Kiri

KORRALDUS 02.07.2020 nr DM-110068-8 Keskkonnaloa nr KL-508702 andmise korraldus I. ASJAOLUD AS Emajõe Veevärk (reg kood: 110044696; Sõbra tn 56, Tartu linn, Tartu linn, 51013 Tartumaa) on esitanud keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud 25.05.2020 Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis taotlus nr T-KL/1003563. AS Emajõe Veevärk (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba põhjaveevõtuks puurkaevust (7045) kuni 64 020 m3 /aastas Elva tee 3 kinnistul (registriosa nr 2922104; katastritunnus 17101:001:0023) kinnistul Puhja alevikus ja heitvee juhtimiseks Sanglasoo peakraavi (VEE1023100) kuni 64 020 m3 /aastas Biopuhasti kinnistul (registriosa nr 2922004; katastritunnus 60501:003:0141) Järvakülas Elva vallas Tartumaal. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 42, Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 13 ja VeeS § 190 ning Keskkonnaamet pidas esitatud materjale piisavaks keskkonnaloa taotluse menetluse algatamiseks. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 kohaselt kohaldatakse VeeS-s sätestatud keskkonnaloa menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades VeeS-s sätestatud erisusi. VeeS § 187 p 2 ja p 4 kohaselt on keskkonnaluba kohustuslik, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus ja juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett. VeeS § 191 lg 1 järgi annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. VeeS § 189 lg 1 kohaselt on keskkonnaluba tähtajatu, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt või esinevad muud juhud tuginedes VeeS § 189 lg 1 p 2-5. Käesoleval juhul on luba taotletud tähtajatult, seega saab keskkonnaloa väljastada tähtajatuna. AS Emajõe Veevärk on määratud 28.01.2019 Elva Vallavolikogu otsusega nr 1-3/106 Elva valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks tähtajaga kuni 31.12.2030. 1.1. Taotluse teatavaks tegemine ja seisukohtade ärakuulamine Keskkonnaamet rakendab keskkonnaloa andmisel KeÜS § 44 kohaselt avatud menetlust. Keskkonnaamet teavitas taotlejat keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest 27.05.2020 kirjaga nr DM-110068- 3. KeÜS § 43 lg 1 kohaselt edastab keskkonnaloa andja keskkonnaloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks. KeÜS § 43 lg 2 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse üksus kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Haldusmenetluse seaduse § 16 lg 2 järgi tõlgendab Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse arvamuse puudumist tegevusega nõustumisena. Keskkonnaamet edastas 27.05.2020 kirjaga nr DM-110068-4 Elva Vallavalitsusele teate taotleja keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta ning info keskkonnaloa taotluse väljapanemise kohta Elva Vallavalitsuse veebilehel. Elva Vallavalitsus ei ole ühe kuu jooksul arvamust keskkonnaloa taotluse kohta esitanud, seega tõlgendab Keskkonnaamet arvamuse mitte esitamist tegevusega nõustumisena. KeÜS § 47 lg 2 kohaselt võib teate keskkonnaloa taotluse esitamise kohta jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Põhjaveevõtuks puurkaevust (7045) ja heitvee juhtimiseks suublasse on varasemalt antud keskkonnaluba teisele ettevõttele ja tegevusi on tehtud kauaaegselt, seega ei põhjusta Puhja aleviku vee-ettevõtja vahetumine kaasnevat keskkonnahäiringut ja keskkonnariski ning puudub eeldatavalt avalik huvi. Keskkonnaamet avaldas KeÜS § 47 lg 2 alusel teate keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.05.2020. Avalikustamise ajal ei esitatud arvamusi ega vastuväiteid. Juhindudes HMS § 40 lg 1, peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada haldusakti kohta kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis oma arvamus ja vastuväited. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lg 2 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet 27.05.2020 kirjaga nr DM-110068-2 eelnõu osas piirinaabritele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ärakuulamise käigus esitas Maanteeamet 28.05.2020 kirjaga nr 15-5/20/25517-2 seisukoha, et nõustub keskkonnaloa taotlusega ja lisaks märkis, et riigitee 22150 Elva-Puhja teekaitsevööndi laius on 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 28.05.2020 kiri nr DM-110068-5. Järvaküla Maaparandusühistu teavitas 01.06.2020 e-kirjaga, et on nõus vee-ettevõtte muutumisega, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 30.06.2020 kiri nr DM-110068-7. KeÜS § 48 lg 3 kohaselt peab keskkonnaloa eelnõu olema avaliku väljapaneku kestel kättesaadav loa andja veebilehel kuni taotluse lahendamiseni. Taotlus ja eelnõu on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee sakkide „Keskkonnaload“_ „Keskkonnalubade ja taotluste menetlused“ alt menetluses nr M-110068 dokumendina nr DM-110068-1. Keskkonnaamet saatis XX.06.2020 eelnõu taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Keskkonnaamet avaldas teate keskkonnaloa eelnõu valmimise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded XX.06.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded, avalikustamise käigus ettepanekuid ega arvamusi esitati / ei esitatud. 1.2. Haldusakti andmisest teavitamine Tuginedes KeÜS § 58 lg 3 tehakse keskkonnaluba teatavaks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui keskkonnaloa taotluse menetlusele ei kohaldatud avatud menetluse sätteid või kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ja selle vastu puudub piisav avalik huvi. Loa andja hinnangul kavandatud tegevusega võimalik kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk nii väike, et selleks puudub piisav avalik huvi ning teadet loa andmisest kohalikus või maakondlikus ajalehes ei avaldata (vt p 1.1.). KeÜS § 58 lg 1 kohaselt toimetatakse keskkonnaluba või keskkonnaloa andmisest keeldumise otsus loa taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi keskkonnaluba või selle andmisest keeldumise otsus piirab, kätte vastavalt HMS §-dele 25–30 ja 32 postiga, keskkonnaloa andja poolt või elektrooniliselt. Loa andja toimetab keskkonnaloa kinnistute aadressidega Tehase, Kaevukoogu, Nooruse tn 2, Aia tn 1, 22120 Elva-Puhja tee ja 22150 Elva-Puhja tee L3 omanikele postiga või elektrooniliselt. II. KAALUTLUSED Keskkonnaamet võttis keskkonnaloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), KeÜS, VeeS ja selle alamaktide sätted. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid. Keskkonnaloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest ja andmekogudest: 1. Keskkonnaloa taotlus koos lisadega; 2. Ida-Eesti veemajanduskava 2015-2021 (http://www.envir.ee/sites/default/files/ida- eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf); 2.1. Põhjaveevõtt AS Emajõe Veevärk taotleb tähtajatut keskkonnaluba põhjaveevõtuks puurkaevust (7045) kuni 64 020 m3 /aastas Elva tee 3 kinnistul (registriosa nr 2922104; katastritunnus 17101:001:0023) kinnistul Puhja alevikus. Võetavat vett ei töödelda. 2(6) Puurkaevu 7045 põhjavee toitumine toimub nii Puhja alevikust lõunasse jääval Otepää kõrgustikul kui ka Siluri ladestu avamusalal Pandivere kõrgustikul, kust põhjaveevool suundub Võrtsjärve nõo ja Emajõe suunas. Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) veekihi tarbevaru T1-kategoorias ajavahemikuks 2007-2035 on kinnitatud Eesti Põhjaveekomisjoni koosoleku protokolliga nr 81 puurkaevu nr 7045 põhjavee tarbevaruks 200 m3 /ööpäevas. Taotleja taotleb põhjaveevõtu kogust 64 020 m3 /a, see kogus ei ületa kinnitatud põhjaveevaru, mis on 73 000 m3 /a. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloaga lubatavaks põhjaveekoguseks 4501 m3 /kuus (64 020 m3 /a). Alates 05.10.2019 jõustus keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ (edaspidi määrus nr 48). Määrus nr 48 on aluseks põhjavee seire näitajate määramisel. Puurkaev 7045 asub Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumis Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (edaspidi põhjaveekogum nr 18), mis on Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 otsusega kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2015–2021 (https://www.envir.ee/sites/default/files/ida- eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf) (edaspidi VMK) kohaselt koguseliselt heas seisundis ning põhjaveekogumi seisundihinnangu kokkuvõtteks on märgitud, et põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Põhjaveekogumi nr 18 keemiline seisund on hinnatud heaks ja koondseisund on hea. Määruse nr 48 § 3 lg 1 võetakse põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel aluseks keskkonnaregistri andmed ning riikliku põhjaveeseire, veeuuringute ja keskkonnalubade andmed. Määruse nr 48 § 6 ja § 9 kohaselt on põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide, nitraadi (kvaliteedi piirväärtus 50 mg/l), pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende asjakohased metaboliidid, lagunemis ja reaktsiooni saadused (kvaliteedi piirväärtus 0,5 μg/l) ning ohtlikud ained. Põhjavee seire sageduse määramisel arvestab Keskkonnaamet põhjaveekogumi nr 18 head koondseisundit ja põhjaveehaardest võetavat põhjavee kogust. Võttes arvesse eelpool toodut määrab Keskkonnaamet puurkaevust 7045 seiratavateks näitajateks alljärgnevad näitajad ja seiresageduse: üks kord kolme aasta jooksul - elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammoonium, kloriid, sulfaat, nitraat ning üks kord viie aasta jooksul - pestitsiidid. VeeS § 193 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse keskkonnaloale sõltuvalt vee erikasutuse liigist põhjavee põhjavee taseme mõõtmise nõuded. Keskkonnaamet arvestab põhjaveetaseme seire määramisel võetava põhjaveekoguseg ja asjaoluga, et võetav põhjaveekogus jääb kinnitatud põhjaveevarude piiresse, ning Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas hea seisundiklassiga vähese veetaseme muutuse osas, mistõttu määrab Keskkonnaamet põhjaveetaseme mõõtmise sageduseks Puhja (7045) puurkaevus vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Mõõtmise tulemuste esitamisel Keskkonnaametile tuleb ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. 2.2. Heitvee juhtimine suublasse AS Emajõe Veevärk taotleb tähtajatut keskkonnaluba heitvee juhtimiseks Sanglasoo peakraavi (VEE1023100) kuni 64 020 m3 /aastas Biopuhasti kinnistul (registriosa nr 2922004; katastritunnus 60501:003:0141) Järvakülas Elva vallas Tartumaal. Keskkonnaloaga kehtestatakse lubatud heitvee väljalaskme asukoht, lubatud saasteainete kogused, saasteainete seire nõuded, meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile ja suublale, nende täitmise tähtajad ning keskkonnaloa andjale teabe esitamise nõuded. Suublasse juhitava heitvee nõuded kehtestatakse lähtuvalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) lisas 1 esitatud põhiliste reostusnäitajate kategooriatest. Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirja nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ kohaselt on Puhja reoveekogumisala (RKA0780438) koormus 1020 inimekvivalenti (edaspidi ie). Puhja 3(6) reoveekogumisalasse kuuluvad Elva vallas Mäeselja küla, Mõisanurme küla, Puhja alevik ja Tännassilma küla. Vastavalt eeltoodule tulenevad heitvee reostusnäitajate piirväärtused määruse nr 61 lisa 1 veerust, mis vastab reoveekogumisala orgaanilisele reostuskoormusele 300–1999 ie. Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki reoveepuhasti heitvee reostusnäitajate piirväärtused on seega järgnevad: BHT7=25 mg/l, KHT=125 mg/l, üldfosfor (Püld)=2 mg/l, üldlämmastik (Nüld)=60 mg/l ja heljuvaine=35 mg/l, millele lisandub vesinikioonide kontsentratsioon (pH vahemik 6-9). Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama seadusandluses sätestatud proovivõtmise nõuetele. Vooluhulgad määratakse arvutuslikult. Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laboris. Analüüsi teostav katselabor peab soovitavalt vastama katselaborite pädevuse üldnõuetele (olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed). Heitvee analüüsid on veesaastetasude arvutuste aluseks ning tuleb lisada keskkonnaotsuste infosüsteemi kotkas kohustuste moodulisse. Esinduslikke proove peab määruse nr 61 § 14 lg 2 kohaselt olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest. Vastavalt määruse nr 61 § 14 lg 5 määratakse proovide võtmise nõuded loaga, kui reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormus on alla 2000 ie. Tuginedes eeltoodule, määrab Keskkonnaamet väljastatavas keskkonnaloas heitveeseire sageduseks Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki reoveepuhastil neli proovi aastas (üks kord kvartalis). Määruse nr 61 § 4 lg 8 kohaselt määratakse reoveepuhastil või muul reostusallikal, mille reostuskoormus on alla 2000 ie, reostuskoormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt Reoveepuhasti või muu saasteallika koormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõtma vooluhulka veeseaduse § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodite järgi loas määratud aegadel. Seitsme päeva jooksul võetud keskmistatud proovid ja vooluhulgad tuleb mõõta ja analüüsida eraldi proovidena nii, et nädalal jooksul tekib kokku seitse proovitulemust. Eelnevast tulenevalt tuleb Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki reoveepuhasti reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel. Määruse nr 61 § 16 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab vee erikasutaja reovee puhastusastme väljaselgitamiseks võtma proovi reoveepuhastisse või muusse reostusallikasse sisenevast reoveest, kui reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormus on alla 2000 ie. Võetud proov võib olla punktproov. Proov tuleb võtta üks kord aastas. Reovee puhastusastme väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse või muusse reostusallikasse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Lähtuvalt määruse nr 61 § 12 lg-st 2 kantakse loale nõue Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks üksikproovide alusel ning proovide võtmise sageduseks määratakse üks kord aastas. Biopuhasti MRP-300+3 biotiiki reoveepuhasti suublaks on Sanglasoo peakraav (VEE1023100). Keskkonnaregistri andmetel on Sanglasoo peakraavi teise nimena kasutusel ka Rannu peakraav. Sanglasoo peakraav kuulub Ida-Eesti vesikonna Võrtsjärve alamvesikonda. Veemajanduskomisjoni poolt 06.09.2017 kinnitatud veekogumite koondseisundi 2016 (edaspidi kui veekogumite koondseisund) kohaselt ei ole Sanglasoo peakraavi seisundit määratud. Keskkonnaamet on kaalunud suubla seire vajalikkust Biopuhasti MRP-300+3 biotiiki reoveepuhastist suublasse juhitud saasteainete mõju ulatuse hindamiseks Sanglasoo peakraavis ning teeb otsuse, võttes arvesse, et veekogumite koondseisundi kohaselt ei ole Sanglasoo peakraavi seisundiklassi määratud ning Keskkonnaametile teadaolevalt ei toimu ohtlike ainete juhtimist suublasse, mitte määrata Sanglasoo peakraavile täiendavat suubla seiret. VeeS § 28 lg 1 alusel lähtutakse saasteainete pinnavette juhtimise reguleerimisel kombineeritud lähenemisviisist, mille kohaselt saasteainete pinnavette juhtimist välditakse või piiratakse selle tekkekohas keskkonnanõuete, sealhulgas parima keskkonnapraktika, parima võimaliku tehnika ja parimate olemasolevate meetodite rakendamise, heite piirväärtuste ning keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kehtestamise ja rakendamise teel, vajadusel rakendades seaduses sätestatud täiendavaid meetmeid, sealhulgas rangemaid keskkonnanõudeid, heite piirväärtusi ja keskkonna kvaliteedi piirväärtusi. Tuginedes eeltoodule ja HMS § 4 lg-le 1 ja 2, on Keskkonnaametil õigus oma kaalutlusotsusega määrata tegevusloas (keskkonnaloas) saasteainete pinnavette juhtimisel rangemad heite piirväärtused ja keskkonnanõuded, 4(6) arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. VeeS § 132 lg 1 alusel võib keskkonnaloa andja heitvee ja saasteainete juhtimisel veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb, või pinnaveekogumi seisundiklassi halvenemise ohu tekkimisel võib loa andja lubatud heitvee ja saasteainete heitkoguseid veeloas või kompleksloas vähendada või kehtestada käesoleva seaduse § 128 lg 7 alusel kehtestatud piirväärtustest rangemad saasteainesisalduse piirväärtused. Sanglasoo peakraavi seisundiklassi ei ole veekogumite koondseisundi kohaselt hinnatud, seega puudub alus rangemate nõudmiste seadmiseks Biopuhasti MRP-300+3 biotiiki reoveepuhastist suublasse juhitavale heitveele. Sanglasoo peakraav kuulub Rannu pkr maaparandussüsteemi (kood: 3102310020000/001) koosseisu. Vastavalt määruse nr 61 § 8 lg 4 kohaselt on heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi vajalik Põllumajandusameti kooskõlastus vastavalt maaparandusseadusele. Keskkonnaamet andis 19.02.2018 korraldusega nr 398 Peat Mill OÜ-le vee erikasutusloa nr 329556 heitvee juhtmiseks suublasse (Sanglasoo peakraavi) Puhja alevikus. Vee erikasutusloa andmise menetluses edastas Keskkonnaamet 01.12.2017 kirjaga nr 14-6/17/8582-20 Peat Mill OÜ esitatud taotluse Põllumajandusametile kooskõlastuse andmiseks. Põllumajandusamet andis teada 12.12.2017 kirjaga nr 14.2-1/22274 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendi haldussüsteemis registreeritud 13.12.2017 kiri nr 14-6/17/8582-21), et arvestades Peat Mill OÜ planeeritavat heitveekoguse vähendamist, nõustub Põllumajandusamet reoveepuhastist heitvee maaparandussüsteemi 3102310020000/001 eesvoolu juhtimisega ja kooskõlastab vee erikasutusloa taotluse järgmise tingimusega: heitvee suubla tuleks tähistada ning selle ümbrust hooldada 10 meetri raadiuses viisil, et heitvee suubla oleks nähtav. Kuna taotleja ei taotle suurema koguse heitvee juhtimist Sanglasoo peakraavi ja jätkab vee erikasutust eelneval viisil ja kogusega, siis ei pea Keskkonnaamet vajalikuks taotleja poolt taotletud heitvee juhtimisele täiendavalt Põllumajandusameti nõusoleku küsimist. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet keskkonnaloas tingimuse, et Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki heitvee suubla tuleb tähistada ja selle ümbrust hooldada 10 m raadiuses viisil, et heitvee suubla oleks nähtav. Reoveesette kasutamisel peab järgima keskkonnaministri 19.07.2017 määruses nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ esitatud nõudeid. Reoveesette kasutamisel haljastuses tuleb järgida keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ toodud nõudeid. 2.3. Kõrvaltingimuste määramine VeeS § 189 lg 1 kohaselt tekib vee erikasutusõigus tähtajatu keskkonnaloa alusel, välja arvatud juhul, kui luba taotletakse tähtajaliselt, vee erikasutus on ühekordne, põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust, esinevad muud veekaitse seisukohalt põhjendatud juhud ja keskkonnaluba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga. HMS § 53 lg 1 p 1 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes. HMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et haldusakti kõrvaltingimus on lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. AS Emajõe Veevärk on määratud 28.01.2019 Elva Vallavolikogu otsusega nr 1-3/106 Elva valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks tähtajaga kuni 31.12.2030. Seega ei saa põhjaveevõttu ja heitvee suublasse juhtimist lubada tähtajatult. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloas kõrvaltingimuse, et juhul, kui taotleja määratakse vee-ettevõtjaks ka pärast 31.12.2030, on vajalik esitada taotlus keskkonnaloa muutmiseks ja taotleda luba alates 01.01.2031 põhjavee võtmiseks ja heitvee juhtimiseks suublasse. Kesk-Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) veekihi tarbevaru T1-kategoorias ajavahemikuks 2007-2035 on kinnitatud Eesti Põhjaveekomisjoni koosoleku protokolliga nr 81 puurkaevu nr 7045 põhjavee tarbevaruks 200 m3 /ööpäevas. Seega tuleb määrata keskkonnaloas kõrvaltingimus, et juhul, kui AS Emajõe Veevärk soovib kasutada Kesk- Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) põhjavett ka pärast 2035. aastat, on vajalik esitada taotlus keskkonnaloa muutmiseks ning taotleda luba alates 01.01.2036. aastast põhjavee võtmiseks peale põhjaveevaru kinnitamist. 2.4. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 alusel ei kuulu taotleja poolt kavandatav tegevus oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõjude hindamine kohustuslik. Keskkonnaloaga lubatud tegevus kuulub eespool nimetatud seaduse § 6 lg 2 p-s 18 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 ”Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Antud määruse §-s 11 ja 15 ei ole planeeritavaid tegevusi nimetatud. Seega ei kuulu keskkonnaloaga lubatav tegevus tegevusvaldkondade hulka, mille puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise vajalikkust. 5(6) 2.5. Muud olulised meetmed ja nõuded Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“ aadressiga: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea. III. OTSUSTUS Lähtudes eeltoodust, taotlusest ja tuginedes veeseaduse § 191 lg 1, § 187 p 7 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ p-le 2 otsustan: 1. anda AS-le Emajõe Veevärk (reg kood: 110044696; Sõbra tn 56, Tartu linn, Tartu linn, 51013 Tartumaa) keskkonnaluba nr KL-508702 põhjaveevõtuks puurkaevust (7045) kuni 64 020 m3 /aastas Elva tee 3 kinnistul (registriosa nr 2922104; katastritunnus 17101:001:0023) kinnistul Puhja alevikus ja heitvee juhtimiseks Sanglasoo peakraavi (VEE1023100) kuni 64 020 m3 /aastas Biopuhasti kinnistul (registriosa nr 2922004; katastritunnus 60501:003:0141) Järvakülas Elva vallas Tartumaal; 2. määrata keskkonnaloas KL-508702 kõrvaltingimus, et juhul, kui taotleja määratakse vee-ettevõtjaks ka pärast 31.12.2030, on vajalik esitada taotlus keskkonnaloa muutmiseks ja taotleda luba alates 01.01.2031 põhjavee võtmiseks ja heitvee juhtimiseks suublasse; 3. määrata keskkonnaloas nr KL-508702 kõrvaltingimus, et juhul, kui AS Emajõe Veevärk soovib kasutada Kesk- Alam-Devoni-Siluri (D2-1-S) põhjavett ka pärast 2035. aastat, on vajalik esitada taotlus keskkonnaloa muutmiseks ning taotleda luba alates 2036. aastast põhjavee võtmiseks; 4. avalikustada keskkonnaloa nr KL-508702 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kanda keskkonnaluba Keskkonnaameti infosüsteemi (https://kotkas.envir.ee/) reg-nr-ga KL-508702. 5. jätta välja keskkonnaloast nr L.VV/329556 alates 01.07.2020 puurkaev (katasri nr 7045) ja Puhja aleviku reoveepuhasti (PUH0786010) heitveelask Puhja (TM601). Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus ning haldus-menetluse seaduses sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide loa andjale või kaebuse Tartu Halduskohtusse. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Elva Tarbijate Ühistu, Elva Vallavalitsus, JÄRVAKÜLA MAAPARANDUSÜHISTU, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, OÜ Rämsi Agro, Peat Mill OÜ Kairit Kriis veespetsialist Lõuna regioon 6(6)  Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KL-508702 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi AS Emajõe Veevärk Registrikood / Isikukood 11044696 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Puhja alevik andmed Tegevuskoha aadress Puhja alevik, Elva vald, Tartu maakond Katastritunnus 17101:001:0023; 60501:003:0141 Territoriaalkood EHAK 6393 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 01.07.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Puhja (7045) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002223 Puurkaevu katastri number 7045 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6468347, Y: 635522 Põhjaveekihi nimetus ja kood S-O - Silur-Ordoviitsium Põhjaveekogumi nimetus ja kood S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond - Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2020 2030 16 005 16 005 16 005 16 005 64 020 175 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti näitude alusel kuude kaupa. Tagada veearvestuse päeviku olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus (kuu esimesel või viimasel päeval) kanda veemõõtja näidud ja kuu veekulu kuupmeetrites nii, et oleks võimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ühe kuupmeetri täpsusega. Andmed veevõtu kohta kuude kaupa esitada keskkonnatasu deklaratsioonis kui ka veekasutuse aastaaruandes (eelneva aasta kohta). Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta Puhja (7045) puurkaevu põhjaveetaset vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tulemuste esitamisel ära näidata veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused edastada Keskkonnaametile. Proovivõtunõuded Veeanalüüsid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga ja veeanalüüside teostamisel kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeanalüüse teostada akrediteeritud ja võrdluskatsed läbinud laboris. 2/9 Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002223 Puhja (7045) X: 6468347, Y: 635522 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Elektrijuhtivus Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üks kord viie aasta jooksul Pestitsiidid Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee reostuskahtluse korral võtta kontrollanalüüsiks veeproovid koheselt. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Puhja Väljalaskme kood TM601 Reoveepuhasti nimetus Puhja aleviku biopuhasti Reoveepuhasti kood PUH0786010 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Sanglasoo peakraav Suubla kood VEE1023100 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6466839, Y: 634266 3/9 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2020 2030 16 005 16 005 16 005 16 005 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr saastetasu ei arvutata Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused algus lõpp nimetus nr (mg/l) % tonnides I kv II kv III kv IV kv 2020 2030 BHT7 BHT7 25 2020 2030 Heljum HEL 35 2020 2030 KHT KHT 125 2020 2030 Üldfosfor (Püld) P 2 2020 2030 Üldlämmastik Nyld 60 (Nüld) V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Puhja aleviku biopuhasti PUH0786010 Ajas keskmistatud - Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Määrata Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki reoveepuhasti reostuskoormus üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub määramiseks oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös. Reostuskoormust määratakse siseneva reovee BHT7 alusel. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 4/9 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Puhja aleviku biopuhasti sissevool X: 6466952, Y: 634521 BHT7 Üks kord aastas - Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Puhja aleviku biopuhasti väljavool X: 6466839, Y: 634266 BHT7 Üks kord aastas - Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse määramiseks tuleb proovid võtta ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui hindamiseks ka puhastist väljuvast heitveest. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja reoveepuhastist suublasse juhitavast heitveest. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama seadusandluses sätestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Väljalaskme Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi Pinnaveekogumi Seire nimetus kood (L‑Est) nimetus kood Seiratav näitaja Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Puhja TM601 X: 6466839, Y: 634266 BHT7 Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 5/9  Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 6/9 ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete Tagada puurkaevude sanitaarkaitseala nõuete täitmine ning puurkaevude veearvesti pidev töökorras olek vastavalt seadusandluses sätestatud Pidevalt täitmiseks vajalikud meetmed korrale. 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivale seadusandlusele. Pidevalt täitmiseks vajalikud meetmed 3. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Pidada reoveepuhasti ja settetiikide hoolduspäevikut. Päevikusse kanda: reoveepuhasti hooldetööd; andmed kasutatud kemikaalide kohta; Pidevalt täitmiseks vajalikud meetmed andmed puhastisse siseneva ja puhastist väljuva heitvee analüüsitulemuste ja vooluhulkade kohta; andmed äraveetava reoveesette kogustest. 4. Meetmed, mis vähendavad Veekogusse või pinnasesse juhitavas heit- ja sademevees ei tohi ohtliku aine ja prioriteetse ohtliku aine sisaldus ületada seadusandluses Pidevalt ohtlike ainete mõju suublale sätestatud avastamispiiri. 5. Nõutav reoveepuhastusviis Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki - mehaaniline-bioloogiline. Pidevalt 6. Reoveesette käitluse ja Reoveesette käitlemisel ja kasutamisel järgida seadusandluses sätestatud nõudeid. Pidevalt kasutamise nõuded 7. Toimingud avarii korral Vastavalt kehtivale korrale. Vajadusel 8. Muud asjakohased meetmed Veetarbimise suurenemisel üle lubatu, on võimalik lubatava veevõtu suurendamine kuni puurkaevu tootlikkuseni. Selleks esitada motiveeritud Vajadusel kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas. 9. Muud asjakohased meetmed Hooldada pidevalt olemasolevaid biotiike (niita kallastelt heina ja võsa). Kord aastas 10. Muud asjakohased meetmed Biopuhasti MRP-300 + 3 biotiiki heitvee suubla tuleb tähistada ja selle ümbrust hooldada 10 m raadiuses viisil, et heitvee suubla oleks nähtav. Pidevalt V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veehaarde seire tulemused Veehaarde seiret teostada vastavalt keskkonnaloas seatud nõuetele. Seire tulemused (analüüsiaktid) Analüüside teostamise korral 1 kord esitada Keskkonnaametile 1 kord kolme aasta jooksul koos veekasutuse aasta-aruandega. aastas koos veekasutuse aastaaruandega 2. Võetava vee arvestus Pidada võetava vee arvestust puurkaevus kuude kaupa, märkides näidud veearvestuspäevikusse. Andmed Üks kord kvartalis vastavalt kehtivale võetud vee koguse kohta esitada koos vee erikasutustasu deklaratsiooniga. korrale 3. Heitvee arvestus Pidada puhastisse juhitava heitvee hulga arvestust. Andmed esitada koos heitvee arvestuse Üks kord kvartalis deklaratsiooniga. 4. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire tulemused (heitveeanalüüsi aktid) tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord kvartalis vastavalt Üks kord kvartalis seadusandluses sätestatud korrale. 7/9 5. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1.Reoveepuhasti reostuskoormust tuleb määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline Üks kord seitsme aasta jooksul muudatus reoveepuhasti töös. 2. Reoveepuhastite reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulka vastavalt seadusandluse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele. 3. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise tulemused esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi tärkandmetena kahe nädala jooksul peale mõõtmistulemuste kättesaamist, vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. 6. Suublasse juhitavate saasteainete 1.Teostada akrediteeritud labori poolt reoveepuhasti väljalasust võetud heitvee analüüs üks kord kvartalis Üks kord kvartalis sisaldus (mg/l) ja kogused (t) reostusnäitajate: BHT7, heljum, KHT, ph, Püld, Nüld osas. 2.Veesaaste arvestused tuleb esitada vastavalt kehtivale korrale. 7. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või 1.Heitvee nõuetele vastavust jälgida ja hinnata vastavalt seadusandluses sätestatud korrale. 1.Pidevalt 2. Olukorra tekkimisel reovee puhastusastmete vastavus 2. Loa nõuetele mittevastavad analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kehtestatud nõuetele kirjalikult kvartali saastetasu deklaratsiooni esitamisel. 8. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu Vee erikasutusõiguse tasu ja veesaastetasu arvestus tuleb esitada vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt seadusandluses sätestatud teave korrale. 9. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad 1.Esitada reoveepuhastite tööd iseloomustavad näitajad veekasutuse aastaaruandes. Kord aastas näitajad (näiteks reostuskoormus) 2. Omaseire tulemused (reoveepuhastisse siseneva reovee analüüside aktid) tuleb esitada Keskkonnaametile üks aastas koos veekasutuse aastaaruandega. 10. Teave meetmete rakendamise kohta 1. Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult 1. Olukorra tekkimisel 2. Vajadusel teavitada Keskkonnaametit. esitada teave aastaaruandes 3. 2. Koos aastaaruandega esitada ülevaade eelneval aastal veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest Meetme kavandamisel ja järgneval aastal kavandatavate meetmete kohta. 3. Meetmetest, mida planeeritakse rakendada reostuse vähendamiseks ja muudest vee erikasutust puudutavate ehitiste/seadmete rekonstrueerimisest, teavitada Keskkonnaametit. 11. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Heite toimumisel koheselt teavitada Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni. Vajadusel 12. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas. 13. Muu vajalik informatsioon Muutustest võrreldes loa taotluses esitatud andmetega teatada loa väljaandjale kirjalikult kaks kuud enne Vajadusel loa muutmise vajadust. 14. Muu vajalik informatsioon Veearvesti rikkest või vahetamisest, samuti veetrassi lekkest teavitada koheselt keskkonnaloa haldajat. Vajadusel 15. Muu vajalik informatsioon Õigusaktide muutumisel keskkonnaloa kehtivuse ajal tuleb järgida kehtivat seadusandlust. Vajadusel 16. Muu vajalik informatsioon Kui AS Emajõe Veevärk soovib kasutada Puhja aleviku veehaardest põhjavett ka peale 2035. aastat, tuleb - esitada taotlus keskkonnaloa muutmiseks ja taotleda luba alates 2036. aastast põhjavee võtmiseks peale põhjaveevaru kinnitamist. 17. Muu vajalik informatsioon Juhul, kui AS Emajõe Veevärk määratakse vee-ettevõtjaks ka pärast 31.12.2030, on vajalik esitada taotlus - keskkonnaloa muutmiseks ja taotleda luba alates 01.01.2031 põhjavee võtmiseks ja heitvee juhtimiseks suublasse. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/9 9/9 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 03.07.2020 10:21 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-110068-8.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, July 02, 2020 2:25 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-110068-8 Keskkonnaloa nr KL- 508702 andmise korraldus. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/29066- efcc02c345ffcd3c004eb152436a93f25326e4ad95af3d4d74d7f1193893d441 KOTKAS automaatteavitus See kiri on informatiivne ja saadetud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS automaatteavituse poolt, palun ära vasta sellele.