks eramaa ja üks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatav maatükk. Palun saata kohaliku omavalitsuse arvamus 30 kalendripäeva jooksul. Ette tänades Bert Holm RMK LKO Looduskaitspetsialist 2  LÄHTEÜLESANNE 1. KOOSTADA Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekt. Rahastus: veerežiimi taastamistöid rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist " Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” (Projekt nr 2021- 2027.2.03.23-0006). Paiknemine: Taastamisala asub Lindi looduskaitsealal (Keskkonnaregistri kood KLO1000517) Pärnu maakonnas Kõima, Seliste, Lindi ja Kõpu külas. Tööalad asuvad looduskaitseala Metsa, Potsepa, Lindi, Kõima ja Lindi raba sihtkaitsevööndites ning Lindi ja Lindi raba piiranguvööndites. Taastamisalal on kokku 15 kinnistut, millest 13 on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevad riigimaad, üks eramaa ja üks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hallatav maatükk. Objekti pindala: 780 ha Objekti kraavivõrgu pikkus: ca 64,5 kilomeetrit Alaga seotud maaparandussüsteemid: Ühtegi riigi poolt hallatavat eesvoolu kavandatavatel tööaladel ei paikne. Lindi soo tööala põhjapiirile ulatub riigi poolt hallatav eesvool Lindi oja (MPS kood 6112170020000/001), aga tööalale see ei ulatu ja tööalal olevate kraavide sulgemine eesvoolu toimimist suure tõenäosusega ka ei mõjuta. Läänepoolsete tööalade keskmise lahustüki idapiirile ulatub maaparandussüsteemi eesvool Potsepa (PÜ-79) (MPS kood 6112170020120/00), millest u 10 m pikkune lõik jääb ka kavatsuses käsitletavale tööalale. 2. EESMÄRK 2.1. Luua eeldused sookoosluste ja mõjutatava ala soostuvate- ja soometsade loodusliku hüdroloogilise režiimi taastumiseks. 2.2. Luua eeldused ja aidata kaasa sihtkooslusele iseloomuliku taimestiku liigilise koosseisu ja struktuuri säilimisele ning kujunemisele arvestades võimalusel kaitsealuste liikide elupaiga eelistustega. 3. UURIDA 3.1. Kõikidel aladel kaardistada kraavid ja kraavivallid. Tellija võib nõuda olulist mõju omavate kraavide täppismõõdistust. Mõõdistatavad kraavid fikseeritakse uurimistööde eelsel koosolekul. 3.2. Kaardistada kraavilõikude seisund lähtuvalt nende võimest mõjutada ümbritseva sookoosluse veetaset, võttes aluseks järgnevad kraavide seisukorra hindamisklassid: a) Funktsioneeriv kraav: kraav on vähemalt 0,5 m sügav, säng on voolutakistustest hoolimata lahti ning juhib vett soost välja. Lähitulevikus (10 aastat) pole ette näha kraavi kuivendava funktsiooni olulist vähenemist. b) Amortiseerunud kraav: kraavis esineb voolutakistusi sellisel hulgal, et vee äravool kraavi kaudu on episoodiline. Kraavi toimimiseks piisab voolutakistuste eemaldamisest. Siia alla käivad ka muidu lahtised, kuid koprapaisutusega hetkel suletud kraavid. Ümbritseval alal on näha tugev kuivenduse mõju ning taassoostumine pole uuesti alanud. 1  c) Kinnikasvanud kraav: kraav on vähemalt 80-90% ulatuses lausaliselt täis kasvanud (näiteks turbasammalt, tarnamättaid vms), kohati on maastikul raske tuvastada. Kuivendav mõju praegusel ajahetkel väga väike. Tüüpiliselt toimub taassoostumine juba kraavi vahetus naabruses. 3.3. Uurida kraavipõhja setete iseloomu vähemalt 0,5 m sügavuseni, et selgitada välja turbakihi olemasolu ja iseloomu kraavi põhjas. Proovidega peab katma eri kõrgustel paiknevad kraavid või kraavide osad. Proove peab võtma mullasondiga sagedusega vähemalt 1 proov jooksva kraavikilomeetri kohta. 3.4. Hinnata ja kirjeldada planeeritud tegevuste võimalikku mõju projektialadest väljapoole jäävatele maadele, taristule ja infrastruktuurile. 3.5. Uurida ja anda hinnang tööde teostamiseks vajaliku infrastruktuuri olemasolule ja seisukorrale. 4. PROJEKTEERIDA 4.1. Projekteerida koostöös Tellijaga kraavide sulgemine erinevatel viisidel, et need ei toimiks edaspidi veejuhtmetena. 4.2. Projekteerida vajadusel, st kui see takistab projektialal asuvate kraavide sulgemist, täiendavad veejuhtmete sulgemised või ümbersuunamised, taotledes selleks vajadusel nõutavad tingimused ja kooskõlastused. 4.3. Projekteerida meetmed välistamaks negatiivset mõju projektialast väljapoole jäävale taristule ja muule varale. Vajadusel tuleb selleks taotleda nõutavad tingimused ja kooskõlastused. 4.4. Kavandada töö teostamiseks vajalikud infrastruktuuri tööd. 5. ERITINGIMUSED 5.1. Tööd toimuvad kooskõlas Lindi looduskaitseala kaitse-eeskirja ning Lindi loodusala 2017-2026 kaitsekorralduskavaga. 5.2. Töö teostaja peab korraldama (sh protokollima) vähemalt 3 töökoosolekut projekteerimise ajal. Esimene koosolek tuleb korraldada enne uurimustööde algust, teine uurimustööde tulemuste tutvustamiseks ja lahenduse arutamiseks, kolmas projekteeritud lahenduse arutamiseks. Vajadusel peab olema valmis korraldama täiendavaid töökoosolekuid tellija nõudmisel. 5.3. Projekteerija peab korraldama projekti avalikustamise koosoleku, sh tagama kutsete avaldamise kohaliku omavalitsuse ajalehes jm meedias ning kohalikus meedias 14 päeva enne koosoleku toimumisest ning tagama koosoleku protokollimise. Vajadusel võib tellija nõuda ühe täiendava avaliku arutelu korraldamist. 5.4. Tööde kavandamisel peab tagama mõju puudumise taastamisalaga kattuvatele või taastamisalaga piirnevatele eramaadele juhul, kui eramaa omanikud kavandatavaid tegevusi lihtkirjalikult ei kooskõlasta. 6. TINGIMUSED TÖÖDE PROJEKTILE 6.1. Projekt peab vastama RMK „Märgalade taastamise näidiskoosseisule“. 6.2. RMK annab projekteerijale omapoolse sisendi (projekteerija ei pea neid osasid ise kirjutama) järgmistele RMK „Märgalade taastamise näidiskoosseisu“ peatükkidele: a) Ptk. 2.2 Taastamistööde eesmärk; b) Ptk. 4.5. Kujundusraied; c) Ptk. 6.1. Mõju looduskaitselistele väärtustele. 6.3. Projekti koosseisus esitada 1-2 leheküljeline kokkuvõte projektist eesti ja inglise keeles. 6.4. Lisaks p. 6.1. nimetatud näidiskoosseisu nõutud digitaalsetele ruumiandmetele tuleb täiendavalt esitada: 6.4.1. uuritud kraavivõrk koos seotud andmetabeliga vastavalt näidiskoosseisu Tabelile 1; 2  6.4.2. pinnasega (kraavivallidest või maapinnast pärinev materjal) täidetavad kraavid koos andmetabeliga (andmetabelis peab olemas kajastatud kraavi ID). 6.5. Punktis 6.1 viidatud näidiskoosseisu Lisade (ptk 8) hulgas esitada täiendavalt ülevaatekaart kogu taastamisalast koos suletavate kraavidega. 6.6. Projekt peab olema kooskõlas Looduskaitseseaduse ning Maaparandusseadusega ja neist tulenevate õigusaktide ja normdokumentidega. 6.7. Iga ala kohta koostatud projekt peab lisaks p. 6.1. nimetatud näidiskoosseisu komponentidele sisaldama vähemalt järgmiseid tööalaga seotud aspekte:  alal paiknevate kraavide ajalugu;  kraavide seisundi kaardistus vastavalt lähteülesandes toodud metoodikale;  kraavide sulgemiseks valitud lahenduste selgitused;  vajadusel kavandatud kujundusraiete selgitused (esitatakse projekteerijale RMK poolt vähemalt 45 päeva enne projekti üleandmise kuupäeva);  kavandatud tööde mõju alaga külgnevatele maadele ja seal paiknevale taristule, infrasturktuurile;  tööde võimalikku negatiivset mõju leevendavad meetmed;  tööga seotud joonised peavad olema mõõtkavas 1:5000;looduses ei ole vajalik pikettide paigaldamine. 6.8. Kavandamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti, MARU ja Pärnu Linnavalitsuse poolt kraavide sulgemise kavatsuse kooskõlastamisel esitatud tingimustega vältimaks tööde tulemusena tekkida võivat negatiivset mõju taristule, inimeste varale ja looduskaitselist väärtust omavatele objektidele ning liikidele. 6.9. Tööde projekt tuleb koostada kahes etapis: I etapis teostatakse kraavide kaardistus ja antakse hinnang nende seisundile. Hinnatakse kraavide sulgemise võimalikkust lähtuvalt kraavide ülesandest ülejäänud kuivendusüsteemide suhtes. Koostatakse uurimistööde aruanne. Uurimistööde aruandega koos tuleb esitada uurimistööde käigus projektalal liikumise kohta gps-seadmega salvestatud liikumisjälg. II etapis koostatakse taastamistööde projekt. Selleks kavandatakse tööprojekti detailsusega kraavide sulgemine viisil, mis vastab kõige paremini konkreetse kraavi parameetritele. Konkreetsed lahendused otsustatakse koostöös RMK-ga. Projekti dokumentatsiooni ja kaartidele kantakse ka RMK poolt etteantud kujundusraie (kui on vajadus) mahud ja piirid. 6.10. Projekteerimistööde uurimistööde aruanne esitatakse heaks kiitmiseks RMK looduskaitsespetsialistile (Bert Holm, [email protected]). 6.11. Enne ametlike kooskõlastuste taotlemist Keskkonnaametilt ja MARU-lt ning arvamuse küsimist omavalitsuselt, tuleb esitada tööde projekt RMK looduskaitsespetsialistile ülevaatamiseks. 6.12. Tööde projekti kooskõlastamise asjasse puutuvate asutuste ja maaomanikega korraldab projekteerija. 6.13. Projekti ekspertiisi tellib selle vajadusel RMK. 7. LÄHTEÜLESANDE LISAD Lisa 1. Asendiplaan. Lisa 2. Objekti välispiiri kaardikiht. Lisa 3. Kraavide sulgemise kavatsus. Lisa 4. Keskkonnaameti seisukoht Lindi looduskaitseala kraavide sulgemise kavatsusele. Lisa 5. MARU seisukoht Lindi looduskaitseala kraavide sulgemise kavatsusele. Lisa 5. Pärnu Linnavalitsuse seisukoht Lindi LKA kraavide sulgemise kavatsusele. 3 8. TÖÖDE PROJEKT ÜLE ANDA RMK looduskaitseosakonna looduskaitsetööde juhile kolmes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt, sh projekt tervikuna pdf formaadis ning projekti plaanid ja joonised georefereeritud pdf formaadis, kavandatud tegevused kihilise pdf formaadis, lisaks töömahtude ja -materjalide tabelid MS Excel formaadis ja projekti kaardifailid Esri shape formaadis, vastavalt lepingus toodud tähtaegadele. 9. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAS RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Bert Holm. 10. KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastused taotleda Keskkonnaametlt, projektialale jäävate või tegevusest mõjutatud piirnevate kinnistute omanikelt. Teavitada kavandatavast tegevusest mõjutamata külgnevate kinnistute omanikke. Seisukoht küsida Lääne-Nigula vallavalitsuselt ja MARU-lt. 24.04.2024 Bert Holm (kuupäev) RMK looduskaitsespetsialist 4  UURIMISTÖÖDE EELSE ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 1 RMK Tartu kontor 08.08.2025 Algus kell 09:00, lõpp kell 11:00 Osalesid: Bert Holm, Priit Voolaid, Andrei Glazatšev Protokollis: Andrei Glazatšev Juhatas: Bert Holm PÄEVAKORD: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekti (töö nr 25-11) uurimistööde eelne koosolek, vajalikke tööde teostamise arutelu. 1. Vaadati üle objekti ala, määrati kohti, mille peale tuleb uurimise ajal rohkem tähelepanu pöörata. 2. Arutleti uurimistöödele esitatavaid nõudeid. 3. Uurimise ajal panda tähele, mille kaudu on võimalik tehnikaga paremini ligi pääseda (sh juurdepääsuteede seisukord). 4. Projekteerimisel võib projektala suurendada, kui uurimise ajal selgub, et mingi kraav vajab suuremas mahus kinni ajamist. 5. Kui kraavidel paiknevad koprapaisud, siis määrata selle mõju ulatust. 6. Uuritud kraavivõrgu kiht lisada uurimistööde aruandesse. 7. Uurimise ajal teha kindlaks mullavallide asukohti, kuna raie tehakse mulde pealt. Bert Holm Andrei Glazatšev Juhataja Protokollija  UURIMISTÖÖDE JÄRGNE ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 2 Veebikeskkond 16.12.2025 Algus kell 09:00, lõpp kell 10:30 Osalesid: Bert Holm (RMK), Andrei Glazatšev (REK Projekt OÜ), Heiki Ärm (RMK), Liis Sinijärv (KeA), Evelin Linkolm (Audru osavald), Susanna Kuusik (RMK), Margus Reimann (RMK) Protokollis: Andrei Glazatšev Juhatas: Bert Holm PÄEVAKORD: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekti (töö nr 25-11) uurimistööde järgne koosolek. 1. Truup T1 likvideerida. 2. 133, 124 kinniajamise kohta analüüsida, kui suur on suubuvate kraavide mõju võtmeheina kasvukohale. 3. Kaaluda Karuga-Kõpu tee paremale poole uue kraavi projekteerimist (lõuna suunas mööda teed). Kuna teekraavid suubuvad kaitseala kraavidesse, siis kaitseala kraavide kinniajamisega tekib suur mõju teekraavidele ja tee kandevõimele, kuna teekraavidest äravool puudub ja vesi jääb teekraavidesse seisma. 4. Truubid likvideerida kui kraavid aetakse kinni. Kui kraav jääb olemasolevasse seisundisse, siis truubi ei puuduta. 5. Kraavid 103 ja 104 on nö eesvoolu „ülesandega“ ja nende kinniajamisega võib tekkida mõju Karuga-Kõpu teele. Pöörata tähelepanu maapinna reljeefile ja mõju ulatusele (kas avaldatakse mõju Karuga-Kõpu teele). 6. Täpsustada, kas kraav 103 on looduslikult tekkinud veejuhe või on maaparandustöödega kaevatud? 7. Kraav 109 ajada kinni tööala piiri ulatuses. 8. Potsepa eesvoolul olev koprapais jätta puutumata. 9. Kraav 157 jätta osaliselt tegemata (piirist allavoolu lõik).  10. Kraav 153 on piirikraav, vall paiknev tööala sees, sihtkaitsevööndis. Jätta kraav olemasolevasse seisundisse, kuna avaldatakse mõju väljaspool sihtkaitsevööndit (ida pool asuvale maaparandusalale). 11. Lindi soo tööala läänepoolne ala: rabaga piirnevad kraavid ajada kinni vastavalt kirjeldatud meetoditele; piiranguvööndi sees olevad kraavid: osa neid paikneb Natura alal ning need, mis jäävad metsaelupaikade välja poole – jätta olemasolevasse seisundisse. Elupaikade kihid kanda plaanile, et oleks ilusti nähtav, mis kraavid jätta tegemata. 12. Käära kü kraavid jäävad tegemata, kuna kraavid paiknevad eramaal, mõju tööalale puudub, kraavid teenindavad põllumaid. 13. Kraavidel 190a, 190b, 190c asuvad koprapaisud likvideerida. Antud juhul võimaldatakse teha tööd vastavalt projektile. 14. Kui projekteeritakse kraavi kinni ajamine paisu rajamise meetodil, plaanile eraldi kihina kanda trassi juurdepääsud (joontena), et juurdepääs oleks loogiline. 15. Kui projektlahendus saab valmis, siis viia läbi täiendav koosolek projektlahenduse arutlemiseks. Bert Holm Andrei Glazatšev Juhataja Protokollija  JOONISED JOONISED 2.1, 3.1, 4.1 2.2, 3.2, 4.2 Läänepoolne tööala Potsepa tööala Lindi soo tööala Läänepoolne tööala Läänepoolne tööala Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 28.07.2025 Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 28.07.2025 REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Asendiplaan Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:35000 Joonise nr: 1  LEPPEMÄRGID Taastamisala piir Kinnilükatav kraav numbri 101 ja voolusuunaga Paisuga suletav kraav 102 numbri ja voolusuunaga Ehitatav kraav numbri ja 104 voolusuunaga Rekonstrueeritav kraav 105 numbri ja voolusuunaga Olemasolev lahti jääv kraav numbri voolusuunaga Olemasolev lahti jääv eesvool 107 numbri voolusuunaga Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Lindi oja nimetuse ja voolusuunaga Modelleeritud pinnavee voolujooned REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Maapinna kõrgusmudel ja vee liikumise kaart-1 Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:5000 Joonise nr: 2.1  LEPPEMÄRGID Taastamisala piir Kinnilükatav kraav numbri 101 ja voolusuunaga Paisuga suletav kraav 102 numbri ja voolusuunaga Ehitatav kraav numbri ja 104 voolusuunaga Rekonstrueeritav kraav 105 numbri ja voolusuunaga Olemasolev lahti jääv kraav numbri voolusuunaga Olemasolev lahti jääv eesvool 107 numbri voolusuunaga Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Lindi oja nimetuse ja voolusuunaga Modelleeritud pinnavee voolujooned REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Maapinna kõrgusmudel ja vee liikumise kaart-2 Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:5000 Joonise nr: 2.2  1590713 Kaelepa - Kivimäe tee (eratee) 1590713 Kaelepa - Kivimäe tee (metsatee) N S LEPPEMÄRGID Taastamisala piir Läänepoolne tööala; 4,6 ha Hansumardi Katastriüksuse piir, LP13; 15905:004:0134 nimi ja tunnus Eraomandis olev kinnistu, mis 820 m paikneb taastamisala läheduses T1 Truubi nr ja iseloomustus Audru metskond 52 50PT10MAO T1 62401:001:2178 Likvideeritav truup 50PT10 Olemasolevasse seisundisse jääv truup Ehitatav truup Maaparandusehitise ringpiir 102 Potsepa(PÜ-79) Ehitise nimetus, kood ja 6112150030030/001 MPS süsteemi kood Maantee kaitsevöönd Eratee Potsepa(PÜ-79) Metsatee 10 1 6112180030080/001 Avalik tee Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd Vääriselupaik Potsepa liivamaardla 1 62401:001:1734 Natura elupaigad Lindi loodusala (EE0040326) Nihutamisruumiga raadamistrass Raadamistrass Potsepa kruusakarjäär Olemasolev koprapais 62401:001:0763 Potsepa liivamaardla Likvideeritav koprapais Audru metskond 97 Likvideeritav kraavivall 15905:001:0306 Mittelikvideeritav kraavivall Ligipääs, selle nr ja pikkus LP1; 910 m Kraavist ajutine (ehitustöödeaegne) AJ 1 ülepääs ja selle nr LP1; Kinnilükatav kraav numbri Karulaane 910 m 101 ja voolusuunaga 62401:001:0385 Paisuga suletav kraav 102 numbri ja voolusuunaga 1590502 Kivimäe - Karuga tee Ehitusaegne setteekraan (eratee) SE1 numbriga Liivranna Audru metskond 312 15905:001:0158 62401:001:0764 Ehitatav kraav numbri ja 104 voolusuunaga 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaantee Rekonstrueeritav kraav 105 numbri ja voolusuunaga T2 Olemasolev lahti jääv kraav numbri 50PT8 106 voolusuunaga LP3; Olemasolev lahti jääv eesvool 107 numbri voolusuunaga 135 m T17 Liivranna 140 30BT8 Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool 15905:001:0159 141 Lindi oja nimetuse ja voolusuunaga 139 129 P107-1 Paisu number T16 251a 30BT8 Pais tüüp 1 Karuga-Kõpu tee Pais tüüp 2 128 16001:001:0135 251c; h=1,4m; L=20m Märkus: Raadamistrassi nihutamisruumi ala sees 13 raiet tehakse minimaalses vajalikus mahus. 133 8 4 13 Karuga-Johani 1590706 Potsepa -Kõpu tee 15905:001:0157 251b (metsatee) 13 127 7 1590705 Karuga-Kõpu tee Lindi looduskaitseala 4 136 15905:004:0617 (metsatee) 4 12 T15 50PT12 135 126 LP11; 125 274 m Vanatoa T14 15905:001:0254 50PT12 ol.ol. h=1,3m; 252a T13 uus hmax=1,8m 75BT7 T11 05:001:0220 50BT6 13 2 124 P246-10 252c; h=2,05m; L=26m P246-9 10 123 P246-8 252b ol.ol. h=1,2m; 6 142 uus hmax=1,5m P247-8 131 P247-7 246 122 252b P246-5 249 105 P247-6 P246-4 P247-5 T101 P246-3 Audru metskond 29 50PT12MAO 15905:001:0166 P247-4 130 247 121 P246-2 P247-3 T12 75BT7 P247-2 LP4; T8 250 P247-1 P246-1 220 m 75BT6 104 253a Tõstamaa (PÜ-79) LP12; T55 30BT6 6112140020060/001 855 m 114 P104-5 117 120 116 Audru metskond 100 82603:004:0187 104 254 118 253b Audru metskond 100 P104-4 82603:004:0187 T7 75BT7 Audru metskond 21 257 119 255 82603:002:0210 1590706 Potsepa -Kõpu tee 104 (metsatee) T10 50BT7KOK 256 LP5; T21 120 m 40PT9 114 104 P107-9 P107-8 P107-7 AJ 3 P107-6 115 149 P107-5 P104-3 147 P107-4 T9 50BT6 P104-2 P107-3 108 258 10 P104-1 113 7 1590705 Karuga-Kõpu tee T6 (metsatee) AJ 4 120BT6 P107-2 148 1 -2 03 0 P1 -2 112 T4 10 03 P107-1 SE1 9 120PT12KOK 3 -1 P1 03 103 P1 8 P1 P1 P1 T5 P1 -1 P1 P1 P1 P1 P1 03- 03 120BT6 03- 03 03- P1 03- P1 7 03- 03- 03- P1 03- 146 -1 -7 6 P1 1 03- SE2 03- 103 8 16 9 03 10 5 4 2 03- - 5 P1 3 03 11 -1 P103-13 12 P1 T18 03 4 AJ 8 -1 P1 40PT12 03 T3 P1 109 120PT10KOK 111 110 145 1590706 Potsepa -Kõpu tee Audru metskond 100 (metsatee) 82603:004:0187 143 144 T20 30BT6 T19 LP2; 60PT12 310 m 8260323 Taltsi tee Läänepoolne tööala; 297,0 ha (avalik) Tõstamaa (PÜ-79) Talsi-Rumma 6112150020010/002 82603:004:0230 Audru metskond 100 82603:004:0187 8260730 Männikoja - Taltsi tee (metsatee) Audru metskond 21 82603:002:0210 29. juuli 2025 1963-1989 Mõõtkava: 1:50000 X = 6473473, Y = 519415 X = 6454650, Y = 505376 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud. Toa 82603:004:0269 T25 40PT12KOK 8260323 Taltsi tee T24 82603:004:0272 T23 50PT12 50PT12 Taltsi 82603:004:0261 Taltsi 82603:004:0262 T22 50PT12 Läänepoolne tööala; 59,0 ha 150 Kiriku 82603:004:0057 T48 80PT8KOK 152 153 8260323 Taltsi tee 82603:004:0171 8260709 Taltsi vahtkonna tee T47 80PT8KOK 8260323 Taltsi tee T26 (avalik) 151 AJ 7 40PT9MAO Kiriku 82603:004:0058 156 T27 LP17; 60PT12KOK 145 m 8260323 Taltsi tee (metsatee) 155 AJ 5 AJ 2 8260721 Metskonna - Korstna tee (metsatee) 157 154 1590705 Karuga-Kõpu tee (metsatee) Audru metskond 21 82603:002:0210 T28 100TT12KOK Audru metskond 100 82603:004:0187 Sandra 82603:004:0065 Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 28.07.2025 Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 28.07.2025 REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-1 Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:5000 Joonise nr: 3.1  Tõnado-Männi 15905:004:0632 N Vahtra 15905:0 Passipere 15905:004:1031 15905:00 S Perso Vahtramä 15905:00 LEPPEMÄRGID 15905:001:0039 Taastamisala piir Luhametsa Hansumardi Katastriüksuse piir, 15905:004:0549 15905:004:0134 nimi ja tunnus Metsa Jõnsi 15905:004:0468 15905:004:0264 Eraomandis olev kinnistu, mis paikneb taastamisala läheduses Rabapõllu T1 Truubi nr ja iseloomustus 15905:004:1013 50PT10MAO Likvideeritav truup Anni Olemasolevasse seisundisse jääv truup 15905:004:0829 Ehitatav truup Maaparandusehitise ringpiir Potsepa(PÜ-79) Ehitise nimetus, kood ja 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaantee 6112150030030/001 MPS süsteemi kood Maantee kaitsevöönd Potsepa liivakarjäär Eratee 62401:001:0762 Metsatee Avalik tee Kaalukoja Sihtkaitsevöönd 15905:001:0170 Piiranguvöönd Potsepa Soone Kubja Uusi 15905:001:0304 19107 Kõima-Seliste tee 15905:004:0777 15905:001:0125 15905:004:0478 15905:004:0973 15905:004:0352 Vääriselupaik Natura elupaigad LP9; Lindi loodusala (EE0040326) Potsepa liivamaardla 15905:001:0127 Audru metskond 125 70 m Nihutamisruumiga raadamistrass 15905:001:0302 Lepikupõllu Raadamistrass Jahilossi 15905:004:0495 15905:004:0619 P219-4 Olemasolev koprapais Kilingu Tõnado-Kase Kubja Potsepa liivamaardla Jürimetsa 15905:004:063415905:004:0972 Likvideeritav koprapais P219-3 15905:004:0633 219 15905:001:0040 Likvideeritav kraavivall Liivaaugu P219-2 Mittelikvideeritav kraavivall 15905:004:0618 Ligipääs, selle nr ja pikkus Audru metskond 178 P219-1 T52 15905:004:1045 LP1; Potsepa liivamaardla 30BT6 910 m 15905:004:0215 P218-4 P218-3 Kraavist ajutine (ehitustöödeaegne) Kotka-Metsa AJ 1 ülepääs ja selle nr 218 Audru metskond 99 15905:004:0521 222 Reinu 15905:004:0994 Kinnilükatav kraav numbri P218-2 208 15905:001:0046 Lindi-Lahe 101 ja voolusuunaga Sauli 220 15905:004:0269 15905:004:0526 102 SE1 Paisuga suletav kraav numbri ja voolusuunaga Ehitusaegne setteekraan numbriga LP14; 225 m 216 P211-5 207 P218-1 204 Potsepa tööala; 214,1 ha Koplimetsa 15905:004:0372 Potsepa liivamaardla Kopli 215 203 Ubasalu 15905:004:0396 15905:001:0034 Ehitatav kraav numbri ja 16001:001:0079 104 voolusuunaga P211-4 Uusi Rekonstrueeritav kraav 202 T50 15905:004:0350 Maantee 105 Potsepa liivamaardla Põdrametsa 15905:004:0675 numbri ja voolusuunaga P217-2 P211-3 30BT6 15905:004:0084 15905:004:0216 P217-1 Olemasolev lahti jääv kraav numbri 205 209 106 voolusuunaga 200 214 Olemasolev lahti jääv eesvool 107 Lepikumetsa Kalda numbri voolusuunaga P211-2 15905:004:0178 15905:004:0202 217 213 210 221 Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool 206 Reielimetsa 15905:004:0488 198 Lindi oja nimetuse ja voolusuunaga Loonametsa 7 19 P107-1 Paisu number 201 15905:004:0099 211 2 Pais tüüp 1 21 Pais tüüp 2 P211-1 199 Reielivõsa 226 Anni 15905:004:0496 Savi 15905:004:0741 15905:004:0231 Märkus: Raadamistrassi nihutamisruumi ala sees 196 Tiido-Jüri raiet tehakse minimaalses vajalikus mahus. LP10; 195 15905:004:0432 310 m T54 P228-8 30BT6 Lembitumetsa Audru metskond 15 P225-6 15905:004:0070 15905:004:0655 1590706 Potsepa -Kõpu tee P228-7 (metsatee) P225-5 230 194 23 Lindi looduskaitseala 4 P228-6 Tiido-Enna 1 15905:004:0617 15905:004:0423 P225-4 Tiido-Enna 193 Lindi looduskaitseala 5 P228-5 15905:004:0422 228 225 1 15905:004:0476 Muhumetsa 19 P228-4 P225-3 241 Künnapu-Karjamaa 15905:004:0435 15905:004:0808 229 P228-3 Kirsi LP11; 15905:004:0224 274 m P228-2 P225-2 5 7-6 24 P245-1 2 244 Lindi looduskaitseala 3 P2 P228-1 227 15905:004:1019 P225-1 Lauri P 192 15905:004:0609 Reielimetsa P2 243 -5 -4 P242-7 238 -3 15905:004:0487 -2 242 7-1 43 -1 27 27 27 Uusi 27 P246-10 -2 P237-7 P2 P2 P2 2 15905:004:0351 P2 P242-2 P242-1 P242-6 P242-5 P242-4 P242-3 P2 43 T53 Piiri P 2 P224-4 50BT8 15905:004:0514 0a Tiido-Urve P246-9 2 P2 43-3 P237-6 19 15905:004:0443 Pehturi 43 P232-6 P2 - 15905:004:0262 43 4 P246-8 -5 P237-5 P247-8 P237-4 P232-5 191 23 P247-7 P246-7 SE3 7 246 P237-3 P224-3 Sepamaa 232 15905:004:0303 Reinu 224 240 P246-6 P237-2 15905:004:0319 223 P246-5 Lepikupõllu 249 P237-1 15905:004:0494 Karu T51 15905:004:0288 P247-6 P246-4 50PT2 P247-5 P232-4 Matsitoa P246-3 15905:004:0087 P247-4 Tiido-Urve Muhu 247 P246-2 P232-3 Tänavametsa 15905:004:0442 15905:004:0434 P247-3 a 1 90 15905:004:0083 Hum P247-2 Anni 5-1 250 P224-2 Kadaka 1590 P247-1 P246-1 236 LP18; Laane 15905:004:0740 15905:004:0603 P23 235 Altmardi 492 m 15905:004:0256 15905:004:0271 239 234 4-2 LP12; T55 P232-2 SE4 4-1 30BT6 Künnapu-Metsa P23 P23 855 m AJ 10 15905:004:0809 Laane 15905:004:0272 Aadumadise 233 15905:004:0069 Sarapuu Jõeääre 15905:004:0723 62401:001 Kivimetsa Audru metskond 100 SE5 15905:004:0832 Jaopi Lauda Lauri 82603:004:0187 15905:004:0493 15905:004:0611 15905 P224-1 232 Rehemetsa 15905:004:0993 0b Puru Muhupõllu 19 15905:004:0425 15905:004:1011 Tiitsumetsa Välja 15905:004:0282 Pillimetsa 15905:004:0480 P232-1 Sooääre 15905:004:0800 Kiviränga Reinu SE6 62401:001:0395 15905:004:0695 15905:004:0318 248 AJ 9 0 c 19 Lindi-Ranna 15905:004:0519 Võsaste Lindi-Lahe 15905:004:0681 Kolmnurga 15905:004:0525 15905:004:0622 Vanatoa 15905:004:0186 Ojapõllu 16001:001:0035 Hansumardi Kammimetsa Kadaka VEE1121700 15905:004:1002 15905:004:0602 T21 15905:004:0134 Lindi oja 40PT9 Aasa 6112170020000/001 15905:004:0331 Paiso Karu 15905:004:0648 15905:004:0287 Oja P107-9 Tõnise 15905:004:0998 P107-8 15905:004:1010 P107-7 Käära P107-6 15905:004:0243 VEE1121700 P107-5 Lindi oja P107-4 6112170020000/001 P107-3 Potsepa(PÜ-79) Lepa 108 6112170020120/001 Laaso 15905:004:0620 Rebase 10 15905:004:0646 Rebasepõllu 15905:004:03 7 Jaopi 16001:001:0031 P107-2 Pehturi 15905:004:0492 EESVOOL 15905:004:0261 Auli EESVOOL Potsepa(PÜ-79) 15905:004:0672 1590064 Kuljuse tee Kuninga Potsepa(PÜ-79) Pilli P107-1 SE1 6112170020120/001 15905:004:0691 Kuljuse 15905:004:0987 6112170020120/001 15905:004:0547 Lindi soo tööala; 194,5 ha Kuljusepõllu 103 16001:001:0036 8260714 Taltsi - Lindi tee Mariini Jõemetsa 15905:004:0302 15905:004:0360 (eratee) Pärnametsa Tominga 15905:004:0320 15905:004:0 Mari Audru metskond 188 15905:004:0417 15905:004:1042 Jõe T3 T29 15905:004:0179 109 120PT10KOK 50BT8 Pehturi Kurvi 15905:004:0260 Allika 15905:004:0415 Tibitse 15905:004:0580 T30 15905:004:0475 30PT8 Kaunismäe veeviimar 8260714 Taltsi - Lindi tee Pilli 15905:004:0472 15905:004:0986 (eratee) Vimmametsa SE7 15905:004:0361 T38 Riiva EESVOOL 40PT8 15905:004:0127 Tamme veeviimar 15905:004:02 Potsepa(PÜ-79) 6112170020120/001 T31 8260714 30BT8 metskond 100 metsatee 04:0187 Taltsi - Lindi tee LP6; AJ 11 T32 Masti idapoolse 15905:004:0299 140 m trassi laius 3 m 50BT6 172 (valli likv-ks) oja) T39 50PT10 173 Kullerkupu i (Lind Audru metskond 120 15905:004:0307 161 Karu 82603:004:0251 LP7; T33 Riiva 159 AJ 1 50BT6 168 590 m 15905:004:0126 LP15; 303 m T37 Audru metskond 101 T40 75BT5 Kadaka 82603:004:0188 50PT10MAOK 15905:004:0601 Käära 8260323 Taltsi tee 15905:004:0242 (avalik) 8260714 Taltsi - Lindi tee T35 (metsatee) 30BT7 158 175 159 T34 174 SE8 T36 50BT7 8260714 Taltsi - Lindi tee 170 30BT6 T41 (eratee) 40PT10 Mariini Talsi-Rumma 177 62401:001:1242 15905:004:0301 82603:004:0230 Audru metskond 101 82603:004:0188 162 176 Audru metskond 124 Potsepa(PÜ-79) 15905:004:0671 Marduna 6112150030030/001 15905:004:0682 178 160 la 2 Kuusemetsa :10 tsea 82603:004:0271 P180-2 44 004 kai Kukeseene 05: dus 15905:004:04 P180-1 180 159 di loo Toa 82603:004:0270 T42 Lin Toa 164 82603:004:0269 30BT6 P163-1 P181-1 P165-1 171 Audru metskond 68 8260323 Taltsi tee 179 15905:004:0257 82603:004:0272 181 T43 Taltsi 50PT8 P181-2 163 82603:004:0261 165 T49 80PT10KOK T44 182 40PT10MAOK P181-3 Lindi looduskaitseala 1 Taltsi 82603:004:0262 15905:004:1043 T45 LP8; 60PT9MAOK 715 m P185-4 i oja) Kiriku 82603:004:0057 T48 P185-3 Uuehansu 168 (Lind 80PT8KOK 185 183 P185-2 15905:004:0008 T46 P185-1 8260323 Taltsi tee 30BT6 82603:004:0171 8260709 Taltsi vahtkonna tee 184 166 T47 80PT8KOK P163-2 LP16; 8260323 Taltsi tee 670 m 186 (avalik) 189 7 Audru metskond 101 16 Audru metskond 66 Kiriku 82603:004:0188 15905:004:0090 82603:004:0058 163 16 9 188 187 AJ 2 Audru metskond 101 82603:004:0188 Sandra 82603:004:0065 Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 28.07.2025 Katastriüksuste piirid: Maa- ja Ruumiamet 28.07.2025 REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Taastamisala plaan ja alal planeeritavad tegevused-2 Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:5000 Joonise nr: 3.2  LEPPEMÄRGID Taastamisala piir Kinnilükatav kraav numbri 101 ja voolusuunaga Paisuga suletav kraav 102 numbri ja voolusuunaga Ehitatav kraav numbri ja 104 voolusuunaga Rekonstrueeritav kraav 105 numbri ja voolusuunaga Olemasolev lahti jääv kraav numbri voolusuunaga Olemasolev lahti jääv eesvool 107 numbri voolusuunaga Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Lindi oja nimetuse ja voolusuunaga Modelleeritud pinnavee voolujooned P2 Paisu number Pais tüüp 1 Pais tüüp 2 REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Kraavide sulgemise mõju vee liikumisele-1 Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:5000 Joonise nr: 4.1  LEPPEMÄRGID Taastamisala piir Kinnilükatav kraav numbri 101 ja voolusuunaga Paisuga suletav kraav 102 numbri ja voolusuunaga Ehitatav kraav numbri ja 104 voolusuunaga Rekonstrueeritav kraav 105 numbri ja voolusuunaga Olemasolev lahti jääv kraav numbri voolusuunaga Olemasolev lahti jääv eesvool 107 numbri voolusuunaga Riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Lindi oja nimetuse ja voolusuunaga Modelleeritud pinnavee voolujooned P2 Paisu number Pais tüüp 1 Pais tüüp 2 REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Kraavide sulgemise mõju vee liikumisele-2 Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:5000 Joonise nr: 4.2  Tüüp 1 Lõige B-B Olemasolev maapind Lõige A-A Paisu pikkus ≥1.0 m ≥ 1.0 m 1.5 0.3 5 1: 1, 1, 1: 5 1:1 ,5 ,5 0.3 1:1 Kohapealne pinnas Olemasolev kraav Paisu aluse süvendamine ≥ 0.2 m Paisu aluse süvendamine ≥ 0.2 m Raieala piir A Trassiraie 1:1,5 2.0 B B 1:1,5 A Märkused: 1. Joonisel mõõdud meetrites REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi loosuskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: Paisu ehitusjoonis, tüüp 1 allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:100 Joonise nr: 5.1  Tüüp 2 Olemasolev maapind Lõige B-B Paisu pikkus Lõige A-A ≥5.0 m ≥ 5.0 m 2.0 5 1: 1, 0.5 m 1 1: ,5 ,5 1:1 1:1 ,5 Kohapealne pinnas Olemasolev kraav Paisu aluse süvendamine ≥ 0.2 m Paisu aluse süvendamine ≥ 0.2 m A Raieala piir Trassiraie 1:1,5 2.0 B B 1:1,5 Märkused: 1. Joonisel mõõdud meetrites A REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi loosuskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: Paisu ehitusjoonis, tüüp 2 allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:100 Joonise nr: 5.2  Pikilõige Pealtvaade Põhurull Põhurull Veepind Geotekstiil NGS2 Geotekstiil NGS2 REG. nr: Aadress: alu tee o kva k la uunja vald Töö nr: 25-11 VER nr: V01 e-mail: in o rekprojekt.ee tel: .rekprojekt.ee MATER: M - M - . MTR: EE Tellija: RMK Töö nimetus: Lindi loosuskaitseala loodusliku veerežiimi Autor: A. Glazatšev allkirjastatud digitaalselt taastamise projekt Joonise nimetus: Setteekraani ehitusjoonis allkirjastatud Vast. spets: A. Glazatšev digitaalselt Kuupäev: 07/01/26 Mõõtkava: M 1:50 Joonise nr: 6 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 25-11.kooskõlastamine Kuupäev: 2026-02-16 09:52 Tere. REK Projekt OÜ koostab RMK tellimusel Pärnu maakonnas, Pärnu linnas asuva Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekti (töö nr 25-11). 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaantee kaitsevööndis projekteeritud tööd on kirjeldatud kaaskirjas nr 25-11/5, mis on lisatud manusesse. Saadan Teile käesoleva töö kooskõlastamiseks. Link projekti allalaadimiseks: <https://1drv.ms/u/c/bd35683a04d3896c/IQCfM6cnQxiWQZkK1uUCcNbKAf2Lqj6QL2lC _aQCGHyHVmk?e=wIHp9n> 25-11.Lindi LKA veereziimi taastamise projekt_V01.asice Tervitades, Andrei Glazatšev REK Projekt OÜ +372 55 662 152 -245745 -244475 0 0     P          Transpordiamet 16.02.2026 nr 25-11/ 5 maantee @ transpordiamet .ee -1894206 213995 PROJEKTI KOOSKÕLASTAMINE Esitame kooskõlastamiseks järgmise töö: Lindi looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise projekt (töö nr 25- 11 ) . 19107 Kõima-Seliste kõrvalmaantee kaitsevööndis toimub : L igipääsutrassi (joonis ele 3. 1 roosa värviga märgitud LP3 ja LP1 ) kaudu ligipääs objektini. Ligipääsutrassi kasutamine eeldab max 6m laiusega raiet, kuid kui ehituse ajal trassi puhta riba laius on piisav (uurimistööde ajal vaba riba laius oli 5 m), siis raiet ei toimu. Kraavi nr 139 kinniajamine (kaitsevööndi piir on kraavi telg; vt joonis 3.1). Lugupidamisega, Andrei Glazatšev Juhatuse liige 55662152 /allkirjastatud digitaalselt/ -1895475 337820 REK Projekt OÜ, registrikood 14833287 Salu tee 27, Lohkva küla Luunja vald Tartu maakond, 62207 info @rekprojekt.ee ; 55662152; www.rekprojekt.ee