Kiri

LÕIGE 1-1 LÕIGE 2-2 EHITUSÕIGUSE TABEL KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR maapealne / maa-alune maapealne / maa-alune suletud brutopind (m²) põhihoone kõrgus (m) põhihoone / abihoone (katastriüksuse liikide abihoone kõrgus (m) hoonete ehitisealune katastriüksuse liikide parkimiskohtade arv TINGMÄRGID suurim korruselisus suurim korruselisus hoonete arv krundil planeeritud elamis- aadressi ettepanek krundi planeeritud (detailplaneeringu maa sihtotstarve maa sihtotstarve krundi aadress PLANEERINGUALA ja osakaalu % ja osakaalu % liikide kaupa) normatiivne / maapinnast maapinnast kavandatud ühikute arv põhihoone suurus m² abihoone OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR kaupa) Pos nr kaupa pind PLANEERITUD KRUNDI PIIR või kitsendused servituudi vajadus TEE KAITSEVÖÖND 30 m · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 1 1749 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist KOHUSTUSLIK EHITUSJOON võrguvaldaja kasuks; 2,5m 2,5m 3,0m 5,0m 4,0m 4,0m 2,5m 2,0m 5,0m 1,0m · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; OLEMASOLEV SÕIDUTEE 2 1500 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 17,0m 15,5m · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist N võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 3 1500 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist OLEMASOLEV JALGRATTA- JA JALGTEE võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti S PLANEERITUD JALGTEE 4 1505 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 · planeeritud reoveepumpla kuja keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; r=10 m; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS KIRIKU-METSA KINNISTULE · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 5 1500 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 PLANEERITUD REOVEEPUMPLA TEENINDUSALA · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · reovee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi PLANEERITUD BUSSITASKU teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; Peatumisnähtavus · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti Kiirus 70 km/h 25 m / 95 m A PLANEERITUD BUSSIPEATUS 6 1539 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PERSPEKTIIVNE JUURDEPÄÄS PLANEERITUD SÕIDUTEE LAIENDUS · reovee kanalisatsioonitrassile ja kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; Liitumisnähtavus Kiirus 70 km/h · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti 15 m / 160 m PLANEERITUD JALAKÄIJATE JUURDEPÄÄS BUSSIPEATUSESSE 7 1500 keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 EPk 100% · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 8m / 5m PLANEERITUD HOONESTUSALA 12 2k / 1k 300 m² 1+2 - / 5m HP 100% · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 2043 m² P P4 18 - / 1k 100 m² - / 2 PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT 8 1500 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist 1500 m² P P võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti R6.00 PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT 9 1500 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; R6.00 3,5 HP 100% JUURDEPÄÄS KRUNDILE · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti EPk 100% keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 3,5 - EP 100% 8m / 5m 19 - - m² - PLANEERITUD HALJASTUS 10 1500 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 E 100% 450 1 3;3 · gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist 13 2k / 1k 300 m² 1+2 4091 m² P P võrguvaldaja kasuks; · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti 2000 m² P P4 PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 11 1626 225 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EP 100% E 100% 450 1 3;3 · gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti · tee kaitsevöönd 30 m; keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 0 2043 300 2 / -1 · kohustuslik puhverala; , 12 1/- 8m 5m 1/2 EPk 100% E 100% 600 2 4;4 16 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist KOHUSTUSLIK PUHVERALA · gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m; võrguvaldaja kasuks; 25 19 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti 30 ,7 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 13 2000 300 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EPk 100% E 100% 600 2 4;4 · tee kaitsevöönd 30 m; keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; ,0 · kohustuslik puhverala; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist 7 võrguvaldaja kasuks; 46, TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti 15 EP 100% 2 / -1 · tee kaitsevöönd 30 m; keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; ,0 5,0 8m / 5m 14 2000 300 1/- 8m 5m 1/2 EPk 100% E 100% 600 2 4;4 11 2k / 1k 225 m² 1+2 GAASITORUSTIKU OHUTUSKUJA · kohustuslik puhverala; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 26 12 1626 m² P P3 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti EPk 100% ,3 5,0 OLEMASOLEV KRAAV 2000 300 2 / -1 1/- 8m 5m 1/2 EPk 100% E 100% 600 2 4;4 · tee kaitsevöönd 30 m; keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 8m / 5m 15 14 300 m² 1+2 · kohustuslik puhverala; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist 4,0 2k / 1k võrguvaldaja kasuks; LIKVIDEERITAV KRAAVIOSA 4,0 4,0 e 2000 m² P P4 te ri 10,0 - - - - - - HP 100% Üm 100% - - - Jü PLANEERITUD TRUUP 16 720 di- EP 100% ge 8m / 5m 10 La 7,6 225 m² 1+2 KRAAVI VEE VOOLUSUUND EPk 100% 13 2k / 1k 2 11 8m / 5m 1500 m² P3 17 412 - - - - - - HP 100% Üm 100% - - - 15 P 11 11 300 m² 1+2 2k / 1k 26 PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT 4,0 4 2000 m² P P4 15 ,3 5,0 5,0 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist 4,0 võrguvaldaja kasuks; ,0 ,0 PLANEERITUD KÕRGENDIKU VÕIMALIK ASUKOHT LIIKLUSE RAHUSTAMISEKS 18 1500 100 - -/1 - 5m -/2 HP 100% Üm 100% 100 - - · gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m; 14,0 4,0 18 4,0 (täpne liiklust rahustav meede täpsustub ehitusprojektiga) 15 ,0 · tee kaitsevöönd 30 m; · planeeritud reoveepumpla kuja · olemasolevale gaasitorustikule selle kaitsevööndi ulatuses,10 m mõlemale 26 1 10 REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA 19 4091 - - - - - - HP 100% Üm 100% - - - r=10 m; · gaasitorustiku ohutuskuja 46,7 m; poole toru selle servast valdaja kasuks; ,3 14 1 10,0 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti 4,0 4 keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 4,0 20 2 3,0 5744 - - - - - - LT 100% L 100% - - - · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassile 2 m ,0 5,0 EP 100% HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 4,0 5,0 8m / 5m 9 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist 4,0 2k / 1k 225 m² 1+2 III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS võrguvaldaja kasuks; 17,0 1500 m² P3 · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole d P n 15 ,0 kaablit, võrguvaldaja kasuks; öö 15 5,0 2 10,0 ,0 ev IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri 9 EP 100% its võrguvaldaja kasuks; 2,5 ka 8m / 5m 8 4,0 4 5 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti e 225 m² 1+2 OBJEKTI EI EKSISTEERI LOODUSES 21 Te 2k / 1k 2,5 5,0 keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 14 5,0 4,0 21 792 - - - - - - LT 100% L 100% - - - ,0 1500 m² P3 · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale ,0 2 P 5,0 ,0 4,0 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED TEHNORAJATISED poole trassi võrguvaldaja kasuks; 2,0 5,0 OLEMASOLEVAD 4,0 10 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 2,5 1,5 VEETORUSTIK · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole ,0 LT 100% 5,0 5,0 5,0 4 kaablit, võrguvaldaja kasuks; 8 10,0 - 21 - - m² - 4,0 3 20 REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 792 m² P P 4,0 · veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti 5,0 REOVEE SURVETORUSTIK 4,0 4 4,0 EP 100% keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; EP 100% ,0 4,0 · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, kanalisatsiooni survetrassike 2 m 10 8m / 5m 22 949 - - - - - - LT 100% L 100% - - - 7 ,0 8m / 5m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 1 225 m² 1+2 225 m² 1+2 GAASITORUSTIK 10,0 2k / 1k · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole 12,0 2k / 1k 1 10,0 1500 m² kaablit, võrguvaldaja kasuks; P P3 1749 m² P P3 4,0 SIDEKAABEL · sidevõrgu liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri EP 100% 4,0 võrguvaldaja kasuks. 4,0 4 19,2 7 4,0 8m / 5m 2 MADALPINGE MAAKAABEL 4,0 2k / 1k 225 m² 1+2 5,0 Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool Suur-Tõnikse katastriüksust: 1500 m² P P3 Katastriüksus 11112 Lagedi-Jüri tee (katastritunnus 65301:003:0264): TÄNAVAVALGUSTUS ARHITEKTUURINÕUDED: 4,0 · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. 4,0 Katusekalle: 15 – 40°; Katastriüksus 11113 Assaku-Jüri tee (katastritunnus 65301:003:0188): 17 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 4,0 · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. KÕRGUS väiksemad hooneosad võivad olla madalama kaldega. 4,0 1 MEETRITES EHITISE- HOONETE HP 100% Katastriüksus Suur-Tõnikse tee 2 (katastritunnus 65301:001:4568): Suu - SUURIM KORRUSE- ALUNE PIND ARV KRUNDIL PÕHIHOONE / ABIHOONE Katuseharja suund: paralleelselt või risti tänavaga. 17 - m² - LISUS · reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. r-Tõ - 4,0 EP 100% 4,0 412 m² P P KRUNDI SUURUS Pn Pn Välisviimistluse materjalid: kasutada peamise fassaadimaterjalina puitu, mida võib kombineerida kivi, krohvi, niks 8m / 5m Katastriüksus Kurve tee L1 (katastritunnus 65301:001:0664): 3 225 m² 1+2 16 LT 100% EP 100% PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES tellisega ja ilmastikukindla ehitusplaadiga. e te 2k / 1k · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 1500 m² - - 5,0 6 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES Välisviimistluse toonid: värvilahenduses eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone. Aktsendi 20 8m / 5m P3 6 P · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. e - - - m² - 225 m² 1+2 2k / 1k HP 100% andmiseks või eristuva lahenduse loomiseks võib kasutada ka kirkamaid või 5744 m² P P 1539 m² P P3 EHITISEALUNE PIND - tumedaid värvitoone. Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, 16 4,0 4 - - m² - PÕHIHOONE / ABIHOONE tumepruun, tumepunane). ,0 720 m² P P MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER Katusematerjal: kivi, rullmaterjal või plekk. EP 100% 8m / 5m 4 2k / 1k 225 m² 1+2 4,0 8m / 5m EP 100% 1505 m² P P3 - LT 100% 5 2k / 1k 225 m² 1+2 22 - - m² - 5 1500 m² P P3 949 m² P P 5,0 10,0 4,0 22 A PLANEERINGUALA NÄITAJAD: S BU Ku rv Planeeringuala suurus 3,92 ha e te e Kavandatud kruntide arv 22 Krunditava ala maa bilanss: elamumaa 24 962 m² 64% transpordimaa 7 488 m² 19% üldkasutatav maa 6 723 m² 17% Elamisühikute arv 19 PLANEERITUD BUSSIPEATUS KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID Märkused: 11 11 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AderGeo, 10.05.2021, töö nr M030421 EP Üksikelamu maa 3 As PLANEERITUD SÕIDUTEE LAIENDUS EPk Kaksikelamu maa (koordinaadid L–Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis); sa k u- LT Tee ja tänava maa 2. Suur-Tõnikse maaüksuse haljastuse hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus 30.12.2022; Jü HP Haljasala maa ri te 3. kruntide juurdepääsu asukohad on põhimõttelised ning need täpsustuvad ehitusprojektiga. e Planeeringu koostamise Rae Vallavalitsus RAE VALD KARLA KÜLA Töö nr 443 KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID korraldaja A S R-TÕ IKSE KI IST AL IALA DP S BU Planeerija Optimal Projekt OÜ E Elamumaa Arhitekt I. Punger DETAILPLA EERI G M 1:1000 L Transpordimaa 23.12.2024 Üm Üldkasutatav maa Projektijuht A. Anton PÕ I OO IS AS-04 Tehnik K. Kuus  Kalev Lepp Microinvestor OÜ [email protected] Meie 16.02.2026 nr 8-1/26-017/2649-1 Põhiprojekti koostamise tehniline kirjeldus koostöölepingu nr 7.1-1/26/19519-2 alusel Edastame Teile tehnilise kirjelduse Rae vallas Karla külas riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee ca km 4,58-4,72 kanaliseeritud ristumiskoha, sh ohutussaarega teeületuskoha ning riigitee 11113 Assaku- Jüri tee km 4,168 ristumiskoha, sh ohutussaarega teeületuskoha ja kahe bussipeatuse ehituse põhiprojekti koostamiseks vastavalt koostöölepingule nr 7.1-1/26/19519-2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marge Kelgo projektijuht Lisa: Tehniline kirjeldus koos lisadega 53499226, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  /kinnitatud digitaalselt/ Tehniline kirjeldus Riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 ristmiku ja 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168 teeületuskoha ehituse põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee ca km 4,58-4,72 kanaliseeritud ristmiku ja ohutussaarega teeületuskoha ehitamine ning riigitee 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168 ristmiku ümberehitamine, ohutussaarega teeületuskoha ja bussipeatuste ehitamine, tagamaks tingimused Rae vallas Karla külas Suur-Tõnikse kinnistu (katastritunnus 65301:001:4572) ja lähiala detailplaneeringu elluviimiseks ja arendusalale juurdepääsuks. Projekteerida normidele ja Transpordiameti juhenditele vastav liiklusohutu lahendus, mis tagab piisava ristmiku läbilaskevõime ning arvestab piirkonna arenduspotentsiaaliga. Sh tuleb tagada kergliiklejate liiklemisvõimalused, ohutud teeületuskohad ja projekti realiseerimiseks vajalik teemaa määramine. 2. Olemasolev olukord Projektala asub Harju maakonnas Rae vallas Karla külas. Projektiga käsitletavate teelõikude indikatiivsed asukohad on esitatud Lisas 1. Riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 (edaspidi riigitee nr 11112) liiklussagedus vaadeldaval lõigul on 2024.a andmetel 538 autot/ööp, millest raskeliikluse osakaal on 5%. Riigitee 11113 Assaku-Jüri tee (edaspidi riigitee 11113) liiklussagedus on 2024.a. andmetel 5285 autot/ööp, millest raskeliikluse osakaal on 5%. Projektiga seotud teelõikudel on kehtestatud piirkiirus 70 km/h. Riigitee 11113 km 4,168 asub olemasolev teeületuskoht (ristumine kergliiklusteega). Antud asukohas puudub ohutussaar ja valgustus. Samal teel paikneb km-l 3,85 ohutussaarega valgustatud teeületuskoht. Teeregistri andmetel on riigitee 11112 kate tihe asfaltsegu AC 12 killustikalusel ehitatud 2016.a. Viimane pindamine toimus 2025. a. graniitkillustik vm tardkivi killustikuga. Riigitee 11113 kate on tihe asfaltsegu AC 16 kompleksstabiliseeritud alusega, ehitatud 2020.a. Riigiteede 11112 ja 11113 äärde on välja ehitatud valgustatud kergliiklusteed, mille omanikuks on Rae vald. Rae Vallavalitsuse 14.10.2025 korraldusega nr 1554 on kehtestatud Karla küla Suur-Tõnikse kinnistu ja lähiala detailplaneering. Planeeringu dokumendid on kättesaadavad Rae valla planeeringute rakenduses https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/apps/b5c9d88e15124629881def51701ca71f/explore 3. Lähteülesanne 3.1. Projekti koostamise aluseks on Rae vallas Karla külas Suur-Tõnikse kinnistu (katastritunnus 65301:001:4572) ja lähiala detailplaneering ning käesolev tehniline kirjeldus. 3.2. Projekti koostamisel lähtuda Lisa 2. DP1162_põhijoonis esitatud põhimõttelisest lahendusest. 3.3. Lahendada riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 kanaliseeritud ristmiku ja ohutussaarega teeületuskoha ehitamine ning riigitee 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168 ohutussaarega teeületuskoha ja bussipeatuste ehitamine põhiprojekti staadiumis. 3.4. Olemasolevate teega kokkuviimise täpsed asukohad selgitada välja projekteerimise käigus, sh arvestades olemasolevate riigiteede katete, veeviimarite ja liikluskorralduse (liiklusmärgid, teekattemärgistus jms) kokku viimisega. 3.5. Projekteerimise käigus esitada teede, valgustuse ja tehnovõrkude eskiislahendus Transpordiametile kooskõlastamiseks. Topo-geodeetilise mõõdistuse puudumisel võib esitada eskiislahenduse Maa- ja Ruumiameti LIDARi kõrgusandmete ja kitsenduste andmetega ortofotol (koos katastriüksuste piiridega). 3.6. Riigitee muldkeha laiendamisel näha ette olemasoleva katte taastamine (katte taastamise ulatus ja lahendus täpsustada projekti koostamise käigus). Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont. 3.7. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.7.1. Sõiduradade arv riigiteel – 2 (1+1); 3.7.2. Projektkiirus – 70 km/h; 3.7.3. Sõiduradade laius – lähtuda olemasolevate teede parameetritest ja juhendist „Teede projekteerimine“. 3.8. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h. 3.9. Riigitee ristmiku, kergliiklusteede ja teeületuskoha projekteerimisel lähtuda kehtivast Transpordiameti juhendist „Teede projekteerimine“. 3.10. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 3.12. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. 4. Uuringud 4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab teede, ristmike, vete äravoolurajatiste, valgustuse ja tehnovõrkude projekteerimist: 4.2.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud täiendavatest nõuetest. 4.2.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Transpordiametiga enne tööde algust topo- geodeetiliste tööde kava. 4.2.3. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500. 4.2.4. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.  4.2.5. Projekteeritavate maanteede mõõdistusala ulatus täpsustada uuringute kavas. 4.2.6. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 60 m laiuselt (30 m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.2.7. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). 4.2.8. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord). Projektlahendusega seotud kaevudel määrata kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 4.2.9. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavust/kõrgust. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile. 4.2.10. Kontrollida Maa-ameti kitsenduste kaardile kantud puurkaevude olemasolu projekteeritava tee teljest 75 m ulatuses ja kanda leitud kaevud maa-ala plaanile. Aruandes tuua välja kaevud, mida looduses ei leitud ja kaevud, mille tegelik asukoht looduses ei vasta kitsenduste kaardil toodule. 4.2.11. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 4.2.12. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.2.13. Topo-geodeetiline uuring esitada kooskõlastamiseks tehnovõrkude omanikele või valdajatele ja maaparandussüsteemide olemasolul Maa- ja Ruumiametile . Aruande koosseisus tuleb esitada kooskõlastused ja vastused. 4.2.14. Vormistusnõuded: 4.2.14.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dwg ja LandXML formaadis. 4.2.14.2. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. 4.2.14.3. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 4.2.14.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,5 m. 4.2.14.5. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ja hoonete ning muude rajatiste juures. 4.2.14.6. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevate failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). 4.2.14.7. Maa-aluste tehnovõrkude ja rajatiste andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti ning täpsusklass kirjeldada mudeli atribuutides. 4.3. Teostada geotehnilised uuringud: 4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”. 4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Transpordiametile. 4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maanteede laiendamist (sh ristmik, bussipeatused, teeületuskohad) ning jalgteede projekteerimist.  4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. 4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 4.3.6. Kergliiklusteedel näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50 m tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata kasvupinnase paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad pinnased. 4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist. 4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt. 4.4. Koostada katendi projekt: 4.4.1. Projekteerida riigiteedele olemasoleva katendiga samaväärne katend. 4.4.2. Koostada katendi ristprofiilid koos valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 4.4.3. Kirjeldada projektis kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded. 4.4.4. Katendi projekt, mis arvestab Teeregistris kättesaadavate andemete ja geotehniliste uuringutega ning sisaldab katendivariantide võrdlust, esitada otsustamiseks Transpordiametile. 4.5. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus: 4.5.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4.5.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris: 4.5.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud, teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid ning arvestada nendega projekti koostamisel. 4.5.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede (sh perspektiivsete ristmikute) ja tehnovõrkude osas. 4.5.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused projekti seletuskirjas. 4.5.3. Täpsustada kõik projektalale jäävate salv- ja puurkaevude asukohad ning selgitada välja nendest tulenevad kitsendused. Lisaks tuleb aruandes kajastada projektalast väljapoole jäävad puurkaevud, mille sanitaarkaitseala või hooldusala ulatub projektalale. 5. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid 5.1. Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramisel lähtuda juhendist „Riigitee ja selle koosseisu kuuluva rajatise ehitamiseks ja hooldamiseks vajaliku transpordimaa määramise juhend“. 5.2. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi seadmise plaani koostamise nõuded“. 5.3. Koostada IKÕ plaanid riigi transpordimaale kavandatava jalgtee, valgustuse, ootekoja vm rajatise kasutusõiguse seadmiseks vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks andmine“. 5.4. Lisaks koostada vajadusel joonised kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh kinnistutest kust omandamise vajadus puudub). 6. Põhiprojekt 6.1. Koostada riigitee 11112 Lagedi-Jüri tee km 4,58-4,72 ristmiku ja 11113 Assaku-Jüri tee km 4,168 teeületuskoha ehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 6.2. Koostada tehnovõrkude projektid ehitusloa saamiseks/ehitusteatise esitamiseks vajalikus mahus. 6.3. Koostada valgustuse ehituse põhiprojekt. 6.4. Koostada ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 6.5. Koostada krundijaotuskava ja isikliku kasutusõiguse joonised. 6.6. Transpordiamet tellib arendaja finantseerimisel projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse. 7. Projektide koostamise üldised nõuded 7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 7.2. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritavad teed, piketaaž, projektala teede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid ja tunnused, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 7.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega. 7.5. Koostada eraldi vertikaalplaneerimise joonised koos tehnovõrkudega. 7.6. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega. Pikiprofiil tuleb koostada ka jalgteedele ja ristmikele. 7.7. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 7.8. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga projekteeritavate teede kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem kui 25 m, kuid mitte suurem. 7.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 7.10. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. 7.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus. 7.10.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 7.10.3. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Maa- ja Ruumiametilt või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/ jõed/ veeviimarid/ sademeveesüsteemid) seisukorra kindlakstegemiseks ja ümberehitamiseks. 7.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga või maaparandussüsteemi valdajaga. 7.10.5. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 7.11. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirded lähtuvalt projektlahendusest ja kehtivatest nõuetest. 7.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 7.13. Näha ette perspektiivsel tee maa-alal ja nähtavuskolmnurgas võsa ja metsa raadamine, kändude juurimine ning maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 7.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. 7.15. Projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. 7.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 7.17. Projekteerimisel arvestada riigiteel 11113 erigabariidiliste veostega (kaardirakendus: https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34007 9ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.6944%2 C3301). 7.18. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 7.19. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele ja loogiliste sektsioonide kaupa. 7.20. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgteede, ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 8. Liikluskorraldusvahendid 8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel. 8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 8.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. 9. Bussipeatused 9.1. Uued bussipeatused kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, MTÜ Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonnaga. 9.2. Täpsustada bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja hinnata projekteeritavate bussipeatuste eeldatavat kasutatavust. 9.3. Projekteerida bussipeatuseid teenindav taristu (pingid, vajadusel ootekojad, jmt) ja ühendusteed kergliiklustee või kohaliku teeni. Arvestada, et Transpordiamet ei võta kohustusi ootekodade paigaldamiseks ja hooldamiseks. 9.4. Taotleda VV-lt bussipeatuste kavandatavad nimetused ja näha ette nimede lisamine bussipeatuse märkidele. 9.5. Bussipeatuse parameetrite ja taristu projekteerimisel lähtuda juhendist „Teede projekteerimine“. 10. Tee valgustus 10.1. Põhiprojekti koosseisus koostada riigitee 11112 ja 11113 teeületuskohtade liiklusohutuse tagamiseks teevalgustuse ehitust käsitlev põhiprojekt. 10.2. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. 10.3. Projekti koostamisel arvestada olemasoleva kergliiklustee valgustusega. 10.4. Näha ette projekteeritava valgustuse integreerimine Rae vallale kuuluvasse valgustuse juhtimissüsteemi. 10.5. Arvestada Lisas 3 toodud Transpordiameti tehniliste tingimustega valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku- Jüri km 4,168 teeületuskohtade ja sõidutee alale. 10.6. Taotleda tehnilised tingimused ja projekt kooskõlastada Rae VV ja teiste tehnovõrkude valdajatega, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 11. Tehnovõrgud 11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada ehitusprojekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele. 11.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“. 11.3. Taotleda tehnilised tingimused ja kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 12. Haljastus ja hooldus 12.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 12.2. Riigiteealusele maale haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. 12.3. Vajadusel koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud. 13. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 13.1. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid ametiasutusi. 13.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajate ja asjakohaste ametiasutustega. 13.3. Projektlahendus kooskõlastada Transpordiameti ja Rae Vallavalitsusega ning sõlmida vastavad koostöökokkulepped isikliku kasutusõiguse määramiseks (valgustus, kergliiklusteed, vajadusel ootekojad). 13.4. Kaasata Transpordiamet Rae Vallavalitsusega seotud koosolekutele, kus arutatakse riigitee ümberehitusega seotud asjaolusid. 14. Vormistusnõuded 14.1. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt. 14.2. Projektlahendusest koostada kolmemõõtmeline mudel LandXML ja IFC formaadis, mis sisaldab tee ja selle elementide (näiteks ohutussaar, bussiooteplatvorm vms) konstruktsiooni kihte ning projekteeritavate (sh ümber tõstetavate) tehnovõrkude mudeleid. Sõidutee konstruktsiooni kihid mudeldada tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms) vastavalt lisa 4 joonisele. Sõiduteede, kõnniteede, ristmike (sh mahasõitude), kraavide telgjooned esitada eraldiseisvate XML mudelitena. 14.3. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 14.3.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul) ning .pdf formaadis; 14.3.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;  14.3.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis; 14.3.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid. 14.4. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 14.5. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1 eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis. Koostas: Marge Kelgo, Transpordiamet Lisad: 1. Projektala asukohaskeem 2. DP1162_põhijoonis (eraldi failina) 3. Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-Jüri km 4,168 teeületuskohtade ja sõidutee alale (eraldi failina) 4. Murdejoonte näidised Lisa 1. Projektala asukohaskeem Lisa 4. Murdejoonte näidised  Lisa 3 Tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-Jüri km 4,168 teeületuskohtade ja sõidutee alale . 1. Standardid ja normid  CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised  EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded  EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine  EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised  EVS-EN 40-5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele  EVS-EN 14991:2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid (Betoonjalandid)  EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.  EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.  EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.  EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus  EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.  EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid.  Teetööde tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon)  Riigiteede valgustuse kavandamine (viimane kehtiv versioon)  EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest  Seadme ohutuse seadus  EVS 843:2016 Linnatänavad  EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4-20 kV võrgustandard 2. Valgustite valik Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass tuleb Tellijaga kooskõlastada enne projekteerimist. Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti poolt ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 04.10.2019“ või värskemasse nimekirja. Valgustite tehnilised parameetrid:  Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;  Värvustemperatuur peab valgusti LED-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee valgustitel 4000 K – 4300 K, ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K  Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;  Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;  Valgusti kogukaal kuni 11 kg;  Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;  Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C.  Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud;  Valgustid peavad omama CE , ENEC ja ENC+ märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal on õigus nõuda CE, ENEC ja ENEC +märgisega seotud dokumente.  Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;  Valgusti toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud LED-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab LED-moodulile piisava jahutuse;  LED-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste;  LED-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;  Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastast garantiid nii valgustile, LED- idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LEDidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LED valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;  Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED-dioodid) peab olema võimalik saada garantiiperioodi jooksul;  Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;  Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;  Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 257 V.  Võrgusagedus peab olema 50 Hz.  Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass.  Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;  Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega. Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit.  Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;  LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga H05RR-F 3g1,5mm2;  Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;  Valgusti kinnitusmast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15 kraadi. Valgustil ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks;  Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit), mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust. Valgustitele võimsusega alla 29W ei pea eelprogrameeringu profiil seadistama.  Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema kogu eluea jooksul konstantne;  Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;  Projekteerijal lisada põhiprojekti seletuskirja järgnevad nõuded: - Valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis Transpordiameti nõudmisel  esitab valgustite tarnija mõõtelabori goniomeetrilise protokollid . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks. - Transpordiametil on õigus valgustite vastavuse kontrollimisel esitatud nõuetele, küsida selgitusi ja tõendusi pakutavate valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele nõuetele, sh. tehnilistele nõuetele vastavuse hindamise ja kontrollmõõtmise läbiviimise sõltumatus laboris ( näiteks TTÜ valgustustehnika labor, Inspecta Eesti OÜ labor). Transpordiametil on õigus küsida valgustite testprotokollide esitamist. - Valgustite toimivusnäitajad peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale teeklassile kehtestatud väärtustele. - Juhul kui tekib kahtlus rajatava valgustuspaigaldise nõuetekohasuse osas, võib Transpordiamet nõuda kontrollmõõtmiste teostamist, mille kulud peab valgustite tarnija kandma juhul, kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.  Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit kasutamata. 3. Valgustuse lahendus T-11112 Lagedi-Jüri tee ja 11113 Assaku-Jüri km 4,168 teeületuskohtadele projekteerida ÜKR erivalgustus ja sõidutee alale projekteerida valgustus enne ja pärast ÜKR erivalgustitega valgustatud ületuskohta, kasutades vähemalt 4 sõidutee valgustusemasti koos valgustitega. Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga AXPK 4x25mm2 , mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti . 4. Valgustusvõrgu elektritoide Uutele valgustusmastidele elektritoide planeerida olemasolevast KOV kuuluvast välisvalgustuse liinist . 5. Mastid Uute valgustusmastidena kasutada koonilisi tsingitud metallmaste - sõiduteel kõrgusega 8-10 m . Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Valgustimastid , mis asuvad asula piires 50 km/h alas , ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks. 6. Valgustite juhtimine Valgusti toiteseadme juhtliides peab vastama DiiA (Digital Illumination Inteface Alliance) poolt standardiseeritud DALI-2 juhtimissidele. Valgusti peab olema varustatud ühe nn Zhaga (Zhaga book 18 ed 2.0) spetsifikatsioonile vastava pistikupesaga, mis on liidestatud valgusti toiteseadmega. Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise.  Valgusti toiteseadmel peab olema sekundaarne 24V alalisvoolu väljund juhtseadmete ja/või andurite toiteks, mis tagab toitevoolu ka juhul kui valgusti LED mooduli toitevool on läbi DALI juhtkäsu välja lülitatud. Projekteerijal küsida Rae Vallavalituselt ka valgustuse projekteerimiseks tehnilisi nõudeid, kuna projekteeritavad valgustid ühendatakse KOV välisvalgustuse võrku ja valgustid jäävad KOV hooldusalasse. Uued valgustid peavad olema varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga). Sõidutee valgustite öise alanduse profiilina võib kasutada DDF 526. 7. Projekti ülesehitus ja vormistus Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2. Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:  Hinnanguvälja isoliinid  Horisontaalne valgustustihendus  Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral  eulumdata failid  Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik Ülekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud vertikaalses (püsttasandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx. Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364- 4-41. Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Asendiplaani joonisele märkida: - valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate teele; - iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; - valgustimastide vahekaugused meetrites. - valgustusmastide kaugused teekatte servast meetrites. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. 8. Eritingimused  Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus.  Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimiseks Transpordiameti elektriinseneriga. Koostas Andrus Tull , Transpordiamet, elektriinsener 06.02.2026.a.