Kiri

Maanteeamet Seosviit (Meie: 10.06.2020 nr 15-2/20/24464-2) TAOTLUS TEEMAALE TEHNOVÕRGU JA -RAJATISE EHITAMISEKS JA TALUMISEKS VAJALIKU ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU SÕLMIMISEKS TAOTLEJA Nimi: Elering AS ANDMED: Registrikood:11022625 Lepingu allkirjastaja nimi: Pärja Bärg Vajadusel koopia lepingu allkirjastaja volikirjast, kui allkirjastamine toimub volituse alusel. (PDF-fail) Lepingu allkirjastaja e-posti aadress, telefoni number: [email protected], 715 1313 TAOTLUSE Nimi: Pärja Bärg MENETLEMISEL Tema e-posti aadress, telefoni number: [email protected], TAOTLEJA 715 1313 KONTAKTISIK Vajadusel esindusvolitus (PDF-fail) TEHNORAJATISE Tehnovõrgu või –rajatise arendamine PAIGALDAMISE EESMÄRK MAANTEEAMETIS Projekti nimetus ja number: Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini KOOSKÕLASTATUD rekonstrueerimine, Voldi 110 kV õhuliini ühendus, 10013K9 PROJEKTI Projekti koostaja: Leonhad Weiss, Heigo Luik ANDMED: Projekti Maanteeameti kooskõlastuse vastuskirja seosviit: 10.06.2020 nr 15-2/20/24464-2 1. KOORMATAVA Number ja nimetus: 39 Tartu–Jõgeva–Aravete RIIGITEE ANDMED: 1. Tunnus: 79401:005:0039 KATASTRIÜKSUSE Lähiaadress: 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ANDMED: Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV62814 Kinnistusraamatu registriosa nr: 2996350 Mida soovitakse katastriüksusele ehitada:110kV elektriõhuliin 2. Tunnus: 79401:005:0159 KATASTRIÜKSUSE ANDMED: Lähiaadress: 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee Riigi kinnisvararegistri objekti kood: KV11831 Kinnistusraamatu registriosa nr: 3846304  Mida soovitakse katastriüksusele ehitada:110kV elektriõhuliin Allkiri / Kuupäev Allkirjastatud digitaaliselt / 06.07.2020  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Tartu maakond, Tartu vald, Erala küla, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee, 79401:005:0039 Reg. osa 2996350 ld Põ K C S PV 39 e tee 00 d2 K t 005 Arave S Uigo :00 K 79401:001:0360 D - 794 õgeva 01: K S tu-J Tar K S D 39 K S A Kr K D S S e L7 ld K Põ av D 0 01 ker gt e Kra 61 S : 03 K e 794 -Lähte e te km 7,38 01: 0 05 Ar av et S K aa D 59 ram : 01 - S K 794 õg eva Ma 01: t u- J S K D Ta r Eralapõllu D 79401:005:0158 K 39 S K D ld S Põ D K S C PV M 1:500 00 K d2 D Kasutusõiguse ala: 232m² Tingmärgid Tehnovõrgu pikkus: 22m Katastriüksuse piir 110 kV õhuliini kasutusõiguse ala on Projekteeritud 110kV mastid 1m äärmisest juhtmest Projekteeritud 110kV õhuliini telgjoon 110kV äärmised juhtmed Kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Tartu maakond, Tartu vald, Erala küla, 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee, 79401:005:0159 C PV Reg. osa 3846304 00 d2 K S K D Uigo 39 e tee 79401:001:0360 K S t 005 Arave :00 K S D - 79A4 õgeva 01: K S tu-J Kr Tar K D 39 S D S e L7 ld K Põ av D 0 01 ker gt e Kra 61 S : 03 D K 794 -Lähte km 7,38 01: S K aa D 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee ram 79401:005:0159 D S K Ma K S D D K S K Eralapõllu D ld S 79401:005:0158 Põ D S D D D S M 1:500 Kasutusõiguse ala: 27m² Tingmärgid Tehnovõrgu pikkus: 2,5m Katastriüksuse piir 110 kV õhuliini kasutusõiguse ala on Projekteeritud 110kV mastid 1m äärmisest juhtmest Projekteeritud 110kV õhuliini telgjoon 110kV äärmised juhtmed Kasutusõiguse ala  TELLIJA: Elering AS PÕHI PROJEKT Tel +372 715 1222 Kadaka tee 42 12915, Tallin n Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Voldi 110 kV õhuliini ühendus Projektijuht: Heigo Luik Nr 10013 K9 TALLINN DATE \@ "MMMM yyyy" aprill 2020 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutse tunnistus nr . 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 050 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690 SISUKORD TOC \o "1-5" \h \z SELETUSKIRI PAGEREF _Toc39820038 \h 4 1. Üldandmed PAGEREF _Toc39820039 \h 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus PAGEREF _Toc39820040 \h 4 1.2. Voldi 110kV haruliini projektiosa üldkirjeldus PAGEREF _Toc39820041 \h 5 1.3. Ehitusloa taotlemine PAGEREF _Toc39820042 \h 6 2. Alusdokumendid PAGEREF _Toc39820043 \h 6 2.1. Projekteerimise lähteandmed PAGEREF _Toc39820044 \h 6 2.2. Ehitusuuringud PAGEREF _Toc39820045 \h 6 2.3. Normdokumendid PAGEREF _Toc39820046 \h 6 2.4. Keskkonnatingimused PAGEREF _Toc39820047 \h 9 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed PAGEREF _Toc39820048 \h 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused PAGEREF _Toc39820049 \h 9 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus PAGEREF _Toc39820050 \h 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc39820051 \h 10 3.3. Maanteeameti nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc39820052 \h 10 3.4. Põllumajandusameti nõuded ja kitsendused PAGEREF _Toc39820053 \h 10 4. Tehniline lahendus PAGEREF _Toc39820054 \h 11 4.1. Ristumised PAGEREF _Toc39820055 \h 11 4.2. Mastitüüpide kirjeldus PAGEREF _Toc39820056 \h 12 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus PAGEREF _Toc39820057 \h 13 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus PAGEREF _Toc39820058 \h 14 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus PAGEREF _Toc39820059 \h 14 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud PAGEREF _Toc39820060 \h 15 5. Demontaaži tööd PAGEREF _Toc39820061 \h 15 6. Raadamine PAGEREF _Toc39820062 \h 16 7. Mastide tähistamine PAGEREF _Toc39820063 \h 16 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale PAGEREF _Toc39820064 \h 16 SELETUSKIRI Üldandmed L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrue erib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 ( ol masti number) kuni Tartu alajaam , pikkusega 133 km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik o lemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega , lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaab l iga piksekaitsetross . Asendatavad mastid paigaldatakse o lemasol evate mastide asemele . L iin rekon s trueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis . Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised , mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks , lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotlet ud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse . Projekti köidete jaotus: Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad: L118 (Ahtme – Sirgala ) L136 (Ahtme – Illuka) L104A (Illuka – Al utaguse) L104B (Alutaguse – Mustvee) L158 (Mustvee - Saare) L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks . Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena. Projekt 10013K 2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Projekt 10013K9 Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus ( käesolev projekt ) Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti k öidetes : P rojekti 10013K1 mahus m asti nr 119 ( ol masti number) juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti-Püssi. Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358 , et tagada tänapäevased nõuded. Voldi 110kV haruliini projektiosa üldkirjeldus Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide L 157 ( Tartu- Saare) ühenduse olemasoleva Voldi 110kV alajaama haruliiniga . Projekti mahus rajatakse uus ühe ahelaline 110 kV õhuliin L300 mastist 393 Y -st ( ol number 423) olemasoleva Voldi haruliini masti 70Y. Projekteeritud uue liini pikkus on 720m, mille mahus paigaldatakse 5 uut masti. Projektis käsitletud maht on toodud plaanil (punase joonega) E hitusloa taotlemine Uute , rekonstrueeritava L300 trassikoridorist välja jäävate, 330 kV ja 110 kV liinirajatiste ( sisseviikude ja haruühenduste ) ehitamiseks on kohalikult omavalitsustelt taotletud projekteerimistingimused ning käesoleva projekti alusel taotletakse ehitusluba . Voldi 110kV haru liin paikneb Tartu Vallavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad projekteerimistingimused: Pro jekteerimistingimused nr 1911802/07520, Tartu Vallavalitsus, korraldus nr. 986 21 . 11 .2019 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-01 ) . Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist . Alusdokumendid Projekteerimise l ähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud : Elering AS hankedokumendid Keskkonnaameti Lõuna regiooni seisukoht 06 . 11 .2019 nr 7 - 9 /19/ 18046 -2 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-02 ) . Maanteeameti tehnilised tingimused 05 .1 1 .2019 nr 15-2/19/43921-2 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-03 ) . Põllumajandusamet tehnilised tingimused 06 .1 1 .2019 nr 14.2-1/ 25755 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-04 ) . Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 20 20 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud e hitusgeoloogil ine uuringu aruanne töö nr 1 9-090 (9) „ L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine Lõik 9: Voldi harust kuni Tartu alajaamani koos Voldi haruliini ja Tartu alajaama ühendusliinidega“ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokoll id. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: EVS 932:2017 „E hitusprojekt“ MKM määrus nr. 9 7 17.0 7 .201 5 .a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: Ehitusseadustik Seadme ohutuse seadus EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c . EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit “ Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV ) võrgustandard“ Jäätmeseadus Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts , screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings . EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers , masts and chimneys – Towers and masts . EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules . EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting . EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases . EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:201 8 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV . Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c . EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions , principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide ; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c . systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs , socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c . systems – Definitions , test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c . systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators . EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man- machine interface , marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations ´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables , IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric . IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions , test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors . EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers . EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c . – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 1: Description of phenomena . IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits . IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment . Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõude test projekteerimisele ja ehitusele . Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad , tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Väli temperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast : kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda . Lumi, jäätumine ja madal väli temperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 kV õhuliini arvutusteks kasutat avad täiendavate lähteandme te koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K9_PP_ AA -3-02_v01_Tehnilised-lahteandmed . Trassi kirjeldus ja kitsendused 110 kV õhuliini trassi kirjeldus Liin saab alguse Eralapõllu katastriüksuselt, kuhu paigalda takse käe soleva projekti mahus täiendav mast L300 393 Y masti vahetusse lähedusse. Eelduslikult on selleks hetkeks uue liini ühendamiseks eelnevalt projekti 10013K1 raames rekonstrueeritud olemasolev 330kV L300 liin. Edasine liin i trass ristub riigiteega nr 39 Tartu – Jõgeva – Aravete, ligikaudse asukohaga km 7,34-7,35. Uigo katastriüksusel toimub uue liini ühenda mine olemaso l evas Tartu- Saare L157 mastis 70Y, mis on ühtlasi ka hetkel Voldi 110kV haruliini mast. Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliini väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev Tartu- Saare 110kV liin. Antud Tartu- Saare 110kV liini demontaaž ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Projekteeritud uue liini pikkus on 720m, mille mahus paigaldatakse 5 uut masti. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 5 0 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 5 0 m väldib puude langemise liinidele. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused antud liinilõigule puuduvad . Maanteeameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja ehitustehnikaga manööverdamine maanteel sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigiteede kaitsevööndist. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Põllumajandusameti nõuded ja kitsendused Uigo katastriüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitiste Hundi (koodid 2104090020010/002 ja 2104090020060/002) ning Eralapõllu katastriüksus maaparandussüsteemi ehitise Kungla (kood 2104090020060/001) maaalal . Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb suures osas maaparandusehitiste maa - alal, annab Põllumajandusamet välja järgnevad tingimused: Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu oman ikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamis t ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks ka evamistööde piirkonnas ( MaaParS § 52 lg 2). Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentats ioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandu sametile ja maaparandussüsteemi omanikele ( MaaParS § 52 lg 3). Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). ( MaaParS § 52 lg 2). Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada ( MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maapara ndusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. Lisaks drenaažkuivendusega maaparandussüsteemile on projekteeritaval alal ristumisi erinevate kraavisüsteemidega. Tehniline lahendus 110kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Tartu- Saare L157 ehitusaasta 1984, juhe AS-150/24, tross OPGW. Voldi haru L157A ehitusaasta 1984, juhe AS-120/19, tross TK-50. Lisanduva V oldi haruliin i pikendus ühend ada olemasoleva liiniga Tartu- Saare L157 ja Voldi L157A haru mastis 70Y (mast asendada uue üheahelaliase mastiga). Projekteeritud uue liini pikkus on 720m, mille mahus paigaldatakse 5 uut masti. OPGW Olemasoleval Voldi harul L157A hetkel OPGW puudub. Projekti mahus paigaldada uue ühenduse ulatuses liinile 48 kiuline OPGW, kuid mis jääb hetkel kasutusest välja. Tuleviku ühendusteks näha masti 423Y 4-ne harukarp Voldi AJ ühenduseks ja piisav trossi varu trumlitele harukarbide ühenduseks . Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõu etekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elekt riõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV “ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuete ga ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral: Maantee, raudtee või veetee 8,5m Tänav, muu tee (v.a maa n tee osa) 7,0m Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m Maapinnani avatud maastikul 6,0m Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10013 K9 _ PP _EL-5-02_v01-Teedega ristumiste tehnoloogia. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised: Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m. Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegaba r iit. Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi. Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi. Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva. Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamise ks teele või teemaale tuleb taotle da liiklusväliste tööde luba. M astitüüpide kirjeldus Voldi 110kV haruliini projektis kasutatakse järgnevaid mastitüüpe: 1SIS-C-1 8 , 8 – Vabalt seisev I-tüüpi raudbetoontüvega üheahelaline kandemast (110kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 0°. 1TAS-L-15,5 – V abalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60° , sobib ka kasutamiseks lõpumastina . 1THS-L-10,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) kasutamiseks lõpumastina. Joonistel 10013K9_PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil . Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „ hot stick “ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga . Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga . Lisaks sellele on võetud arvesse ka Maanteeameti nõuet, et masti ükski osa ei tohi ulatuda teemaale. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02 . Vundamendi arvutus Õ huliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K9_PP_ AA -4-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vaj umid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgi da , et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteeri da minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkon dades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS-EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonko nstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper &amp; Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper &amp; Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. V abal tseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon-ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvä rke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsusta da killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemi de koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast . Pinnase eritakistuse väärtused jäävad ü ldjuhul antud lõigus vahemikku 5 0- 500 Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b - ja vaivundamente . Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õ huliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K9_PP_ AA -3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Kuna antud liin kulgeb peaaegu kogu ulatuses kas metsas või põllumaal on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine ebatõenäoline ja mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti kus mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näh a ei ole. M aandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht - või vertikaalmaanduselektroodid. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A , üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C , millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine . Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K9_PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 11 0 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuli ne Single-mode OPGW tüüpi opt ilise kaabliga piksekaitsetross . OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud peab vasta ma kehtivale standardile TU-T G.652.D LL . OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vast ama normile , kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV . Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/ kV kohta. Kandekettides tuleb kasutada 7 0 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Demontaa ži tööd Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Antud projekti mahus juhtmete demonteerimist pole ette nähtud. Mastid Demonteerimisele kuulub antud projekti mahus ainult olemasolev Tartu- Saare Voldi haruliini mast 70Y , mis asendatakse samas kohas uue mastiga. Demont eerimisel kasutada järgmist teh noloogiat: Metallsõrestik mastid tuleb maha võtta kraana abil. Kui mast on tropitud kraana külge siis järgnevalt tuleb masti jalad lõigata lahti vundamentide küljest ja mast lasta maapinnale. Masti konstruktsioonid tuleb kohapeal tükeldada ja metall transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonmastid demonteerida kraana abil kogu pikkuses. Kui mast on tropitud kraana külge tuleb betoonitüvi kaevata vähemalt ühest küljest välja, riiglite olemasolul lõigata viimased enne tõstmist masti tüvest lahti. Mast lasta kas maapinnale või otse veosele. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Metallsõrestik mastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada Riigikogu 28. Jaanuari 2004 seadusest „Jäätmeseadus” nõuete kohaselt . Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlej ana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te) sse konteineri(te) sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Raadamine Tööde mahus on koostatud uuele liinilõigule, kohtades kus liinitrass asub metsas METSAEKSPERT OÜ poolt raadamistööde mahud kinnistute kaupa, mis hõlmab vajalik u takseeriseloomustust , hindamist tulumeetondil ja kasvava metsa prognoositavat sortiment t atisooni ja müügitulu eeldatavas puistu lageraiet lubavas vanuses. Enne ehitustegevuse algust tuleb teavitada maaomanike neid puututavast trassilaiendustöödele läbiviimisest. Lisaks tuleb teostada eelnev metsa märgistus, võsa- ja trassilaiendustööd ettenähtud mahtudele vastavalt. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega , millel on liini ja mastinumber. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. Nõuded töövõtule ja töövõtjale T ööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõ ik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töö võtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. T ööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit . Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud j uhistele objekti vastuvõtmisel täiendava te dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üle antavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. 1THS-L-19,5 110kV portaalmast 1400 1THS-L-15,5 5000 5000 110kV portaalmast 1400 5000 5000 1THS-L-10,5 110kV portaalmast 1400 19500 5000 5000 15500 10500 4800 6300 7500 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: - Kõrgused: - 10013K9_PP_EL-7-01-03-1_v01_Mast-1THS-L-x-üldjoonis.dwg Geodeetiline alusplaan: - Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI Muud joonised - Mastid PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER R. Kivistik Masti 1THS-L-x üldjoonis 1:100 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 10013K9 EL-7-01-03-1 1(1) PÕHIPROJEKT Faili nimi: 10013K9_PP_EL-7-01-03-1_v01_Mast-1THS-L-x-üldjoonis.dwg  1TAS-L-24,5 1TAS-L-19,5 1TAS-L-15,5 1TAS-L-10,5 110kV nurga-ankrumast 110kV nurga-ankrumast 110kV nurga-ankrumast 110kV nurga-ankrumast 6200 6200 6200 6200 3500 3500 3500 3500 4000 4000 4000 4000 20700 5000 5000 5000 5000 5000 5000 5000 5000 25700 29700 15500 10500 34700 19500 24500 4800 6300 7500 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: - Kõrgused: - 10013K9_PP_EL-7-01-02-1_v01_Mast-1TAS-L-x-üldjoonis.dwg Geodeetiline alusplaan: - Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI Muud joonised - Mastid PROJEKTEERIJA R. Kivistik 9000 OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER R. Kivistik Masti 1TAS-L-x üldjoonis 1:100 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 10013K9 EL-7-01-02-1 1(1) PÕHIPROJEKT Faili nimi: 10013K9_PP_EL-7-01-02-1_v01_Mast-1TAS-L-x-üldjoonis.dwg  3000 1SIS-C-18,8 110kV kandemast 2000 3000 2000 3500 26000 18800 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: - 10013K9_PP_EL-7-01-01-1_v01_Mast-1SIS-C-18,8-üldjoonis.dwg Kõrgused: - Geodeetiline alusplaan: - Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI Muud joonised - Mastid 3000 PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER R. Kivistik Masti 1SIS-L-18,8 üldjoonis 1:100 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM 650 Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 Faili nimi: 10013K9_PP_EL-7-01-01-1_v01_Mast-1SIS-C-18,8-üldjoonis.dwg 10013K9 EL-7-01-01-1 1(1) PÕHIPROJEKT  48.93 48.78 49.01 48.74 49.00 49.22 51.57 47.81 51.11 47.75 K K K 48.53 K 46.45 K d2 4 00 48.74 PV 46.6 C 46.63 3 00 4 45.5 .18 05 .2 K 3 46.45 4 46.14 46 4 19 46 .6 .2 37 4 K 63..4 445 66 45 .8 d2 .15 00 PV 3 ..0 C 4 49.11 314 46.32 4 4 45.866 1 45.79 4 47 .9 . 0 4 4 4 6 .6 27 K 85. 4 1 6 .638 .4 . 5 4 45 .4 504 45 .5 60 48.8 00 3 56 .5 8.78 46.92 .18 K 44.92 45.97 S 4 4 48.0 8 2 . 4 44 4 6 .6 4 488 44 8 4 45.84 6 .650 .6 45 .8 .0.98.08 276 .2 20 4 4 4 6 4 4 5.3 63 .0 5 K S 4 488 48 4 488 .07 . 46.067 .68 . 2 8. 56 1 .2.0 .81 6 2 5 44.81 4 . 5 4 46 46.02 3 .5 6 488 38 K .0.7 4 4 48 4 46 .66 6. 4. 7 4 46 .0 25 A 4 4 .18 4 66 .2 47.96 4 488 8.286 . 44 82 4 45 .5 51 . 4 44.63 Põ .2.95 .3 3 ld 4 466 47 4 K ra av 46.77 4 S 46 78 69 4 44.93 .0.4 Kr 4 488 4 4 48.289 8.3 4 4 46 .6 .8 7 . 4 K 22 .4. 88 .5 .4 7 6.3 96 46.567 4 488 361 69.5 3.0 7 1 4 47.28 .3.1 6 448 45.750 .75 .4 8 K 46.95 4 4 D 49 8.80. 5 4 47 . 88 4 48.17 45.52 48850 . 8 4 47 .7 .1 09 4 47 45.03 .5.5 68 S .17 47.93 4 73 4 4 74 ..327 4 . 47.46 466 4 4 2 4 45 .9 K d 20 0P 45.70 V . 1. 488 C 93 .6.6 488.5.68 64 .132 7 8 4 823 ..7 80 4 47 .4 7 48.11 4 488 1 4 4 47 6 .6 .5 7 4 2446 .16 4 47 4 4 K .5.5 47.7 6 . 15 .7 79 D 73 S 4 48 8.7 .8 45.31 D 344 46 .4 Põ 928.3 0 .9 1 .337.75 62 .6.97 48.20 ld 4 4 489 0 0 K d2 48.67 466 .8.1 .9.4 12 4 4 494 8.9 .0 4 44 48 .8 09 4 47 .8 00 PV C 99 4 8 .8 1 0 .2 90 499 .0.6 9397..215 1 . 28 7 4 46.7 2 45.74 S 48.38 K 4 66 .9.08 D 489 4 A 4 4 9 .2 4 4 4 4 8.0 8 4 4 4 9 4 .9.5 7 .7 1 . 1 7 D D 489 1 9.3 7. 4 48 19 4 48.54 46 .8 .8.2 3 90 ..439 29 00 Kr 8 95 4 48 .8 .8 37 . 4 73 .0 K 4 477 4 499 4 49.959 . 55 7 1 . 46.39 S 5 . 7.9 4 47 .0 48 48.72 Põ 97 .270 .7 7 .4 85 4 48.84 48 77 .2 4 D ld 4 499 .6 4 48 .8 .8 46 5 .6 3 4 48 .7 K ra av D 4 5 49 5 49 .9 0 4 47 .9 8 5. 54 .6 . 4 4 47 .4 8 .9 499 .583 4 499 .5.3 0 1 . 7 . 0 1 9 1 3 72 74 .63 .91mk K .3.9 71 5 2 47.00 S 57 5 4 49 .0 9 49.11 500 5 4 49 2. .0 48.77 49.99 . 0.9 50.10 5 . 20 4 488 2 7 3 97.2 5 .6.7 5 5 5 D K 500 30.30 D 85 S . 2.2 7 . 55 mk 4 49 4 4 .9 63 47.81 49.29 5 50.17 4 9.5 9 49.0248.95 500 4 0A 48.686 . 81 4 . 0.8 5 500 5 49 590 .9.1 0 26 K 5 5 . 6.8 8 5 50 5 5 .6 0 .70 . 84 7 . 7 5 5 05 49 .9 .0 d2 00 Põ 4 9r 01. 8 S 6 4 .90 5. 83 9 2 .13 .10 K PV C 45.24 ld 499 .0 2 48.22 3 1 põld D .4.5 63 5 500 5 50 5 .5 5 5 5 50 0 D 5 . 6.9 5 1 .73 500 8 7 51.1.01417..2 4 49 .6 D . 5.0 90.7 .409 .6 7 48.41 68 325 8 5 500 D . 0.0 18 5 511.4.4 55 45.72 48.45 S AMET 621.618.8 D 5 511.5.7 6 5 511 75 D INSENER Elering AS 110kV õhuliini ristumine 39 Tartu-Jõgeva-Aravete .4.8 5 6 A Faili nimi: Põ 511 KINNITAJA ld .4.0 6 12915 Tallinn 49.03 58 S Kadaka tee 42 +372 715 1222 [email protected] 5 500 Kr TELLIJA D . 5.9 D 46.47 PROJEKTIJUHT 77 PROJEKTEERIJA 15 0 P L 47 .9 4 49.54 S Koostatud / trükitud: D 47.20 49.91 D NIMI H. Luik H. Luik H. Luik D D R. Kivistik D D 47.84 44.95 D D põld teega kilomeetril 7,38 Vesse 8, 11415 Tallinn Registrikood 12083348 Telefon +372 601 2285 www.leonhard-weiss.ee LEONHARD WEISS OÜ ALLKIRI 45.53 D PEATÖÖVÕTJA D 23.04.2020 / 23.04.2020 E-post [email protected] 10013K9_PP_AS-4-02_v01_Maanteedega-ristumised.dwg D 46.06 D 2 TÖÖ NR D JOONISE NIMI D 46.94 PROJEKTI NIMETUS D ERIOSA PROJEKTI NIMETUS 10013K9 OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) D D D Tingmärgid Kõrgused: EH2000 süsteemis D D D Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS 46.11 Tartu vald Maanteedega ristumised D D D Katastripiir D JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) 46.07 Asendiplaanid D AS-4-02-1 (1) Voldi AJ 110kV õhuliini ühendus Teekaitsevöönd D D D D 46.56 D geodeetilised uuringud, Rae Geodeesia OÜ, 08-11.2019 / 21.04.2020 Projekteeritud 110kV liini telg D põld D D D koos kaitsevööndi ja mastidega STAADIUM MÕÕTKAVA D 48.44 M 1:1 000 PÕHIPROJEKT Geodeetiline alusplaan: nr G-19-15, L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise D D 51.12 46.78  D S D D D 3 8 52 .1 9 D 54 2.4 5 42 3 12 12 2.5 D 7 51 .6 D 5 D 41 5 12 19 2.4 D D 5 40 12 26 1.98 K S i. D 5 D run D 7 .9 39 12 50 D 33 1.1 2 ha 5 D e 12 D ar a K S a le v D ld D ld põ põ s t es o S D D u r u ä art D ha ud k 2 .5 K 4 50 - T ldi 6 54 9.8 t D D re a Vo enda 4 43 5 12 D a 12 0.0 Sa erid lah D D 5 K 7 42 5 12 e S e 2 .4 5 5 19 0.2 516.2 4 L1 ont ei ol D D D 3.3 1 52.3 5 41 0 12 Liin dem aaž us. 52 52.1 74 D 51 51.0 52.2 26 9.8 51.1 1 49 .9 D D 4 t K Liin mon mah 40 4 12 D 33 8.4 D 4 D D .5 4 50.55 .6 7 De jekti .7 3 50 12 6 51.86 .3 51.4.60 8 Kr 50 D A S 50 50.49 50 pro al. 8 .7 7 51.68 60 .7 6 51.4.5 D 7 5 4 2 D D oh 51.5.7 50. 59 51.6 49.9 4 51 8 d200PVC .5 uk 50 49 . 17 4 51.4 51 51 K as 50 9 5 9 49.9 5 .1 0 54 8.2 3 .9 D 49 el D D .7 5 49.9 2 .1 .25 51.32 4 u 3 .8 1 50 50 44 3 12 tu 12 7.7 51.07 51.14 51 s D 4 S 9 a 47.94 K .2 D Põ ld 43 2 12 em 49 19 7.4 150 PL .11 ru nd 49 49 49.5 7 49 49.6 4 3 4 ha .0 49 5 a 42 8 12 48.6 6.8 2 9 .93 k 8. l di ev k 26 6.7 48.91m D 50.8 7 24 D 48 8 .7 D 4 4 o K .0 47 .62 49.0 2 .2 5 50 V e is 0 50.74 41 6 12 50.65 49 4 33 6.5 49.0 7 .2 .68 .8 .18 48.7 3 48 7 A s .86 t 48.63 57 al .8 .01 47.44 4 50. 00 49 k D 49 5050 m 69 D 12 50 S 50. 83 5068 L1 v ab 50 50. 50. 51 50. 48.4 5 Liin kV ld 50.55 põ 48.048 47 .0 1 47.25 ld Kraa v põ 5 .4 D 48 2 .7 0 6 .6 4 2 50.37 48 47.07 11 4 .5 .33 .7 48 3 D K 6 9 54 6.4 48 48 4 .40A 95 .1 Kr D 48.4 48.5 .26 .09 .63 9 50 1 7 .4 50.15 48 D 4 48 .2 45 1 12 5008 4945 47. 50. 22 49. 91 kraav 50. 09 12 6.0 D D 50 4 46.8 3 50 11 8.6 50. 49. 50 4 9 . 11 D D 4 .15 4 4 44 6 12 K 50.0 12 19 5.5 487 .55 12 D 9 .4 7 D S 4 .19 6 8 .6 0 7 50 49.97 D 15 8.5 69 6.0 49.91 0 4 16 8.7 D 2 Põld .9 2 4 25 8.4 5 43 4 12 .2 d200P VC 8 26 8.9 48 4 48 4 48.3 35 1.1 1 3 48 12 4 26 5.2 47.90 48.2 87. 48.0 1 36 9.11 46 12 4 12 46.76 12 4 45 84 .6 0 12 .2 5 48 4 4 12 4 56 7.8 4 K D 57 6.9 D 12 12 4 67 6.11 42 5 12 12 4 33 5.4 47.77 .95 D 4 12 77 4 12 4 S 12 47 .9 7 .85 .83 D .6 0 .7 0 12 .7 1 D 47 .57 8 49. 48.0 9 .2 8 7 D 49.59 48. 67 49. 53 4965 D 52 1 . 11 48.10 .2 .8 kraav 48 47 49. 39 49 47.7 9 46 49 K 46.4 2 49. 48 49. 49 D 48 3 48 5 .9 D 4 47 Y D 7 8 .5 6 .39 14 8.7 17 8.7 3 .3 8 D 24 8.4 49.4 4 3 1 2 12 4 4 27 9.0 34 1.57 d200P VC 74 46 .7 12 4 37 8. 42 5 8 46.16 49 49.21 49.30 10 8.8 2 4 12 12 4 5 44 8.17 20 ld 17 05 7 54 4.3 1 12 4 55 7. ld 58 6.0 6 põ 46.12 12 4 ITS 2 3 12 K D põ 66 5.5 MM 12 4 S 4 12 TO 4 47 .3 12 4 3 46 9 12 12 4 42 47.46 .6 5 D 12 12 4.5 45.9 4 4 06 6 17 .15 12 47.14 1 47.57 .7 .4 T AS D 4 .2 D 0 47.15 .33 TM 47 .0 08 47 BE 5 8 17 45 3 12 47 .2 47 49 47 T 48.9 7 7 AS .90 49 D 19 5.8 49.0 3 TM 3 8 .4 BE D 4 K Kr 47 .9 7 .130 4 D 4 .24A 7 D 13 8.5 3 .12 6 07 44 9 12 .0 12 18 8.5 17 1 47. 79 23 8.9 4982 26 4.8 D ITS 28 8. 78 45.88 4906 48. 94 4 MM 48. 95 2 47 2 1 33 9.2 5 4 53 TO 49 48. Põld 12 38 8. 47.0 9.2 2 49 4 96 7 5 4 48.0 D 49. 12 4 43 7. 1 46.7 12 4 .9 S 43 2 12 47.1 4 .3 7 12 4 46 54 6.4 3 45.7 0 48.7 3 12 59 5.5 33 4.6 49 4 7 5 48.8 2 65 4.9 .7 46.5 7 12 K 46 D 47 47 12 4 4 4 12 D 9 4 D 12 12 .3 46 D 1D2 D 48.81 .7 0 9 9 . 13 D 12 8.5 da D 4 .5 8 48 48.63 D ld 48.5 2 9 45.69 põ 12 4 ta 4 ld Kraa v 8 .9 6 D 5 473.0 1 19 8.4 4 2 8 .7 3 põ 22 8.7 3 e D 29 8.9 46.2 0 S 4 32 9.0 469 .57 6 4 5 .99 12 m 4 39 7.7 .7 3 2 6 8 .4 i 42 6.9 45.51 12 46 4 .84 48.68 12 D K 46.8 D n 46.0 6 12 46.7 4 .7 3 2 4 . 12 4 52 5.7 95 46. 81 48. 55 12 4 61 4. rid ile 0 64 4.5 48. 66 12 46 2 47 0 12 D 48 46.3 4 48. 55 1 12 4 D .7 48 12 3.6 45 48.50 4 m b on .467 48 48 48.4 0 12 12D D 4 12 4 nu atsio 46 12 kraav D t i 19 4.10 D 46.5 6 .742 K 45 .5 6 s D r D aru1 ma me .01 46.6 4 .8 4 Põ ld 48.5 2 45 4 12 D 5 .0 46 46 m 11 8.6 1 h .3 ld 9 26 4.0 9 48 põ S 45.3 8 20 8.5 46 46 48.3 8 45.8 3 ld12i 4i9lõigu num 48.2 D 6 D ld 21 8.5 4 D 7 põ D 30 9.2 .8 5 4 4 45 4 0 7 8 .5 4 31 8.7 40 7.8 1 8 9 .2 4 o V liin le 12 12 12 4 4 4 41 6.4 5 4 D 44 5 33 3.8 12 K 0 1 4 12 4 51 5.2 .3 51 .37 62 4. .49 45 12 D .4 3 ue 12 4 7A .34 D 0 12 12 63 D 4.1 .61 4 .47 rtu tud 12 4 15 leva alt u D 7 .25 4 12 46. 19 12 48. 31 460.68 4 48. 43 8 .6 6 .78 12 D 46 29 48 48 Ta n d a 48.165 12 48 48 5 L 48 48.2 D 48. o .5 8 v 46 i n s t 46.0 a 46 i s .04 4545 t e 45.60 46.5 a D 46.4 D 8 K L m as aru lah 9 7 68 3.4 rtu 34 5. D 45.4 0 D D S .25 D Ole ber v 4 9 4 Ta ldi h i ole 4 5 .7 12 d200P VC d 48. al . Kr D - 48.16 48 48.07 Vo ž e 3 üm are oh al . .0 A 45 45.31 8 .5 6 7 .45 K k Sa erida ntaa us. n su oh 487.24 2 0 .3 46 uk 45.8 6 45.13 46 D a 46 46 .2 .22 46.3 7 .38 .25 46.2 o h .14 el D 5 e as 46 L1 ont Dem ti ma 48.02 6 .2 ö .13.18 48 48.0 70 4604 uu 48. 20 48. 07 l 48. 09 5.5.2 48 48 ue D 48 46. S 4 Liin dem ani. ojek st D 4 K 45 45.8 6 .0 ma tu D ö 45.23 7 46.41 s 46.18 46 r d200P VC Liin jaam va p 3 kru ma .3 .9 44 D 4848 48.0 0 Põ ld 46.23 45.05 46 46.00 kru 46.19 - an v ala sole D 47.95 3 K - an .6 aru u rga 3 .6 44 46 5 e .4 46 D ru rga e kä ih n ha D old isev l di ev n u D s V S A e o 5 7 a l ts s t A V e i 44 .8 1 i L1 v ab 5 7 a l ts . K Liin kV L1 v ab ga s ti ka ld 0 i i n V a põ D L D 11 0k D Vm l. S 11 ha K 0k D are 1 uk o 2 Sa 330/1 .9 44 e - l as e D e l K tve ha u e tu D D us suko D as S D M m D l T 58 a l ru rtaa D L1 uue K 7 .7 ha 44 D o u / ad a l di ev p D rt D a nd V o i s D T e S i- A e 5 7 a l ts K D 3 al t 3 as .6 44 L1 v ab 2 D 0 B t 42 .5 44 i n D 0 Li V L3 mas 0k D K D Liin 0kV 11 0 .6 43 D D 8 .6 33 44 D D K D D TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS Kõrgused: EH2000 süsteemis Geodeetiline alusplaan: nr G-19-15, L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud, Rae Geodeesia OÜ, 08-11.2019 / 21.04.2020 Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8, 11415 Tallinn 04/03/2019 Kadaka tee 42 PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Voldi AJ 110kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS Tingmärgid VTxxxx Asendiplaan_kõik koos.dwg AMET NIMI ALLKIRI Asendiplaani joonised Katastriüksuse piir PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) Tartu vald KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA Projekteeritud 330/110kV ja 110kV mastid INSENER H. Luik Asendiplaan M 1:2000 PROJEKTIJUHT H. Luik Projekteeritud 330kV, 330/110kV ja Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM 110kV õhuliini telg Faili nimi: 10013K9_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan.dwg 10013K9 AS-4-01 1(1) PÕHIPROJEKT  47.75 48.53 M 1:1000 K 46.45 K 4 d2 00 48.74 46.6 46.63 PV 3 00 C 4 45.5 .1 8 05 .2 K 3 46.45 4 46.14 1m äärmisest juhtmest 46 4 19 46 .6 .2 6 . 3 . 37 4 45 6 K 4 45 .8 .15 6. d2 Tehnovõrgu pikkus: 22m 41 3 . 0 00 PV C 4 45 49.11 .8 314 46.32 Kasutusõiguse ala: 232m² 4 45.79 46 .6 66.0 4 47 .9 5 4 4 46 27 . .638 4 4 45 .4 45 K 84 48.13 .8 00 . 5 65 504 .5.5 60 8.78 46.92 Uigo .18 K 45.97 4 4 48.0 4 46 km 7,38 488 44 82 .2 4 46 .648 . 4 45.84 .0.98.08 .6 50 6 45 .8 276 .20 4 4 4 46 . 68 6 4 45.3 563 .0 K .0 8. 1 79401:001:0360 4 48 6 488 4 .07 7. 56 4 .2.0 488 .8 1 6 .2 2 5 4 4 46.02 488 38 .35 6.56 K .0.7 4 46 6 4 46 4 4 48 .6 64 .7 .0 25 . 4 66 .2 47.96 A 48.18 .2 82 4 45 110 kV õhuliini kasutusõiguse ala on 4 484 .5 8 86 .44 51 .64 44.63 .2.95 .3 Põ ld 4 466 47 3 4 46.6 9 K ra av 46.77 S 4 48 4 4 7 8 44.93 .0.4 Kr 4 488 4 48 .2 .3 4 46 4 K .3 22 .4. 888.9 5 . 47 96 46.567 4 488 361 69.56.873..0 7 1 4 47.28 .3.1 6 4 48 45.750 .75 79401:001:0361 8 K 46.95 D 49 48.4 .8 0. 4 47 . 88 4 . 48.17 50 5 8 7 45.52 4848 4 47 09. .1 4 45.03 S .5.5.68 47.7 47.93 4 74 .327 14 4 73 47.46 4 2 4 466 48.582 Maramaa-Lähte kergtee L7 K d 20 4 45.96 .32 45.70 . 1. 488 0P V 93 4. C .6.6 48.683 .70 7 84 4 12 48.11 4 47.476 488.5.5 .81 4 4 47 4 4 7 .5 . 77.6 4 4 46 .16 4 47 K .7 15 7 6 . .7 79 D 73 S 4 483 48 8.7 .8 . 3 5 45.31 D 344 46 .4 92 .0.9 1 3 62 .6.97 48.20 Põ ld 4 4 489 0 0 K 48.67 d2 466 .8.1 .9.4 4 4 8 49 .9 12 4 44 48 09 4 47 00 PV C 99 4 .0 48 .8 .8 .8 90 1 0 .2 4 499 .0.6 9397..215 1 . 2 87 46.7 45.74 S 48.38 K 4 39 66 .9.08 D 489 .9.5 24A 4 4 49 .2 9 4 4 4 48 .0 8 1 . 4 D D 4 489 13 49.39 1 0 .. 3 7 .7 77 4 48 19 4 48.54 46 T ar .8.2 489 .95 4 4 .8 29 .8 00 8 .8 73 .0 K 37 .4 Kr 4 7 1 tu- J 4 477 4 499 49 59 . 55 46.39 S . . 7.9 9 .5.2.9 7 4 47 .0 48 48.72 Põ 7 4 70 7 4 48 77 .2 4 .4 85 .84 K ra 794 õge va D ld 499.6.5 - 4 5 4 4 7 .9 4 48 .85 4 6. 6 5 .6 3 av D 4 4 499 83 4 59 9.9 0 .9 0 1 8 5. . 7 4 01 : 499 .5.3 7 ..109 13 2 .3.9 71 5 47.00 S 4 0 0 5 A ra v e 57 49 :00 t 5 500 55 . 0.9 0.10 5 . 4 49 9 .02 .0 20 4 488 27 33 97..2 5 5 5 D .6.7 39 e tee 50 85 500 . 2.2 .30 7 . D S 4 5 5 mk 47.81 5 500 0A 4 590 . 0.8 5 500 .9.1 2 6 .6 09Kr 5 501 .88 6 55 S.8 0 .7 04 .9 4 45.24 Põ 499 .0 2 48.22 3 1 põld D ld .4.5 63 5 500 . D 5 5006.98 7 D . 5.0 48.41 68 5 500 Tingmärgid . 0.0 Tartu maakond, Tartu vald, Erala küla, 18 D D 45.72 S 48.45 D D 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee, 79401:005:0039 Sundvalduse ala Katastriüksuse piir Eralapõllu D D 46.47 79401:005:0158 15 0 PL D 110kV äärmised juhtmed Projekteeritud 110kV mastid D D 47.20 D 44.51 D Projekteeritud 110kV õhuliini telgjoon D 47.84 D 44.95 D põld põld  Ranno Kivistik Leonhard Weiss OÜ Teie 21.05.2020 [email protected] Vesse tn 8, Meie 10.06.2020 nr 15-2/20/24464-2 11415, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Elektriprojekti kooskõlastamine riigitee nr 39 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud elektrirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 39 km 7,38, km 7,38 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 25.10.2019 kirjaga nr 15-2/19/43921-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss OÜ töö nr 10013K9 „Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: Voldi 110 kV õhuliini ühendus“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 39 teelõik km 6,427-10,466 oli taastusremondi objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 10013K9_PP_EL-7-01-03-1_v01_Mast-1THS-L-x-üldjoonis.pdf 10013K9_PP_EL-7-01-02-1_v01_Mast-1TAS-L-x-üldjoonis.pdf 10013K9_PP_EL-7-01-01-1_v01_Mast-1SIS-C-18,8-üldjoonis.pdf 10013K9_PP_AS-4-02_v01_Maanteedega-ristumised.pdf 10013K9_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan.pdf 10013K9_PP_AA-3-01_v01_Seletuskiri-Voldi-haru.docx IKÕ plaan - 39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee (Voldi).pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 2 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 050 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 3 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Voldi 110kV haruliini projektiosa üldkirjeldus ......................................................................... 5 1.3. Ehitusloa taotlemine ............................................................................................................. 6 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 6 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 6 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 9 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused .................................................................................................. 9 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus ............................................................................................... 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................. 10 3.3. Maanteeameti nõuded ja kitsendused................................................................................. 10 3.4. Põllumajandusameti nõuded ja kitsendused ....................................................................... 10 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 11 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 11 4.2. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 12 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 13 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 14 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus ............................................................ 14 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud .................................................................................................... 15 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 15 6. Raadamine ............................................................................................................................. 16 7. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 16 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 16  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 4 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 133km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross. Asendatavad mastid paigaldatakse olemasolevate mastide asemele. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotletud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse. Projekti köidete jaotus:  Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine  Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad:  L118 (Ahtme – Sirgala)  L136 (Ahtme – Illuka)  L104A (Illuka – Alutaguse)  L104B (Alutaguse – Mustvee)  L158 (Mustvee - Saare)  L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks. Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena.  Projekt 10013K2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K9 Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus (käesolev projekt )  Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti köidetes:  Projekti 10013K1 mahus masti nr 119 juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti- Püssi.  Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358, et tagada tänapäevased nõuded.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 5 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 1.2. Voldi 110kV haruliini projektiosa üldkirjeldus Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide L157 (Tartu- Saare) ühenduse olemasoleva Voldi 110kV alajaama haruliiniga. Projekti mahus rajatakse uus üheahelaline 110 kV õhuliin L300 mastist 423Y-st olemasoleva Voldi haruliini masti 70Y. Projekteeritud uue liini pikkus on 720m, mille mahus paigaldatakse 5 uut masti. Projektis käsitletud maht on toodud plaanil (punase joonega)  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 6 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 1.3. Ehitusloa taotlemine Uute, rekonstrueeritava L300 trassikoridorist välja jäävate, 330 kV ja 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks on kohalikult omavalitsustelt taotletud projekteerimistingimused ning käesoleva projekti alusel taotletakse ehitusluba. Voldi 110kV haruliin paikneb Tartu Vallavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad projekteerimistingimused: • Projekteerimistingimused nr 1911802/07520, Tartu Vallavalitsus, korraldus nr. 986 21.11.2019 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-01). Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist. 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: • Elering AS hankedokumendid • Keskkonnaameti Lõuna regiooni seisukoht 06.11.2019 nr 7-9/19/18046-2 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-02). • Maanteeameti tehnilised tingimused 05.11.2019 nr 15-2/19/43921-2 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-03). • Põllumajandusamet tehnilised tingimused 06.11.2019 nr 14.2-1/25755 (projekti lähtedokument 10013K9_PP_AA-1-04). Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 2020 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15. 2.2. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogiline uuringu aruanne töö nr 19-090 (9) „L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine Lõik 9: Voldi harust kuni Tartu alajaamani koos Voldi haruliini ja Tartu alajaama ühendusliinidega“ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid nr.10013K9_PP_AA-9-03_Voldi-haruliin, mis on koostatud iga masti asukohas. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 7 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“ • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules. EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases. EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 8 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators. EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables, IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric. IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers. EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena. IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits. IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS)  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 9 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K9_PP_AA-3-02_v01_Tehnilised-lahteandmed. 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus Liin saab alguse Eralapõllu katastriüksuselt, kuhu paigaldatakse käesoleva projekti mahus täiendav mast olemasoleva 423Y masti vahetusse lähedusse. Eelduslikult on selleks hetkeks uue liini ühendamiseks eelnevalt projekti 10013K1 raames rekonstrueeritud olemasolev 330kV L300 liin. Edasine liini trass ristub riigiteega nr 39 Tartu – Jõgeva – Aravete, ligikaudse asukohaga km 7,34-7,35. Uigo katastriüksusel toimub uue liini ühendamine olemasolevas Tartu- Saare L157 mastis 70Y, mis on ühtlasi ka hetkel Voldi 110kV haruliini mast. Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliini väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev Tartu- Saare 110kV liin. Antud Tartu- Saare 110kV liini demontaaž ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Projekteeritud uue liini pikkus on 720m, mille mahus paigaldatakse 5 uut masti. 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 50 m väldib puude langemise liinidele.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 10 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused antud liinilõigule puuduvad. 3.3. Maanteeameti nõuded ja kitsendused Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast: 1. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja ehitustehnikaga manööverdamine maanteel sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigiteede kaitsevööndist. 2. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada. 3. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 4. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3.4. Põllumajandusameti nõuded ja kitsendused Uigo katastriüksus paikneb maaparandussüsteemi ehitiste Hundi (koodid 2104090020010/002 ja 2104090020060/002) ning Eralapõllu katastriüksus maaparandussüsteemi ehitise Kungla (kood 2104090020060/001) maaalal. Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb suures osas maaparandusehitiste maa-alal, annab Põllumajandusamet välja järgnevad tingimused: 1. Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). 2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. 3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2). 4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile ja maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3).  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 11 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2). 8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. Lisaks drenaažkuivendusega maaparandussüsteemile on projekteeritaval alal ristumisi erinevate kraavisüsteemidega. 4. Tehniline lahendus 110kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed: Tartu- Saare L157 ehitusaasta 1984, juhe AS-150/24, tross OPGW. Voldi haru L157A ehitusaasta 1984, juhe AS-120/19, tross TK-50. Lisanduva Voldi haruliini pikendus ühendada olemasoleva liiniga Tartu- Saare L157 ja Voldi L157A haru mastis 70Y (mast asendada uue üheahelaliase mastiga). Projekteeritud uue liini pikkus on 720m, mille mahus paigaldatakse 5 uut masti. OPGW Olemasoleval Voldi harul L157A hetkel OPGW puudub. Projekti mahus paigaldada uue ühenduse ulatuses liinile 48 kiuline OPGW, kuid mis jääb hetkel kasutusest välja. Tuleviku ühendusteks näha masti 423Y 4-ne harukarp Voldi AJ ühenduseks ja piisav trossi varu trumlitele harukarbide ühenduseks. 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 8,5m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m  Maapinnani avatud maastikul 6,0m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 12 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel 10013K9_PP_EL-5-02_v01- Teedega ristumiste tehnoloogia. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised:  Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m.  Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabariit.  Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi.  Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi.  Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva.  Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale tuleb taotleda liiklusväliste tööde luba. 4.2. Mastitüüpide kirjeldus Voldi 110kV haruliini projektis kasutatakse järgnevaid mastitüüpe: 1SIS-C-18,8 – Vabalt seisev I-tüüpi raudbetoontüvega üheahelaline kandemast (110kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 0°. 1TAS-L-15,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 1THS-L-10,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) kasutamiseks lõpumastina. Joonistel 10013K9_PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil. Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 13 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga. Lisaks sellele on võetud arvesse ka Maanteeameti nõuet, et masti ükski osa ei tohi ulatuda teemaale. 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas 10013K9_PP_AA-9-02_L300- geoloogia-Lõik-9. Vundamendi arvutus Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K9_PP_AA-4-03_v01_Tehnilised- lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vajumid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgida, et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteerida minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkondades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS- EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonkonstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. Vabal tseisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 14 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus võib ulatuda kuni 20 meetrini. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K9_PP_AA-3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Kuna antud liin kulgeb peaaegu kogu ulatuses kas metsas või põllumaal on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine ebatõenäoline ja mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti kus mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näha ei ole. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid. 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K9_PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 110 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud peab vastama kehtivale standardile TU-T G.652.D LL. OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 15 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. Kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Antud projekti mahus juhtmete demonteerimist pole ette nähtud. Mastid Demonteerimisele kuulub antud projekti mahus ainult olemasolev Tartu- Saare Voldi haruliini mast 70Y, mis asendatakse samas kohas uue mastiga. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat: Metallsõrestik mastid tuleb maha võtta kraana abil. Kui mast on tropitud kraana külge siis järgnevalt tuleb masti jalad lõigata lahti vundamentide küljest ja mast lasta maapinnale. Masti konstruktsioonid tuleb kohapeal tükeldada ja metall transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonmastid demonteerida kraana abil kogu pikkuses. Kui mast on tropitud kraana külge tuleb betoonitüvi kaevata vähemalt ühest küljest välja, riiglite olemasolul lõigata viimased enne tõstmist masti tüvest lahti. Mast lasta kas maapinnale või otse veosele. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Metallsõrestik mastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Isolaatorid  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 16 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada Riigikogu 28. Jaanuari 2004 seadusest „Jäätmeseadus” nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 6. Raadamine Tööde mahus on koostatud uuele liinilõigule, kohtades kus liinitrass asub metsas METSAEKSPERT OÜ poolt raadamistööde mahud kinnistute kaupa, mis hõlmab vajaliku takseeriseloomustust, hindamist tulumeetondil ja kasvava metsa prognoositavat sortimenttatisooni ja müügitulu eeldatavas puistu lageraiet lubavas vanuses. Enne ehitustegevuse algust tuleb teavitada maaomanike neid puututavast trassilaiendustöödele läbiviimisest. Lisaks tuleb teostada eelnev metsa märgistus, võsa- ja trassilaiendustööd ettenähtud mahtudele vastavalt. 7. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja mastinumber. Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris.  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 17 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töövõtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistele objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste  Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K9 Lk 18 Voldi 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üle antavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.  Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk Elering AS (registrikood 11022625) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 17. kanne: Ärinimi on Elering AS 25. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 42, 12915 26. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 27. kanne: Aktsiakapital on 229 890 000 eurot 24. kanne: Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE (40003242879), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti Esindusõigus 7. kanne: Juhatuse liige on Kalle Kilk, isikukood 37708140297 25. kanne: Juhatuse liige on Taavi Veskimägi, isikukood 37411200284 28. kanne: Juhatuse liige on Riina Käi, isikukood 47609160335 15. kanne: Esindada võib juhatuse esimees Taavi Veskimägi üksi või kaks juhatuse liiget ühiselt Õiguslik seisund 17. kanne: Õiguslik vorm on aktsiaselts 23. kanne: Põhikiri on kinnitatud 30.08.2017 17. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 20. kanne: Elering AS (ühendav ühing) on ühendanud endaga AS Võrguteenus Valdus (ühendatav ühing, registrikood 12592030, asukoht Laki tn 24, Tallinn) ja Elering Gaas AS (ühendatav ühing, registrikood 11197170, asukoht Laki tn 24, Tallinn) 15.12.2015. a sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu 22.01.2016. a. Ühinemine jõustub käesoleva ühinemiskande tegemisega. 17. kanne: Osaühing kujundati ümber aktsiaseltsiks 25.02.2011. a. ümberkujundamisotsuse alusel. Märkused 22. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel. Kannete loetelu Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 24.03.2004 (esmakanne) 7. kanne: Kinnitatud 13.02.2007 (muutmiskanne) 15. kanne: Kinnitatud 14.04.2010 (muutmiskanne) 17. kanne: Kinnitatud 08.04.2011 (ümberkujundamiskanne uut registrikaarti avamata) Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 20. kanne: Kinnitatud 01.03.2016 (teine, konstitutiivne ühinemiskanne (ühendava isiku registrikaardile)) 22. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne) 23. kanne: Kinnitatud 22.09.2017 (muutmiskanne) 24. kanne: Kinnitatud 28.09.2017 (muutmiskanne) 25. kanne: Kinnitatud 08.11.2017 (muutmiskanne) 26. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne) 27. kanne: Kinnitatud 06.04.2018 (muutmiskanne) 28. kanne: Kinnitatud 03.01.2020 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp Saatja: Sandra Valter <[email protected]> Saadetud: 06.07.2020 12:32 Adressaat: Sandra Valter <[email protected]> Teema: FW: Taotlus isikliku kasutusõiguse seadmiseks Manused: taotlus1_Tartu-Jõgeva-Aravete tee.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, July 6, 2020 11:25 AM To: Maanteeamet (teedealased küsimused sh ikõ) <[email protected]> Subject: Taotlus isikliku kasutusõiguse seadmiseks Tere Saadame teile taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Lugupidamisega Pärja Bärg Maateenuste spetsialist M 372 5557 0008 T 372 715 1313 [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn www.elering.ee