www.arhitektiabi.ee
Martamaa
ABIHOONE
EELPROJEKT
Tartu maakond, Tartu vald, Viidike küla, Martamaa
TÖÖ NR: 1963
V05
TELLIJA: Toomas Vedder
[email protected]
KOOSTAJA: Arhitex OÜ
Tamme puiestee 122, Tartu 50414
RK 11293809, KMKR EE101086321, MTR nr EEP000869
[email protected]
PROJEKT: Roomet Raig
Tel nr 522 4171
[email protected]
ARHITEKT: Inge-Ly Ansip
Tel nr 50 68 206
[email protected]
06.
06.02.202
2026, TARTU
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
SISUKORD
1 PROJEKTEERIMISNORMID, MÄÄRUSED JA NÕUDED .........................................4
2 ÜLDOSA ............................................................................................................5
2.1 Lähteandmed ..............................................................................................5
2.2 Olemasolev olukord .....................................................................................5
2.3 Hoone eluiga ...............................................................................................5
2.4 Kinnistu andmed .........................................................................................5
3 ASENDIPLAANILAHENDUS ...............................................................................6
3.1 Parkimine ....................................................................................................6
3.2 Teed ja platsid .............................................................................................6
3.3 Haljastus .....................................................................................................6
3.4 Piirded.........................................................................................................6
3.5 Jäätmed.......................................................................................................6
4 ARHITEKTUUR ja KONSTRUKTSIOONID ............................................................7
4.1 Normdokumendid .......................................................................................7
4.2 Välisviimistlus ..............................................................................................7
4.3 Siseviimistlus ...............................................................................................7
4.4 Vundament .................................................................................................8
4.5 Põrandad (P-1) ............................................................................................8
4.6 Vahelagi (VL-1) ............................................................................................8
4.7 Välisseinad (VS-1) ........................................................................................8
4.8 Avatäited .....................................................................................................9
4.9 Müra nõuded ...............................................................................................9
4.10 Koormused ..............................................................................................9
4.10.1 Koormuste varutegurid ......................................................................9
4.10.2 Koormused ........................................................................................9
4.11 Ehitusjärelvalve ........................................................................................9
4.12 Muud märkused .....................................................................................10
5 TEHNILINE LAHENDUS ...................................................................................10
5.1 Normdokumendid .....................................................................................10
5.2 Veevarustus ...............................................................................................10
5.3 Reovee kanalisatsioon ...............................................................................11
5.4 Sademeveed..............................................................................................12
5.5 Elektrivarustus...........................................................................................12
5.6 Küte ja ventilatsioon ..................................................................................14
6 TEHNILISED NÄITAJAD....................................................................................15
7 ENERGIATÕHUSUS .........................................................................................15
8 TULEOHUTUSNÕUDED ...................................................................................15
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 2/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
JOONISED
ASENDIPLAAN 1:500 AS-4-01
PLAANID 1:100 AR-5-01
VAATED JA LÕIGE 1:100 AR-6-01
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 3/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
1 PROJEKTEERIMISNORMID, MÄÄRUSED JA NÕUDED
Projekti koostamise aluseks on:
• Geodeetiline alusplaan, töö number Ge-014-2023, 06.03.2023, GeoNik OÜ
• Ehitusseadustik
• Tuleohutuse seadus
• Jäätmeseadus
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus“
• Eesti standard EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”
• Eesti projekteerimisnormid EPN (avaldatud ET kartoteegis)
• Soome ehitusnormid ja juhised (avaldatud RT kartoteegis)
• Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2010
• Majandus- ja taristuministri 17.07. 2015 määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“
• Siseministri 30.03. 2017 määrus nr. 17, „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 4/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
2 ÜLDOSA
2.1 Lähteandmed
Abihoone projekteerimisel on lähtutud omaniku soovidest.
2.2 Olemasolev olukord
Martamaa kinnistu suurusega 16 576m2. Sissepääs kinnistule on lõunast Väägvere-
Tammistu teelt. Kinnistu on hoonestamatta maatulundusmaa. Kinnistu põhjaosas on
maaparandusega seotud kitsendus – maaparandussüsteemi maa-ala (ala näidatud
asendiplaanil). Lõunas on transpordiga seotud kitsendus – avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd (näidatud asendiplaanil).
Olukord krundil säilib olemasoleval kujul, ehitustöödes kahjustatud haljastus
taastatakse. Projekteeritav abihoone on 2 korruseline, puitkarkasshoone.
2.3 Hoone eluiga
Hoone planeeritav eluiga vastab normile EPN 15.1 (EVS-EN 1990:2002) Hoonete
eluiga. Ehitise kasutusiga:
Projektdokumentatsioonis toodud ehitiste kasutusead on järgmised:
• Hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga on 50 aastat;
• Ventilatsiooni- , gaasi- , veevarustuse- ja kütteseadmete kasutusiga on 20
aastat;
• Vee-, kütte-, gaasi ja kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50
aastat.
• Elektripaigaldise kasutusiga on 20 aastat.
• Teede ja platside eluiga on 30 aastat.
2.4 Kinnistu andmed
Aadress: Tartu maakond, Tartu vald, Viidike küla, Martamaa
Katastritunnus: 79403:004:0061
Pindala: 16 576m²
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 5/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
3 ASENDIPLAANILAHENDUS
Martamaa kinnistu on suurusega 16 576m². Sissepääs kinnistule on lõunast Väägvere-
Tammistu teelt, projekteeritava abihoone orientatsioon on põhja-lõuna suunaline.
Abihoone on paigutatud lõunapoolsesse serva, ~25.5m kaugusele olemasolevast
Väägvere-Tammistu teest . Hoone ±0.00=56.90 mõõdetuna esimese korruse põrandast.
Hoone nulli määramisel on lähtutud maapinna kõrgusmärkidest.
Geoaluse on koostanud GeoNik OÜ, töö number Ge-014-2023, 06.03.2023.
Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
3.1 Parkimine
Parkimine on lahendatud vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
Sõidukite parkimine on ettenähtud kinnistul olemasoleva abihoone juures, kuhu mahub
parkima kolm sõidukit.
3.2 Teed ja platsid
Juurdesõiduteeks kinnistule on Väägvere-Tammistu tee. Projekteeritud teed ja platsid
on kruusakattega, olemasolev olukord säilitatakse ja vajadusel taastatakse.
3.3 Haljastus
Krundil olev haljastus säilitatakse. Olemasolev haljastus taastatakse peale
ehitustegevust.
3.4 Piirded
Piirdeaeda pole käesoleva projektiga ette nähtud.
3.5 Jäätmed
Jäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtuda jäätmete
taaskasutusvõimalustest. Tekkivad jäätmed on valdavalt olmejäätmed ning aiajäätmed.
Olmejäätmete kogumise ja sorteerimise kohad on ette nähtud krundi piires. Jäätmete
käitlemine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete kogumisvahendiks võib olla prügikonteiner või
jäätmekott, mis võivad paikneda min. 3m kaugusel naaberkrundi piirist. Taaskasutatavad
jäätmed tuleb koguda liigiti ning üle anda avalikesse kogumispunktidesse või teistesse
nõuetekohastesse jäätmekäitluskohtadesse. Tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal
kompostida selleks ettenähtud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida
ka aunades. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Ehitusprahi äraveoks
tuleb tellida spetsiaalne prügi äraveo konteiner. Ohtlike ehitusjäätmete puhul vastutab
valdaja nende ohutu hoidmise eest, kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet
järgides vastavat jäätmeluba omavas eitusjäätmete käitlusetteõttes.
Ehitustöödega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab
kindlustama ehitusobjektist tekkiva ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise
väljapoole ehitusala. Selleks tuleb vajadusel rajada ehitusobjektile või selle vahetusse
lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd
(korraldab ehitaja) tööde teostamise ajal ja ehitustööde lõpetamisel. Ehitusobjektil tööde
kestvuse ajal tuleb kavandada ja tagada pidev ehitusobjekti ja sellega külgnevate alade
heakorrastamine.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 6/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
4 ARHITEKTUUR ja KONSTRUKTSIOONID
Käesolev projekt on koostatud Martamaa kinnistule uue abihoone ehitamiseks.
Projekteerimise aluseks on seadused, normid, hea tava ja tellija soovid.
Hoone on projekteeritud 2-korruseliseks abihooneks. Põhimaht on viilkatusega
tahukas. Hoonesse on kavandatud tehnoruum, abiruum, vannituba ja leiliruum. Abiruumist
viib trepp pööningule, mida saab kasutada panipaigana.
Aknad on kolmekordse klaaspaketiga pvc raamides, välisviimistluseks on
horisontaalne puitlaudis. Katusekate on must Klassik profiil plekk.
4.1 Normdokumendid
- EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused.
- EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:
Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.
- EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.
- EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.
- EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine.
Osa 1-1. Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
- EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
- EVS-EN 1995-1-1:2009 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa
1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.
- EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata
kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.
- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
-
4.2 Välisviimistlus
1. Sokkel Krohv Must
2. Välissein Voodrilaud Teknos 1818
3. Avatäited PVC Pruun
5. Katusekate Plekk RR33
6. Plekid Plekk RR33
4.3 Siseviimistlus
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama “Eesti ehituses kasutusohutuse nõuetele
vastavate kahjulikke ühendeid sisaldavate toodete ja materjalide loetelule” (Eesti
Ehitusteave ET-2 0110-0229, välja antud 03.1998 ja 0110-0229 (täiendus), välja
antud septembris 1998.
Ruumide siseviimistluses kasutada loodussõbralikke ja naturaalseid materjale.
Viimistlusmaterjalide valik täpsustada ehituse käigus. Seinad pahteldatakse, krunditakse ja
värvitakse. Leiliruumis lehtpuulaudadest sisevooder, mille taga õhkvahe ja auruisolatsioon.
Sanruumide seinad kaetakse plaatidega. Abiruumide põrandad kaetakse parketiga. Esikute,
saunaruumide ja sansõlme põrandad plaaditakse tsementmördist tasanduskihil.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 7/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
Viimistlusmaterjalid peavad olema terviseameti poolt heaks kiidetud ja omama
vastavat sertifikaati.
Sisekujundus, siseuksed ja seinte värvitoonid täpsustatakse tööde käigus vastavalt kliendi
soovidele või sisekujundusprojektile.
4.4 Vundament
Normdokumendid:
EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014
Geotehniline projekteerimine – Osa 1: Üldeeskirjad
EVS-EN 1997-2:2007
Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine
Vundament on plaatvundament, mis rajatakse kasutades vahtpolüstüroolist L-plokk
vundamendi servasid, mis laotakse tasandatud liiva alusele. Plaatvundamendi alune
laotakse täis 280mm paksuselt vahtpolüstürool plaate ja kaetakse kilega. Selle peale
valatakse 120mm betoonist põrand, mille sees on metall võrk ja põrandakütte torud.
Välisseinte ja toetavate siseseinte alla valada paksemad taldmikud plaatvundamendi sisse.
Kasutada tootja standardlahendust ja juhendit. Täpsem lahendus on lõike joonisel AR-6-01.
Pinnas rajada nii, et vihmaveed oleks juhitud hoonest eemale.
4.5 Põrandad (P-
(P-1)
Põrandat moodustab plaatvundament paksusega 120mm. Betoonpõrandad katta
aluskattel parketiga ja märgades ruumides rihveldatud pinnaga keraamiliste plaatidega.
Põranda ja seina nurk tuleb teipida õhupidavuse parandamiseks. Täpsem lahendus on lõike
joonisel AR-6-01.
4.6 Vahelagi (VL-
(VL-1)
Vahelae kandva talastiku moodustab 45x145 tugevussorteeritud puittalad. Talade peale
paigaldatakse 22mm paksune OSB3 ehitusplaat. Alumisele küljele paigaldatakse
22x100mm ristlõikega puitroovid ja 12mm paksune sisevoodrilaud.
4.7 Välisseinad (VS-
(VS-1)
Välisseinad valmistatakse 45x145mm tugevussorteeritud puitkarkassist.
Karkassivahemikud täidetakse kivivillaga. Karkassi siseküljele kinnitatakse aurutõke. Sellele
omakorda 45x45mm ristlõikega roov, millede vahed soojustatakse kivivillaga. Roovile
kinnitatakse 12mm paksune OSB3 ehitusplaat ja selleleomakorda 13mm kipsplaat Gyproc
GN13. Karkassi välisküljele kinnitatakse tuuletõkkemembraan. Sellele omakorda vertikaalne
tuulutusroov (22x50) 21mm paksune puitlaudis.
Siseseinad
Siseseinad valmistatakse puitkarkassist ristlõikega 45x95. Karkassi tühimikud
täidetakse kivivillaga ja kaetakse mõlemalt poolt 12mm OSB3 ehitusplaadi ja 13mm
kipsplaadiga Gyproc GN13.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 8/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
4.8 Avatäited
Aknad on kolmekordse klaaspaketiga. Aknad tuleb paigaldada õhutihedalt, mis
tähendab aknaraamide teipimist tuuletõkke kihi ja seest aurutõkkekilega.
Välisuks on heliisolatsiooni indeksiga R´w=27. Uksed tuleb paigaldada õhutihedalt, mis
tähendab ukselengide teipimist auru- ja tuuletõkke kihiga. Siseuksed vastavalt kliendi
soovile.
4.9 Müra nõuded
Kasutatavad konstruktsioonid ja viimistlusmaterjalid peavad tagama normatiivse
heliisolatsiooni nii väliskeskkonnast kui ruumide vahel.
Käesoleva hoone projekteerimisel lähtutakse EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest „ nõuetest.
- Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB.
- Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB.
- Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB.
Välisseina konstruktsioon vastab nõuetele. Välise müra täiendavaks tõkestamiseks
mingeid lisameetmeid ei tarvitata. Õhumüra isolatsiooni indeks jääb alla 55dB ja taandatud
löögimürataseme indeks alla 53dB.
Kõik hoone sisesed müraallikad, nagu ventilatsioonitorud ja kommunikatsioonid
isoleeritakse nõuetekohaselt.
4.10 Koormused
4.10.1 Koormuste varutegurid
Üldiselt:
Kasuskoormused 1,5
Omakaalukoormused 1,2
Pinnase kandevõime arvutustes käsutatavad varutegurid:
Kasuskoormused 1,3
Omakaalukoormused 1,0
4.10.2 Koormused
Kasuskoormused(normatiivsed):
Klass A qk=2,0 kN/m2, Qk=2,0 kN.
Omakaalukoormused leitakse vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja
vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1:2002.
Lumekoormus(normatiivne): 1,5kN/m2. Kujutegur 0,8. Ülekoormustegur 1,5.
1,5x0,8x1,5=1,8kN/m2.
Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3:2006.
Tuulekoormus: (normatiivne) 0,28kN/m2
Tuulekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4/NA:2007.
4.11 Ehitusjärelvalve
Kõik kaetud tööd tuleb dokumenteerida ja kasutatud ehitus- ja viimistlusmaterjalide
kohta tuleb küsida paigaldus ja hooldusjuhendid, mis tuleb kasutusloa jaoks
dokumenteerida. Ehitus tuleb dokumenteerida vastavalt määrusele “Ehitamise
dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded
ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded”, vastu võetud
14.02.2020, nr 3.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 9/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
4.12 Muud märkused
Korrosioonikaitse ja puidu antiseptimine - kõik kivikonstruktsioonidega kokku puutuvad
puitkonstruktsiooni osad katta hüdroisolatsiooniks tõrvapapiga.
5 TEHNILINE LAHENDUS
5.1 Normdokumendid
- EVS 812-2:2014, Ehitiste Tuleohutus, Osa 2: Ventilatsioonisusteemid.
- EVS 812-3:2018, Ehitiste Tuleohutus, Osa 3: Küttesusteemid.
- EVS 844:2022, Hoonete kütte projekteerimine
- RYL 2002 (osad 1 ja 2) HOONE TEHNOSÜSTEEMID
- EVS 846:2021, Hoone kanalisatsioon.
- EVS 848:2021, Väliskanalisatsioonivõrk.
- EVS 921:2022, Veevarustuse välisvõrk.
- EVS-EN 61140;2016 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele,
- EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41:
Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.
- EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid.
Kaitse kuumustoime eest.
- EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.
Liigvoolukaitse.
- EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54:
Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja
kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.
- EVS-EN 50110-1:2013 Elektripaigaldiste käit
- EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid)
Seadme ohutuse seadus
5.2 Veevarustus
Arvutuslik ööpäevane joogivee vajadus:
Qd = 0,5 m3/d; (0,3 m3/h)
Arvutuslik joogivee vooluhulk sekundis:
Qkv = 0,20 l/s
Arvutuslik olmereovee vooluhulk ja reostuskoormus ööpäevas:
Qd= 0,5 m3/d, (0,3 m3/h; 3 l/s); R = 5 ie = 0,3 kg BHT7/d
Arvutuslik olmereovee vooluhulk sekundis:
Qk= 0,20 l/s
Lokaalne veevarustus lahendatakse Martamaa kinnistul (79403:004:0061)
rajatud/projekteeritud puurkaevu baasil (Ehitusluba nr 2512271/14831). Puurkaevu asukoht
(projekt Si-370): X=6483737.15, Y=667796.31.
Kuna puurkaevust võetav veehulk on alla 10 m³/ööpäevas ja vett kasutab alla 50 inimest, siis
sanitaarkaitseala ei moodustata, vaid määratakse puurkaevu hooldusala raadiusega R=10
m. Hooldusala ei ulatu naaberkinnistutele. Puurkaevu hooldusala välispiirist 50 m ulatuses ei
tohi heitvett immutada.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 10/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
Kaaskasutus Endriko kinnistuga
Puurkaev tagab veevarustuse lisaks Martamaa kinnistule ka Endriko kinnistule
(79403:004:0060) – puurkaev on kaaskasutuses. Kinnistute vahele on rajatud
veevarustustorustik (ühendus mõlema kinnistu tarbeks).
Torustikud ja materjalid
Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN surveklassile. Plasttoru maa-alustes ühendustes
tohib kasutada ainult elektrikeevis ühendusdetaile.
Tarbeveesüsteemi (nii kuum kui ka külm vesi) ehitamisel kasutada selleks ette nähtud PEX-
torusid. Horisontaalsed veetorustikud paigaldada põrandasse või lae kohale, vertikaalsed
ühendustorud veevõtuseadmega peita hülssi paigaldatuna seintesse. Torustikuarmatuur ja
torud peavad vastama surveklassile PN10. Veevõtuseadmed ja toruarmatuur peavad
vastama ISO 9001 standardile. Püstikule paigaldada sulgventiilid vastavalt toru läbimõõdule.
Veevõtuseadmete ühendused paigaldada seina sisse. Torustike paigaldamisel arvestada
teiste eriosadega. Montaaž vastavalt RYL 2002-le.
Soe vesi
Soe vesi tagatakse veeboileri abil, mis paigaldatakse tehnoruumi.
Joogivee kvaliteet ja märgistus
Joogivee kvaliteet peab vastama Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusele nr 82 „Joogivee
kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Projekteeritud torustike eluiga on 50
aastat. Kinnistu välisveetorustik on projekteeritud plasttorust, signaalkaabliga selle küljes ja
märkelindiga selle kohal.
Märkus teeservituudi kohta
Martamaa ja Endriko kinnistute vahelise trassi osas on tehtud Väägvere–Tammistu
riigimaantee teeservituut, mis on kantud kinnistusraamatusse märkena;
ehitusteatise/ehitusloa taotluse juurde lisatakse kinnistusraamatu ärakirja väljavõte.
Veevarustuse lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
5.3 Reovee kanalisatsioon
Kanalisaeeritava reovee kogus:
● reovee arvutusäravool Qa,r=1,2m³/d,
● ööpäevane kanaliseeritav reovesi Qd=0,5m³/d, Qh=0,02m³/h
Reoveed juhitakse olemasolevasse septikusse ning sealt edasi olemasolevasse imbväljakusse
(Ol.oleva reoveepuhasti ehitusteatis nr. 2411201/22196). Septiku kuja on 5m ning
imbväljaku kuja on 10m.
Imbväljaku välispiirist 60 m ulatuses ei tohi olla olemasolevaid joogiveekaevusid ega rajada
uusi joogiveekaevusid.
Projekteerida kinnistutorustik kuni hooneni. Ühendustorustik projekteerida De 160 SN8 ning
hoone väljund kuni esimese kaevuni De 110 PVC torudest.
Reoveekanalisatsioonitorude kalded võtta minimaalselt: d50mm ja d75mm iZ0,02 ning
d110mm torude puhul Z0,02. Süsteemi õhustuse tagamiseks ühendatakse
olmekanalisatsioonitorustikud tuulutuspüstikutega, mis viiakse katusel minimaalselt 0,5 m
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 11/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
üle katuse pinna. Trappidena kasutatakse märgruumides R/V kaanega horisontaalseid
plasttrappe ja renne. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele
ning järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002“. Ööpäevase reoveehulga arvutamise
aluseks on võetud oletatavalt 4, seega hinnanguliselt tekib ööpäevas:
Qd= 0,4 m3/d reovett (100 l/d inimese kohta). Reovee maht kuni 12m3/kuu.
Kanalisatsioon lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
5.4 Sademeveed
Maapinna vertikaalplaneerimisega suunata sademeveed hoonest ja ehitatavatest
teedest eemale ja võimalusel hajutada omal kinnistul, kuid sademeveed ei tohi
sattuda naaberkinnistule.
Kinnistul olevad teed ja platsid on betoonkivi kattega ja madala äärekiviga, et
sademeeveed imbuksid ka läbi katendi pinnasesse.
Ehituskaevendid täita jämeda kruusa või killustikuga, et sademeveed
drenaažuksid. Maapinna planeerimisel jälgida asendiplaanil olevaid
vertikaalplaneerimise kõrgusmärke.
5.5 Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse läbi liitumislepinuga. Kaabelliin, paigaldada pinnasesse,
üldjuhul haljasalale, sügavusel 0,7-1m maapinnast ja otsastatakse hoone
peajaotuskeskuses. Paigaldus pinnases ja sisestus keskusse teostada kaitsetorus 50mm,
sõidetava ala all kasutada B-klassi kaitsetoru. Sisestuskohta paigaldada lisaks 1 reservtoru.
Abihoone peajaotuskeskus EJK paigaldatakse hoone esiku seinale. Keskus on
seinapaigaldusega. Sisaldab tarbijate kaitseseadmeid. Keskuse sisestusele paigaldada T2
karakteristikuga liigpingepiirikud. Keskuse koostamisel jätta reservruumi min.20% keskuse
mahust.
Väljuvad magistraalliinid väljuvad keskusest ülevalt ja kaitstakse
automaatkaitselülititega. Koormused jagatakse faaside vahel ühtlaselt. Peakeskusest saavad
toite nii hoonesisesed tarbijad kui ka hoonega seotud välisvalgustus ja perspektiivsed
väljapool hoonet paiknevad tarbijad.
Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevad keskused paigaldatakse seadmega
kaasas oleva tehnilise dokumentatsiooni järgi. Tehnoloogiliste seadmete puhul lahendatakse
nende toide kuni seadme klemmkarbini või komplektis oleva jõu- või lahutuskilbini.
Tehnoloogiliste seadmetega komplektis olevate kilpide omavahelised ja seadmete külge
minevad ühendused paigaldatakse seadme valmistaja dokumentatsiooni järgi.
Hoone juhtmestik teostatakse 3- või 5- sooneliste vaskkaablitega (juhistikusüsteem
TN–S),mis vastavad Dca-s2,d2,a1 tuletundlikkuse klassile. Kaablid keskusest madalal
paiknevate tarbijateni paigaldada võimalusel põranda alla kaitsetorudes. Ruumide
ripplagede taga teostatakse kaabeldus pinnapealsena. Plasttorudesse paigaldatakse kaablid
või juhtmed monoliitbetoonist põrandates ja karkass-seintes või põrandate tasanduskihtides.
Süvistatult paigaldatakse juhtmestik horisontaalselt (laest 0,1...0,3m allpool) või vertikaalselt
(risti või paralleelselt arhitektuursete joontega, uste ja akende piiretest 0,15-0,2m kaugusel).
Kõik läbiviigud tihendatakse vastavalt mehhaaniliste vigastuste vältimise, akustika ja
ehituskonstruktsioonide tulepüsivusklassi nõuetele. Valgustite vahel kulgevaid valgustite
liinid paigaldada nii, et kaablid oleksid varjatud. Ruumide kergseintes installatsioon teostada
süvistatult (kõik kaablid soovitatavalt paigaldada plasttorudesse).
Pistikupesad
Pistikupesad paigaldada horisontaalsuunas kõrvuti:
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 12/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
tubades 0,2 m põrandast
tehnilised ja niisked ruumid 1,0 m põrandast
tööpinnast kõrgemal olevad pistikupesad 0,1-0,3 m tööpinnast kõrgemal
või kuni 1,2 m põrandast
Lülitid paigaldada horisontaalsuunas kõrvuti:
Tavaruumid, uksepiidast min. 0,15m 0,9 m põrandast
abiruumis 1,5 m põrandast
Seinavalgustid paigaldada: 2,0-2,4 m põrandast
Muud seadmed paigaldada: harukarbid 2,2-2,5 m põrandast (või ripplagede taga)
Vahelduvvoolu juhistikes tuleb ette näha lisakaitse rikkevoolu kaitseaparaadi abil
järgmistel juhtudel:
pistikupesad nimivooluga enamalt 32 A, mis on ette nähtud üldkasutuseks tavaisikute poolt;
välisoludes kasutatavatele seadmetele nimivooluga enimalt 32 A,
märgade ruumide elektrivarustus, abiruumide valgustuse lõppahelad.
Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5mm² ristlõikepindalaga
vaskjuhte. Pistikupesasid ja harutoose ei tohi ruumide vaheseina vastaspoolel paigaldada
kohakuti heliisolatsiooni vähenemise tõttu. Kaablid ühendada harutoosis spetsiaalse
ühenduskübaraga. Süvistatud harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning hõlpsasti
teenindatavad. Igale pistikupesale tuleb ette näha oma seadmetoos, vältida kahekohalise
pistikupesa paigaldamist ühekohalisse seadmetoosi.
Elektrivalgustus
Keskmised üldvalgustuse valgustustiheduse hooldeväärtused tööpiirkonnas vastavalt
standardile EVS-EN 12464-1:2011. Installatsioon hoones teostada installatsioonikaablitega
(tuletundlikkuse klass Dca-s2,d2,a1). Kasutada süvistatud ehituviisiga lüliteid ja harukarpe.
Lülitite paigalduskõrgus on üldjuhul 0,9m. Installatsioon abiruumides ja ripplagede taga
teostatakse vajadusel pindmiselt. Valgustid paigaldatakse ripplagedesse süvistatult või
pindmiselt laele. Projektis nähakse ette ruumide üld- ja abiruumide valgustid, mis
paigaldatakse vastavalt sisekujunduse lahendusele. Ripplagedega ruumides kasutada
ripplaevalgusteid. Välivalgustid hoone lähiümbruse valgustamiseks kinnitatakse vajadusel
hoone külge ja varikatuste alla, kaabeldus hoone sees. Hoonega seotud välisvalgustitena
kasutatakse LED lampidega valgusteid. Valgustuse kaabelliinid paigaldada pinnasesse
vastavalt kaabelliinide paigaldamise eeskirjadele.
Maandused ja potentsiaaliühtlustus
Elektripaigaldis teostatakse terviklikult TN–S juhistikusüsteemi (5-juhtmeline) nõuete
kohaselt. Hoone peakeskuse lähedusse paigaldatakse peamaanduslatt, millele ühendatakse
hoone maandusseade (pinnasemaandur). Ehitatava maanduri maandustakistus ei tohi
ületada 30 oomi. Kui kokku ühendatakse erinevad juhid vask/alumiinium või vask/teras, siis
tuleb kasutada spetsiaalseid bi-metallist ühendusklambreid, et vältida vase korrodeerumist
galvaanilisel ühendusel.
Objekti siseselt teostatakse potentsiaaliühtlustus, s.t. peamaanduslatiga
ühendatakse kaabliredelid, ripplagede metallkonstruktsioonid, metalltorustikud, hoone
metallsõrestikud, telefonikeskus jne. Seadmete ja valgustite maandamiseks kasutatakse
toitekaabli PE-juhti, mis ühendatakse grupi- ja jaotuskeskuste PE-lattidega.
Elektri ja nõrkvoolu kohta koostatakse eraldi projekt.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 13/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
5.6 Küte ja ventilatsioon
Hoone küte on lahendatud maaküttega, torustik paikneb kinnistul. Hoonesse on
ettenähtud vesipõrandaküte.
Maasoojussüsteemi planeerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused:
* horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist 2 m.
* horisontaalse soojuskontuuri kaugus maa-alustest torustikest ja
* kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevööndile.
* horisontaalse soojuskontuuri kaugus 2 m säilitatava puu
vertikaalprojektsioonist maapinnal.
* soovitatav minimaalne horisontaalse maasoojussüsteemi ja
maasoojuspuuraugu kaugus septikust ja kogumismahutist on 5 m,
filterväljakust, biotiigist, avaveelisest märgalast ja imbväljakust on 10 m.
Vajalikud arvestuslikud võimsused talvisel arvestuslikul välistemperatuuril ja
süsteemide temperatuurid:
Arvutuslik välistemperatuur -25ºC.
Küte (põrandaküte) 42/37ºC, ~Q=15 kW
Soojaveevarustus 5/50/55ºC
Lisaks paikneb leiliruumis 8kW võimsusega elektrikeris.
Hoone osad varustatakse mehaanilise, soojatagastusega sissepuhkeväljatõmbe-süsteemiga,
mis paikneb tehnoruumis, ning köögi kohtväljatõmbega. Õhuvahetuse hulgad vastavalt
standarditele: Hoonete ventilatsiooni projekteerimine CEN/TR 14788:2006.
Minimaalne õhuvahetus eluruumides:
- magamistuba 0,7l/s/m² või 8l/s inimene
- elutuba 0,5l/s/m²
- vannituba 15l/s seadme kohta
- WC 10l/s
Siirdeõhu liikumine tagada läbi uste (põranda ja ukselehe vahe) ja / või paigaldada
siirdeõhurestid ukselehe alla äärde:
õhuhulk l/s siirdeõhurest
10 200x100
15 300x100
20 300x150
Maksimaalselt lubatud ventilatsiooniseadmete tekitatud müratase ruumides:
- eluruumid 30dB(A)
- esik, köök, riietusruum, wc 35dB(A)
- pesemisruum 40dB(A)
Küte ja ventilatsioon lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 14/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
6 TEHNILISED NÄITAJAD
Kõrgus 5,0m
Laius 5,8m
Pikkus 9,2m
Suletud netopind 48,7m²
Ehitisealune pind 53,2m²
Maapealne osa 53,2m²
Abiruumi köetav pind 48,7m²
Maapealse osa maht 195m³
Maht 195m³
Krundi pindala 16 576m²
7 ENERGIATÕHUSUS
Energiamargis ja arvutused ei ole piiratud kasutusajaga hoonel nõutav.
8 TULEOHUTUSNÕUDED
Ehitamisel on vaja arvestada
- „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 30.03.2017 määrus nr 17 - väljaandja: Siseminister;
- „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ 18.02.2021 määrus nr 10 – väljaanda Siseminister;
- Nõuded ehitusprojektile 17.07.2015 määrus nr 97.
- Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-7:2018
- Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-3:2018
- Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
- Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• Kasutusviis – I (Abihoone, saun)
• Tulepüsivusklass – TP3
• Eripõlemiskoormus – alla 600MJ/m2
• Kasutusotstarve – Abihoone (12744)
• Ehitiste vahelised tuleohutuskujad – rohkem kui 8m.
• Tuletõkkesektsioonid – puuduvad.
• Korruste arv – 2.
• Arvestuslik inimeste arv hoones – 4.
• Suitsuärastus – toimub avatavate akende ja uste kaudu.
• Tuleohutusabinõud hoones –pulberkustuti.
• Tuletõrjepääsud – Tuletõrjevahendide ligipääs hoone juurde on tagatud mööda teed.
Juurdepääs hoonele on tagatud kõikidest külgedest.
• Põrandate klass – normeerimata.
• Seinad ja lagi tulekindlusega D-s2,d2.
• Välisseina ja õhutuspilu välispind D-s2,d2.
• Katusekate Broof(t2-t4).
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 15/16
Tellija: Toomas Vedder
Martamaa abihoone EP, töö nr 1963, 07.12.2025. Viidike küla, Martamaa
Ehitusprojekt / EELPROJEKT
• Kasutatavad isolatsioonimaterjalid kogu hoones võivad olla põlevad.
Soojusisolatsioon vastab tulepüsivusklassile D-s2,d2 – ei ole normeeritud.
• Katusele pääseb mobiiilse redeliga.
• Hooned tuleb ehitada järgides Vabariigi Valitsuse 30.03.2017. a vastu võetud
määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Tule levik ühelt
ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule
levikut teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule
leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Täidetud peavad olema
EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus“ esitatud nõuded.
Päästeautodele on tagatud juurdepääs Väägvere-Tammistu teelt.
Kehtiva EVS 812-6 „Ehitiste tuleohutus“ kohaselt on tegemist hajaasustusega kui
hoonetevaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40 meetrit. Sama standardi
kohaselt ei nähta hajaasustusega piirkonna üksik- ja kaksikelamutele ning nende
abihoonetele ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis
tuleb anda teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Lähim tuletõrje
veevõtukoht asub Jaama kinnistul, Tammistu külas, Tartu vallas. Seal asub
aastaringselt kasutatav veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu
saab päästetöödeks kustutusvett. Kaugus kinnistust ~3.9km.
• Ventilatsioon - Ventilatsiooniseadmete ehitamisel lähtutakse standardist EVS
812:2-2014 „Ehitiste tuleohutus, osa 2: Ventilatsioonisüsteemid". Köögi
väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega
vähemalt EI15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja
väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
• Küttesüsteem – Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 (Ehitise
tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid) nõuetele. Hoone on kavandatud maaküttele.
Agregaat paikneb tehnoruumis. Leiliruumis asub 8kW elektrikeris – paigaldatud
vastavalt tootjapoolsetele juhistele.
Vastutav arhitekt: Inge-Ly Ansip
Arhitex OÜ, MTR EEP000869, vastutav arhitekt Inge-Ly Ansip 16/16
Tellija: Toomas Vedder
Joogiveekaevu rajamise keeluala
00
R60,
Imbväljaku hooldusala 10m
0
1 0,0
R
Preedipõllu
Salvkaevu orienteeruv asukoht
R5,00
R6 14,37
0,0 66,07
0
Heitvee immutamise keeluala
puurkaev
hooldusalaga
ehitusluba nr. 2512271/14831
Martamaa
79403:004:0061
9,19
0.00 56.90
R10 m
35,35
5,87
10
44,
64,20
26,54
22212 Väägvere-Tammistu tee
32,22
222
12
Vä
ägv
ere
-Ta
mm
istu
ee t
TEHNILISED NÄITAJAD: Ol.olev madalpinge õhuliin
Hoone ehitisealune pind: 53.2m² Proj. kanalisatsioonitrass
Hoone maapealse osa alune pind: 53.2m² Proj. veetrass
Hoone maapealsete korruste arv: 2
Hoone suletud netopind: 48.7 m² Proj. maaküttetorustik
Hoone mitteeluruumi pind: 44,8m² Proj. elektrikaabel
HOONE NURGA KOORDINAADID Hoone köetav pind: 48.7m²
X Y Tehnopind: 3.9m² Kinnistu piir .ar itektia i.ee
1. 6483735.434 667821.731 Hoone maapealse osa maht: 195 m³ Tamme puiestee 122, Tartu 50414
Mõõdistusala
2. 6483744.444 667823.518 Hoone maht: 195 m³ Tel. 3 2 53 900 20 3 2 50 6 206, in o ar itektia i.ee
3. 6483743.319 667829.193 sissepääs hoonesse/kinnistule Reg. nr. 11293 09, M R EE1010 6321, MTR nr: EEP000 69
4. 6483734.308 667827.407 Kõrgus: 5,0m O ekti aadress
prügikonteineri asukoht
Pikkus: 9,2m Tartu maakond, Tartu vald, Viidike küla, Martamaa
Laius: 5,8m parkimine (2 kohta)
Telli a O ekti nimetus
Korruselisus 1 Proj. abihoone Toomas Vedder ABIHOONE
Parkimiskohti 2 Vastutav spetsialist Pro ekti staadium Versioon
Proj. sissepääsutee (kruusakate)
Kasututusviis I Inge-Ly Ansip EP 05
Ehitise klass TP3 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd Pro ekteeri a oonis
Maaparandussüteemi maa-ala Roomet Raig Asendiplaan
Kinnistu sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%
Kinnistu katastritunnus: 79403:004:0061 T nr uup ev M tkava oonise nr
Kinnistu pindala: 16 576m² 1963 06.02.2026 1:500 AS-4-01
Tartu Vallavalitsus Teie 16.02.2026 menetlus nr 358926
[email protected]
Haava tn 6 Meie 17.02.2026 nr 7.1-2/26/2620-2
60512, Tartu maakond, Tartu vald,
Kõrveküla alevik
Tartu vallas Martamaa kinnistu ehitusloa
eelnõu kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Tartu valla Viidike küla
Martamaa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 358926).
Kinnistu (katastritunnus 79403:004:0061) asub riigitee nr 22212 Väägvere-Tammistu km 2,21-
2,31 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse abihoone rajamiseks. Ehitusloa aluseks on Martamaa abihoone eelprojekt
(peaprojekteerija Arhitex OÜ, töö nr 1963).
Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja
lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi
normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata. Kui veevarustus projekteeritakse hoone ehitusloa
menetluses, siis tuleb projekti täiendada järgnevaga.
1. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega
seonduv muu tegevus olema ohutu. Tehnovõrkude ehitamine on tõenäoliselt vajalik
ehitusloa elluviimiseks. Palume riigitee alusele maale (79403:004:0062) kavandatud
veetorustiku projektiosa esitada ehitusloa eelnõu koosseisus terviklahendusena või
Transpordiametile eraldiseisvalt kooskõlastamiseks aadressile
[email protected] (viimasel juhul eemaldada tehnovõrgud nr 358926
menetlusest ja asendiplaanilt). Veevarustus ei ole projekteeritud meie nõuetele vastavalt.
Tehnovõrkude projektiosade koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded
tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel.
2. Koostada IKÕ plaan. Kõigile tehnovõrkudele, mis on kavandatud riigi teemaale (22212
Väägvere-Tammistu tee; 79403:004:0062), tuleb lisada isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
plaanid. Riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatiste teenindamiseks. Hoone
toimimiseks vajalikud tehnovõrgud ei ole riigitee või selle rajatiste toimimiseks vajalikud
ning Transpordiamet ei saa võtta riigitee omanikuna kohustust kinnistut teenindavate
tehnovõrkude rajamise, korrashoiu ega kasutamisega seoses. Kuna tehnovõrkude ühendus
on vajalik, siis asukohapõhiselt saame anda nõusoleku nende kavandamiseks riigi
transpordimaale, kui fikseeritakse IKÕ alad. IKÕ lepinguga reguleerime tehnovõrgu
rajamise, korrashoiu ja kasutamisega seonduva. Teemaal asuvate tehnovõrkude projekti
koosseisus peavad olema ka IKÕ plaanid vastavalt juhendile „Riigivara kasutamiseks
andmise juhend“.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
3. Juhul, kui tehnovõrgu ehitust kavandatakse teemaal, peab tehnovõrgu omanik enne projekti
realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga
kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks IKÕ lepingu
(notariaalne leping) sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste
tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
4. Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest
puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama
asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse-
ja tolmutõrjet). Teekaitsevööndis ei ole võimalik puurkaevule moodustada
sanitaarkaitseala veetarbel üle 10 m³ ööpäevas. Me ei soovita puurkaevu rajamist riigitee
kaitsevööndisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kuuse
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 1963_EP_AA-3-01_v05_seletus
2. 1963_EP_AS-4-01_v05_asend
Kristi Kuuse
58603278,
[email protected]
2 (2)