Vootele Voit Teie 22.01.2024 nr
Eesti Relvaomanike Liit
[email protected] Meie 22.02.2024 nr 14-5/240296/2401154
Vastus pöördumisele
Pöördusite õiguskantsleri poole sooviga hinnata Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevust
relvalubade väljastamisel. Leiate, et PPA relvagrupi ametnike omavoliline käitumine relvaloa
taotluste menetlemisel on vastuolus põhiseaduse §-dega 3 ja 32 lg 3.
Õiguskantsleri ülesanded ja nende täitmine on kehtestatud põhiseaduse ning seadustega. Ülesannete
hulka ei kuulu seaduste, sh relvaseaduse sätete kohta õigusalaste selgituste andmine. Tegite õigesti,
kui pöördusite neis küsimustes Siseministeeriumi poole, kelle pädevuses ongi relvaseaduse sätete ja
nende rakendamise kohta selgitusi jagada (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3).
Õiguskantsleril pole põhiseaduslikku õigust õigusakte tühistada ega muuta. Juhul, kui õiguskantsler
leiab, et seadus või määrus on põhiseadusega vastuolus, teeb ta akti vastu võtnud organile
ettepaneku viia see põhiseadusega kooskõlla. Relvaseaduse põhiseaduspärasuses meil hetkel siiski
põhjust kahelda ei ole. Seadus pole põhiseadusega vastuolus, kui seda on võimalik
põhiseaduspäraselt rakendada. Ka Teie pöördumisest ei ilmne asjaolusid, mis seaks kahtluse alla
mõne konkreetse relvaseaduse sätte põhiseadusele vastavuse. Peate probleemseks hoopis seda,
kuidas PPA ametnikud seadust tõlgendavad ja rakendavad.
Mõistame Teie muret ning oleme teadlikud sellest, et mõned relvaomanikud ja relvaloa taotlejad ei
ole viimasel ajal olnud rahul PPA tegevusega relvaloa andmise ja pikendamise otsustamisel. See on
tulnud välja mitmest õiguskantslerile laekunud avaldusest, samuti leidnud kajastamist meedias.
Avalduste lahendamise käigus oleme muu hulgas korduvalt suhelnud PPA vastutavate ametnikega,
kes on kinnitanud, et PPA lähtub relva(soetamis)lubade menetlemisel kehtivatest õigusnormidest.
Samas on PPA lubanud edaspidi võimalusel senisest enam inimestele vastu tulla formaalsete
menetlustakistuste korral, näiteks olukorras, mil relvaloa pikendamisel on taotluse esitamisega
mõnevõrra hiljaks jäädud.
Relvaseaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid,
arvestades relvaseaduse erisusi (relvaseaduse § 1 lõige 11). Haldusorganil on mitte ainult õigus, aga
ka kohustus juhinduda haldusmenetluse läbiviimisel haldusmenetluse seaduse normidest. Muu
hulgas tähendab see vajadust kasutada konkreetses menetluses välja selgitatud asjaolude põhjal
kaalutlusõigust (haldusmenetluse seaduse § 4).
2
Relvaloa taotluste lahendamisel on PPA-l kui pädeval haldusorganil õigus ja kohustus selgitada
välja kõik konkreetses asjas tähtust omavad asjaolud ning teha nende pinnalt põhjendatud otsus
(anda välja haldusakt) relvaloa väljastamiseks või sellest keeldumiseks.
Seadus ei luba õiguskantsleril konkreetsesse haldusmenetlusse sekkuda. Ta ei saa vastuvõetud
haldusakti tühistada ega muuta. Seetõttu oleme õiguskantsleri poole pöördunud inimestele alati
selgitanud eelkõige seda, kuidas nad kõige kiiremini ja tõhusamalt saavad oma õigusi kaitsta.
Haldusorgani otsusega mittenõustumisel on võimalik esitada otsuse peale vaie või teha kaebus
halduskohtule. Seda ka juhul, kui relvaloa taotleja leiab, et loa väljastamisest keeldumisel on
tuginetud ebaõigele või lausa seaduses sätestamata õiguslikule alusele. Õiguskantsleril, erinevalt
näiteks kohtust, puudub pädevus (isegi seaduse- või hea halduse tava rikkumise tuvastamise korral)
kontrollitavale asutusele siduva ettekirjutuse tegemiseks.
Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik abstraktselt hinnata PPA tegevust relvalubade väljastamise
otsustamisel. Selline analüüs ei aitaks kokkuvõttes inimesi konkreetses menetluses, sest iga
relvaseaduse alusel toimetatav haldusmenetlus on ainulaadne. Lisaks relvaloa omaniku või taotleja
isikuomadustele tuleb menetluse käigus tuvastada ja igakülgselt hinnata (kaaluda) väga erinevaid
asjaolusid. Seda saab seaduses nõutava põhjalikkusega teha vaid Politsei- ja Piirivalveamet, kellele
on selleks seadusega antud vastav pädevus ja võimalused.
Vastuvõetud haldusakti tühistamise õigus on halduskohtul. Kohus on pädev hindama konkreetse
haldusakti, aga vajadusel ka sellega seotud haldusmenetluse läbi viinud asutuse (ametniku) tegevuse
õiguspärasust. Jõustunud kohtuotsused on kõigile täitmiseks kohustuslikud, seega saab eelkõige
kohtupraktika kaudu kontrollida ja vajadusel korrigeerida ka PPA ametnike tegevust relvaloa
taotluste lahendamisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Agarmaa
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel