dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus - Tartu maakonnaplaneering 2030+ märgitud rajatava maanteelõigu kavandamisest

Transpordiamet · 17. veebruar 2026
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ (adressaat)
Viit
7.2-2/26/19672-3
Registreeritud
17. veebruar 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Marek Lind (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
4. märts 2026

Failid

  • 📎E-kiri.eml337 KB
  • 📎Transpordiamet. selgitustaotlus.FIN.asice220 KB

Sisu (failidest)

Transpordiamet 16.02.2026 Selgitustaotlus Austatud hr Sauk! Pöördun Eeli Lääne ja Aivar Lääne esindajana seonduvalt Transpordiameti (planeerimise osakonna kooskõlastuse üksuse juhataja Marek Lind kaudu) 17.12.2025. a kirjaga nr 7.2- 2/25/19672-2 (edaspidi Vastus). Antud kiri on koostatud vastuseks Luunja vallavalitsuse 19.11.2025. a kirjale nr 6-1/548-1 ning see puudutab Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ viseeritud nn Hipodroomi tee läbimurret. Transpordiamet on Vastuses sedastanud, et kõnealusel kavandatud avaliku tee lõigul puuduvad riigitee tunnused ja tegemist on kohaliku tee lõiguga, mis ei ole riikliku teehoiukava küsimus. Sisuliselt puudutab Transpordiametit ainult ristmik riigiteega, mille osas riik saab nõusoleku anda. Ometi, sedastades, et kõnealuse lõigu kavandamisega seonduv ei puuduta riigiteedega seonduvat ja seega ka riigi huvi ning see on kohaliku tasandi küsimus, võtab Transpordiamet Vastuses maaomaniku õiguste seisukohalt äärmiselt piiravaid seisukohti, mh: • Üldplaneeringus tuleks reserveerida kõnealune kohaliku tee lõik ja teha seda võimalikult laialt (vähemalt 30 m laiusena). • Detailplaneeringualasse tuleks hõlmata ka Metsamehe kinnisasi, lisaks Anette tee 2, 4 ja L1 kinnistud. • Huvitatud isikut tuleks kohustada tellima vajalikud uuringud kõnealuse tee rajamisega seoses • Maakonnaplaneeringu elluviidavuse tõendamiskohustus on detailplaneeringust huvitatud isikul. • Tuleks hoiduda detailplaneeringute algatamisest seni, kuni on kaasatud kohalikud elanikud ning eksperdid on välja selgitanud transpordinõudluse (!). Riigihalduse minister Jaak Aab on kõnealuses maakonnaplaneeringus viseeritud maanteelõiguga selgitanud 28.12.2017 kirjas maaomanikule järgmist: „Selgitame, et maakonnaplaneeringu puhul on tegemist suure üldistusastmega dokumendiga, millest ei tulene konkreetseid piiranguid ega kohustusi üksikisikutele. Maakonnaplaneering on eelkõige maakonna ruumilist arengut suunav dokument, mis on kohalikel omavalitsustel üldplaneeringu koostamise aluseks. Tartu maakonnaplaneeringu läbivaatamisel ei tuvastanud Rahandusministeerium, et seal tuleneks Teile kohustus Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee väljaehitamiseks, samuti ei nähtunud maakonnaplaneeringust, et tee ehitamine oleks eelduseks piirkonna elamuarendamisele. Seega ei saa ka eelnimetatud kirjast tuleneda Teile mingeid piiranguid ega kohustust tee väljaehitamiseks.” Kõnealuse maanteelõigu väljaehitamise vajadusega seonduvalt on teostatud 2 uuringut: • K‑Projekt OÜ liiklusuuring (töö nr 20155, 11.06.2021; tellija Luunja vald; kaasrahastamine valla nõudmisel) järeldab selgelt, et Andrese DP realiseerimine ei tingi Hipodroomi–Kabina ühendustee rajamise vajadust. Seetõttu puudub õiguslik ja sisuline alus muuta DP algatamine/lähteseisukohad sõltuvaks koridori elluviimisest. Kõnealune uuring tellitud huvitatud isiku ja valla koostöös ühiselt. • Vallavalitsuse poolt üldplaneeringu menetluse raames tellitud Luunja liikuvusuuring (10.06.2022). Ka see ei toeta väidet, et kõnealune Hipodroomi–Kabina ühendustee (Kabina ühendustee) oleks Andrese DP elluviimiseks vältimatu. Uuring ütleb, et tee järgi ei ole tänases olukorras „pääsmatu vajadus“. Uuring välistab tee vältimatuse läbilaskvuse tagamiseks ka 2050 perspektiivis. (Allikas: Luunja liikuvusuuring 10.06.20221, lk 38.) 1 Avalikult kättesaadav: https://luunja.ee/luunja-valla-liikuvus-ja-liiklusuuring/ Need dokumendid olid olemas enne Transpordiameti poolt Vastuse saatmist. Paraku ei võtnud Transpordiamet vaevaks nendega enne Vastuse koostamist tutvuda. Huvitatud isik saatis seejuures nii ülal nimetatud ministri kirja kui liiklusuuringu hr Marek Lindile pärast Vastuse koostamist. Marek Lind ei pidanud vajalikuks Transpordiameti nimel esitatud seisukohti korrigeerida oma 02.02.2026 e-kirjas ning märkis, et Transpordiametit puudutab vaid ristmik riigiteega, ülejäänud on pädeva asutuse arvamus, mille arvesse võtmine on vallavalitsuse kaalutleda. Vald on Vastuses toodu pinnalt asunud detailplaneeringu ala laiendama ja seadnud täiendavaid nõudmisi detailplaneeringu algatamise eeldusena. Seonduvalt Vastusega palume selgitada: 1) Millise pädevusnormi alusel esitas Transpordiameti planeerimise osakonna kooskõlastuse üksuse juhataja Marek Lind Andrese kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamise raames kõnealuse seisukoha seonduvalt kohaliku tee lõiguga, kui riiki puudutab vaid ristmik riigiteega, sh esitas arvamus küsimuses, mis olulisel määral ja otseselt maaomaniku õigusi piirab? Palun viited konkreetsetele õigusnormidele, sh PlanS ja Transpordiameti põhimääruse alusele, millest selline pädevus tuleneb. Omalt poolt leiame, et PlanS-st ega Transpordiameti põhimäärusest (sh § 10 lg 2) ei tulene Transpordiameti planeerimise osakonnale pädevust anda arvamusi kohaliku teega seonduvalt, sh anda soovitusi detailplaneeringute algatamata jätmiseks. 2) Millist siduvust omab Vastus detailplaneeringu menetluses (sh detailplaneeringu algatamise otsustamisel)? 3) Millise õigusnormi alusel leiab Transpordiamet, et maakonnaplaneeringu elluviidavuse tõendamise küsimus lasub detailplaneeringust huvitatud isikul? 4) Kui pärast maakonnaplaneeringu kehtestamist on 2 uuringuga leidnud kaasatud ekspertide eksperthinnangu alusel kinnitust, et kõnealust maanteelõiku tarvis ei ole (sj 2050 perspektiivis), siis miks ei ole need Transpordiameti hinnangul piisavad tõendid kinnitamaks, et vastav tee vajadus puudub? 5) Kui eksperthinnangutega on leidnud kinnitust, et vastava kohaliku tee lõigu rajamine ka 2050 aasta perspektiivis ei ole vajalik, siis miks Transpordiamet seda ei arvesta ning millisel õiguslikul alusel on õigus nõuda, et üldplaneeringus tuleks reserveerida teeks 30 m laiune ala ning detailplaneering tuleks üldse algatamata jätta? 6) Millise õigusnormi alusel annab Transpordiamet vallale soovitusi detailplaneeringuid mitte algatada? Kas Transpordiamet on valmis vastutama detailplaneeringu mittealgatamisega seonduvate tagajärgede eest, kui vallavalitsus tugineb algatamisest keeldumisel Transpordiameti arvamusele? Palun edastage vastus selgitustaotlusele nii allakirjutanule kui ka Eeli Läänele ([email protected]) ja Aivar Läänele ([email protected]). Lugupidamisega Triin Biesinger Saatja: "Triin Biesinger | LINKLaw" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected] Teema: Selgitustaotlus Kuupäev: 2026-02-16 15:14 Tere! Eeli Lääne ja Aivar Lääne esindajana edastan selgitustaotluse. Lugupidamisega Triin Biesinger Vandeadvokaat | Attorney-at-Law | Partner Advokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 520 5143 +372 600 4490 <http://linklaw.ee/> www.linklaw.ee <mailto:[email protected]> [email protected] +372 600 4366 <http://linklaw.ee/> Käesoleva e-kirja sisu on konfidentsiaalne, järgnevalt lingilt leiate üksikasjad | This email is confidential, follow the link for full details <http://linklaw.ee/disclaimer/> Disclaimer
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →