Teie nr
Kambja Vallavolikogu
[email protected] Meie 19.02.2024 nr 7-5/240136/2401032
Vallavolikogu liikme arupärimisõigus
Lugupeetud volikogu esimees ja vallavanem
Õiguskantslerilt küsiti, kas vallavolikogu liikmel on õigus esitada vallavanemale suuliseks
vastamiseks arupärimisi vallavanema pädevuses olevates küsimustes. Esitatud pöördumised olid
ajendatud vallavolikogu 17. jaanuari 2024 istungi päevakorra kinnitamisele eelnenud arutelust ja
hääletusest (vt 17. jaanuari 2024 istungi protokoll) ning päevakorrast välja hääletatud
arupärimistele antud kirjalikest vastustest (tsiteeritud allpool).
Volikogu liige peab saama teostada mandaadist tulenevaid õigusi (kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse (KOKS) § 17 lõige 2). KOKS § 26 reguleerib volikogu liikme teabe saamise
õigust. Kambja valla põhimäärus (§ 25 punkt 5; § 35; § 77) näeb ette volikogu liikme
arupärimisõiguse. Valla põhimäärus reguleerib arupärimist teisiti, kui seadus (KOKS § 26 lõige 2)
reguleerib kirjaliku küsimuse esitamist. Seega võib arupärimisõigust valla põhimääruses käsitada
volikogu liikme täiendava õigusena.
Arupärimise teel taotlevad (peamiselt opositsiooni kuuluvad) volikogu liikmed vallavanemalt või
-valitsuse liikme(te)lt selgitust teostatava poliitika või seaduste, määruste või volikogu otsuste
täitmise kohta ning võivad soovida nende teemade arutelu volikogu istungil. Teiste sõnadega,
arupärimine on volikogu liikme käsutuses olev poliitilise kontrolli ja informatsiooni saamise
vahend, mis võimaldab tal jälgida arupärimise adressaatide, sealhulgas vallavanema ja -valitsuse
liikmete tegevust ja kohustada neid aru andma.
Volikogu liikme(te) kirjalikele küsimustele ja arupärimistele vastamisel tuleb järgida kehtivaid
õigusnorme ja -põhimõtteid. Õiguskantsler on volikogu liikme teabe saamise õigust selgitanud ka
varem (vt õiguskantsleri selgitusi 15.04.2021, 09.12.2019, 12.03.2018, 05.02.2016 jm) ja
soovitanud Riigikogul anda volikogu liikmele halduskohtulik kaebeõigus (vt „Volikogu liikme
õiguste kaitse halduskohtus“). Volikogu liikme teabe saamise õigust on käsitlenud ka Riigikohus
(vt RKHKo 04.11.2004, 3-3-1-55-04, punktid 13-14; RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punktid
9 ja 12) ja Andmekaitse Inspektsioon1 ning seda on analüüsitud õiguskirjanduses2.
Volikogu liikmele teabe andmisest keeldumist tuleb teabevaldajal nõuetekohaselt põhjendada. Kui
vallavolikogu liige esitab arupärimise vallavalitsuse või vallavanema pädevuses olevas küsimuses,
ei saa sisulise vastuse andmisest keeldumist põhjendada sellega, et volikogul puudub selles asjas
otsustamispädevus („Volikogu pädevust reguleerib KOKS § 22, mille kohaselt ei kuulu volikogu
1
Vt Andmekaitse Inspektsiooni aastaettekannet „Avaliku teabe seaduse täitmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest
aastal 2019“, lk 37.
2
M. Alep ja T. Sepp. Volikogu liikme teabe saamise õigus ja selle teostamise piirid. – Juridica 2022 nr 2, lk 133–144.
2
pädevusse vallavalitsuse ametnike/töötajate värbamine, vabastamine, tasustamine, tööülesannete
muutmine ega ka teenistuslik järelevalve. Personaliküsimused on seaduse järgi vaid vallavanema
pädevuses“).
Näiteks ei ole volikogul õigust vallavalitsuse ametnikke ametikohale nimetada ja teenistusest
vabastada (see ülesanne on vallavanemal – avaliku teenistuse seaduse § 22 lõige 1 ja § 86; Kambja
valla põhimääruse § 65 lõike 2 punkt 9). See asjaolu ei muuda aga volikogu liikme arupärimist
õigusvastaseks. Vastasel juhul kaotaks vallavanemale ja valitsuse liikme(te)le arupärimiste
esitamise õigus suurel määral oma sisulise tähenduse. Õigusnormi ei saa aga tõlgendada nii, et see
muutub sisutühjaks (RKPJKo 02.11.1994, III-4/1-6/94, punkt 1). Arupärimine on lubatav, kui
volikogu liige soovib adressaadilt selgitust, kuidas ta täidab õigusakte, mille täitmise kohustus on
talle pandud seadusega, määrusega või volikogu otsusega. Arupärimine esitatakse tavaliselt siis,
kui volikogu liikme hinnangul on tekkinud õigusaktide täitmisega probleem, näiteks kui
vallavanem või -valitsus on jätnud midagi tegemata või ei ole teinud nõuetekohaselt.
KOKS § 26 lõike 1 kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte,
dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.
Volikogu liikmete juurdepääsu teabele ei keela otseselt ükski seadus. Ka avaliku teabe seadusest
(AvTS) tulenevaid juurdepääsupiiranguid rakendatakse avaliku teabe andmisel vaid avaliku võimu
välistele isikutele. Volikogu liige ei ole aga igaüks AvTS-i mõttes ja tal peavad olema laiemad
võimalused kui mistahes teisel isikul (RKHKm 22.12.2008, 3-3-1-74-08, punkt 12).
Volikogu liikme teabe saamise õigus ei ole siiski piiramatu. KOKS § 17 lõikest 2 tuleneb, et
taotletav juurdepääsupiiranguga teave peab volikogu liikmele olema vajalik tema ülesannete
täitmiseks. Teabevaldaja saab vajaduse korral paluda volikogu liikmel teabe taotlemise eesmärki
täpsustada.
Teabe nõudmisel ja andmisel tuleb arvestada ka isikute põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse
§-d 14 ja 26) ja konfidentsiaalse teabe kaitse vajadusi. Nii ei või arupärimises kui avalikustamisele
kuuluvas dokumendis avaldada riigisaladust, salastatud välisteavet või juurdepääsupiiranguga
teavet. Arvestada tuleb ka isikuandmete töötlemise üldpõhimõtteid (vt isikuandmete kaitse
üldmäärus). Näiteks ei tohi isikuandmete kaitse eesmärgist lähtuvalt ilma kaaluka põhjuseta
esitada arupärimises isikuandmeid. Samuti lasub volikogu liikmel vastutus juurdepääsupiiranguga
teabe avalikustamise eest.
KOKS § 44 lõike 6 teine lause võimaldab volikogul kuulutada istungi küsimuse arutelu osas
kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem volikogu liikmeid kui vastu või
kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle 693 8445
[email protected]
Tarmo Kleimann Teie 22.01.2024 nr
[email protected]
Meie 19.02.2024 nr 7-5/240136/2401031
Lugupeetud Tarmo Kleimann
Küsisite, kas Teil volikogu liikmena on õigus esitada vallavanemale suuliseks vastamiseks
arupärimisi vallavalitsuse töötaja distsiplinaarmenetluse kohta. Soovisite ka selgitust, kas Teil on
õigus saada vallavalitsuselt tutvumiseks distsiplinaarmenetluse kirjalik kokkuvõte.
Vallavolikogu liikme arupärimisõigust (Kambja valla põhimääruse § 25 punkt 5, §-d 35 ja 77)
käsitlesin Kambja Vallavolikogule ja -valitsusele saadetud märgukirjas (vt lisa).
Distsiplinaarmenetluse kirjaliku kokkuvõtte saamise taotlust tuleks käsitada dokumendi saamise
taotlusena kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 26 lõike 1 tähenduses. Selle sätte
kohaselt on volikogu liikmel õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud
teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.
Volikogu liikme teabe saamise õigus KOKS § 26 järgi ja vallavolikogu liikme arupärimisõigus
Kambja valla põhimääruse järgi ei ole isiku põhiõigused ega subjektiivsed õigused, s.t õigused
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lõike 1 tähenduses. Seega ei kontrolli õiguskantsler nende õiguste
järgimist nn ombudsmanimenetluses (vt õiguskantsleri seaduse 4. peatükk).
KOKS § 26 (ja muude selle seaduse sätete sisu) kohta õiguslike selgituste andmine on Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi ülesanne (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Ministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika
osakonna üks põhiülesandeid on nõustada valdu ja linnu omavalitsuslikes küsimustes (Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse § 13 lõike 2 punkt 6). Seega võite dokumendi
saamise õiguse kohta küsida selgitusi ministeeriumilt.
Loodetavasti on selgitustest Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: märgukiri Kambja Vallavolikogule ja -valitsusele
Vallo Olle 693 8445
[email protected]