Harjumaa Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon Metsanurme ja Kiisa piirkonnas: Kiisa OSA-2 - Maanteeamet

Failid

15-22016580-3 06.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc25193 KB

Sisu (failidest)

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 11240 Tõdva-Hageri tee (1/2) Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond Registriosa: 10206850 Katastritunnus: 71814:001:0198 M 1:1000 .73 .73 801 .63 799 .66 538 472 538 72 Y= 6567 Y= 5674 X = =6 X .78 804 .51 538 424 Y= 6567 .40 X= TINGMÄRGID: 802 .55 538 30 .18 Y= 5674 805 .34 X=6 538 419 Y= 6567 X= kinnistu piir .23 K1 proj. isevoolne reoveekanalisatsioon 803 .41 538 18 Y= 5674 V1 proj. veetorustik X=6 KS1 proj. survekanalisatsioonitorustik 33 04. 4 isikliku kasutusõigusega ala 388 00.0 Y=5 5674 6 X= .87 800 .79 04 538 99 01. 9 Y= 5673 6 388 97.2 99 X= Y=5 5673 03. 9 X= 6 388 97.4 Y=5 5673 =6 X .00 807 51 538 48. Y= 5673 X=6 4.41 80 .33 538 48 Y= 5673 6 Rajatise tehnilised andmed: X= .58 804 .84 538 45 .17 Y= 5673 X =6 807 .01 538 46 Y= 5673 Kasutusõiguse ala: 398 m² X= 6 Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: .22 813 .50 538 311 Y= 6567 X= Veetorustik: 175 m Kanalisatsioonitorustik: 107 m .52 809 .26 538 15 Y= 5673 X= 6 Koostas: Perli Raus 58 51. .84 388 224 Y=56567 X= 52 52. .45 388 222 Y=56567 X= .72 837 .63 538 17 Y= 5672 =6 X .16 839 .52 538 15 Y= 5672 6 X= 7 200 t ö nr i mn ö and al .T 7 istra I I SA . Vilj 0 0 g 92 84. 6 Vastavalt projektile nr 2007 (OÜ Keskkonnaprojekt) K A2 r 2 +ma 388 67.7 Y=5 5671 OS ön Tö akum 6 . SA a KII 1. V X=653876 567 2.9 144 0 .31 Y X=6 =5388 567 60. 172 31 .33 Y X=6 =5388 567 84. 167 92 V1 K1 .76 KS1 Y Y= X=6 =5388 X=6 53886 567 85. 164 99 567 1.6 .57 KII 165 6 S .19 OS A. Tö A1 . V ö nr 2 0 TINGMÄRGID: KII aak SA. Y OS um 07 +m X=6=5388 A 2 Töö 567 81. Veetorustik: 100 m agi 139 13 Koostas: Perli Raus .46 . V nr 2 ilja 0 str Y= nd 07 aal X=6 53885 567 9.1 im Y 136 8 .23 Y X=6=5388 kinnistu piir nt X=6 =5388 567 55. 567 82. 129 97 135 65 .01 .62 Y= Y= X=653888 Kasutusõiguse ala: 696 m² X=653885 567 3.7 567 8.7 Rajatise tehnilised andmed: 139 0 proj. veetorustik 133 1 .84 .73 Y= Kanalisatsioonitorustik: 263 m X=6 53888 567 3.8 Y= 139 8 X=6 53888 .38 567 2.0 133 1 .08 Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: isikliku kasutusõigusega ala Y proj. survekanalisatsioonitorustik X=6 =5388 567 46. 087 03 .37 proj. isevoolne reoveekanalisatsioon Y= X=653884 567 1.2 Y 069 9 .77 X=6 =5388 567 38. Y= 060 01 X=6 53883 .27 567 9.9 064 0 Y= .66 X=6 53884 567 1.1 059 9 Y .93 X=6 =5388 567 36. 044 38 .24 Y X=6=5388 567 36. 026 46 Y= .95 X=653883 567 8.9 027 5 .82 Y X=6 =5388 567 33. Y= 008 95 X=6 53885 .05 Y= 567 9.5 X=653883 027 6 567 8.8 .91 025 3 .32 Y= X=6 53885 567 9.3 Y= 025 3 X= 653883 .41 567 5.9 004 8 Y .31 X=6 =5388 567 36. 001 26 .93 Y= X=6 53885 567 7.4 004 0 .30 Y= X=6 53885 567 7.7 001 9 .82 Y X=6=5388 566 60. 917 73 .89 Y X=6 =5388 566 61. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 915 63 .32 Y= Y X=653887 X=6 =5389 Vastavalt projektile nr 2007 (OÜ Keskkonnaprojekt) 566 87. 566 7.4 596 24 916 8 .88 .72 Y= X=6 53899 566 0.0 597 3 Y=5 .66 X=6 3899 Y= 566 0.7 X= 53887 Y=5 595 7 656 8. 3 X=6 899 . 22 691 23 4.1 566 0.3 9 595 3 .11 Y= X=6 5389 566 79. 567 05 Y= .66 X=6 5389 566 93. 573 83 .15 Y= X=6 53899 Y 566 6.2 X=6 =5389 573 2 566 81. Y= .88 560 63 Y= .13 X=6 53897 X=6 53899 566 9.8 566 6.6 565 9 573 2 Y= .22 Y=5 X=6 53898 X=6 3899 .97 566 0.6 566 7.1 563 4 571 7 .04 .55 Y= X=653900 566 1.8 550 0 .59 Y= X= 53900 656 2. 654 24 8.0 1 M 1:1000 Registriosa: 10206850 Katastritunnus: 71814:001:0198 Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 11240 Tõdva-Hageri tee (2/2) ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE SKEEM M 1:800 Aadress: Harju maakond Saku vald Kiisa alevik 11152 Kirdalu-Kiisa tee 71814:001:0189 .09 9271 .29 9273 Y=5366504.68 Y=53 66503.79 X=65 X=65 1 9263 .64 Y=5366490.87 X=65 .32 POS 9327 .46 Y=53 66473.13 X=65 .63 9265 9433 Y=53 66489.78 9430 .66 Y=53 66443.54 X=65 Y=53 6444.41 X=65 6 X=65 .85 9324 Y=5366474.61 X=65 3 POS 2 .94 POS .53 9423 9315 .57 9318 Y=53 66427.28 Y=53 6456.08 Y=53 66455.29 X=65 X=65 .42 X=65 6 9420 Y=53 6427.23 6 X=65 Y=53969 X=65664 3.28 88.92 Y=539 Y=539 X=65664659.31 Y=53969 X=65664582.86 Y=53958 81.35 X=65664 4.91 68.61 87.90 X=65664 4.82 Y=53969 69.06 Y=53966 X=65664 3.89 X=65664 2.75 86.27 79.33 POS 5 Y=539 POS 4 Y=539 X=65664663.50 Y=53966 X=65664585.21 Y=53958 59.20 X=65664 6.45 44.39 X=65664 7.18 59.75 44.76 0 10 20 30 , POS 1 pindala 32 , POS 2 pindala 61 , POS 3 pindala 59 , POS 4 pindala 49 , POS 5 pindala 158 Projekteeritud veetorustik, alal POS 1 15,9 m, alal POS 2 20,2 m, alal POS 3 19,7 m, alal POS 4 24,4 m, alal POS 5 55,4 m Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik, alal POS 2 20,5 m, alal POS 3 19,3 m Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik, alal POS 5 53,8 m . . . 0 10 20 Y=5 X=65 39180.22 6668 6.39 Y=53 X=65 9181.81 Y=5 6668 4.39 X=65 39179.35 6668 30 2.57 Projekteeritud veetorustik, Y=53 X=65 9181.35 6668 2.36 . Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik, , POS 1 pindala 423 Y=5 X=65 39180.06 6664 8.01 Y=5 X=65 39179.67 Y=53 6664 X=65 9182.05 8.03 6664 8.43 Y=53 X=65 9186.94 6664 8.22 , POS 2 pindala 9 Y=53 Y=53 X=65 9185.83 9 6664 1 X=65 82.01 4.76 6664 Y=53 4.93 X=65 9181.46 6663 4.70 Y=53 alal POS 1 187,8 m, alal POS 2 3,9 m X=65 9185.06 6663 4.51 Y=53 X=65 9184.99 6663 2.51 Y=53 alal POS 1 102,5 m X=65 9181.35 6 663 2.70 . . POS 1 Y=53 X=65 9179.16 6659 2.27 Y=53 X=65 9183.30 6659 2.05 M 1:600 Y=53 X=65 9183.18 6658 Y=53 9.55 X=65 9179.02 6658 Y=53 9.78 Y=5 9 71814:002:0035 X=65 39168.64 X=6566 175.40 6656 569.1 9.55 8 Y=5 X=65 39168.57 6656 7.05 Y=5 X=65 39175.77 6656 X=6 5 6.66 6658 5.65 Aadress: Harju maakond Saku vald Kiisa alevik 11243 Kiisa jaama tee ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE SKEEM Y=5 Y=53 X=65 39173.22 X=65 9179.56 6651 6652 9.62 2.14 Y=53 X=65 9180.13 6652 2.55 Y=53 X=65 9180.84 6652 2.49 Y=5 Y=53 X=65 39175.19 X=65 9181.04 6651 6652 9.13 0.75 Y=53 POS X=65 9177.25 2 6651 8.63 Y=53 X=65 9179.31 6651 8.12 Y=5 X=65 39271.29 6650 4.68 Y=5 X=65 39263.64 6649 0.87 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 SISUKORD 1 ÜLDANDMED .................................................................... 3 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ....................................................................................... 3 1.2 ALUSDOKUMENDID ...................................................................................................... 3 1.2.1 Lähtematerjalid ................................................................................ 3 1.2.2 Ehitusuuringud .................................................................................. 3 1.2.3 Normdokumendid .............................................................................. 3 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid ...................................................................... 4 1.2.5 Juhised maantee alas ehitamisel ............................................................ 4 1.2.6 Varem koostatud Tehniline projekt ......................................................... 5 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK .................................................. 5 2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS ........................................................................................... 5 2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK ...................................................................................... 5 2.2.1 Projekteeritud läbipesukaev ................................................................. 6 2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED .................................................................................. 6 2.4 SIIBRID, MAAKRAANID, SPINDLIPIKENDUSED, KAPED ................................................................ 7 2.4.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50: ......................................................... 7 2.4.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600: .............................................................. 7 2.4.3 Veetorustiku sõlmed ........................................................................... 8 2.5 TULETÕRJEHÜDRANDID ................................................................................................ 8 2.6 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED .................................................................................. 9 3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ...................................... 9 3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................... 9 3.2 PROJEKTEERITUD ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOON ........................................................... 9 3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD ............................................................................................... 9 3.4 PUMPLA................................................................................................................. 10 3.5 KANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ................................................................ 14 4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK ....................................... 14 4.1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON ......................................................................... 14 4.1.1 Projekteeritud voolurahustuskaevud ....................................................... 14 4.2 TORUSTIKUD JA KAEVUD ............................................................................................. 14 4.3 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED ........................................................ 14 5 DRENAAŽITORUD JA KAEVUD ............................................... 15 5.1 OLEMASOLEV DRENAAŽ ............................................................................................... 15 5.2 PROJEKTEERITUD DRENAAŽ .......................................................................................... 15 5.3 NÕUDED DRENAAŽITORUDELE ....................................................................................... 15 5.4 NÕUDED DRENAAZTORUSTIKU KAEVUDELE ........................................................................ 15 6 ELA SA SIDEKANALISATSIOON ............................................... 16 7 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .............................................. 16 7.1 ÜLDIST .................................................................................................................. 16 7.1.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................ 17 7.1.2 Ehitustööde korraldamine ................................................................... 17 7.1.3 Haljastuse kaitse .............................................................................. 17 7.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused .................. 18 7.1.5 Geodeetiliste märkide kaitse ................................................................ 18 7.2 KAEVIKU MÕÕDUD ..................................................................................................... 18 7.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ........................................................................ 18 7.3.1 Toru aluse, tasanduskihi rajamine .......................................................... 19 7.3.2 Algtäide......................................................................................... 19 7.3.3 Lõpptäide ...................................................................................... 19 7.3.4 Tagasitäite tihendamine ..................................................................... 20 7.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE .......................................................................................... 20 7.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST ........................................................................................ 20 7.6 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL ........................................................................ 21 7.7 EHITUSTÖÖDE KVALITEET ............................................................................................ 21 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 1/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 7.8 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD ......................................................................... 21 7.9 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTEGA ARVESTAMINE ..................................... 22 7.9.1 Sidekaablite kaitsmine ....................................................................... 22 8 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ....................................... 23 8.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 23 8.2 SURVETORUDE KATSETAMINE ........................................................................................ 23 8.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE ............................................................................... 23 8.4 VEETORUSTIKE LÄBIPESU, VEEANALÜÜS JA DESINFITSEERIMINE ................................................ 24 8.5 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE ............................................................................................. 25 8.6 ANDMETE GEOINFOSÜSTEEMI KANDMINE ........................................................................... 25 9 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA .................................... 25 9.1 ÜLDINE ................................................................................................................. 25 9.2 JÄÄTMEKÄITLUS ....................................................................................................... 25 OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 2/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 1 ÜLDANDMED 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projektiga on koostatud Harjumaal Saku vallas Kiisa ja Metsanurme külas vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike tööprojekt AS Saku Maja tellimusel. Projekt on jagatud kaheks osaks. Käesolev köide on koostatud OSA-2 Viljandi mnt ja Kurtna tee kohta. Üldine piiritlus Käesolevas projektis on kirjeldatud järgmisi VK süsteeme: Välisvõrgud • Isevoolne reoveekanalisatsioon • Survekanalisatsioon • Veetorustik • Drenaaž 1.2 ALUSDOKUMENDID 1.2.1 Lähtematerjalid • „Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt: ÜVK torustike projekteerimine ja ehitus Kiisa piirkonnas“. Riigihange nr 201756 alusdokumendid. 1.2.2 Ehitusuuringud • Topo-geodeetilised uurimistööd – Geodeesia 24 OÜ töö nr 2764-19, 06.2019. Koordinaadid L-EST, kõrgused EH2000 süsteemis. • Geoloogilised uuringud on koostatud OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. poolt töö nr 2944-3 „Geotehnilised uuringud. Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt: ÜVK torustike projekteerimine ja ehitus Kiisa piirkonnas“ 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel ja ehitamisel järgivate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu: • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2015 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja • Ehitusseadustik - Riigi Teataja • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja • Jäätmeseadus - Riigi Teataja • Vabariigi Valitsuse määrus 29.11.2012 (01.01.2017) nr.99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed – Riigi Teataja • Majandus ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr.49 Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja • Majandus- ja taristuminister 11.04.2016 määrus nr 74 Tee-ehitusmaterjalidele ja – toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord - Riigi Teataja • Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja • Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded - Riigi Teataja OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 3/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 • Keskkonnaministri määrus nr.76 16.12.2005 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr. 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • EVS 843:2016 „Linnatänavad“ • EVS 835:2014 „Hoone veevärk“ • EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“ • EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“ • EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“ • EVS-EN 16932-3:2018 „Äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid. Pumpamissüsteemid. Osa 3:Vaakumsüsteemid“ • EVS 812-6:2012/A1:2013 „ Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“ • EVS-EN 1610:2007 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. • Saku valla kaevetööde eeskiri Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest: • RIL 77-2013 “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend” • MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded . Hoone ehituse pinnasetööd“ • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks: • Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 40 aastat • Elektripaigaldised ja automaatikaseadmed 15 aastat • Tehnoloogilised seadmed 15 aastat Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldustavadel. 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid 1.2.4.1 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel töökirjelduses, joonistel ja töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige töökirjelduses esitatust, seejärel joonistel esitatust ning seejärel töömahuloendist esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. 1.2.4.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugused • Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. • Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale kõvakattega alal ja 0,7 m haljasalal. • Olemasolevate teadmata kõrgustega drenaažitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul. 1.2.5 Juhised maantee alas ehitamisel Projektiga kavandatakse tehnovõrkude ehitust riigiteede nr 11240 Tõdva-Hageri ja nr 11243 Kiisa jaama tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Saku vallas Harjumaal. Maanteega ristumised on ette nähtud rajada kinnisel meetodil, v.a. stardi/lõpu kaeviku asukohad, vt asendiplaan. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 4/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Ristumise Tõdva-Hageri kõrvalmaanteega nr. 11240 5,19 km-l kohas kinnitab projekteerija,et torustike projekteeritud rajamise sügavusel puudub torustike külmumisoht. Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega: • Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. • Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. • Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. • Peale tööde lõppu anda Maanteeametile üle teostusdokumentatsioon vastavalt Maanteeameti tingimustele. Lisaks eeltoodule järgida Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimis- ja ehitustööde nõudeid – vt. lähtematerjalid: „Maanteeameti poolt väljastatud nõuded Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekti koostamiseks. Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike ehitamisel teealal eelistada kitsast kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus. 1.2.6 Varem koostatud Tehniline projekt Käesoleva tööprojekti alusmaterjaliks on AS Infragate Eesti poolt varem koostatud „Keila jõe reoveekogumisala veemajandusinfrastruktuuri arendamine Saku vallas“ Tehniline Projekt (Töö nr 109-16). Võrreldes eelpool nimetatud Tehnilise projektiga on käesoleva tööprojekti lahenduses laiendatud vaakumakanalisatsiooniga lahendatavad piirkonda, mis Tehnilises projektis oli ette nähtud lahendada isevoolse kanalisatsiooniga. Üldiselt trassikoridori osas võrreldes lähteülesandeks oleva Tehnilise projektiga olulisi erinevusi ei ole. 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 2.1 OLEMASOLEV VEEVARUSTUS Olemasolev ühisveevärk Kiisa piirkonnas puudub. Olemasolev veevarustus on osades piirkondades lahendatud aianduspiirkonna siseselt oma piirkonna jaoks rajatud aiandusühistule kuuluva puurkaevu ja torustike baasil. 2.2 PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK Vastavalt lähteülesandele on projekteeritud uued ühisveevärgi torustikud ning olenevalt aiandusühistutega kokkulepetest ühendatakse sobivad olemasolevad torustike süsteemid ümber kasutusse ühisveevärgi torustikena. Lähteülesandega ette nähtud kinnistutele on projekteeritud liitumispunktid kinnistu piirile. Tänavatorustike läbimõõdud on valitud vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt ja OÜ Eesti Veeprojekt poolt koostatud projekti „SAKU VALLA LÕUNAOSA ÜHISVEEVÄRK JA – KANALISATSIOON. METSANURME, KASEMETSA JA ÜKSNURME PIIRKOND“ (Töö nr 2008) raames koostatud veevõrgu hüdraulilise mudeli järgi. Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini või kinnistul olemasoleva torustikuga ümberühendamise kohani veetoru PE PN10 De32 mm koos maakraaniga/siibriga (koos OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 5/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 spindlipikenduse ja ujuvkapega) ja ühendatakse olemasoleva veetoru korral vastava ühendusliitmikuga. Perpektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse elekterkeevis otsakorgiga. Maakraan/siiber peab paiknema kinnistu piirist kuni 1 m kaugusel, va juhud kus ei ole võimalik maakraani paigaldada ette nähtud kohale. Sel juhul tuleb sulgarmatuur paigaldada esimesse ettejäävasse sobilikku kohta. Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate aiandusühistutele kuulunud/kuuluvate torustike täpne asukoht, sügavus ja läbimõõt ei ole teada. Olemasolevate torustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpne asukoht selgub ehitustööde käigus ning vastavalt vajadusele tuleb korrigeerida projektlahendust või asendada aiandusühistule kuuluv veetoru. Maanteega tee nr. 11240 ristumisel km 5.19 on ette nähtud puurida veetorustik kinnisel meetodil ning seejärel kaevata lahti kraavi alt ning soojustada. Kaevetööde raames ei tohi kahjustada sõidutee konstruktsiooni. Mitteabikõlbliku rahastusega on projekteeritud torustikud järgmistele kinnistutele: • Tamme tn 7 (liitumispunktid) • Tamme tn 10(liitumispunktid) 2.2.1 Projekteeritud läbipesukaev Veetorustiku tupiklõikudele, mille lõpus ei ole tuletõrjehüdranti, on ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaev (vt. joonis nr VK-7-03). Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonisel VK- 4-02. 2.3 TORUSTIKU MATERJAL JA SEADMED Veetoru materjaliks on PE survetoru (läbimõõduga kuni De50 k.a. on SDR11 ja alates De63-st SDR17), mis vastab standardile EVS-EN 12201-2:2011. Kinniselt rajatava veetorustikuna tuleb kasutada-tugevdatud seinaga PE RC survetorustikku. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Olemasoleva ja uue toru või armatuuri ühendamine on lubatud lahendada tõmbekindlaid tolerantsliitmikke kasutades, juhul kui ei ole võimalik tagada põkk- või elekterkeevitamiseks vajalikke tingimusi. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 6/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 2.4 SIIBRID, MAAKRAANID, SPINDLIPIKENDUSED, KAPED 2.4.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50: • Kasutada PE-otste ja elektrikeevisühendusega maakraane; • Surveklass vähemalt PN10; • Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2; • Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266; • Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50; • Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103; • Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga; • Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; c) EPDM kummist mansett ehk survetihend. • Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2; • Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: a) Tootja nimi või logo; b) Toote number; c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm); d) Surveklass (PN); e) Korpuse materjal. • Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga. 2.4.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600: • Surveklass vähemalt PN10; • Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2; • Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266; • Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500); • Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10); • Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4); • Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103; • Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N; • Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga; • Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; c) EPDM kummist mansett ehk survetihend; • Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK heakskiitu; • Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: a) Tootja nimi või logo; b) Toote number; c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm); d) Surveklass (PN); Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 7/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 2.4.3 Veetorustiku sõlmed Torustike sõlmed on projekteeritud ühtse terviklahendusena. Töövõtja peab arvestama töökorraldusest tulenevate täiendavate sõlmedega (ajutised ühendused, lõikude erinev ehitusaeg jmt.), mis projektis ei kajastatu. Töökorraldusest tulenevate lisasõlmede toruarmatuuri hangib, paigaldab ja demonteerib Töövõtja. Kõik kulud, mis tulenevad lisasõlmedest, kannab Töövõtja. Olemasolevate torudega ühendamise liitmike mõõtmed ja valik selgitatakse ehitustööde käigus. Liitmike valik tuleb kooskõlastada ehitusjärelevalvega. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud liitmikega. 2.5 TULETÕRJEHÜDRANDID Ühisveevärgitorustikule on projekteeritud maapealsed tuletõrjehüdrandid tegevusraadiusega 150m (vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 p 6.3.12). Tuletõrjehüdrantide asukohad on ära näidatud asendiplaani joonistel. Samaaegsete tulekahjude arvuks piirkonnas on arvestatud 1. Vajalik kustutusvee kogus ühele hüdrandile on 10l/s. Paigaldatavad hüdrandid peavad vastama tootestandardile EVS EN 14384:2005 (maapealne tuletõrjehüdrant) ja siseministri määrusele 18.08.2010 a. nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ nõuetele. Paigalduseks valitud hüdrant tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Hüdrandi minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm. Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga, automaatse tühjendusklapi ja siibriga varustatud soojustatud hüdrante. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema mähitud filterkangasse. Hüdrandi äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531. Maa-pealse tuletõrjehüdrandi kate peab olema nn „ujuvat tüüpi“ ehk reguleerimise võimalusega, st, et kate ei tohi kinnituda hüdrandi külge. Peab olema visuaalselt ilma erivahendeid kasutamata kontrollitav, et püstak jookseb tühjaks. Kõik siibrid ja tuletõrjehüdrandid peavad olema avatavad ja suletavad ühe ja sama võtmega. Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt Siseministri 18.08.2010 määrus nr 37 "Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule". Hüdrantide numeratsiooni annab Tellija. Lisaks siseministri 01. jaanuari 2012. a määrusele nr 37 on hüdrantide tähistamisel kohustuslik järgida järgnevaid punkte: • Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema valatud betoonist vundamendi sisse. • Hüdrandi viida täpne asukoht, paigaldamise viis ja alusraami lahendus peab olema ära toodud ehitusprojektis. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 8/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 2.6 VEETORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 6, 7 ja 8. Survetorustike rajamisel võib kasutada ka kinnisel meetodil rajamist. Sellisel juhul taastatakse stardi- ja lõpukaevikute katted. Torustiku materjalina tuleb sellisel juhul kasutada tugevdatud seinaga PE RC survetorustikku. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 3 REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Kanalisatsioonisüsteem on antud piirkonnas rangelt lahkvoolne. 3.1 OLEMASOLEV KANALISATSIOONITORUSTIK Olemasolev ühiskanalisatsioon Kiisa piirkonnas puudub. Ühiskanalisatsiooni mitte omavatel kinnistutel on kasutuses kogumiskaevud. 3.2 PROJEKTEERITUD ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOON Käesoleva tööosa raames on lahendatud magistraaltorustik kuni Metsanurme piirkonna projektalani („Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja – kanalisatsioon. Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkond“ Töö nr 2008) Lisaks on lahendatud isevoolne kanalisatsioonitorustikuga ja vaakumkanalisatsioonisüsteemiga osa Kiisa piirkonnast. Kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsioonitoru läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Kinnistu piirile kuni 1 meetri kaugusele tänavaalale paigaldatakse teleskoopiline kontrolltoru De200/160 või erijuhul kanalisatsioonikaev De 400/315 va juhud kus ei ole võimalik kontrolltoru paigaldada ette nähtud kohale. Sel juhul tuleb see paigaldada esimesse ettejäävasse sobilikku kohta (näiteks enne kraavi). Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui ei ole asendiplaanil märgitud teisiti. Kui tänavatorustiku kontrollkaevu ja kinnistu piiri vahe on ≤2m, siis kontrolltoru ei paigaldata ning liitumispunktiks on mõtteline koht kinnistu piiril. Torustiku ots sulgeda otsakorgiga. Maanteega tee nr. 11240 ristumisel km 5.19 on ette nähtud puurida kanalisatsioonitorustik kinnisel meetodil ning seejärel kaevata lahti kraavi alt ning soojustada. Kaevetööde raames ei tohi kahjustada sõidutee konstruktsiooni. Mitteabikõlbliku rahastusega on projekteeritud torustikud järgmistele kinnistutele: • Tamme tn 7 (liitumispunktid) • Tamme tn 10 (liitumispunktid) 3.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 9/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Torustike materjal Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks De160 ja De200 läbimõõdu korral on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401-2:2012. Alates De250 läbimõõdust võib kasutada ka PP SN8 toru, mis vastab standarditele EVS-EN 1852 ja EVS-EN 13476. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Kui ehitustööde käigus selgub, et on vaja asendada olemasolev truup, siis truubitoru materjaliks on PP klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1852 või EN 13598-2:2009. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Truubitoru läbimõõt valida vastavalt olemasolevale või De315 kui olemasolev on sellest väiksem. Kinnisel meetodil rajatava kanalisatsioonitorustikuna kasutada PE100 RC PN10 materjalist toru. Kaevud Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN 13598- 2 nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass C250 ja D400 (EVS-EN124), mille valik oleneb asukohast. Kanalisatsioonikaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud. Kasutada HDPE või PP De400/315 ja De560/500 kaevusid vastvalt asukohale. Kanalisatsioonikaevud peavad olema veekindlad ja teleskoopilised. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 300 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Kanalisatsioonitorustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Erandina (Tellija loal) võib väljavoolul olla kuni 15º põlv. 3.4 PUMPLA Üldist Antud tööosas on projekteeritud 1 reoveemagistraali peapumpla (RP Viljandi mnt) ja 6 väiksemat pumplat. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 10/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Reoveepumpla andmed on toodud tabelis: Paigaldatavate Pumpade staatiline Pumpade Pumpla nimetus pumpade arv tõstekõrgus vooluhulk pumplas H (mVS) Q (l/s) RP Viljandi mnt 2 10 20 RP Kurtna tee 2 11 8 RP Pargi 2 11 10 RP Maasoola 2 8,5 3,5 RP Elupuu 2 7 3,5 RP Laulu 2 8,5 3,5 RP Suvila põik 2 7 3,5 Reoveekanalisatsioonipumpla peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis. Reoveepumpla tööjoonise koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised koostab tootja ning need tuleb kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist. Pumpla korpuse materjalid Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Korpuse sisepind peab olema hele (valge, helehall, kollane vms). Pumpla korpuse lubatud materjalid on PE. Korpuse peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Liikluskoormuse arvestamisel tuleb lähtuda olukorrast, kus paakauto ratas paikneb vahetult pumpla korpuse kõrval. Pumpla teenindusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite riputamiseks. Õhukeseseinaliste pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste (kruvide jne) tegemine ei ole aktsepteeritav. Pumpla plastikust korpus peab olema piisavalt rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile. Pumpla seina lubatud hälve vertikaalselt on 5 mm. Pumpla ankurdamine Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Ankurdusplaadi mõõtude valimisel arvestada maksimaalse pinnasevee kõrgusega (pinnaseveetase on võetud võrdseks maapinna kõrgusega) ja tühja pumplaga. Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 11/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. Pumpla luugistik ja soojustus Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist. Mitteliiklusalal asuva pumpla luuk peab asuma minimaalselt 300 mm ülalpool ümbritsevat maapinda. Võimalusel kasutada kumerat luuki, et tagada vihmavee maha valgumine. Luuk peab olema polüetüleenist, soojustatud (soojustus peab olema altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud asendi fiksaatoritega ja kahe lukustuselemendiga (ühilduv Saku valla olemasolevate reoveepumplate lukustuselementidega, täpsustada Tellijaga). Luugi elementide kinnitusvahendid, samuti luugiraami ja pumpla korpuse omavahelised kinnituselemendid tuleb lahendada nii, et nende eemaldamine väljastpoolt pumplat ei ole tavatööriistadega võimalik. Luuk peab lisaks sisekantvõtmega lukustussüsteemile olema varustatud tabaluku paigaldamist võimaldavate aasadega. Tabaluku jaoks peab olema spetsiaalselt ülestõstetav kate ja aasades olevad augud peavad olema minimaalselt 10 mm läbimõõduga. Tabaluku aasad ja luugi hinged peavad olema kinnitatud vargakindlalt. Luukide konstruktsioon peab tagama, et luugi avatud asendis oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul (kaks lukustit). Luuk ei tohi avaneda kilbi poole ega tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist, st luuk ei tohi avaneda redeli ega pumba juhtsiinide poole. Luuk peab olema piisavalt suur, võimaldamaks pumpade eemaldamist ilma siine või muid pumpla elemente lahti võtmata. Minimaalne luugi mõõt on 800x800 mm, kusjuures luugi mõõt tuleb valida selliselt, et läbi mahuks paigaldatavast pumbast ka astme võrra suurem pump. Pumpla lagi peab olema soojustatud (paksus 50 mm). Soojustus võib olla integreeritud pumpla korpusesse (st täies ulatuses plastiga kaetud) või hiljem paigaldatav, viimasel juhul kasutada XPS soojustusplaate, mis katavad pumpla lae ning ulatuvad igas suunas vähemalt 1,0 m kaugusele pumpla seinast. Pumpla luugi teeniduskaev peab olema varustatud integreeritud soojustusega (paksus 50 mm).. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K). Pumplas kasutatavad materjalid ja konstruktsioon Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316) või PE materjalist restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI316. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri ja pumpade hooldustööde tegemist. Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 12/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Survetorustik: roostevaba teras (AISI 316) või PE. Sisemise survetorustiku keevituskohad ei tohi jääda pumpla seinale nii lähedale, et takistaksid hilisemaid remont/keevitustöid. Pumpla torustiku sisediameeter peab olema võrdne või suurem, kui pumba vaba läbivooluava. Õhutustorud: Pumpla loomuliku ventilatsiooni tagamiseks, peab olema pumpla varustatud kahe ventilatsioonitoruga – värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paikneva vähemalt 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandalismikindlad. Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei tohi sattuda vett. Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab olema suletav pumplast väljas poolt. Siiber võib olla paigaldatud ka pumpla sisse, kuid peab olema maapinnalt suletav (spindliga läbi pumpla lae). Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust - kandevõime minimaalselt 5x pumba kaal). Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber. Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI316). Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all). Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist. Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE. Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema vähemalt De63 mm. Kaitsehülss peab ulatuma platvormist üle. Nõuded pumba valikule Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on lubatud reoveepumplates kasutada Grundfos või samadele parameetritele vastavaid pumpasid. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Väikese vooluhulgaga pumplates võib pumba vaba läbivooluava olla minimaalselt 65 mm. Reoveepumpadele esitatavad nõuded: • pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C; • pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis; • töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil; • asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. Pumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 13/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Pumpla tarnida koos vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega. Pumpla varustamiseks elektrisüsteemiga tuleb esitada liitumisavaldus võrguvaldajale. 3.5 KANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 5, 6 ja 7. Lahtisel meetodil ehitatava torusiku kohale 30...40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni nimega. 4 SURVEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 4.1 PROJEKTEERITUD SURVEKANALISASTIOON Käesoleva tööga on projekteeritud PE De90-160 läbimõõduga survekanalisatsiooni torustikud. 4.1.1 Projekteeritud voolurahustuskaevud Survekanalisatsiooni ühenduskohta isevoolse kanalisatsiooniga on projekteeritud voolurahustuskaev. Voolurahustuskaevu skeem vt. joonis VK-7-04. 4.2 TORUSTIKUD JA KAEVUD Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Torustike materjal Survekanalisatsiooni materjaliks PE klassiga min PN10, mis vastab standardile EN 12201-2:2011. Kinniselt rajatava survekanalisatsiooni torustike materjaliks on PE RC PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 4.3 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PAIGALDUSNÕUDED Vaata seletuskirja punktid 6, 7 ja 8. Survetorustike rajamisel võib kasutada ka kinnisel meetodil rajamist. Sellisel juhul taastatakse stardi- ja lõpukaevikud. Torustiku materjal peab olema sellisel juhul PE RC PN10. Survekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 14/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 5 DRENAAŽITORUD JA KAEVUD 5.1 OLEMASOLEV DRENAAŽ Käesoleva projekti piirkonnas esinevad üksikud drenaažitorud, mis ei toimi ühtse süsteemina. Piirkonnas on olemasolev kraavide süsteem, mille eelvooluks on Keila jõgi. 5.2 PROJEKTEERITUD DRENAAŽ Käesoleva projekti raames on ette nähtud sulgeda Viljandi mnt 6 ja Viljandi mnt 8 kinnistute piirkonnas olemasolev kraav ning asendada see drenaažitoruga. Piirkonnas maapinna veetase sügavus on 2,0 m maapinnast. Drenaažitoru läbimõõdu valikul on arvestatud, et piirkonna kraavidesse on suunatud 2615 m2 asfaldipinnalt sademevesi, mis moodustab ca 22,6 l/s. Drenaažitoru De400 läbilaskevõime 96% täitmise puhul on 165 l/s ja 50% täitmise puhul on 77,3 l/s. 5.3 NÕUDED DRENAAŽITORUDELE Liiklusaladel ja teekonstruktsioonide kõrval tuleb kasutada kihilisi PE- või PP-torusid (vastavad SFS 5675 või samaväärsete standardite nõuetele) või teisi vähemalt SN8 rõngasjäikusega torusid. Projektis ette nähtud kõik drenaažitorustikud tuleb teha augustatud poolring torust. Sõidutee alla on ette nähtud paigaldada augustamata torud – sademeveetorud. Isevoolsete sademevee kanalisatsioonitorustike materjalina tuleb kasutada PP sademevee kanalisatsiooni plasttorusid vastavalt standardile EN13476. Kõikide torude ringjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Torude vastavus standarditele peab olema sertifitseeritud. Kasutada võib ka rullis drenaaztoru, kui tagatakse tema paigaldus vastavalt nõuetele. Sellisel juhul võib kasutada standardi SFS 5211 või samaväärse nõuetele vastavaid lainelisi ümmargusi PVC torusid, mille rõngasjäikus on SN 8 või vastavaid PE-ja PP torusid. Pinnasaladel võib kasutada kasutada standardi SFS 5211 või samaväärse nõuetele vastavaid lainelisi ümmargusi PVC torusid. Kaevude ja drenaaztorustike ühendamiseks kasutatakse piludeta rõngasjäikusega SN 4 PE torusid. Puu- ja põõsaste juurte kohal kasutatakse piludeta torusid ja õige fraktsiooniga killustikku, mille kaudu juurtealuse tsooni veed juhitakse juurtetsoonist eemale.Lubatud on ka kasutada spetsiaalkattega torusid, mis tagavad, et juured ei kasva neist läbi. Kui on teada, et pinnasevesi sisaldab rauda, ei tohi kasutada toru ümber filterkangast ja tuleb kasutada suurepilulist toru. Kui drenaaztorustiku pikijäikus ei ole piisav, tuleb kaevuliidetes kasutada jäika kaitsetoru, reegliks on, et see ulatub vähemalt 0,5 m kaevust väljapoole ja toetub tihendatud pinnasele. Torustike montaazile samad nõuded, mis isevoolsete kanalisatsioonitorustike puhul. 5.4 NÕUDED DRENAAZTORUSTIKU KAEVUDELE Drenaažikaevud tuleb ette valmistada PE-st settepesaga 0,2m vastavalt standardile EVS-EN13598- OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 15/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 2:2009. Kaevu tõusu- ja teleskooptoru minimaalseks ringjäikuseks SN 2 kN/m². Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga EN124 D400, väljaspool liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Paigaldatavate kaevude luukidel peab olema sissevaalatud tekst “KANAL”. 6 ELA SA SIDEKANALISATSIOON Kasemetsa teel on olemasolev ELA SA ELA035 sidekanalisatsiooni multitoru. Projekti raames on ette nähtud tõsta olemasolev ELASA multitoru Pargi tn 14 kinnistu vastas. Juhul, kui uues asukohas on multitoru pikkus sama, mis enne ümbertõstmist, siis on võimalik ELA SA multitoru ilma katkestuseta ümberpaigaldada. Multitoru lühenemise korral on võimalik sügavusega „mängida“ ja ülejääv pinnasesse panna. ELA SA võrgu kaitsevööndis ehitustööd tuleb teostada koostöös võrguvaldajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. 7 VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD 7.1 ÜLDIST Veetorustiku ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt ehitusseaduse §4 peab Töövõtja andma tehtud ehitustöödele garantii, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingus ette nähtud kvaliteedile. Garantii kestvuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab Töövõtja omal kulul mõistliku aja jooksul. Garantii kestvus peab olema vähemalt 2 aastat arvestades ehitamise lõppemise päevast kui ei ole teisiti kokku lepitud. Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist kokkulepet. Ehitustööde korraldamisel arvestada lähteülesandes nimetatud Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt hankedokumendi tehniliste tingimuste nõudeid ja Saku valla nõudeid. Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: • EVS-EN 1610:2015 „ Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ • RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ • Torutootjate paigaldusjuhised • Tootjate paigaldusjuhised • Majandus ja taristuministri määrus 11.04.2016 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja • Saku valla kaevetööde eeskiri Töövõtja on kohustatud: • dokumenteerima ehitustööd ( ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid) • enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate teavitamine. • jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist. • jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse • ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid , mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8.detsembri määruses nr. 377 “ Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. • tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 16/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 7.1.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises postkastidesse, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Teede, tänavate ja kõnniteede sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Inseneri ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kiirabi ning kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale. Vastav info tuleb edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavetele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamiseks teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. 7.1.2 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 7.1.3 Haljastuse kaitse Ehitustööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on keelatud ja tuleb kooskõlastada Saku vallaga. Võra ulatuses käevetööd teostada käsitsi. Juhul, kui on puude mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud Töövõtja. Kui eramaal tekib vajadus teostada puude jmt. raiet, tuleb see kirjalikult kooskõlastada kinnistu omanikuga. Puude kaitsmine ehitustööde ajal: Lähimad puud (puu võra laiuse ulatuses) tuleb tööde ajaks kaitsta. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 17/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 7.1.4 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid torustikke haldab AS Saku Maja. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Lisaks tuleb arvestada aianduspiirkondades aiandusühistutele kuuluvate olemasolevate töötavate veetorustikega, mis tulevad säilitada. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 7.1.5 Geodeetiliste märkide kaitse Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid) tööpiirkonnas ja tagama nende kaitsmise ja säilitamise. Geodeetiliseltele punktidele teha peale ehitustöid kontrollmõõdistamine. 7.2 KAEVIKU MÕÕDUD Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja ohutu paigaldamise. Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada ajutised reeperid asukohtadele , kus neid tõenäoliselt ei rikuta. Torude kaeviku minimaalne laius on 1,0 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1,2 m toestatud kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude/ sõlmede kohal. Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru + 3m ( orienteeruvalt 15m). Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri. 7.3 TORUSTIKU PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610 nõuetele ja käesoleva projekti kaevikute lõigetele joonisel VK-5-01. Arvestada täiendavalt tootja nõudeid. Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda, vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt tekitavate vigastuste eest. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 18/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 7.3.1 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2005. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenfraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 200 mm. Toru aluse, tasanduskihi materjal: Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2005. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenfraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru väliläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 7.3.2 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 7.3.3 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 19/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 7.3.4 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 7.4 TORUSTIKU SOOJUSTAMINE Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinasesse paigaldamiseks. Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate või toru soojustuskoorikut, kui paigaldamissügavus on vähem kui 1,2 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate või toru soojustuskoorikut, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m. Projekteeritud survetorustik tuleb soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate või toru soojustuskoorikut, kui paigaldamissügavus on vähem kui 1,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavidega tuleb projekteeritud survetorustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate või toru soojustuskoorikut, kui sügavus kraavi põhjast kuni toru pealispinnani on väiksem kui 1,8 m. Ristumisel truupidega tuleb projekteeritud survetorustik isoleerida, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate või toru soojustuskoorikut, kui sügavus truubi põhjast kuni toru pealispinnani on väiksem kui 1,2 m. 7.5 VEETÕRJE EHITUSKAEVIKUST Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid. Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil. Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud on ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 20/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (AS Saku Maja või Saku vald) kooskõlastada. 7.6 TORUSTIKE RAJAMINE KINNISEL MEETODIL Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus käesolevas seletuskirjas toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). 7.7 EHITUSTÖÖDE KVALITEET Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavaöt tootjate paigaldusjuhendeid. Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid: • Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm • Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm • Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm • Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0% • Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm • Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta • Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm • Kanalisatsiooni kaevukaaned paigaldada betoonkivi ja asfaltpinnaga alal ühte tasapinda ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda ja järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2 esitatud nõudeid • Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla suurem kui 10mm/1m . Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti. Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus, väljaõppetunnistus jne) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada. 7.8 MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 21/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paiknevb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale. 7.9 OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTEGA ARVESTAMINE Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus. Olemasolevate hoonete // rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr. 73 nõudeid. Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole liinirajatise keskjoont. Töötamine liinirajatise kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on keelatud. Vt. joonis VK-5-02-01 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise skeem proj. torustikuga ristumisel. Vt. joonis VK-5-02-02 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise skeem proj. torustikuga paralleelsel kulgemisel. Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110. 7.9.1 Sidekaablite kaitsmine Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Sidekaablite asukoha määramiseks tuleb enne ehitustööde algust kutsuda kohale tehnovõrgu valdaja esindaja. Kaablite kaitsetsoonis tuleb kõik kaevamistööd teha käsitsi, ehitustöid võib teha ainult Telia Eesti AS tööloa alusel. Ehitustööde käigus lahti kaevatud kaablid tuleb toestada ja kaitsta vigastuste eest, sidekanalisatsiooniga ristumisel tuleb tellida pärast kaeviku kinniajamist (mitte varem kui 2 nädalat) Eltel Networks AS-lt sidekanalisatsiooni läbivuse kontroll antud lõigus. Kanali mitteläbitavuse avastamisel torud remontida vastavalt omanikult saadud juhistele. Juhul, kui ehitustööde käigus selgub, et projekteeritud torustike asukohad kattuvad maakaablite või sidekaablitorustikega tuleb tehnovõrkude ümberpaigutamine, asendamine või kaitsetorusse paigutamine lahendada kohapeal koostöös ehitusjärelevalve ja tehnovõrkude omanikega või esindajatega. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nende ülesõit on keelatud. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 22/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 8 KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED 8.1 ÜLDINE Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha. Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub tema kulul. 8.2 SURVETORUDE KATSETAMINE Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja AS Saku Maja ettekirjutistele. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel: • Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. • Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). • Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise. • Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar. • Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist lõpukaevu (voolurahustuskaevu). 8.3 ISEVOOLSETE TORUDE KATSETAMINE Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud „Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“. Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 23/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed. • Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le kasutades vett. Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga. 8.4 VEETORUSTIKE LÄBIPESU, VEEANALÜÜS JA DESINFITSEERIMINE Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 24/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 8.5 TEOSTUSMÕÕDISTAMINE Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, Hankedokumendi Tellija Tingimuste Lisa 4 nõuetele „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele“ ning Tellija eritingimustele. 8.6 ANDMETE GEOINFOSÜSTEEMI KANDMINE Töövõtja kohustus on töö raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta koostatud teostusjooniste andmetabelite info sisestamine Tellija geoinfosüsteemi. 9 KESKKONNAMEETMED JA JÄÄTMEKAVA 9.1 ÜLDINE Keskkonnakaitse alased õigusaktid on loetletud seletuskirja peatüksi 1.2.3. Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kaevetööde tegemisel juhinduda: • Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. • Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. • Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. • Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. • Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. • Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. • Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Saku Vallavalitsuse vallaaedniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. 9.2 JÄÄTMEKÄITLUS Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Saku Valla jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba. Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt AS Saku Maja nõuetest. AS Saku Maja- le kuuluvate torustike kaevude luugid ja sulgarmatuur eemaldada ja anda üle omanikule. Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise ülevaatusdokumentidele. OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 25/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee Töö nr 2007 Aadress: Kiisa alevik ja Metsanurme küla, Saku vald, Harju maakond 29.11.2019 Koostas ja kontrollis: Janno Erm Vastutav spetsialist /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Keskkonnaprojekt. Vastutav spetsialist: Janno Erm 26/26 200702_TP_VK-3-01_seletuskiri LÕIGE 1-1 LÕIGE 4-4 SÕIDUTEE ASFALTKATTE EHITUS ASFALTBETOONKATTE (1-kihiline) TAASTASMINE B>5m 0.5 B≤5m 0.5 Peenra kindlustamine 6 cm >1m Gran. kill. + BE65R Patcher tenol. < 1,3m segu nr 5 (TEKN*) 4% 2,5% 2,5% 4% 0.3 0.3 0.3 Ol. ol. pind Ol. ol. pind Ol. ol. asf. bet. kate AC 16 Surf 6 cm Killustikalus 20 cm LÕIGE 5-5 AC 16 Surf 6 cm Dreenkiht, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm Killustikalus 20 cm JALGTEEDE ASF. BET. KATTE TAASTASMINE Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp LÕIGE 7-7 Dreenkiht, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm B≤4m 0.25 SIDEKAABLI KAITSMINE Mulde pinnas, filtr ≥0,5m/ööp ≥40 cm 2% 2 1: Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp 1: 2 (vastavalt eriosa projektile) 0.3 1m Ol. ol. pind Ol. ol. pind LÕIGE 2-2 AC 8 surf 5 cm Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**) 12 cm Killustikalus 20 cm Sidekaabel kaitsetorus D100 A-klass Looduslik kruus, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm KRUUS- JA KILLUSTIKKATTE EHITUS Dreenkiht, filtr ≥1m/ööp 20 cm Mulde pinnas, filtr ≥0,5m/ööp ≥40 cm Kaeviku tagasitäide (filtr. ≥ 0,5 m/ööp); Kt=0,95 B Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp Aluspinnas 3% 2 1: 1: Toru alus - killustik või liiv 20 cm 2 LÕIGE 6-6 MUSTSEGUST KATTE TAASTASMINE Ol. ol. pind B Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**) 12 cm 3% HALJASTUSE TAASTASMINE Looduslik kruus, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**) 12 cm Mulde pinnas, filtr ≥0,5m/ööp ≥40 cm Looduslik kruus, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm Ol. ol. pind Aluspinnas Mulde pinnas, filtr ≥0,5m/ööp ≥40 cm Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp Katte 2x pindamine fr. 8/12+4/8 Katte 2x pindamine fr. 8/12, 4/8 (vastavalt eriosa projektile) Mustsegu MSE 20 10 cm Mustsegu MSE 20 10 cm Murukülv LÕIGE 3-3 Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**)12 cm Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**)12 cm Kasvumuld min. 7 cm Dreenkiht, filtr.m ≥1m/ööp 20 cm Dreenkiht, filtr.m ≥1m/ööp Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp 20 cm PINNATUD KRUUS- JA KILLUSTIKKATTE EHITUS Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp Ol. ol. alus (vastavalt eriosa projektile) B≤5m Märkused: 1) Kivimaterjali segust katte jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt "Killustikust 3% 2 1: 1: 2 katendikihtide ehitamise juhend“tabeli 1 veeru nr.7 AKÖL 15 <500. 2) Asfaldisegude jämeteäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" tabeli 1 veerule 2 (900≤AKÖL 20 <1500) sõiduteel ja parklal Ol. ol. pind ning veerule 1 (AKÖL 20 <900) jalgteedel 2,5xE pindamine fr.12/16 + 4/8+4/8 3) Pindamisel kasutada graniitkillustikku ja naftabituumenemulsiooni BE65R Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**)12 cm 2,5xE pindamine fr.12/16 + 4/8+4/8 Projekteerija Tellija Töö nimetus Joonise nimetus Kivimaterjali segu* (segu 6 TEKN**) SAKU VALLA LÕUNAOSA ÜHIS- Looduslik kruus, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm 12 cm TEEDE KAVAND OÜ AS SAKU MAJA VEEVÄRK JA KANALISATSIOON Vibu 2-22, Tallinn 10415 Juubelitammede tee 6 METSANURME JA KIISA PIIRKOND Looduslik kruus, filtr.m ≥1m/ööp H min 20 cm Mulde pinnas, filtr ≥0,5m/ööp ≥40 cm Reg 14433688 Tel 5228003 Saku 75501 Harju maakond EHITUSPROJEKT KATTE TAASTAMISE Mulde pinnas, filtr ≥0,5m/ööp Osa 2 Viljandi mnt, Kurtna tee ≥40 cm [email protected] Tel 6 729 180 TÜÜPRISTPROFIILID Ol. ol. alus piirkond MTR EEP004040; EPE001351 Reg 10344321 Lisa 1 -Teedeehituslik osa Kaevuku täide, filtr ≥0,5m/ööp Vastutav spetsialist Töö number Joonise number /allkirjastatud digitaalselt/ 2007 TIIT KORN TL 2 *) Kivimaterjali seguna kasutada lubjakivikillustikku või purustatud kruusa, olenevalt olemasoleva katte materjalist Projekteeris Staadium Mõõt Kuupäev **) TEKN - MT ministri määrus 03.08.2015 nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10 TIIT KORN /allkirjastatud digitaalselt/ TP 1:50 07.05.2020 200702_TP_TL-6-02_RistProf-Viljandimnt_07-05-2020.dgn 7.05.2020 13:40:46 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ SISUKORD SELETUSKIRI ...................................................................................................... 3 1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 3 1.1 OBJEKTI ASUKOHT....................................................................................... 3 1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................ 3 1.3 OBJEKTI SEOTUS TEEVÕRGUGA ............................................................... 3 1.4 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ... 3 1.5 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSED............................................................... 4 1.6 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED ............... 4 2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................. 5 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................. 5 2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA ............................................................................. 5 2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE .................................................................. 5 2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud................................................................... 5 2.3.2 Ehitusgeoloogilised uuringud ................................................................... 5 2.3.3 Liiklusuuringud......................................................................................... 6 3 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................... 6 3.1 ÜLDANDMED ..................................................................................................... 6 3.2 PLAANILAHENDUS.............................................................................................. 7 3.3 VERTIKAALPLANEERING ..................................................................................... 7 3.4 MULLE ............................................................................................................. 7 3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE .............................................................................. 7 3.6 KATEND............................................................................................................ 7 3.6.1 Katendi vajalik elastsusmoodul................................................................ 7 3.6.2 Katendi konstruktsioon ............................................................................ 7 3.6.3 Nõuded katendi materjalidele .................................................................. 8 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .......................................................... 8 3.8 HALJASTUS ....................................................................................................... 8 3.9 KESKKONNAKAITSE ........................................................................................... 8 4 TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................. 9 4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ........................................................... 9 4.2 VÄLJAMÄRKIMINE ............................................................................................ 10 4.3 TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................ 10 4.3.1 Ettevalmistustööd .................................................................................. 10 4.3.2 Kaevetööd ............................................................................................. 10 4.3.3 Mulde ehitus. ......................................................................................... 11 4.3.4 Dreenkihi ehitus ..................................................................................... 11 4.3.5 Katendi ehitus ........................................................................................ 11 4.3.5.1 Killustikaluse ehitus............................................................................ 11 4.3.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus ..................................................................... 12 ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 1/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ 4.3.6 Haljastustööd ......................................................................................... 12 4.3.7 Tööd tehnovõrkudega............................................................................ 12 4.3.7.1 Siderajatised ...................................................................................... 12 4.3.7.2 Elektrikaablid...................................................................................... 12 4.3.8 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktid ................................................ 13 5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA ............................................................................. 13 6 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHENDID .................................................... 13 7 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS ........................... 13 JOONISED Joonis TL 1 Asendiplaan, liikluskorraldus, vertikaalplan. M 1:500 1 leht Joonis TL 2 Pikiprofiil M 1:1000; 1:100 1 leht Joonis TL 3 Konstruktiivsed ristprofiilid M 1:50 1 leht ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 2/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA 1.1 OBJEKTI ASUKOHT Skeem 1. Objekti asukoht. 1.2 OBJEKT JA PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK Käesolev projekti osa on koostatud AS Saku Maja tellimusel. Projekt käsitleb Harju maakonnas, Saku vallas Laulu tänava rekonstrueerimist. Ehitusprojekti koostamise eesmärgiks on: Suurendada Laulu tänava liiklusohutust, rajades jalgratta- ja jalgtee (edaspidi „jalgtee“). 1.3 OBJEKTI SEOTUS TEEVÕRGUGA Laulu tänav on kohalik tee, liigilt juurdepääs, algab riigiteelt nr 11240 Tõdva-Hageri ja lõpeb lauluväljakul. 1.4 KASUTATUD ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDITE LOETELU ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 3/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________  Ehitusseadustik (RTI, 05.03.2015, 1)  ,,Tee projekteerimise normid’’ (05.08.2015 nr.106);  Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel. (Maanteeameti peadirektori 13.mai 2008.a käskkiri nr. 102).  Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisenormide muudatusettepanekud ja ministri määrused.  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 23.12.2015 nr.0314.  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215.  Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1.  Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2.  Asfaltsegud. EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3.  Elastsete teevakatendite projekteerimise juhend 2001-52;  Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MT ministri määrus 13.07.2018. nr 43);  EVS 613:2001/AI:2008 (muudatus EVS 613:2001/A1:2008) Liiklusmärgid ja nende kasutamine;  Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008; 1.5 PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSED 1. Hankedokumendid Osa III Tellija tingimused. 2. Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Osa-1 Magistraaltorustik ja vaakumkanalisatsioon. Tööprojekt. OÜ Keskkonnaprojekt ja OÜ Eesti Veeprojekt töö nr 2007. 1.6 TELLIJA JA PROJEKTEERIMISETTEVÕTTE KONTAKTANDMED 1. Tellija: AS Saku Maja Reg nr. 10344321, Juubelitammede tee 6, Saku alevik 75501 Tel +372 672 9180, e-post: [email protected] 2. Teede projekteerija: Teede Kavand OÜ Vibu 2-22, Tallinn 10415 Tiit Korn, tel +372 522 8003 e-post: [email protected] ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 4/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ 2 OLEMASOELVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Olemasolev tänav on ca 3,1…3,8 m laiuse laguneva asfaltbetoonkattega tänav. Riigiteelt mahasõiduosa pikkusega ca 9 m on laiem – 6,2 m, asfaltbetoonkatte seisukord on seal rahuldav. Esimeses pooles on paremal pool teed madal kraav. PK 1+45 on olemasolev plasttruup D350. Vasakul pool on elamukrundid, paremal pool mets. Tehnovõrkudest on vasakul pool tänavalalgustus ja elektri madalpingekaablid. Ühes kohas on ristumine sidekaabliga. 2.2 ANDMED MAA OMANDI KOHTA Projekteeritava alaga haaratud krundid:  Laulu tänav, 71814:001:0534;  Laulu tn 17, 71814:001:0536;  11240 Tõdva-Hageri tee L10, 71814:001:0545; 2.3 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.3.1 Ehitusgeodeetilised uuringud Ehitusgeodeetilised uurimistööd teostas Geodeesia24 OÜ juunis 2019.a. Töö nr 2764-19. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Katastripiirid on saadud Maa-Ametist seisuga 28.06.2019. Geoalus on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajatega. 2.3.2 Ehitusgeoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilise uuringu teostas OÜ Geotehnika IB juunis 2019.a. Töö nr 2944-3. Väljavõtted uuringu aruandest: Maapinna absoluutkõrgused muutuvad 37...47 meetri piires. Uuritud ala paikneb Viru-Harju lavamaal, oletatava aluspõhja rikke lähedal. Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere lademe lubjakivi, mis lasub üldgeoloogilistel andmetel ca 25 m sügavusel maapinnast. Pinnakatte moodustavad erineva terastikulise koostisega jääjõelised ja –järvelised liivakad pinnased ja glatsiaalne moreen. Pinnased/materjalid klassifitseeriti vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 14688-1 ja 2. Laboriteimide tulemused on esitatud lisas. Käesoleva töö käigus on eraldatud järgmised pinnasekihid: KIHT 1. Asfalt, paksusega 5 - 15 cm, asub puuraukudes PA31, 68, 70, 74 ja 76 pealmise kihina. KIHT 2. Asfaldipuru, esineb pealmise 10 – 20 cm paksuse kihina puuraukudes PA19, 29 ja 34. KIHT 3. Killustik, esineb asfaldi all ja pealmise pinnasekihina puuraukudes PA31, 46, 61, 64, 67, 68, 70, 72, 74, 76. Kihi paksus on 0,1 – 0,35 m. KIHT 4. Kruus, pruuni ja halli värvusega, konsistentsilt kesktihe kuni tihe. Pinnas esineb kogu uuritud alal. Kihi paksus jääb vahemikku 0,1 – 1,05 m. Puuraukudest võetud proovide järgi on pinnase alla 0,06 mm osakeste sisaldus 19,0 - 26,9 %. Labori järgi on pinnase nimetuseks märgitud rohke kruusaga mölline keskliiv. Pinnase filtratsioonimoodul on 0,01 m/ööp. KIHT 5. Mullasegune/täitesegune kruus, esineb enamasti pealmise pinnasekihina puuraukudes PA22, 24, 25, 37, 46, 71, 73, 78. Pinnasekihi paksus jääb vahemikku 0,1 – 0,45 m. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 5/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ KIHT 6. Muld, sisaldab kohati veeriseid. Pinnas esineb kogu alal pealmise kihina või kohati ka sügavamal teiste pinnasekihtide all. Puuraugus PA56 on pealmine mullakiht turbasegune. KIHT 7. Mullasegune liiv, esineb enamasti pealmise pinnasekihina ning kohati ka sügavamal. Pinnasekihi paksus jääb vahemikku 0,1 – 1,3 m. KIHT 8. Möllikas/savikas keskliiv, halli ja pruuni värvusega, konsistentsilt valdavalt kesktihe kuni tihe ning kohati veeküllastunud. Pinnas esineb kogu uuritud alal. Keskliiv sisaldab kohati õhukesi savi vahekihte. Puuraukudest võetud proovide järgi on pinnase alla 0,06 mm osakeste sisaldus 4,3 – 15%. Labori järgi on pinnase nimetuseks märgitud möllikas/savikas keskliiv, kihi filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,023 – 1,44 m/ööp, keskmiselt 0,5 m/ööp. Välimäärangute järgi paigutati pinnas peamiselt peenliivaks. KIHT 9. B1. Mölline peenliiv (GOST – tolmliiv), halli ja pruuni värvusega, konsistentsilt tihe. Pinnas esineb kogu uuritud alal, peamiselt sügavamates kihtides. Puuraukudest võetud proovide järgi on pinnase alla 0,06 mm osakeste sisaldus 23,5 %. KIHT 10. A1. Rohke liivaga savimöll (GOST – kerge saviliiv), halli ja pruuni värvusega, konsistentsilt pehme kuni sitke. Pinnas esineb puuraukudes PA6, 8, 9, 17, 19, 25, 28, 29, 44, 45, 53, 72, 75 peamiselt ca 2 m sügavusel maapinnast.. Puuraukudest võetud proovide järgi on pinnase alla 0,06 mm osakeste sisaldus 41,3 – 79,2%. Proovi voolavuspiir on 19,6 – 29,8%, plastsuspiir 14,8 – 22,5% ja plastsusarv 4,7 – 8,0%. KIHT 11. D1. Liivaga savi (GOST – kerge tolmne liivsavi), pruuni ja halli värvusega, konsistentsilt pehme kuni sitke. Pinnas lasub kogu uuritud alal õhukeste 5-10 cm paksuste vahekihtidena keskliivas. Paksema kihina lasub savipinnas puuraugus PA11 sügavusel 2,6 – 3,0 m, PA13 1,3 – 2,3 m, PA21 1,7 – 2,4 m, PA43 4,4 – 5,0 m, PA71 0,65 – 2,5 m, PA75 3,2 – 5,5 m, PA85 4,6 – 5,0 m ja PA93 2,7 – 3,2 m maapinnast. Puuraukudest võetud proovide järgi on pinnase alla 0,06 mm osakeste sisaldus 79,2 – 86,1 %. Proovi voolavuspiir on 29,8 – 40,9 %, plastsuspiir 22,5 – 24,5 % ja plastsusarv 7,3 – 17,5%. %. KIHT 12. A1. Savimöllmoreen (GOST – kerge saviliiv), halli värvusega, konsistentsilt pehme kuni sitke. Pinnas esineb vaid puuraugus PA1 sügavusel 2,0 – 3,0, PA4 1,9 – 3,0 ja PA13 2,3 – 3,0 m maapinnast. Pinnase jämepurru sisaldus on 10– 20%. Pinnasevesi Uuringute ajal ilmus pinnesevesi puuraukudesse 0,6...4,5 m sügavusel. Niiskuspaikkonna tüübid on määratud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi, Teine versioon“, tabel L1.T1 järgi. Uuritud ala paikneb kuivas paikkonnas (1. paikkonna tüüp). Looduslikud tingimused vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks on rahuldavad. Peamiselt esinevad geoloogilises lõikes liivad, mis on torustike aluseks sobivad pinnased. Vältida trasside rajamist pehmele savipinnasele (kiht 10 ja 11). Möllikad liivad on tundlikud hüdrodünaamilistele mõjutustele ning nende kandevõime halveneb tunduvalt loodusliku struktuuri rikkumisel, mistõttu tuleb ehituse ajal vältida vee kogunemist kaevikusse. Normatiivne (keskmine) külmumissügavus Tallinna piirkonnas on 1,2 m 2.3.3 Liiklusuuringud Liiklusuuringuid ei ole tehtud 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED Teed on projekteeritud lähtuvalt p. 1.5. nimetatud detailplaneeringust.  Projekteerimise lähtetase: hea (H); ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 6/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________  Teekate: asfalt;  Teede pikkus 349 m;  Tee katte laius 4,5 m;  Jalgtee laius, 2,0 m;  Peenra laius 0,5m; 3.2 PLAANILAHENDUS Tänav koosneb plaaniliselt 7-st sirgest ja 6-st kõverast raadiustega 10…100 m. Sõidutee katte laius 4,5 m , peenrad 0,5 m. Jalgtee on 2,0 m laiuse kattega. Jalgtee on eraldatud kraaviga, kaugus sõiduteest 3…5,5 m. Algusosa ca 15 m pikkuselt eraldatud äärekiviga. Mahasõidud on laiusega 3,5 … 4,1 m ja raadiustega 4…5 m. Ristmikul on pöörderaadiused 11,0 ja 15 m. 3.3 VERTIKAALPLANEERING Tänaval on kahepoolne põikkalle 2,5%. Peenarde põikkalle on 4%. Pikikalded on 0,2…2 %. Jalgteel on põikkalle 2% tänava poole. Äärekivi kõrgus on 10 cm. Madaldatud äärekivid ülekäigukohal on 0 cm. 3.4 MULLE Olemasolev kasvumuld eemaldada kogu paksuses. Samuti ka mittekõlblik materjal. Muldkeha moodustab täidend aluspinnasest dreenkihi alumise pinnani. Mulle ehitada pinnasest, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööpäevas. Mulde nõlvad kindlustada kasvumulla ja murukülviga. 3.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE Sademeveed juhitakse põikkalletega kõrvalolevatele aladele ja projekteeritud kraavi. PK 1+96 on projekteeritud truup D300 tee alt läbi ja edasi on kraav kuni jõeoruni. Kõnnitee ühendustele on projekteeritud truubid D200 3.6 KATEND 3.6.1 Katendi vajalik elastsusmoodul Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. 3.6.2 Katendi konstruktsioon Projekteeritud on järgmised katendid: Tänava sõidutee katend : - tihe asfaltbetoon AC 12 Surf 70/100 6 cm - lubjakivikillustik 20 cm - dreenkiht filtr. ≥1m/ööp min 30cm - mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp min 40 cm - aluspinnas Jalgtee katend: ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 7/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ - tihe asfaltbetoon AC 8 Surf 70/100 5 cm - lubjakivikillustik 20cm - dreenkiht filtr. ≥1m/ööp min 20cm - mulde pinnas, filtr. ≥0,5m/ööp - aluspinnas 3.6.3 Nõuded katendi materjalidele Killustikalus ehitada jämetäitematerjalist kiilumismeetodil või ridakillustikust vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ nõuetele. Asfaltsegude koostamisel juhinduda EVS 901-1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ esitatud nõuetest. Asfaldisegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ tabeli 1 veerule 1 AKÖL 20<900. Killustikaluste jämetäitematerjalide miinimumnõuded vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabeli 1 veerule nr.7 AKÖL < 20 500. Dreenkihis kasutatakse liiva, mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööpäevas. 3.7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Liikluskorraldusvahendid paigaldada ja teekattemärgistus teha vastavalt joonisele TL-1 ja standarditele EVS 613:2001/A1:2008 ja EVS 614:2008. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks tee valdajale. Liikluskorraldus peab vastama MT ministri määrusele ,,Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. 3.8 HALJASTUS Tee äärde jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 7 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. 3.9 KESKKONNAKAITSE Projekteeritaval objektil puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja seetõttu puudub projekteerijal vajadus teha koostööd Keskkonnaametiga. Töövõtja peab järgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks vastavalt Jäätmeseaduse § 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 8/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu". (RT I 2004,23, 155). Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb viia jäätmekäitlusettevõttesse. Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine pinnasesse. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega või tööde tellijaga. Projekteeritud tee lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 ÜLDOSA. JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostusel lähtuda Saku valla ehitusmäärusest, kaevetööde eeskirjadest ja teetööde tehnilistest kirjeldustest, Tee ehitamise kvaliteedinõuetest (MjTM 03.08.2015.a määrus nr 101), Asfaldist Katendikihtide Ehitamise Juhisest, Pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhisest 2006-41 (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkirjaga nr.264), killustikust katendikihtide ehitamise juhendist, Ehitusseadustikust. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Tehniliste Töökirjeldustega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, missugused on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Olemasolevate kommunikatsioonide kõrgused ja asukohad täpsustada valdajatega nende poolt määratud meetodil. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis kaevetööd teostada valdajaga kokkulepitud meetodil. Töövõtja on kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud -tööde teostamisel nendele kuuluval maal. Ehituse käigus säilitada olemasolevad piirimärgid. Kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb need ehitustööde lõppedes taastada. Liikluskorraldusskeem igaks konkreetseks remondiolukorraks koostada eraldi ja kooskõlastada liiklusohutuse spetsialistiga. Juhinduda MT ministri määrusest “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”. Töövõtja kohustus on paigaldada objekti algusesse ja lõppu infotahvel, kus on andmed tellija, tööde teostaja, järelevelve, tööde alguse ja lõpu kohta. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 9/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Load peab hankima töövõtja. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2 m) tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööd sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Enne töödega alustamist kutsuda kohale järelevalvespetsialist olemasolevate kaablitrasside asukohtade ja sügavuste täpsustamiseks ning trasside maha märkimiseks looduses. Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused • töövõtja vormistab uuesti kõik vajalikud kooskõlastused piirinaabritega (s.h. piiripunktide mahamärkimisega koos kinnistu omanikuga) • Kõik tehtavad tööd kinnistuste naabruses ja erakinnistutel tuleb töövõtjal täiendavalt kooskõlastada kinnistute omanikega enne ehitustööde algust. • Kõik raadamisega ja kändude juurimisega seotud tööd erakinnistutel ja nende naabruses kooskõlastada töövõtjal kinnistute omanikega enne tööde algust ja kooskõlastada raadatava materjali ladustamispaik ning tükeldamise vajadus. • töövõtja vormistab vajadusel uuesti kõik vajalikud kooskõlastused kõigi kommunikatsioonide valdajatega. • Vajadusel vormistab Töövõtja uuesti kõik vajalikud kooskõlastused omavalitsustega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama kõigist projektis leitud ebaselgusest ning võimalikest vasturääkivustest projekteerijat enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 VÄLJAMÄRKIMINE Projekteeritud tee telg, ristmikud ja piirinaabrite piirid märkida välja vastavaid litsentse omava geodeesia firma poolt digitaalse plaani alusel. 4.3 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.3.1 Ettevalmistustööd 4.3.1.1 Väljamärkimistööd Rajada ajutisi reepereid ja koordineerituid punkte, mis võimaldaks kogu ehitustööde käigus teha väljamärkimistöid ja kontrollmõõtmisi. Märkida välja piketaaz, mis peab säilima garantiiperioodi lõpuni. Projekteeritud tänavad ja piirinaabrite piirid märgitakse välja digitaalselt litsenseeritud geodeesiafirma poolt. 4.3.1.2 Puude ja metsa raadamine, tee maa-ala puhastamine Plaanil märgitud puud ja metsaalad raadata, kännud juurida või freesida. Mõiste "Teemaa-ala puhastamine" tähendab postide, mastide, kivide, rahnude ja muu sobimatu materjali (ehituspraht, olmepraht jne.)eemaldamist, tee maa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmist. 4.3.2 Kaevetööd Võimalusel tuleb kasvupinnas kohe peale selle eemaldamist kas ära kasutada või ladustada kas kuni 3-4 m kõrgustesse või siis inseneri poolt ette nähtud kõrgusega vaaludesse. Kasvupinnasel ei tohi ilma tungiva vajaduseta sõita ei enne selle pinnase eemaldamist ega ka pärast selle vaaludesse ladustamist. Ladustamisel ei tohi vaalusid üle koormata ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 10/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid, mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab töövõtja kõik kaevekohad ja kaevikud veevabad hoidma. Selleks peab töövõtja rajama inseneri poolt aktsepteeritavad ajutised äravoolud, voolusängid või muldest madalamale jäävad dreenid vee juhtimiseks selleks töövõtja poolt vee kogumiseks ehitatud veekogumiskohtadesse. Äravoolud, voolusängid, dreenid ja veekogumiskohad peavad olema ehitatud püsiehitistest eemale. Töövõtja peab vältima püsiehitise mistahes osas tekkida võivat uhtumist. Kui uhtumine siiski aset leiab, peab töövõtja selle koheselt likvideerima viisil, mis rahuldab inseneri. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu. Pinnase vedu mulletesse või muudele täitealadele võib toimuda siis, kui pinnase paigaldamiskohas töötavad piisava tootlikkusega laotamis- ja tihendamismasinad, mis suudavad tagada sellise töötulemuse, nagu näeb ette projekt. Või vastavalt inseneri juhistele. Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda nii materjalide ladustamisel, masinate kasutamisel, kui ka ajutiste ehitiste ja konstruktsioonide püstitamisel. Tagasitäidet vajavad kaevikud võivad avatuks jääda vaid võimalikult lühikeseks ajaks. Kaevikud tuleb tähistada, tõkestada, ohutuse tagamiseks kaitsta vastavalt määrusele "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". 4.3.3 Mulde ehitus. Mulde moodustab dreenkihi alune kaeviku täitepinnas kuni aluspinnaseni. Mulde ehituseks vajaminev liivpinnas tuuakse karjäärist. Pinnase filtratsioonitegur peab olema vähemalt 0,5m/ööp. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapanekukohta. Saadavat pinnast võib kasutada mulde töökihi alaosas (juurdeveetava dreenkihi all) tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Täidendi (sh. dreenkihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendaminenõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu. 4.3.4 Dreenkihi ehitus Kesk- jäme- või kruusliivast, mille filtratsioonitegur on vähemalt 1m/ööp. Dreenkiht planeeritakse proj. põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini 98%. 4.3.5 Katendi ehitus Teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis" toodud nõuetega. Eelnevalt peab olema mulle ja aluspind ning enne iga järgmise kihi ehitust eelmine kiht Omanikujärelevalve ja Tellija poolt vastu võetud. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjalide esmane katsetamine viiakse läbi enne tööde algust tellija poolt aktsepteeritud laboris. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Asfaltsegude retseptid peavad enne tööde algust olema kinnitatud tellija poolt. 4.3.5.1 Killustikaluse ehitus Ehitada alused lubjakivikillustikust ja lubjakivikillustiku segust. Kiht planeeritakse projektse kaldeni ja tihendatakse. INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 170Mpa sõiduteel ja 140 MPa jalgteel. ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 11/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ 4.3.5.2 Asfaltbetoonkette ehitus Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Vana ja uue katte vuugid ei tohi langeda kokku, vuugid kruntida, eelnevalt puhastades tolmust jne. Enne kattekihi AC Surf segust paigaldamist krunditakse alumine kiht bituumenemulsiooniga BE50R kulunormiga 0,2 kg/m2. 4.3.6 Haljastustööd Korrastatakse lõplikult tee maa-alad (planeeritakse, haljastatakse, jne). Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. Kasvumullana kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning Kõnniteest väljapoole jäävad haljasribad tuleb haljastada piirini, kus ehitustööde käigus on haljastust kahjustatud. Enne kasvumulla paigaldamist tuleb aluspinnas profileerida tasaseks, vajadusel lisada või eemaldada täitepinnast. tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja kive sisaldavat mulda. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir ühtlustada ja teha niidetavaks. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 7 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. 4.3.7 Tööd tehnovõrkudega 4.3.7.1 Siderajatised Tegevuse korraldamisel liinirajatiste kaitsevööndis juhinduda Elektroonilise Side seaduse ja Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord nõuetest. Liinirajatise kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Kõik tööd tuleb teha kaabli valdaja juuresolekul ja heakskiidul. Siderajatiste asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Kui siderajatis paikneb normikohasest kõrgemal, tuleb katendi eemaldamisel liinirajatiste kohal lõpetada kaevetööd vähemalt 30 cm enne liinirajatist. Töötamisel liinirajatiste kohal kasutada masinaid ja tehnoloogiaid, mis ei kahjustaks neid. Lahtikaevatud liinirajatise ehitusaegse säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline kaitsmine ja toestamine, tugikonstruktsioonide ehitamine lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks jne. Peale tööde lõpetamist liinirajatiste kaitsevööndis teha kaeviku tagasitäide, pinnase ja kattekihtide tihendustööd, kontrollmõõtmised jms kaasnevad tööd vastavalt nõuetele. Tihendamisel kaitsetsoonis ei tohi kasutada vibromehhanisme. 4.3.7.2 Elektrikaablid Elektrikaablite läheduses töötades pidada kinni elektrivõrgu standardiga ja kooskõlastuste tingimustega nõutud vahekaugustest. Kaablite asukoht ja sügavus teha kaevekohtades täpselt kindlaks. Maha märkida maakaabli trass, tähistada eeldatavad kaevetööde asukohad, paigaldada hoiatavad märgid, korraldada liiklemine kaevetööde ajal. Ehitustöödel jälgida, et olemasolevate kaablitoru sügavus maapinnast jääks min. 0,7m ja ristumisel sõiduteel 1,0m. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad ol. elektrikaableid, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta nõuetekohaselt. Kaablitoru alla kaevikusse paigaldada ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 12/13 Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme ja Kiisa piirkond. Töö nr 2007 OSA-2. Viljandi mnt ja Kurtna tee. Lisa 1-Teedeehituslik osa Tööprojekt Aadress: Metsanurme küla ja Kiisa alevik, Saku vald, Harju maakond 200702_PP_TL-3-01 ___________________________________________________________________________________________ kivises pinnases kuni 10 cm liiva. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kõikide kaablikaitsetorude otsad tihendatakse makrofleksi abil. Peale maakaablite paigaldamist tuleb teha maakaabelliini teostusjoonised. Nõuetekohase sügavusega elektrikaablite kohal lõpetada süvendi põhi vähemalt 20 cm kõrgemal kaablitest. Plaatidega kaitstud kaablite kohal võib süvendit kaevata kuni plaatideni. Tööde ajal ei tohi ehitusmasinatega nende kohal liikuda. 4.3.8 Geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktid Geodeetilise mõõdistamisvõrgu punkte projekteeritaval alal ei ole. 5 JÄÄTMEKÄITLUSKAVA Projekteerimisega ette nähtud tööde käigus tekib ehitusjäätmeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr. 102 kehtestatud jäätmekategooriate nimistule kuuluvad kategooriasse kood17 - ehitus- ja lammutuspraht. Tekkivaid jäätmeid ei ladustata ehitusplatsil, kõik tekkinud jäätmed tuleb koheselt vedada käitlusettevõttesse. Ehitusjäätmeid tohib anda käitlemiseks, sh. ka vedamiseks, vaid isikule, kellel on jäätmeluba. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmeõiend. 6 KASUTAMIS- JA HOOLDUSJUHENDID Sõidutee on ette nähtud sõidukite liikluseks, mille teljekoormus ei ületa 100 kN. Teel ei tohi liikuda terasroomikutega masinad. Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid ja teisi rajatisi või, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Nimetatud sõidukid võivad tänavat ületada, kui kasutatakse abivahendeid, mis hoiavad ära tänava rikkumise. Sõiduvahendite mõõtmed ei tohi üldjuhul ületada teede- ja sideministri määrusega kinnitatud "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjas" kehtestatud maksimaalseid väärtusi. Suurekaaluliste ja -mõõduliste veoste puhul tuleb taotleda vastav luba. Naastrehvide kasutamine on reguleeritud samuti eelpoolnimetatud eeskirjaga. Sõidukite koormad peavad olema nii kinnitatud ja kaetud, et nad ei ohustaks kaasliiklejaid, keskkonda ja teed. Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1). 7 JUHISED EHITUSJÄRELEVALVE KORRALDAMISEKS Ehitusjärelevalvet võib teostada vastavat litsentsi omav juriidiline- või füüsiline isik. Omanikujärelevalve teostada vastavalt määrusele „Omanikujärelevalve tegemise kord“ (Majandus- ja taristuministri käskkiri 02.07.2015 nr. 80) Koostas: /digiallkiri/ Tiit Korn ____________________________________________________________________________________________________ Tartu 8.06.2020 13/13 OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 20.05.2020 [email protected] Ringtee 12 Meie 06.07.2020 nr 15-2/20/16580-3 51013, Tartu Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja kanalisatsioon. Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkond. Osa-2 Viljandi mnt, Kurtna tee piirkond. Esitasite 20.05.2020 kirjaga Maanteeametile kooskõlatamiseks OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 2007 „Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkond. Osa-2 Viljandi mnt, Kurtna tee piirkond“. Tutvunud kooskõlastamiseks esitatud lahendusega, märgime järgmist. Projekti lahenduse kohaselt kavandatakse riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri maaüksusele km 4,73-4,89, 5,03-5,08 vee- ja kanalisatsioonitorustikud, km 5,15-5,21 vee-, kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustikud, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, km 5,65-5,68 vee-, kanalisatsiooni- ja drenaažitorustikud. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud ristuvad riigiteega nr 11240 kinnisel meetodil km 4,987, 5,081, 5,19, 5,21, 5,30, 5,68 ning veetorustik km 5,68-5,70. Riigiteega nr 11243 Kiisa jaama tee ristuvad kinnisel meetodil km 0,08 vee-, kanalisatsiooni- ja survekanalisatsiooni torustikud. Riigiteega nr 11152 Kirdalu-Kiisa ristuvad kinnisel meetodil km 4,53 ja 4,87 veetorustik, km 4,46, 4,70 ja 4,80 vee- ja kanalisatsioonitorustik. Lisaks on riigitee nr 11152 Kirdalu-Kiisa maaüksusele km 4,42-4,46 ja 4,70-4,75 kavandatud vee- ja kanalisatsioonitorustike paiknemine. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame OÜ Keskkonnaprojekt töö nr 2007 „Saku valla lõunaosa ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkond. Osa-2 Viljandi mnt, Kurtna tee piirkond“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11240 teelõik km 0,00-6,085 rajati 2014-2015 aastatel müratõkkeid, teelõik km 3,80-5,70 oli pindamistööde objekt 2015. aastal, teelõik km 3,992-9,500 oli taastusremondi objekt 2018. aastal, teelõik km 4,71-4,76 oli liiklusohtliku koha likvideerimise objekt 2017.-2019. aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast vastavalt 2015, 2018. ja 2019. aastatel ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Riigitee nr 11243 teelõik km 0,000-0,186 oli taastamistööde objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast vastavalt 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 3. Riigitee nr 11152 teelõik km 0,00-5,01 oli rekonstrueerimistööde objekt 2017.-2018. aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast vastavalt 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 4. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja - rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – riigimaa kasutusõiguse taotlemine – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 6. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 6.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 6.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 7. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 8. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 9. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 10. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 11. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 12. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 13. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaanid Seletuskiri Ristumised Pikiprofiilid Katate taastamise Isikliku kasutusõiguse ala plaanid Ave Talli 56652509 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →