Planeeringu OÜ Ferrysan
koostaja: Muskaadi 14
Saue linn 76506
Saue vald, Harjumaa
Reg.nr.11203491
MTR reg nr: EEP002230
Tel. +372 5221744
Töö nr: 22-25
Detailplaneeringu Lääne-Nigula Huvitatud
koostamise korraldaja: Vallavalitsus isik: HAVÄRK OÜ
Haapsalu mnt 6 Juksi tee 1
Taebla alevik 90801 Spithami küla / Spithamn
Lääne maakond Lääne-Nigula vald
e-mail:
[email protected] Lääne maakond
tel. 472 0300 e-mail:
[email protected]
LÄÄNEMAA, LÄÄNE-NIGULA VALD, SPITHAMI KÜLA /
SPITHAMN
KATASTRIÜKSUSE 52001:001:1593
DETAILPLANEERING
ESKIIS
Arhitekt: Janika Jürgenson
Planeerija Anette Aun
TALLINN 2026
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED.............................................................. 3
1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt............................................. 3
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 3
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid ................................................................ 3
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ................ 3
2.1. Planeeringu koostamise eesmärk ........................................................................... 3
2.2. Planeeringu koostamise ülesanded......................................................................... 3
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................ 3
3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus ..................................................................... 3
3.2. Hoonestus ............................................................................................................... 4
3.3. Haljastus ja liiklus .................................................................................................. 4
3.4. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 4
3.5. Piirangud ................................................................................................................ 4
3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................................ 4
4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 5
4.1. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 5
4.1.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 5
4.1.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 6
4.2. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 6
4.2.1. Haljastus .......................................................................................................... 6
4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted .............................................................................. 7
4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine...................................................................... 7
4.3. Keskkonnatingimused ............................................................................................ 7
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine........... 8
4.5. Tehnovõrgud ja rajatised ........................................................................................ 8
4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus ................................................. 8
4.5.2. Elektrivarustus ................................................................................................ 8
4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................... 8
4.5.4. Soojavarustus .................................................................................................. 9
4.6. Tuleohutuse tagamine ............................................................................................ 9
4.7. Servituudid ............................................................................................................. 9
5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ............................................................................. 9
JOONISED
Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1:10 000
Joonis 2: Tugiplaan M 1:500
Joonis 3: Põhijoonis M 1:500
Ferrysan OÜ 2
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU LÄHTEANDMED
1.1. Detailplaneeringu koostamise alusek olev haldusakt
- Detailplaneering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025. a korraldusega
nr 2-3/25-308. Korralduse juurde kuulub lisana planeeringuala asukohaplaan.
- Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks Lääne maakonnas Lääne-Nigula
vallas Spithami külas / Spithamnis asuval katastriüksusel tunnusega 52001:001:1593
1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud
- Topograafilise alusplaani koos tehnovõrkudega on koostanud GEOMAN OÜ
26.08.2025, töö nr: 87-2025.
1.3. Kasutatud abimaterjalid ja dokumendid
- Ehitusseadustik;
- Planeerimisseadus;
- Jäätmeseadus;
- Lääne-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud Lääne-Nigula Vallavolikogu
18.08.2022 aasta otsusega nr 1-3/22-36);
- Lääne maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/70);
- Detailplaneeringu algatamise avaldus
- Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED
2.1. Planeeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on katastriüksuse jagamine ja tekkivatele
maaüksustele kasutusotstarvete ja ehitusõiguse määramine.
2.2. Planeeringu koostamise ülesanded
Detailplaneeringu ülesanneteks on jagada maaüksus kruntideks, määrata kruntide kasutamise
sihtotstarbed (üksikelamumaa), moodustada juurdepääsuteele eraldi katastriüksus, määrata
kruntidele ehitusõigused ning hoonestustingimused, planeerida kommunikatsioonilahendused,
määrata servituutide vajadus ning määrata keskkonnatingimused.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Planeeritava ala üldine iseloomustus
Käesoleva planeerimisprojektiga haaratav maa-ala asub Läänemaal, Lääne-Nigula vallas,
Spithami külas / Spithamnis (vt joonis 1 Situatsiooniskeem). Planeeritav ala hõlmab endas
lähiaadressita katastriüksust tunnusega 52001:001:1593, pindalaga 6,7 ha. Katastriüksuse
sihtotstarve on maatulundusmaa (011; M). Ala piirneb idapoolses osas avalikus kasutuses oleva
riigiteega (16128 Tuksi-Spithami tee [kat. tunnus 52001:001:0085]), loode/põhjapoolsest
küljest elamumaadega (Juksi tee 1 [52001:001:1036], Juksi tee 3 [52001:001:1038], Juksi tee
5 [52001:001:1041], Juksi tee 7 [52001:001:1043] ja Madise [52001:001:3140]) ning
lõuna/kagupoolses osas maatulundusmaadega (Mihkli [52001:001:3710] ja Vallens
[52001:001:1816]).
Ferrysan OÜ 3
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
3.2. Hoonestus
Planeeringuala on hoonestamata.
3.3. Haljastus ja liiklus
Kõlvikuliselt on tegemist peamiselt metsamaaga (osaliselt ka muu maa), kus paiknevad mõned
suuremad puude rühmad. Alal on teostatud lageraie. Kinnistu keskosas paiknevad kraavid, mis
on sodi täis ja katki sõidetud.
Juurdepääs alale on võimalik riigiteelt 16128 Tuksi-Spithami tee, välja ehitatud mahasõit
kinnistule puudub.
3.4. Tehnovõrgud
Tehnovõrkudega liitumisi katastriüksusel pole.
Planeeringualast ca 70 m kaugusele jääb SALEMI elektrialajaam.
Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub Juksi tee 3 katastriüksusel (52001:001:1038).
3.5. Piirangud
Planeeringualal ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi
maastikuliselt väärtuslikke vöi tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib
mõjutada. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas.
Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
- Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest
servast 30m )
- Elektripaigaldise kaitsevöönd (kaitsevööndi laius mõlemal pool liini telge 1m)
3.6. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng
Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala maalise asustuse maa-alal
(skeem 1).
Skeem 1. Väljavõte kehtiva Lääne-Nigula valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist.
Planeeritava ala piir
Ferrysan OÜ 4
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
Maalise asustuse maa-ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, riigikaitse- ja
kaevan-dusalasid jääv maa-ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest
lähtuvalt ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Tegemist on
hajaasustatud piirkonnaga.
Üldplaneering seab hajaasustuses järgmised hoonestuspõhimõtted:
- hoonete suurimat lubatud arvu üldplaneeringuga ei määrata;
- hooned ei või üldjuhul asuda lähemal kui 4 m katastriüksuse piirile;
- naabermaaüksuste vahelise hoonestuse minimaalne kaugus hajaasustuses on üldjuhul
40 m;
- hajaasustuses ei tohi elukondlike hoonete suurim hoonete alune pind ületada 10 %
katastriüksuse pindalast;
- suurim lubatud üksik- või kaksikelamu kõrgus on 10 m ümbritsevast maapinnast;
- parkimine tuleb lahendada hoonestatava maaüksuse piires;
- uute teede teemaa laiuseks on üldjuhul 5 m tee teljest;
- hoonestatava maaüksuse miinimumsuurus on üldjuhul 0,5 ha.
4. PLANEERINGU LAHENDUS
Planeerimislahendus näeb ette olemasoleva kinnistu jagamise kümneks üksikelamu maa ning
üheks tee ja tänava maa-ala krundiks. Elamumaa kruntidele nähakse ette ehitusõigus ning
hoonestustingimused ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks (va krunt pos 1, kuna see
liidetakse peale detailplaneeringu kehtestamist Juksi tee 1 katastriüksusega). Leitakse ka
põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus.
Planeering koostatakse kooskõlas Lääne-Nigula valla üldplaneeringuga.
4.1. Krundijaotus ja hoonestus
Katastriüksus jagatakse 11-ks krundiks. Elamukruntide hoonestusalad on planeeritud nii, et
nende vahekaugus oleks vähemalt 40. Selle juures on arvestatud nii põhja pool asuva
52001:001:1562 katastriüksuse detailplaneeringus planeeritud hoonestusalade asukohtadega
kui võimaliku elamuarendusega kõrvalkinnistutel. Planeeritavad krundid, hoonestusalad ning
võimalik hoonete paiknemine on esitatud planeeringu joonisel 3 Põhijoonis.
4.1.1. Kruntide ehitusõigus ja ehituslikud tingimused
Planeeritav krunt pos 1 liidetakse Juksi tee 1 (kat. tunnus: 52001:001:1036) maaüksusega.
Tabel 1. kruntide ehitusõihus ja ehituslikud tingimused
ja osakaalu % (katastriüksuse
max maapealne korruselisus
max maa-alune korruselisus
planeeritav maa sihtotstarve
hoone lubatud max kõrgus
sihtotstarve ja osakaalu %
Krundi aadressi ettepanek
krundi planeeritud suurus
maapinnast (põhihoone /
hoonete suurim lubatud
(põhihoone / abihoone)
(põhihoone / abihoone)
(põhihoone+abihoone)
ehitisealune pind (m²)
lubatud arv krundil
krundi kasutamise
hoonete suurim
liikide kaupa)
abihoone)
pos nr.
(m²)
1 - 4444 - - - - - EP 100% 100% E
2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
3 Rändlinnu tee 4 6890 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
Ferrysan OÜ 5
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
9 Rändlinnu tee 16 5023 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
10 Rändlinnu tee 18 10622 500 2/1 1/1 10/5 4(1+3) EP 100% 100% E
11 Rändlinnu tee 5248 - - - - - LT 100% 100% L
Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013):
EP – üksikelamu maa
LT – tee- ja tänava maa-ala
Katastriüksuse sihtotstarve:
E – elamumaa
L – transpordimaa
4.1.2. Arhitektuursed piirangud
Elamukruntide pos 2-10 arhitektuursed piirangud:
§ Katusekalle 15-45 kraadi
§ Katusekatte materjalina tohib kasutada kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või
rullmaterjal. Täpne katusekatte materjal ning toon täpsustuvad hoone ehitusprojekti
koostamise käigus.
§ Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli, klaasi,
krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada
fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke
materjale. Täpsed välisviimistlusmaterjalid ning toonid täpsustuvad hoone
ehitusprojekti koostamise käigus.
§ Avatäited lahendatakse ehitusprojektis
§ Õueala on lubatud piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Lubatud on võrkpiirded koos
hekiga ning puitaiad.
§ Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning peavad paiknema
hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib lisanduda lubatud hoonete arvule
§ Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal
§ Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määrust nr 63 “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Uute hoonete rajamisel
tuleb lähtuda standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra
eest.“
4.2. Haljastus ja heakord
4.2.1. Haljastus
Uute hoonete, teede ja platside projekteerimisel säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja
väärtuslik haljastus. Puid võib maha võtta vaid hoonestusalalt vastavalt hoone projektile,
lageraie on keelatud. Säilitada metsane maastikupilt. Teedest, platsidest ja hoonetest vabad alad
haljastada.
Ferrysan OÜ 6
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
4.2.2. Jäätmekäitluse põhimõtted
Jäätmete käitlemisel tuleb tugineda Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmete kogumise jaoks on ette nähtud tühjendatavate konteinerite paigaldamine.
Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei tekiks mahutite
ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete kogumine peab
toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja kõrvaldamist. Biojäätmed tuleb
koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia jäätmejaama või selleks ettenähtud ja nõuetele
vastavasse kogumiskohta või anda üle jäätmevedajale või kompostida tekkekohas vastavalt
eeskirja nõuetele. Samuti tuleb ette näha ohtlike jäätmete kogumine ning äravedu
spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.
Ehitusjäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine
spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale
jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama
kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad
tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks.
Prügikonteinerid paigutatakse hoone vahetusse lähedusse selleks ettenähtud kohas. Krundi
valdaja või ehitise omanik on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte
vahendusel sõlmima jäätmekäitluse ettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama talle
kuuluvad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt
Jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite
ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse.
4.2.3. Kuritgevusriskide vähendamine
Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Kuritegevuse riske vähendavad:
- elav keskkond;
- selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;
- ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui ka
õuealal;
- õueala valgustatus;
- lukustatud sisenemisruumid;
- tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;
- süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.
4.3. Keskkonnatingimused
Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnaohtlikke
objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei
näe. Planeeringuga kaasnevad võimalikud mõjud on ehituse käigus kaasnevad müra ja
vibratsioon, mis on lühiajalised ning elukeskkonda oluliselt mitte halvendavad. Sellest
tulenevalt puudub ka vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.
Puude raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6¹ punktidest 1 ja 2 tulenevate
piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine
ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade
üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 –
30.06.
Ferrysan OÜ 7
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine
Planeeritavatele elamukruntidele tagatakse juurdepääs Tuksi-Spithami teelt kavandatava
teemaa kaudu.
Parkimiskohtade arvutuse aluseks planeeringus on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel
9.2, mille järgi nähakse igale üksikelamule ette 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade
paigutus ning arv lahendatakse hoone projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele.
Parkimine lahendatakse omal kinnistul.
4.5. Tehnovõrgud ja rajatised
4.5.1. Vee-, kanalisatsiooni- ning sajuvee lahendus
Veevarustus
Kavandatavate kruntide veevarustus lahendatakse krundile pos 9 planeeritud puurkaevu baasil.
Puurkaevu hooldusalasse ning veetorustike kaitsevööndisse on hoonete rajamine keelatud.
Reovesi
Planeeringuga tehakse ettepanek koguda reoveed igal kinnistul eraldi kogumismahutisse.
Kogumismahuti kasutamisel peab tagama, et see on keskkonnale ohutu, lekkekindel ja kaitstud
külmumise eest. Lubatud on paigaldada vaid nõuetele vastavat sertifitseeritud (ja/või CE
märgisega) kogumismahutit. Reoveemahuti tühjendamine peab toimuma vastavat teenust
pakkuva ettevõtja poolt purgimissõlme.
Kui perspektiivselt avaneb võimalus luua ühendus ühiskanalisatsiooniga, võib loobuda
kogumismahutite kasutamisest.
Biopuhasti ja imbväljaku rajamine on lubatud, kui järgitakse selle rajamiseks esitatud nõudeid.
Imbväljakut on lubatud rajada ka nt naaberkinnistute omanikevahelise kokkuleppe alusel.
Sademevesi
Sademevesi on ette nähtud kohapeal immutada. Soovituslik on katustele sadav vihmavesi
koguda kokku vihmaveerennide ja torudega ning püsttorude alla paigaldada
infiltratsioonikastid või kogumislehtrid ja kokkuvoolukollektor, mis on juhitud
kogumismahutisse, millele on paigaldatud ülevool infiltratsioonikassetti või kraavi. Vett saaks
sellisel juhul kasutada kastmiseks.
Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele.
Hoonestusaladele jäävad kraavid likvideeritakse. Kui on tegemist krunti läbiva kraaviga, mis
teenindab ka kõrvalalasid, tuleb ette näha uus asukoht kraavile, soovitavalt krundi piiri
lähedusse.
4.5.2. Elektrivarustus
Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Imatra Elekter AS 02.01.2026 väljastatud
tehnilised tingimused nr TT-34316L.
Planeeringuga nähakse ette 0,4 kV maakaabelliini rajamine SALEMI:(Risti) alajaamast
planeeritavate kinnistuteni. Tarbimiskohtade võrguühendustele nähakse ette kinnistute
piiridele neli 2-kohalist liitumiskilpi ja üks 1-kohaline liitumiskilp ning jaotuskilbid. Imatra
tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
4.5.3. Sidevarustus
Telefoni- ja internetiühendus lahendatakse kas Wifi või mobiilse interneti kaudu.
Ferrysan OÜ 8
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
4.5.4. Soojavarustus
Kavandatavate hoonete kütteks on planeeritud lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone
projekteerimise käigus. Variandid oleksid elektri-, vedel, maa- või tahkeküte.
Alternatiivküttena võib kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele.
4.6. Tuleohutuse tagamine
Hoonete minimaalseks tulepüsivuse klassiks on lubatud TP-3. Hoonete tuleohutusklassid
määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema
standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded.
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut
teistele ehitistele. Juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine
tagada ehituslike või muude abinõudega. Lahendus esitatakse ehitusprojektis.
Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähim tuletõrje veevõtukoht asub Juksi tee 3
katastriüksusel (52001:001:1038). Vastavalt eelnimetatud määruse § 6 lg 51 on lubatud ehitise
veevõtukohana käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta kui erinevatel kinnistutel
olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal
kui 40 meetrit. Seega täiendavat tuletõrje veevõtukohta alale ei planeerita.
Kruntidele peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise
võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune.
4.7. Servituudid
Tabel 3. Servituutide määramise vajadus
Valitsev krunt või
Teeniv asutus, mille kasuks
Servituut Servituudi sisu
kinnisasi/krunt on tehtud ettepanek
seada servituut
Reaalservituut annab kruntide
pos 2-8 ja 10 omanikele õiguse
Pos 9 Pos 2-8 ja 10 Reaalservituut
kasutada ja hooldada krundil pos
9 asuvat puurkaevu ja veetoru.
5. Planeeringu elluviimise tegevuskava
Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Tegevuskava:
1. Huvitatud isikul korraldada koostöös kohaliku omavalitsusega maa-ala
ümberkruntimine vastavalt detailplaneeringu kruntimise lahendusele;
2. hoonete ja tehnovõrkude projekteerimine;
3. servituutide määramine;
4. tee ja tehnovõrkude ehitus;
5. hoonete ehituslubade väljastamine;
6. hoonete ehitus;
Ferrysan OÜ 9
Katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneering, eskiis
Töö nr. DP 22-24, jaanuar 2026
7. hoonetele kasutuslubade taotlemine.
Ferrysan OÜ 10
W
N
52 kata ilpl
00 str ane
1: iü er
de
00 ks in
ta
52
Ju 1:0 5.11
1: us g
y=
52
Ju 1:0
ks 01
00
10 e
x=
ks 01
4
00
i t :1
37
7
E
6
i t :1
ee 04
3
S
5
52
Ju 1:0
52
52
2
ee 04
Ju 1:0
4.
6
7 3
0
6
M :00
ks 01
00
74
3
ks 01
00
00
0
5 1
Ca 016:3
7
ad 1:3
T
52
i t :1
i t :1 4
5
1
ii
6
8
k
lle 00
.6
ee 0 3
ise 1
0
0 8.
ee 03 .68
4.
8
91
nm 1:2
1 6
7
3 8
5
5.
.2
4.63 4.52
7.
4.71
4.15 4.11
02
4
5
8
ar 40
64
5
Kra
5.
7.
.8
5
4.
7.
.9
4.
5
.0
13
5
28
1
5
4.
ks 5
.6
4
4.
93
6
8
79
40
1
.3
5
9
4
.8
.0
81
81
5
.2
4
av
.9
6
8
8
.5
5
4.
3
4.
7.
6
78
7.
87
4.
61
44
81
7.
4.9
4
5.
Kr
1
.8
4.2
4.72
4.9
91
1
0
1
4.70 4.76 4.71
3
4.75 aav 4.14
4
5.
0
Kr 9 4.75
.8
4.6 5 4.11 Kr 4.70
6
4.20 4.42 4.29
97
5.
4.88 4.48 4.57
.0
8
4.97 4.16 4.
5
4.91
91
4.2 4.59 1 4.31
.9
4.09 4.29 4.3 56
5
4.72 4.82 4.73 4.20
4.
4.40 4.58
4
4.27 4.92 4.87 9 1 4.85 4.47
4.87
91
3
4.88
4.73 4.80 4.6 4.59 4.60 4.6
5.
4.6 0
5
4.98 4.38
4.9
4.28 4.30
.6
4.2
09
4.21 Kraav 4.72
5
6
4.
5
.5
4.61 4.26
5.
5
4.64 9
3
4.68
.9
4.80 4.82 4.86 Kraav 4.5
92
.3
3
5
41
Kraav
5.
5
4.20
.3
4.22
5
8
4.70
01
.2
4
5.
5
.6
5
4
6
21
4.64 4.60
.0
.8
5
4.
8
9
A
5
97
.0
7.
0
20,0
20,0
4
7.
20,0
20,0
56
5.
20,0
.5
45
4
05
9
7.
.6
4.
6.
40,0
1
3
5.
6
61
7.
4
76
5
.3
.9
6.
29
20
6
4
10
9
4.
.0
4
97
5
.9
4.
30,0
30,0
5
0
30,0
91
S aa mi
5.
41
A be s
5.
8
k ja
5
78
.9
LE l e
35,0
.6
5
2
.4
5
5.
5.
0
Kraav
.4
ra
5
9
15
10
.3
M AH sü
4
6
5
4.930
.9
.2
5.
2
5.
4.6
5.
2
3
15
-R X g
06
5
07
.0
4
7.
7.
.9
6.
0
37
E A av
58
19
5
4.95
5.
7.
B M u
17
4
7.
5
56
8
.8
4.
.5
7.
46
.3
A
4
6
4
73
28
4
5
.6
4.
6.
S K- s 0
6
4
9
74
73
.3
.6
4
6
Kraav
E W ,
7.
5
.6
.2
6
4.
2
8
.0
19
.2
6
8
0
70
M
Kra
.4
3 T
4.
2
0
77
Ä 3* 0
Re 01:0
52
P
av
6.
4
E
.8
47
5.
4.
0
ba 01
6
9
25
.0
70
5.
5
al 120 k
5
8
75
se :3
.5
5.
aj
3
34
Kraav
m 35
10
5.
. l +3 aa
5
äe 0
Po 00
.2
5.
23
7
10
4
0
õi 5 bl
07
EP
/5
.9
10
4
Po 0
s9 %
.9
Kr
4.
8
Po 0
2
4.8 5
k
EP
4.5
4
97
/5
EP
7.
4.9
1
s8 %
/5
m
10
/1
4
2
65
Po 100
s6 %
6
10
.8
4
2
7.
4
10
.8
4.
Po 00
/ 1 6.48 5
4
10
9
.9
7.
EP
16
10
/5
6
Po 00
/1
7.
s1 %
0
76
10
10
10
EP
2
4
Po 0
- 4.81
.6
4.
/5
4
6.
27
EP
.9
2
50
10 i p
Po 0
s4 %
6
Po 00
4.
EP
.9
9
73
41
/5
2
0
.3
4,0
s1
4.
6
0
74
EP
8
EP
s5 %
/1
/5
.4
/5
3
50
2
70
0
-
1
/1
s3 %
50
s7 %
50
5.
6
1
kV ea
2
8.
2
10
/1
28
1
0
10
1
/1
2
10
23
/1
0
50
50
4(
00
Po 00
5.
%
50
5
38
EP
5
/5
.8
m
1+
10 7.15
05
5.
50
0
4(
5
-
.4
5.
s2 %
16
5
4
2
61
0
2
50
50
44
.5
50
5
6
²
28
5.
m
1+
(1
62
.8
3)
0
5 +
1
3
31
m
69
/1
12 52
8
.2 3
4
3
0
7.
0
lh
44
²
05
4(
68
83
.9
20,0
6 )
3)
2
30,0 10,0
83
²
4(
y=
5
00
6
8 00
1+
.4
2
90
m
90
4.
o
m
7
x=
m
4
1+
8(
Tu 1:
50
4
5
4(
.9
9
30,0
.4
4
m
²
10,0
1+
-
A
ia
1
3)
(1
²
²
3
4
m
m
3)
10,0
1+
7.
7
30,0
0
20,0
ks 00
20,0
²
50
6
+3
39
tu
3)
3
²
²
52
7.
5
20,0 20,0
3)
i-S 1:0
4
13
05
5.
6
6.
Kraav
)
sl
4
0
4(
00
4.
26
.8
78
3
6
0
pi 08
79
0
in
Kraav
8
.4
m
1+
6
6
1:
.4
.4
6
5.
5.
6
th 5
5
7.
.5
6.
²
8
41
t
4
74
30,0 10,0 20,0
00
12
20,0
3)
0
3
78
am
5.
30,0 10,0
25
1:
5.
it
0
15
1 T
5.
K
ee
5
70
r
4.
.6
5
5
93
P
8
.6
.5
5.
2
1
4
5.
9
6.
4
51
.8
52
4
74
78
3
5
.8
.2
M :001
00
6
4.
6
Pk
ih :3
97
4
R5,
1
7.
.8
4
7.
41
kl 7
.8
4
6
0
23
7.
.9
7.
9
5.
14
Kraav
i 10
4
7.
0
06
30
.9
6
03
.9
6
4.
2
.6
5.
5
76
8
40
6.
6
51
.6
5.
6.
4
30
7.
71
7.
34
21
4.
4
7.
5.
.9
73
5.
15
71
6
R1
4
5
3
5
.0
5
.8
.5
70
.6
5
5.
.2
9
4.
6
9
.6
5.
6
61
0,
2
9
9
81
1
0
4
.9
,0
5
R5, ,0
.2
3
R5
4
R5
7
0 0
7.
0
6
R5, R5,
.8
4
R5,0
6
7.
18
.8
5.
7.
R5,0
5.
4
14
6
5.
5
13
03
37
52
Re 1:0
.9
5.
6
14
P
.8
3
15
7.
4.
5
4
.2
00
12
78
ba 01
K
10,0
6
10,0
10,0
2
10,0
10,0
.6
10,0
10,0
6
10,0
6
.5
6
6
.8
se :15
.6
6
3
6
.6
5.
3
ur 9
71
3
4
.8
6
u 4
7.
6
5
5.
19
R5,
20,0
.8
A
5
72
.9
0
5
0
.6
6
5
6
Kraav
.6
.5
6
6
0
4
5.
.2
5
.8
22
5
5
.2
4.
3
4
0
91
5.
.8
4
10,0
34
.9
0
4
4,1
.8
4
7.
0
5.
5.
.8
6
5.
6
6
0
.9
13
20
6
5.
11
6.
.3
3
6
.8
6.
2
37
97
3
2
73
6
5
.8
.4
4
2
.8
4
6
.5
9
6
6
6.
.6
6.
Po 100
5
07
5
74
5.
.8
5
-
.6
LT
25
5.
5
s1 %
6
5
9
70
Kra
.0
.6
5.
5.
6
-
3
0
57
.8
1
35
3
a
5.
5
v
26
.0
4
52
52
.9
8
4.
V :00
3
91
00
00
-
Pe 001
5
4
al 1:
52
.3
.8
6
1:
5
2
1
5
6.
4.
8
le 18
6
tsi :06
5
.8
.6
.3
4.
48
91
.6
76
6
.6
6.
7
0
4
8
ns 1
87
3
91
0
4.
5.
7.
5
y=
m
6.
87
14
70
6
4
71
.4
5.
x=
-
.9
²
41
9
0
4
7
3
5.
6
3
8
5.
6
7
62
5
5
6.
0
1
5.
1
6
01
5
35
3
5
0
5
0
5.
31
0
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED
max maapealne korruselisus
planeeritav maa sihtotstarve
max maa-alune korruselisus
(põhihoone / abihoone), m
sihtotstarve ja osakaalu %
Krundi aadressi ettepanek
(põhihoone / abihoone)
(põhihoone / abihoone)
krundi planeeritud suurus
(katastriüksuse liikide
TINGMÄRGID
hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind (m²)
hoone lubatud max
(põhihoone+abihoone)
kõrgus maapinnast
krundi kasutamise
ja osakaalu %
lubatud arv krundil
OLEMASOLEV
hoonete suurim
kaupa)
(m²)
KATASTRIÜKSUSE PIIR KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE
PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013):
SÕIDUTEE
piirangud
EP - ÜKSIKELAMU MAA
pos nr.
KÕRGEPINGE KAABEL
LT - TEE JA TÄNAVA MAA-ALA
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
TEE KAITSEVÖÖND (ETAK)
KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (KATASTRIÜKSUSE
1 - 4444 - - - - - EP 100% 100% E 1*, 2* VARASEMAD PLANEERINGUD SIHTOTSTARVETE LIIGID):
E - ELAMUMAA
PLANEERITAV L - TRANSPORDIMAA
2 Rändlinnu tee 2 5005 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E 1*
PLANEERITAVA ALA PIIR
KRUNDIPIIR
3 Rändlinnu tee 4 6890 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - HOONESTUSALA
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:
VÕIMALIK HOONE ASUKOHT
4 Rändlinnu tee 6 5005 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄSUTEE 1
2
SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA 3
5 6
5 Rändlinnu tee 8 6900 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti 4
7
koostamisel)
1 - POSITSIOONI NUMBER
6 Rändlinnu tee 10 5005 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - LIKVIDEERITAV OBJEKT 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST (PÕHI- / ABIHOONE)
7 Rändlinnu tee 12 8390 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E - VEETORUSTIK 4 - LUBATUD MAKSIMAALNE MAAPEALNE KORRUSELISUS (PÕHI- / ABIHOONE)
5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND
PK PUURKAEV JA HOOLDUSALA 10m 6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL (PÕHIHOONE+ABIHOONE)
8 Rändlinnu tee 14 5005 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND
REOVEEMAHUTI JA KUJA
9 Rändlinnu tee 16 5023 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
VÕIMALIK KRAAVI ASUKOHT
TRUUP
10 Rändlinnu tee 18 10622 500 2/1 -1 / -1 10 / 5 4 (1+3) EP 100% 100% E -
0,4 kV MAAKAABELLIIN
LIITUMIS- JA JAOTUSKILBID
11 Rändlinnu tee 5248 - - - - - LT 100% 100 % L 1*, 2*
52001:001:1037 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING
* Katusekalle 15…45°
HOONESTUSALA (ligilähedane asukoht)
* Katusekatte materjal: kivi, valtsplekk (valtsprofiil või klassik) või
rullmaterjal. HOONESTUSALADE VAHEKAUGUS 40m
* Fassaadimaterjalina tohib kasutada puitu, betooni, tellist, kivi, metalli,
klaasi, krohvipinda jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid
materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit.
Kasutada kvaliteetseid piirkonnale sobilikke materjale. Märkused:
* Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud GEOMAN OÜ poolt 26.08.2025, töö nr: 87-2025
Arhitektuursed piirangud täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid 2) Koordinaadid L-Est.97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
kruntidel 2-10 materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).
Ferrysan OÜ Huvitatud isik
* Avatäited lahendatakse ehitusprojektis.
* Õueala on lubatud piirata kuni 1,5m kõrguse piirdeaiaga. Lubatud on
Muskaadi 14 HAVÄRK OÜ
76506 Saue linn
võrkpiirded koos hekiga ning puitaiad Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress
* Kuni 20 m² hooned arvestatakse lubatud ehitisealuse pinna sisse ning Tel. +372 522 1744 Katastriüksuse 52001:001:1593
peavad paiknema hoonestusala piirides. Kuni 20 m²-te hoonete arv võib MTR reg nr:
lisanduda lubatud hoonete arvule EEP002230 detailplaneering
* Hoone +/-0 võib olla planeeritavast maapinnast 0,3-0,7m kõrgemal Planeeringu koostaja Spithami küla / Spithamn , Lääne-Nigula vald, Lääne maakond
Anette Aun Joonise nimetus Staadium
Piirangud:
Arhitekt PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA Eskiis
1* Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid
2* Elektripaigaldise kaitsevöönd Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika-
ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 20.01.2026 a. 1:1000 DP 22-25 3 3
Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 22.01.2026 nr 7-1/26-6-1
[email protected]
Haapsalu mnt 6 Meie 18.02.2026 nr 7.2-2/26/1136-2
90801, Lääne maakond, Lääne-
Nigula vald, Taebla alevik
Seisukohtade väljastamine Spithami külas
asuva katastriüksuse 52001:001:1593
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti katastriüksuse 52001:001:1593 detailplaneeringu (edaspidi planeering)
koostamiseks. Planeering on algatatud Lääne-Nigula Vallavalitsuse 29.07.2025 korraldusega nr 2-
3/25-308. Planeeringu eesmärgiks on seni hoonestamata katastriüksuse jagamine elamumaa
sihtotstarbega kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse määramine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 16128 Tuksi-Spithami tee km 5,474–5,61 ja asub riigitee
kaitsevööndis. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 103 autot. Planeeringualaga
piirneva riigiteel kehtib kiiruspiirang 50 km/h.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Riigitee ristmik kavandada katastriüksuse 52001:001:1593 kagunurka. Tagada kavandatavalt
ristmikult juurdepääs Vallensi kinnistule (tunnus 52001:001:1816).
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku
väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate teiste planeeringute lahendustega.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Näha ette
paremast nähtavuskolmnurgast võsa, metsa likvideerimine või üksikute puude puhul võra
tõstmine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike
mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab
arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh
libeduse- ja tolmutõrjet).
10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele.
12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
2 (3)
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1. Spithami DP Seletuskiri 13_01_2026
2. Spithami külas DP pohijoonis tehnovorkudega 20.01.2026
Mildred Liinat
58786958,
[email protected]
3 (3)