Harjumaa Rae vald Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering

Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 SISUKORD SELETUSKIRI EESSÕNA .....................................................................................................................................................................3 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ...................................................................................................4 2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS. PLANEERINGU EESMÄRK ...........................................................5 2.1 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................... 10 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................................................... 12 3.1 PLANEERINGUALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................................................................. 12 3.2 PLANEERINGUALA MAAKASUTUS JA HOONESTUS ........................................................................................... 12 3.3 PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE ISELOOMUSTUS ...................................................... 12 3.4 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD...................................................................................................... 13 3.5 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS ..................................................................................................................... 13 3.6 OLEMASOLEV HALJASTUS JA KESKKOND ........................................................................................................ 13 3.7 KEHTIVAD PIIRANGUD .................................................................................................................................... 14 4 PLANEERINGUETTEPANEK ...................................................................................................................... 15 4.1 KRUNDIJAOTUS JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ................................................................................................... 15 4.2 HOONETE ARHITEKTUURINÕUDED .................................................................................................................. 17 4.3 PIIRDED .......................................................................................................................................................... 18 4.4 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ............................................................................ 18 4.4.1 Liikluslahendus .................................................................................................................................... 18 4.4.2 Liikluse prognoos ................................................................................................................................. 20 4.4.3 Parkimise kontrollarvutus .................................................................................................................... 22 4.5 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED....................................................................................................... 22 4.5.1 Krunt 1 haljastuse põhimõtted ............................................................................................................. 23 4.5.2 Krunt 2 haljastuse põhimõtted ............................................................................................................. 23 4.5.3 Krunt 3 haljastuse põhimõtted ............................................................................................................. 24 4.5.4 Jäätmekäitlus........................................................................................................................................ 24 4.6 VERTIKAALPLANEERIMINE ............................................................................................................................. 25 4.7 TULEOHUTUSNÕUDED .................................................................................................................................... 26 4.8 SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE .......................................................................................................... 26 5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS .................................................................................................................. 29 5.1 VEEVARUSTUS................................................................................................................................................ 29 5.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................................................. 29 5.3 REOVEEKANALISATSIOON .............................................................................................................................. 31 5.4 SADEME- JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE ....................................................................................................... 32 5.5 ELEKTRIVARUSTUS ......................................................................................................................................... 34 5.6 TÄNAVAVALGUSTUS ...................................................................................................................................... 35 5.7 SIDEVARUSTUS (TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS) .................................................................................. 35 5.8 SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................................ 36 5.9 ENERGIATÕHUSUS JA -TARBIMISE NÕUDED .................................................................................................... 37 6 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................................................. 38 6.1 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD .............................................. 38 6.2 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .............................................................................................................. 39 KÄESOLEVA DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEL TULEB RAKENDADA JÄRGMISI KESKKONNAKAITSE ABINÕUSID: . 39 6.3 KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS .................................................................................................. 43 6.4 AVARIIOLUKORRAD ....................................................................................................................................... 43 7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .............................................. 44 7.1 KORRASHOID JA INTENSIIVNE KASUTAMINE ................................................................................................... 44 7.2 ELAVUS .......................................................................................................................................................... 44 1  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 7.3 NÄHTAVUS JA VAATEVÄLI.............................................................................................................................. 44 7.4 VARGUSED JA VANDALISM ............................................................................................................................. 45 8 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................... 46 9 MUUD VAJALIKUD UURINGUD ................................................................................................................ 48 10 KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA ............................................................. 49 JOONISED JOONIS 1 VÄLJAVÕTE KEHTIVAST ÜLDPLANEERINGUST JOONIS 2 SITUATSIOONISKEEM JOONIS 3 KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS M 1:7500 JOONIS 4 TUGIPLAAN M 1:1000 JOONIS 5 PÕHIJOONIS M 1:1000 JOONIS 6 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:1500 JOONIS 7 LIIKLUSE- JA HALJASTUSLAHENDUSE JOONIS M 1:1500 JOONIS 8 PERSPEKTIIVSE LIIKLUSLAHENDUSE JOONIS M 1:2000 JOONIS 9 GAASITORUSTIKU SKEEM LIITUMISPUNKTINI ILLUSTRATSIOONID (6 lehel) LISAD (toodud eraldi kaustas): LISA 1. MENETLUSDOKUMENDID LISA 2. TEHNILISED TINGIMUSED LISA 3. LIIKLUSUURING LISA 4. KESKKONNAMÜRA JA VIBRATSIOONI HINNANG LISA 5. ARHEOLOOGILINE EELUURING LISA 6. RADOONIUURING LISA 7. VARJENDITE DOKUMENTATSIOON LISA 8. SAIRE KRAAVI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT 2  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 EESSÕNA Käesolev Rae vallas, Kurna külas paikneva Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering on valminud Rae Vallavalitsuse 04. veebruari 2020.a korralduse nr 175 alusel. Detailplaneeringu: • tellija (vastavalt sõlmitud lepingule), koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); • koostaja on OÜ Entec Eesti (aadress Pärnu mnt 160j, Tallinn, 11317, Harjumaa); • koostamisest huvitatud isik on Viljandi Real Estate OÜ (Peterburi tee 66/1 Tallinn Harjumaa 11415). Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (registriosa 10018402; katastritunnus 65301:001:3134; pindala 20,73 ha, sihtotstarve 100% ärimaa) koostamise eesmärgiks on Põlluvälja kinnistust jagada välja ärimaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused äri-, kaubandus- ja laopindade rajamiseks, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastuse põhimõtted. Rae vallas asuvale Põlluvälja kinnistule ühele ärimaa krundile on kavandatud rajada IKEA kauplus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 26 ha (algatamisotsuses 21 ha). Detailplaneeringu on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013.a otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud ärimaa. Detailplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse alusel. Planeeringut koostas töögrupp koosseisus: Ülar Jõesaar OÜ Entec Eesti projektijuht; Kerttu Kõll OÜ Entec Eesti maastikuarhitekt-planeerija (Kutsetunnistus nr 109526 - volitatud maastikuarhitekt, tase 7) Janne Tekku OÜ Entec Eesti arhitekt-planeerija (Kutsetunnistus nr 116142 - ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) 3  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeeringu koostamise alused: • Rae Vallavalituse 04. veebruari 2020. a korraldus nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; • Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; • Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028; • Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; • Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; • Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (28.02.2015); • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja Arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; • Eesti Standard EVS 894:2008/A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu koostamiseks on teostamisel järgmised tööd ja uuringud: • Geodeetiline alusplaan mõõdistatud mõõdistusbüroo OÜ G.E.Point poolt 05.09.2019. a, töö nr 19-G480) M 1:500; • Liiklusuuring; • Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 20101- 01); • Arheoloogiline eeluuring; • Varjendite dokumentatsioon; • Hoone ehitusprojekt (AS Nord Projekt); • IKEA kaubamaja juurdepääsuteede asendiplaani eskiis (Reaalprojekt OÜ, töö nr 19111); • Põlluvälja roheala maastikuarhitektuurne eskiisprojek); • Saire kraavi rekonstrueerimise põhiprojekt (töö nr 2001, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS). 4  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 2 PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS. PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koosseisus on toodud kontaktvööndi analüüsi joonis (vt JOONIS 3). Planeeritav ala asub Rae vallas, Kurna küla lääneosas. Maaüksus on kolmest küljest teedega piiratud: • lõuna pool Põlluvälja kinnistut paikneb põhimaantee 11 Tallinna ringtee; • lääne pool Põlluvälja kinnistut on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala; • põhja ja ida pool kõrvalmaantee 11507 Kangrumetsa tee. Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas Rae valla üldplaneeringu kohases perspektiivses äri- ja kaubandushoonete piirkonnas. Planeeritava ala näol on tegemist maanteede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses olemasoleva äri- ja/või tootmismaa funktsiooniga. Maaüksusest ida pool, planeeringuala kontaktvööndis, paikneb mitmeid transpordi- ja logistikaettevõtteid: Maxima logistikakeskus, LKW Trucks OÜ. Piirkonnas asub teisigi äri- ja tootmisettevõtteid: Hansaplant aianduspood, AS Kiili Betoon, Metrosystem OÜ, Isis Medical OÜ, Uponor Eesti OÜ logistikakeskus jne. Skeem 1. Ülevaade Põlluvälja kinnistut ümbritevatest aladest. Väljavõte Maa-ameti ortofotost, kus punase värviga on tähistatud Põlluvälja kinnistu . 5  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Foto 1. Vaade Põlluvälja kinnistule linnilennult, kus kinnistust teisel pool Tallinna ringteed paikneb Maxima logistikakeskus (foto autor Rae Vallavalitsus, link internetis: https://www.err.ee/988658/ikea-valis-kaupluse-asukohaks-kurna-kula-rae-vallas ). Foto 2. Vaade LKW Trucks OÜ territooriumile planeeringuala kontaktvööndis . Põlluvälja kinnistust ida pool paikneb Kurna küla (Kangrumäe tee äärne) elamuala. Tegemist on olemasoleva tervikliku elukeskkonnaga, kus domineerivad ca 1930.-tel - 1960.-tel ja tänapäeval ehitatud väikeelamud (sh kaksikelamud). 6  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Foto 3. Vaade Põlluvälja kinnistu poolt taamal paistavale Kurna küla elamualale Kangrumäe teel. Elamualast lõuna poole, Tallinna ringtee äärde, on ehitatud puhkeala koos mänguväljaku ja välijõusaali inventariga. Kogukonna poolt rajatud puhkeala on ühendatud läbi Tallinna ringtee aluse jalakäijate tunneli (Kultuuritunnel, kus eksponeeritakse küla ajalugu tutvustavaid vanu fotosid) Kurna mõisa pargiga. Foto 4 ja 5. Vaated Kurna küla elamualale rajatud puhkealale ja Tallinna ringtee aluse jalakäijate tunnelile. 7  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Foto 6. Vaade Kurna küla elamuala Tallinna ringteest eraldavale müratõkkeseinale. Kurna mõisa park on alles hiljaaegu rekonstrueeritud: taastatud on tiikide süsteem koos sildade ja jalgteedega, avatud vaatekohti, rajatud uut pargihaljastust jne. Kurna mõisa park on kasutuses ketasgolfi mängimise alana ja piirkonna populaarne puhkeala. Majutusasutustest paikneb piirkonnas ajaloolistesse mõisa kõrval- hoonetesse rajatud hotell-restoran Üksik Rüütel. Foto 7 ja 8. Vaated taastatud Kurna mõisa pargile ja endistesse mõisa kõrvalhoonetesse rajatud hotellile Üksik Rüütel. Kokkuvõttes domineerivad põhimaanteede ääres juba olemasolevad äri- ja tootmisalad. Tootmisalade areng on toimunud piki põhimaanteid ja maanteede ristumiskohtades, arvestades logistilisi eeliseid ja taristu kättesaadavust. Seega järgib ärimaa planeerimine juba välja kujunenud maakasutuse mustrit. Koostatud Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu lahendus on Rae valla üldplaneeringu kohane. Kehtiva Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub Põlluvälja 8  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 kinnistu hajaasustusalal ja maakasutuse juhtotstarve on ärimaa. Rae valla üldplaneering määrab piirkondlikud ehitustingimused, mis on toodud üldplaneeringu LISAS 3. Kurna külas on üldplaneering määranud ärimaade minimaalseks haljastuse osakaaluks - 15% krundi pinnast. Lisaks on määratud järgnevad tingimused: • Tallinna Ringtee ääres äri- ja tootmishoonete kõrgus kuni 16 m; • Hoone suurimat pindala ei ole määratud, kuid antud on krundi maksimaalne täisehitusprotsent -50%; • Lubatud on rajada krundile kuni 3 hoonet. Detailplaneeringuga ei kavandata PlanS § 142 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, kuna detailplaneeringuga ei nähta ette üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 1) ega üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist, krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 2). Samuti ei kavandata tegevust, mis kvalifitseeruks muuks oluliseks või ulatuslikuks üldplaneeringu muutmiseks (PlanS § 142 lg 1 p 3). Rae valla üldplaneeringus tehakse vahet olemasolevatel ja kavandatavatel ärimaadel, mis üldplaneeringu maakasutuse kaardil on tähistatud vastavalt punase täisvärvi (tähis B) ja punase viirutusega (tähis Bp). Rae valla üldplaneeringu järgi on detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud olemasolev ärimaa, mille all mõistetakse olemasolevaid kaubandus-, teenindus-, toitlustus ja majutushoonete ning büroo- ja kontorihoonete maid, kuhu nimetatud hooned on juba rajatud või kuhu on võimalik neid kavandada. Rae valla üldplaneeringuga on Kurna külasse lisaks olemasolevatele ärimaadele ette nähtud perspektiivne ärimaa juhtotstarbega maa-ala, eesmärgiga arendada puhkeotstarbelist äritegevust. Ära on toodud ka konkreetsed katastriüksused (katastritunnustega 65301:001:1619, 65301:001:1623, 65301:001:1622, 65301:001:1638, 65301:001:0002, 65301:001:2807, 65302:001:0009, 65301:013:0456, 65301:013:0328, 65301:013:0323 ja 65303:003:0294), kus nähakse ette puhkeotstarbelise äri- tegevuse arendamine. Põlluvälja katastriüksus (katastritunnus 65301:001:3134) nimetatud katastriüksuste hulka ei kuulu ega ole nende hulka kuulunud katastriüksused, millest Põlluvälja katastriüksus on välja jagatud. Detailplaneeringu lahenduse koostamise aluseks on Rae valla kehtivas üldplaneeringus ja Rae Vallavalitsuse 04. veebruari 2020. a korralduses nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ toodud nõuded. Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on planeerida logistiliselt heasse asukohta kaks ärimaa sihtotstarbega krunti ja anda kruntidele ehitusõigus ning Kurna elamuala poolsesse osasse planeerida haljasala (maa sihtotstarve: üldkasutatav maa). Arvestades planeeritava ala lähiümbruse olemasolevat maakasutust ja ka kehtiva Rae valla üldplaneeringu ruumilise arengu visiooni, sobituvad kavandatavad ärihooned piirkonna olemasoleva ja planeeritud hoonestusega. Planeeritava ala lähiümbrus on juba mõjutatud riigimaantee lähedusest ja piirkonnas eksisteerivast äri-tootmistegevusest. Planeeringuga nähakse ette olemasoleva kõrghaljastuse suures osas säilitamist ja elamualade kontaktvööndis täiendava kõrghaljastuse rajamist. Planeeringualal ei paikne muinsuskaitsealuseid 9  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 mälestisi, maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Väike-elamuala eraldamiseks ärimaa kruntidest on planeeritud haljastatud puhvervöönd, et eraldada erineva funktsiooniga hoonestus visuaalselt. Detailplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks on toodud ptk 4. Andmed detailplaneeringu käigus läbi viidud uuringute kohta on toodud ptk 1. 2.1 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev olukord Kontaktvööndi ala ülevaade on toodud JOONIS 3 - Kontaktvööndi analüüs koos naaberplaneeringute lahendustega. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad mitmed erinevate maakasutuse funktsioonidega alad. Planeeringuala on otseselt kolmest küljest piiratud maanteedega ja idapoolt elamumaa kruntidega. Valdavalt jäävad kontaktvööndi alasse äri- ja tootmismaad, planeeringualast idapoole jääb ühepereelamute piirkond. Kontaktvööndi alal on kehtestatud 4 detailplaneeringut ning algatatud kolm detailplaneeringut. Kontaktvööndi ala detailplaneeringute ülevaade on toodud JOONIS 3 - Kontaktvööndi analüüs koos naaberplaneeringute lahendustega ja allpool toodud tabelis 1. Tabel 1. Ülevaade kontaktvööndi ala kehtestatud detailplaneeringutest (seisuga 27.02.2020). Reg nr Nimi Kehtestatud Eesmärk DP1001 Kurna küla Kangru- Kehtestatud Kurna küla mäe kinnistu ja 16.04.2019; otsusega seltsimaja ja lähiala detail- nr.80 külaplatsi rajamine planeering DP0769 Kurna küla, Kehtestatud Äri- ja tootmismaa Lepataga kinnistu ja 01.11.2016; kruntide lähiala korraldus nr.1566 planeerimine. detailplaneering DP0121 OÜ Transient Kehtestatud Äri- ja tootmismaa tootmisbaasi 14.10.2003; otsus kruntide detailplaneering nr.138 planeerimine DP0472 Kurna küla, Kehtestatud Äri- ja tootmismaa Rebasepõllu ja 21.05.2013; otsus kruntide Läänerebase nr.468 planeerimine kinnistute detailplaneering Seisuga 27.02.2020.a on algatatud järgmised detailplaneeringud: • DP0373 Kangrumäe tee 18, algatatud, 09.09.2003; otsus nr.126. Eesmärk tallid ja ratsakompleks; • DP0428 Kurna 12 (Kangrumäe tee 5) kinnistu detailplaneering. Algatatud 21.12.2006; otsus nr.198. Eesmärk: kolm ühepereelamu krunti; • DP0490 Saire kinnistu detailplaneering algatatud 21.11.2006; otsus nr.186. 10  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Lähimad hooned (elamud) jäävad vahetult kõrvalkinnistutele Kangrumäe tee 1, Kangrumäe tee 3 ja Kangrumäe tee 5. Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus “Ööbiku” asub Kurna-Tuhala maantee ääres ca 300 m kaugusel. Planeeritava ala asub Jüri aleviku keskusest ca 4,5 km kaugusel, kus asuvad lähim kauplused ja teenindusasutused. 11  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Põlluvälja kinnistu asend on toodud JOONISEL 2- Situatsiooniskeem. Planeeritav Põlluvälja kinnistu asub Rae vallas, Kurna küla lääneosas, riigiteede 11 Tallinna ringtee, 11115 Kurna-Tuhala tee ja 11507 Kangrumetsa tee vahelisel alal. Maaüksus on kolmest küljest riigiteedega piiratud. Planeeritava ala moodustab Põlluvälja kinnistu (registriosa 10018402; katastritunnus 65301:001:3134; pindala 20,73 ha; sihtotstarve 100% ärimaa) ja lähiala. Detailplaneering on koostatud ca 26 ha suurusele alale. Lähialasse on kaasatud järgnevad kinnistud: • edela ja lääne pool – transpordimaa kinnistud 11115 Kurna-Tuhala tee (65301:001:3135), kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala T3 (65301:001:2734) ja kinnistu 11115 Kurna-Tuhala tee T2 (65301:001:2737); • põhja pool - transpordimaa kinnistud 11115 Kurna-Tuhala tee1 (65301:001:3136), 11115 Kurna-Tuhala tee (65301:001:3123), 11115 Kurna- Tuhala tee (65301:001:3124) ja osaliselt Saire kinnistu (65301:001:3122); 3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Põlluvälja kinnistu on valdavalt lage rohumaa (põld). Kõrghaljastust kasvab vaid maaüksuse kaguosas (ca 1,84 ha suurune puudemassiiv), kus puudeliikidest leidub sangleppa, arukaske, kuuske jt. Kinnistu on suhteliselt tasase reljeefiga. Maaüksuse idaosas paikneb drenaaž. Põlluvälja kinnistul paikneb Saire kraav (REBASE I ). Planeeritaval kinnistul ehitisregistri andmetel hooned puuduvad. Põlluvälja kinnistul asuvad kolm Kurna positsiooni väikevarjendit, mida ei ole arheoloogia- mälestiseks tunnistatud ega kaitse alla võetud. Tegemist on kolme samalaadse maa- aluse betoonvarjendiga. Nimetatud varjendid on kaardistatud 2013. aastal Muinsuskaitseameti tellitud pilootprojekti „Eesti 20. sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs“ 1 raames. Detailplaneeringu elluviimisel varjendid lammutatakse, kuid eelnevalt dokumenteeritakse (vt ka ptk 6.2 ja 9). 3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Detailplaneeringuala piirneb Maa-ameti andmetel järgmiste maaüksustega: • Põhja pool - Saire maaüksus (katastriüksuse tunnusega 65301:001:3122, sihtotstarve maatulundusmaa, suurus 54,17 ha); 1 Maa-ameti maaüksuste nimed ja Maanteeameti teeregistris toodud teede nimed on erinevad. Katastritunnusega 65301:001:3136 ja 65301:001:3123 tee lõigud kannavad Maa-ameti katastriinfo kohaselt nime 11115 Kurna-Tuhala tee, kuid Maanteeameti Teeregistri kohaselt on tee nimi 11507 Kangrumetsa tee. Käesolevas peatükis toodud Maa-ameti maaüksuste katastriinfo. 12  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 • Ida pool - elamumaad: Kangrumäe tee 1 (katastriüksuse tunnusega 65301:001:2640, 100% elamumaa) Kangrumäe tee 3 (katastriüksuse tunnusega 65301:001:1600, 100% elamumaa); Kangrumäe tee 5 (katastriüksuse tunnusega 65301:001:1760, 100% elamumaa); ning Kangrumäe tee transpordimaa maaüksus (katastriüksuse tunnusega 65301:001:3903, 100% transpordimaa); • Lõuna pool - 11 Tallinna ringtee (katastriüksuse tunnusega 65301:001:0591 sihtotstarve 100% transpordimaa) ja 11115 Kurna-Tuhala tee (katastri- üksuse tunnusega 65301:001:3135, sihtotstarve 100% transpordimaa); • Lääne pool – Põllumehe kinnistu (katastritunnusega 65301:001:3130, 100% ärimaa, suurus 12,74 ha). Külgnevate kinnistute iseloomustus ja kirjeldus on toodud ptk 2. 3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maanteeameti Teeregistri andmetel (link internetis: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maanteeamet) ümbritsevad Põlluvälja kinnistut järgmised teed: • lõuna pool Põlluvälja kinnistut on põhimaantee 11 Tallinna ringtee; • lääne pool Põlluvälja kinnistut on kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala; • põhja ja ida pool kõrvalmaantee 11507 Kangrumetsa tee2. Olemasolev juurdepääs kinnistule toimub mööda 11507 Kangrumetsa teed. 3.5 Olemasolev tehnovarustus Põlluvälja kinnistul ei paikne olemasolevaid tehnovõrke. Põlluvälja kinnistu paikneb osaliselt endisel drenaažiga kuivendatud maa-alal, mis on kustutatud maaparandusehitiste registrist. Lisaks läbib kinnistut maa-parandusehitise Rebase I (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4020059000010/009) eesvool. Detail- planeeringu koostamisel tehakse ettepanek kinnistut läbiva olemasoleva Saire kraavi (kood 1093400) olemasolevast sängist ümber tõstmiseks. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kavale aastateks 2017-2028 kohaselt asub planeeringuala ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas, mille vee-ettevõtjaks on määratud Osaühing Kiili KVH. Ühisvee- ja kanalisatsiooni trasside, elektri- ja sidevarustuse, gaasivarustuse ja side ühenduste võimalikud liitumispunktid on välja selgitatud tehniliste tingimuste taotlemisel. 3.6 Olemasolev haljastus ja keskkond Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardile jääb planeeringuala Tallinna lähiala rohevõrgu piiresse, ent jääb välja rohevõrgustiku 2 Edaspidi kasutatakse seletuskirjas Maanteeameti Teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 13  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 tuumaladest ja koridoridest. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonna- planeeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad kesk- konnatingimused“. Eelnimetatud teemaplaneeringus määratud rohevõrgustiku tuumala T9 jääb planeeringualast põhja poole. Üldplaneeringu järgne täpsustatud rohevõrgustiku ala jääb planeeringualast ca 500 m põhja suunas. Detail- planeeringuga kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt mõju rohevõrgustikule. Detailplaneeringuala on põhiliselt haritav põllumaa, mille Tallinna ringtee ääres paiknevas lõunaosas esineb kõrghaljastust ca 1,84 ha ulatuses, kus puudeliikidest leidub sangleppa, arukaske, kuuske jt. Samuti on kõrghaljastus moodustunud üksikute gruppidena kohtades, mis on olnud maaharimiseks ebasobivad. Maa-alal paikneb mitmeid dekoratiivseid põllukive. Vastavalt Keskkonnaregistri 04.12.2019 andmetele, on Põlluvälja kinnistul 18.12.2018.a registreeritud võõrliigi sosnovski karuputke leiukoht (registrikood VLL1005078), keskpunkti koordinaatidega X 6578274; Y 547357; 59°20'23" N, 24°49'55" E. 3.7 Kehtivad piirangud Veekaitselistest objektidest jääb planeeringualale Saire kraav (REBASE I, valgala pindala 3.2 km²). Vastavalt Maaeluministri määrusele nr 64, vastu võetud 10.12.2018 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“, on eesvoolu kaitsevööndi ulatus 12 meetrit. Eesvoolu kaitsevöönd on eesvoolualune ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. Teistest piirangutest asub maa-alal riigimaanteede kaitsevööndid 30 m ja 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Piirangud on toodud JOONISEL 4 - Tugiplaan ja JOONIS 5 – Põhijoonis. 14  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 4 PLANEERINGUETTEPANEK Käesoleva detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgid järgivad Rae valla üldplaneeringus sätestatud eesmärke ja on kooskõlas Rae Vallavalitsuse 04. veebruari 2020. a korralduses nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ toodud nõuetega. Maaüksus sobib linnaruumiliselt ärimaaks, kuna on tagatud hea juurdepääs ja võimalus vajalike tehniliste kommunikatsioonidega ühendamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Põlluvälja kinnistust jagada välja ärimaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused äri-, kaubandus- ja laopindade rajamiseks, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeritava ala suurus on ca 26 ha, millest Põlluvälja kinnistu pindala moodustab 20,73 ha ja lähiala suurus ca 5,27 ha. Lähiala moodustavad transpordimaa kinnistud: 11115 Kurna-Tuhala tee T3 (65301:001:2734); 11115 Kurna-Tuhala tee T2 (65301:001:2737); 11115 Kurna- Tuhala tee (65301:001:3123); 1115 Kurna-Tuhala tee (65301:001:3136); 11115 Kurna-Tuhala tee (65301:001:3135). Lähiala kaasamine on vajalik teede ja tehnovõrkude planeerimiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse Krundile 1 IKEA kontseptsioonile vastav mööbli- ja sisustuskauplus, mis hõlmab endas kaubandus-, lao-, toitlustus- ja bürooruume. Detailplaneeringualas asuvatele kruntidele on keelatud rajada kaubanduskeskust kui kaupluste ja teenindusasutuste kompleksi, kuhu oleks koondatud erinevat tüüpi kauplused, toitlustuskohad, meelelahutus ja teeninduspunktid jms. Detailplaneeringuga kavandatakse Krundile 1 IKEA kauplus, mida hakkavad külastama ainult selle kaupluse kliendid, mitte isikud, kes soovivad osta kaupu erinevatest poodidest ja kasutada erinevaid teenuseid. IKEA kauplus on kitsalt ühe brändi kauplus ega too seetõttu kaasa sedavõrd laiaulatuslikke mõjusid, nagu üks suur kaubanduskeskus seda teeks. Detailplaneeringuga kavandatakse üksnes kauplust peamiselt seetõttu, et selle ruumiline mõju ümbritsevale on oluliselt väiksem kaubanduskeskuse omast. Krundile 1 kavandatava kaupluse näol ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Detailplaneeringu koostamise ajal pole teada, milline ärihoone Krundile 2 ehitatakse. 4.1 Krundijaotus ja kruntide ehitusõigus Andmed krundijaotuse kohta on toodud tabelis 2. 15  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Tabel 2. Andmed kruntide kohta Kinnistu Krundi planeeritud Krundi Krundi Moodustatakse senine sihtotstarve planeeritud number katastriüksustest sihtotstarve (kataster) suurus (m2) (kataster) 1 Ärimaa 100 % 107 661 65301:001:3134 ärimaa 2 Ärimaa 100 % 75 174 65301:001:3134 ärimaa 3 Üldmaa 100% 23421 65301:001:3134 ärimaa 4 Transpordimaa 999 65301:001:3134 ärimaa Planeeritavate kruntide ehitusõigused: Krunt 1 ehitusõigus Kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone Krundi kasutamise sihtotstarve maa 100 % (kataster – ärimaa). Hoonete suurim lubatud arv 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 28 000/ 28 000 maa peal/ maa all (m2) Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 3 / -1 Korruselisus maa peal/ maa all 16 kõrgus m-tes Krundile 1 on kavandatud rajada IKEA kontseptsioonile vastav mööbli- ja sisustuskauplus, mis hõlmab endas kaubandus-, lao-, toitlustus- ja bürooruume. Krundile ei planeerita kaubanduskeskust kui kaupluste ja teenindusasutuste kompleksi, kuhu on koondatud erinevat tüüpi kauplused, toitlustuskohad, meelelahutus- ja teeninduspunktid. Krundi maksimaalseks täisehitusprotsendiks on 50%. Minimaalne krundi haljastuse protsent on 15%. Krundile 1 on lubatud kuni 45 m kõrguse reklaamtulba rajamine. Juurdepääs krundile on kavandatud 11507 Kangrumetsa teelt. Krunt 2 ehitusõigus Kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone Krundi kasutamise sihtotstarve maa 100 % (kataster – ärimaa) Hoonete suurim lubatud arv 3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 20 000/ 20 000 maa peal/ maa all (m2) Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 3 / -1 Korruselisus maa peal/ maa all 16 kõrgus m-tes Krundil 2 paikneva hoonestusala planeerimisel on lähtutud sellest, et perspektiivis tuleb olemasolev Saire kraav (kood 1093400) olemasolevast sängist ümber tõsta krundile 3. Ehitusõiguste määramisel on lubatud maapealse hoonestusala asukoht valitud nii, et oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone paiknemise planeerimisel. Krundi maksimaalseks täisehitusprotsendiks on määratud 50%. Detailplaneeringu koostamise ajal pole teada, milline ärihoone Krundile 2 ehitatakse. Minimaalne krundi haljastuse protsent on 15%. Juurdepääs krundile on tagatud 11507 Kangrumetsa teelt. 16  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Krunt 3 ehitusõigus Krundi kasutamise sihtotstarve Üldmaa 100 % (kataster – üldkasutatav maa) Hoonete suurim lubatud arv - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -/ - maa peal/ maa all (m2) Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: - Korruselisus maa peal/ maa all - kõrgus m-tes Krundile 3 on planeeritud rajada avalikult kasutatav haljasala ning ümbertõstetav Saire kraav (kood 1093400) ja tiik. Haljasala kujundus ning kraavi ümbertõstmine tuleb lahendada eraldi maastikuarhitektuurse projektiga. Juurdepääsud krundile tagatakse 11507 Kangrumetsa teelt. Krunt 4 ehitusõigus Tee ja tänava maa 100 % (kataster – Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa) Hoonete suurim lubatud arv - Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind -/ - maa peal/ maa all (m2) Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: - Korruselisus maa peal/ maa all - kõrgus m-tes Krunt 4 on planeeritud kavandatava ringtee laiendusele. 4.2 Hoonete arhitektuurinõuded Hoonete arhitektuurinõuded on: • Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Valitavad fassaadi- materjalid peavad olema väga kvaliteetsed ja arhitektuur moodne. Viimistlusmaterjalidena võib kasutada puitu, vineeri, klaasi, betooni, krohvi, profiilplekki ja sileplekki (sandwitchpaneel). Hooned liigendada erinevate materjalide ja/või toonidega. • Hoonete maksimaalne kõrgus on kuni 16 m, hoone katuse tasapinnast võivad üle ulatuda tehnoseadmed. • Krundi 1 hoonete ±0.00=48.50 m, hoonete absoluutkõrgus +64.50 m. • Krundi 2 hoonete ±0.00=45.00 ... 48.00 m ja hoonete absoluutkõrgus +61.00 ... +64.00 m. • Krundile 1 on lubatud kuni 45 m kõrguse reklaamtulba rajamine. • Krundile 2 on määratud säilitatava kõrghaljastuse ala (vt lisaks ptk 4.4 ja joonised). • Hoonete katused rajada kaldega 0°-15° ja parapetiga. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid“. 17  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Kruntidele 3 ja 4 arhitektuurinõudeid detailplaneeringuga ei määrata, kuna hoonete ehitamist ei planeerita. 4.3 Piirded Lubatud on ärimaa kruntide (krunt 1 ja krunt 2) piirdeaiaga piiramine. Piirdeaia arhitektuurne lahendus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirete maksimaalseks kõrguseks on 1,8 m. 4.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Peatüki koostamise aluseks on Inseneribüroo Stratum poolt 2019. a koostatud liiklusuuring (TÖÖ nr P119-2018, Rae vald, Põlluvälja kinnistu liiklusuuring - vt LISA 3). Rae vallas asuvale Põlluvälja kinnistule on kavandatud rajada IKEA kauplus. Ligipääsud Põlluvälja kinnistule ehk detailplaneeringu alale on kavandatud riigiteelt 11507 Kangrumetsa tee. Põlluvälja kinnistu külgneb riigiteega 11 Tallinna Ringtee, riigiteega 11115 Kurna- Tuhala ning riigiteega 11507 Kangrumetsa tee. Põhimaantee 11 Tallinna Ringtee ööpäevane liiklussagedus töö alaga külgneval lõigul on 17501 a/ööp, kõrvalmaantee 11115 Kurna-Tuhala ööpäevane liiklussagedus töö alaga külgneval lõigul on 4825 a/ööp. Tee 11 Tallinna Ringtee raskeliikluse osakaal on 20%, teel 11115 Kurna-Tuhala 6%. Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liikluskorralduse lahendus arvestab Maanteeameti kirjas 13.01.2020 nr 15-2/19/59686-2 Rae Vallavalitsusele toodud seisukohti. 4.4.1 Liikluslahendus Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu raames on välja töötatud kaks liikluslahenduse ettepanekut. Esimene on avamisjärgne liikluslahendus, mis arvestab Põlluvälja kinnistule rajatava IKEA kaupluse ning teatud (väiksemas) mahus objektide realiseerumisega naabruses asuvatel Põllumehe ja Saire kinnistutel. Teine on perspektiivne liikluslahendus aastaks 2040, kui on realiseerunud Põlluvälja kinnistu idapoolne reservosa ning Põllumehe ja Saire kinnistule planeeritavad mahud. Täpsemalt on täiendavaid liikluskoormusi kirjeldatud liikluse prognoosi osas (vt ptk 4.4.2). Detailplaneeringu liikluslahendus on välja töötatud kooskõlas Maanteeameti poolt 13.01.2020 väljastatud seisukohtadega Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks. Teede ja taristu rajamist käsitletakse ptk 8. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang on toodud LISAS 4. 18  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 4.4.1.1 Avamisjärgne liikluslahendus Riigitee 11115 Kurna-Tuhala ja tee 11507 Kangrumetsa tee ristmik on kavandatud rekonstrueerida kolmekülgseks turbo- ringristmikuks (vt. JOONIS 7 – Liikluse- ja haljastuslahenduse joonis), kusjuures on arvestatud võimalusega hilisemas etapis sõiduradade arvu ringristmikul suurendada. Ristmiku läbilaskevõime tagamiseks ja paremaks juurdepääsuks detailplaneeringu alale on planeeritud lisarada põhimaantee 11 Tallinna Ringtee Kurna eritasandilise liiklussõlme rambile 1121 (idapoolne ramp). Lisaraja eesmärk on jagada Tallinna Ringteel rambilt 1121 tulev liiklusvoog kahele sõidurajale, millest parempoolne suundub Kangrumetsa teele ning sealt edasi IKEA põhiparklasse. Lisarada kavandatakse riigitee 11 rambile 1121 olemasolevast sõidurajast paremale poole. Tilgakujulisele ristmikule jõudes kavandatakse lisarajale laiendus vastavalt autorongi pöördekoridorile. Tilgakujulisele ristmikule pealesõidul eraldatakse lisarada teemärgistuse ja madalate betoonelementidega (samad, mida kasutatakse turboringristmike sõiduradade eraldajatena). Füüsilist eraldussaart ei ole otstarbekas kavandada, kuna see lühendab teel 11115 olevat põimumisala tilgakujulise ristmiku ja tee 11507 Kangrumäe tee kavandatava ringristmiku vahel (lahendust täpsustatakse teeprojektiga). Teeprojektile vajalik teostada LOA, mille eest tasub Huvitatud isik. Kangrumetsa tee turbo ringristmikul on Kurna liiklussõlme suunas üks väljuv sõidurada. Kangrumetsa tee ristmikust Tallinna suunas (st. tee 15 Tallinn-Rapla- Türi suunas) on avamisjärgses lahenduses ette nähtud rekonstrueerimise kokkuviimine olemasoleva olukorraga nii, et säilib olemasolev teede 11115 ja 11504 (Tilluvälja või Öövahi tee) reguleerimata ristmik. Kangrumetsa teele on kavandatud parempöördega juurdepääs (kaks sõidurada) IKEA põhiparklasse. Põhiparklast väljumine on Kangrumetsa teele kavandatava ringristmiku kaudu. Sama ringristmik ühendab ida suunas Kurna küla ja annab võimaluse põhja pool asuva Saire kinnistule juurdepääsuks. IKEA kauba toomine toimub Kangrumetsa teele kavandatava lihtristmiku kaudu. IKEA põhiparkla liiklusskeem toimib ringikujuliselt – sisenemine on ühest parkla osast ning väljumine teisest. IKEA põhiparklasse on kavandatud eraldi kohad haagistega sõiduautode jaoks ning busside parkimiskohad. IKEA töötajate parkla on kavandatud IKEA kaupluse hoonest põhja poole. Kangrumetsa teele on kavandatud IKEA parkla mahapöörde ja ringristmiku vahele ühissõiduki peatus, kus võivad peatuda ühistranspordiliinide või ka eraliinide bussid (näiteks ka IKEA opereeritav bussiliin). Kangrumetsa teele sõitnud buss saab teha tagasipöörde Kangrumetsa teel asuval ringristmikul. Kergliiklustee osas on arvestatud tee 11 Tallinna ringtee Kurna liiklussõlme projektis ette nähtud kuid välja ehitamata jäänud kergliiklustee lõiguga tee 11504 Tilluvälja tee ja tee 11507 Kangrumetsa tee vahel. Kergliiklustee asukoht arvestab hilisema tee 11115 laienduse võimalusega. Planeeringus on toodud põhimõtteline lahendus, mida tuleb täpsustada teeprojektiga. Huvitatud isik kohustub käesoleva detailplaneeringu realiseerimisel omal kulul välja ehitama Joonisel 7 esitatud avamisjärgse liikluslahenduse kohased teed ja taristu. 19  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 4.4.1.2 Perspektiivne liikluslahendus Perspektiivne liikluslahendus on toodud joonisel 8 – Perspektiivse liikluslahenduse joonis). Perspektiivne põhimõtteline liikluslahendus on tehtud pikemale tee 11115 lõigule, km 2,8-3,6 kohta, mis hõlmab: • perspektiivse tee ristmikku Saire kinnistu põhjaosas (Rae valla üldplaneeringu järgne ühendustee); • tee 11504 Tilluvälja tee ristmikku; • tee 11507 Kangrumetsa tee ristmikku; • tee 11 Kurna liiklussõlme põhjapoolsete rampide 1121 ja 1123 tilgakujulist ristmikku. Tee 11115 ligikaudu km 2,9-3,0 kohas on kolmekülgne turbo ringristmik, mille kolmas haru kulgeb läbi Saire kinnistu põhjapoolse osa (Rae valla üldplaneeringu järgne perspektiivne ühendustee). Ringristmiku sõiduradade arv sõltub Saire kinnistule kavandatavatest ehitusmahtudest. Liiklusskeemi üldiseid põhimõtteid järgides peaks see ringristmik olema sarnane lõuna pool asuva samasuguse geomeetriaga Kangrumetsa tee turbo ringristmikuga. Tee 11115 ja 11504 Tilluvälja tee ristmik on reguleeritud eeskätt jalakäijate teeületuse tõttu (nupuga jalakäijate foor), kuid sama fooriga saab reguleerida ka vasakpööret peateelt Tilluvälja teele. Vasakpööre Tilluvälja teelt Tallinna suunas on keelatud, kuna selle manöövri jaoks on olemas alternatiiv riigitee 11505 Vaela tee kaudu. Alternatiivselt on võimalik ristmik lahendada kolmekülgse ringristmikuna. Sellisel juhul on tee 11115 lõigul kolm järjestikust ringristmikku (lõunast põhja suunas): Kangrumetsa tee ringristmik (haru paremale), Tilluvälja tee ringristmik (haru vasakule) ja Saire kinnistu põhjapoolse osa tee ringristmik (haru paremale). Tee 11115 ja 11507 Kangrumetsa tee ristmik on kolmekülgne turbo ringristmik, millele on võrreldes avamisjärgse liikluslahendusega lisatud kõigile ringile pealetulevatele suundadele üks sõidurada. Tee 11115 ja tee 11 Kurna liiklussõlme põhjapoolsel tilgakujulisel ristmikul on rambile 1123 suunduv lisarada. Perspektiivses liikluslahenduses kasutatud teedevõrku on kontrollitud liikluse planeerimise- ja modelleerimistarkvaraga Cube Voyager. Selle kohta on koostatud Põlluvälja kinnistu liikluse aruanne osa 2 (TÖÖ NR: P119-2018 Rae vald, Põlluvälja kinnistu liiklusuuring, osa 2. Stratum 2020 – vt LISA 3). Huvitatud isikule ei tulene käesolevas punktis 4.4.1.2 toodud perspektiivsest liikluslahendusest ja Joonisest 8 kohustusi ei käesoleva detailplaneeringu realiseerimisel ega tulevikus. Vastav liikluslahendus on käesolevas detailplaneeringus esitatud eesmärgiga näidata ära sellise lahenduse rakendamise võimalikkus ning arvestada sellega tulevaste planeeringudokumentide koostamisel. 4.4.2 Liikluse prognoos Liikluskontseptsiooni peamine eesmärk on tagada IKEA kaupluse klientide hea ja mugav juurdepääs lähialal, seejuures halvendamata muu liikluse olukorda. Liikluse 20  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 prognoosis on üldistatult kasutatud lähiala riikide IKEA kaupluste liikluse alast informatsiooni. Andmete osas on tähtsamad Baltimaades asuvad IKEA kauplused: Riias (avati 2018. aastal) ning Vilniuses. Üldistatult on IKEA kauplusega seonduv liiklussagedus: • tööpäeva õhtune tipptund 500 a/h sisse ja välja suunal; • puhkepäeva tippaeg 800 a/h sisse ja välja suunal. Puhkepäevadel on IKEA kauplusega seotud liiklussagedus suurem, kuid samal ajal on üldine liiklussagedus väikesem. Liikluse prognoos ja modelleerimine on teostatud õhtuse tipptunni kohta, kus on IKEA kaupluse külastuse ja tavaliikluse koosmõju. Hommikusel tipptunnil IKEA kauplus ei tööta ning liiklusmõju ei ole. Liikluse prognoosis avamisjärgse olukorra kohta on arvestatud peale IKEA liikluse ka võimaliku täiendava liiklusega naaberkinnistutelt. Saire ja Põllumehe kinnistute osas on arvestatud täiendava liiklusega 200 a/h sisse ja 200 a/h väljuval suunal. See kirjeldab olukorda, kui IKEA kauplus on valmis, IKEA reservmaa (kauplusest ida pool) on realiseerimata ning naaberkinnistute planeeritud objektidest on realiseerunud teatud osa. Skeemil 2 on toodud liikluse prognoos avamisjärgse olukorra kohta, liiklussagedused (a/h) ja ristmike läbilaskevõime kasutustegurid Z, õhtune tipptund. Skeem 2. Õhtune tipptund, liiklussagedused (a/h) ja ristmike läbilaskevõime kasutustase Z 21  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 4.4.3 Parkimise kontrollarvutus Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Planeeritav maa-ala ei asu linnas vaid hajaasustusalal jäädes standardi kohaselt linnakeskuse III klassi (keskmine keskus, kus elanike arv ca 20 000). Parkimiskohtade arvutamisel on arvestatud, et linna äärealal nähakse supermarketile, kauplusele 1 parkimiskoht 100 m² suletud brutopinna kohta. Kruntide 1 ja 2 autode parkimiskohtade kontrollarvutus on toodud tabelis 7. Tabel 7. Autode parkimiskohtade kontrollarvutus Normatiivne Kavandatud Krundi Ehitise otstarve / liik parkimiskohtade arv parkimiskohtade aadress linnakeskuses arv 1032 kohta Krunt 1 Kaupluse parkimine 40 000/100 = 400 sõiduautodele + 3 (40 000 m²) kohta bussidele Kaupluse/äripinna 709 Krunt 2 60 000/100= 600 parkimine (60 000 m²) 1741 Parkimiskohtade vajadus alal 1000 sõiduautodele kokku: + 3 bussidele Krundile 1 on planeeritud 1032 parkimiskohta sõiduautodele ja 3 kohta bussidele. Parkimiskohtade vajadus tugineb Baltimaades (Riias ja Vilniuses) asuvate IKEA kaupluste parklate kasutusvajadusele ja selle põhjal koostatud erikalkulatsioonile. Krundile 2 on planeeritud 709 parkimiskohta sõiduautodele (mis on mõnevõrra suurem kui normatiiv ette näeb). Kruntide 1 ja 2 parkimiskohtade täpne arv ja asukohad täpsustuvad ehitusprojektide koostamise käigus. 4.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Detailplaneeringu haljastuse lahenduse koostamisel on arvestatud Rae Valla- valitsuse 04. veebruari 2020. a korralduses nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ toodud nõuetega. Algatamise korralduses on toodud, et elamuala kontaktvöönd tuleb kõrghaljastada (krunt 3). Samuti on ette nähtud, et näha ette krundi iga 800 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Nõutud kõrghaljastus maht võib olla kavandatud igale krundile proportsionaalselt või ühele kinnistule kokku. Seega on lähtudes algatamise korralduse tingimustest ette nähtud kogu planeeringualale istutada ca 260 – vähemalt ca 10 meetri kõrguseks kasvavat puud. Parklate alad tuleb liigendada madal- ja kõrghaljastusega. Puude istutamine täpsustatakse ehitusprojektiga, puude võimalik paiknemise lahendus on toodud JOONIS 7 - Liikluse- ja haljastuselahenduse joonis. 22  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Käesoleva detailplaneeringu lahendus teeb ettepaneku rajada suur osa kõrgema- kasvulistest pargipuudest krundile 3 ning osa puid kavandada parklate liigenda- miseks. Parklate liigendamiseks on sobivad tänavapuud, mida majandatakse nt 5-8 m kõrgusena. Vastavalt Keskkonnaregistri 04.12.2019 andmetele, on Põlluvälja kinnistul 18.12.2018. a registreeritud võõrliigi sosnovski karuputke leiukoht (registrikood VLL1005078), keskpunkti koordinaatidega X 6578274; Y 547357; 59°20'23" N, 24°49'55" E. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt kavandatakse leiukohale krundi 2 sõidukite parkimisala, mis tähendab, et eeldatavasti kaob võõrliigi jaoks sobiv elupaik. Pinnase koorimisel tuleb võtta kasutusele meetmed, et välistada võõrliigi levikut (s.h mullas olevate seemnete levikut). Võõrliigi leiukohas oleva pinnase laialivedu tuleb vältida, sest sosnovski karuputke seemned võivad idanemis- võimelisena pinnases säilida kuni 10 aastat. 4.5.1 Krunt 1 haljastuse põhimõtted Krundi haljastuse minimaalne protsent on 15%. Parklad tuleb liigendada kõrg- ja madalhaljastusega. Vajadusel tuleb parklate haljastusele kavandada kastmissüsteemid edasise hooldamise lihtsustamiseks. Puude istutamine täpsustatakse ehitusprojektiga, puude võimalik paiknemise lahendus on toodud JOONIS 7 - Liikluse- ja haljastuslahenduse joonis. Ettepanek on kasutada järgmisi puuliike: • Harilik pihlakas Sorbus aucuparia; • Tüüringi pihlakas 'Fastigiata' Sorbus x thuringiaca 'Fastigiata'; • Harilik tamm Quercus robur; • Harilik haab 'Erecta' Populus tremula 'Erecta' 4.5.2 Krunt 2 haljastuse põhimõtted Krundil 2 kasvavat segametsa-ala tuleb maksimaalselt säilitada. Alal tuleb läbi viia valik- ja hooldusraied ja puhastada alusmets võsast. Laiguti ja teeradade servades võib harvendada tihedat põõsarinnet ja üleliigset puude järelkasvu. Krundi haljastuse minimaalne protsent on 15%. Puude istutamine täpsustatakse ehitusprojektiga, puude võimalik paiknemise lahendus on toodud JOONIS 7 - Liikluse- ja haljastuslahenduse joonis. Ettepanek on kasutada järgmisi puuliike: • Harilik pihlakas Sorbus aucuparia; • Tüüringi pihlakas 'Fastigiata' Sorbus x thuringiaca 'Fastigiata'; • Harilik tamm Quercus robur; • Harilik haab 'Erecta' Populus tremula 'Erecta'. Parklad tuleb liigendada kõrg- ja madalhaljastusega. Vajadusel tuleb parklate haljastusele kavandada kastmissüsteemid edasise hooldamise lihtsustamiseks. 23  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 4.5.3 Krunt 3 haljastuse põhimõtted Detailplaneeringuga on planeeritud üks avalikult kasutatav üldkasutatava maa krunt – krunt 3. Krunt 3 on planeeritud roheliseks puhvertsooniks Kurna elamuala ja kavandatud ärimaa kruntide vahelisele alale. Üldkasutatava maa krundile on planeeritud ümber tõsta Saire kraav ja võimalusel rajada sademevee märgala. Sademevee märgala saaks võtta vastu naaberkruntide katustelt ja parklatest kogutavad sademeveed. Ettepanek on planeerida kraav ja tiik looduslähedase kujuga ja kasutada maastikukujunduses ära olemasolevaid kivirahne. Kraavi ja sademevee märgala rajamise võimalusi täpsustatakse edaspidise projekteerimise käigus. Kuna tegemist on avatud alaga - põllu-rohumaaga, kus on viljakas pinnas, on võimalik alale istutada suuremõõtmelisi puid. Varjata tuleb vaade müratõkkeseinale. Ettepanek on kasutada eestimaiseid puu- ja põõsaliike, mis on iseloomulikud veekogude kaldaäärsetele aladele. Ettepanek on kasutada: • Suuremõõtmelisi okaspuid (nt harilik mänd Pinus Sylvestris ja rumeelia mänd Pinus peuce); • Lehise liike (euroopa lehis Larix decidua ja siberi lehis Larix sibirica); • Suuremõõtmelisi lehtpuid (nt harilik tamm Quercus robur ja punane tamm, Quercus rubra, harilik vaher Acer platanoides, remmelgas Salix SP, sanglepp Alnus glutinosa); • Väiksema- või keskmisekasvulisi lehtpuid ja põõsaid (nt harilik pihlakas Sorbus aucuparia ja tüüringi pihlakas Sorbus x thuringiaca, amuuri toomingas Prunus maackii, roheline lepp Alnus viridis jms). Veekogu kallastele rajada märgalade istutusalad koos sobilike taimeliikidega. Puudest lagedatele aladele võib külvata niidutaimi ja kujundada puhkekohti. Ilumuru võiks olla vaid teede-radade servades puhkekohtade alal, et lihtsustada ala hooldust. Roheala tuleb siduda olemasoleva jalgteede võrgustikuga ning läbi roheala planeerida uus jalgrada. Edasise projekteerimise käigus kavandada pingid koos prügikastidega. Roheala on ette nähtud valgustada. Puude istutamine täpsustatakse ehitusprojektiga, puude võimalik paiknemise lahendus on toodud JOONIS 7 - Liikluse- ja haljastuslahenduse joonis. 4.5.4 Jäätmekäitlus Rae valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Rae valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 19.03.2013 nr 99), millest tuleb juhinduda. Samuti tuleb arvestada Jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmekavas aastateks 2016- 2020 toodud nõudeid. Jäätmehoolduseeskirjaga on määratud kindlaks jäätmehoolduse korraldamise nõuded Rae valla haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. 24  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Valla haldusterritooriumil toimib korraldatud jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu hõlmab vähemalt segaolmejäätmeid, vanapaberit ja kartongi, biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ja suurjäätmeid. Rae valla haldusterritoorium on jaotatud üheks veopiirkonnaks. Jäätmeid tuleb koguda sorteeritult, et tagada nende taaskasutamist. Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid või vastavaid kleebiseid (hall, roheline – segaolmejäätmed; roheline, sinine või kollane - taaskasutatavad jäätmed; punane - ohtlikud jäätmed; pruun - biolagunevad jäätmed). Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti. Jäätmemahutite täpsed asukohad määratakse edasise projekteerimise käigus. Juurdepääsuteed jäätmemahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama jäätmemahutite hõlpsat käsitsi teisaldamist. Juurde- pääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 m. Juurdepääsuteed ei tohi olla libedad ja nende kalle ei tohi ületada 1:10. Krundile 1 kavandatud hoonesse rajatakse eraldi jäätmekäitlusruum, kus ladustatakse jäätmed liikide kaupa. Krundile 2 on planeeritud lahuskogutud jäätmete konteinerite ala. Üldmaa krundile 3 paigaldatakse tänavamööbliga ühes stiilis avalikud jäätmemahutid. Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine peab toimuma vastavalt Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sorteerida nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida puit, kiletamata paber ja kartong, metall (eraldi must- ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (näiteks kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt ja kilematerjal. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid liigiti sorteerida tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Ehitusprojektides peavad olema toodud jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ning jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada seletuskiri ning Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 4.6 Vertikaalplaneerimine Vastavalt krundi 1 ja 2 vertikaalplaneerimise lahendusele tuleb parklate ja teede sademevesi suunata planeeritud hoonetest eemale. Orienteeruvad vertikaalplaneerimise kõrgused on toodud JOONISEL 6 -Tehnovõrkude joonis ja JOONISEL 7 –Liikluse ja haljastuslahenduse joonis. Detailplaneeringu joonistel toodud vertikaalplaneerimise kõrgusi täpsusta- takse ja korrigeeritakse edasise projekteerimise käigus. 25  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 4.7 Tuleohutusnõuded Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeritaval alal paiknevad avalikud juurdesõiduteed, juurdepääsud hoonetele tuleb hoida vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast. Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada Siseministri 30 märtsi 2017. a määrus nr 17, Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Hoone tuleohutuse määravad antud määruse alusel nimetatud hoone kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus, tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, eripõlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse tuleohtlikkus. Krundile 1 ja 2 antud ehitusõiguse kohased ärihooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP1 ning liigituvad määruse alusel: IV kasutusviis (kogunemishooned); V kasutusviis (kontorid) ja VI kasutusviis (tööstus- ja laohooned). Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune juurdesõidutee. 4.8 Servituutide vajaduse määramine Planeeringuga on krundile 1 seatud järgmised kitsendused: • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, suurusega ca 1236 m²; • alajaama servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 70 m²; • reoveetorustiku, reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 1760 m². Krundile 2 on seatud järgnevad kitsendused: • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 718 m²; • sademeveetorustike servituudi vajadusega ala krundi 1 kasuks, ala suurusega ca 1439 m²; • reoveetorustiku, reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 1638 m²; • gaasitorustiku servituudi vajadusega ala krundi 1 kasuks, ala suurusega ca 350 m². 26  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Krundile 3 on seatud järgnevad kitsendused: • elektrikaabli servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 146 m²; • sademeveetorustiku servituudi vajadusega ala krundi 1ja krundi 2 kasuks, ala suurusega ca 64 m²; • veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 1522 m². Transpordimaa krundile 4 on seatud järgmised kitsendused: • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, suurusega ca 28 m²; • reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 37 m². Kinnistule 11115 Kurna-Tuhala tee T3 (65301:001:2734) on seatud järgnevad kitsendused: • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 85 m²; • reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 211 m². Kinnistule Saire (65301:001:3122) on seatud järgnevad kitsendused: • ringristmiku ja jalgtee rajamiseks kasutusõigusega alad, suurusega ca 2966 m² ja 305 m²; • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 543 m²; • reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 1334 m². Kinnistule 11115 Kurna-Tuhala tee (65301:001:3123) on seatud järgnevad kitsendused: • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 62 m²; • reoveetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 135 m²; • reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 154 m²; • gaasitorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasus, ala suurusega ca 16 m². Kinnistule 11115 Kurna-Tuhala tee T3 (65301:001:3136) on seatud järgnevad kitsendused: • elektrikaablite servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 154 m²; 27  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 • reoveetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 40 m²; • reoveesurvetorustiku ja veetorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasuks, ala suurusega ca 54 m²; • gaasitorustiku servituudi vajadusega ala võrguvaldaja kasus, ala suurusega ca 158 m². 28  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 5.1 Veevarustus Planeeritav ala paikneb OÜ Kiili KVH ühisveevarustuse piirkonnas. OÜ Kiili KVH on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused 26.11.2019 nr 794 (vt LISA 2). Planeeritava ala veevarustus tuleb projekteerida ja teostada vastavalt OÜ Kiili KVH väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud kaks kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa krunti, üks üldmaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Lisaks planeeringuala kruntidele plaanitakse veevarustuse liitumisvõimalus Saire kinnistule. Kruntide eeldatav maksmimaalne veetarbimine on järgmine: • Krunt 1 Qmaxd=80,4 m3/d; • Krunt 2 Qmaxd=12,0 m3/d; • Saire kinnistu Qmaxd=39,6 m3/d (hinnang on esialgne ja täpsustub Saire kinnistu detailplaneeringu koostamise käigus); • Kokku Qmaxd=132 m3/d; • Qmaxh=36,7 m3/h = 10,2 l/s. Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb kinnistu veevarustuse tagamiseks planeerida veeühendus Kangru tee 6 kinnistu juures olemasolevast veetorust De160 ning ringistada Õlleköögi põik 2 kinnistu juures oleva veetorustikuga De160. Põlluvälja kinnistul on rajatav ühisveetorustik planeeritud rajada kinnistu serva, riigitee kaitsevööndisse. Krundi 1 ja 2 liitumispunkt paigaldada krunti läbivale ühisveevõrgu torustikule. Saire kinnistu liitumispunkt planeerida avalikult kasutatavale maale, kuni 1 m kaugusele kinnistupiirist. Planeeringuala kruntidele ja Saire kinnistule liitumispunktide paigaldamiseks rajatakse kokku ca 2385 m veetorustikku. Veevarustuse lahendus on toodud JOONISEL 6 -Tehnovõrkude joonis. Riigiteel 11504 (Öövahi tee) paigaldada tehnovõrgud 1m kaugusele kinnistu piirist. Riigiteel 11507 (Kangrumetsa tee) peale riigitee 11 alt läbiminekut ja riigiteel 11503 (Õlleköögi tee) paigaldada veetorustik kinnisel meetodil 1m kaugusele kinnistu piirist. Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustuse torustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud, rajamise meetod ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse ning määratakse edasise projekteerimise käigus. 5.2 Tuletõrjeveevarustus Krunt 1 Krundile 1 on planeeritud kaubandus,toitlustus ja laonduse otstarbega hoone. Hoone põhifunktsioon on mööbli ja kodutarvikute müük ning ladustamine. Lubatud on rajada kolm maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. 29  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad: • Tulepüsivusklass – TP1; • Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus: - IV kasutusviis (kogunemishooned); - V kasutusviis (kontorid); - VI kasutusviis (tööstus- ja laohooned). • Hoone kuulub ladustamistegevuse alusel 2 tuleohuklassi; • Hoone on planeeritud IV tulekaitsetaseme ehitisena – hoones peavad olema tõhustatud tulekustustusvahendid ja automaatne tulekustutussüsteem. Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 2 on vajalik väliskustutusvee vooluhulk 30 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 2 tundi. Kuni 20 l/s välistulekustutuse normvooluhulgast on tagatud Kangrumetsa teele rajatavast ühisveevärgi ringvõrgust De 160 mm, millele paigaldatakse ca iga 200 m tagant tuletõrjehüdrandid (vt JOONIS 6 - Tehnovõrkude joonis). Ülejäänud vajaminev välistulekustutuse vooluhulk 10 l/s saadakse rajatavast automaatkustutussüsteemi mahutist maksimaalse mahuga 636 m3. Rajatava ringvõrgu ühenduspunktide juures olemasolevate hüdrantide tootlikkused on järgmised: Kangru tee 2 kinnistul asuva hüdrandi tootlikkus on 16 l/s ning Õlleköögi põik 2 juures oleval on 15,8 l/s. Välistulekustutuse lahendus on toodud JOONISEL 6 - Tehnovõrkude joonis. Tehnovõrkude joonisel on näidatud hüdrantide asukohad ühisveevõrgu torustikul ja automaatkustutussüsteemi mahuti planeeritud asukoht. Torustiku ja hüdrantide ning automaatkustutussüsteemi mahuti asukoht täpsustub edasise projekteerimise käigus. Riigiteede ääres tuleb hüdrantide asukoha valikul arvestada Maanteeameti nõuetega. Krunt 2 Krundile 2 on planeeritud kuni kolm kaubandus ja toitlustus otstarbega hoonet. Hoonetele on lubatud rajada kolm maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad: • Tulepüsivusklass – TP1; • Ehitise tuleohutusest tulenev ehitise liigitus: - IV kasutusviis (kogunemishooned); - V kasutusviis (kontorid); - VI kasutusviis (tööstus- ja laohooned). • Eeldatav ehitiste põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelitele 1 ja 2 on eeldatav vajalik väliskustutusvee vooluhulk kuni 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 tundi. Vajalikku väliskustutusvee vooluhulka tuleb täpsustada ehitusprojektiga. Kui selgub suurem väliskustutusvee vajadus, siis lahendatakse see kinnistusiseselt. 30  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Välistulekustutuse normvooluhulk 20 l/s on tagatud Kangrumetsa teele rajatavast ühisveevärgi ringvõrgust De 160 mm, millele paigaldatakse ca iga 200 m tagant tuletõrjehüdrandid (vt JOONIS 6 - Tehnovõrkude joonis). Vastavalt Päästeameti poolsele detailplaneeringu tuleohutusosa kooskõlastusele nr 7.2-3.1/4105-2 21.04.2020 tuleb krunt 2 puhul: 1. Hoone edasisel projekteerimisel arvestada, et hüdrandi kaugus peab olema päästemeeskonna sisenemisteest 100 meetri ulatuses; 2. Hoonete edasisel projekteerimisel tuleb tagada päästemeeskonna tehnikaga ligipääs kõikidest külgedest. Krunt 3 Krundile 3 on planeeritud üldkasutatava maa krunt - haljasala- ja parkmetsa ala, mille puhul väliskustutusvee vajadus puudub. Krunt 4 Krunt 4 on 100 % tee ja tänava maa, mille puhul väliskustutusvee vajadus puudub. 5.3 Reoveekanalisatsioon Planeeritav ala paikneb OÜ Kiili KVH ühiskanalisatsiooni piirkonnas. OÜ Kiili KVH on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused 26.11.2019 nr 794 (vt LISA 2). Planeeritava ala reoveekanalisatsioon tuleb projekteerida ja teostada vastavalt OÜ Kiili KVH väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualale on ette nähtud kaks kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa krunti, üks üldmaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Lisaks planeeringuala kruntidele plaanitakse luua liitumisvõimalus reoveekanalisatsiooniga ka Saire kinnistule. Kruntide eeldatavad maksimaalsed reoveekogused on järgmised: • Krunt 1 Qmaxd=80,4 m3/d; • Krunt 2 Qmaxd=12,0 m3/d; • Saire kinnistu Qmaxd=39,6 m3/d (hinnang on esialgne ja täpsustub Saire kinnistu detailplaneeringu koostamise käigus); • Kokku Qmaxd=132 m3/d; • Qmaxh=36,7 m3/h; • Qsmax=10,9 l/s (koos infiltratsiooniga). Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb planeeritavate kruntide reovesi pumbata Kangru tee 6 kinnistu juures olemasolevasse De110 survekanalisatsiooni. Planeeringuala kruntide ja osaliselt Saire kinnistu reovee ärajuhtimiseks tuleb paigaldada reoveepumpla krundile 2. Reoveepumpla kuja on 20 m. Olemasolev OÜ Kiili KVH ühiskanalisatsiooni survetoru De 110 mm Kangru teel on vajalik alates ühenduspunktist kuni suubumiseni isevoolsesse torusse De 200 (kokku 412 m pikkune lõik) välja vahetada suurema läbimõõduga toru vastu (vt JOONIS 6 - Tehnovõrkude joonis). Perspektiivis, peale Saire kinnistule moodustatavate kruntide ja krundi 2 liitumist ühiskanalisatsiooniga võib olla vajalik OÜ Kiili KVH Eevardi reoveepumpla olemasolevate pumpade asendamine suurema tootlikkusega pumpadega. 31  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Planeeritava reoveepumpla automaatika peab ühilduma Kiili KVH kaugjuhtimissüsteemiga (ABB Scada). Pikemas perspektiivis on võimalik planeeritavasse reoveepumplasse suunata ka Kurna küla elamute reoveed. Krundi 1 liitumispunktiks on joonisel 6 näidatud sõlm isevoolsel ühiskanalisatsiooni torustikul. Krundi 2 liitumispunkt on planeeritud rajatava reoveepumpla juurde. Saire kinnistu liitmispunkt on planeeritud avalikult kasutatavale maale kuni 1 m kaugusele kinnistupiirist. Reoveepumpla survetoru pikkus on ca 1461 m. Reoveepumplast planeeringuala kruntide ja Saire kinnistuni plaanitakse rajada kokku ca 330 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Rekonstrueeritava survetoru lõigu läbimõõduga De 110 mm pikkus on 412 m. Reoveekanalisatsiooni lahendus on toodud JOONISEL 6 - Tehnovõrkude joonis. Riigiteel 11504 (Öövahi tee) paigaldada tehnovõrgud 1m kaugusele kinnistu piirist. Tehnovõrkude joonisel on näidatud reoveekanalisatsiooni torustike põhimõttelised asukohad. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud, rajamise meetod ja kruntide liitumispunktid täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 5.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Planeeringualale on ette nähtud kaks kaubandus-, toitlustus ja teenindushoone maa krunti, üks üldmaa krunt ja üks transpordimaa krunt. Sademevett tuleb koguda kruntide 1 ja 2 katuse- ning teede ja parklate pindadelt. Katuse ja teede-parklate sademeveed on soovituslik koguda ning ära juhtida eraldi. Alljärgnevalt kirjeldatud lahendusi tuleb edasise projekteerimise käigus korrigeerida ja täpsustada lähtudes vooluhulga arvutustest ning optimaalseimast sademevee ärajuhtimise lahendusest. Krunt 1 Vastavalt Reaalprojekt OÜ teede ja parklate ehitusprojektile (töö nr P20025) on summarne sademevee vooluhulk krundilt 1 kolme aastase arvutusvihma korduvuse korral: • Qarv 5min = 1614,9 l/s (katustelt 463,2 l/s ja teedelt 1151,7 l/s) • Qarv 20min = 703,1 l/s (katustelt 201,7 l/s ja teedelt 501,4 l/s) • Qarv 60min = 329,0 l/s (katustelt 94,4 l/s ja teedelt 234,6 l/s) Planeeritud hoone katusel tekkivad sademeveed juhtida hoonesiseste püstikute ja kollektoritega sademeveetorustikku. Põlluvälja kinnistule laieneva Kangrumetsa tee kaitsevööndisse planeeritud sademeveetorustikuga suunata veed krundile 3 kavandatud ühtlustustiiki (vt Joonis 6 - Tehnovõrkude joonis). Ühtlustustiigist juhtida keskendatud sademevesi ümbertõstetavasse Saire kraavi. 32  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Vastavalt krundi 1 vertikaalplaneerimise lahendusele tuleb parklate ja teede sademevesi suunata planeeritud hoonest eemale. Parklate ja teede sademeveed koguda restkaevude või rennidega ning suunata sademeveetorustikku. Sademevee koguste ühtlustamine toimub sademeveekaevudes ja –torustikes. Sademeveekollektorid on planeeritud rajada Põlluvälja kinnistule laieneva Kangrumetsa tee kaitsevööndisse. Enne loodusesse juhtimist tuleb sademevesi suunata läbi möödavooluga õli-liivapüüdurite. Vajadusel paigaldada mitu õli- liivapüüdurit. Peale õli-liivapüüdureid juhtida parklate ja teede sademevesi olemasolevasse truupi läbimõõduga 800 mm. Sademeveekoguste ühtlustamine peab tagama, et truup suudab krundi 1 ja 2 parklatelt ja teedelt kogutavad veekogused vastu võtta. Krunt 2 Vastavalt Reaalprojekt OÜ teede ja parklate ehitusprojektile (töö nr P20025) on summarne sademevee vooluhulk krundilt 2 kolme aastase arvutusvihma korduvuse korral: • Qarv 5min = 805,3 l/s (katustelt 502,4 l/s ja teedelt 302,9 l/s) • Qarv 20min = 350,6 l/s (katustelt 218,7 l/s ja teedelt 131,9 l/s) • Qarv 60min = 164,0 l/s (katustelt 102,3 l/s ja teedelt 61,7 l/s) Planeeritud hoonete katustel tekkivad sademeveed juhtida hoonesiseste püstikute ja kollektoritega sademeveetorustikku. Katuste sademeveed suunata krundile 3 kavandatud ühtlustustiiki (vt Joonis 6 - Tehnovõrkude joonis). Ühtlustustiigist juhtida keskendatud sademevesi ümbertõstetavasse Saire kraavi. Vastavalt krundi 2 vertikaalplaneerimise lahendusele tuleb parklate ja teede sademevesi suunata planeeritud hoonest eemale. Parklate ja teede sademeveed koguda restkaevude või rennidega ning suunata sademeveetorustikku. Sademevee koguste ühtlustamine toimub sademeveekaevudes ja –torustikes. Enne loodusesse juhtimist tuleb sademevesi suunata läbi möödavooluga õli-liivapüüduri. Vajadusel paigaldada mitu õli-liivapüüdurit. Peale õli-liivapüüdureid juhtida parklate ja teede sademevesi olemasolevasse truupi läbimõõduga 800 mm. Sademeveekoguste ühtlustamine peab tagama, et truup suudab krundi 1 ja 2 parklatelt ja teedelt kogutavad veekogused vastu võtta. Sademevee eesvooluks oleva Saire kraavi rekonstrueerimise ehitusprojekti koostab Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (töö nr 2001, „Saire kraavi rekonstrueerimise põhiprojekt“, vt Lisa 8). Projekt hõlmab Saire kraavi olemasolevast sängist ümbertõstmist Põlluvälja kinnistul ja Saire kraavi ca 290 m pikkust osa ka Saire kinnistul, mis on plaanis puhastatada setetest ja võsast ning asendada lagunenud truup. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ lisas 1 sätestatud piirväärtustele. 33  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Tehnovõrkude joonisel 6 on näidatud sademeveetorustike ja püüdurite ligikaudsed asukohad. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja kalded ning õli-liivapüüdurite täpsed asukohad ja suurused täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. 5.5 Elektrivarustus Elektrilevi OÜ on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused 13.03.2020 nr 344968 (vt Lisa 2). Planeeritava ala elektrivarustus tuleb projekteerida ja teostada vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele. Põlluvälja detailplaneeringu alale on planeeritud elektriliitumine ringtoitel kahe eri alajaamadest tuleva toitefiidriga keskpingel võimsusel 1+1MW. Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele: 1. Detailplaneeringu alal näha ette koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht näha ette võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide planeerida 20 kV maakaabelliiniga Kiilivaela jaotusalajaama 20 kV kaabelliinile nr.22623 sisselõikega ja Kurna küla alajaamast, vt. lisatud eskiisjoonis. 2. Uuest planeeritud alajaamast näha ette uutele 0,4 kV planeeritavatele liitumispunktidele 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 7. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Detailplaneeringu alal paigaldada komplektalajaam krundi 1 kagunurka, teenindustee kõrvale (vt Joonis 6 - Tehnovõrkude joonis). Komplektalajaama toiteks tuua 20 kV maakaabelliinid Kiilivaela jaotusalajaama 20 kV kaabelliinilt nr.22623 (sisselõikega) ja Kurna küla alajaamast. Krunt 1 elektritoide on planeeritud alajaama keskpingejaotlast. Planeeritava ajajaama madalpinge jaotlast on planeeritud järgmised liitumised: • Kruntide 2 ja 3 toiteks; • Juurdepääsuteede tänavavalgustuse toiteks; • Reoveekanalisatsiooni pumpla toiteks (võimsus ca 15 kW). 34  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 Lisaks on plaanis krundile planeeritava hoone katusele paigaldada päikesepaneelide komplektid, võimsusega 499kW. Tootja liitumisi on planeeritud samuti kaks nagu toiteliinegi ehk mõlemale toiteliinile saab ka toodangut anda (249kW + 249kW). Krundi 1 liitumiskilp paigaldada alajaama juurde (või lahendada liitumisena alajaamas). Krundi 2 ja 3 liitumiskilbid paigaldada krundile 1 planeeritud kaablitega samale trassile ja vajadusel Kangrumetsa tee äärde. Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt. Tööjooniste staadiumis tuleb taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. 5.6 Tänavavalgustus Välisvalgustus on planeeritud vastavalt standardile CEN/TR 13201-1:2014 (/AC:2016) „Teevalgustus, Osa 1. Valgustusklasside valiku juhised“, standardile EVS-EN 13201-2:2015 „Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded“ ja standardile EVS- EN 13201-3:2015 „Teevalgustus. Osa 3: Valgussuuruste arvutamine“, standardile EVS-EN 12464-2:2014 „Valgus ja valgustus. Kruntide 1 ja 2 teede ning platside tänavalgustuse elektritoide tagatakse kinnistussisesest jaotuskilbist. Kangrumetsa tee tänavavalgustuse elektritoite tagatakse planeeringualale paigaldatava alajaama madalpinge jaotlast. Välisvalgustuse toide on planeeritud maakaabelliinidega. Tänavalgustite valikul on arvestatud, et valgustuslahendus ei tekitaks valgusreostust. Kangrumetsa tee sõiduteede valgustamisel on planeeritud kasutada maapinnast kaheteist (12) meetri kõrgustel koonilistel tsingitud terasmastidel paigaldatud optikaga LED valgusteid võimsusega ca 83W. Kruntide juurdepääsuteedel kasutada optikaga LED valgusteid võimsusega ca 49W. Parkimisalade välisvalgustuseks rajada kas prožektormastid või valgustimastid. Välisvalgustuse juhtimiseks on planeeritud automaatrežiimis ja manuaalselt käsitsi valgustiliinide sisse- ja väljalülitamine ning kontrollimine jaotuskilbis paikneva lokaalse hämaralüliti ja astronoomilise kellaga. Lisaks toimub valgusvoo mitmetasandiline juhtimine igas valgustis paikneva elektroonse liiteseadise abil. Valgustusmastide täpsed asukohad, kõrgused ning valgustite võimsused ja valgusvood määratakse edasise projekteerimise käigus, peale valgusarvutuse teostamist. 5.7 Sidevarustus (telekommunikatsioonivarustus) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (esindaja AS Connecto Eesti) on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused 31.01.2020 nr TT969HR (vt Lisa 2). Planeeringuala telekommunikatsioonivarustus tuleb teostada vastavalt väljastatud tehnilistele tingimustele. Tehniliste tingimuste kohaselt: • Liitumispunktiks on ELA SA sidekaev 094K16, milles jätkumuhv 094M10. Sidetrass rajada ELA SA sidekaevuni 094K16; 35  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 • Multitoru ja kaabli toomine ELA SA sidekaevu 094K16 on lubatud vaid ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul; • Valida sideteenust pakkuma hakkav sideoperaator; • Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 094M10 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ELA SA’lt klienditellimus KLT; • Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT tööga); • ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis edastada ELA SA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel. Skeem 3. Sidevarustuse liitumispunkti skeem 5.8 Soojavarustus Planeeringuala kruntide 1 ja 2 soojavarustus on plaanis tagada ADVEN Eesti AS maagaasivõrgu baasil. Planeeringuala maagaasiga varustamiseks on järgmised võimalused: • I variant – gaasitorustik tuuakse planeeringualani Smarteni logistikakeskuse juurest (Rukki tee 1, Lehmja küla); • II variant – katlamaja juurde paigaldatakse LPG mahutid selle vedelgaasiga varustamiseks. Maagaasitorustiku võimalik asukoht on toodud JOONISEL 9 – Gaasitorustiku skeem liitumispunktini. Planeeringualale on plaanis rajada 3 MW võimsusega katlamaja. Konteinerkatlamaja on planeeritud krundile 1 (vt JOONIS 6 - Tehnovõrkude joonis). Katlamaja mõõtudega ca 5x10 m on varustatud kahe 18 m kõrguse korstnaga. 36  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 5.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Vabariigi Valitsuse 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum- nõuded“ järgi ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele ning ehitise kasutamise otstarbele. Sisekliima tagamiseks peavad hoone konstruktsioonid ja tehnosüsteemid olema projekteeritud ja ehitatud hoonete energiakasutuse tõhustamise miinimumnõuete kohaselt. Energiatõhususe miinimumnõuded on olemasolevate ja ehitatavate hoonete summaarse energiatarbimise piirmäärad, lähtudes hoonete kasutamise otstarbest ja arvestades nende tehnilisi näitajaid, või tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, et mõõta nende efektiivsuse ja toimimisega seotud näitajaid. 37  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 6 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE 6.1 Kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub olemasolev maakasutus – haritavale põllumaale planeeritakse kaks ärimaa krunti, kuhu on kavandatud hoonestust ning rajatakse seda teenindav infrastruktuur. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on elamualade vahetus läheduses asuval alale kohane, kuna see teenindab muuhulgas piirkonna elanikkonda ning ei halvenda nende elamistingimusi. Planeeringuga nähakse ette olemasoleva kõrghaljastuse suures osas säilitamist ja elamualade kontaktvööndis täiendava kõrghaljastuse rajamist. Detailplaneeringuga kavandatakse Krundile 1 IKEA kontseptsioonile vastav mööbli- ja sisustuskauplus, mis hõlmab endas kaubandus-, lao-, toitlustus- ja bürooruume. Detailplaneeringualas asuvatele kruntidele on keelatud rajada kaubanduskeskust kui kaupluste ja teenindusasutuste kompleksi, kuhu oleks koondatud erinevat tüüpi kauplused, toitlustuskohad, meelelahutus ja teeninduspunktid jms. Detailplaneeringuga kavandatakse Krundile 1 IKEA kauplus, mida hakkavad külastama ainult selle kaupluse kliendid, mitte isikud, kes soovivad osta kaupu erinevatest poodidest ja kasutada erinevaid teenuseid. IKEA kauplus on kitsalt ühe brändi kauplus ega too seetõttu kaasa sedavõrd laiaulatuslikke mõjusid, nagu üks suur kaubanduskeskus seda teeks. Detailplaneeringuga kavandatakse üksnes kauplust peamiselt seetõttu, et selle ruumiline mõju ümbritsevale on oluliselt väiksem kaubanduskeskuse omast. Krundile 1 kavandatava kaupluse näol ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Detailplaneeringu koostamise ajal pole teada, milline ärihoone Krundile 2 ehitatakse. Detailplaneeringualas asuvatele kruntidele on keelatud rajada kaubanduskeskust kui kaupluste ja teenindusasutuste kompleksi, kuhu oleks koondatud erinevat tüüpi kauplused, toitlustuskohad, meelelahutus ja teeninduspunktid jms. Planeeringualal ei paikne riikliku kaitse all olevaid mälestisi, maardlaid ega looduskaitselisi objekte. Lähim muinsuskaitsealune mälestis -muistne asulakoht reg nr-ga 18774 -asub Kurna külas, planeeringualast üle Tallinna Ringtee ca 300 m kaugusel. Lähim looduskaitseline objekt -Kurna mõisa park (KLO1200378) paikneb ca 200 m kaugusel planeeringualast. Lähim maardla jääb rohkem kui kilomeetri kaugusele. Planeeringulahenduse elluviimisel mõju lähimale mälestisele, looduskaitseobjektile ja maardlale puudub. Rae Vallavalitsus on seisukohal, et KSH koostamine ei ole kohustuslik, kuna detailplaneering ei ole Rae valla üldplaneeringut muutev ja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Käesolev detailplaneering keskkonnaohtlikke tegevusi ette ei näe ja planeeringu 38  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 elluviimisega eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Puudub keskkonnalubade taotlemise vajadus lähtuvalt kavandatavast tegevusest. Planeeritud maa-alale nähakse lähtudes kehtivast Rae valla üldplaneeringust ette kahe ärimaa krundi, ühe üldmaa krundi ja ühe transpordimaa krundi planeerimine. Planeeritav ala asub Kurna küla lääneosas Rae valla üldplaneeringu kohases perspektiivses äri- ja kaubandushoonete piirkonnas. Planeeritava ala näol on tegemist maanteede-äärse alaga, kus lähiümbruses asuvad kinnistud on juba suures ulatuses olemasoleva äri- ja/või tootmismaa funktsiooniga. Tootmisalade areng on toimunud piki põhimaanteid ja maanteede ristumiskohtades, arvestades logistilisi eeliseid ja taristu kättesaadavust. Seega järgib ärimaa kruntide planeerimine juba välja kujunenud maakasutuse mustrit ja arvestab Rae valla üldplaneeringu lahendusega. Detailplaneeringu raames on koostatud Keskkonnamüra ja vibratsiooni uuring (vt LISA 4), mis sisaldab nii olemasolevaid, kui ka perspektiivseid liiklusmüra tasemeid ning näeb ette võimalikud leevendusmeetmed. Maanteeamet kui riigitee omanik on planeeringu koostamise korraldajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Leevendusmeetmed on kajastatud allpool toodud ptk 6.2. 6.2 Keskkonnatingimuste seadmine Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel tuleb rakendada järgmisi keskkonnakaitse abinõusid: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Hoone projekteerimisel tagada siseruumides normatiivset mürataset võimaldav akende ja välisseinte müratakistus. Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 –”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’ tr,s,w , vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit C tr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 –”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’ tr,s,w +C tr ≥30-35 dB, olenevalt ruumide kasutusotstarbest.Tagada, et nii ehitustegevusega kui ka edaspidise hoonete kasutamise ja liiklusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud müra ja vibratsiooni piirväärtusi; Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, 39  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra, mille mõju on eelkõige käsitletavast alast ida suunda jäävate Kangrumäe tee äärsete elamu maa-aladele (II kategooria). Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud II kategooria müra normtasemeid ja vajadusel rakendada leevendusmeetmeid ehitustööde teostamisel ja tehnoloogiate valikul. 2. Ehitusaegne ja detailplaneeringu elluviimise järgne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Kaupluse logistika ja tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevusest põhjustatud müra normtasemetest (nt tehniliste ruumide ja müratekitavate seadmete paiknemine, õhurestide asukohad, kaupluse laadimisala). Kirjeldatud lahendused peavad tagama, et tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra normtasemeid ei ületata Kurna küla elamualade juures. 3. Lahendada nii ehitustegevuse ajal tekkivate jäätmete kogumine ja käitlemine kui hilisem heakorrastus ja olmeprügi kogumine vastavalt jäätmeseaduses ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Prügikonteineritele tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides muu hulgas jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteinerile ja selle asukohale. Planeeringus on ette nähtud, et jäätmete sorteerimine toimub ärimaa kruntidel ehk nende tekkekohas. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused. 4. Planeeritud kruntide haljastuse lahendus tuleb koostada hoone ehitusprojektis või eraldi haljastuse projektiga. Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid heakorrastada ja rajada haljastus vastavalt projektile. 5. Elamuala kontaktvöönd tuleb kõrghaljastada (krunt 3). Samuti tuleb ette näha krundi iga 800 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Nõutud kõrghaljastus maht võib olla kavandatud igale krundile proportsionaalselt või ühele kinnistule kokku. Seega on ette nähtud kogu planeeringualale istutada ca 260 – vähemalt ca 10 meetri kõrguseks kasvavat puud. Parklate alad tuleb liigendada madal- ja kõrghaljastusega. 6. Detailplaneeringuga planeeritud avalikult kasutatav üldmaa krunt planeerida roheliseks puhvertsooniks Kurna elamuala ja kavandatud ärimaa kruntide vahelisele alale. Roheala tuleb siduda olemasoleva jalgteede võrgustikuga ning läbi roheala planeerida uus jalgrada. Edasise projekteerimise käigus kavandada pingid koos prügikastidega ning valgustus. 7. Krundil 2 kasvavat segametsa-ala tuleb maksimaalselt säilitada. Alal tuleb läbi viia valik- ja hooldusraied ja puhastada alusmets võsast. Laiguti ja teeradade servades võib harvendada tihedat põõsarinnet ja üleliigset puude järelkasvu. Kaevetöödel tuleb vältida säilitatavate puude võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase 40  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvenemise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). 8. Vastavalt Keskkonnaregistri 04.12.2019 andmetele, on Põlluvälja kinnistul 18.12.2018. a registreeritud võõrliigi sosnovski karuputke leiukoht (registrikood VLL1005078), keskpunkti koordinaatidega X 6578274; Y 547357; 59°20'23" N, 24°49'55" E. Detailplaneeringu lahenduse kohaselt kavandatakse leiukohale krundi 2 sõidukite parkimisala, mis tähendab, et eeldatavasti kaob võõrliigi jaoks sobiv elupaik. Pinnase koorimisel tuleb võtta kasutusele meetmed, et välistada võõrliigi levikut (s.h mullas olevate seemnete levikut). Võõrliigi leiukohas oleva pinnase laialivedu tuleb vältida, sest sosnovski karuputke seemned võivad idanemisvõimelisena pinnases säilida kuni 10 aastat. 9. Insolatsioonitingimusi naaberkruntidel kavandatav tegevus ei mõjuta. Projekteerimisel arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. 10. Naaberkinnistu piirile ehitamisel tagab ehitaja seadustes toodud ohutusnõuded. Vastavad tingimused tuuakse ehitusprojektis ja sätestatakse ehitusloas. 11. Sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks eelistada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Üldmaa krundile on planeeritud ümber tõsta Saire kraav ja võimalusel rajada sademevee märgala. Sademevee märgalal saaks võtta vastu planeeringuala kruntide katustelt ja parklatest kogutava sademevee. Kraavi ja sademevee märgala rajamise võimalusi täpsustada edasise projekteerimise käigus. 12. Ehitusprojekti käigus lahendada vertikaalplaneerimine ning sademe- ja drenaaživee kõrvaldamine. Välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sademevee ärajuhtimise projekteerimisel lähtuda kehtivast standardist „Linnatänavad“. 13. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži-ja sademeveesüsteemi toimimine. 14. Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetele (04.12.2019) jääb planeeringuala põhiliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Põhjavee kaitsmiseks tuleb planeeringuga kavandatud teedelt ja parklatelt kogutav sademevesi enne keskkonda tagasi suunamist juhtida läbi õlipüüdurite. Ehitustegevuse kestel tuleb välistada saasteainete põhjavette sattumine. 15. Planeeringuala paikneb kõrge radooniriski piirkonnas, mille piires jääb radoonisisaldus pinnaseõhus piiridesse (50-250 kBq/m3) (vt lisade kaust, LISA 5 - Radooniuuring). Seetõttu tuleb tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuvapõrandaaluse sundventilatsioon). Hoonete projekteerimisel tuleb kindlasti arvestada radooni kaitsega so. kasutada radoonikilet ja vundamendi tuulutust (radoonikaevud). Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks on vajalik nõuetele vastav ventilatsioon. Vundament tuleb 41  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 projekteerida selliselt, et radoonitõkkekilest oleks võimalikult vähe läbiviike (elektrikaableid tagasitäitesse ei ole soovitav projekteerida). Selliselt toimides on tagatud normidele vastav radoonitase hoones. 16. Vältida häirivat valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. 17. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus (alates 01.01.2009). 18. Krundi 2 naabruses on elamud, seetõttu tuleb vältida ehitamist öisel ajal ja puhkepäevadel (va ruumides sees tehtavad tööd, kui need ei põhjusta müratasemete tõusu hoonest väljapool). 19. Põlluvälja kinnistul asuvad kolm Kurna positsiooni väikevarjendit, mida ei ole muinsuskaitse alla võetud. Nimetatud varjendid on kaardistatud 2013. aastal Muinsuskaitseameti tellitud pilootprojekti „Eesti 20. sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs“ 1 raames. Detailplaneeringu elluviimisel varjendid lammutatakse, kuid enne Põlluvälja kinnistu detailplaneeringu rakendumist tuleb nimetatud varjendid kui Eesti militaarajaloo seisukohast olulised objektid korrektselt dokumenteerida. Dokumenteerimine peab hõlmama nii geodeetilist mõõdistamist kui ka 3D- dokumentatsiooni. 20. Kurna küla ja selle lähiümbrus oli muinasajal tihedalt asustatud. Ümbruskonnas on teateid mitmete asulakohtade, kalmistute, kultusekivide jt muististe kohta. Lähim muinsuskaitsealune asulakoht asub ca 300 m kaugusel Kurna mõisa pargi alal. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 31 sätestab, et kui mistahes paigas avastatakse kaevetööde tegemisel arheoloogiline kultuurkiht, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning teavitama sellest ametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust riikliku kaitse eeldusele. Detailplaneeringu käigus on koostatud arheoloogiline eeluuring planeeringuala kohta (vt LISA 5). Kõikidel Põlluvälja kinnistul toimuvatel kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) tuleb sellisel juhul tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest Muinsuskaitseametile. Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei põhjusta keskkonnas olulisi muutusi ja kaasnevad keskkonnamõjud on pigem positiivsed kui negatiivsed. Piirkond on juba mõjutatud riigimaantee liikluskoormuse ja piirkonna äritegevusega kaasnevast visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja kõrgest liiklusmüra tasemest ning detailplaneeringu elluviimine ei suurenda mõjusid määral, mida saab planeeritava ala paiknemist arvestades pidada oluliseks. Täiendavat keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi planeeritud maa-alale ei ole kavandatud. Oluline on, et ka projekteerimise ja ehitamise faasis tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest ja muudest nõuetest ning headest tavadest kinnipidamine. 42  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 6.3 Keskkonnalubade taotlemise vajadus Planeeringualale on plaanis rajada 3 MW võimsusega katlamaja. Kavandatavale katlamajale on eeldatavalt nõutav õhusaasteluba vastavalt Keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 3 lõige 1 Õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Samuti on eeldatavalt nõutav vastavalt Keskkonnaministri 19.12.2017 määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“ § 1 Keskkonnaametis paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine. 6.4 Avariiolukorrad Võimalikuks avariiolukorraks alal võib olla rike või õnnetus kasutatava tehnikaga või tööõnnetus. Sellised avariiolukorrad on võimalikud igasugusel ehitamisel ning seega on need ennetatavad õigete töövõtetega. Peamised ohud ehitamisel on: • avariid ehitustöid teostavate mehhanismidega; • tööõnnetused; • kommunikatsioonide lõhkumine (elekter, telefon, vesi, kanalisatsioon jne); • kemikaalide, kütuste, õlide lekked; Selliste olukordade minimeerimiseks on oluline ehitusperioodil järgida üldisi ohutusnõudeid ning vajalikke eeskirju. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja seda ümbritseval alal. Kasutusperioodil võib olla avariiolukordadeks torustike lekked ja ehitiste tulekahjud. Torustike lekete korral tuleb ühendust võtta võrguvaldajaga. Tulekahju ennetamiseks peavad ehitised olema varustatud nõuetele vastavate tulekustutusvahenditega. 43  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale. Planeeritavat ala võib käsitleda standardi kohaselt linnakeskkonnaks. Turvalisust ja ohutust saab parandada nii olemasolevas, kui ka kavandatavas linnakeskkonnas. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla elanike huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. 7.1 Korrashoid ja intensiivne kasutamine Heakord on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja seega väheneb kuriteohirm. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale ala kasutajaid (nt töötajaid) ja ka kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks. Sageli saavad hooldamata ja intensiivsest kasutusest väljas olevad haljasalad narkosõltlaste ja kodutute kogunemise kohaks. Selle vältimiseks on lisaks haljasala hooldamisele oluline pakkuda võimalikult palju erinevaid tegevusi: platsid vabaõhuürituste korraldamiseks, spordiväljakud, mänguväljakud lastele, piknikuplatsid, terviserajad, rulluisuteed, jalgrattarajad jne, et hoida haljasala elavas kasutuses. Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on siis palju väiksem. 7.2 Elavus Piirkonna üldine hea hooldatus, atraktiivsus ja rahvarohkus, suurendavad heaolu- tunnet, luues mulje tugevast järelevalvest. Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäeva- ja aastaringselt. Erinevate funktsioonide põimumine (nt elumajad ja ühiskondlikult kasutatavad alad kõrvuti) aitab luua nii päeval kui öösel elavama naabruskonna, see aga suurendab kontrollitunnet ja vähendab vandalismi. 7.3 Nähtavus ja vaateväli Tuleks vältida tänavaäärseid läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad, kõrge hekk) ning võimalike peidupaiku ründajatele. Puudulikust valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine 44  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 suurendab inimeste ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks kogemuseks, kuna inimestel on vähe kontrolli olukorra üle. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Vajalik on piisav valgustus, sisehoovid, parklad, kõnniteed ka majaesised tuleks valgustada. Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelevalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Sama oluline on ka selge liikumisteede süsteemi loomine. Vältida tuleks eraldatud või umbsopiga lõppevaid alasid. Liikumisteed peab olema selgelt ühendatud teiste piirkonnas väljakujunenud teedevõrgustikuga. Piiratud kasutusega alad võiks olla varustatud videovalve kaameratega. 7.4 Vargused ja vandalism Ala pideva heakorra ja hooldamiskulude vähendamise seisukohalt on tähtis vastupidavate materjalide kasutamine väikevormide juures. Kui pingid, prügikastid ja valgustid on tehtud vastupidavast materjalidest, vähendab see vandalismiaktide ja süütamise riski. Pargipingid jt varguse objektiks sattuda võivad objektid peavad olema statsionaarselt kinnitatud. Vandalismiaktide ohvriks sattunud objektide eemaldamine või asendamine tugevamast materjalist objektidega, vähendab intsidentide kordumise riski. 45  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 8 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise tegevuskava täpsustub detailplaneeringu järgselt vastavalt Arendaja ja Rae Vallavalitsuse vahelistele jt osapoolte vahelistele kokkulepetele. Võimalik planeeringu elluviimise tegevuskava on järgmine: 1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste jagamine katastriüksusteks vastavalt kehtestatud detailplaneeringule; 2. Rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja projekteerimine; 3. Hoonete ehitusprojektide koostamine; 4. Planeeringualasisestele erakruntidele jäävate ja/või planeeringualalt väljapoole ulatuvate tehnovõrkude projekteerimise etapis sõlmida eraomandis olevate kinnistute omanikega maakasutuskokkulepped isikliku kasutusõiguse vormis, vastavalt õigusaktidele; 5. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks – detailplaneeringu Joonisel 7 toodud taristu ja teede rajamise kohustus lasub huvitatud isikul. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohalik omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsuks riigitee ristmiku ümberehituse ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsetele ehitusloakohustuslikele hoonetele ehitusloa väljastamist; 6. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet; 7. Ehituslubade väljastamine rajatiste ehitamiseks; 8. Ehituslubade väljastamine hoonete ehitamiseks. Ehitusluba peab sisaldama tingimust, et detailplaneeringu mahus kajastatud riigiteede ristmikud tuleb välja ehitada enne hoonetele kasutuslubade väljastamist; 9. Planeeringualale ajutise juurdepääsu loomine läbi ajutise mahasõidu rajamise Kangrumetsa teele, planeeritud ringristmiku asukohta. Ajutise mahasõidu rajamiseks tuleb sõlmida leping Maanteeametiga; 10. Taristu (sh teed koos haljastusega, tänavavalgustus, tehnovõrgud, sademeveesüsteemid kuni eelvooluni) väljaehitamine kuni liitumis- punktideni ning kasutuslubade väljastamine; 46  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 11. Hoonete ja kinnistusiseste ehitiste väljaehitamine ja kasutuslubade väljastamine. Hoonete kasutuslubade eelduseks on teede ja taristu kasutusload. 47  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 9 MUUD VAJALIKUD UURINGUD Kinnistul asuvate väikevarjendite dokumenteerimine Põlluvälja kinnistul asuvad kolm Kurna positsiooni väikevarjendit, mida ei ole muinsuskaitse alla võetud. Nimetatud varjendid on kaardistatud 2013. aastal Muinsuskaitseameti tellitud pilootprojekti „Eesti 20. sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs“ 1 raames. Detailplaneeringu elluviimisel on plaanis varjendid lammutada. Enne lammutamist on vajalik varjendid kui Eesti militaarajaloo seisukohast olulised objektid korrektselt dokumenteerida. Detailplaneeringu koostamise raames koostas Hades Geodeesia OÜ väikevarjendite geodeetilise mõõdistuse ja 3D-dokumentatsiooni (vt LISA 7). 48  Rae vald, Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri planID 1084 10 KOOSKÕLASTUSTE TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA 49    OÜ Entec Eesti Teie 18.06.2020 [email protected] Meie 07.07.2020 nr 15-2/20/7444-8 Rae vald Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Rae vald Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:3134, edaspidi planeering). Planeering on algatatud 04.02.2020 Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 175. Planeeringuga kavandatakse eeldused äri-, kaubandus- (IKEA) ja laohoonete püstitamiseks ning planeeringuala teenindava liikluslahenduse jm tehnilise taristu rajamiseks. Planeeringu liikluslahenduse on koostanud Inseneribüroo Stratum OÜ töö nr P119-2018, mille aluseks on Maanteeameti kirjas (15-21959686-2 13.01.2020) toodud põhimõtted. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame Rae vald Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (Entec Eesti OÜ töö nr 1219/19 rev 3.07.2020) järgnevatel tingimustel: 1) Planeeringuala teenindav liikluslahendus tuleb rajada enne Pos 1 hoone(te)le kasutusloa väljastamist. 2) Ehitusaegne (ajutine) mahasõit riigiteelt 11507 Kangrumäe tee rajada enne hoonele ehitusloa väljastamist. Ajutise mahasõidu rajamiseks esitada taotlus [email protected] , misjärel sõlmitakse Maanteeametiga leping. 3) Saire kraavi ümberkaevamine riigitee kaitsevööndis ei tohi halvendada riigi põhimaantee 11 mulde ja katendi niiskusreziimi. 4) Liiklusvälise teabe (reklaamitulp kõrgusega h=45m) asukoha määramisel krundile Pos 1 tuleb arvestada Maanteede projekteerimisnormide punktis 8.2. lg 2 tooduga. 5) Arvestada, et riigitee koosseisu kuuluvate kraavide asendamisel kanalitoruga (ca 100 m lõigul) tuleb lahendada muuhulgas riigitee muldkeha dreenimine (nt poolperforeeritud toru + filterkangas). Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. 3. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt PlanS § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohaliku omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee, uue ristumiskoha ning sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. (kasutame siis kui muutub ristmiku tüüp: näiteks tuleb kanaliseeritud või ringristmik ja vajalik on riigitee ümberehitus. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: planeeringu seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkudejoonis Krista Einama 58627026 [email protected] 2 (2)