Transpordiamet
[email protected]
19.02.2026 nr DM-133198-12
Keskkonnaloa menetlusse kaasamine ja eelhinnangule arvamuse küsimine
Keskkonnaameti menetluses on Suuremäe Karjäär OÜ pool 17.08.2025 esitatud Kärde
liivakarjääri keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1029881 (menetlus M-133198, registreeritud
KOTKASes 17.08.2025 dokumendina nr DM-133198-1). Kärde liivakarjäär asub Jõgeva
maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas riigile kuuluvatel kinnistutel Lehtsambla (katastritunnus
24801:001:0219, kinnistu nr 14129350) ja Vaimastvere metskond 3 (katastritunnus
24701:001:0169, kinnistu nr 2740250). Taotluse menetlusse võtmisel jäi Keskkonnaametil
Transpordiamet kaasamata, kuna Kärde liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ei ulatu Tartu-
Jõgeva-Aravete riigimaantee (Piibe maantee) teekaitsevööndisse.
Taotluse menetluses koostatud eelhinnangu eelnõule andis kohalik omavalitsus (Jõgeva
Vallavalitsus) tagasisidet, et eelhinnang ei anna piisavat ülevaadet kaevandamise võimalikust
mõjust inimeste heaolule ja ohutusele seoses liiklusohutusega. Antud väide on seotud karjäärist
materjali veoga RMK Laksu metsateed pidi Piibe maanteele. Jõgeva Vallavalitsus tõi välja, et
Jõgeva maakonnaplaneeringus kui ka Jõgeva valla üldplaneeringus on sätestatud, et
kaevandamistegevusega võivad kaasneda mõjud elukeskkonnale, sealhulgas liiklusele, ning
tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordist tulenevatele negatiivsetele
mõjudele inimese heaolule ja ohutusele. Kohalik omavalitsus leidis, et seetõttu tuleb
Keskkonnaametil kaaluda keskkonnaloa edasisel menetlemisel Transpordiameti kaasamist
kaevandamisega seotud transpordi mõju hindamiseks liiklusohutusele ning võimalike
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Sellest tulenevalt kaasame Transpordiameti Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotluse
menetlusse.
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg-le 2 2
edastame tutvumiseks ja seisukoha andmiseks taotlusele koostatud eelhinnangu eelnõu.
Palume Teie arvamust hiljemalt 20.03.2026.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Kärde liivakarjääri eelhinnang ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu
Marju Kuldmaa 513 8740
[email protected]
2(2)
EELNÕU
15.01.2026
Suuremäe Karjäär OÜ
[email protected]
Kärde kruusamaardla Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes alljärgnevast, Suuremäe Karjäär OÜ 24.09.2025 esitatud Kärde liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1029881-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §
6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“,
otsustab Keskkonnaamet:
1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kärde liivakarjääri keskkonnaloa
taotlusele.
1.2. Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste
keskkonnameetmetega:
1. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja sealt põhjavette, peab
seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil;
2. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu;
3. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa
omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo
tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra
piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö
selliselt, et ületamisi ei esineks;
4. rajada katendivall lähima elamu suunale;
5. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
6. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse.
1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Suuremäe Karjäär OÜ (registrikood 11407874, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn,
Tartu maakond) esitas 17.08.2025 Keskkonnaametile taotluse Kärde liivakarjääri keskkonnaloa
saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 17.08.2025
dokumendina nr DM-133198-1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 15.10.2025
dokumendina nr DM-133198-5).
Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning
kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu
hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.2. Keskkonnaloa taotlus on 15.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 15.10.2025 kirjaga nr DM-133198-6 keskkonnaloa
taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja
vastuväiteid ei esitatud.
2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kärde liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse 15.10.2025 kirjaga nr DM-133198-7 Jõgeva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Jõgeva Vallavalitsus 27.10.2025 korraldusega nr 510 (registreeritud KOTKAS-s 29.10.2025
dokumendina nr DM-133198-8) nõustus keskkonnaloa andmisega Kärde liivakarjäärile.
2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse
tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes
2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS
§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
2 (20)
KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ (määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotlus (T-KL/1029881-3) koos sinna juurde kuuluvate
materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;
2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;
3. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017
korraldusega nr 1-1/2017/305);
4. Jõgeva valla üldplaneering (kehtestatud Jõgeva Vallavolikogu 24.04.2025 otsusega nr 238);
5. Metsaregister.
Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning
ärajuhtimist ei toimu, võimalikuks mõjualaks on umbes 250-300 m.
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus
Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas
riigile kuuluvatel kinnistutel Lehtsambla (katastritunnus 24801:001:0219, kinnistu nr
14129350) ja Vaimastvere metskond 3 (katastritunnus 24701:001:0169, kinnistu nr 2740250),
millede riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK).
Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 4,50 ha hõlmab
Kärde kruusamaardla (registrikaart nr 1043) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 3, mille
jääkvaru seisuga 01.07.2025 on 682 tuh m3 ja kaevandatav varu on 361 tuh m3 .
Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 25 tuh m3 . Kaevandatud maavara
hakatakse peamiselt kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Keskkonnaluba
taotletakse 15 aastaks. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.
Mäetehnilised tingimused Kärde liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on lihtsad. Alal on
kunagi kaevandatud. Seetõttu on senisel kaevealal katend valdavalt õhuke ja kaevandamist saab
jätkata karjääri nõlvadest. Materjali veoks saab kasutada senist karjääri väljasõitu Laksu
metsateele, mis jõuab ligikaudu 450 m kaugusel Tartu-Jõgeva-Aravete maanteele. Metsatee
kasutamiseks taotletakse RMK kooskõlastust.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel
seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub
laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib
liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg ajalt mobiilne töötlemissõlm.
Katend
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld, liivasegune muld) ja kohati saviliivmoreen (Q1jrVr_g).
Kattekihi (mulla ja moreeni) maht mäeeraldise alal on 24 tuh m3 , sellest mulla maht 9 tuh m3 .
3 (20)
Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult ja ladustatakse
ajutiselt mäeeraldise teenindusmaale. Muld vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.
Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja
vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures.
Kasulik kiht
Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg), väga muutliku terastikulise koostisega
horisontaal- ja kallakkihiline liiv, mis sisaldab kohati väga savikaid vahekihte ning kihiti ja
pesiti kruusa ja veeriseid. Harva esineb üksikuid munakaid.
Kuna liivalasundi alumises osas materjali savikus enamasti suureneb ja esineb tiheda
aleuriitliiva kihte, siis lasundit uuriti 79 m abs. kõrguseni. Uuritud liivalasundis põhjavett ei
avatud – kaevandid ja puuraugud olid kuivad.
Nõlvad
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase
puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2. Nõlvateravikutesse jääv maavara kogus on 321
tuh m3 .
Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem
kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist
tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Ala tehniline korrastamine
(nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega. Kaevandatud maa
tehnilisel ja bioloogilisel korrastamisel on võimalik kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katendit.
Ümbritseva maastiku kirjeldus
Taotletavale mäeeraldisele jääb omaaegne, seni korrastamata karjääri ala. Mäeeraldisest põhja
poole jääb Kaldamasti kinnistu (katastritunnus 24801:001:2160), kus paikneb sideehitise
kaitsevööndiga raadiosidemast (vid JOG005) ning geodeetiline märk Kärde (vid 56338). Põhja
poole jäävad veel maatulundusmaa sihtotstarbega Varjukella (katastritunnus 24801:001:0546)
ja Kalda (katastritunnus 24801:001:0545) kinnistud. Varjukella kinnistul kulgeb elektriõhuliin
alla 1 kV (vid 24358567). Nimetatud tehnorajatiste kaitsevööndid jäävad taotletavast
mäeeraldisest väljapoole. Lääne pool kulgeb Tartu-Jõgeva-Aravete maantee, mille kaitsevöönd
samuti mäeeraldisele ei ulatu. Ida pool jätkub metsaga kaetud ja RMK poolt hallatav
Vaimastvere metskond 3 kinnistu, millel kulgeb Laksu metsatee. Taotletava mäeeraldise
lähiümbruses veekogud puuduvad. Rohkem kui 170 m kaugusele ida poole jääb Kärde peakraav
(EELIS kood VEE1031201_), mis läbib Endla turbamaardlat (Kemba raba). Taotletava
mäeeraldise piires ulatub maapinna abs. kõrgus seni kaevandamata alal 82 meetrist 110 meetrini,
karjääri alal 84 meetrist 107 meetrini.
Taotletava mäeeraldise lähiümbruses on inimasustus hõre. Kalda maaüksusel asuv elamu jääb
mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 150 m kaugusele.
Lähimateks küladeks on Kärde, Kõola, Tsirgupalu, Vaimastvere külad. Kärde liivakarjäär asub
Jõgeva linnast ~13 km kaugusel loode suunas.
Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis ei jää rohevõrgustikku ega väärtuslikule põllumaale.
4 (20)
Kärde liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira otseselt ümbruskonna põllumaade kasutamist
ega metsa hooldamist ja kasvatamist, välja arvatud konkreetne karjääriala.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu
väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks tuleb
vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa
kõrvaltingimustes.
3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Üldplaneering
Jõgeva valla üldplaneeringu alusel jääb tegevuskoht alale, kuhu maakasutuse piiranguid
määratud ei ole. Seega vastuolu menetluses oleva üldplaneeringuga ei ole.
Üldplaneering sätestab maardlate ja kaevandamise kohta järgmisi aspekte, mis on Kärde
liivakarjääri taotluse osas asjakohased:
• Uue maardla kasutuselevõtmine kaevandamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja
õigusaktides sätestatud korras;
• Muu maakasutuse juhtotstarbega tegevuste kavandamisel maardlate piirkonnas tuleb
lähtuda maavara kaevandamisväärsena ja maavarale olemasoleva juurdepääsu säilitamise
põhimõttest;
• Maavara kaevandamine tuleb planeerida selliselt, et kavandatava tegevusega avalduv mõju
on minimaalne maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule,
põllumajanduslikule, elu- ja ühiskondlikule kasutusele. Maardla kasutuselevõtul maavara
väljamiseks tuleb võimalusel vältida ala, mis asub väärtuslikul põllumajandusmaal,
väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud alal on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid. Rohevõrgustiku
alal tuleb tagada võrgustiku toimimine;
• Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega
rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade
nimekirja kantud alal või maardlal;
• Uue karjääri rajamine ei ole soovituslik elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning
potentsiaalse turismipiirkonna lähedusse. Läheduse üle otsustakse asukoha ning
kontekstipõhiselt. Kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses
asustusega on müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine ning
joogiveevarustuse säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal
tõestada, et see on võimalik, ning otsustajal veenduda, et nõuetest kinnipidamine on tagatud ;
• Tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete
tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega ei
põhjustataks olulisi negatiivseid mõjusid tundlikele aladele;
• Kasutusele võetud maardlates tuleb alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et
võimaldada maade edasist kasutamist. Võimalusel eelistada ammendatud maardlate aladele
puhkeotstarbelise veekogu rajamist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa
sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele;
• Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt ning see ette nähtud aja jooksul
ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse
maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.
Võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkeotstarbelise veekogu
rajamist. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna
5 (20)
suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana ning ka korrastamistingimuste
kohta;
• Maavarade kaevandamisloa taotluste menetlemise käigus tuleb täpsustada tingimused, mida
järgida väljapumbatava vee veekogusse juhtimisel ning väljapumbatavate veekoguste
vähendamiseks,
• Kui mäeeraldise alale on soov pärast maavara ammendumist kavandada tegevust, mis ei ole
kooskõlas keskkonnaloaga määratud kaevandatud ala korrastamise suunaga, tuleb nii
kohaliku omavalitsuse, kaevandamisloa omaniku kui ka asjakohaste ametkondade osalusel
keskkonnaloaga määratud suuna muutmine omavahel uuesti kokku leppida;
• I kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate maardlate aladele või nende vahetusse
lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt
planeerida uut elamuala);
• III kategooriasse kuuluvate maardlate aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-
ala muu funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt
võimalik.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus üldplaneeringuga vastuolus ning seal toodud
põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.
Maakonnaplaneering
• Maakonnaplaneeringuga on olemasolevad maardlad ja maavarad jagatud maavarade
kasutamise perspektiivi järgi kolme kategooriasse järgmiselt:
• • I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus
toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata. Tegu on piirkonnaga, kus on
vähe varusid ja suuri takistusi teada ei ole).
• • II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt teada
suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine
kaevandamise võimalikkuse välja selgitamiseks.
• • III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura
2000 alad) maavara kaevandamiseks.
• Jõgeva maakonnaplaneeringus on maardlate ja maavarade aladele sätestatud järgmised
põhimõtted, mida järgida maardlate ja maavarade kasutamiseks ja üldplaneeringute
koostamiseks:
• III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala funktsioon (nt
looduskaitse, tihedam asustus) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole
tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara
väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas
planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana
on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega
sätestatud korras.
• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad
majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti kohaselt korrastada, et võimaldada
maade edasist kasutamist.
• I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida
tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid).
• Maardlate kasutuselevõtul II kategooria aladel vältida võimalusel alasid, mis asuvad
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.
• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise
tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste
6 (20)
andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel lisada
kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele,
mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.
• Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele
negatiivsetele mõjudele.
• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada
arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva
iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda
maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda.
• Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid.
• Maardlate kasutuselevõtul lubja- ja dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva probleemiga,
et karjääris põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asuvad kaevud kuivaks.
• Maardlate kategooriaid ja kasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringute koostamisel.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus maakonnaplaneeringuga vastuolus ning seal toodud
põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.
Üleriigiline planeering
Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:
1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade
teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks
alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on
täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel
kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos
asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku
sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab
loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb
tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;
2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,
tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb
see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;
3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre
spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.
Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine
Taotletava mäeeraldise ala on valdavalt metsamaa, kuid esineb ka looduslikku rohumaad.
Metsaregistri andmetel on taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa alale inventeeritud 4
metsaeraldist (nr 2,3,7 ja 15). Alale jäävad männi noorendik, kase latimets, mis asuvad
mineraalsel puistangul ning sinilille kasvukohas kasvavad haavad ja hall lepp.
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus
paratamatult väheneb.
Taotletav ala asub osaliselt vana karjääri alal, kuid see korrastakse metsamaaks. Seega tulevikus
ala mitmekesisus kindlasti suureneb, kuna looduslike liikide mitmekesisus on metsamaastikus
suurem kui maha jäetud karjäärialal.
7 (20)
Katend (muld kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale moreenist eraldi).
Kaevandamise ajal toimivad katendivallid efektiivse müra- ja tolmutõkkena. Mäeeraldiselt
eemaldatav katend võõrandatakse või taaskasutatakse teenindusmaal nõlvade korrastamiseks.
Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas
taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
Looduskaitse
Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses
puuduvad.
Lähim kaitstav ala on Endla looduskaitseala (EELIS kood KLO1000174), mis jääb
mäeeraldisest umbes 1,5 km kaugusele loode suunda. See ala kuulub samades piirides Natura
2000 alade võrgustikku Endla loodusalana (EELIS kood RAH0000625) ja Endla linnualana
(EELIS kood RAH0000101). Kavandatava karjääri ja Endla looduskaitseala vahele jääb
Tallinn-Tartu-Aravete maantee ning Kärde küla.
Kavandatava karjääriga külgneval alal on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi alpi ristik
(Trifolium alpestre, EELIS kood KLO9307336, KLO9307337, KLO9307736) leiukohad.
Liigikaitsega seotud regulatsioon on toodud LKS § 55 lg-tes 7 ja 8. LKS kohaselt on keelatud
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Lõunasse jääb metsaga kaetud ja munitsipaalomandis olev Preilikivi kinnistu (katastritunnus
24701:001:0070), mille piires paikneb metsa vääriselupaik (EELIS kood VEP 102007).
Karjäärist ca 350 m kaugusele jääb III kategooria öösorri (Caprimulgus europaeus, EELIS kood
KLO9106140).
Karjääris ca 100 ma kaugusele jäävad Natura elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
ning ca 350 m kaugusele elupaigatüüp siirde- ja õõtsiksood (7140).
Põhjavesi
Kaevandamine toimub põhjaveetasemest üleval pool ning põhjavett tegevusega eelduslikult ei
mõjutada. Vett kui ressursi kaevandamisel ei kasutata.
Liivakarjäärist ida poole jääb kitsas sootasandik, kus Kärde peakraavi veetase asub ligikaudu
81 m abs. kõrgusel. Soostunud nõgu on „vooderdatud“ tiheda moreenpinnasega ja selle tõttu
sealne veetase uuritud liivalasundis ei avaldunud. Lääne pool maanteed, Kärde maardla
plokkide 1 aT ja 2 aT piirkonnas, oli veetase geoloogiliste uuringute ajal 2024. a 19-ndal
novembril 76,6 m abs. kõrgusel ehk taotletava liivakarjääri lamamist (79 m abs) oluliselt
madalamal.
3.1.4. Tegevuse energiakasutus
Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.
Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi
eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.
Juurdepääsu tee on olemas, kuid see vajab rekonstrueerimist, tugevemaks ehitamist, et see
kannaks rasketehnikat. See kulutab lisaenergiat.
8 (20)
3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Kärde liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka
pinna- ning põhjaveele.
Pinna- ja põhjavesi
Taotluse seletuskirja kohaselt asub kogu varu ülevalpool põhjavee taset. Geoloogilise uuringu
käigus 2025. aastal uuritud liivalasundis põhjavett ei avatud – kaevandid ja puuraugud olid
kuivad.
Alal teadaolevalt kraavid puuduvad, samuti drenaažid (Maa-ameti Maaparandussüsteemide
kaardirakenduse järgi). Maaparandushoiuala (Veldingsoo III, kood 2103120020060006) jääb
ca 300 m kaugusele lõuna suunda.
Lähim veekogu, Kärde peakraav, jääb ca 175 m kaugusele. Kuna allpool põhjaveetaset ei
kaevandata ning mäeeraldiselt vett välja ei juhita ei mõjuta kavandatav tegevus Kärde peakraavi.
Lähim hoone paikneb mäeeraldisest ca 200 m kaugusel Kalda kinnistul. Maa- ja Ruumiameti
geoportaali kitsenduste kaardi kohaselt ei ole Kalda kinnistule märgitud puur- ega salvkaevu.
Siiski võib eeldada, et antud kinnistu veevarustus on tagatud salv- või puurkaevuga, mis on
registrisse kandmata. Ülejäänud lähimad elamud (ca 400-500 m) jäävad Kärde küla keskusesse,
kus on ühisveevärk. Ühisveevärgi puurkaev (EELIS registrikood PRK0012018) jääb
mäeeraldisest ca 630 m kaugusele loode suunda Kärde pumbajaam kinnistule (katastritunnus
24801:001:2100).
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000)
järgi jääb mäeeraldis tervikuna keskmiselt kaitstud põhjaveega alale, mille reostusohtlikkuse
tase on hinnatud keskmiseks. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise
veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse
eest.
Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.
Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi
eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis
kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest
jõuab põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa
filtreeriva omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni
ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.
Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on
seotud õli või kütuse lekkega. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda
selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab
karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised
absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Leevendusmeetmete õigeaegsel
rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju
minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel
välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille
9 (20)
tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate
tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise
viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Eelduslikult ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, mistõttu on
oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.
Kuna veetaset ja kvaliteeti ei muudeta, siis negatiivne mõju puudub. Sellest tulenevalt puudub
vajadus põhjavee seireks.
Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta
oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi. Lähim ehitisregistris arvel olev eluhoone, mille kõrval
on eeldatavalt ka kaev, asub kaevandatavast alast ca 200 m kaugusel. Kaevandamisel, kaevise
laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette
sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat
kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud
alal. Eelnevale tuginedes ja ennetuslikult tuleks keskkonnaloale märkida järgmine
kõrvaltingimus:
• vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja sealt põhjavette, peab
seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.
Müra
Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest
ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest
allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus
leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).
Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto) on
olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline
energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse
funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on
ca 84-95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100-109 dB. Karjääris enim kasutatav masin
on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.
Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub
transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda
suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele
mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete
sõidukite osakaal.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel.
Loodusliku materjali töötlemiseks kasutatakse tavapäraselt mobiilset purustus-
sorteerimissõlme.
Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria
elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis
üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
10 (20)
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku
90-110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb
müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel
mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt
vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.
Põhikaardi andmetel asub lähim elamumaa (II kategooria ala, olemasolev õuemaa) Kärde
liivakarjäärist ca 200 m kaugusel kirde suunas Kalda kinnistul. Järgmised lähimad eluhooned
asuvad enam kui 400 m kaugusel.
Seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt on elamule lähimas karjääri osas töötamisel arvutuslik
maksimaalne müratase ekskavaatoril avamaastikul 100 m kaugusel ca 54 dB. Kui töötab
korraga kaks masinat, siis kasvab kumulatiivne müra ca 3 dB ja kui lisandub kolmas masin siis
kasvab kumulatiivne müra lisaks 2,5 dB. Seega ei ületata päevast müra piirnormi juba 100 m
kaugusel. Siiski on võimalik müra taset vähendada rakendades järgmisi leevendusmeetmeid:
• masinad töötavad tasapinnast madalamal, mäetöödega alustatakse olemasolevast
karjäärisüvendist. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel;
• rajatakse müra tõkestav katendivall lähima elamu suunas;
• välditakse samaaegset tööd mitme mehhanismiga elamule lähimas karjääri osas;
• vajadusel teostatakse mürataseme kontrollmõõtmisi lähimate elamu juures;
• kaevandaja suhtleb lähimate naabritega ja kogub tagasisidet.
Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku
piiramiseks sihipäraselt rajada uusi katendivalle, või tehes olemasolevaid kõrgemaks.
Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega
kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed
mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.
Osakesed (tolm)
Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja
laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine
mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise
kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb
tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)
ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle
alamaktides.
Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus
nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutuste
kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa määruses nr 67
sätestatud künniskogust.
Seletuskirja kohaselt Kärde liivakarjääri keskmise aastamäära (25 tuh m3 ) kaevandamisel
(kaevise mahukaal 1,6 t/m3 ) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning
11 (20)
keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse
käigus ei ületata.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt
korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate
saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,
põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on
kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või
puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on
lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes
praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest
kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui
ka väljaveoteedel. Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni
30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid
suurt kiirust arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi
tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele.
Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate
massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise
transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede
niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Võimaliku tolmuhäiringu leviku
vältimiseks kavandatakse lisada antavale keskkonnaloale järgmine kõrvaltingimus:
• karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse.
Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.
Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset
mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni
levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste
kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise piiril).
Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute
vähendamiseks.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.
Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama
kehtestatud normidele. Kärde liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist
kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.
12 (20)
3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 24 tuh m³).
Taotluse kohaselt korrastatakse Kärde liivakarjääri mäeeraldis metsamaaks. Korrastamiseks
mittevajalik katend võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja
tolmutõkked. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine
vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt
(viia jäätmejaama vms). Alale on teadaolevalt varasemalt prügi ladustatud, see tuleb käidelda
vastavalt kehtivatele nõuetele.
3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib
pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui
ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida
karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse
sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab
toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab
olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.
3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus
Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest, ja tegevusest on
antud ptk-s 3.1.1.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Taotletav Kärde liivakarjäär asub ulatusliku voore kaguosas, kus maapinna suhteline kõrgus
ulatub ligikaudu 30 meetrini.
Kattekihi moodustab kasvukiht (9 tuh m3 , muld, liivasegune muld) ja kohati saviliivmoreen (15
tuh m3 , Q1jrVr_g).
Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg), väga muutliku terastikulise koostisega
horisontaal- ja kallakkihiline liiv, mis sisaldab kohati väga savikaid vahekihte ning kihiti ja
pesiti kruusa ja veeriseid. Harva esineb üksikuid munakaid.
13 (20)
Täiteliiva 3. plokis on 32 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus
vahemikus 0,9…53,6%. Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 19,1...98,5%.
Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 0,0…48,0%. Läbimõõduga üle 20 mm osakeste
sisaldus on 0,0...48,0%. Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0...39,0%.
Looduslikul kujul saab muutliku terastikulise koostisega liiva kasutada täitematerjalina,
sõelutult valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdse materjali väljasõelumise ja purustamise korral
saab kruuskillustikku kasutada asfaltbetooni täitematerjalina.
Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kärde liivakarjäär kavandatakse
korrastada metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja olemasolevat
veerežiimi ei muudeta.
Ala on osaliselt metsamaa, kus looduslik mitmekesisus on suhteliselt kõrge. Seda on
vähendatud varasema kaevandamisega ning piirkonnas tehtud lageraietega. Pärast varude
ammendumist taastatakse ala uuesti metsamaaks ning endine elurikkus saab taastuda (seda küll
pikema ajaperioodi jooksul).
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.
Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.
KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne
ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks
peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga
kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu
kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade
vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on
näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise
tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas
perspektiivis see taastub.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu
tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad.
Lähim arheoloogiamälestis (kalmistu) jääb umbes 360 m kaugusele. Umbes samal kaugusel
asub ka muinsuskaitseala Kärde rahumajake. Lisaks asub samas piirkonnas kinnismälestis
14 (20)
Kärde mõisa park, mis ühtlasi kuulub ka looduskaitse alla (EELIS kood KLO1200268). Mõju
nendele objektidele ei ole eeldada.
Looduskaitse
Kaitsealuste liikide elupaiku ja kaitstavaid alasid LKS § 4 tähenduses alal teada ei ole. Lähim
looduskaitseala on Endla looduskaitseala (EELIS kood KLO1000174), Looduskaitseala kuulub
Endla loodusalana (EELIS kood RAH0000625) ja linnualana (EEELIS kood RAH0000101)
Natura 2000 võrgustikku ning on arvatud rahvusvaheliselt tähtsate märgalade (Ramsari alade)
nimestikku. Endla looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike
inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse.
Endla linnuala eesmärk on kaitsta erinevate linnuliikide elupaiku. Endla loodusala kaitse -
eesmärk on kaitsta I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved
ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),
allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas
nimetatud liikide nagu saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas
(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus),
pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib
(Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia
pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus
bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus
vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas
(Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiku.
Kuna karjääris kavandatava tegevuse mõju ulatus on ca 200-300 m, vee režiimi ei muudeta
ning karjäär jääb teisele poole Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed, ei mõjuta kavandatav tegevus
Endla looduskaitseala kaitse-eesmärke. Samuti ei ole puutumust Endla loodus- ja linnualaga.
Karjäärist ligikaudu 350 m kaugusele jääb III kategooria öösorri (Caprimulgus europaeus,
EELIS kood KLO9106140). Objektiivsel hinnangul ei ole oodata, et karjäär liiki negatiivselt
mõjutaks.
Karjääris ca 100 ma kaugusele jäävad Natura elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
ning ca 350 m kaugusele elupaigatüüp siirde- ja õõtsiksood (7140). Kaevandamist allpool
põhjavee taset ei toimu ning piirkonna veerežiimi. Liiva kaevandatakse valdavalt karjääri
seinast, laadimisega otse veokitele, siis looduslikult niiske liivpinnase laadimisel tolmu ei
eraldu. Lisaks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimus karjääri siseteid niisutada. Samuti jääb
karjääri ja elupaigatüüpide vaheletihe lehtpuuvõsa riba, mis välistab õhusaate leviku kaugemale.
Eelnevale tuginedes saav väita, et kaevandamine Kärde liivakarjääris ei mõjuta oluliselt
elupaigatüüpe.
Kõrvalkinnistule (Preilikivi, katastritunnus 24701:001:0070) ca 10 m kaugusele Kärde
liivakarjääri mäeeraldisest jääb vääriselupaik (EELIS kood VEP102007). VEP102007
kirjelduse järgi kasvavad alal vanad kased ja männid, esineb vanu pärnasid ja pihlakaid ehk
tavapärane metsakooslus, mida on leida enamuse eesti liivakarjääride lähiümbruses. Juhul kui
õhku satub mineraalpinnase tolmuosakesi, siis vihmaga need uhutakse pinnasesse ja selle tõttu
rikastub metsa kasvusubstraat erinevate mineraalidega – mida peenemad on mineraalpinnase
osakesed, seda kergemini need alluvad keemilistele protsessidele ja sellega rikastavad
metsamulla toitaineid. Siiski eelnevale tuginedes Kärde liivakarjääris looduslikult niisket
15 (20)
pinnast kaevandades märkimisväärset õhusaastet ei teki ja seega ei avaldata negatiivset mõju
karjääri alast väljapoole jäävale looduskeskkonnale.
Mõju maastikuilmele
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle
mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust
korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt
metsamaaks. Mõju maastikule ei ole aga olulise suurusega, kuna ka hetkel on tegu osaliselt
kaevandamisega rikutud alaga. Teatud mõju võivad omada katendivallid, kuid ka see on ajutine.
Korrastamisel muutub ala metsamaaks, mistõttu sulandub see maastikuliselt olemasoleva
metsamaaga üheks.
Järeldused:
Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal
ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
Kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega elupaigatüüpe mäeeraldisel ja teenindusmaal ei ole.
Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad,
jõesuudmed ja merekeskkond. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri
mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse
ületada. Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Lähim arheoloogialoomälestis jääb ca 360 m
kaugusele. Planeeritav tegevus ei mõjuta mälestise seisukorda ega püsimajäämist. Maa- ja
Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt asub karjääriga külgnevaal kinnistul
mäeeraldisest ca 75 m kaugusel pärandkultuuri objekt Preilikivi (objekti tüüp: Hauatähised;
seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%). Pärandkultuuri all
mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste
põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit
pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi
kätes. Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas
tähelepanuväärsed pinnavormid. Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda
väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna allpool põhjaveetaset ei kaevandata ning sellest
tulenevalt puudu vajadus vett karjäärist välja juhtida või pumbata. Kaevandamistegevusega
kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks
kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara
looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 200-250 m. Kuivema ilma korral,
avamaal võib välisõhku paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust
kaugemale. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute
vähendamiseks. Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv
mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt
oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse
mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla
paljutähendav. Ümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana, lähim kehtiva
keskkonnaloaga liiva või kruusakarjäär jääb ca 2 km kaugusele (Päde liivakarjäär). Arvestades
kaevandatavate alade omavahelist kagust, ei ole eeldada olulise koosmõju tekkimist mõlemal
alal korraga kaevandamisel. Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole. Seega ei ole ette näha
piirkonnas toimuvate tegevuste tõttu olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Varasem
alal toimunud kaevandamistegevus on toonud endaga kaasa maastiku muutumise. Karjääri
avamise ja töötamise jooksul on looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata
taastuma peale karjääri korrastamist. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjäär
metsamaaks. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade
jätkusuutliku kasutamise tagamine. Maardlate kasutusse võtmisel tuleb kaevandamisel
16 (20)
eelistada alasid, kus on varasemalt kaevealad asunud. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja
kaevandamisega muudetud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele
võtmine. Mäeeraldise kasutuselevõtt on toonud kaasa raadamise ja katendi koorimise, mille
tulemusel on metsamaa asendunud lagedama alaga. Seega, arvestades säästva arengu
põhimõtted ja taastumatu maavara heaperemeheliku kasutamise printsiipe, on põhjendatud
Kärde liivakarjääri mäeeraldisele keskkonnaloa andmine.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring
ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on
kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).
Kärde liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.
Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses
maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka üksikuid elamumaid ja
majapidamisi. Tegemist on hajaasustusega. Kärde liivakarjääri töötamine ei piira otseselt
ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist. Lähim elamu jääb
mäeeraldisest 200 m kaugusele. Muud elamud jäävad kaugemale (400 m).
Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.
Karjääri avamisega maastikupilt oluliselt ei muutu.
Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise
käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks
teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Kärde liivakarjääri keskkonnaloale kavandatakse
lisada mitmeid kõrvaltingimusi, mille täitmine eeldatavalt tagab, et tekkida võivad
keskkonnahäiringud on minimaalsed ja leevendatavad (loetletud punktis 3.1.5).
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust
niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt
niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad
asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides
vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Õhusaaste
tekkimise ja leviku vähendamise eesmärgil kantakse keskkonnaloale asjakohased
kõrvaltingimused (loetletud punktis 3.1.5).
Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna
kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning väljapumpamist ei toimu. Võimalik mõju
põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.
Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik,
et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades,
on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise
tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
17 (20)
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.
Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid
häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega
silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist
tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Kärde liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule.
3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,
kestus, sagedus ja pöörduvus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kärde liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda
müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid
vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.
Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa
kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel
otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.
Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse
mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist
negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem
häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine
on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei
ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude
seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta
oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste
tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust
mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 60 km kaugusele.
3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt põllu- ja
metsamaad. Tegemist on hajaasustusega, kuid piirkonnas esineb võrdlemisi palju majapidamisi.
18 (20)
Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole. Olemasolevad karjäärid asuvad väljaspool
võimalikku mõjuala.
Piirkonnas puuduvad tegevused, millega koosmõju eelduslikult tekiks. Materjali kasutatakse
ehitus ja teedeehitus valdkonnas.
Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja
loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks
tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.
3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Kärde liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7-3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning
siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet
keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased
kõrvaltingimused:
• vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja sealt põhjavette, peab
seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil;
• tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu;
• kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa
omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo
tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale.
Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada
karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;
• rajada katendivall lähima elamu suunale;
• vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
• karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse.
Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust
keskkonnaloa andmise korralduses.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal
ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega
Natura 2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata
kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud
põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse
teket tuleb hoolega vältida;
4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem
osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
19 (20)
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet
kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja
kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga xx Kärde liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise
otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Jõgeva Vallavalitsusele ja tutvumiseks Suuremäe Karjäär
OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga xx.
Jõgeva Vallavalitsus xxx.
Suuremäe Karjäär OÜ xxx.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Marju Kuldmaa
vanemspetsialist
20 (20)
EELNÕU
15.01.2026
Suuremäe Karjäär OÜ
[email protected]
Kärde kruusamaardla Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes alljärgnevast, Suuremäe Karjäär OÜ 24.09.2025 esitatud Kärde liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1029881-3 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, §
6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4 ning
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“,
otsustab Keskkonnaamet:
1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kärde liivakarjääri keskkonnaloa
taotlusele.
1.2. Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste
keskkonnameetmetega:
1. vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja sealt põhjavette, peab
seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil;
2. tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu;
3. kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa
omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo
tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale. Müra
piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada karjääri töö
selliselt, et ületamisi ei esineks;
4. rajada katendivall lähima elamu suunale;
5. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
6. karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse.
1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud
isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. Suuremäe Karjäär OÜ (registrikood 11407874, aadress Näituse tn 21, Tartu linn, Tartu linn,
Tartu maakond) esitas 17.08.2025 Keskkonnaametile taotluse Kärde liivakarjääri keskkonnaloa
saamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 17.08.2025
dokumendina nr DM-133198-1 ning nõuetele vastav taotlus registreeritud 15.10.2025
dokumendina nr DM-133198-5).
Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning
kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu
hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.2. Keskkonnaloa taotlus on 15.10.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 15.10.2025 kirjaga nr DM-133198-6 keskkonnaloa
taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise ajal ettepanekuid ja
vastuväiteid ei esitatud.
2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kärde liivakarjääri keskkonnaloa
taotluse 15.10.2025 kirjaga nr DM-133198-7 Jõgeva Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks.
Jõgeva Vallavalitsus 27.10.2025 korraldusega nr 510 (registreeritud KOTKAS-s 29.10.2025
dokumendina nr DM-133198-8) nõustus keskkonnaloa andmisega Kärde liivakarjäärile.
2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse
tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev
kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes
2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis
sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS
§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,
MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet
otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1
ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas
pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga
tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või
arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse
KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
2 (20)
KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu
asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast
keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel
kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded“ (määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Kärde liivakarjääri keskkonnaloa taotlus (T-KL/1029881-3) koos sinna juurde kuuluvate
materjalidega, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;
2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;
3. Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Jõgeva maavanema 01.12.2017
korraldusega nr 1-1/2017/305);
4. Jõgeva valla üldplaneering (kehtestatud Jõgeva Vallavolikogu 24.04.2025 otsusega nr 238);
5. Metsaregister.
Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning
ärajuhtimist ei toimu, võimalikuks mõjualaks on umbes 250-300 m.
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht, maakasutus ja maastiku kirjeldus
Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kärde külas
riigile kuuluvatel kinnistutel Lehtsambla (katastritunnus 24801:001:0219, kinnistu nr
14129350) ja Vaimastvere metskond 3 (katastritunnus 24701:001:0169, kinnistu nr 2740250),
millede riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise
Keskus (RMK).
Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 4,50 ha hõlmab
Kärde kruusamaardla (registrikaart nr 1043) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 3, mille
jääkvaru seisuga 01.07.2025 on 682 tuh m3 ja kaevandatav varu on 361 tuh m3 .
Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 25 tuh m3 . Kaevandatud maavara
hakatakse peamiselt kasutama piirkonna teedeehituses ja ehitustöödel. Keskkonnaluba
taotletakse 15 aastaks. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.
Mäetehnilised tingimused Kärde liivakarjääris asuva liiva kaevandamiseks on lihtsad. Alal on
kunagi kaevandatud. Seetõttu on senisel kaevealal katend valdavalt õhuke ja kaevandamist saab
jätkata karjääri nõlvadest. Materjali veoks saab kasutada senist karjääri väljasõitu Laksu
metsateele, mis jõuab ligikaudu 450 m kaugusel Tartu-Jõgeva-Aravete maanteele. Metsatee
kasutamiseks taotletakse RMK kooskõlastust.
Maavara kaevandatakse mitme kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel
seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub
laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib
liiva kaeve-eest või puistangutest kalluritele. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg ajalt mobiilne töötlemissõlm.
Katend
Kattekihi moodustab kasvukiht (muld, liivasegune muld) ja kohati saviliivmoreen (Q1jrVr_g).
Kattekihi (mulla ja moreeni) maht mäeeraldise alal on 24 tuh m3 , sellest mulla maht 9 tuh m3 .
3 (20)
Katend kooritakse lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust järk-järgult ja ladustatakse
ajutiselt mäeeraldise teenindusmaale. Muld vallitatakse eraldi kuni 3 m kõrgustesse aunadesse.
Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja
vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures.
Kasulik kiht
Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg), väga muutliku terastikulise koostisega
horisontaal- ja kallakkihiline liiv, mis sisaldab kohati väga savikaid vahekihte ning kihiti ja
pesiti kruusa ja veeriseid. Harva esineb üksikuid munakaid.
Kuna liivalasundi alumises osas materjali savikus enamasti suureneb ja esineb tiheda
aleuriitliiva kihte, siis lasundit uuriti 79 m abs. kõrguseni. Uuritud liivalasundis põhjavett ei
avatud – kaevandid ja puuraugud olid kuivad.
Nõlvad
Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik
nõlvatervik. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, liivpinnase
puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2. Nõlvateravikutesse jääv maavara kogus on 321
tuh m3 .
Enne kaevandamise alustamist tuleb koostada kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem
kaevandamise tehnoloogia ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng. Pärast varu ammendamist
tuleb kaevandatud maa korrastamiseks koostada korrastamisprojekt. Ala tehniline korrastamine
(nõlvade kujundamine) on otstarbekas teha paralleelselt mäetöödega. Kaevandatud maa
tehnilisel ja bioloogilisel korrastamisel on võimalik kasutada mäeeraldiselt eemaldatud katendit.
Ümbritseva maastiku kirjeldus
Taotletavale mäeeraldisele jääb omaaegne, seni korrastamata karjääri ala. Mäeeraldisest põhja
poole jääb Kaldamasti kinnistu (katastritunnus 24801:001:2160), kus paikneb sideehitise
kaitsevööndiga raadiosidemast (vid JOG005) ning geodeetiline märk Kärde (vid 56338). Põhja
poole jäävad veel maatulundusmaa sihtotstarbega Varjukella (katastritunnus 24801:001:0546)
ja Kalda (katastritunnus 24801:001:0545) kinnistud. Varjukella kinnistul kulgeb elektriõhuliin
alla 1 kV (vid 24358567). Nimetatud tehnorajatiste kaitsevööndid jäävad taotletavast
mäeeraldisest väljapoole. Lääne pool kulgeb Tartu-Jõgeva-Aravete maantee, mille kaitsevöönd
samuti mäeeraldisele ei ulatu. Ida pool jätkub metsaga kaetud ja RMK poolt hallatav
Vaimastvere metskond 3 kinnistu, millel kulgeb Laksu metsatee. Taotletava mäeeraldise
lähiümbruses veekogud puuduvad. Rohkem kui 170 m kaugusele ida poole jääb Kärde peakraav
(EELIS kood VEE1031201_), mis läbib Endla turbamaardlat (Kemba raba). Taotletava
mäeeraldise piires ulatub maapinna abs. kõrgus seni kaevandamata alal 82 meetrist 110 meetrini,
karjääri alal 84 meetrist 107 meetrini.
Taotletava mäeeraldise lähiümbruses on inimasustus hõre. Kalda maaüksusel asuv elamu jääb
mäeeraldise põhjapiirist ligikaudu 150 m kaugusele.
Lähimateks küladeks on Kärde, Kõola, Tsirgupalu, Vaimastvere külad. Kärde liivakarjäär asub
Jõgeva linnast ~13 km kaugusel loode suunas.
Taotletav Kärde liivakarjääri mäeeraldis ei jää rohevõrgustikku ega väärtuslikule põllumaale.
4 (20)
Kärde liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira otseselt ümbruskonna põllumaade kasutamist
ega metsa hooldamist ja kasvatamist, välja arvatud konkreetne karjääriala.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu
väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks tuleb
vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa
kõrvaltingimustes.
3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Üldplaneering
Jõgeva valla üldplaneeringu alusel jääb tegevuskoht alale, kuhu maakasutuse piiranguid
määratud ei ole. Seega vastuolu menetluses oleva üldplaneeringuga ei ole.
Üldplaneering sätestab maardlate ja kaevandamise kohta järgmisi aspekte, mis on Kärde
liivakarjääri taotluse osas asjakohased:
• Uue maardla kasutuselevõtmine kaevandamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja
õigusaktides sätestatud korras;
• Muu maakasutuse juhtotstarbega tegevuste kavandamisel maardlate piirkonnas tuleb
lähtuda maavara kaevandamisväärsena ja maavarale olemasoleva juurdepääsu säilitamise
põhimõttest;
• Maavara kaevandamine tuleb planeerida selliselt, et kavandatava tegevusega avalduv mõju
on minimaalne maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule,
põllumajanduslikule, elu- ja ühiskondlikule kasutusele. Maardla kasutuselevõtul maavara
väljamiseks tuleb võimalusel vältida ala, mis asub väärtuslikul põllumajandusmaal,
väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud alal on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid. Rohevõrgustiku
alal tuleb tagada võrgustiku toimimine;
• Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega
rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade
nimekirja kantud alal või maardlal;
• Uue karjääri rajamine ei ole soovituslik elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning
potentsiaalse turismipiirkonna lähedusse. Läheduse üle otsustakse asukoha ning
kontekstipõhiselt. Kaevandamise põhilisemateks eeldusteks ja tingimusteks seoses
asustusega on müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi normidest kinnipidamine ning
joogiveevarustuse säilitamine/tagamine. Kaevandamisloa taotlemisel tuleb arendajal
tõestada, et see on võimalik, ning otsustajal veenduda, et nõuetest kinnipidamine on tagatud ;
• Tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete
tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega ei
põhjustataks olulisi negatiivseid mõjusid tundlikele aladele;
• Kasutusele võetud maardlates tuleb alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et
võimaldada maade edasist kasutamist. Võimalusel eelistada ammendatud maardlate aladele
puhkeotstarbelise veekogu rajamist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa
sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele;
• Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt ning see ette nähtud aja jooksul
ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse
maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.
Võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkeotstarbelise veekogu
rajamist. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevandatud ala korrastamise suuna
5 (20)
suhtes kaevandamisloa andmisele arvamuse esitamise osana ning ka korrastamistingimuste
kohta;
• Maavarade kaevandamisloa taotluste menetlemise käigus tuleb täpsustada tingimused, mida
järgida väljapumbatava vee veekogusse juhtimisel ning väljapumbatavate veekoguste
vähendamiseks,
• Kui mäeeraldise alale on soov pärast maavara ammendumist kavandada tegevust, mis ei ole
kooskõlas keskkonnaloaga määratud kaevandatud ala korrastamise suunaga, tuleb nii
kohaliku omavalitsuse, kaevandamisloa omaniku kui ka asjakohaste ametkondade osalusel
keskkonnaloaga määratud suuna muutmine omavahel uuesti kokku leppida;
• I kategooriasse ja II kategooriasse kuuluvate maardlate aladele või nende vahetusse
lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt
planeerida uut elamuala);
• III kategooriasse kuuluvate maardlate aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-
ala muu funktsioon ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt
võimalik.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus üldplaneeringuga vastuolus ning seal toodud
põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.
Maakonnaplaneering
• Maakonnaplaneeringuga on olemasolevad maardlad ja maavarad jagatud maavarade
kasutamise perspektiivi järgi kolme kategooriasse järgmiselt:
• • I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud (kaevandustegevus
toimub juba praegu ning on mõistlik kaevandamist jätkata. Tegu on piirkonnaga, kus on
vähe varusid ja suuri takistusi teada ei ole).
• • II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole käesoleva teabe kohaselt teada
suuremaid takistusi. Vajalikuks võib osutuda täiendavate uuringute teostamine
kaevandamise võimalikkuse välja selgitamiseks.
• • III kategooria – alad, kus on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura
2000 alad) maavara kaevandamiseks.
• Jõgeva maakonnaplaneeringus on maardlate ja maavarade aladele sätestatud järgmised
põhimõtted, mida järgida maardlate ja maavarade kasutamiseks ja üldplaneeringute
koostamiseks:
• III kategooria aladel on maavarade kaevandamisest olulisem maa-ala funktsioon (nt
looduskaitse, tihedam asustus) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole
tõenäoliselt võimalik. Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara
väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas
planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana
on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega
sätestatud korras.
• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad
majandustegevuse lõppemisel korrastamisprojekti kohaselt korrastada, et võimaldada
maade edasist kasutamist.
• I kategooria ja II kategooria aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida
tegevusi, mis välistavad edaspidi seal kaevandamise (nt planeerida uusi elamualasid).
• Maardlate kasutuselevõtul II kategooria aladel vältida võimalusel alasid, mis asuvad
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.
• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise
tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste
6 (20)
andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel lisada
kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele,
mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.
• Tähelepanu tuleb muuhulgas pöörata ka kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevatele
negatiivsetele mõjudele.
• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada
arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva
iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda
maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda.
• Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid.
• Maardlate kasutuselevõtul lubja- ja dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva probleemiga,
et karjääris põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asuvad kaevud kuivaks.
• Maardlate kategooriaid ja kasutustingimusi täpsustatakse üldplaneeringute koostamisel.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus maakonnaplaneeringuga vastuolus ning seal toodud
põhimõtteid on võimalik loamenetluses arvestada.
Üleriigiline planeering
Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:
1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade
teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks
alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on
täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel
kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos
asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku
sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab
loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb
tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;
2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke objekte,
tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb
see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;
3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre
spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.
Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine
Taotletava mäeeraldise ala on valdavalt metsamaa, kuid esineb ka looduslikku rohumaad.
Metsaregistri andmetel on taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa alale inventeeritud 4
metsaeraldist (nr 2,3,7 ja 15). Alale jäävad männi noorendik, kase latimets, mis asuvad
mineraalsel puistangul ning sinilille kasvukohas kasvavad haavad ja hall lepp.
Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus
paratamatult väheneb.
Taotletav ala asub osaliselt vana karjääri alal, kuid see korrastakse metsamaaks. Seega tulevikus
ala mitmekesisus kindlasti suureneb, kuna looduslike liikide mitmekesisus on metsamaastikus
suurem kui maha jäetud karjäärialal.
7 (20)
Katend (muld kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale moreenist eraldi).
Kaevandamise ajal toimivad katendivallid efektiivse müra- ja tolmutõkkena. Mäeeraldiselt
eemaldatav katend võõrandatakse või taaskasutatakse teenindusmaal nõlvade korrastamiseks.
Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas
taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
Looduskaitse
Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses
puuduvad.
Lähim kaitstav ala on Endla looduskaitseala (EELIS kood KLO1000174), mis jääb
mäeeraldisest umbes 1,5 km kaugusele loode suunda. See ala kuulub samades piirides Natura
2000 alade võrgustikku Endla loodusalana (EELIS kood RAH0000625) ja Endla linnualana
(EELIS kood RAH0000101). Kavandatava karjääri ja Endla looduskaitseala vahele jääb
Tallinn-Tartu-Aravete maantee ning Kärde küla.
Kavandatava karjääriga külgneval alal on registreeritud III kategooria kaitsealuse liigi alpi ristik
(Trifolium alpestre, EELIS kood KLO9307336, KLO9307337, KLO9307736) leiukohad.
Liigikaitsega seotud regulatsioon on toodud LKS § 55 lg-tes 7 ja 8. LKS kohaselt on keelatud
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Lõunasse jääb metsaga kaetud ja munitsipaalomandis olev Preilikivi kinnistu (katastritunnus
24701:001:0070), mille piires paikneb metsa vääriselupaik (EELIS kood VEP 102007).
Karjäärist ca 350 m kaugusele jääb III kategooria öösorri (Caprimulgus europaeus, EELIS kood
KLO9106140).
Karjääris ca 100 ma kaugusele jäävad Natura elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
ning ca 350 m kaugusele elupaigatüüp siirde- ja õõtsiksood (7140).
Põhjavesi
Kaevandamine toimub põhjaveetasemest üleval pool ning põhjavett tegevusega eelduslikult ei
mõjutada. Vett kui ressursi kaevandamisel ei kasutata.
Liivakarjäärist ida poole jääb kitsas sootasandik, kus Kärde peakraavi veetase asub ligikaudu
81 m abs. kõrgusel. Soostunud nõgu on „vooderdatud“ tiheda moreenpinnasega ja selle tõttu
sealne veetase uuritud liivalasundis ei avaldunud. Lääne pool maanteed, Kärde maardla
plokkide 1 aT ja 2 aT piirkonnas, oli veetase geoloogiliste uuringute ajal 2024. a 19-ndal
novembril 76,6 m abs. kõrgusel ehk taotletava liivakarjääri lamamist (79 m abs) oluliselt
madalamal.
3.1.4. Tegevuse energiakasutus
Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.
Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi
eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.
Juurdepääsu tee on olemas, kuid see vajab rekonstrueerimist, tugevemaks ehitamist, et see
kannaks rasketehnikat. See kulutab lisaenergiat.
8 (20)
3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Kärde liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka
pinna- ning põhjaveele.
Pinna- ja põhjavesi
Taotluse seletuskirja kohaselt asub kogu varu ülevalpool põhjavee taset. Geoloogilise uuringu
käigus 2025. aastal uuritud liivalasundis põhjavett ei avatud – kaevandid ja puuraugud olid
kuivad.
Alal teadaolevalt kraavid puuduvad, samuti drenaažid (Maa-ameti Maaparandussüsteemide
kaardirakenduse järgi). Maaparandushoiuala (Veldingsoo III, kood 2103120020060006) jääb
ca 300 m kaugusele lõuna suunda.
Lähim veekogu, Kärde peakraav, jääb ca 175 m kaugusele. Kuna allpool põhjaveetaset ei
kaevandata ning mäeeraldiselt vett välja ei juhita ei mõjuta kavandatav tegevus Kärde peakraavi.
Lähim hoone paikneb mäeeraldisest ca 200 m kaugusel Kalda kinnistul. Maa- ja Ruumiameti
geoportaali kitsenduste kaardi kohaselt ei ole Kalda kinnistule märgitud puur- ega salvkaevu.
Siiski võib eeldada, et antud kinnistu veevarustus on tagatud salv- või puurkaevuga, mis on
registrisse kandmata. Ülejäänud lähimad elamud (ca 400-500 m) jäävad Kärde küla keskusesse,
kus on ühisveevärk. Ühisveevärgi puurkaev (EELIS registrikood PRK0012018) jääb
mäeeraldisest ca 630 m kaugusele loode suunda Kärde pumbajaam kinnistule (katastritunnus
24801:001:2100).
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse (Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400 000)
järgi jääb mäeeraldis tervikuna keskmiselt kaitstud põhjaveega alale, mille reostusohtlikkuse
tase on hinnatud keskmiseks. Hinnang on antud maapinnalt esimese aluspõhjalise
veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse
eest.
Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.
Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi
eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis
kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest
jõuab põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa
filtreeriva omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni
ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.
Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on
seotud õli või kütuse lekkega. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid
perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda
selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid.
Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab
karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised
absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Leevendusmeetmete õigeaegsel
rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju
minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel
välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille
9 (20)
tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate
tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid
korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide likvideerimise
viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Eelduslikult ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, mistõttu on
oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.
Kuna veetaset ja kvaliteeti ei muudeta, siis negatiivne mõju puudub. Sellest tulenevalt puudub
vajadus põhjavee seireks.
Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta
oluliselt piirkonna kaeve ega veerežiimi. Lähim ehitisregistris arvel olev eluhoone, mille kõrval
on eeldatavalt ka kaev, asub kaevandatavast alast ca 200 m kaugusel. Kaevandamisel, kaevise
laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette
sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat
kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud
alal. Eelnevale tuginedes ja ennetuslikult tuleks keskkonnaloale märkida järgmine
kõrvaltingimus:
• vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja sealt põhjavette, peab
seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil.
Müra
Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest
ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest
allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus
leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).
Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto) on
olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline
energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse
funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on
ca 84-95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100-109 dB. Karjääris enim kasutatav masin
on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.
Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub
transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda
suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele
mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete
sõidukite osakaal.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel.
Loodusliku materjali töötlemiseks kasutatakse tavapäraselt mobiilset purustus-
sorteerimissõlme.
Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria
elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis
üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
10 (20)
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku
90-110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb
müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.
Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel
mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt
vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.
Põhikaardi andmetel asub lähim elamumaa (II kategooria ala, olemasolev õuemaa) Kärde
liivakarjäärist ca 200 m kaugusel kirde suunas Kalda kinnistul. Järgmised lähimad eluhooned
asuvad enam kui 400 m kaugusel.
Seletuskirjas toodud arvutuste kohaselt on elamule lähimas karjääri osas töötamisel arvutuslik
maksimaalne müratase ekskavaatoril avamaastikul 100 m kaugusel ca 54 dB. Kui töötab
korraga kaks masinat, siis kasvab kumulatiivne müra ca 3 dB ja kui lisandub kolmas masin siis
kasvab kumulatiivne müra lisaks 2,5 dB. Seega ei ületata päevast müra piirnormi juba 100 m
kaugusel. Siiski on võimalik müra taset vähendada rakendades järgmisi leevendusmeetmeid:
• masinad töötavad tasapinnast madalamal, mäetöödega alustatakse olemasolevast
karjäärisüvendist. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel;
• rajatakse müra tõkestav katendivall lähima elamu suunas;
• välditakse samaaegset tööd mitme mehhanismiga elamule lähimas karjääri osas;
• vajadusel teostatakse mürataseme kontrollmõõtmisi lähimate elamu juures;
• kaevandaja suhtleb lähimate naabritega ja kogub tagasisidet.
Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku
piiramiseks sihipäraselt rajada uusi katendivalle, või tehes olemasolevaid kõrgemaks.
Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega
kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed
mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.
Osakesed (tolm)
Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja
laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine
mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise
kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb
tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite)
ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle
alamaktides.
Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.
Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete
heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus
nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutuste
kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa määruses nr 67
sätestatud künniskogust.
Seletuskirja kohaselt Kärde liivakarjääri keskmise aastamäära (25 tuh m3 ) kaevandamisel
(kaevise mahukaal 1,6 t/m3 ) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,005 t ning
11 (20)
keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse
käigus ei ületata.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad
kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt
korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate
saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,
põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on
kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.
Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või
puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on
lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes
praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest
kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui
ka väljaveoteedel. Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni
30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid
suurt kiirust arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi
tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele.
Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate
massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise
transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede
niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Võimaliku tolmuhäiringu leviku
vältimiseks kavandatakse lisada antavale keskkonnaloale järgmine kõrvaltingimus:
• karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse.
Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.
Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset
mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni
levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste
kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise piiril).
Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute
vähendamiseks.
Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.
Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama
kehtestatud normidele. Kärde liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist
kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.
12 (20)
3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud
maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise
töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel
kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 24 tuh m³).
Taotluse kohaselt korrastatakse Kärde liivakarjääri mäeeraldis metsamaaks. Korrastamiseks
mittevajalik katend võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja
tolmutõkked. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine
vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt
(viia jäätmejaama vms). Alale on teadaolevalt varasemalt prügi ladustatud, see tuleb käidelda
vastavalt kehtivatele nõuetele.
3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib
pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui
ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida
karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse
sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab
toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab
olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.
3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus
Ülevaade olemasolevast maakasutusest ning planeeritavast maakasutusest, ja tegevusest on
antud ptk-s 3.1.1.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)
Taotletav Kärde liivakarjäär asub ulatusliku voore kaguosas, kus maapinna suhteline kõrgus
ulatub ligikaudu 30 meetrini.
Kattekihi moodustab kasvukiht (9 tuh m3 , muld, liivasegune muld) ja kohati saviliivmoreen (15
tuh m3 , Q1jrVr_g).
Kasuliku kihi moodustab liustikujõeline (Q1jrVr_fg), väga muutliku terastikulise koostisega
horisontaal- ja kallakkihiline liiv, mis sisaldab kohati väga savikaid vahekihte ning kihiti ja
pesiti kruusa ja veeriseid. Harva esineb üksikuid munakaid.
13 (20)
Täiteliiva 3. plokis on 32 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus
vahemikus 0,9…53,6%. Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 19,1...98,5%.
Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 0,0…48,0%. Läbimõõduga üle 20 mm osakeste
sisaldus on 0,0...48,0%. Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 0,0...39,0%.
Looduslikul kujul saab muutliku terastikulise koostisega liiva kasutada täitematerjalina,
sõelutult valikuliselt ehitussegudes. Jämepurdse materjali väljasõelumise ja purustamise korral
saab kruuskillustikku kasutada asfaltbetooni täitematerjalina.
Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub
looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,
kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kärde liivakarjäär kavandatakse
korrastada metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus veetaset ei alandata ja olemasolevat
veerežiimi ei muudeta.
Ala on osaliselt metsamaa, kus looduslik mitmekesisus on suhteliselt kõrge. Seda on
vähendatud varasema kaevandamisega ning piirkonnas tehtud lageraietega. Pärast varude
ammendumist taastatakse ala uuesti metsamaaks ning endine elurikkus saab taastuda (seda küll
pikema ajaperioodi jooksul).
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.
Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.
KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne
ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks
peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga
kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu
kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade
vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on
näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise
tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas
perspektiivis see taastub.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu
tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad.
Lähim arheoloogiamälestis (kalmistu) jääb umbes 360 m kaugusele. Umbes samal kaugusel
asub ka muinsuskaitseala Kärde rahumajake. Lisaks asub samas piirkonnas kinnismälestis
14 (20)
Kärde mõisa park, mis ühtlasi kuulub ka looduskaitse alla (EELIS kood KLO1200268). Mõju
nendele objektidele ei ole eeldada.
Looduskaitse
Kaitsealuste liikide elupaiku ja kaitstavaid alasid LKS § 4 tähenduses alal teada ei ole. Lähim
looduskaitseala on Endla looduskaitseala (EELIS kood KLO1000174), Looduskaitseala kuulub
Endla loodusalana (EELIS kood RAH0000625) ja linnualana (EEELIS kood RAH0000101)
Natura 2000 võrgustikku ning on arvatud rahvusvaheliselt tähtsate märgalade (Ramsari alade)
nimestikku. Endla looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike
inimtegevusest vähemõjutatud soode ja Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate kaitse.
Endla linnuala eesmärk on kaitsta erinevate linnuliikide elupaiku. Endla loodusala kaitse -
eesmärk on kaitsta I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved
ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),
niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),
puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),
allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),
soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas
nimetatud liikide nagu saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas
(Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus),
pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib
(Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia
pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus
bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus
vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas
(Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaiku.
Kuna karjääris kavandatava tegevuse mõju ulatus on ca 200-300 m, vee režiimi ei muudeta
ning karjäär jääb teisele poole Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed, ei mõjuta kavandatav tegevus
Endla looduskaitseala kaitse-eesmärke. Samuti ei ole puutumust Endla loodus- ja linnualaga.
Karjäärist ligikaudu 350 m kaugusele jääb III kategooria öösorri (Caprimulgus europaeus,
EELIS kood KLO9106140). Objektiivsel hinnangul ei ole oodata, et karjäär liiki negatiivselt
mõjutaks.
Karjääris ca 100 ma kaugusele jäävad Natura elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)
ning ca 350 m kaugusele elupaigatüüp siirde- ja õõtsiksood (7140). Kaevandamist allpool
põhjavee taset ei toimu ning piirkonna veerežiimi. Liiva kaevandatakse valdavalt karjääri
seinast, laadimisega otse veokitele, siis looduslikult niiske liivpinnase laadimisel tolmu ei
eraldu. Lisaks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimus karjääri siseteid niisutada. Samuti jääb
karjääri ja elupaigatüüpide vaheletihe lehtpuuvõsa riba, mis välistab õhusaate leviku kaugemale.
Eelnevale tuginedes saav väita, et kaevandamine Kärde liivakarjääris ei mõjuta oluliselt
elupaigatüüpe.
Kõrvalkinnistule (Preilikivi, katastritunnus 24701:001:0070) ca 10 m kaugusele Kärde
liivakarjääri mäeeraldisest jääb vääriselupaik (EELIS kood VEP102007). VEP102007
kirjelduse järgi kasvavad alal vanad kased ja männid, esineb vanu pärnasid ja pihlakaid ehk
tavapärane metsakooslus, mida on leida enamuse eesti liivakarjääride lähiümbruses. Juhul kui
õhku satub mineraalpinnase tolmuosakesi, siis vihmaga need uhutakse pinnasesse ja selle tõttu
rikastub metsa kasvusubstraat erinevate mineraalidega – mida peenemad on mineraalpinnase
osakesed, seda kergemini need alluvad keemilistele protsessidele ja sellega rikastavad
metsamulla toitaineid. Siiski eelnevale tuginedes Kärde liivakarjääris looduslikult niisket
15 (20)
pinnast kaevandades märkimisväärset õhusaastet ei teki ja seega ei avaldata negatiivset mõju
karjääri alast väljapoole jäävale looduskeskkonnale.
Mõju maastikuilmele
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle
mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust
korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt
metsamaaks. Mõju maastikule ei ole aga olulise suurusega, kuna ka hetkel on tegu osaliselt
kaevandamisega rikutud alaga. Teatud mõju võivad omada katendivallid, kuid ka see on ajutine.
Korrastamisel muutub ala metsamaaks, mistõttu sulandub see maastikuliselt olemasoleva
metsamaaga üheks.
Järeldused:
Kavandatav tegevuskoht ja selle mõjuala ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal
ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid.
Kaitsealuseid looduse üksikobjekte ega elupaigatüüpe mäeeraldisel ja teenindusmaal ei ole.
Taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad,
jõesuudmed ja merekeskkond. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri
mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse
ületada. Karjäär ei asu tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud
kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. Lähim arheoloogialoomälestis jääb ca 360 m
kaugusele. Planeeritav tegevus ei mõjuta mälestise seisukorda ega püsimajäämist. Maa- ja
Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt asub karjääriga külgnevaal kinnistul
mäeeraldisest ca 75 m kaugusel pärandkultuuri objekt Preilikivi (objekti tüüp: Hauatähised;
seisund: objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%). Pärandkultuuri all
mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi tähenduses eelmiste
põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit
pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi
kätes. Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas
tähelepanuväärsed pinnavormid. Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda
väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna allpool põhjaveetaset ei kaevandata ning sellest
tulenevalt puudu vajadus vett karjäärist välja juhtida või pumbata. Kaevandamistegevusega
kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks
kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara
looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 200-250 m. Kuivema ilma korral,
avamaal võib välisõhku paiskuv osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust
kaugemale. Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute
vähendamiseks. Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv
mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt
oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse
mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla
paljutähendav. Ümbruskonna maad on kasutusel metsa- ja põllumaana, lähim kehtiva
keskkonnaloaga liiva või kruusakarjäär jääb ca 2 km kaugusele (Päde liivakarjäär). Arvestades
kaevandatavate alade omavahelist kagust, ei ole eeldada olulise koosmõju tekkimist mõlemal
alal korraga kaevandamisel. Lähipiirkonnas suurtööstusi ei ole. Seega ei ole ette näha
piirkonnas toimuvate tegevuste tõttu olulise negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Varasem
alal toimunud kaevandamistegevus on toonud endaga kaasa maastiku muutumise. Karjääri
avamise ja töötamise jooksul on looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata
taastuma peale karjääri korrastamist. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjäär
metsamaaks. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade
jätkusuutliku kasutamise tagamine. Maardlate kasutusse võtmisel tuleb kaevandamisel
16 (20)
eelistada alasid, kus on varasemalt kaevealad asunud. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja
kaevandamisega muudetud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele
võtmine. Mäeeraldise kasutuselevõtt on toonud kaasa raadamise ja katendi koorimise, mille
tulemusel on metsamaa asendunud lagedama alaga. Seega, arvestades säästva arengu
põhimõtted ja taastumatu maavara heaperemeheliku kasutamise printsiipe, on põhjendatud
Kärde liivakarjääri mäeeraldisele keskkonnaloa andmine.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring
ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning
kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on
kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).
Kärde liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.
Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses
maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka üksikuid elamumaid ja
majapidamisi. Tegemist on hajaasustusega. Kärde liivakarjääri töötamine ei piira otseselt
ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist. Lähim elamu jääb
mäeeraldisest 200 m kaugusele. Muud elamud jäävad kaugemale (400 m).
Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.
Karjääri avamisega maastikupilt oluliselt ei muutu.
Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise
käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks
teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Kärde liivakarjääri keskkonnaloale kavandatakse
lisada mitmeid kõrvaltingimusi, mille täitmine eeldatavalt tagab, et tekkida võivad
keskkonnahäiringud on minimaalsed ja leevendatavad (loetletud punktis 3.1.5).
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust
niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt
niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad
asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides
vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Õhusaaste
tekkimise ja leviku vähendamise eesmärgil kantakse keskkonnaloale asjakohased
kõrvaltingimused (loetletud punktis 3.1.5).
Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna
kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning väljapumpamist ei toimu. Võimalik mõju
põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.
Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik,
et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades,
on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise
tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
17 (20)
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.
Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid
häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega
silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest
keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist
tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Eelnevast lähtudes võivad Kärde liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule.
3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,
kestus, sagedus ja pöörduvus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kärde liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda
müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid
vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.
Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa
kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel
otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.
Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse
mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist
negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem
häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine
on leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei
ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude
seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta
oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste
tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust
mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 60 km kaugusele.
3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt põllu- ja
metsamaad. Tegemist on hajaasustusega, kuid piirkonnas esineb võrdlemisi palju majapidamisi.
18 (20)
Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole. Olemasolevad karjäärid asuvad väljaspool
võimalikku mõjuala.
Piirkonnas puuduvad tegevused, millega koosmõju eelduslikult tekiks. Materjali kasutatakse
ehitus ja teedeehitus valdkonnas.
Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja
loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks
tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.
3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Kärde liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7-3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning
siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet
keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased
kõrvaltingimused:
• vältimaks, et kaevandamisel ei satuks kütust ja õli pinnasesse ja sealt põhjavette, peab
seadmete ja masinate tankimine ja remont toimuma selleks ettenähtud teenindusplatsil;
• tööde korraldus karjääris peab tagama, et avalikele teedele ei kanduks liiva ja tolmu;
• kaevandamistegevusest põhjustatud müra osas kaebuste esinemise korral on keskkonnaloa
omajal kohustus mõõta mürataset aktiivse kaevandamistegevuse ja maavara väljaveo
tingimustes kaebuse esitaja katastriüksusel. Mõõtmistulemused esitada ka loa andjale.
Müra piirtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid ja korraldada
karjääri töö selliselt, et ületamisi ei esineks;
• rajada katendivall lähima elamu suunale;
• vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi;
• karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks tuleb kaevandamise ja vedude
perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada
karjäärisiseseid teid ja platse.
Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust
keskkonnaloa andmise korralduses.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal
ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega
Natura 2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata
kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud
põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse
teket tuleb hoolega vältida;
4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem
osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
19 (20)
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet
kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja
kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga xx Kärde liivakarjääri
keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise
otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Jõgeva Vallavalitsusele ja tutvumiseks Suuremäe Karjäär
OÜ-le, seisukoha esitamise tähtajaga xx.
Jõgeva Vallavalitsus xxx.
Suuremäe Karjäär OÜ xxx.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Marju Kuldmaa
vanemspetsialist
20 (20)