Kiri

Lisa 1 HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostami ne Võttes arvesse hankedokumentides sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud riigihanget alljärgneva hinna eest: Riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise töö etappide kirjeldus Maksumus EUR 1 Töö osa: Geodeetiliste uuringute aruanne 2 Töö osa: Geotehniliste pinnaseuuringute aruanne Töö osa: Hüdroloogilised uuringud ja arvutused 3 Töö osa: Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise eelprojekt s.h. Krundijaotuskava x s.h. KMH eelhinnang x s.h. R ajatise seisukorra ülevaatus x 4 Töö osa: Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekt s.h. Katendi aruanne ja liiklusuuringud x s.h. Tehnovõrkude eelprojektid x Projekti kogumaksumus: 0,00 € Ettenägemata tööde osa 10% kokku: 0,00 € Kokku ettenägemata töödega: 0,00 € Käibemaks 20% 0,00 € KOKKU: 0,00 € Meie kontaktandmed seoses pakkumusega on: Kontaktisiku nimi Ettevõtja nimi Aadress Telefon Faks e-post Kuupäev:______________________ Pakkuja nimi, registrikood ja aadress______________________ Esindaja nimi ja allkiri:_____________________ PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING nr Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija ), mida volituse alusel esindab Maanteeameti teehoiu osakonna juhataja Anti Palmi ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja ), mida esindab juhatuse liige /mida volituse alusel esindab ……………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on r iigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus . Lisa 3 – Töö üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 - Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik . Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm . Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused.( kui esitati ) Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Leping on sõlmitud lihtmenetluse riigihanke tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse koheselt p ärast Lepingu sõlmimist . Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt . Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehi t use teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist . Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastav u st Lepingule 7 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114) . Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastav u st Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 14 päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkuste ga (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114) . Kui Töö või T öö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi ; nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult ; Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingu le; anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla Poolte kontaktisikud. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud T asu ; nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade ( sealhulgas majandustegevuse teade silla projekteerimiseks ), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga ; korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kord 2 nädala jooksul. Töök oosolekul peavad kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest ; saat a Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi tea de 3 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga ; koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale; vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku ; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest . Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda ; kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgi d a eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi projekti koostamise nõuetega; koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi; anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel , sealhulgas Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt ; mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta . Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada , peab Töövõtja tõendama , et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele ; suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt , kui kirjalikult . Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja mu u d Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt , kohustub Töövõtja tagama sünkroon tõlke eesti keele s ; tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule . Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p unkti des 5.1. - 5.4 . nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele või vad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks t öödeks 10 % protsenti Töö teostamise maksumuse st ……. eurot , millele lisandub käibemaks 20% summas ….., kokku …. eurot . Ettenägemata t öö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid t öid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tellija tasub Töövõtjale P oolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa V astuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendri päeva jooksul pärast arve (te) saamist vastavalt L epingu lisas 4 sätestatud tingimustele . Ettenägematute t ööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö või Töö osa vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul , e- arvena , mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „ Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine “. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast . Mitteresidentidel tuleb pdf- formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e- arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Tagatised ja Töövõtugarantii Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50% võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul , lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit . Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0, 5 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Samuti on Pooled kokku leppinud, et Töövõtja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju ja väljamõistetud menetluskulud; Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; k indlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga ; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul p ärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia. Poolte kont akt isikud Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) n ing nende ko ntaktandmed on toodud Töövõtja pool t esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. Tellija kontaktisik (projektijuht): Erkki Mikenberg , tel: (+372) 5287 643 , e-post: [email protected] Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast . Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil e, loetakse see kätte toimetatuks järgmise ks tööpäeva ks . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised . Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt . Isikuandmete töötlemine Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid ). Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks . Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt / Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt Lisa 5 TÄITMISTAGATISE VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4 , Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; Garandilt taotletava väljamakse summa. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad: KORRALDUS 07.07.2020 nr 1-3/20/122 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 14101 Saare–Pala– Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 71301:003:1330) Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Pedassaare külas. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõike 4 punkti 1 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõike 4 punkti 2 alusel. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või et nad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada.  2 Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimääruse“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused Jõemõisa sild Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel  PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatava riigitee sild 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2. 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 71301:003:1330 4.2.Koha-aadress: Jõgeva maakond, Mustvee vald, Pedassaare küla Projekteeritava silla asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Riigitee 14101 km 0,0-8,035 teelõigu aasta keskmine olukord ööpäevane liiklussagedus oli riikliku teeregistri 2019. aasta andmetel 336 autot/ööpäevas (sõiduautod ja pakiautod 94%, veoautod ja autobussid 2%, autorongid 4%). Riigiteel kehtib piirkiirus. Jõemõisa sild on 1970. aastal ehitatud 4-avaline (5,6 m; 5,6 m; 5,6 m; 5,6 m), monteeritavatest raudbetoon plaatidest, 23,9 m pikkune sild. 5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. 5.1.3. Lubatud suurim 90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 1 5.1.5. Sõiduradade arv 2 5.1.6. Maantee klass IV 5.1.7. Silla gabariit 9m 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Ei kavandata. 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Füüsiliselt eraldatud jalgteed sillale ei rajata. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Projekteerida olemasoleva silla ümberehitamine. 5.5.2. Rekonstrueeritud sild projekteerida kasutusajaga vähemalt 100 aastat. 5.5.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 5.5.4. Vajadusel projekteerida teelõigule meetmeid liiklusohutuse parandamiseks. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Ei kavandata. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. 5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Topo-geodeetiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud 2  ☒ Hüdroloogilised uuringud ja Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus arvutused 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata ☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Koostas: Kaie Kruusmaa, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht Lisa. Projekteeritava silla asukohaskeem 3 Lisa. Projekteeritava silla asukohaskeem Projekteeritav Jõemõisa sild 4  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr kooskõlastaja esitatud kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Looduskaitseseaduse § 14 lõikest 1 tulenevalt on Keskkonnaameti kui Otsus: 08.06.2020 kiri nr kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek nõutav projekteerimistingimuste 1) Arvestada projekteerimisel 7-9/20/9586-2 ja ehitusloa andmiseks kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse Keskkonnaameti 08.06.2020 kirjas üksikobjekti kaitsevööndis. Jõemõisa sild ei paikne kaitstaval loodusobjektil, nr 7-9/20/9586-2 toodud mistõttu ei ole Keskkonnaametil alust projekteerimistingimuste ettepanekutega. kooskõlastamiseks, kuid saame anda omapoolse arvamuse. 2) Puudub vajadus Projekti koostamisel tuleb arvestada, et rekonstrueeritavast sillast vahetult projekteerimistingimuste eelnõu lõunasse jääb Kääpa maastikukaitseala Tammeluha piiranguvöönd, mille muutmiseks. kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kääpa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Kääpa loodusalana, kus kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ja II lisas nimetatud liikide - saarmas (Lutra lutra), palu-karukell (Pulsatilla patens), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) isendite elupaiku. Rekonstrueeritava silla lähikonnas levivad maastikukaitsealal Kääpa jõe mõlemal kaldal loodusala kaitse-eesmärgiks olevad lamminiidud (algavad umbes 10 m kaugusel sillast jõe mõlemal kaldal), mille kahjustamist (masinatega asjatut sõitmist jm) tuleb tööde käigus vältida. Kääpa maastikukaitseala kaitsekorralduskava (2016-2025) järgi toimub hingu, võldase ja vingerja isendite liikide kaitse läbi nende elupaikade (Jõemõisa järv, Papijärv ja Kaiu järv; elupaigatüüp vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved) kaitse. Kava kohaselt sobib hingule ja võldasele 1  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 elupaigana ka Kääpa jõgi. Jõemõisa silla rekonstrueerimine ei ohusta eeldatavalt Kääpa jõe ja Kaiu järvestiku seisundit Kääpa maastikukaitsealal. Tööde teostamisel tuleb jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks Kääpa jõe looduslikku sängi ja et säiliks selle loomulik veerežiim. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist (sh katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Vees toimuvad tööd tuleb kavandada suvisesse madalveeperioodi (juuli-september), mil neil on kõige väiksem mõju vee-elustikule. Projektis palume selgelt välja tuua võimalike jões toimuvate süvendustööde ja vette tahkete ainete paigutamise mahud, et saaks otsustada, kas on vajalik tegevus registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena, taotleda keskkonnaluba või on kohustuslik algatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaloa taotlemine on vajalik üle 100 m³ süvendamiseks ja üle 100 m³ tahkete ainete uputamiseks, 5-100 m³ mahuga süvendamine ja vette tahkete ainete paigutamine tuleb Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena. 2 Maa-amet - Otsus: Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.* 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Mustvee Vallavalitsus - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.* 2  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 14101 Saare–Pala–Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1 Kohma 71301:003:1251 - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.* 2 Aluste 48601:001:0558 - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.* 3 Papijärve 71301:003:1870 - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.* 4 Jõemõisa 71301:003:1081 - Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.* * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 3  Lp Pakkujad 08.07.2020 nr 12-1/20/31669-1 Hankekutse „Riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine" Maanteeamet teeb Teile ettepaneku osaleda riigihankes „Riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ ja esitada hinnapakkumus RHS § 3 alusel. Edukal pakkujal tuleb koostada riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekt, lähtudes Maanteeameti 07.07.2020 korraldusega nr 1- 3/20/122 kinnitatud projekteerimistingimustest ja tehnilisest kirjeldusest (lisa 3). Pakkumuse tegemisel peab Pakkuja arvestama kõikide töödega saavutamaks töö eesmärki. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 180 kalendripäeva. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Pakkuja peab esitama: 1. Hinnapakkumus Pakkumuste hindamisel tunnistame edukaks madalaima maksumusega pakkumuse. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse (ületavad hankija eelarvelisi vahendeid). Hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja sõlmivad lepingu peale pakkumuse edukaks tunnistamist ja hankija poolt kirjaliku teate väljasaatmist. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Hankija kontaktisik on Maanteeameti ida teehoiu osakonna sillainsener Erkki Mikenberg. Kontaktid: telefon: 5287643; e-post: [email protected]. Hinnapakkumused tuleb esitada hiljemalt 27.07.2020 kell 10.00 digitaalselt allkirjastatult e- postile: [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anti Palmi juhataja ida teehoiu osakond Lisad: Lisa 1 Hinnapakkumus Lisa 2 Projekteerimise töövõtulepingu projekt Lisa 3 Tehniline kirjeldus Erkki Mikenberg 3260890 [email protected] 2 (2)  Tehniline kirjeldus Riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 1. Projekti eesmärk Riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 2. Olemasolev olukord 2.1. Objekt paikneb Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Pedassaare külas. 2.2. Teeregistri põhised andmed 2.2.1. Ehitusaasta 1970 2.2.2. Paisumisvuukide vaheline kaugus 23,9 m; avade arv 4 (5,6+5,6+5,6+5,6). 2.2.3. Rajatise kogulaius 10,5 m, Sõidutee laius 8,0 m; 2.2.4. Rajatise ava tüüp: raudbetoonplaat 2.2.5. Ületatav takistus: Kääpa jõgi; 2.2.6. Aasta keskmine liiklussagedus rajatisel 2019. aasta andmetel 336 autot/ööpäevas (sõiduautod ja pakiautod 94%, veoautod ja autobussid 2%, autorongid 4%) 3. Lähteülesanne 3.1. Lähtuda Maanteeameti 07.07.2020 korraldusega nr 1 3/20/122 kehtestatud projekteerimistingimustest (lisa 3) „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“. 3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel remontida olemasolevat muldkeha. 3.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 3.4. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 3.4.2. Sõiduradade arv – 2; 3.4.3. Maantee klass – IV; 3.4.4. Silla gabariit – 9 m; 3.4.5. Füüsiliselt eraldatud jalgteed sillale ei rajata. 3.4.6. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. 3.4.7. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam). 3.4.8. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 3.4.9. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 4. Uurimistööd 4.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale eelprojekti valmimist ja avalike arutelude läbiviimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eelprojekti valmimist. Täiendavalt tehtavate uurimistööde eest makstakse vastavalt Lepingule). 4.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 4.3. Teha olemasoleva rajatise seisukorra ülevaatus, mille koosseisus uurida täiendavalt: 4.3.1. Olemasoleva silla konstruktsioonide üle mõõtmine (mitte lähtuda teeregistri ega arhiivmaterjalide andmetest); 4.3.2. Silla defektide fikseerimine; 4.3.3. Betoonpindade katsetamine (nt. Schmidti vasaraga); 4.3.4. Betoonpindade karboniseerimise mõõtmised; 4.3.5. Kandevõime määramiseks teostada olevates konstruktsioonides armatuuri koguste, tugevuste ja seisukorra määramine; 4.3.6. Sammaste ja talade taluvuse väljaselgitamine kaasaegsetele liikluskoormustele, sh 60 ja 72 tonnine palgiveok 4.4. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 4.4.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 4.4.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 4.4.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 4.4.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 4.4.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 4.4.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 4.4.7. Silla pealesõidud mõõdistada vähemalt 100 m ulatuses alates sillast. 4.4.8. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 4.4.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 4.4.10. Vooluveekogu geodeetiliste mõõdistamiste all teostada vooluveekogu sängi mõõdistamine planeeritavast rajatisest kummalegi poole vähemalt 100m ulatuses (voolusängi ristlõiked iga 25m tagant). 2  4.4.11. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 4.4.12. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 4.4.13. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 4.4.14. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 4.4.15. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 4.4.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 4.4.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 4.4.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 4.4.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal. 4.5. Teostada geotehnilised uurimustööd: 4.5.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 4.5.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). 4.5.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 4.5.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 4.5.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 4.5.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile 1 elektroonilisel andmekandjal. 3  4.6. Sildade projekteerimiseks teostada vajalikud hüdroloogilised uuringud ja arvutused, koos vooluveekogu geodeetilise mõõdistamisega (punkt 4.4.10): 4.6.1. Hüdrauliline arvutus peab koosnema järgmistest arvutustest: 4.6.1.1. vooluveesängi pikikalde määramine mõõdistatud alal; 4.6.1.2. vooluveekogu valgala määramine; 4.6.1.3. veevooluhulga määramine; 4.6.1.4. max. vooluhulga määramine (arvestades 3%list esinemise tõenäosust); 4.6.1.5. normaal- ja kõrgveetasemete määramine; 4.6.2. Vajalik veetaseme modelleerimine silla asukohas. 4.6.3. Plaani joonistel näidata ära KVP tase ehk üleujutatud ala 4.6.4. Töö teostada olemasolevate andmete põhjal. Täiendavate uuringute vajaduse üle otsustab Töövõtja. 4.7. Teostada liiklusuuringud: 4.7.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab teostada katendi tugevusarvutused. 4.7.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. 4.7.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 4.8. Koostada katendi projekt: 4.8.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. 4.8.2. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. 4.8.3. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 4.8.4. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt. 4.8.5. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. 4.9. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 4.9.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 4.9.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 4.9.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 4.10. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5. Eelprojekt 5.1. Koostada riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) 4  rekonstrueerimise eelprojekt. 5.2. Eelprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. 5.3. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist). 5.4. Krundijaotuskava, mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus. 5.5. KMH eelhinnang. 6. Keskkonnamõjude eelhinnang 6.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. 6.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 6.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 7. Krundijaotuskava 7.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 8. Põhiprojekti osad 8.1. Koostada riigitee 14101 Saare - Pala - Kodavere km 1,195 Jõemõisa silla (nr 491) rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 8.2. Koostada katendi aruanne. 8.3. Tehnovõrkude eelprojektid. 8.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 8.5. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine. 8.6. Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. 9. Projektide koostamise üldised nõuded 9.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 9.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 9.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 9.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 9.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 9.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on 5  vastav tüüp projekteeritud. 9.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 9.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 9.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 9.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 9.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 9.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 9.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 9.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 9.10. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 9.11. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 9.12. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 9.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 9.14. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 9.15. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 9.16. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 9.17. Koostada töömahuloend (kululoend). 9.18. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 10. Rajatised 10.1. Projekteeritavas lõigus asub km 1,195 Jõemõisa sild (nr 491). 10.2. Projekteerida olemasoleva silla rekonstrueerimise põhiprojekt 10.3. Enne silla põhiprojekti koostamist tuleb esitada minimaalselt kolm erinevat silla tüübi eelprojekti lahendust koos kirjeldavate joonistega. Lahenduste väljatöötamisel lähtuda rajatise seisukorra ülevaatusel saadud andmetest. Ühe lahendusena kaaluda 6  olemasoleva silla säilitamise võimalust. Eelprojekti lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud (näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutus, mille põhjal Tellija valib välja sobiliku lahenduse, mille põhjal koostatakse rajatise põhiprojekt. 10.4. Eelprojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 2 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“. 10.5. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 10.6. Koormused KM-1 ja KM-3 (1200 kN). Kui kokkulepitud lahendusega ei ole võimalik nõutud koormusmudelile vastavust tagada tuleb seletuskirjas see märkida ja esitada arvutus millisele koormusmudelile rekonstrueeritud sild vastab. 10.7. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 10.8. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused. 10.9. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 10.9.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 10.9.2. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded jne). 10.10. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 10.10.1. Tavahooldus: 10.10.1.1. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. 10.10.2. Talvine hooldus: 10.10.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 10.10.2.2. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku; 10.10.2.3. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 10.11. Hooldusjuhendi koostamine: 10.11.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 10.12. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 10.12.1. EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 10.12.2. EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2: Rakendamine sildade puhul; 10.12.3. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1- 1. Üldkoormused: Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused; 10.12.4. EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 2:Sildade liikluskoormused; 10.12.5. EVS-EN 1991-5; 10.12.6. EVS-EN 1991-6; 10.12.7. EVS-EN 1991-7; 10.12.8. EVS-EN 1992-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 10.12.9. EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad; 10.12.10. EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad; 7  10.12.11. Maanteeameti peadirektori 18.01.2018 käskkiri nr 1-2/18/018 „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhise kinnitamine“. 11. Liikluskorraldusvahendid 11.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 11.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 11.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 11.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 11.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Tellijale. 12. Tehnovõrkude ümbertõstmine 12.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. 12.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. 12.3. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 13. Haljastus ja hooldus 13.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhistest „Riigiteede haljastustööde juhis“ ja “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 13.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 14. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine 14.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. 14.2. Töövõtja peab arvestama, et juhul, kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sagedusega kuni 1 kord kahe kuu jooksul: 14.2.1. Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; 14.2.2. Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). 14.3. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. 8  14.4. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. 14.5. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. 14.6. Koosolekuid protokollib Töövõtja. 14.7. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud kommunikatsioonide valdajatega. 14.8. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. 14.9. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. 14.10. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. 15. Vormistusnõuded 15.1. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid tervikuna koos kõikide uuringutega vormistada 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 elektroonilisel andmekandjal sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 15.2. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 15.2.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 15.2.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 15.2.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 15.2.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 15.2.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 15.2.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 15.3. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Projekteeritava lõigu asukoha skeem; 2. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 3. Projekteerimistingimused 4. Nõuded töövõtjale (eraldi dokumendis). 9 Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Lisa 2 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Koostas: Erkki Mikenberg, Maanteeamet, [email protected]  1 Lisa 4 Nõuded töövõtjale 1. PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAMISE PLAAN 1.1. Töövõtja peab esitama 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Tellijale heakskiitmiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi projekteerimise ülesannete täitmiseks vajalikke protseduure ja juhiseid ning vastavate tegevuste eest vastutajaid: 1) projekteerimise organisatsiooni skeemid; 2) projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus; 3) kvaliteedi kontrolli insener(id) ja vastutus; 4) kommunikatsioon; 5) dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid; 6) aja- ja finantsjuhtimise protseduurid; 7) aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid; 8) koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid; 9) aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.; 10) alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduurid; 1.2. riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla projekteerimise võtmeisik. 1.3. Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kontrolli inseneri(de) poolt. 1.4. Kui Tellija tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva. 2. PROJEKTI JUHTIMINE 2.1. Tellija organisatsioon 2.1.1. Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. 2.1.2. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakoosoleku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. 2.2. Töövõtja organisatsioon 2.2.1. Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete täitmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). 2.2.2. Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest: 1) Projektijuht / Sildade projekteerimise eest vastutav isik  2 2.2.3. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. 2.2.4. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. 2.2.5. Projektijuht peab: 1) vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; 2) tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; 3) suhtlema projektiga seotud ametkondadega; 4) olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; 5) esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; 6) läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; 7) esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; 8) olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; 9) kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; 10) andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; 11) kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades 2.2.6. Projekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. 3. NÕUDED ISIKUTELE 3.1. Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid: 1) Projektijuht / Sildade projekteerimise eest vastutav isik Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3.2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. 3.2. Nõuded isikutele on alljärgnevad: 3.2.1. Sildade projekteerimise eest vastutav isik 1) Sildade projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust sildade projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Sildade projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust sillaehitus- ja korrashoiu  3 allerialal ja ametialal projekteerimine (Sillaehitusprojekti koostamine), esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et sildade projekteerimise eest vastutav isik omab õigust sildade projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. 2) Sildade projekteerimise eest vastutav isik peab viimase 5 aasta (07/2015-06/2020) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutataval teel paikneva silla või viadukti või tunneli või ökodukti pikkusega vähemalt 10,0 meetrit projekteerijana järjestikku vähemalt 3 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee/silla nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projekteeritud rajatise pikkus, vastutava isiku projektis osalemise aeg