NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1586
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kuuendal juulil kahe tuhande kahekümnendal
aastal (06.07.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas
lepingus viidatud käskkirjade alusel ning Omaniku registriandmed on kontrollitud
notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki
alusel),
Harku vald, mis tegutseb läbi Harku Vallavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 75014132 all, aadress Kallaste tn 12,
Tabasalu alevik, Harku vald, Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi
nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel
Tiina Raja, isikukood 47612100263, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi
alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale
esitatud volikirja originaali alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil Tilgu tee, Meriküla, Harku vald, Harju maakond
asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa
nr 12447702, mille koosseisu kuulub maaüksus: katastritunnus 19801:001:1629, pindala
9,4500 ha, aadress Tilgu tee, Meriküla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve
transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat AS Eesti Telekom (registrikood 10234957)
kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu ehitamiseks,
remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks vastavalt 27.01.2009.a lepingu
1
punktidele kolm (3) ja neli (4) ja lepingu lisaks olevatele plaanidele. Sisse kantud
6.02.2009. 18.08.2014 avalduse alusel muudetud 16.09.2014. Kohtunikuabi Elle
Lumiste.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu
majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 5.02.2009 lepingu
punktile 2.2. ning lisaks 1 olevale plaanile. Sisse kantud 12.02.2009. 27.05.2015
äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud 27.05.2015. Kanne asendab eelmist
kannet. Kohtunikuabi Ilona Kirm.
4) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Osaühing Strantum (registrikood 10731164)
kasuks. Isiklik kasutusõigus veevarustuse torustiku, kanalisatsioonitorustiku ning
nimetatud torustike teenindamiseks vajaliku survepumpla koos juurdepääsutee
rajamiseks ja 0,4 kV elektrimaakaabelliini paigaldamiseks kasutusõiguse alal vastavalt
16.06.2011.a. sõlmitud lepingule ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile, kus
kasutusõiguse ala on tähistatud helesinise värviga viirutatud alana. 16.06.2011
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.07.2011. Kohtunikuabi Eha Soots.
5) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat
Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus vastavalt
2.05.2012.a lepingu punktile 3.1 ning 2.05.2012.a lepingu lisaks olevale plaanile.
Sisse kantud 10.05.2012. 27.05.2015 äriregistri andmete alusel parandus sisse kantud
27.05.2015. Kanne asendab eelmist kannet. Kohtunikuabi Ilona Kirm.
6) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat
Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Isiklik kasutusõigus
talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ elektripaigaldise
majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 20.05.2015 lepingu
punktidele 2 ja 3 ning lisaks nr 1 olevale plaanile. 20.05.2015 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 27.05.2015. Kohtunikuabi Ilona Kirm.
7) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat
Osaühing Strantum (registrikood 10731164) kasuks. Isiklik kasutusõigus tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal vastavalt 20.05.2015
lepingu punktile 3.1. ja 4.1. ning lepingu lisaks olevale plaanile. 20.05.2015
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.05.2015. Kohtunikuabi Ilona Kirm.
8) Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857)
kasuks. Asjaõigusseaduse § 158 ja 158(1) järgne isiklik kasutusõigus vastavalt
28.09.2015 lepingu punktidele kolm (3.) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2)
olevale plaanile. 28.09.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.10.2015.
Kohtunikuabi Tiina Adoberg.
9) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Eesti
Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158
ja § 158¹ järgne tasuta isiklik kasutusõigus fiiberoptilise sidekaabelliini omamiseks,
paigaldamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja
likvideerimiseks vastavalt 21.04.2016 sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4)
ning lepingu lisaks 2 olevale plaanile. 21.04.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 25.04.2016. Kohtunikuabi Ilona Kirm.
10) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
19.07.2017.a lepingu punktile 3.1, 3.7.1, 4, 5 ning lisaks nr 1 olevale plaanile.
19.07.2017 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 28.07.2017. Kohtunikuabi Elle
Lumiste.
11) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
(registrikood 10234957) kasuks. AÕS § 158 ja 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus sideehitiste rajamiseks ja majandamiseks viitega 20.11.2017 lepingu
2
punktile 6.1 ja lepingu lisaks olevale plaanile nr 1. 20.11.2017 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 30.11.2017. Kohtunikuabi Ülle Juhanson.
12) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Osaühing Strantum
(registrikood 10731164) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks, ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil
vastavalt 30.01.2020 lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 5 ning lepingu lisadeks nr 1
olevatele plaanidele. 30.01.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 4.02.2020.
Kohtunikuabi Kariina Orr.
13) Isiklik kasutusõigus Osaühing Strantum (registrikood 10731164) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri
maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimise eesmärgil vastavalt 13.05.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm
(3), neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks olevale plaanile.
13.05.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.05.2020. Kohtunikuabi Helle
Roosvalt.
14) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sidemaatrassi ja
sideõhuliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 17.06.2020.a sõlmitud lepingu
punktidele 3.8, 3.9, 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 3 olevatele plaanidele. 17.06.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 18.06.2020. Kohtunikuabi Marika Sander.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(06.07.2020. a).
1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole
arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
ehitisregistrisse kantud. Nimetatud asjaolu on notariaalakti tõestaja kontrollinud
käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitus-
Ehitis-
Esmane alune
registri Nimetus Staatus Liik
kasutus pind
kood
m2
ehitusluba
220726942 0,4 kV kaabelliin 0 76,2 antud
kinnisasi
220731508 Magistraalveetorustik, Külmaveetorustik 2015 kasutusel kinnisasi
220731550 Kanalisatsioonitorustik 2015 kasutusel kinnisasi
220749335 Juurdepääsutee 2015 800 kasutusel kinnisasi
220768060 kanalisatsioonitorustik 2016 148 kasutusel kinnisasi
220768064 Kõue tee 2 kinnistuväline veetorustik 2017 16,5 kasutusel kinnisasi
ELA094 Vääna-Paldiski, Karjaküla-
Tutermaa ja Muraste-PV kool lõikude
220779925
Mikrotorusüsteem ja fiiberoptilised
2016 12347 kasutusel kinnisasi
sidekaablid
220830331 Sidekanal Telia 2018 kasutusel kinnisasi
220830317 Sidekanal ASO 2018 kasutusel kinnisasi
Hobuvankri, Romantiku ja Tilgu tee
221318756
veetorustik
0 ehitamisel kinnisasi
Hobuvankri, Romantiku ja Tilgu tee
221318766
kanalisatsioonitorustik
0 ehitamisel kinnisasi
3
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi
kohaselt asub lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel 29.09.1998.a. arvele võetud
arheoloogiamälestis: Kivikalme (registri nr 17453) – "Kultuurimälestiseks tunnistamine"
kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt:
1.6.1 lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seoses on registreeritud järgmine
projekteeritav looduskaitseobjekt: NIMI: Tilgu koopad; VID: 517856596; ühisosa m2:
5345,13; ühisosa %: 5,65;
1.6.2 lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega seoses on tehtud järgmine
katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme koosseisu kuuluv
maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaigas ega hoiualal,
kuid ulatub:
1.7.1. kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse - Tilgu koopad ja kivikülv; Tilgu
koopad (tüüp: üksikobjekt - pinnavorm; registrikood: KLO4001078; valitseja:
Keskkonnaameti Põhja regioon; esmase kande alusdokument: ENSV Harju rajooni
RSN TK otsus nr 21. Abinõud looduskaitse objektide hooldamiseks ja kaitseks);
1.7.2. Muraste looduskaitsealale (tüüp: kaitseala – looduskaitseala; registrikood:
KLO1000147; valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon; esmase kande alusdokument:
Vabariigi Valitsuse 18. augusti 2005. a määrus nr 220 Muraste looduskaitseala kaitse
alla võtmine ja kaitse-eeskiri);
1.7.3. Rannamõisa maastikukaitsealale (tüüp: kaitseala – maastikukaitseala; registrikood:
KLO1000116; valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon; esmase kande alusdokument:
ENSV MN korraldus nr 331-k Maastiku üksikelementide dendraariumide ja
katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest);
1.7.4. mereranna ehituskeeluvööndisse.
Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud ka muud kitsendused, mida
käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti
tõestamise päeval.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute
õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute
õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV19238) ja selle
suhtes on sõlmitud mitmed kasutuslepingud.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
4
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 23 lõikes 1
sätestatust ning kooskõlas sama seaduse § 18 lõike 2 punktiga 1 ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1. Majandus- ja taristuministri
01.11.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused
otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja
selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu või -rajatisse või
muu ehitise ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti liiklusdirektori peadirektori
ülesannetes 26.06.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/538.
2.1.11. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-
2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt 31.10.2019.a.
registri nr 2518 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused
sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi
takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud
ajal.
2.2.3. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate
kohustuste täitmisel, sealhulgas projekteerib ja ehitab kasutusõiguse alale avalikuks
kasutamiseks jalgtee ja parkla ning korraldab sellel teehoidu ja täidab muid Õigustatud
isikule käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.
2.2.4. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alale kasutusõiguse esemete
rajamiseks, teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu
käesoleva lepingu kehtivuse jooksul.
2.2.5. Harku Vallavalitsus on 30.06.2020.a. teinud korralduse nr 342, millega taotletakse
isikliku kasutusõiguse seadmist Omaniku omandis olevale lepingu esemele Õigustatud
isiku kasuks.
2.2.6. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel
kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu sõlmimise eesmärgiks on reguleerida suhteid, õigusi, kohustusi
ning vastutust Eesti Vabariigi, mis tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse Maanteeameti
kaudu, kui Omaniku ning Harku valla kui Õigustatud isiku vahel kasutuõiguse ala
Õigustatud isikule kasutamiseks andmisega ning kasutuõiguse alale ehitatavate
jalgratta- ja jalgtee, tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks,
omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil
5
ning lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel olemasoleva riigitee teehoiu
korraldamisel.
2.3.2. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad osalejad omavaheliste suhete reguleerimisel
käesolevast lepingust ning käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti
Vabariigi õigusaktidest ning hea usu põhimõttest.
2.3.3. Kui käesolevas lepingus ei ole kehtestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile,
alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena käesoleva lepingu vastavale punktile,
alapunktile või lisale. Käesolevas lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise
lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata käesoleva lepingu sisu defineerimisel,
tõlgendamisel või piiramisel. Käesolevas lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad
ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.3.4. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid riigivaraseaduse ning ehitusseadustiku ja
selle alamaktide tähenduses.
2.3.5. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemele ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute ega punktis kaks üks neli (2.1.4) nimetatud kasutuslepingutega
soodustatud isikute huve.
2.3.6. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.7. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate plaanidega tutvunud ning on
teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises lepingu eseme koosseisu
kuuluvale maaüksusele jalgratta- ja jalgtee, tänavavalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni
(edaspidi nimetatud Tee) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu
korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (18 m²
suurust osa tee km-l 3,32; 12 m² suurust osa tee km-l 3,32; 156 m² suurust osa tee km-tel
3,44-3,48; 178 m² suurust osa tee km-tel 3,48-3,52; 36 m² suurust osa tee km-tel 3,56-
3,64; 56 m² suurust osa tee km-tel 3,69-3,72; 10 m² suurust osa tee km-l 3,73; 71 m²
suurust osa tee km-tel 3,74-3,76 ja 26 m² suurust osa tee km-tel 3,77-3,78 jalgratta- ja
jalgtee rajamiseks, 173 m² suurust osa tee km-tel 3,73-3,78 jalgtee rajamiseks ning 29 m²
suurust osa tee km-l 3,32; 123 m² suurust osa tee km-tel 3,48-3,50; 92 m² suurust osa tee
km-tel 3,73-3,76 tänavavalgustuse rajamiseks ja 299 m2 suurust osa tee km-tel 3,42-3,48
sademeveekanalisatsiooni rajamiseks), mille paiknemine on käesoleva lepingu lisadeks
olevatel plaanidel 1 kuni 4 tähistatud roosa viirutatud alana jalgratta- ja jalgtee osas
(plaanid 1 kuni 4), tumerohelise viirutatud alana tänavavalgustuse osas (plaanid 1 kuni 4)
ning sinise viirutatud alana sademeveekanalisatsiooni osas (plaan 2) (eelnevalt ja edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Ehitatava Tee näol on tegemist kohaliku teega ehitusseadustiku § 92 lõike 7 tähenduses.
Õigustatud isikul on kasutusõiguse alale ehitatava avalikult kasutatava tee omaniku
õigused, kohustused ja vastutus.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus
saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 12447702
sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
6
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutusõiguse ala kasutada seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Kasutuõiguse ala antakse Õigustatud isikule kohaliku liikluse teenindamiseks
avalikult kasutatava Tee rajamiseks.
3.6. Lepingu esemele ehitatavat avalikult kasutatavat Teed on igal ühel õigus kasutada
arvestades õigusaktides sätestatud piirangutega.
3.7. Kasutusõiguse alale ehitataval Teel on igaühel õigus ööpäevaringselt viibida ja seda
kasutada õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
3.8. Kui Omanikul on kasutusõiguse alaga seotud maamaksu või muu riigivaraga seotud
kõrvalkulu, maksu või koormise maksmise kohustus, hüvitab Õigustatud isik Omanikule
maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise proportsionaalselt
vastavalt kasutusõiguse ala suurusele.
3.9. Punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasusid hakatakse arvestama ja Õigustatud isikul
tekib nende tasumise kohustus punktis kümme (10) nimetatud valduse üleandmise-
vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates.
3.10. Punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasud maksab Õigustatud isik järgmise perioodi
eest ette Omaniku esitatud arve alusel kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve
kättesaamisest arvates.
4. ÕIGUSTATUD ISIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Õigustatud isikul on õigus:
4.1.1. kasutada kasutusõiguse ala käesolevas lepingus nimetatud eesmärkidel;
4.1.2. nõuda Omanikult riigitee teehoiu täitmise kohustuse täitmist viisil, mis ei takista
Õigustatud isikul Tee teehoiu kohustuse täitmist.
4.2. Õigustatud isikul on kohustus:
4.2.1. kasutada kasutusõiguse ala vaid käesolevas lepingus nimetatud tegevusteks või muuks
seaduses nimetatud tegevuseks;
4.2.2. korraldada kasutusõiguse alale rajatud Tee teehoidu, Tee kasutamist ja kaitset
vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele;
4.2.3. mitte halvendada liiklust riigitee km-tel, mis piirnevad kasutusõiguse alaga ning mitte
kahjustada riigitee kaitsevööndit ega takistada Omanikul riigitee teehoiu teostamise
kohustuse täitmist;
4.2.4. anda põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta;
4.2.5. tagada Tee avalik kasutamine;
4.2.6. esitada Omanikule vajalikud dokumendid kasutusõiguse alale rajatud Tee
teeregistrisse kandmiseks;
4.2.7. täita muid Tee omanikule õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sh hüvitada nõuete
rikkumisest tingitud ja liiklejatele Tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju;
4.2.8. kanda kõik Õigustatud isiku tegevusega kaasnevad isikliku kasutusõiguse alale
rajataval Teel liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud;
4.2.9. säilitada kasutusõiguse alale rajatava Teega seotud olulised dokumendid (nt projekt,
teostusjoonised jm dokumendid) käesoleva lepingu kehtivuse perioodil;
4.2.10. tagada kasutusõiguse ala, sh Tee majanduslik säilimine.
5. OMANIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5.1. Omanikul on õigus:
5.1.1. kontrollida Õigustatud isiku tegevust käesolevast lepingust tulenevate kohustuste
täitmisel;
5.1.2. nõuda Õigustatud isikult Tee teehoiu kohustuse täitmist viisil, mis ei takista Omanikul
7
riigitee teehoiu teostamist;
5.1.3. teostada kasutusõiguse alale rajatava Tee osas järelevalvet õigusaktidega kehtestatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
5.2. Omanikul on kohustus:
5.2.1. hoiduda tegevustest, mis kasutusõiguse alal või sellega piirneval alal riigitee
kaitsevööndis halvendaks kasutusõiguse alale rajataval Teel liiklust või kahjustaks
poolte ning kolmandate isikute vara või õigusi või mis takistaks Õigustatud isikul
kasutusõiguse alale rajataval Teel teehoiu teostamist, samuti kasutusõiguse muul viisil
teostamist;
5.2.2. kooskõlastada Õigustatud isikuga kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise taotlused.
6. POOLTE VASTUTUS
6.1. Käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või nõuetekohaselt täitmata
jätmise korral on Õigustatud isik kohustatud hüvitama Omanikule või kolmandatele
isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses.
6.2. Omanikul on Õigustatud isiku suhtes õigus rakendada leppetrahvi iga rikkumise korral
kuni viissada (500) eurot.
6.3. Põhjendatud olukorras, kui kasutusõiguse alale Tee ehitamine võib mõjutada Omaniku
seadusest tulenevate ülesannete täitmist riigiteel, tuleb Õigustatud isikul Omaniku
nõudmisel sõlmida vastutuskindlustuse leping Tee ehitamiseks ja võimaliku tekkiva
kahju hüvitamiseks kogu kahju ulatuses.
6.4. Kui Õigustatud isik ei hüvita punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasusid ettenähtud
maksetähtajaks, on Omaniku esindajal õigus nõuda viivist null koma null viis protsenti
(0,05%) õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise nõude esitab
Omaniku esindaja kirjalikult.
7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
7.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik käesoleva lepinguga seotud omavahelised
erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel.
7.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, siis lahendatakse vaidlus õigusaktidega
sätestatud korras Omaniku asukohajärgses kohtus.
7.3. Käesoleva lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see
erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu
kindlaks teha, tuleb käesolevat lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega samasugune
mõistlik isik pidi käesolevat lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma.
7.4. Käesoleva lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos käesoleva lepingu teiste tingimustega,
andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub käesoleva lepingu kui terviku tähendusest.
8. LEPINGU MUUTMINE
8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppena, mis
on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
8.2. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv pool esitab vastava ettepaneku teisele poolele,
kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul ettepaneku
saamisele järgnevast päevast arvates.
8.3. Pooled ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale
isikule ilma teise poole nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda riigivara kolmanda isiku
kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on Omaniku nõusolek ja
8
allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse
kohaselt.
9. LEPINGU LÕPPEMINE
9.1. Pool võib lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud.
Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks
antud kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
9.2. Omanik saab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele
ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle järelevalvet teostava asutuse
ettekirjutus lepingu täitmise kohta on jäetud korduvalt täitmata või see takistab lepingu
edasist täitmist või lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju Omanikule.
9.3. Lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik lepingu alusel rajatud Tee likvideerida ainult
Omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne lepingu ülesütlemist peab Õigustatud
isik pöörduma Omaniku poole, et selgitada välja Omaniku seisukoht Tee säilitamiseks ja
Õigustatud isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või Tee likvideerimiseks. Juhul kui
Omanik annab nõusoleku Tee likvideerimiseks, kohustub Õigustatud isik Tee
likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal lepingu sõlmimisele eelnenud seisukorra
omal kulul ilma Omanikult täiendavat hüvitist saamata. Juhul, kui Omanik ei anna
nõusolekut Tee likvideerimiseks, läheb Tee omand ning kohustus teostada teehoidu üle
Omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada Tee omandamise eest
Omanikult hüvitist.
9.4. Lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise kohustuse
järjepidevuse tagamiseks Omanikule üle andma kogu teehoiu korraldamisega seotud
dokumentatsiooni. Tee ja dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-
vastuvõtmise akt.
10. KASUTUSÕIGUSE ALA ÜLEANDMINE
10.1. Omanik ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt
digitaalselt allkirjastatud Riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti
viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist.
11. TEABE VAHETAMINE
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada käesolevas lepingus kehtestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
11.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja teave on
ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on edastatud
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maanteeametile e-posti aadressil
[email protected] ning Rae Vallavalitsusele e-posti aadressil
[email protected].
11.3. Kõigist muudatustest käesolevas lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele
kolme (3) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
12.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises
kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 12447702
kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Harku valla kasuks jalgratta- ja jalgtee, tänavavalgustuse ja
sademeveekanalisatsiooni ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja
9
teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 06.07.2020.a.
sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) kuni üheksa (9) ning lepingu lisadeks 1 kuni
4 olevatele plaanidele.
13. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
13.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes
lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad
kokkulepped.
13.2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale
õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu
sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
13.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise
korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna,
koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse
kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat
jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
13.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku
vajadustele.
13.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
13.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama
ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel
omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud
teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus-
ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
13.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi
(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku,
nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende
teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja
kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.
Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise
asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab
servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb
arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
10
13.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju
hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest
tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
13.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või
-rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
13.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk
või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha
ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui
vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi
osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes
huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11)
Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud
kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses
või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis
on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat
elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või
-rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise
kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
13.11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
13.12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas
on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise
ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse
pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne
kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu
rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse
pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3)
Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse
lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva
paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud
kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik
talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava
hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja
11
omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal
kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe
kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel
lähtutakse Maa-ameti andmetest.
13.13. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku
ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks
kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku
omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse
korraldamiseks vajalik muu tee.
13.14. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed
ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning
vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on
kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
13.15. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada
liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada
spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha
metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee
kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava
istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab
võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada
lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui
nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada
ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel.
Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb
hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu
koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid
ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringus.
13.16. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata
ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
13.17. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva
ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või
asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
13.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I
kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või
asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud
teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide
loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
13.19. Maakatastriseaduse § 9 lg-d 23 ja 24 sätestavad, et katastripidaja teeb katastriüksuse
kohta katastrisse märke: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui
naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et
piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega. 2)
„Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel
või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või
vastuolulised piiriandmed.
14. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
14.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
14.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele
12
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema
esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
14.3. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale
kolme (3) tööpäeva jooksul.
15. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
15.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
15.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
15.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaan esitati
osalejatele tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 7,66
eurot. Kokku 45,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
13