Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 03.07.2020 08:56
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Manused: image004.png; image005.png
From: Krista Einama <
[email protected]>
Sent: Wednesday, July 01, 2020 9:17 AM
To: MNT Teed <
[email protected]>
Subject: FW: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Palun päringuks reg
From: Ivan Gavrilov <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 30, 2020 1:48 PM
To: Krista Einama <
[email protected]>
Subject: RE: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Tere,
Järelpäringuna Teie 19.06 kirjale, kus andsite teada, et muus osas asute meie seisukohtadega tutvuma
edaspidiselt, küsin, millal on oodata arvamust ka teiste punktide kohta.
Ivan Gavrilov
Planeeringute spetsialist
Planeeringute osakond
Skepast&Puhkim OÜ
Mob +372 5031352
[email protected]
Laki põik 2 | 12915 Tallinn
www.skpk.ee
From: Krista Einama <
[email protected]>
Sent: reede, 19. juuni 2020 12:13
To: Ivan Gavrilov <
[email protected]>
Subject: RE: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Tere,
Maanteeameti seisukohad on tüüpsed, kus detailselt anname tagasisidet riigiteega ühendamisele., mis
on Maanteeameti pädevusalas.
Planeeringud, mida kohtumistel arutada, on olnud suurvormid (eritasapinnalised ristumised) , kus infot
on palju. Hetkel on tegemist planeeringuga, mis esmalt tuleks suunata lahendamiseks teedeinserile
riigiteega ristumiskoha lahendamiseks. Seega enne eskiislahendus koostamist, kus ristumiskoht on
lahendatud, ei saa lahendust arutada.
Tervitades
Krista Einama
From: Ivan Gavrilov <
[email protected]>
Sent: Friday, June 19, 2020 11:59 AM
To: Krista Einama <
[email protected]>
Subject: RE: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Tere,
Aitäh. Palun võimalusel vastata ka kohtumise aja osas.
Ivan Gavrilov
Planeeringute spetsialist
Planeeringute osakond
Skepast&Puhkim OÜ
Mob +372 5031352
[email protected]
Laki põik 2 | 12915 Tallinn
www.skpk.ee
From: Krista Einama <
[email protected]>
Sent: reede, 19. juuni 2020 11:56
To: Ivan Gavrilov <
[email protected]>
Subject: RE: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Tere,
Tänan tagasisideme eest, mitmed punktid täpsustavad planeeringu koostamisel koostöö käigus.
Et konstruktiivsemalt saaksite asuda planeeringu koostamisele, annan tagasisidet riigiteega ühendamise
osas.
Riigiteed on Maanteeameti pädevusalas ja riigiteega ühendamiseks tuleb lähtuda Normidest.
Möödasõidulaiendus keskel mahasõit põlistada ei saa, kuna sel juhul möödasõit ei täida oma eesmärki
vaid loob liiklusohtlike olukordi. Muus osas asun teie seisukohtadega tutvuma edaspidiselt.
Tervitades,
Krista Einama
Taristu teenuste osakond
From: Ivan Gavrilov <
[email protected]>
Sent: Friday, June 19, 2020 11:46 AM
To: Krista Einama <
[email protected]>
Cc: 'Tarmo Mitt' <
[email protected]>; Krista Erg-Scacchetti <
[email protected]>; 'Aare Ets'
<
[email protected]>
Subject: RE: maanteeameti lähteseisukohad Linnaku planeeringule
Tere,
Täname 08.05.2020 esitatud seisukohtade eest. Järgnevaga esitame mõningatele tingimustele
omapoolseid vastuarguemnte. Numbrid vastavad Maanteeameti kirja nr 15-2/20/18674-3 tingimuste
punktidele, originaaltekst on hallis kaldkirjas:
1. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua
välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
Riigitee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi maa-ameti kitsenduste kaardile kantud kaitsevöönd on
30m, mis vastab EhS § 71 p2. Samas Raasiku valla kehtivas ÜPs p5.1.1 on seatud tingimus, et kui
maantee läbib asulat, siis loetakse asula piires tee kaitsevööndi laiuseks 10m. Arvestame DP
koostamisel 10m kaitsevööndiga teekatte servast.
6. Juurdepääs planeeringualale tuleb rajada riigiteelt 11300 ühise mahasõiduna, mille asukoht
määrata liikluslahendusega. Selgitame, et eskiisil toodud asukoht on näidatud
möödasõidulaienduse keskele, millega nõustuda ei saa, kuna jääb takistama riigiteel läbiva
liikluse möödasõitu vasakpöörajast Männiku teele. Täiendavaid ristumiskohti riigiteelt
maaüksusele mitte planeerida st likvideerida tuleb ülejäänud mahasõidud ja tagada juurdepääs
sh naaberkinnistule Pumbamaja (65101:003:0074).
Juurdepääs DP alale on kavandatud ühise mahasõiduna selle olemasolevas asukohas, tuginedes
üldisele linnaehituslikule loogikale ja ÜP punktile 5.1.1, mis sätestab, et ajalooliste teede
rekonstrueerimisel on soovitatav hoida nende väljakujunenud laiust, kuju, looklevust ja
tervikstruktuuri. Olemasoleva mahasõidu puhul on tegemist selgelt loetava Männiku tee
pikendusega, mis tugevdab tänavastruktuuri sidusust ja on sobilik Aruküla alevikku kui
tiheasustusega asulasse. Ülejäänud mahasõidud ei ole kavas säilitada, juurdepääs Pumbamaja
kinnistule tagatakse planeeringu ala siseselt tänavavõrguga.
7. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7. Lisada
riigitee ristmik planeeringualasse ning kavandada ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva
liikluskoormuse vastuvõtmiseks. a) säilitades möödasõidulaienduse kuid selle lõpusosas
kavandada parempöörde laiendus juurdepääsuks planeeringualale.b) Kavandada ristumiskoht
eskiisil näidatud asukohas kanaliseeritud ristmikuna normidekohase vasakpöörde ja
aeglustusrajaga ja nihutusega Männiku tee suhtes. Ristumiskoha kanaliseerimine võimaldab
lahendada ohutussaartega teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed
tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et Planeering on ehitusprojekti
koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja
asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10),
kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener, kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
Kas sellest punktist (variant b) võime aru saada nii, et ristmik võib siiski olla eskiisil näidatud
asukohas, juhul, kui see on kanaliseeritud ristmik? See eeldaks vähemalt 1 täiendava raja
kavandamist selliselt, et 1 rada on vasakpööre Aruküla keskusesse, 1 rada on läbiv liiklus ja 1
rada on parempööre Männiku kinnistule. Autoliikluse seisukohast saame küll kaaluda sellist
lahendust DPs, kuid juhul, kui selle lahenduse puhul jääb piirkiiruseks 70km/h, leiame, et
kergliiklejate ohutus ei ole tagatud, kuna sõidutee läheb laiemaks, ületamist vajavate radade arv
suuremaks ja ainuüksi ohutussaartest ei piisa, arvestades kergliiklejate tõenäolise vanuselise
koosseisuga (lapsed, kes käivad Arukülas koolis). Teedeinsener kaasatakse DP põhilahenduse
koostamise staadiumis.
10. Planeeringu koostaja on esitanud taotluse riigitee 11300 kiirusreziimi muutmiseks 50 km/h
seoses kõnealuse detailplaneeringu koostamisega. Maanteeamet selgitab, et detailplaneeringu
menetlusega ei saa muuta riigitee kiirusreziimi, kuna detailplaneering loob eeldused
arendamiseks, kuid realiseerimine on pikaajaline ja ei ole kohustuslik. Riigiteel kiirusreziimi
muutmine eeldab linnalise keskkonna väljakujunemist sh riigiteeäärses liikluskeskkonnas
tervikuna, mida ei ole võimalik planeerida ühe planeeringuga kavandatud tegevusega.
Nõustume, et realiseerimine on pikaajaline, kuid antud kinnistu puhul on tegemist esimese
arendusega Arukülas lõuna pool riigiteed, kus kehtiva ÜP alusel on reas kõik kinnistud, mis
piirnevad maanteega, määratud elamumaaks, sh võimalusega püstitada korterelamud. Seoses
sellega on ka kohaliku omavalitsuse huvi see, et käsitletav teelõik saaks määratletud
asulasisesena, mida ta de facto on juba täna. Kehtiv ÜP sätestab, et tiheasustusaladel lähtutakse
riigitee äärsete alade kavandamisel üldjuhul linnatänavate normidest. Männiku tee ja riigitee
ristmiku käsitlemine asulasisese ristmikuna looks eelduse selle sama linnalise keskkonna
kujunemiseks, millega põhjendate oma kirjas võimatust langetada piirkiirust. Ei ole
majanduslikult otstarbekas ega valla ruumilise arengu seisukohast mõistlik nõuda edaspidi iga
järgmise arenduse puhul kõiki maanteele omaseid lahendusi. Leiame seega, et on piisavalt
põhjendatud kiirusrežiimi muutmine. 50km/h piirkiiruse puhul saaks rääkida linnatänavate
ristmikele omastest lahendustest. Ristmik võib olla sellisel juhul ka kanaliseeritud ja väikese
nihutusega, kuid radade arv oleks väiksem ka kergliiklejatele oleks oluliselt ohutum nii antud
ristmik, kui kõik ülejäänud perspektiivsed ristmikud vähemalt Aruküla männiku piires. Kuna
toote argumendiks, et DP menetlusega ei saa muuta kiirusrežiimi, palume informeerida, millise
menetluse kaudu saab.
Kuna märgite kirjas, et olete valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning
täiendamaks kirjaga esitatud seisukohti, palume pakkuda aega töökohtumiseks planeeringu koostaja
(k.a. teedeinsener), huvitatud isiku ja KOV esindajaga.
Tänan ette, ja palun kinnitage kirja kättesaamist.
Ivan Gavrilov
Planeeringute spetsialist
Planeeringute osakond
Skepast&Puhkim OÜ
Mob +372 5031352
[email protected]
Laki põik 2 | 12915 Tallinn
www.skpk.ee