dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Otsus

Transpordiamet · 18. veebruar 2026
Viit
7.1-2/26/1667-2
Registreeritud
18. veebruar 2026
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Kanepi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2026
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)

Failid

  • 📎7.1-2261667-2 18.02.2026 Valjaminev kiri.asice2675 KB

Sisu (failidest)

1 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht SISUKORD SISUKORD​ 3 SELETUSKIRI​ 3 1. PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLEVA DOKUMENTATSIOONI LOETELU​ 3 2. ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD​ 3 3. ARHITEKTUURNE LAHENDUS​ 4 3.1 Hoone paiknemiskõrgus​ 5 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS JA TEOSTATAVAD TÖÖD​ 5 4.1 Üldosa​ 5 4.2. Vundament​ 5 4.3. Välisseinad​ 6 4.4. Sisesein​ 6 4.5. Põrand​ 7 4.6. Aknad​ 7 4.7. Uksed​ 7 4.8. Katus ja vahelagi​ 7 4.9. Trepp ja terrass​ 8 4.10. Koormused​ 8 5. TEHNOVÕRGUD​ 9 5.1. Elekter​ 9 5.2. Küte​ 9 5.3 Ventilatsioon​ 10 5.4 Veevarustus​ 10 5.5 Kanalisatsioon​ 10 5.6 Sademeveed​ 11 6. TULEOHUTUS​ 12 6.1. Normdokumendid​ 12 6.2 Teostatavad tööd​ 12 6.3. Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala​ 13 3 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 6.4. Tuleohutuskujad​ 13 6.5. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus​ 13 6.5.1. Põlemiskoormus......................................................................................................13 6.5.2. Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus...........................13 6.6. Tuletundlikkus​ 14 6.7. Suitsu eemaldamine​ 14 6.8. Evakuatsioon​ 15 6.9. Tuleohutuspaigaldised​ 15 6.10. Küttseadmete tuleohutus​ 15 6.11. Päästemeeskonna ohutuse tagamine​ 17 6.12. Väline tulekustutusvesi​ 18 7. JÄÄTMEKÄITLUS​ 18 8. HEAKORD JA HALJASTUS​ 19 9. JUURDEPÄÄS KINNISTULE​ 19 10. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS​ 20 11. EHITUSJÄRELVALVE JA DOKUMENTATSIOON​ 20 12. ENERGIATÕHUSUS​ 21 13. TEHNILISED NÄITAJAD​ 21 4 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht SELETUSKIRI 1. PROJEKTEERIMISE ALUSEKS OLEVA DOKUMENTATSIOONI LOETELU Eelprojekti koostamise aluseks on : 1.​ Tellijapoolne lähteülesanne; 2.​ A&O Maamõõdubüroo OÜ geoalus. Töö nr 394/25. 3.​ Kanepi Vallavalitsuse poolt 05.09.2025 a väljastatud projekteerimistingimused dokumendi nr 2511002/13185; 4.​ Eesti Vabariigis kehtiv seadusandlus, projekteerimist ja ehitustegevust reguleerivad normatiivaktid, määrused jne. Seadused: 1.​ Ehitusseadustik; 2.​ Tuleohutuse seadus. Määrused ja käskkirjad: 1.​ Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, 2.​ Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ 3.​ Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” 4.​ Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” 5.​ Ehitustööde teostamisel ja kvaliteedi hindamisel tuleb juhinduda headest ehitamise tavadest. 5 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 2. ASUKOHT JA OLEMASOLEV OLUKORD Pärli kinnistu (katastritunnus 28401:001:1340) aadress on Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli. Kinnistul ei ole olemasolevaid hooneid ega rajatisi. Kinnistu maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kõlvikulselt on tegemist heinamaaga. Transpordivahenditega on pääs õuealale võimalik loode poolt mööda kruusakattega teed. Sõidutee katend on keskmises seisukorras. Maapinna reljeef on künklik 3.​ ARHITEKTUURNE LAHENDUS Parameeter Väärtus Hoone kategooria 11101 Üksikelamu Hoone kasutamise otstarve Elamu Korruselisus 1 Köetav pind 140m2 Kubatuur Soojusvarustus Õhk-vesi soojuspump Eluhoone projekteeritakse lähtudes omaniku soovidest ja Kanepi Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustest. Uus hoone rajatakse õuemaa kõlvikule. Hoone on projekteeritud ühe korruselisena. Hoone ehitatakse puitkarkasshoonena. Vundament on projekteeritud plaatvundamendina, vundamendisokkel krohvitakse. Hoone seinad on projekteeritud soojustatud puitkarkass-seintena, mis viimistletakse väljast sinist värvi horisontaalse puitlaudisega. Aknad –PVC, alumiinium- või puitraamidel ja kolmekordsete klaasidega paketid U< 1.0W/m2K, g=0,6. 6 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Välisuksed – halli värvi soojustatud puituksed. Hoone rajatakse viilkatusega, katusekalle 25˚. Katusekatteks teras, Classic profiil. Hoonesse on projekteeritud 4 magamistuba, elutuba/köök, dušširuum, WC, tehnoruum ja kontor/panipaik. Krunt haljastatakse lähtudes omaniku soovidest. Tehnovõrgud ehitatakse välja koos hoonega. Küttesüsteemiõhk-vesisoojuspump, lisaküttena kamin/ahi koos moodulkorstnaga. Projekteeritava hoone kasutamise otstarve on eluhoone, kood 12744 elamu, kooli vms abihoone. 3.1 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS Hoone absoluutne kõrgus on 136,4 meetrit. Hoone keskmiseks kõrguseks maapinnast katuseni projekteeriti 6,4 meetrit. Hoone vundamendiplaadi pealmiseks kõrguseks ehk H=±0,00 on määratud 130,0 meetrit. Abihoone planeeritav eluiga on 50 aastat, selle osaks olevate tehnosüsteemide planeeritav eluiga on 20 aastat ja kasutusklass D. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS JA TEOSTATAVAD TÖÖD 4.1 ÜLDOSA Projektis käsitletakse tähtsamaid konstruktsioonilisi lahendusi ja määratakse nõuded kasutatavatele süsteemidele, materjalidele ning töövõtetele. Projektis toodud lahendusi tohib muuta üksnes kooskõlas käesoleva projekti koostajaga, kõikide omavoliliste muudatuste eest vastutab nende muudatuste teostaja. Ehitaja peab tagama, et ehitis vastaks kehtivale seadusandlusele. Ehitajal või tellijal tuleb vajadusel teha või tellida enne ehituse algust tööjoonised. Kuna tegemist on eelprojektiga, siis viimistlusmaterjalid valitakse ehituse käigus. Konstruktsioonid on näidatud joonistel (AR-6-01 ja AR-6-02). 7 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 4.2. VUNDAMENT Hoone alt kooritakse kasvupinnas ca 300 mm paksuselt, lisaks tuleb ehitusalust pinda süvendada ja/või täita vastavalt hoonele projekteeritud kõrgusmärkidele. Plaatvundament rajatakse tihendatud liivalusele paigaldatud 300mm EPS 100 plaatidele, äärtes L-plokid EPS 200. Vundamendi sokkel kantakse krohv armeerimisvõrgul ja halli värvi viimistluskrohv (vt joonis AR-6-01 ja AR-6-02). Lisaks paigaldada pinnasesse ca 500 mm sügavusele horisontaalselt ümber vundamendi perimeetri 50 mm soojustusplaadid. Vundamendi tagasitäitena kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte väljakaevatud pinnast. Eluhoone vundament on näidatud joonisel AR-5-01. Ümber vundamendi välja ehitada drenaažitorustik. Vundamendi tagasitäitena kasutada liiva ja/või kruusa/killustikku, mitte väljakaevatud pinnast. 4.3.​VÄLISSEINAD VS-1 ●​ Horisontaalne laudis 22mm ●​ Tuulutusroov vertikaalne k/k 600mm, 20x45mm ●​ Tuuletõkkemembraan SIGA Majvest ●​ Tuuletõkkeplaat 2x50mm (λ=0,037W/mK) ●​ 195x45mm karkass, k/k 600mm täidetud mineraalvillaga (λ=0,035W/mK) ●​ Aurutõkkemembraan SIGA Majpell5 või Majrex ●​ 45mmx45mm horisontaalne roov, k/k 600mm, täidetud mineraalvillaga (λ=0,035W/mK) ●​ Ehitusplaat OSB 12mm ●​ Kipsplaat 11.5mm 8 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Kogu tarindi U=0,11 W/(m2K) 4.4. SISESEIN SS-1 – 45x95mm k/k 600mm puitkarkass täidetud mineraalvillaga, mõlemal pool kipsplaat ja siseviimistlus. SS-2 –45x145mm k/k 600mm puitkarkass täidetud mineraalvillaga, ühel pool kipsplaat teisel pool OSB 12mm, hüdroisolatsioon, siseviimistlus (keraamiline plaat või OSB). SS-3 – 45x95mm k/k 600mm puitkarkass täidetud mineraalvillaga, ühel pool kipsplaat teisel pool OSB 12mm, hüdroisolatsioon, siseviimistlus (keraamiline plaat või OSB). 4.5. PÕRAND Põrand ehitatakse põrand pinnasel ehk plaatvundament on ka põrand pinnasel. Kooritud ja tihendatud pinnasel tihendatud killustikalus, sellel tihendatud liiv, 200 mm soojustusplaat, radoonikindel membraan, 100 mm soojustusplaat, ehituskile, 100 mm lihvitud ja armeeritud betooni koos põrandaküttetorustikuga, põrandakate (märjas ruumis betoonil praimer, kahekordne hüdroisolatsioon ja keraamiline plaat). 4.6. AKNAD Paigaldatavad aknad on kolmekordsete klaaspakettidega, PVC, puit või puitalumiinium raamidega. Aknad on sissepoole avatavad. Akende mõõdud on toodud joonisel AR-5-02. Akende ja välisuste spetsifikatsioonid on toodud joonisel Akende ja välisuste spetsifikatsioon AR-8-01. 4.7. UKSED Välisuks on tumehall uks vastavalt tellija soovile, U<1. 900x2100mm. Terrassile avanev uks on mõõtudega 800x2100 mm. Siseuksed on laiusega 600-800 mm, kõrgus 2100 mm. Siseuste mõõdud on toodud joonisel AR-5-02. 9 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 4.8. KATUS JA VAHELAGI Katusekonstruktsioon on näidatud joonisel AR-6-01. Katusekate on tumehall plekk, classic profiiliga, kaldega 30 kraadi. Katuse kandekonstruktsioon on puitfermid, täpne ülesehitus vastavalt tootjapoolsele juhendile, s 900m. Fermide vahel 450mm puistevilla. Katuslaele on ette nähtud käiguteed ning luuk suurusega minimaalselt 600x800mm vt joonis AR-5-02. Korstna puhastamiseks on ette nähtud katusele redel. Läbiviigud katuslaest isoleerida tulekindla mineraalvillaga või muu A1 tuletundlikkusega materjaliga. Moodulkorstna ja fermi vahe minimaalselt 50mm, korsten ümbritseda mittepõleva mineraalvillaga. Vastavalt moodulkorstna paigaldusjuhendile. Korstna kõrgus vt joonis AR-6-01. Katuslagi (KL) ●​ Katusekate, plekk ●​ Roovid 25x100mm ●​ Tuulutusvahe 50x50mm ●​ Katuse aluskate ●​ Fermid/sarikad 50x150mm ●​ Puistevill 450mm, (λ=0,042W/mK) Kogu tarindi U = 0,10W/(m2K) 4.9. TERRASS Terrassi puitpõrand on kaetud sügavimmutatud puitlaudisega, puidust astmetega ja toetub betoonist ja puidust taladele. Terrassi igasse külge ehitatakse terrassiga ühepikkused puidust astmed. 10 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 4.10. KOORMUSED Kasuskoormused Arvutuskoormused ilma osavaruteguriteta : -eluruumid, ka abihoone​ ​ q=2 KN/m² Lumekoormus -lumi katusel​ ​ ​ ​ q=0,8*1,5=1,2 KN/m² Tuulekoormus -tuul​ ​ ​ ​ ​ qref=0,28 KN/m² Omakaalud vastavalt konstruktsioonidele. Koormuste osavarutegurid alaliskoormustel ​ ​ 1,2 muutuvkoormustel​ ​ 1,5 5. TEHNOVÕRGUD Tehnosüsteemid ehitatakse välja antud projekti raames. Elektrisüsteem puudub, tehnilised tingimused lisatud projekti. Välja ehitatakse septik ja salvkaev vt. AS-4-01. 5.1. ELEKTER Elektriliitumine planeeritav on 3x20A. Jaotuskilbi asukoht kinnistul vastavalt Elektrilevi tehnilistele tingimustele. Planeeritav võimalik päikesepark välja ehitada hiljem teise projektiga. 5.2. KÜTE Küttesüsteemi moodustavad ühe suitsulõõri ja ühe õhulõõriga moodulkorsten, kamin/ahi ja õhk-vesisoojuspump nominaalse minimaalse võimsusega 5.8kW, soovitav võimsus 6,3kW. Hoonesse on kavandatud vesi-põrandküttega küttesüsteem. Küttesüsteemi arvutuslikud parameetrid on: Põrandküte 4.1 kW, soojuskandja arvutuslikud temperatuurid 33/28 °C. 11 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Kaminat köetakse puiduga. Kamina ette paigaldatakse uksest 400mm kaugemale ulatuv ja kamina uste kõrvale 100mm mõlemalt poolt laiem mittepõlevast materjalist põrandakate (klaas, keraamiline plaat vms). Kamin/ahi on projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile ≤T400˚C, moodulkorsten on projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile ≥T400˚C. Korsten ehitatakse ühe suitsu ja ühe ventilatsioonilõõriga. Moodulkorsten paigaldatakse vastavalt tootjatehase juhenditele. Pööningule pääseb läbi luugi vt. joonis AR-5-01. Katusele paigaldatakse kohtkindel redel. Küttesüsteemid rajatakse vastavalt EVS 812-3:2018 nõuetele. 5.3 VENTILATSIOON Hoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon, ventilatsiooniagregaar AirRobot L plaatsoojusvahetiga või sarnane. vajaminev õhuhulk 140*0,42 (vastavalt määrusele suurema kui 120m2 hoone välisõhu vooluhulk) l/(sm2)=57,96l/s ~60l/s. Maksimaalne õhuvool 100 Pa juures: 250m3/h. Seadme efektiivsus 82%. SFP 1,10 kW/m3/s Ventilatsiooni tuleohutus vastavalt standardile EVS 812-2. 5.4 VEEVARUSTUS Veevarustus lahendatakse salvkaevu baasil. Kaevust eluhooneni paigaldatakse tarbevee jaoks 32 mm läbimõõduga veetoru. Hoonesisesed veevarustussüsteemid ehitada alumise jaotusega külma- ja soojaveetorustiku võrguna. Sooja vett toodetakse õhk-vesisoojuspumbaga . Soojavee toruna kasutatakse WIRSBO või analoogset veetoru läbimõõduga 20 mm, hargnemised tehakse 16-20 mm läbimõõduga toruga. Arvestuslik sooja vee kulu elamule vastavalt määrusele on 430 l/m2a ehk 165 l/ööpäevas . Veerõhk minimaalselt 2 bar (soovitatav 2,5-3,0 bar). Veevõtuseadmete normvooluhulkade summa on hoonel 0,8 – 1,0 l/s ja veevarustussüsteemi arvutusvooluhulk 0,4-0,5 l/s. 12 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 5.5 KANALISATSIOON Kinnistule paigaldatakse omapuhasti. Kinnistu asub kaitstud põhjaveega alal. Ette on nähtud nõuetekohane imbväljak koos distantside (e.g. ≥30–50 m kaevust) ja põhjaveepõhise kaitsevahemaaga (nt ≥1,2 m kõrgusel). Väljavõte Maa-ameti 1:50 000 geoloogilisest baaskaardist Omareoveepuhasti tühjendamine vastavalt nõuetele. Kanalisatsioonivarustus lahendatakse vastavuses Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega: 1.​ VV määrus „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ nr 99; 2.​ VV määrus „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ nr 261; 3.​ EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon; 4.​ RIL77-1990. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; 5.​ EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; 6.​ kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määrused ja muud seadusaktid ehitustööde läbiviimisel. Omapuhasti asukoha määramisel lähtuti Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“: § 7. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde läheduses 13 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht (1) Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Enne hoonele kasutusloa taotlust peab kanalisatsioonisüsteem olema välja ehitatud. 5.6 SADEMEVEED Sademeveed immutatakse krundil. Vihmavesi juhitakse haljasalale. Soovitatav on ümber hoone ehitada välja drenaažitorustik. 6. TULEOHUTUS 6.1. NORMDOKUMENDID Tuleohutus on lahendatud projektis vastavalt järgmistele normdokumentidele: 1.​ Tuleohutuse seadus (RT jõustunud 01.09.2010); 2.​ Siseministri 07.04.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 3.​ EVS 932:2017 “Ehitusprojekt” 4.​ EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:Ventilatsioonisüsteemid“ 5.​ EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; 6.​ EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“; 7.​ EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded“; 8.​ Eesti Ehitusteave ET-2 0404-1010 Soojusisolatsiooni liitsüsteemid; 9.​ EVS-EN 16925:2018 „Paiksed tulekustutussüsteemid. Automaatsed elamu sprinklersüsteemid. Projekteerimine, paigaldamine ja hooldus“ 10.​ Euroopa standard EN-1187-1; 11.​ EVS 871:2017 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“; 12.​ Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“; 14 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 13.​ Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“; 14.​ CEN/TS 54-14:2004, Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Osa 14: Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad. 6.2 TEOSTATAVAD TÖÖD Käesoleva projekti eesmärgiks on eluhoone ehitamine. Hoone on ühekorruseline. 6.3. HOONETE TULEOHUTUSKLASS, KASUTUSVIIS, KORRUSTE ARV JA PINDALA Ehitise tuleohutusklass:​ ​ ​ TP3 Ehitise kasutusviisi klass:​ ​ ​ I (eluhoone) Ehitise korruste arv​ ​ ​ ​ 1 Ehitisealune pind​ ​ ​ ​ 160 m² Ehitise kõrgus maapinnast​ ​ ​ 6,5 m 6.4. TULEOHUTUSKUJAD Kaugus lähima hooneni on suurem kui 8 meetrit seega tuleohutuskujasid ei ole vaja määratleda. 6.5. KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUS TP 3 tuleohutusklassi hoonetel ei esitata nõudeid kandekonstruktsioonidele. 6.5.1. PÕLEMISKOORMUS Kogu hoones alla 600 MJ/m2. 6.6. TULETUNDLIKKUS Seinad ja lagi​ min D-s2,d2, (ehitusplaat, puit, mineraalvill, keraamiline plaat) 15 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Põrandad​ nõudeid ei esitata, (betoon, keraamiline plaat, põrandalaud) Välisseina välispind​ min D,d2 (laudis) Õhutuspilu välispind​ min D,d2 (laudis) Õhutuspilu sisepind​ nõudeid ei esitata Katusekate​ ​ Froof(tx) Terrass ​ ​ Dfl-s1 Torupaigaldised​ DL-s3,d0 Kaablid​ ​ Dca-s2,d2 Sokliosa soojustuseks kasutatakse 100 mm soojustusplaati, tuletundlikkus E. 6.7. SUITSU EEMALDAMINE Suitsu eemaldamine hoonest toimub avatavate uste ja akende kaudu. 6.8. EVAKUATSIOON Evakuatsioonitee on ehitise põranda mis tahes punktis algav ja vabalt läbitav liikumistee evkuatsioonipääsuni. Evakuatsiooniteede minimaalne kõrgus võib olla 2100 mm, mis võib uste kohal olla lengide võrra madalam. Evakuatsioonitee laius peab olema vähemalt 900 mm. Arvestuslik hoones viibivate inimeste arv on kuni 10. Evakuatsioon hoonest toimub välisustest. Hoones on 2 ust mõõtmetega 2100x900mm. I kasutusviisiga ehitises võib olla üks evakuatsioonipääs ning evakuatsiooni-pääsu ei pea tähistama. Evakueerumiseks ette nähtud uste laius võib olla ukselengide võrra kitsam. Väljumistee pikkus kaugeimast punktist (Magamistuba 3) õue on 16 meetrit (max lubatud 30 m). Kõik evakuatsiooniteel olevad uksed on avatavad seestpoolt ilma abivahenditeta. Välisuks tuleb varustada sulustega, mis on avatavad seestpoolt ilma võtmeta (väändenupp). 16 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 6.9. TULEOHUTUSPAIGALDISED Vähemalt ühes eluruumis peab olema autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur, mis lahendatakse Nubluga, mis edastab automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate Häirekeskusesse. Andur peab vastama standardile EN 14604. Lisaks tulekahjusignalisatsiooni andurile olema vähemalt üks vingugaasiandur, mis asub elutoas, kus on ka kamin/ahi. 6.10. KÜTTSEADMETE TULEOHUTUS Küttesüsteemi moodustavad ühe suitsu- ja ühe ventilatsioonilõõriga moodulkorsten nt MK Kolekt keraamiline korstnasüsteem, kamin/ahi. Küttekoldeid köetakse puiduga. Küttekolded ja moodulkorstnad paigaldatakse vastavalt tootja juhenditele. Küttekogust, millest piisab kuni kaheks küttekorraks, võib hoida kütteseadme läheduses, kui on tagatud minimaalselt Standardis EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ tabelis 1 antud ohutuskuja. Konkreetse lahenduse kamin/ahju ühendamiseks moodulkorstnaga projekteerib kerise/kamina tootja või müüja. Moodulkorstna paigaldamisel ja isoleerimisel põlevmaterjalidest tuleb juhinduda tootja paigaldusjuhendist. Kamin/ahi on projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile ≤T400˚, moodulkorsten on projekteeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile T600˚. Korstna läbiviik ehitise osadest tuleb teha korstna tootja juhiste kohaselt. Korstna läbiviik tarinditest projekteeritakse ja tihendatakse nii, et korstna ja selle eri osade soojuspaisumine ning ehitise või selle osade vajumine võiks toimuda teineteist kahjustamata. Korsten ja katusekate isoleerida teineteisest tulekindla villa, krohvi, betooni või klaaskiudkangaga. Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks mineraalvillaga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³, ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600˚C või muu tõendatud isolatsioonivõimega materjaliga. 17 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Korstna läbiviik katuslaest, mille pikkus on tavapärasest suurem (üle 200 mm) ja korstna tootja ei ole andnud täpsemaid juhiseid läbiviigu tegemiseks, tuleb < T400 temperatuuriklassiga korstna läbiviik pikkusega 200 mm kuni 400 mm (vahelagi) isoleerida minimaalselt 1,5 kordse ja läbiviik pikkusega 400 mm kuni 600 mm (katuslagi) minimaalselt kahekordse nii paksu isolatsioonimaterjali kihiga, kui on ette nähtud tavatingimustes paigaldamiseks. Temperatuuriklassiga ≥ T400 korstna läbiviik põlevmaterjalist katus- või vahelaest isoleeritakse vastavalt standardi EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“ joonisel 4 näidatule, kus tähis X on korstna tootja poolt nõutav isolatsioonikihi paksus tavapärase pikkusega (kuni 200mm) läbiviigu puhul. Välimine mineraalvilla kiht peab ulatuma min 100 mm üle soojustuse, et vähendada nt puistevilla või muu põlevmaterjali sattumist tuulutusvahesse, mille min laius võib olla 50mm. Välimine mineraalvilla kiht võib olla asendatud tuletundlikkusklassiga A1 materjali vastu. Joonis 1 Päästeameti juhendmaterjal, korstna läbiviik puistevillaga katuslaest. Temperatuuriklassiga ≥ T400 korstna läbiviik tuleb isoleerida minimaalselt 250 mm mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga. Korstna välispinna ja põrandalaudise, seinavoodri, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist voodri kaugus korstna välispinnast peab olema 18 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht min 30mm. Korstna välispinnale ei ole lubatud paigaldada põlevmaterjalist põranda- ega katteliiste. Vuugivahed kaetakse mittepõlevast materjalist katteliistudega. Suitsulõõrid peavad olema varustatud normidele vastavate puhastusluukidega. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Kamina ees on mittepõlevast materjalist põrandosa (karastatud klaas, kivi, metall) vähemalt 100 mm külgedelt ja 400 mm uksest ettepoole. Küttesüsteemid peavad vastama EVS 812-3:2018 nõuetele. Pääs hoone katusele korstna juurde on tagatud katuseredeliga. Korstna kõrgus katusest peab olema minimaalselt 0,8m meetrit. 6.11. PÄÄSTEMEESKONNA OHUTUSE TAGAMINE Hoonele on tagatud ligipääs päästevahenditega avalikult teelt. Hoone kõrgus on 6,5 m ning ligipääs katusele on võimalik kasutades päästeautode varustuses olevaid redeleid. Pööningule pääseb läbi luugi, mille mõõtmed on vähemalt 800x600mm kas vahelaelt või otsaseinast. Kõikidele hoone sissepääsudele on tagatud juurdepääs päästevahenditega. Päästemeeskonna sisenemisteeks on hoone peasissepääs. 6.12. VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI Abihoone on I kasutusviisiga hoone, mille põlemiskoormus on tavaliselt alla 600MJ/m². Seega on tulekustutusvee normvooluhulk ühe tulekahju puhul 10 Q l/s, kui arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi. Kuna läheduses puudub veevõtukoht, paigaldatakse hoonesse ATS. 19 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Lähim Päästeameti komando asub Otepääl, elamu asub 30minuti alal, lähim vabatahtlik päästekomando asub Savernas. 7. JÄÄTMEKÄITLUS Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb Töövõtjal lähtuda Jäätmeseadusest, Kanepi valla jäätmehoolduseeskirjast ja Kanepi valla jäätmekavast. Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja nende üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud, korteriühisused, suvila, elu-ja äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping. Ehitusjäätmete käitlemine korraldatakse materjalide liikide kaupa. Jäätmete käitluse korraldab ehitusperioodil ehitaja. Ehitusjäätmed kogutakse kokku jäätmekonteinerisse ning viiakse ehitaja poolt ära. Ohtlikud ehitusjäätmed - asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h. nende kasutatud tühitaara nimetatud jäätmetega, immutatud materjalid jms. naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas - kogutakse liikide kaupa eraldi ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 8. HEAKORD JA HALJASTUS Käesolev projekt ei käsitle krundile uue haljastuse rajamist ega selle muutmist. Parkida saab kinnistul. Asendiplaanil on näidatud 3 võimalikku parkimiskohta. 20 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Krundil on planeeritud prügikonteiner, see on paigutatud otsese päikese eest varjatud kohta. Prügiauto pääseb kinnistule. Ehituse käigus kannatada saanud ümbruskonna katendite ja haljastuse taastamistööd kuuluvad töövõttu. Taastamistööde tulem peab vastama enne töövõttu fikseeritud vähemalt samaväärsele olukorrale. Katendid taastatakse vähemalt 0,5 meetrit laiemalt vundamendist. Läbikaevatud haljasala katta ca 15cm paksuselt huumusrikka (huumuse sisaldus vähemalt 3% ja Ph6,5...7,0) mullaga, mida tihendada ja kasta. Muld tihendada nii, et hiljem ei tekiks vajumisi ega veeloike. Muld ei tohi sisaldada kive, killustikku ega taimedele kahjulikke jäätmeid. Tasandatud mulda külvata muruseeme. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niidukõlblikuks. 9. JUURDEPÄÄS KINNISTULE Juurdepääs Pärli kinnistule on võimalik suures osas mööda olemasolevat teed 18213 Ritsiku-Hino tee. Juurdepääsu tee kooskõlastada Transpordiametiga. Projektis on käsitletud vastavalt projekteerimistingimustele kavandatud sissesõidu tee. 10. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldatavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötajate ohutuse. Tellingute, platvormide ja redelite kontroll korraldatakse enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ning üldkontroll juhul kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata. Ehitusplatsil peab olema tagatud töötajale õnnetuse või ootamatu haigestumise korral esmaabi andmine selleks koolitatud töötaja poolt. 21 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, siis peab suurema kui 2-meetrise kukkumiskõrguse puhul rakendada ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, siis tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või –rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või –köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid. 11. EHITUSJÄRELVALVE JA DOKUMENTATSIOON Lähtudes Ehitusseadustikust §19 lg(2): kui omanik ehitab ise või teeb muid Ehitusseadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima. Kui omanik on palganud ehitusettevõtja, teostab ehitusaegset kontrolli Tellija või tema poolt palgatud esindaja. Ehitusettevõtja peab objektil ehituspäevikut ja säilitab kõik kasutatud ehitusmaterjalide sertifikaadid ning vastavustunnistused. Varjatud tööde aktid viseeritakse Tellija esindaja poolt. Ehitusettevõtja kohustuste hulka kuulub vajalike ametite esindajate kohalekutsumine, ehituse kasutusloa saamine ning sellega seotud kulutused. 12. ENERGIATÕHUSUS Projekteeritav infiltratsioon Aq=4/(3,6*35)=0,0317 L/s*m2. Akende U<1.0, välisuksed U=1,09. Joonsoojusläbivused vastavalt Kredexi juhendmaterjalile table 3.3. “Liginullenergia eluhoned.Väikemajad”. Vastavalt Ettevõtlus- ja tehnoloogiministri määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (vastu võetud 11.12.2018) peab väikeelamu toatemperatuuri pinnaga 22 / 23 Helene Leht töö nr 12/0825 Eramaja ehitusprojekt, staadium: eelprojekt, aadress Põlva maakond, Kanepi vald, Hino küla, Pärli, väljaandmise aeg 20.01.2026. Vastutav spetsialist H. Leht 120-220m2 vastama energiatõhususe piirväärtus ilma lokaalset elektritootmist taastuvast energiaallikast arvesse võtma <140 kWh/(m2a). Lisaks sellele peab olema tagatud, et eluruumides ei ületa suvine ruumi temperatuur jahutuse seadeväärtust 26 kraadi üle 150 kraadtunni. Kõige kriitilisem ruum ülekuumenemisele on elutuba/köök, kus kraadtunnid, kui temperatuur ületab seadeväärtust on 145 kraadtundi. Hoonele on teostatud energiaarvutused, mis on lisatud eraldi. Hoone vastab liginullenergia hoonele, hoone energiatõhususarv 126 kWh/(m2a). 13. TEHNILISED NÄITAJAD Hoone ehitisealune pind​ ​ ​ 160 m² Korruselisus:​ ​ ​ ​ ​ 1 Brutopind:​ ​ ​ ​ ​ 140 m² Netopind:​ ​ ​ ​ ​ 140 m² Hoone maht:​ ​ ​ ​ ​ 775 m³ Kõrgus maapinnast:​ ​ ​ ​ 6,4 m Parkimiskohtade arv:​ ​ ​ ​ min 3 Koostas: ​ ​ Helene Leht​ ​ ​ 23 / 23 8 12 Asendiskeem 2 1 : 500 128.10 128 18213 Ritsiku-Hino tee 128.28 128.10 Asendiplaan 28501:003:0942 128.30 128.03 127.95 Lilleoja 28501:003:0641 1 1 : 200 0 6.6 12 .86 Salvkaevu orient. asukoht 126 8 6.8 12 7 7.5 6.4 2 12 N 6429422.784 12 128.64 12 8.2 8 12 7.62 127.55 2 E 661405.671 8.68 132.28 12 PL%%248300 131.97-131.23 7.76 8.64 12 R10 129. 53 12 128.52 129.00 000 129.06 127.13 129.293 128.84 2 71 129.4 130. 129.37 132.82 128.05 129.10 129 A Kr B 133.00 3 61 128.53 130.4 129. 130.05 8 132.70 128.83 12 12 9 2 06 13 2. 131.0 9 130.81 127.91 127.09 128.94 129.24 129.64 128.83 127 130.13 N 6429413.102 130 42 80 2 .7 2 132. 131. 23 131.39 130.85 5 13 13 1. E 661398.379 6429550 131.73 126.89 1 129.60 129.73 131 128.48 127.61 661400 129.72 Planeeritud kõrghaljastus 2.41 13 1.98 132.37 132.43 132.11 130.34 129.14 129.43 129.57 128.77 13 131.86 131.29 132.92 132.41 N 6429403.681 2 130.80 6 129.59 C 13 129.87 128.51 E 661403.388 133.24 132.38 132.08 129.84 1 132.26 131.45 131.80 130.71 129.78 129.23 127.78 129.00 129.84 131.26 N 6429408.729 129.66 132.16 129.88 126.63 4 E 661390.155 130 131.86 12 6 128.86 132.34 125.99 132.47 N 6429407.404 130.81 3E 661390.859 130.07 129.31 132.45 129.61 125.86 130.05 N 6429400.000 128.22 2 127.35 126.23 13 131.63 E 661300.000 125.61 N 2 6429404.327 128.27 132.08 E 661385.071 132.37 N 6429396.230 130.23 Vaatluskaev 128.61 130 132.47 1 4 132.51 E 661389.376 127.53 126.32 125.27 130.27 130.18 12 6 131.26 Omapuhasti orienteeruv asukoht 7 129.22 12 12 8 129 131.78 125.01 R5000 127.94 130 132.18 130.61 130.38 129.78 131 132.31 128.21 132.23 129.95 128.63 131.41 127.11 126.35 130.41 125 128.70 125.17 131.48 130.33 129.51 127.59 130.47 130.10 129.25 Parkla vähemalt 2-le autole 10.000 Imbväljaku orienteeruv asukoht 129 131.65 130.95 131.81 124.29 127.98 126.09 127.00 124.53 125.25 Pärli 130.66 130.29 129.51 126.17 124.59 130.31 130.28 3 6 9 12 12 Kr 7 12 8 125.05 12 12 5 128.46 125.96 125.52 N 6429381.047 128.93 128.79 125.19 124.53 E 661393.625 126.52 125.45 125.78 130.35 129.89 N 6429371.650 N 6429381.902 E 661390.205 6429450 N 6429450.039 126.85 E 661300.000 E 661391.276 129.99 126 127.93 126.16 661300 127.48 126.64 126.18 127.92 126.43 127.92 126.65 12 7 N 6429372.505 127.54 127 E 661387.856 127.36 127.24 127.10 127.31 130.01 8 12 0 13 128 128.23 128.28 128.10 128.10 128.18 Raja 128.30 128.03 127.95 128.76 128. 42 128. 85 128.64 129 128. 90 N 6429408.729 E 661390.155 129.00 3 Projekteeritud eluhoone Hoone koordinaadid 1 129.06 AB 129.29 129. 21 128.80 128.84 2 1 X=661389 Y=6429396 Artur Perli 129 129.10 129.54 N 6429407.404 128.83 2 X=661385 Y=6429404 1 128.94 129.24 E 661390.859 N 6429413.102 3 X=661391 Y=6429407 N 6429404.327 129.43 129.59 129.60 129.73 129.57 C 128.77 E 661398.379 2 Plaanitava salvkaevu orienteeruv asukoht 4 X=661390 Y=6429409 5 X=661398 Y=6429413 E 661385.071 6 X=661403 Y=6429404 Eelprojekt Pärli 129.84 N 6429403.681 E 661403.388 3 129.84 129.66 13 0 Plaanitava omapuhasti orienteeruv asukoht 6429400 128.86 N 6429400.000 N 6429396.230 130.07 129.31 TEHNILISED NÄITAJAD: 130.05 E 661300.000 661300 E 661389.376 130.01 128.27 130.23 4 Planeeritava parkla orienteeruv asukoht Hoone ehitusalane pind 160m2 130 128.61 130.27 130.18 Korruselisus 1 Asendiplaan Brutopind 140m 2 127.94 130.38 129.78 Hoone pikkus 16m 128.63 130.41 Hoone laius 11m 130.47 Hoone maht 775m3 130.10 129.25 Planeeritava madalpinge kaabelliin orient. asukoht Kõrgus maapinnast 6,44m 129 ABS. Kõrgus 130m Planeeritava biopuhasti/imbväljak 082512 129.51 130.31 130.28 Katusekalle 30 Planeeritava biopuhasti/imbväljaku kuja 10m/omapuhasti 5m Tulepüsivuseklass TP-3 Projekti nr Parkimiskohtade arv min 2 130.35 129.89 129.99 Planeeritav veetrass kaevust Kuupäev 25.01.2026 Planeeritava kaevu hooldusala 10m Helene Leht 130. 01 0 Joonestas 13 Raja Planeeritava hoone katusejoon MÄRKUSED: 1.Hoone esimese korruse tasapind h=0.00 on määratud 130.0m Planeeritav hoone 2. Asendiplaani koostamisel on kasutatud A&O Maamõõdubüroo OÜ geoalust Projekteeris Helene Leht 26.01.2026 09:02:18 Töö nr 394/25, Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 AS-4-01 Mõõtkava As indicated Kanepi Vallavalitsus Teie 30.01.2026 [email protected] Turu põik 1 Meie 18.02.2026 nr 7.1-2/26/1667-2 63101, Põlva maakond, Kanepi vald, Kanepi alevik Pärli kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Kanepi valla Hino küla Pärli kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 532201, EHR kood nr 121450781). Kinnistu (katastritunnus 28401:001:1340) asub riigitee nr 18213 Ritsiku-Hino tee (edaspidi riigitee) ca km 1,88-1,95 kaitsevööndis. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud teelõigul 2024. aasta andmetel on 33 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h. Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Helene Leht poolt koostatud eelprojekt „Pärli eramu. Pärli, Hino küla, Kanepi vald, Põlva maakond.“ Meie käest ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamist taotletud. Oleme tutvunud ehitusloa eelnõu aluseks olevate materjalidega ning palume projekti korrigeerida järgmiselt. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja ehitusseadustiku (EhS) § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda asendiplaanile riigitee kaitsevööndisse kavandatavate rajatiste (piire, parkla, tehnovõrk, hekk/puud vms) kaugus riigiteest. 3. Pärli kinnistule puudub juurdepääs. Pärli kinnistu on moodustatud Raja kinnistu (katastritunnus 28501:003:0482) jagamise teel. 2025. aasta oktoobris pöördus meie poole huvitatud isik (siin ja edaspidi Pärli kinnistu omanik) sooviga rajada moodustatavale kinnistule riigitee ca km 1,942 uus sissesõidutee (Joonis 1). Vastavalt Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) Lisa 1 Tabelile 17 ja Lisa 2 Joonisele 8 on vajalik antud teelõigul tagada rajataval ristmikul nähtavus mõlemas suunas vähemalt 3x120 m ulatuses (riigitee 90 km/h sõidukiiruse korral tegelikult 3x190 m, kuid tulenevalt riigitee geomeetriast ning maastiku kõrguslikest erinevustest võib lähtuda tõenäolisemast reaalsest sõidukiirusest 70 km/h). Soovitud ristumiskoha asukohas riigitee ca km 1,942 on nähtavus vasakule vähem kui 60 m. Lähtudes normidest ning asjaõigusseaduse § 156 lg 2 ja lg 3 on võimalik kavandada juurdepääs Pärli kinnistule kas riigitee km 1,81 olemasolevalt ristumiskohalt (Joonis 2) või rajada uus ristumiskoht riigitee km 1,965 (Joonis 3), kus nähtavus on parem. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Eelmise aasta detsembris tunnistas huvitatud isik, et tegelikult on tema soovitud asukohas riigitee ca km 1,942 riigitee ristumiskoht juba välja ehitatud. Väite kontrollimiseks käis 18.12.2025 kohapeal meie piirkonna korrashoiu projektijuht ning tuvastas ebaseadustliku riigitee ristumiskoha ehitamise (Joonis 4). Samal kuupäeval käis kohapeal meie piirkonna liikluskorraldaja, kelle hinnangul ei ole antud riigitee ristumsikohalt võimalik alaliselt tagada nähtavust vasakule (Joonised 5 ja 6). Joonistel on näha, et riigitee ristumiskoha ehitamise käigus on kooritud vasakule jäävalt naaberkinnistult (Raja) pinnast, kuid sellele vaatamata on nähtavus vasakule piiratud (Joonis 6). Antud lahendus ei parenda ebaseaduslikult rajatud Pärli kinnistule alaliseks juurdepääsuks rajatud riigitee ristumiskoha nähtavust, sest see eeldaks alaliselt analoogse olukorra säilitamist neeberkinnistul (st kasvupinanse ning võimaliku taimestiku eemaldamine, täiendava pinnase eemdaldamine ning puude raiumine). Ristumiskohalt tuleb nähtavus riigiteele tagada riigitee maaüksuse ja/või oma kinnistu ulatuses (mitte üle naaberkinnistute). Rajatud ristumiskoha nähtavuse parendamiseks ei ole antud asukohas asjakohane riigitee piirkiiruse alandamine ega ka teisele poole riigiteed liikluspeegli paigaldamine. Oleme mõlemaid variante kaalunud ning huvitatud isikule oma seisukohti selgitanud. Pärli kinnistule riigiteelt jurudepääsu tagamiseks tuleb toimida järgmiselt. 3.1. Oleme valmis ajutiselt seadustama riigitee nr 18213 ca km 1, 942 ebaseaduslikult rajatud ristumiskoha Pärli kinnistule elamu ehitamise perioodiks (st kuni elamule kasutusloa väljastamiseni) kuid mitte kauemaks kui 31.12.2026. Ajutine ristumiskoht riigitee ca km 1,924 tuleb likvideerida ning taastada riigitee teepeenar. Ristumiskoha ajutiseks seadustamiseke palume huvitatud isikul esitada meile [email protected] vabas vormis ning digitaalselt allkirjastatud avaldus ajutise riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Avaldusele lisada geodeetiline asendiplaan ebaseaduslikult rajatud riigitee ristumiskohast. Geodeetiline asendiplaan (või väljavõte sellest) peab olema mõõdistaja poolt allkirjastatud ning sisaldama mõõdistuskuupäeva. 3.2. Alaline juurdepääs Pärli kinnistule kavandada olemasolevalt ristumiskohalt riigitee km 1,81 või uuest asukohast riigitee km 1,965. Uue riigitee ristumsikoha rajamiseks tuleb taotlede meie käest ristumiskoha ehitamise nõuded. 4. Ehitusloa aluseks oleva projekti asendiplaanil tähistada ajutine ehitusagne juurdepääs ning alaline juurdepääs riigiteelt Pärli kinnistule kavandatavale hoonele vastavalt p 3.2. Juurdepääsu lahendused kirjeldada ka ehitusloa aluseks oleva projekti seletuskirjas. 2 (6) Joonis 1. Riigitee nr 18213 ca km 1,924, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 3 (6) Joonis 2. Riigitee nr 18213 km 1,81, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist Joonis 3. Riigitee nr 18213 km 1,965, väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 4 (6) Joonis 4. Riigitee nr 18213 ca km 1,942 riigitee ristumiskoht, tänavavaade seisuga 18.12.2025 Joonis 5. Riigitee nr 18213 ca km 1,942 riigitee ristumiskoht, seisuga 18.12.2025, piiratud nähtavusega vaade vasakule 5 (6) Joonis 6. Riigitee nr 18213 ca km 1,942 riigitee ristumiskoht, seisuga 18.12.2025, piiratud nähtavusega vaade vasakule üle naaberkinnistu Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning EhS § 70 lg 2 ja lg 3 ning § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata. Ehitusloa eelnõu kooskõlastamise eelduseks on huvitatud isikuga ajutise riigitee ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmimine ning Pärli kinnistule riigiteelt alalise juurdepääsu asukoha valiku kirjalik kinnitus. Juhul, kui Pärli kinnistule alalise juurdepääsu tagamiseks soovitakse rajada uus riigitee ristumiskoht, tuleb vastav lahendus kirjeldada ehitusloa aluseks olevas projektis ning ristumiskoha ehitamise leping peab olema sõlmitud hiljemalt enne Raja kinnistule kavandatava hoone ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tuuli Tsahkna peaspetsialist Lisad: 1. 082512_EP_AA-3-01_Seletuskiri 2. 082512_EP_AS-4-01_Asend Tuuli Tsahkna 58073001, [email protected] 6 (6)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel