Lääne-Virumaa Rakvere vald Taaravainu küla Mirdimäe kinnistu teeprojekt - Maanteeamet

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: Merike Joonsaar <[email protected]> Saadetud: 03.07.2020 07:35 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: 17149 Mirdimäe Manused: Mirdimäe TL.asice Tere, Palun mulle täitmiseks, korduv. tervitades Merike From: raigo <[email protected]> Sent: Thursday, July 02, 2020 10:30 PM To: Merike Joonsaar <[email protected]> Subject: 17149 Mirdimäe Tere Merike Parandused sissekantud Raigo Võrno Estvia OÜ 5287979 SELETUSKIRI DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS Käesolevaga koostatakse Mirdimäe kinnistu detailplaneering Taaravainu külas. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Rakvere Vallavalitsuse korraldus 04. oktoobrist 2006 nr 278 “Detailplaneeringu algatamine”. Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on:  kinnistu jagamine ja maa sihtotstarbe muutmine;  määrata kruntide ehitusõigused;  seada arhitektuurilised nõuded eramute ja neid teenindavate hoonete projekteerimiseks;  määrata teede maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted,  määrata üldised haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted;  määrata tehnovõrkude ja –rajatiste (sh. vee-, gaasi-, side-, ja kanalisatsioonitrassi) paigutus;  määrata kindlaks tuleohutusabinõud;  määrata kindlaks keskkonnakaitse abinõud;  määrata kujad, servituutide ja kitsenduste alad 2 LÄHTEOLUKORD Kehtivad planeeringud. Maa-alade sihtotstarbed Rakvere vallal puudub käesoleval ajal kehtiv üldplaneering, seda koostatakse. Planeeritavale maa-alale varem detailplaneeringuid koostatud ei ole. Mirdimäe kinnistu katastritunnus on 66204:002:0100, kinnistusregistri registriosa number on 639031. Käesolev detailplaneeringualune maa on eraomandis. Mirdimäe kinnistu kuulub Osaühingule Helter Kaubandus (registrikood 10691092, asukoht Sõmeru vald). Mirdimäe kinnistu maa sihtotstarve käesoleval ajal on maatulundusmaa. Mirdimäe kinnistu pindala on 12,2 hektarit. Naaberkatastriüksused Mirdimäe kinnistust ida ja põhja pool asub Vallimäe kinnistu (katastritunnus 66204:002:0381), mille maa sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistu on hoonestamata. Idast lõuna poole kulgeb riigimaantee T-17149 Rakvere –Jõepere (katastritunnus 66204:002:2470). Kagu pool asub elamumaa sihtotstarbega ja hoonestatud Tuulemaa kinnistu (katastritunnus 66204:002:0034). Lõuna ja lääne pool asuvad järgmised kinnistud, mille maa sihtotstarve on elamumaa: Kolmpõllu (katastritunnus 66204:002:0590), Raja (katastritunnus 66204:002:2120), Toome (katastritunnus 66204:002:0185). Nendest kinnistutest ainult Toome kinnistu on hoonestamata. Lääne pool asub veel kaks kinnistut, mille maa sihtotstarve on maatulundusmaa: Nõmme (katastritunnus 66204:002:2111) ja Lehise(katastritunnus 66204:002:0184). Mõlemad kinnistud on hoonestatud, Nõmme kinnistule on Maa- ameti Lääne-Viru katastribüroo väljastanud lähteülesande katastriüksuse jagamiseks. Põhja pool asuvad Lokmani kinnistu (katastritunnus 66204:002:1450), mille maa sihtotstarve on maatulundusmaa ja Allika kinnistu (katastritunnus 66204:002:0119), mille maa sihtotstarve on elamumaa. Lokmani ja Allika kinnistud on hoonestatud. Põhja pool asub ka jätkuvalt riigi omandis olev maatükk nr AT0408310015, mis küll otseselt ei piirne Mirdimäe kinnistuga. Nimetatud maa-ala on hoonestamata. 3 Ehituslik ja looduslik situatsioon Planeeringuala asub aga Rakvere vallas Taaravainu külas. Mirdimäe kinnistu asub Rakvere linna keskusest linnulennul umbes 1700 meetri kaugusel, seega maakonna keskuse mõjupiirkonnas. Lähimad tõmbekeskused ongi Rakvere linn põhja pool ja Lepna aleviku keskus lõuna pool (umbes 1300 meetri kaugusel). Mirdimäe kinnistu asub looduslikult kaunil, kuid hooletusse jäänud maa-alal – tegemist on peamiselt põllu- ja rohumaaga, mis on võsastunud. Kuna kraavid on umbe läinud ja pajuvõsa täis kasvanud, siis on maa-ala aastaaegadest sõltuvalt kohati ka liigniiske. Palju annavad kinnistu väärtusele juurde tammed, mida kasvab rohkesti kinnistu kesk- ja põhjaosas. Katastriüksuste reljeef on üldiselt tasane. Maapind on madalam planeeringuala keskosas, kus asuvad ka liigse pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavid. Tuulemaa kinnistult ulatub Mirdimäe kinnistule kunstlikult rajatud tiik. Kõrguste vahe planeeringuala piires on umbes 2 meetrit. Planeeringuga käsitletav maa-ala on hoonestatud. Kinnistu põhjapoolses osas asuvad puithooned ja puurkaev, mida ümbritseb võrkaed. Aed ja hooned on lagunenud ning halvas seisukorras. Puurkaevu ei ole puurkaevude registrisse kantud ning puuduvad andmed sealt saadava vee kvaliteedi kohta. Naabruses asuvad elamud on Eesti ehitustraditsioone järgivad, peamiselt viilkatustega puit- või kivihooned ning heas seisukorras. Majapidamised koosnevad peamiselt elamust koos kõrvalhoonete ning kasvuhoonega. Liikluskorraldus Planeeringualast lõuna pool asub kaherealine T-17149 Rakvere-Jõepere maantee. Kinnistul on olemas läbiv mahasõit riigimaanteelt, mis kulgeb kuni Lokmani kinnistul asuvate hooneteni. Teine teeharu lõpeb Mirdimäe kinnistu hoonete ees. Planeeringualast lõuna pool asuva T-17149 Rakvere-Jõepere maantee teekate (asfalt) on heas seisukorras. 2006. aasta loendusandmete põhjal oli Mirdimäe kinnistuga piirneva T-17149 Rakvere-Jõepere maantee liiklussagedus 2860 autot ööpäevas ning perspektiivne liiklussagedus sellel lõigul võib ulatuda kuni 3300 autoni ööpäevas. Planeeringualal ja selle lähiümbruses kõnniteed puuduvad. 4 ARHITEKTUUR-PLANEERIMIS LAHENDUS Maa-alade sihtotstarbed ja krundijaotus Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku jagada Mirdimäe kinnistu kruntideks ja muuta maa sihtotstarvet. Mirdimäe kinnistust moodustatavate kruntide suurused ja planeeritavad maa sihtotstarbed on järgmised: krunt nr 1– pindala 3998m², maa sihtotstarve – 70% metsamajandusmaa ja 30% looduslik haljasmaa; krunt nr 2– pindala 4164m², maa sihtotstarve – 100% pereelamu maa; krunt nr 3– pindala 3482m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 4– pindala 4111m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 5– pindala 1507m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 6– pindala 1487m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 7– pindala 1679m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 8– pindala 1031m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 9– pindala 1057m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 10– pindala 1093m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 11– pindala 1182m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 12– pindala 1211m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 13– pindala 1152m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 14– pindala 1024m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 15– pindala 1028m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 16– pindala 1089m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 17– pindala 1166m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 18– pindala 1041m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 19– pindala 1093m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 20– pindala 1484m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 21– pindala 1415m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 22– pindala 1340m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 23– pindala 1513m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 24– pindala 1410m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 25– pindala 1468m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 26– pindala 1279m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; 5 krunt nr 27– pindala 1018m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 28– pindala 1037m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 29– pindala 1622m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 30– pindala 1206m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 31– pindala 1012m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 32– pindala 1060m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 33– pindala 1960m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 34– pindala 1697m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 35– pindala 1087m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 36– pindala 1085m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 37– pindala 1213m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 38– pindala 2133m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 39– pindala 2991m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 40– pindala 1448m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 41– pindala 1167m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 42– pindala 1186m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 43– pindala 1456m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 44– pindala 2769m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 45– pindala 1580m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 46– pindala 2663m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 47– pindala 2931m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 48– pindala 2978m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 49– pindala 1301m², maa sihtotstarve – 45% metsamajandusmaa ja 55% looduslik haljasmaa; krunt nr 50– pindala 2213m², maa sihtotstarve – 60% metsamajandusmaa ja 40% looduslik haljasmaa; krunt nr 51– pindala 1869m², maa sihtotstarve – 100% pereelamu maa; krunt nr 52– pindala 1970m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 53– pindala 1464m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 54– pindala 4734m², maa sihtotstarve –100% sotsiaalmaa; krunt nr 55– pindala 295m², maa sihtotstarve –100% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa; krunt nr 56– pindala 1032m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 57– pindala 1009m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; 6 krunt nr 58– pindala 1150m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 59– pindala 1008m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 60– pindala 1005m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 61– pindala 1004m², maa sihtotstarve –100% pereelamu maa; krunt nr 62– pindala 17155m², maa sihtotstarve –100% tee ja tänava maa; krunt nr 63– pindala 1644m², maa sihtotstarve – 5% laohoone maa ja 95% kergliiklusmaa; krunt nr 64– pindala 3173m², maa sihtotstarve –5% laohoone maa ja 75% kergliiklusmaa ja 20% tee ja tänava maa. Kokku moodustatakse planeeringualale 56 sada protsenti pereelamu maa sihtotstarbega krunti. Pereelamumaa katastri sihtotstarve on elamumaa. Tee- ja tänavamaa ning kergliiklusmaa sihtotstarbega moodustatakse 3 krunti. Tee- ja tänava maa ning kergliiklusmaa katastri sihtotstarve on transpordimaa. Krunt nr 54 moodustatakse puhkeala ning mänguväljakute jaoks, selle maa katastri sihtotstarve on sotsiaalmaa. Krunt nr 55 moodustatakse alajaama ning sellele juurdepääsu tagamise jaoks, selle maa katastri sihtotstarve on tootmismaa. Krundile nr 63 planeeritakse reoveepumpla ning kergliiklustee. Krundile nr 64 võib ehitada hoone või rajatise sorteeritud jäätmete kogumiseks, samuti jätkub krundil nr 63 näidatud kergliiklustee. Kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa ning laohoone maa katastri sihtotstarve on tootmismaa. Kuna krundil nr 64 jäätmeid ladustatakse ajutiselt, mitte ei käidelda neid, saab maa sihtotstarve olla detailplaneeringus laohoone maa, mitte tavajäätme käitluse maa detailplaneering klassifikatsiooni või jäätmehoidla maa katastri sihtotstarvete klassifikatsiooni järgi. Krundi nr 62 nimeks teeb planeeringu koostaja ettepaneku määrata Mirdimäe tee. Krunt on väga erilise kujuga, mistõttu eri harude ääres paiknevatele kruntide aadressid võiks tähistada erinevate aadressidega. Kruntidest nr 63 ja 64 võiks moodustada ühe kinnistu, mis koosneks kahest maatükist. 7 Ehitusõigus Detailplaneeringu joonise “Põhijoonis.” (leht 1) ehitusõiguse koondtabelis on näidatud planeeringualale jäävate kruntide võimalikud ehitusalad, lubatud suurimad ehitusalused pinnad ja muud olulised ehitusõiguse näitajad. Ehitusalad on detailplaneeringu joonisel märgitud beeži ruudustikuga, oranžid ristkülikud tähistavad hoonete soovituslikke asukohti. Ehitada võib kruntidele ainult joonisel näidatud ehitusaladele. Musta jämeda katkendjoonega on joonisele märgitud planeeritavate kruntide ehitusjoon, millest tänava poole hoonete ehitamine on keelatud. Mirdimäe kinnistu kruntimisel lähtuti maatüki asukohast (asub Rakvere linna vahetus läheduses), olemasolevatest teedest, tehnovõrkude asukohtadest ning looduslikust situatsioonist krundil. T-17149 Rakvere-Jõepere maanteega piirnevad krundid on planeeritud suurematena, mis tuleneb 50 m laiusest maantee kaitsevööndist. Krundi keskossa planeeritakse väiksema pindalaga krundid ning planeeringuala väärtuslikumasse osasse kinnistu põhjaosas –suuremad krundid. Planeeringuala läbib käesoleval ajal põhja-lõuna suunas 35kV elektriliin. Liini kaitsevööndisse planeeritud ehitusaladele ei tohi ehitada enne õhuliini likvideerimist või selle asendamist vähemalt planeeringuala piires kaabelliiniga. Maksimaalne hoonete arv pereelamu maa sihtotstarbega kruntidel on vastavalt ehitusõiguse tabelile maksimaalselt 2 hoonet igal krundil, väiksematele kruntidele võib ehitada 1 hoone. Kahe hoone ehitusõigusega krundile võib ehitada ühe elamu ning ühe kõrvalhoone. Kõrvalhoone asukoha peab krundi omanik valima ehitusala piires nii, et see asuks vähemalt 8 meetri kaugusel elamust. Hooned tuleb ehitada enamasti 4 meetri kaugusele kruntide piiridest (välja arvatud krundil nr 51), tee ja tänava maa kruntide piiridest paiknevad ehitusalad reeglina 6 meetri kaugusel. Elamud planeeritakse kuni kahekorruselistena. Pereelamute maksimaalne kõrgus võib olla kuni 8 meetrit. Katusekattematerjal ning värvilahendus määratakse konkreetse projektiga. Hooned rajatakse katusekaldega 9º-45º. Elamud planeeritakse madala viilkatusega nagu seda on olemasolevad elamud planeeringualast lääne pool. Katusekattematerjalidest ei tohi kasutada viilkatuste puhul tööstushoonetele sobivaid materjale nagu eterniit jms. Maa-ala jagatakse arhitektuurseteks gruppideks kruntide suuruste järgi. Suurematele kruntidele (pindala 2000-3000m²) planeeritakse suured kahekorruselised elamud. Väikestele, keskmiselt ca 1000m² pindalaga kruntidele, sobivad paremini 8 ühekorruselised hooned. Planeeritavate hoonete eskiisid joonistas arhitekt Indrek Oll. Välisviimistluses on valikuvariantideks puit- või kivimaterjalid. Kivimaterjalide puhul võib valida tehislike või looduslike viimistlusmaterjalide vahel. Fassaadikatted võivad olla ka kombineeritud: näiteks puitlaudis koos kiviga, klaas ja puit. Krundil nr 57 paiknev puurkaev tuleb sulgeda seadusega ettenähtud korras. Pinnasevee kõrge taseme tõttu on hooned soovitav projekteerida ja ehitada ilma keldrikorruseta. Osadele kruntidele (näiteks krundid nr 39,43,44) ehitamiseks tuleb maapinda täita. Maapinna nulli kõrgus Balti süsteemis peab olema kruntidele ehitamisel vähemalt 78.90m ja hoone null vähemalt 79.20m. Ühtses arhitektuurses stiilis loodav elamuala peab jätma turvalise ja rahuliku üldmulje. Elamute projekteerimisel tuleb arvestada käesoleva detailplaneeringu arhitektuur-ehitusliku lahendusega. Elanike nõudmisel peab maa-ala arendaja minimeerima müra, vibratsiooni, heitgaaside levikut ja teisi maanteest tulenevaid mõjusid. Selleks võivad olla näiteks müratõkkevall või müratõkkesein. Ehitusprojektid koostada Ehitusseaduse (RT 2002, 47, 297) alusel ja kooskõlastada Rakvere Vallavalitsusega. Planeeringu koostaja teeb ettepaneku sätestada ehitusjärjekorrad, sealhulgas rajatiste ning tehnovõrkude väljaehitamise kohustuse. Kõigepealt tuleb välja ehitada teedevõrk ja kommunikatsioonid ning alles siis anda välja ehitusload hoonete ehitamiseks. Ehitustegevus planeeritaval alal tuleb korraldada sisemise teedevõrgu kaudu. Tehnovõrgud (kanalisatsiooni- ja veetrassid, drenaaž, sademevete kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid, tänavavalgustus) ning haljastus rajatakse maa-alale arendaja või vastava teenuse osutaja poolt ning antakse koos tänavate ja tehnovõrkude jaoks moodustatud kruntidega tasuta üle Rakvere Vallavalitsusele. 9 LIIKLUSKORRALDUS Koostatavale detailplaneeringule väljastas tehnilised tingimused Viru Teedevalitsus oma kirjas “Tehnilised tingimused detailplaneeringu algatamiseks” 17.10.2006 nr 4.1- 8/1151. Lähtudes väljastatud tehnilistest tingimustest ja standardist EVS 843:2003 “Linnatänavad” lahendati planeeringualal tänavavõrgustiku paiknemine ja parameetrid. Planeeringualale on olemas mahasõit T-17149 Rakvere-Jõepere maanteelt. Planeeritavad teed ja tänavad jäävad avalikku kasutusse ning jätkuvad Lokmani ning Vallime kinnistutele. Moodustatavale tänavale (krunt nr 62) teeb detailplaneeringu koostaja ettepaneku anda nimeks Mirdimäe tee. Kinnistu lõunapoolne osa asub T-17149 Rakvere-Jõepere maantee kaitsevööndis ja maantee sanitaarkaitsevööndis. Tee kaitsevööndi koridoris tuleb kehtestada ehitus-ja majandustegevuse piiranguala 20 m katendi servast. Käesolevas planeeringus ühtib nimetatud piiranguala kruntide nr 63 ja 64 põhjapoolsete krundipiiridega. Maantee sanitaarkaitsevööndi laiuseks on 200 meetrit katendi servast. Kaitsevööndites tuleb arvestada õigusaktidega kehtestatud piirangutega. Seoses planeeringuala asumisega sanitaarkaitsevööndis tuleb sanitaarkaitsevööndisse ehitamisel arendajal kinni pidada Rahvatervise seaduse §8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a. määrusest nr 42, milles on esitatud meetmed normmürataseme tagamiseks. Materjalide peale- ja mahalaadimine riigimaanteelt on keelatud. Samuti pole lubatud ehitustehnikaga manööverdada tee maa-alal (teel ja muldkeha nõlval). Tee omanik ei võta endale kohustust vähendada olemaasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimesele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus, sellest tulenevalt ei ole lubatud kõrghaljastuse rajamine lähemale kui 15 meetrit. Planeeringus on nähtavuskolmnurk tähistatud sinise viirutusega. Olemaoleva puuderea säilitamise üle otsustab Viru Teedevalitsus kui hakatakse koostama T-17149 Rakvere-Jõepere maantee rekonstrueerimisprojekti. Uus tänav on vajalik liikluse korraldamiseks planeeringualal, kõnniteede paigutamiseks, kruntidele juurdepääsude tagamiseks ning tehnovõrkude paigutamiseks. Krundi nr 62 laiuseks planeeritakse 12 meetrit, sealhulgas sõidutee 10 laiuseks 5.50 meetrit ja kõnnitee laiuseks 2 meetrit. Kergliiklusteede laiuseks on planeeritud 3.00 meetrit. Paralleelselt T-17149 Rakvere-Jõepere maanteega planeeritakse krundid nr 63 ja 64 kergliiklusteede, reovee ülepumpla, sorteeritud jäätmete kogumiskoha ning tehnovõrkude jaoks. Mirdimäe tee (krunt nr 62) planeeritakse kahesuunalise liiklusega tänavana. Tänavate liigituse seisukohalt on tegemist osaliselt kogujatee ning osaliselt jaotustänavaga, mida tuleb arvestada ka tänavate projekteerimisel ning projektkiiruse määramisel. Detailplaneeringu koostaja teeb ettepaneku määrata projektkiiruseks maksimaalselt 30 km/tunnis, sest tegemist on elamualaga. Täpsemad arvutused teostatakse tänavate projekteerimistööde käigus. Rakvere Vallavolikogul määrata krundid nr 62,63 ja 64 avalikus kasutuses olevateks tänavateks vastavalt Teeseadusele ja Asjaõigusseadusele. Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub liiklusmärkide, teemärgiste, piirete ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Teeseaduse alusel kehtestatud nõuetele ning liikluse korraldamise ning liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik. Tänava väljaehitamiseks koostatakse teeprojekt lähtudes Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) §19 lg 2 alusel teede- ja sideministri 28. septembri 1999. aastal välja antud määrustest nr 55 kinnitatud “Maanteede projekteerimisnormid” ja “Tee projekteerimise nõuded”. Projekt kooskõlastatakse Viru Teedevalitsuse ja Rakvere Vallavalitsusega. Koostaja võib olla teehoiutööde tegevusluba omav projekteerija. Vastavalt Liiklusseaduse §2 korraldab kohalik omavalitsus liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil. Kõnniteed ja parkimine Kõnniteed planeeritakse tee ja tänava maa sihtotstarbega kruntidele nr 62,63 ja 64. Sõidutee ja kõnnitee vahele jäetakse haljasribad, et tagada jalakäijate eraldamine transpordivahenditest. Haljasribadele lükatakse talvel ka lumi. Parkimine korraldatakse pereelamu maa sihtotstarbega kruntidel krundisiseselt. Iga elamu ette planeeritakse vähemalt kaks parkimiskohta. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2003 standardile “Linnatänavad”. 11 KITSENDUSED, KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD, SERVITUUDID Kitsendused. Servituudid Kitsendusi põhjustavad 35kV elektriõhuliin, kraavid ja riigimaantee. Servituute planeeringualale ei seata. Tee kaitsevöönd Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Alus: Teeseadus § 13 (2) (RTI 1999, 26, 377) Maantee sanitaarkaitsevöönd T-17149 Rakvere-Jõepere maantee sanitaarkaitsevööndi laius on 200 meetrit mõõdetuna katendi servast. Sanitaarkaitsevööndis ületab müratase normtaset ning seal elamine ja puhkamine on inimese tervisele ohtlik. Mürataset vähendavad abinõud on müratõke, müravall jne. Teeomanik ei võta endale kohustust vähendada liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Alus: Rahvatervise seadus § 8 lg 2 p 17 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määrus nr 42, RTL, 14.03.2002, 38, 511. Elektriliinide kaitsevööndid ja kaugus rajatistest Maakaabelliinide kaitsevöönd on maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, mille ulatus mõlemal pool liini telge on: -alla 1kV pingega liinide korral on 2 meetrit; -35-110kV pingega liinide korral on 25 meetrit. Alajaamade kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Alus: Elektriohutusseaduse (RT I 2002, 49, 310, §15 lõige 4) alusel kehtestatud VV määrus 2. juuli 2002 nr 211, §2 ja §3. Alus: EPN 17 Kanalita elektri- ja sidekaablite kaugus hoonete ja rajatiste vundamentidest peab olema vähemalt 0,6 meetrit. Kaugus veetorust ja isevoolsest kanalisatsioonist 1m; sidekaablini 0,25-0,5 meetrit. Veetorustike kaugus rajatistest ja tehnovõrkudest 12 Alus: EPN 17 Kaugus hoonete vundamendist 5m; puutüvedest 2m; kanalisatsioonitrassist 1,5m. Sidekaablite kaugus rajatistest ja tehnovõrkudest. Alus: EPN 17 Kanalita sidekaablite kaugus hoone vundamendist vähemalt 0,6m; veetorust ja isevoolsest kanalisatsioonist 1m; elektrikaablist 0,25-0,5m. Kanalisatsioonitorustike kaugus rajatistest ja tehnovõrkudest Kaugus hoonete vundamendist 5m; puutüvedest 2m; kanalisatsioonitrassist 1,5m. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber ulatub kaitsevöönd piirdeaiani, selle puudumisel 2 m kaugusele ehitisest. Alus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus §2 lg3 ja §11 ja 12; EV Valitsuse määrus nr 171, 16. mai 2001 a. “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”; EPN 17 ja 18 § 2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2m sügavusele - 2m; Alus: Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a määrus nr 76. Gaasitorustiku kaitsevöönd ja kaugus rajatistest Alus: Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999, 8, 123) Maa alla paigutatud gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemale poole gaasitoru telge rõhu korral alla 5 baari sõltumata gaasitoru läbimõõdust on vähemalt 1m. Viie kuni 16 baarise rõhu korral on samadel tingimustel kaitsevööndi ulatus 5m. Alus: EPN 17 Alla 5 baarise survega gaasitoru kaugus hoone või rajatise vundamendist peab olema vähemalt 2 meetrit, kõrghaljastuse rajamisel peab olema puutüve kaugus trassist 1,5 meetrit. 13 Veekaitsevöönd (1) Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Alus: Veeseadus §29 Ranna või kalda veekaitsevööndi ulatus ja kitsendused on sätestatud veeseaduses. Alus: Looduskaitseseadus §39 Ranna või kalda ehituskeeluvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: 1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; 2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; 2) linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 sätestatud juhul; 4) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. (2) Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Alus: Looduskaitseseadus §38 Ranna või kalda piiranguvöönd (1) Ranna või kalda piiranguvööndi laius on: 1) Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; 2) üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 100 meetrit; Alus: Looduskaitseseadus §37 14 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine (1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. (2) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga. (3) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. [RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009] (4) Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt: [RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009] 1) vastuvõetud üldplaneeringu; 2) kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu; 3) vastuvõetud detailplaneeringu, kui kehtestatud üldplaneering puudub. (5) Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. [RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009] (6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu jõustumisel. Alus: Looduskaitseseadus §40 HEAKORRASTUS, KATTEGA ALAD Heakorrastus Käesolev detailplaneering näeb ette planeeringuala heakorrastamise ja haljastamise. Planeeringualal kasvav mets on aja jooksul muudetud prügi illegaalseks ladustamiskohaks. Suur osa metsa kasvab elektriliinide all, seega on liiniomanikul õigus liinide kaitsevööndite piires mets maha raiuda. Tobia peakraavi on koprad ummistanud vette langetatud puudega, seetõttu on ala oluliselt niiskem kui ta kraavide hulga ning suuruse poolest olla võiks. 15 Planeeringualal on olemas kõrghaljastus nii metsamaa kui ka üksikute tammede, sarapuude ning kuuskede rea näol kinnistu lääneküljel. Planeeringuala nendele kruntidele, millel puudub käesoleval ajal kõrghaljastus, istutatakse uusi puid ja rajatakse aedu vastavalt iga krundiomaniku nägemusele või tellitakse haljastusprojekt. Haljastuse rajamisel tänavate äärde on soovitav kasutada kodumaiseid külmakindlaid, väärtuslikke puuliike. Planeeritav kõrghaljastus ei tohi piirata sõidukijuhtide ja jalakäijate nähtavust ega liikluskorraldusvahendeid. Istutatavad taimed peavad vähendama õhusaastet. Kruntide nr 20,21,22,23,33 ja 34 lõunaküljele on soovitav istutada kõrghaljastusest koosnev puuderida. Puuderida ei asenda müratõket. Haljastuse ülesandeks on tuulte mõju (nö tuule pihustamine ning tuulekoridoride tekke võimaluse välistamine) ning mõningal määral ka müra vähendamine planeeringualal. Mänguväljaku jaoks planeeritakse eraldi krunt. Mänguväljakule rajatakse väljak pallimängudeks, mängumaja, kiiged ja liivakast. Tänava äärde planeeritakse tänavavalgustid, mis valgustavad nii sõidu- kui kõnniteed. Kattega alad Sõidutee kaetakse kruusa- või musta (bituumen-) kattega ning eraldatakse kõnniteest haljasribaga. Sõiduteede planeeritav laius on 5.50 meetrit. Kõnniteed võib rajada esialgu peenkillustikkattega, kuid hiljem, kui maapind on tehnovõrkude kohal vajunud ning tasandatud, võib katta kõnnitee sillutiskivi või musta kattega. Planeeritavate kõnniteede laius on 2 meetrit. Paralleelselt T-17149 Rakvere-Jõepere maanteega planeeritakse 3m laiune asfaltkattega kergliiklustee. Elamute-esised kaetakse vastavalt omanike soovile või haljastusprojektide lahendustele. Piirded Piirdeid võib rajada kruntide piiridele maksimaalse kõrgusega kuni 1.60 meetrit, tänava ääres kuni 1.20 meetrit. Piirete küsimus tuleb lahendada koos ehitusprojekti koostamisega, et elamurajoonile tekiks ühtne stiil ja kõrgus. Võrkaia eelistamisel võiks kasutada seda koos hekiga. 16 KESKKONNAKAITSE Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt pole detailplaneeringualal keskkonnamõjude hindamine nõutav. Rohumaakõlvikuga kruntide ehituskeeluvööndi ulatus on 50 meetrit veepiirist ning seetõttu kruntidel nr 53,56,57,58,59 ja 60 ranna või kalda ehituskeeluvööndit vähendama ei pea. Krundile nr 54 rajatakse mänguväljak. Kuna sellele krundile püsivaid ehitisi või hooneid ei rajata, siis puudub vajadus ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Krundile nr 55 on planeeritud alajaam. Tehnovõrkude ehitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndisse on Looduskaitseseaduse pargarhvist §38 p 5 lg 8 tulenevalt lubatud. Uute hoonestusalade asukohtade planeerimisel lähtus töö koostaja olemasolevast looduslikust situatsioonist ning ehituslikust olukorrast. Planeeringualaga piirneval Allika kinnistul ja Mirdimäe kinnistul asuvad hooned ja rajatised lähemal kui 50 meetrit Tobia peakraavist. Tegemist on osaliselt siiani põllumajanduslikus kasutuses oleva maaga. Antud asukohas on inimtegevuse mõju loodusele minimaalne, sest tegemist on pere-elamutega. Kaasaegsed kommunikatsioonid ei hakka reostama maapinda ega veekogusid. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete hoidmisega. Igale krundile paigutatakse vähemalt 1 prügikonteiner (prügikonteiner võiks olla neljaosaline). Prügi tuleb sorteerida vähemalt nelja kategooriasse: biolagunevad jäätmed (toit, taimede jäänused), papp ja paber, klaas, pakendid. Konteineri asukoha valib pereelamu maa sihtotstarbega krundil krundi omanik. Konteinereid tuleb kaitsta otsese päikesevalguse eest, näiteks võib nad paigutada kruntidel kasvavate puude alla. Prügikonteinerid on soovitav ümbritseda seina või varjualusega, et vältida prügi lendu minekut või lõhnade levimist. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs prügikonteineritele on tagatud sisse(välja)sõiduteede kaudu. Jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt Rakvere Vallavalitsuse poolt kehtestatud tingimustele. Krundile nr 62 paigutatakse prügikonteinerid vähemalt nelja liiki sorteeritud jäätmetele. 17 TULEOHUTUS Tule leviku tõkestamiseks ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Rajatava värava laius peab olema vähemalt 4 meetrit, tagamaks päästemasinate juurdepääsu krundile. Ehitatavad hooned peavad vastama vähemalt TP-3 tulepüsivusklassile. Tulekustutustehnikaga juurdepääs elamukruntidele ning nendel paiknevatele hoonetele on tagatud sissesõiduteede kaudu, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Planeeritavale maa-alale paigaldatakse 4 hüdranti. Hüdrandid planeeritakse üksteisest 120-150 meetri kaugusele. Planeeritav tuletõrjehüdrant peab vastama Eesti standardi EVS 620-3 (12) nõuetele ning veetorustikud Eesti standardile “Ehitiste tuleohutus” osa 6 “Tuletõrje veevarustus”. Lähim Päästeteenistuse tugikomando asub Rakvere linnas Tallinna tänav 38. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes lähtuda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusest nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (avaldatud RTI, 09.11.2004,75,525) ja selle lisadest. TEHNOVÕRGUD Olemasolev olukord Olemasolevad ja planeeritavad tehnovõrgud on esitatud plaanil “Välisvõrgud ja sihtotstarbed” (leht 2). Vee-, kanalisatsiooni- ja sademevete varustus rajatakse Aktsiaseltsi Rakvere Vesi poolt 25. juunil 2007 a. välja antud tehniliste tingimuste nr 725/3-7 alusel. Telefoniside Sidevarustus on võimalik tagada sidekaabli paigaldamisega paralleelselt T-17149 Rakvere-Jõepere maanteega. Piki maantee teemaad paikneb juba kaks olemasolevat sidekaablit. Sidekaabli võib kokkuleppel Viru Teedevalitsusega paigaldada maantee kaitsevööndisse tee maa-alale, kuid mitte tee konstruktsioonidesse. Lähtetingimused tehnilisele projektile tuleb taotleda Viru Teedevalitsuselt ning projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja “Tee projekteerimise normid ja 18 nõuded” peatükk 8 alusel ja kooskõlastada Viru Teedevalitsusega. Arendustegevusest tulenevad kaasnähud ei tohi ohustada liiklust riigimaanteel. Elektrivarustus OÜ Jaotusvõrgu Virumaa piirkond väljastas Mirdimäe detailplaneeringu koostamiseks tehnilised tingimused nr 113379, 02. aprillil 2007.a. Detailplaneeringualal põhja pool on olemas Kriidisoo alajaam, mis tagab ka käesoleva planeeringuala põhjapoolse osa varustamise elektrivooluga. Taaravainu alajaamast varustatakse elektrivooluga planeeringuala lõunapool. Kõik uued trassid rajatakse kaabelliinidena. Madalpingekaablid tuuakse mööda tänavaid liitumispunkideni, milleks on liitumiskilp (võib olla üks mitme kinnistu kohta). Liitumiskilpide kõrvale paigaldatakse jaotuskilbid (iga kinnistu jaoks eraldi jaotuskilp). Kaablite margid täpsustatakse tööprojektis. Olemasoleva 35kV õhuliini ümberehitamine kaabelliiniks toimub vastavalt protseduurile “kliendi soovil OÜ JV elektrivõrgu ümberehitamine” ja peale teenustasu maksmist. Käesoleva planeeringulahendusega 35kV elektriõhuliini kaitsevööndisse näidatud ehitusaladele saab ehitada peale õhuliini asendamist kaabelliiniga või selle likvideerimist OÜ Jaotusvõrk poolt (kui selleks peaks tekkima võimalus või vajadus). Veevarustus Veevarustus rajatakse algusega Rakvere linnast Kevade tänava nurgalt olemasoleva torustiku baasil. Detailplaneeringuga planeeritavate kruntide piiridest kuni 1 m väljapoole paigaldatakse kinnistute peakraanid, mis jäävad veevärgiga liitumise punktideks. Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180cm. Lähtudes sellest, et maa-alale paigaldatakse hüdrandid tulekustutusvee jaoks, tuleb veetrassid ehitada PE torudest surveklassiga PN≥10/SDR11 ringsüsteemina ning läbimõõduga vähemalt 110 mm. Veevarustuse torustike minimaalne paigaldamissügavus on 180cm. Planeeritav ringsüsteem on näidatud joonisel “Välisvõrgud ja sihtotstarbed”. Veevarustussüsteemi ehitusprojekti koostamisel arvestada planeeringualaga külgnevate alade võimaliku veevajadusega, detailplaneeringu käigus tekkivate uute kruntide veevajadusega ning Päästeteenistuse vajadustega tulekustutusvee osas. Kõik hüdrandid, veetorustikud ja nende toimimiseks vajalikud rajatised on planeeritud avalikku kasutusse jäävale maa-alale ühisveevärgitorustikena. 19 Kanalisatsioon Planeeringualale rajatakse isevoolne ja survekanalisatsioonitrass. Reoveed kogutakse planeeringuala piires isevoolselt kokku ning suunatakse krundile nr 63 planeeritavasse kanalisatsiooni ülepumplasse reoveepumplasse, kust need pumbatakse Rakvere linnas Kevade tänaval asuvasse olemasolevasse kanalisatsioonitrassi. Ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitumispunktideks jäävad kontrollkaevud kinnistute piiridest kuni 1 meetri kaugusel. Kanalisatsioonisüsteemi ühendustorustike ja kinnistul asuvate kanalisatsioonitorustike minimaalne läbimõõt peab olema vähemalt 110 mm. Reoveekanalisatsioonitorustike puhul peab olema tagatud kvaliteedistandard EN1401-1 (Compact SN8). Kanalisatsioonitrasside ehitusprojekti koostamisel arvestada käesoleva detailplaneeringu käigus tekkivate kruntide reovee ärajuhtimise vajadusega ning planeeringualaga külgnevate alade võimaliku reovee ärajuhtimise vajadusega. Kõik kanalisatsioonitorustikud ja nende toimimiseks vajalikud rajatised planeeritakse avalikku kasutusse jäävale maa-alale ühiskanalisatsioonitorustikena. Sademevete kanalisatsioon Planeeringuala sademevete kanalisatsioon lahendatakse lahtiste kraavide ning maasisese drenaažitorustikuga. Kraavide ja teede ristumiskohtadesse paigaldatakse vajadusel truubid. Olemasolevad truubid on heas korras ega vaja välja vahetamist. Kuna tegemist on elamualaga, võiks planeeringala lääneküljel, mis on kõrgem osa planeeringualast, tekkivad sademeveed hajutada haljasaladel. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle koos rajatava sademevete drenaažitorustikuga. Planeeringu koostaja soovitab tellida arendajal maaparandusprojekt, mis arvestaks ka piirnevatel kinnistutel käimasolevate või planeeritavate töödega. Üleliigse vee kogumiseks ja ärajuhtimiseks tuleb välja ehitada drenaaž ja sademevete kanalisatsioonitorustik. Drenaaž rajatakse sõiduteede äärde soovitavalt kinniste dreenidega. Dreenidest juhitakse vesi kraavidesse. Sademevete kanalisatsioonitoru rajatakse algusega olemasoleva truubi juurest krundil nr 62 ning lõpeb torustik krundil nr 39, kus liigne pinnasevesi voolab olemasolevasse kraavi. Sademevete kanalisatsioonitrassi rajamine sellisel kujul tagab kruntidele nr 39,40 ja 41 topeltkaitse 20 (lisaks dreenidele) liigse pinnasevee eest. Planeeringuala eesvooluks on Tobia peakraav ning Soolikaoja. Tobia peakraav ning teised kraavid tuleb võsast puhastada. Kraavide ja eesvoolude puhastamine tuleb kooskõlastada Lääne-Virumaa Keskkonnateenistusega. Sademevete juhtimine olmekanalisatsiooni on keelatud. Gaasivarustus Planeeringuala asub Fortum Termest Aksiaseltsi haldusalas. Lähim gaasitrass paikneb Kesko Agro Eesti Aktsiaseltsile kuuluva Ringtee 4/Antsu kinnistu (katastritunnus 66204:002:1483) territooriumil, linnulennul ca 800 m kaugusel. Gaasitrassi rajamisel on võimalik varustada planeeringuala gaasiga. Konkreetsed torustike ja seadmete läbimõõdud ning asukohad täpsustatakse ehitusprojektiga. Gaasitrass on joonisel “Välisvõrgud” näidatud lillat värvi leppemärgiga. Koostas: Külli Õisma 19. mai 2010.a 21 KÖITE SISUKORD SELETUSKIRI ......................................................................................................................................... 2 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................................... 2 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................... 2 3. PROJEKTLAHENDUS.................................................................................................................... 3 3.1 Üldandmed .............................................................................................................................. 3 3.2 Plaanilahendus......................................................................................................................... 3 3.3 Liikluskorraldus ...................................................................................................................... 3 3.4 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. ................................................................ 4 3.5 Katend ..................................................................................................................................... 4 3.6 Materjalide nõuded.................................................................................................................. 5 4. Tehnovõrgud ..................................................................................................................................... 6 5. keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd ....................................................................................... 6 6. TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................................. 6 II JOONISED 1. Asukohaskeem T-1 2. Asendiplaan ja vertikaalplaneering T-2 – T5 3. Konstruktiivsed lõiked T-6 4. Pikiprofiil T-7 III TÖÖMAHTUDE LOEND Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 1 töö nr T20-012 02.04.2020 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Kroonikeskus OÜ tellimusel ja käsitleb Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, Taaravainu külas Mirdimäe kinnistu Detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekti. Enne ehitustööde alustamist peab ehitaja kirjalikult teavitama ehituse alustamisest kõiki piirinaabreid, keda remont võib mõjutada. Tellija, ehitaja ja omanikujärelevalve teavitavad projekteerijat avastatud puudustest, vigadest ja muudest riskiteguritest enne kui võtavad vastu konkreetse teostamise otsuse. Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskus www.standard.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist „Juhendid ja juhised“. 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeringu ala paikneb Riigimaanteest nr 17149 Rakvere – Jõepere põhja pool. Planeeringu ala on osaliselt heinamaa ja osaliselt kaetud võsaga. Kõrguslikult on maapind suhteliselt tasane. Riigimaaneteelt on planeeringu alale olemasolev ühendustee kilomeetril 1,919. Riigimaantee paremasse serva jääb 2,5m laiune kergliiklustee. Riigimaanteel kehtip kiiruspiirang paremal pool 50km/h ja vasakul 70km/h. Maantee on antud lõigus sirge ja juurdepääsult on mõlemas suunas hea nähtavus. Liiklussagedus oli 2019. aastal teeregistri andmetel 1869 a/ööp. Geoloogilist uuringut projektis käsitletavale alale teostatud ei ole. Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 2 töö nr T20-012 02.04.2020 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1 Üldandmed  Katte tüüp Asfaltbetoon  Sõidutee katte laius 5,0-5,5m  Kõnnitee laius 1,5-2,0m  Tugipeenra Laius 0,5m  Sõidutee põikkalle 2,5%  Kõnnitee põikkalle 2,0%  Tugipeenra põikkalle 4,0m 3.2 Plaanilahendus Projekteeritud teede paiknemine on valitud vastavalt detailplaneeringule. Teed on valdavalt 5,5m laiuse kattega sõiduteega. Kõnnitee laius on 1,5-2,0m. Olemasolev juurdepääs riigimaanteelt on ette nähtud laiendada. Projekteeritud sõidutee ja kõnnitee on valdavalt eraldatud 1,5m laiuse haljasalaga. Teel nr 1 (vt asukohaskeem) on alates Pk 3+09 kõnnitee eraldatud 10cm kõrguse betoonäärekiviga. Teedel nr 5 ja 6 on kõnnitee eraldatud 0,5m kruusast tugipneenraga. Teede nr 3, 5 ja 6 otstessse on projekteeritud teemaa laiused ümberpööramise alad. Tee nr 3 otsast on rajatud kergliiklustee ühendus olemasoleva riigimaantee äärse kergliiklusteega. Ristumisel riigimaanteega on arvestatud nähtavuskolmnurk paremale 120m ja vasakule 200m. Nähtavuskolmnurka jäävatel üksikutel puudel puuduvad alumised oksad ja need ei takista arvestatavalt nähtavust. 3.3 Liikluskorraldus Projekteeritud sõiduteedele on ettenähtud suurim lubatud sõidukiirus 30km/h. Planeeringu ala siseste teede ristmikud on ette nähtud samaliigiliste teede ristmikutena. Kiiruspiirangu ja samaliigiliste teede ristumise alad on tähistatud planeeringu alale juurdepääsudel. Tupikteed on tähistatud märkidega nr 552a. Lõigule projekteeritud ja kasutatavad liiklusmärgid peavad vastama standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Liiklusmärgid on ette nähtud I suurusgrupist.. Liiklusmärgid valmistatakse alumiiniumalustele ning märkide valmistamisel kasutatakse I klassi valgust peegeldavat kilet. Märgid paigaldatakse tsingitud metallpostidele. Vajadusel kasutada pikemaid märgiposte, et tagada märkidele vajalik kõrgus. Projekteeritud liikluskorraldusega vastuolevad liiklusmärgid ja nende kinnitusdetailid demonteerida ja nõuetele vastavuse korral anda üle omanikule, nõuetele mittevastavad demonteeritavad märgid utiliseerida. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele: o Tuulerõhu klass vähemalt WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8); o Dünaamiline lumekoormusklass vähemalt DSL3 (EVS-EN 12899-1 tabel 9); o Punktkoormus PL1 (EVS-EN 12899-1 tabel 10) Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 3 töö nr T20-012 02.04.2020 o Osavarutegur PAF2 (EVS-EN 12899-1 tabel 6) kuni 2 m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel, PAF1 kaugemale kui 2 m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel; o Ajutine paindesiire TDB4 (EVS-EN 12899-1 tabel 11) o Ajutine väändesiire TDT4 (EVS-EN 12899-1 tabel 12). Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest. Teekattemärgistus on ette nähtud paigaldada ainult ristumisel riigimaanteega. Teekattemärgistuse projekteerimisel on lähtutud Maanteeameti juhendist „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Teekatte märgistus peab vastama standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Teekatte märgistus on ette nähtud teha valuplastikuga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 Teemärgised ja nende kasutamine”. 3.4 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Projekteeritud sõiduteel on kahepoolne põikkalle on 2,5%, tugipeenral 4,0%. Kõnnitee põikkalle on 2,0% sõidutee suunas. Pikikalded on projekteeritud vastavalt olemasoleva maapinna kõrgustele. Olemasolevate kraavide kohtadele on projekteeritud plasttruubid. Truupide pikkused, läbimõõdud ja kalded on näidatud plaanijoonistel. 3.5 Katend Juurdepääsuteele on projekteeritud kahekihiline asfaltbetoonkatend. Katendi rajamisel tuleb välja kaevata olemasolev kasvupinnas ja vajadusel selle all olevad pinnased, et võimaldada projekteeritud katendi konstruktsiooni kihtide rajamist. Sõidutee asfaltbetoonkate: o AC 16 surf h=6cm o Killustikalus fr 32/63; kiilutud, E≥170 MPa h=25cm o Dreenkiht; k≥1,0m/ööp; kt=0,98 h≤20cm o Tihendatud aluspinnas Kõnnitee asfaltbetoonkate: Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 4 töö nr T20-012 02.04.2020 o AC 8 surf h=5cm o Killustikalus fr 32/63; kiilutud, E≥140 MPa h=20cm o Dreenkiht; k≥1,0m/ööp; kt=0,98 h≤20cm o Tihendatud aluspinnas Tugipeenra kate: o Optimaalse terakoostisega segu h=6cm Haljastus: o Murukülv (klass III) o Kasvualus h=10cm 3.6 Materjalide nõuded Materjalide nõuded on esitatud alljärgnevalt: o Asfaltsegu AC 8 surf 70/100 – AKÖL 20 > 900 (AKEJ); o Asfaltsegu AC 16 surf 70/100 – AKÖL 20 900-1500 (AKEJ); o Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1 peatüki 5 nõudeid. o Paekivikillustikalus AKÖL 20 500 – 3000 (KKEJ); o Liivaluste ja dreenkihtide ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp; o Täitepinnased ja muldkeha ehituseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2m/ööp; o Tugipeenra kate optimaalse terakoostisega segu (segu 6) (TEKN); Märkused: 1. Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3 toodud vastava segulehe tingimusi. 2. Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1 peatüki 5 nõudeid. 3. Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1 tabelis 12. 4. Iga asfaldikihi puhul arvestada hinna sees vajadusel ka aluspinna ja vuukide kruntimisega. Üldjuhul rajada vuugid kuumvuukidena. 5. AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. 6. KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. 7. TEKN – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded. 8. Liivalused, dreenkihid ning muldkeha (täitepinnas) materjali nõuded valida vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. 9. Liivalused, dreenkihid ning muldkeha (täitepinnas) ehitada vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Kõik rikutud katted tuleb taastada olemasoleva kattega samaväärselt. Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 5 töö nr T20-012 02.04.2020 4. Tehnovõrgud Ehitus- ja kaevetöid olemasolevate kommunikatsioonide läheduses tuleb teostada äärmise ettevaatlikkusega. Vastutus lõhutud kommunikatsioonide osas lasub ehituse Peatöövõtjal. Teedeehituslikus osas tehnovõrkude ümberehitust ette nähtud ei ole, mistõttu neid ka täpsemalt ei käsitleta. Mahasõidu alla jääv Telia Eesti AS kuuluv sidekaabel tuleb kaevetöödel paljandumisel kaitsta 100mm A-klassi kaitsetoruga. Projekteeritud tee alla jääb Elektrilevi OÜ madalpingekaabel, mis on ette nähtud säilitada ja kaitsta poolitatava 160mm A-kategooria kaitsetoruga. 5. keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastada Tellijaga. Vastavalt Maapõueseaduse § 60 on kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Enne Maapõueseaduse §60 mõistes üle jääva kaevise kasutamist (nt kasutuskõlbmatu materjali utiliseerimist) peab kinnistu omanik (Tellija) saama vastavateks töödeks Keskkonnaameti nõusoleku. Töövõtja peab Tellijale esitama andmed kõikide materjalide ladustamiskohtade, vaheladude jms kohta, kõikide kinnistute kaupa, milledelt kaevist võõrandatakse või kasutatakse väljaspool sama kinnistut. Kaevise võõrandamisel või selle väljaspool kinnisasja kasutamisel tuleb saada vastava kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. 6. TÖÖDE TEOSTAMINE Tööd tuleb teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrusele nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedinõuded" ja kehtivale Teetööde tehnilisele kirjeldusele. Enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga ja kohaliku omavalitsusega. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on toestatud Teetööde tehnilises kirjelduses kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilisele kirjeldusele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 6 töö nr T20-012 02.04.2020 Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ning pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse Tellijaga. Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis ja kohalikus omavalitsuses kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad ja mittesobivad pinnased tuleb vedada Tellija poolt kooskõlastatud kohta. Peatöövõtja peab koostama kogu ehituse jooksul kasutatava keskkonnakaitse kava. Ehitustööd on ette nähtud teostada liikluse all. Estvia OÜ Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt 7 töö nr T20-012 02.04.2020 3 2 8 1 7 3 4 6 1 5 ESTVIA 79.2 0 TINGMÄRGID PK 0+44.17 79.30 OLEMASOLEV KINNISTU PIIR 557 (I) PROJEKTEERITUD TEE TELG 7 9.20 PROJEKTEERITUD KATTE SERV PROJEKTEERITUD PEENRA SERV PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=8cm) 79.30 435 (0) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=1,5cm) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 79.1 0,50 PROJEKTEERITUD KÕNNITEE 0 0,50 2,50 2,50 79.10 79.40 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE TUGIPEENAR 388 (I) PROJEKTEERITUD KILLUSIKKATE ALA ALA 398 (I) 30 30 PROJEKTEERITUD HALJASALA 552a (I) 20 R6 79. ,0 R5, ,0 Hvv=78.34 ,0 R7 79. 79.20 0 R5 ,0 30 d=400mm; plast; R6 NÄHTAVUSKOLMNURK 1 3 0 0,50 L=12m; i=0,5% 79. PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST 2,752,75 79.20 PK 1+72.02 PK 0+00 PK 0+00 79 79 79 79 82 8 0 40 30 79.40 79. .90 3.00 PK 0+00 79.30 82 79.20 82 82 .40 .30 0.30 82 82 0 60 82 83 0 82 0 7 0 .5 82 .00 0 .60 82 .70 0 81 81 81 81 81 81 .80 81 81 8 81 83. .9 80 80 80 80 80 80 80 81 80 944 50 80 80 . 79. 9.7 8 .20 0.2 9.9 .10 80.1 943 79.30 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 79 79 0 50 .8 .7 .6 .5 .4 .3 .2 .1 .1 .0 .9 .6 79. .8 .8 79. .7 .60 .50 .0 .1 .40 .30 1.30 .20 1.20 .20 0.20 .30 0.30 .40 0.40 .10 1.10 .80 0.80 .90 0.90 .50 0.50 .70 0.70 .00 1.00 .60 0.60 79.30 0 80 79.10 79.10 80 79.20 0 2.8 20 0 2.7 0 2.6 0 2.5 0 82.4 0 82.3 0 82.2 0 0 82.1 0 82.0 0 81.9 0 81.8 0 1.70 7 0 80.0 0 80.1 8 8 80. 0 79.20 79.30 .40 0 .40 0 79.10 6080.6 8 8 8 8 79.4 8 0 8 82 8 8 8 79 0 8 8 79.10 79 8 8 8 8 0 8 0 79 79. 5 79 .40 .3 79.2 7 9 R6,0 81 0 . 30 0 .60 .7 .9 . 79 50 221 (I) 79 79 9 . .8 .90 79 .40 . 9 79 80 0 0 81 7 0 0 0 0 0 80 0 0 0 0 0 0 80 7 0 R6,0 0 0 79. 0 0 0 8 .70 80 80.5 6, 435 (0) 0,50 . ,0 ,0 2,00 80 1,50 80 80. R R7 R6 1 Hsv=78.40 552a (I) OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK 552a (I) 40 221 (I) 79. PROJEKTEERITUD KAABLIKAITSETORU PK 1+00 PK 0+00 PK72+00 221 (I) 557 (I) 00 PROJEKTEERITUD TRUUP 0,50 82.50 9.50 1,50 0,50 + PROJEKTEERITUD HORISONTAAL JA KÕRGUSARV 2,752,75 PK 3 81.30 79.60 81.30 PK 1+22.04 teekaitsevöönd 30m imaantee nr 17149 Rakvere - Jõepere 79.70 PK 1+00 3 79.80 3 0,5 0 2,7 52, 79.90 75 .20 ESTVIA 1,5 0,5 0 0 81 0 2 81. R8 81.10 ,0 0 80.0 ,0 81 80. .00 R6 90 .10 80 81 80 80 .8 .7 . 60 0 0 10 40 80. 80.30 80. 80 81.00 40 80 80 8 8 .60 0.70 0.80 .90 8 80. 30 0.20 80.40 80. .50 80.30 90 81. 0 .8 81 .80 TINGMÄRGID .70 81 81 OLEMASOLEV KINNISTU PIIR .70 PROJEKTEERITUD TEE TELG .60 81 PROJEKTEERITUD KATTE SERV 81 PROJEKTEERITUD PEENRA SERV .60 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=8cm) PK 1+ .50 81 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=1,5cm) 00 81 .50 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE .40 81 81 PROJEKTEERITUD KÕNNITEE 1.40 .30 8 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE TUGIPEENAR 81 PK 0+44.17 .30 PROJEKTEERITUD KILLUSIKKATE .20 81 79.20 81 PROJEKTEERITUD HALJASALA .20 0 81 NÄHTAVUSKOLMNURK 8 1.1 10 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST . 81 79.1 00 . 0,50 81 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 0 0,50 2,50 2,50 79.10 81.00 221 (I) R9,0 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK 552a (I) 20 R5, ,0 Hvv=78.34 80 79. 0 81.0 0 R5 d=400mm; plast; 90 .90 221 (I) L=12m; i=0,5 . 80 PROJEKTEERITUD KAABLIKAITSETORU 80.9 0 0 PROJEKTEERITUD TRUUP 80.9 81. 79.20 82.50 388 (I) 81.00 10 50 0 30 PK 0+00 79.20 0 .40 PROJEKTEERITUD HORISONTAAL JA KÕRGUSARV .60 0 7 0 .4 20 0 .90 0 .10 ALA . 79. 7 0.3 9.8 0.0 ALA 30 398 (I) 79 79 50 .7 79. 0 80. 9 0 79 0 80 79.10 79.10 80 81.10 30 7 421 (-) 8 8 80. .6 80.60 81.00 ,0 0 .40 79.10 0 0 0 0 79.10 0 .5 R8 6 .3 81 7,2 79.2 8 0 9 .0 . 1 0 2 9 79 81.10 79 . .00 .70 79 .3 . 9 .40 79 . 79 7 . 80 80.9 R 80 80 7 0 0 80 .5 80 80 .70 80 ,0 R8,0 0 80 80.80 8 .80 R6 Hsv=78.40 80 552a (I) 80.90 2 .90 80 00 79 79 + +00 .7 0 .80 80.80 79 PK 3 .90 0 80 80. 79. 00 P K70 .90 80. ESTVIA 80 79. 90 80.0 80.80 0 80 2 80.10 .10 R10,3 80.60 80.7 0,50 80.20 80 0 .20 80.50 2,75 80.6 2,75 PK 4+91.62 0 80.30 80 .30 80.40 80. 0,5 0 2,7 5 50 79.90 2,00 80.40 50 2 78. PK 2+61.4 50 TINGMÄRGID 78. PK 2+00 PK 1+00 OLEMASOLEV KINNISTU PIIR PK 0+00 PROJEKTEERITUD TEE TELG 60 78. PROJEKTEERITUD KATTE SERV 60 PROJEKTEERITUD PEENRA SERV 78. PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=8cm) 331 (I) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=1,5cm) 0 78 .7 0 Hvv=77.67 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ) 8.7 684 (I 0 7 (I) d=400mm; plast; 78.8 552a PROJEKTEERITUD KÕNNITEE 0,50 1,50 2,00 L=15m; i=0,5% 79 79 79 80 80 80 0 78.8 0 78 78 78 78 79 79 79 79 79 79 79 80 80 80 80 78.9 78 .10 .20 .30 .40 .50 .60 .70 .8 .90 .00 .10 .20 .30 80 0 80 .70 .60 78. 50 .50 .6 .70 .80 .90 .00 0 .40 .50 .60 .70 0 .0 0 R6,0 9 .10 .20 . . .30 78 0 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE TUGIPEENAR .40 79.00 0 .50 78 78 .60 .9 .70 78 .80 79 79 9.9 78.40 79.60 79.70 78 79 79. 00 79 79.2100 .90 79 79 .80 79 79 79 79 7 79 79. 79.10 PK 0+00 2,752,75 79.200 PK 0+00 79 PROJEKTEERITUD KILLUSIKKATE 79.4300 78.5 78 79 79 79 79 79 .60 79 79 79 80 80 80 80 80 80 80 80 79. 79.3 0 .60 78 78 78 79 .20 .30 .40 .50 .70 .80 .90 .00 .1 .20 .30 .40 .50 .60 .70 80. 0 .70 .10 0 79.400 79 79 80.00 .90 00 .90 .80 .70 78. 60 78.5 .80 .90 .00 0 0 0 .30 79.6500 .40 .50 PROJEKTEERITUD HALJASALA .60 .70 .80 .80 .90 00 . 78 . 5 78 .1 .2 79.5 79 79 78 79 7 79 79 79 79 79.70 79. 79 79 79 79 79.8700 79.600 . 4 0 9.40 NÄHTAVUSKOLMNURK 79. 79.7 79 79 R6,0 0,50 79.800 R5 Hsv=77.74 50 79.0900 .30 30 ,0 552a (I) 552a (I) ,0 ,0 . . 79.9 R6,0 78 80. 79 R6 80.2100 80.000 R5 79 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST 80.1 20 .20 60 80. . 80.4300 80.200 79 . 78 80. 80.3 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 80.6500 80.400 0 79 .10 .7 80.5 .1 80. 78 79 0 80.8700 80.600 80. 0 80.70 221 (I) 79 0 .9 8 0.8 8.8 0 8 0 .00 80.90 00 81.00 7 PK 2+00 81.00 79. 81.10 1.10 0,50 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK 81 . 2 8 0 81.20 0,50 2,50 81.30 2,50 81.30 221 (I) 81.4 78.90 78.90 50 81.40 PROJEKTEERITUD KAABLIKAITSETORU 81. 0 0 1.6 81.5 PROJEKTEERITUD TRUUP 8 60 82.50 . 7 0 81. PROJEKTEERITUD HORISONTAAL JA KÕRGUSARV 0 81 .70 PK 0+44.06 78.9 81 .80 81 .80 d=400mm; plast; 81 L=12m; i=0,5% Hvv=77.90 81.90 Hsv=77.96 0 78.9 0,50 1,50 78 2,00 .90 0,50 0 2,752,75 79.0 ESTVIA 79 .00 79.10 79.1 0 81.9 0 0 .8 81 2,752,75 .80 0,50 81 00 96 Hvv=77.67 d=400mm; plast; 0,50 1,50 2,00 L=15m; i=0,5% 79 79 79 80 80 80 78 78 78 78 79 79 79 79 79 79 79 80 80 80 80 78 .00 .10 .20 .30 .40 .50 .60 .70 .80 .90 .00 .10 .20 .30 80 80 .8 0 .70 .60 78. 50 .5 .60 .70 .80 .90 .40 .50 .60 .70 80 TINGMÄRGID 0 .80 . 00 .10 .20 .30 78 78.40 0 .90 .40 .50 78 .60 .9 0 78 .7 78 79 79 79 79 79 79 79 79 PK 0+00 2,752,75 PK 0+00 79 OLEMASOLEV KINNISTU PIIR 78.5 78 79 79 79 79 79 79 79 79 80 80 80 80 80 80 80 80 80 0 .60 78 78 78 79 .20 .30 .4 .50 .60 .70 .80 .90 .00 .10 .20 .30 .40 .50 .60 .70 .80 80. PROJEKTEERITUD TEE TELG .70 .10 0 81.00 00 .90 8.8 0 .7 0 60 0 .80 .90 .00 90 2,00 78. 78.5 0 81. 30 0 .30 0 .40 .50 .60 .70 81.10 81. 40 . 78 5 PROJEKTEERITUD KATTE SERV 81..50 . 81 60 .1 .2 81..70 78 81. 90 79 81 0 81 2.00 7 79 20 7 79 79 79 79 79 79 79 0 9.40 PROJEKTEERITUD PEENRA SERV 8 . 8 . 4 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=8cm) 79 79 R6,0 0,50 teekaitsevöönd 30m R5, Hsv=77.74 Riigimaantee nr 17149 Rakvere - Jõepere 50 30 .30 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (80x15x30cm; h=1,5cm) ,0 552a (I) 552a (I) ,0 0 . . 78 9 R6 R5 7 79 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 0 .20 0 .2 .6 9 78 7 PROJEKTEERITUD KÕNNITEE 0 79 .10 .7 .1 435 (I) 78 79 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE TUGIPEENAR 0 79 0 PROJEKTEERITUD KILLUSIKKATE .8 .00 00 78 79. 0,50 PROJEKTEERITUD HALJASALA 0,50 2,50 2,50 NÄHTAVUSKOLMNURK 78.90 78.90 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST 0 PK 0+44.06 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 78.9 d=400mm; plast; 221 (I) L=12m; i=0,5% Hvv=77.90 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK Hsv=77.96 221 (I) 0 PROJEKTEERITUD KAABLIKAITSETORU 78.9 PROJEKTEERITUD TRUUP 78 82.50 .90 PROJEKTEERITUD HORISONTAAL JA KÕRGUSARV 0 79.0 79 .00 79.10 79.1 0 0,50 2,752,75 2,00 PK 1+00 ESTVIA 79.20 1,50 0,50 79.2 0 LÕIGE 1-1 PK 1+00 0,50 0,50 Murukülv (klass III) LÕIGE 3-3 Teemaa piir 2,00 1,50 2,75 2,75 Kasvupinnas h=10cm Teemaa piir 2,0% 4,0% 2,5% 2,5% 4,0% 4,0% Ol. ol maapind PK 0+50 4,0% 4,0% Sõidutee telg Teemaa piir 0,50 0,50 2,75 2,75 1,50 Teemaa piir Murukülv (klass III) Kasvupinnas h=10cm 4,0% 2,5% 2,5% 4,0% 4,0% 2,0% Ol. ol maapind KÕNNITEE A/B KATE SÕIDUTEE A/B KATE 4,0% 4,0% 4,0% AC 8 surf 5cm AC 16 surf 6cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 140MPa) 20cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 170MPa) 25cm Sõidutee telg Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas SÕIDUTEE A/B KATE KÕNNITEE A/B KATE AC 16 surf 6cm AC 8 surf 5cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 170MPa) 25cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 140MPa) 20cm SÕIDUTEE TUGIPEENRA KATE Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Optimaalse terakoostisega segu pos. 6 6cm Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 170MPa) 25cm Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas SÕIDUTEE TUGIPEENRA KATE Optimaalse terakoostisega segu pos. 6 6cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 170MPa) 25cm LÕIGE 2-2 Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel PK 3+50 Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas Betoonäärekivi h=10cm Paigaldusbetoon 0,50 Teemaa piir Murukülv (klass III) C16/20 Kasvupinnas h=10cm 2,00 2,75 2,75 Teemaa piir 2,0% 2,5% 2,5% 4,0% Ol. ol maapind 4,0% 4,0% 4,0% Sõidutee telg Paekivikillustikalus Emin=170MPa KÕNNITEE A/B KATE SÕIDUTEE TUGIPEENRA KATE AC 8 surf 5cm Optimaalse terakoostisega segu pos. 6 6cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 140MPa) 20cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 170MPa) 25cm Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) vajadusel Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas SÕIDUTEE A/B KATE AC 16 surf 6cm Killustikalus (Fr 32/64, kiilutud, Emin 170MPa) 25cm Dreenkiht (Kf=1,0m/ööp Kt=0,98) min 20cm Täitepinnas (Kf=0,2m/ööp Kt=0,98) Olemasolev tihendatud ja profileeritud pinnas vajadusel ESTVIA Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Piketid Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria Piketid -0+10 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 84.00 85.00 80.81 80.90 0.09 L=2. -0+10 80.85 80.83 -0.01 0+00.00 0+00.00i=-2.575m 0+02.75 0% 0+00 80.92 81.00 0.08 i=2 0+00.00 0+00.00 80.94 81.04 0.10 0+09.00L=6.7.225%m 0+10.46 83.27 83.27 0.00 0+00 L=10.46m i=- 81.06 81.14 0.08 L=1 2.00 3m 81.08 81.16 0.07 8.9 % 0+20.88 L=10.42m R=10.00m 81.05 81.18 0.14 L=15.89m R=500.00m 81.04 81.19 0.15 0+24.90 0+25 82.81 82.89 0.07 0+18.93 Tee 2 81.02 81.18 0.16 0+31.94 0+25 L=11.06m R=40.00m 82.75 82.74 -0.02 Tee 1 81.02 81.18 0.17 L=49.40m 81.01 81.18 0.17 i=-0 .4 81.00 81.15 0.15 i=-2.5 .61m L=33 6% 0 80.92 81.07 0.14 L=21.63m .07m L=41 % 80.91 81.05 0.14 0+53.57 0+50 82.06 82.13 0.07 0+49.40 80.90 81.03 0.13 0+58.51 0+50 80.88 81.02 0.14 82.05 82.11 0.06 80.88 81.02 0.14 0+60.00 81.68 81.86 0.18 L=17.74m R=11.75m 80.89 81.03 0.14 0+71.31 81.56 81.66 0.11 80.92 81.05 0.13 L=20.33m 81.54 81.63 0.10 R=1000.00m 0+75 L=14.57m 80.96 81.09 0.13 0+78.84 L=37.79m 81.38 81.44 0.07 0+74.57 R=2000.00m R=5000.00m 80.99 81.14 0.15 0+75 81.36 81.43 0.06 0+87.19 i=-3 81.01 81.03 0.03 .2 0.18 m L=3 3% L=44 i=1.5 81.29 81.48 0.19 1+00 8% 80.66 80.62 -0.04 1+00 .54m L=64.97m 80.56 80.47 -0.10 1+04.76 81.71 81.84 0.14 81.73 81.87 0.13 1+23.38 1+25 81.78 81.91 0.13 81.80 81.93 0.13 1+34.54 80.19 79.91 -0.27 1+25 L=11.15m R=700.00m 1+36.28 81.80 81.93 0.13 81.80 81.93 0.13 80.04 79.73 -0.31 L=59.00m R=2000.00m 81.82 81.93 0.11 1+50 i=-0.0 .98m 1+50 L=34 2% 79.81 79.51 -0.30 81.83 81.93 0.10 L=49.74m R=120.00m 81.63 81.92 0.30 1+69.52 79.80 79.43 -0.38 1+63.75 81.47 81.89 0.43 1+75 79.75 79.40 -0.36 1+75 81.06 81.65 0.59 1+86.02 81.06 81.65 0.59 L=32.96m R=500.00m L=199.72m 81.01 80.99 -0.02 2+02.48 2+00 80.82 80.83 0.01 79.77 79.33 -0.44 2+00 L=72.58 i=-0.28% m i=-6 5.5 0m L=2 .62% 79.14 79.34 0.20 2+27.98 2+25 78.92 79.14 0.22 L=75.40m 79.69 79.26 -0.43 2+25 78.66 78.84 0.18 L=11.61m 2+39.59 78.59 78.71 0.12 R=200.00m 79.69 79.22 -0.47 2+36.33 79.69 79.22 -0.47 i=- 1.8 78.50 78.63 0.13 3m 2+50 L=2 0.80% 79.74 79.28 -0.47 2+50 2+61.42 2+61.42 79.76 79.31 -0.46 L=31.79m 78.54 78.54 0.00 R=1000.00m 79.94 79.64 -0.30 2+68.12 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 80.08 79.84 -0.24 2+75 L= 2 2 .90 % i=2 .27m 2+86.91 80.32 80.18 -0.13 2+90.39 80.39 80.28 -0.11 80.57 80.46 -0.11 3+00 L=20.20m 80.60 80.53 -0.07 R=40.00m 3+07.11 80.65 80.68 0.03 80.85 80.86 0.01 3+25 L=61.61m 80.88 80.89 0.00 R=1500.00m L=43.92m 80.78 80.91 0.14 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Piketid Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria 80.69 80.83 0.14 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 79.38 79.38 79.61 0.23 -0+10 80.68 80.82 0.13 3+52.00 3+51.02 3+50 79.31 79.54 0.24 80.67 80.80 0.13 0+00.00 L=2.75 m 0+00.00 80.64 80.77 0.13 3+57.86 L=6.83m 79.24 79.46 0.23 R=30.00m 0+02.75 0+00 L=2.46 mi=-2 80.60 80.73 0.14 i=-1 .50% 3.2 79.19 79.41 0.22 i=-3.14% 0+07.09 3m L=7.09m 0+05.21 L=2 .21% 79.14 79.36 0.22 0+10.54 L=3.45m 79.10 79.31 0.21 R=100.00m 80.34 80.53 0.18 3+75.23 L=23.77m 78.99 79.13 0.14 3+75 78.95 79.04 0.09 80.34 80.52 0.18 3+81.62 L=15.28m L=27.36m 0+25.82 80.24 80.45 0.21 R=1000.00m 78.94 79.03 0.09 0+25 Tee 4 80.18 80.41 0.22 78.90 79.00 0.10 0+32.57 0+32.64 80.18 80.39 0.21 L=22.39m L=6.81m R=3000.00m R=50.00m L=14.04m 78.85 78.98 0.13 R=13.00m 80.13 80.34 0.21 3+95.67 78.85 78.98 0.13 3+97.62 i=- 80.14 80.34 0.20 0.6 80.14 80.32 0.19 4+00 3m L=2 0.40% 78.72 78.91 0.19 78.75 78.90 0.14 0+53.20 0+50 78.78 78.89 0.11 i=-0.4 78.80 78.90 0.09 0+61.30 6 L=8.10m i=1 .2 .83m R=500.00m L=41 % 78.84 78.93 0.09 L=7 2% .1 80.04 80.21 0.17 4+25 L=54.69m 78.90 79.02 0.11 0+68.49 9m 78.93 79.09 0.15 0+75 78.93 79.10 0.16 4+39.44 L=86.17m L=15.99m 79.99 80.14 0.15 R=2000.00m 78.95 79.15 0.20 0+84.49 79.89 80.08 0.19 4+50.36 79.89 80.08 0.19 4+50 79.90 80.06 0.16 4+56.67 L=6.32m R=30.00m 78.98 79.21 0.23 1+00 79.90 80.03 0.14 79.83 79.95 0.12 L=51.79m R=5000.00m 1+18.81 79.67 79.85 0.18 4+75 L=30.59m L=63.62 i=0.42% 79.10 79.29 0.19 m 79.13 79.32 0.19 1+25 79.63 79.69 0.06 4+91.23 4+87.26 79.13 79.32 0.19 79.63 79.66 0.03 L=0.39m 4+91.62 L=15.63m R=100.00m 1+34.44 i=-1.50% L=4.36m 79.63 79.63 0.00 R=20.00m 79.17 79.35 0.19 4+91.62 79.63 79.63 0.00 5+00 79.21 79.41 0.21 1+48.11 79.21 79.42 0.21 1+50 5+10 79.22 79.42 0.20 L=37.59m 79.26 79.41 0.15 L=16.59m 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 84.00 85.00 R=1000.00m i=-1 L=4.4 79.36 79.34 -0.02 1+64.70 .24% 5m 79.61 79.29 -0.32 1+69.15 1+72.02i=2.56%1+72.02 L=2.87 79.77 79.36 -0.41 m 1+75 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Piketid Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 -0+10 79.55 L=2.78 m 0+00.00 79.55 79.70 0+02.80 0.15 0+00.02 0+00 i=-2.5 1% 79.57 79.63 0.06 0+08.28 L=8.28m L= 79.61 79.74 0.12 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Piketid Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria 1 % 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 i=1 6.86 79.66 79.84 0.18 .92 m -0+10 79.76 79.95 0.19 0+19.66 0+19.24 L=10.96m R=100.00m 79.77 79.96 0.19 0+00.00 0+00.00 79.89 80.03 0.14 0+25 Tee 3 i=- L=7 81.54 81.64 0.10 2.5 .3 0% 0m 0+00 80.04 80.05 0.01 81.35 81.45 0.10 0+07.30 80.12 80.05 -0.08 L=23.35m R=500.00m 81.25 81.41 0.16 0+11.93 L=4.63m 81.26 81.39 0.13 0+43.00 R=200.00m 79.55 79.86 0.31 0+50 i=- 0+25 79.32 79.67 0.35 2.0 81.16 81.37 0.21 Tee 5 i=-0 2m .1 L=2 2.75% .63m L=35 8% L=62.25m 0+65.03 79.09 79.25 0.16 81.13 81.32 0.19 0+47.56 0+50 78.87 79.01 0.14 0+75 81.12 81.32 0.20 81.08 81.26 0.18 78.66 78.82 0.16 0+62.25 L=37.97m L=19.41m 81.00 81.19 0.19 R=2000.00m R=1000.00m 80.91 81.10 0.19 0+66.97 80.88 81.08 0.20 R=7.24m 0+74.03 L=11.78m 80.79 80.95 0.16 0+75 78.35 78.60 0.25 1+02.99 L=5 .4 1+00 80.78 80.93 0.15 78.32 78.57 0.25 i=-0 1m i=-2 .85 % .1 78.31 78.52 0.21 1+08.40 9.91 m L=2 3% 78.37 78.51 0.14 80.43 80.46 0.03 78.39 78.51 0.12 L=12.17m L=29.20m R=500.00m 80.39 80.44 0.06 0+96.88 78.47 78.57 0.10 1+20.58 L=195.70m 80.38 80.44 0.06 1+00.58 i=1.58 78.55 78.64 0.09 1+25 1+00 L=3.70m % 1+03.23 R=100.00m 80.36 80.45 0.09 1+03.23 L=2.65 m 80.35 80.45 0.11 80.33 80.50 0.17 78.80 79.03 0.24 1+50 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 79.08 79.43 0.35 1+75 i=1.58% L=141.79m 79.68 79.83 0.14 2+00 2+14.94 79.94 80.06 0.12 80.05 80.21 0.16 2+25 80.06 80.22 0.17 L=18.69m R=300.00m 2+33.62 80.08 80.36 0.28 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Piketid Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria 80.36 80.62 0.25 2+50 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 -0+10 2+62.37 0+00.00 L=2.75 m 0+00.00 80.56 80.81 0.25 79.77 79.33 -0.44 0+02.75 0+00 L=56.33m i=-2.49% 79.79 79.26 -0.53 80.88 80.97 0.10 2+75 80.88 80.98 0.10 L=18.35m L=26.27m R=2000.00m 0+18.35 79.48 79.46 -0.02 2+88.64 81.02 81.06 0.04 i=0.27%2+89.96 79.54 79.54 0.00 0+25 2+89.96L=1.32m Tee 6 81.03 81.06 0.03 79.60 79.61 0.01 L=25.11m R=52.75m 3+00 0+43.46 79.67 79.77 0.10 3+10 i=1.27% L=84.10m 79.72 79.86 0.13 0+50 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 83.00 L=20.56m 0+64.01 79.91 80.03 0.13 80.08 80.13 0.05 R=7.25m 0+75 L=14.77m 80.11 80.17 0.06 0+78.78 80.10 80.22 0.12 0+86.85 80.15 80.32 0.17 80.23 80.39 0.16 80.27 80.40 L=14.47m 0.14 1+01.32 R=1000.00m 80.27 80.40 0.14 1+00 L=43.25m 80.27 80.40 0.13 i=- 0.7 2m L=2 0.18% 1+22.04 80.16 80.37 0.21 1+22.04 1+25 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria Piketid 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 -0+10 78.00 79.00 80.00 81.00 82.00 79.80 0+00.05 L=2.75 m 0+00.00 79.80 79.38 -0.42 0+02.81 i=-2.4 6% 0+00 79.61 79.31 -0.30 i= 16 L= -1.05 m 79.03 79.13 0.11 .93 % 79.04 79.12 0.08 0+19.74 79.04 79.12 0.08 0+23.28 L=3.54m 0+25 Tee 7 L=44.17m R=200.00m 79.05 79.13 0.07 79.07 79.14 0.07 L=2 0 .72 % i=0 .89m 0+44.17 0+44.17 79.12 79.28 0.15 0+50 77.00 78.00 79.00 80.00 81.00 Olemasolev kõrgus Projekteeritud kõrgus Töökõrgus Piketid Vertikaalgeomeetria Horisontaalgeomeetria 77.00 78.00 79.00 80.00 -0+10 78.34 78.59 0.25 78.38 78.53 0.15 0+00.00 L=2.46 m 0+00.00 0+02.46 i=-2.54% 0+00 78.41 78.50 0.09 0+07.12 L=4.66m 78.41 78.50 R=100.00m 0.08 L=9.2 i=2.1 78.44 78.52 0.08 0m 2% 78.57 78.71 0.14 0+16.31 78.69 78.86 0.17 0+25 L=44.06m Tee 8 78.69 78.86 0.17 L=17.53m R=1000.00m 0+33.85 78.74 78.93 0.19 i= L= 0.3 10 7% .22 m 0+44.06 78.80 78.97 0.17 0+44.06 0+50 77.00 78.00 79.00 80.00 ESTVIA ESTVIA Estvia OÜ Reg nr 12180289 Võrno, Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, 46624 Tel: +372 5188813 e-post: [email protected] Töö nr: T20-012 Mirdimäe kinnistu detailplaneeringu järgsete teede ehitusprojekt Asukoht: Lääne-Viru maakonnas Rakvere vald Taaravainu küla Tellija: Kroonikeskus OÜ Insener Raigo Võrno Kontrollis Aleksei Oništšik Tallinn 2020

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →