Kiri

Marek Toom [email protected] Teie 29.06.2020 Meie 06.07.2020 nr 1-19/20/30264-2 Päri - Raudna kergliiklustee rajamisest. Olete pöördunud Maanteeameti poole küsimusega seoses 2012 aastal oma kinnistust Teeristi (kat. 62903:001:0137) kergliiklustee tarbeks maa võõrandamisega. Oma kirjas soovite teada, kas sellele võõrandatud maaüksusele rajatakse kergliiklustee. Tänane olukord Teie arvates ei võimalda kasutada ja käsutada Teie maad ja seal asuvat parklat. Alljärgnevalt selgitame kergliiklusteede ehitamise põhimõtteid. Teehoiu rahastamise aluseks on teehoiukava, mis koostatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt vähemalt seitsmeks aastaks. Teehoiukava kinnitatakse valitsuse poolt ning tehtud otsuste muutmise üle otsustavad samuti nemad. Teehoiukavas on lahti kirjutatud, milliste tegevuste jaoks Maanteeametile eraldatud vahendeid kasutada tohib. Üldisemalt jagunevad need kolme valdkonna vahel: teedevõrgu säilitamine, arendamine ja nende tegevuste administreerimine. Säilitamise eesmärk on tagada, et olemasolevad teed kestaksid, arendamisega tehakse teid paremaks ning administreerimisega täidetakse Maanteeameti funktsioone nagu tee-ehituse korrastamine või teenindusbüroode pidamine. Säilitamisel ning arendamisel on detailselt paika pandud, kuidas vahendeid kasutada: kui suures ulatuses tuleb vahendeid kasutada kruusateede katte remondiks, sildade taastusremondiks jne. Uute kergliiklusteede ehitamiseks on võimalik kasutada vaid teedevõrgu arendamiseks ette nähtud vahendeid kahelt realt: teede ehitusest või liiklusohtlike kohtade kõrvaldamisest. Teede ehituseks ette nähtud vahendeid saab kergliiklusteede ehitamiseks kasutada ainult juhul kui kergliiklustee ehitatakse konkreetse objekti osana ning selle ehitamine on objektiivselt põhjendatud. Efektiivsemaks rahaliste vahendite kasutamiseks ja parema projektlahenduse väljatöötamiseks prognoositakse nii tulevast liiklussagedust ja transpordivoo koosseisu kui ka jalakäijate ja jalgratturite liikumise põhisuundasid. Liiklusohtlike kohtade ohutustamiseks ette nähtud vahendeid saab kasutada siis kui tegemist on liiklusohtliku kohaga ning kergliiklustee ehitamine on vajalik selle liiklusohu kõrvaldamiseks. Liiklusohtlikuks loetakse kohti, kus toimub teiste sarnaste kohtadega võrreldes ebaproportsionaalselt palju liiklusõnnetusi. Nende kohtade tuvastamiseks on teedevõrk jagatud liikluskeskkonna seisukohalt ühtlaste omadustega teelõikudeks, mis seatakse iga aasta eraldi pingeritta. Pingerea Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) aluseks on eelkõige lõiku iseloomustavad parameetrid nagu lõigul toimunud liiklusõnnetused ning teistel sarnastel lõikudel toimunud liiklusõnnetuste jaotus, mida statistiliste 2 (3) mudelitega analüüsitakse. Pingerivi koostamisel arvestatakse ka maakondlike liikluskomisjonide ning Maanteeameti ekspertide hinnanguid. Iga aasta ohutustatakse nii palju objekte kui teehoiukavas eraldatud vahenditest võimalik on. Eesmärk on olemasolevate vahenditega ohutust võimalikult palju suurendada. Mida odavam on koha ohutumaks muutmine ning mida suurem on liiklusõnnetuste vähenemise potentsiaal pärast ohutustamist, seda kõrgemale see pingereas tõuseb. Asulavälistel teedel juhtub jalakäijatega arvuliselt küll vähe liiklusõnnetusi, kuid juhtunud liiklusõnnetuse puhul on tagajärjed väga rasked. Samas ei saa asulavälistel teedel rääkida süsteemsest liiklusõnnetuste koondumisest üksikutesse piirkondadesse, vaid need hajuvad üle kogu teedevõrgu. Mõistlik on aga keskenduda taristu suurematele ümberkorraldustele kohtades, kus liiklusõnnetused koonduvad märksa väiksemale alale ning neid toimunud õnnetusi on oluliselt rohkem. Asulaväliste teede ohutuse muutmisel on mõistlik keskenduda eelkõige liiklejate käitumisele: et jalakäijad oleksid pimedal ajal nähtavad ning kõnniksid õigel pool teed. Sõidukite juhid peavad kinni pidama kiiruspiirangutest, vältima kõrvalisi tegevusi ja veenduma, et sõidukil oleksid korras ja oleksid sisse lülitatud valgusseadmed ning puhas esiklaas. Maanteeamet ehitab kergliiklusteid teehoiukavas määratud objektide juurde või kui mõni teelõik paistab Eesti teedevõrgu taustal ohtlikuna silma ja kergliiklustee rajamine on selleks kõige efektiivsem viis. Oluline aspekt kergliiklusteede rajamisel on see, et oleks olemas tõmbekeskused, erinevad asumid (koolid, töökohad - elamupiirkonnad) millede vahel toimub aktiivne jalakäijate ja jalgratturite liiklus. Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee läbib hajaasustuspiirkonda, kus asuvad üksikud majade grupid ning suuremad tõmbekeskused puuduvad. Kergliiklustee ehitamise planeerimisel lähtub Maanteeamet Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrusega nr 106 kinnitatud dokumendist „Tee projekteerimise normid“. Punkti 7.4.1. on toodud üldnõuded jalgteede rajamisele. Sama punkti lõige kolm ütleb, et sõiduteest eraldi asetsev jalgtee tuleb vajadusel ette näha lähtudes liiklusohutuse analüüsist. Sealhulgas sõltumata liiklusohutuse analüüsist tuleb eraldiasetsev jalgtee ehitada lähtudes tabelis 7.3 sätestatud autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse lubatud piirkiirusest. Eeldatav kergliiklustee kasutajate arv saadakse vastava metoodika järgi koostatud perspektiivse kergliiklustee kasutajate prognoosi tulemustest. Teie poolt nimetatud kergliiklusteed kavandati Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti programmi 2007-2013 projekti “Go cycling through Vidzeme and Southern Estonia” raames. Projekti Tellijaks oli Viljandi Omavalitsuste Liit ning projekteerijaks aktsiaselts EA Reng. Koostatud projektlahenduse kohaselt võõrandati ka projekteeritud kergliiklustee rajamiseks äralõiked kinnistutest. Paraku ei mahtunud riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 79,9-81,3 tookord Euroopa Regionaalarengu Fondi Eesti-Läti programmi 2007-2013 koostööprojekti rahastamisse. Planeeritud kergliiklustee esimese etapi Viljandist Päri teeni rajas Maanteeamet liiklusohtlike kohtade likvideerimise programmi vahenditest. Maanteeametil ei ole plaanis liiklusohtlike kohtade likvideerimise programmi raames ülaltoodud kergliiklusteed lähiaastail rajada. Võimaliku lahendusena võib kergliiklustee rajada kohalik omavalitus, tagades liiklusohutusnõuete järgimise ja seega soovitame teha ettepanek kergliiklustee rajamiseks kohalikule omavalitsusele. Küll aga ei takista kergliiklustee tarbeks võõrandatud maale kergliiklustee veel mitte rajamine Teie kinnistu arendamist ja korrastamist. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Eisenschmidt lääne strateegilise planeerimise juht 3 (3)