Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 [email protected] TÖÖ NR 2019-176 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6474896 Y 429266 Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Objekti aadress: SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, VALJALA ALEVIK Tellija: Selektor Projekt OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Keskkonnaekspert: NOEELA KULM Keskkonnaeksperdi assistant, vastutav täitja: MARITE BLANKIN Kontrollis: ENE KÕND September 2019 TARTU Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Saare maakond, Saaremaa vald, Valjala alevik TÖÖ EESMÄRK: Anda otsustajale infot, kas riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Selektor Projekt OÜ Registrikood 12503887 Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn Tel +372 6613 925 Kontaktisik: Andrus Aaviste Juhatuse liige/CEO [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee KMH juhtekspert: Urmas Uri (KMH tunnistuse nr KMH0046) Tel 730 0310 [email protected] Eksperdid: Noeela Kulm – keskkonnaekspert, juhteksperdi abi Tel 730 0316 [email protected] Marite Blankin – keskkonnaeksperdi assistent Tel 730 0316 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 2 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 3 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang SISUKORD 1.KMH EELHINDAMISE EESMÄRK ................................................................................................................. 6 2.KMH EELHINDAMISE VAJALIKKUS ........................................................................................................... 6 3.REKONSTRUEERITAVA TEELÕIGU KIRJELDUS .................................................................................... 7 4.PROJEKTIGA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ......................................................................................... 13 4.1 TEGEVUSTE KIRJELDUS .................................................................................................................. 13 4.2 TEGEVUSTE ISELOOM ..................................................................................................................... 15 4.2.1 RESSURSSIDE KASUTAMINE ..................................................................................................... 15 5.SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .............................................................. 16 5.1 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD .................................................................................................... 19 6.TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNA KIRJELDUS ............................................ 22 6.1 MAAKASUTUS ................................................................................................................................ 22 6.2 PINNAVORMID JA MAASTIK .............................................................................................................. 23 6.3 HALJASTUS/TAIMESTIK ................................................................................................................... 25 6.4 GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................. 26 6.5 MULLASTIK .................................................................................................................................... 27 6.6 LOODUSVARAD .............................................................................................................................. 27 6.7 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD................................................. 28 6.8 RANNAD JA KALDAD, JÕEÄÄRSED ALAD, JÕESUUDMED NING MEREKESKKOND .................................... 29 6.9 ROHEVÕRGUSTIK ........................................................................................................................... 31 6.10 VÕÕRLIIGID ................................................................................................................................ 31 6.11 ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA............ 32 6.12 TIHEASUSTUSEGA ALAD .............................................................................................................. 32 6.13 AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ..................................................... 32 7.TEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU ................................................................................................................... 34 7.1 MÕJU MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE........................................................................................... 34 7.2 MÕJU MAAVARADELE...................................................................................................................... 34 7.3 MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE JA ROHEVÕRGUSTIKULE ................................................... 34 7.4 MÕJU KAITSVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ......................... 35 7.5 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE................................................................................................................. 35 7.6 MÕJU MÜRATASEMELE JA VIBRATSIOONI TEKKELE ............................................................................ 35 7.7 MÕJU PINNASELE NING PÕHJA- JA PINNAVEELE ................................................................................ 36 7.8 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ................................................................................................ 37 7.9 MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADELE .......................................... 37 7.10 JÄÄTMETEKE JA SELLEST TULENEV MÕJU ..................................................................................... 37 7.11 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE....................................................................................... 38 8.TEGEVUSEGA KAASVNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ................................................. 38 9.TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE VÕIMALIKKUS ............................................. 38 Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 4 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 10.ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT, SH KLIIMAMUUTUSTEST PÕHJUSTATUD SUURÕNNETUSTE VÕI KATASTROOFIDE OHT ........................................................... 39 11.EELHINNANGU JÄRELDUS .......................................................................................................................... 39 12.KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................................................. 42 Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 5 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 1. KMH eelhindamise eesmärk Käesoleva töö eesmärgiks on Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 (joonis 1) rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnangu koostamine, selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkus projektiga kavandatud tegevustele. Joonis 1. Rekonstrueeritava teelõigu asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2019). Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS), lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Eelhinnang koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 2. KMH eelhindamise vajalikkus Keskkonnamõju eelhindamise läbiviimine on vajalik, et anda otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tee projekteerimise käigus on otsustajaks tee ehitusloa andja. Käesoleval juhul on loa väljastajaks Maanteeamet. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 6 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-22) valdkondade tegevusel (punkti 10 kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda 1 keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu ”, mille § 13 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Antud juhul on eelhinnangu koostamine vajalik kuna kavandatakse kergliiklustee. Käesolevale kavandatud tegevusele koostatakse KMH eelhinnang Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 13 p 8 alusel. 3. Rekonstrueeritava teelõigu kirjeldus Riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala on 1966. aastal ehitatud kõrvalmaantee, mille kogupikkuseks on 15,5 km. Kõrvalmaantee rekonstrueeritav teelõik (km 0,763–1,783) jääb Valjala aleviku piiridesse, seetõttu kehtib vaadeldaval teelõigul kiirusepiirang 50 km/h. Rekonstrueeritava teelõigu alguses (km 0,766) asub tee paremal poolel parkla (foto 1), mis on osa kõrvalmaantee nr 21157 Valjala - Laimjala transpordimaast (katastriüksus: 85801:001:0384). Parkla ja sellest teisel pool teed paikneva rahvamaja vahel asub 0,766 kilomeetril ülekäigurada (foto 1) (Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/, 12.08.2019). Foto 1. Valjala-Laimjala kõrvalmaantee paremal teepoolel asuv parkla ja ülekäigurada (16.09.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 7 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kõrvalmaantee km 0–1,852 oli aasta keskmine liiklussagedus 2018. a loenduse andmetel 668 autot/ööpäevas, millest 96% moodustasid sõidu- ja pakiautod, 2% veo- ja autobussid ning 2% autorongid (Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/, 12.08.2019). Olemasolevaks teekatteks km 0,763–1,783 on mustkate (mustsegu MSE 20), mis on ehitatud teel segamisega. Teekatte, sõidutee ja mulde laiused varieeruvad mõningal määral piki vaadeldavat teelõiku (tabel 1). Teelõigul esineb defektidena kõige rohkem kitsaid pikipragusid, kohati leidub ka põikpragunemist ning teekatte serva defekte (Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/, 12.08.2019). Liiklusõnnetusi antud teelõigul registreeritud ei ole. Tee hooldaja on AS Eesti Teed (Saaremaa) (Teeregister, https://teeregister.mnt.ee/, 12.08.2019). Tabel 1. Kõrvalmaantee Valjala - Laimjala km 0,637–1,810 teekatte, sõidutee ja mulde laiuse andmed (Teeregister, 12.08.2019). Kilomeetri algus Katte laius Sõidutee Vasaku Parema Mulde laius ja lõpp (km) laius peenra laius peenra laius 0,637–0,763 8m 6m 0,5 m 0,5 m 9m 0,763–0,833 6,5 m 6m 1,5 m 1,5 m 9,5 m 0,833–0,978 7,4 m 6m 1,5 m 1,5 m 10,4 m 0,978–1,262 5,8 m 5,8 m 1,5 m 1,5 m 8,8 m 1,262–1,375 5,5 m 5,5 m 1,25 m 1m 7,75 m 1,375–1,498 6,5 m 6m 1,25 m 1m 8,75 m 1,498–1,783 5,6 m 5,6 m 1,25 m 1m 7, 85 m 1,783–1,810 7m 6m 0,5 m 0,5 m 8m Kõrvalmaanteel Valjala - Laimjala on jalg- ja jalgrattatee välja ehitatud paremal pool teed km 0,162–0,662 ning vasakul pool teed km 0,386–0,790 (joonis 2). Kergliiklustee laius paremal pool teed on 2 m ning vasakul pool teed 1,5 m. Rekonstrueeritaval teelõigul jalg- ja jalgrattatee puudub (Teeregister, 12.07.2019). Joonis 2. Kõrvalmaantee Valjala-Laimjala ääres paiknev olemasolev jalg- ja jalgrattatee (Teeregister, 12.07.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 8 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kõrvalmaantee rekonstrueeritaval teelõigul km 0,763–1,783 bussipeatusi ei ole. Lähim bussipeatus (Rahu TR) asub 30 m kaugusel vaadeldavast teelõigust Laimjala suunas (km 1,863) paremal teepoolel ning ca 42 m kaugusel vasakul pool teed (Rahu TR). Bussipeatustel on olemas laiendus, kuid puudub ooteplatvorm, ootekoda ja kõrvalesõit. Ülejäänud bussipeatused asuvad oluliselt kaugemal ehitustööde tegevusalast (Maa-amet, 12.07.2019). Maa-ameti maanteeameti kaardirakenduse andmetel (seisuga 12.07.2019) asub Valjala-Laimjala km 0,763–1,783 kolm truupi (joonis 3): esimene truup km 1,036 on ehitatud 1960. aastal, teine km 1,046 asuv truup on ehitatud 1965. aastal, kolmas truup asub km 1,735 ja on ehitatud 1966. aastal. Viimast on remonditud või pikendatud aastal 1986 (Maa-amet, 12.07.2019). Joonis 3. Kõrvalmaantee Valjala-Laimjala km 0,763–1,783 olemasolevate truupide asukohad (Maa- ameti Teeregistri kaardirakendus, 12.08.2019). Kohapealsed vaatlused projektialal viidi läbi 08.08.2019 ja 16.09.2019. Välisvaatluste käigus selgus, et km 1,036 ja km 1,046 on truubid amortiseerunud (fotod 2 ja 3). Esimese puhul on tegemist vanade soojatoru hülssidega. Kolmandat truupi (km 1,735) välisvaatluste käigus ei tuvastatud. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 9 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 2. Truup kõrvalmaanteel Valja-Laimjala km 1,036. Vaade mõlemalt poolt teed (16.09.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 10 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 3. Truup kõrvalmaanteel Valjala-Laimjala km 1,046. Vaade mõlemalt poolt teed (16.09.2019). Lisaks asub truup Valjala-Laimjala kõrvalmaanteega külgneval Posti tn 16 kinnistu (katastriüksuse tunnus: 85801:001:0100, 100% elamumaa) sissesõidu teel (foto 4). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 11 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 4. Truup Posti tn 16 kinnistu sissesõidu teel. Vaade mõlemalt poolt teed (16.09.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 12 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Teemaa alale jäävad vaadeldavas lõigus telekommunikatsiooni liinid ja elektriliinid. Teelõigu alguses paremat kätt jääb Valjala kooli: (Valjala) alajaam (väline tunnus: M28870892), mis asub eraldi teeäärsel kinnistul (Maa-amet, 12.07.2019). Kõrvalmaantee Valjala-Laimjala km 0,763–1,783 on valgustatud ebaühtlaselt. Kohati leidub valgustamata teelõike (joonis 4) (Teeregister, 12.08.2019). Joonis 4. Kõrvalmaantee Valjala-Laimjala km 0,763–1,783 olemasolev valgustus (Teeregister, 12.08.2019). 4. Projektiga kavandatavad tegevused 4.1 Tegevuste kirjeldus Projekti koostamise tehnilises kirjelduses „Riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ on toodud, et põhiprojekti eesmärk on riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimine liiklusohutuse taseme parandamiseks, sõidumugavuse tõstmiseks ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Tegevuse lähteülesandeks on projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused tee katendi uuendamiseks ja vajadusel olemasoleva muldkeha remontimiseks. Uueks tee katendiks on ette nähtud kas 2-kihiline asfaltkate või 1-kihiline asfaltkate ühekordse pindamisega ning kompleksstabiliseeritud (bituumenstabiliseerimine) katendi tüüp. Projektiga soovitakse kavandada riigitee Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 vasakule teepoolele jalg- ja jalgrattatee. Jalg- ja jalgrattatee projekteerimisel on püütud mahutada see koos sõiduteega olemasolevale teemaale, vältimaks äralõigete tegemist piirnevatest eramaadest. Kergliiklustee maksimaalseks laiuseks on ca 2,5 m. Kitsamates kohtades ning alates km 1,488 on see projekteeritud 1,5 m laiusena. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 13 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kergliiklustee kavandatakse projekteerida läbi Posti tn 15, 17 ja 19 kinnistute (eeldab nendest äralõigete tegemist), kuna tegemist on teekasutajate igapäevase teetrajektooriga (joonis 5). Joonis 5. Posti tn 15, 17 ja 19 kinnistud, kus asub olemasolev kergliiklejate väljakujunenud liikumistrajekoor ning kuhu on kavandatud projekteerida nõuetele vastav kergliiklustee (Maa-amet, 19.09.2019). Käesoleva eelhinnangu koostamise hetkel on projektlahenduse koostamine niikaugel, et kohalik omavalitsus selgitab välja, kas on võimalik maakorralduslikult piire nihutada ja küsida eraomandis olevalt Posti tn 19 katastriüksuse (katastriüksuse tunnus: 85801:001:0499, sihtostarve: elamumaa) maaomanikult nõusolek äralõike tegemiseks kinnistust kergliiklustee ehitamiseks ning anda vastu proportsionaalne maatükk Kauba tn kinnistust (kü tunnus 85801:001:1018). Posti tn 15 ja 17 kuuluvad munitsipaalomandisse. Kergliiklustee on kavandatud rajada 1-kihilise asfaltkatendiga, välja arvatud rekonstrueeritava teelõigu alguses rahvamaja ja kaupluse ees, kus kergliiklustee on planeeritud rajada sillutiskivi katendiga ning kinnistute Posti tn 37 ja Posti tn 39 juures, kuhu on projekteeritud 8 kohaline jalgratta parkla. Amortiseerunud truubid (vanad soojatoru hülsid, kus vana kaabel ei tööta) km 1,036 likvideeritakse. Kõrvalmaanteel olevad truubid km 1,046 on ette nähtud asendada plastist truupidega (3xd400, L=16,0 m). Truupide sisse- ja väljavoolud puhastatakse ulatuses, mis on vajalik vee äravooluks. Projekti raames kavandatakse Kauba tn ja Posti tn 21 ja 27 juurdepääsutee ristmik ehitada kitsamaks ja ohutumaks. Mahasõit kavandatakse ainult Posti 21 ja 27 kinnistutele. Lisaks kavandatakse kõrvalmaantee km 1,331 asuvale ristmikule nõuetekohane mahasõit, mis näeb ette ühe mahasõidu likvideerimist. Posti tn 28 ja 30 olevad kiviaiad tõstetakse ümber piirinaabrite maale, et oleks ruumi vee Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 14 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang juhtimiseks haljasaladele. Rekonstrueeritava teelõigu alguses olemasoleva parkla juurde on ette nähtud metsaveoki peatumiskoht. Loopsu tänaval nähakse ette teeületuskohast edasi kergliiklejale tähistatud rada üle truupidega kraavi. Vajadusel nähakse ette Posti tn 16 kinnistu truubi kohale käsipuu. Kooli tee ristmiku piirkonda on kavandatud kergliiklejate tee ülekäigukoht, kuna ristmikku kasutavad intensiivselt koolilapsed. Kokku on rekonstrueeritavale teelõigule kavandatud 4 ülekäigurada. Sademevee ärajuhtimine on kavandatud kahel viisil – nii juhtimisega teeäärsele teemaa-alale kui sademeveekanalisatsiooni. Seal, kus teemaa on kitsas ja sademevesi jõuaks naaberkinnistule, on sademevee ärajuhtimine kavandatud projekteeritavasse sademeveekanalisatsiooni. Sademeveekanalisatsiooni saab ehitada ainult 385 m pikkusel lõigul (asendiplaani järgi km 1,054– 1,491), kuna pikikalded ei anna igal pool välja. Sademeveekanalisatsioonist suunatakse vesi km 1,046 olemasolevasse kraavi. Perspektiivsel teemaal viiakse läbi võsa raiumine. Piki- ja kõrvalnähtavuse tagamiseks on ette nähtud teega piirneval alal ca 30 puu mahavõtmine ning vajadusel ka kändude juurimine. Tee rekonstrueerimisega ei ole ette nähtud metsa raiet. Edasise projekteerimise etapis koostatakse muuhulgas valgustuse projekt ning nähakse ette vajalikud liikluskorraldusvahendid. Koostöös kohaliku omavalitsusega ja ühistranspordikeskusega täpsustakse bussipeatuste asukohad. 4.2 Tegevuste iseloom 4.2.1 Ressursside kasutamine Tee rekonstrueerimine ei ole niivõrd ressursimahukas võrreldes uue tee ehitamisega, samas on ehitusmaterjalide olemasolu projekti elluviimise aluseks. Ehitustegevuses on vaja kruusa, liiva ja killustikku. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Kuna tegemist on eelkõige olemasoleva tee rekonstrueerimisega, siis ei ole vajadus ressursside järele märkimisväärne. Seda enam, et olemasoleva maantee pindmine asfaltkiht freesitakse ning ülejääv freespuru kasutatakse võimalusel uues katendikonstruktsioonis. Mittekasutatav freespuru veetakse Maanteeametiga kooskõlastatud kohta, kruusateedele katte ehitamiseks. Projekti tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb projekteerimisel kaaluda katendikonstruktsiooni, mille lahenduse elluviimiseks saaks kasutada ca 50 km kauguselt kättesaadavaid kohalikke ehitusmaterjale. Tööde tegemiseks kasutatakse energiat peamiselt ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate tööks (kütuse kulu), vajadusel ka ümberehitatava tee või konkreetse objekti valgustamiseks. Kogu rekonstrueeritava tee piires nähakse sõidu ja kergliiklustee valgustamiseks ette puuduvas osas tänavavalgustus, mis tarbib elektrit. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 15 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kõrvalmaantee kasutamise perioodil kasutatakse energiat teede hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu) ja valgustamiseks. 5. Seos asjakohaste strateegiliste dokumentidega Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 27.04.2018) ning Valjala valla üldplaneeringu (kehtestatud 07.06.2011) järgi jääb rekonstrueeritav teelõik Valjala väärtusliku maastiku alale (joonis 6). Joonis 6. Valjala väärtuslik maastik (Saare maakonnaplaneeringu 2030+ Lisa 12 (teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, 2018)). Valjala väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega maastik, mille pindala on 2117 ha. Tegemist on ajalooliselt ja kultuuriliselt tähtsa ning identiteediväärtust omava alaga. Maastikul asuvad kultuurilise- ajaloolise väärtusega objektid: Valjala kirik, Valjala maalinn, Lööne mõis, Pahna külakooli hoone ja Rahu küla kultuskivi. Valjala väärtuslik maastik on liigitatud üldplaneeringus probleemsete alade hulka, mida oleks vaja paremini hooldada. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 16 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Maakonnaplaneeringu lisa 12 teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” on seatud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks. Järgnevalt on teemaplaneeringust välja toodud tingimused, mis seonduvad projektiga kavandatud tegevustega:  väärtuslikel maastikel tuleb hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid);  väärtuslikel maastikel tuleb teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid;  maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on riigiteede korrastamisel peamine eesmärk sõidumugavuse parandamine. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad, puhkealad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kergliiklusteede arendamise põhimõtted:  kergliiklusteede rajamisel kasutatakse ära olemasoleva teedevõrgu võimalusi, näiteks eraldusjooni ja -piirdeid sõiduteest jm eeldusel, et see vastab liiklusohutuse nõuetele;  kergliiklusteede valgustamise vajadus määratakse edasisel projekteerimisel lähtuvalt kasutustihedusest; hooajalisusest ja ohutusvajadusest. Eelkõige vajavad valgustamist asulasisesed teed ning kõige tihedama liiklusega lõigud, ristumised ja ristmikud;  koos teega tuleb rajada rattaparklad eelkõige bussipeatuste, koolide, kaupluste jm teenindusasutuste juurde ning vaatamisväärsuste ja puhkekohtade juurde. Saare maakonnaplaneeringus 2030+ ei ole rekonstrueeritava Valjala – Laimjala kõrvalmaantee äärde kergliiklusteed ette nähtud. Samuti ei ole kõrvalmaantee äärde kergliiklusteed ette nähtud Valjala valla üldplaneeringus. Valjala valla üldplaneeringu aruandes (kehtestatud 07.06.2011) on kergliiklusteede teemat käsitletud vaid kergliiklusparklate mõistes. Üldplaneeringu järgi asub kõrvalmaantee Valjala - Laimjala vasakul teepoolel matkarada (joonis 7). Üldplaneeringu aruandes ja KSH eelhinnangus on kergliiklusteed ja matkarajad eristatud. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 17 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 7. Väljavõte Valjala valla üldplaneeringu kaardist (M 1:10 000) (Valjala valla üldplaneering, 2011). Kuigi üldplaneeringus ei ole Valjala - Laimjala vasakule teepoolele kergliiklusteed ette nähtud võib siiski öelda, et käsitletav planeering ei ole üldplaneeringuga vastuolus, sest nii matkaraja kui ka kergliiklustee ülesanne on kergliiklejate teenindamine. Seega kuna kergliiklustee rajamisel jääb teeäärse ala funktsioon samaks ei minda otseselt üldplaneeringuga vastuollu. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Projekt ei muuda planeeringualal olulisel määral olemasolevat teedevõrgustiku struktuuri, sest rekonstrueeritakse olemasolevat teed. Uue kergliiklustee ehitamine rekonstrueeritava teelõigu äärde ei mõjuta maastiku üldvaadet oluliselt. Kergliiklustee väljaehitamine km 0,763–1,783 parandaks Valjala aleviku kergliiklusteede võrgustiku terviklikkust ning seeläbi suureneks aleviku kergliiklejate ohutus ja turvalisus. Projektis on ette nähtud ümbruskonna maastikuliste väikevormide säilitamine (nt kiviaedade ümber tõstmine). Projekti elluviimisel paraneb riigitee Valjala-Laimjala km 0,763–1,783 sõidumugavus ja ohutus, mis on kooskõlas maakonnaplaneeringus sätestatud eesmärgiga. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 18 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 5.1 Kehtivad detailplaneeringud Rekonstrueeritav teelõik ulatub Valjala aleviku keskuse detailplaneeringu (kehtestatud 29.01.2008) alale (joonis 8). Planeeringuga haaratava ala suurus on 13,3 ha (Hein, 2006). Joonis 8. Valjala aleviku keskuse detailplaneeringu ala (Saaremaa valla kaardirakendus: Saaremaa valla planeeringud, 2019). Valjala aleviku keskuse detailplaneeringu eesmärk on määrata avaliku kasutusega puhke- ja virgestusalad ning lahendada nende heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, mänguplatside, istepinkide, jalgradade ja prügimajanduse põhimõtted. Lisaks on planeeringu eesmärgiks riigi reformimata maa-ala kruntimine, moodustavate katastriüksuste piiride määramine, maakasutuse, ehitusõiguse, sihtotstarvete määramine, liikluskorralduse lahendamine ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine (Hein, 2006). Detailplaneeringuga moodustatud uutele kruntidele on kavandatud mitmed hooned (joonis 9). Ootekoja kinnistule on planeeritud bussijaama hoone, Keskuse kinnistule on kavandatud Tervisekeskus ning Valjala põhikooli juurde on kavandatud rularamp ning noorte mänguväljak koos rulluisu ja rula radadega. Planeeringulahenduse kohaselt on Laadaplatsi kinnistule kavas ehitada aleviku laadaplats ning Meieri aiamaa kinnistule väikelaste mänguväljak. Ööbiku kinnistule on Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 19 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang kavandatud avalikud puhke- ja grillimiskohad. Planeeringualal on kavas olemasolevad korrastamata haljasalad heakorrastada looduslikeks aladeks. Valjala Martini kiriku kinnistu haljasala soovitakse määrata avaliku kasutusega pargiks (Hein, 2006). Detailplaneering näeb ette planeeringualal liikluskorralduse muutmist (joonis 9). Parema nähtavuse ja ohutuma liiklemise tõttu on Valjala Martini kiriku esine ristmik ümber planeeritud ringristmikuks. Kiriku väravate juurde on kavandatud tasku pulma- või matuseautole. Kõrvalmaantee Valjala-Laimjala vasakule teepoolele on planeeringu põhijoonise järgi ette nähtud kergliiklustee, see ühtib eelhinnangu objektiks oleva projektiga kavandatuga. Detailplaneeringus on Keskuse kinnistu (katastriüksus: 85801:001:0999) ja Posti tn 27 kinnistu (85801:001:0930) vahele planeeritud bussi ümberkeeramise ala koos bussijaama hoonega ning Posti tänava lõunapoolsesse külge parkla ja Kooli alajaama vahelisele alale bussipeatus (Hein, 2006). Kavandatud tegevused on osaliselt ellu rakendatud. Kiriku ristmik on ümber ehitatud ringristmikuks. Kohati on Valjala alevikus välja ehitatud ka kergliiklustee (vt joonis 2). Olemas on bussi ümberkeeramise ala koos bussijaama hoonega ning Posti tn lõunapoolne bussipeatus. See on ka põhjus, miks neid projektis kajastatud ei ole. Valjala põhikooli juurde on ehitatud noorte mänguväljak ja rularamp. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 20 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 9. Valjala aleviku keskuse detailplaneeringu põhijoonis (Hein, 2006). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 21 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Detailplaneeringu lahendus näeb ette uute tehnovõrkude rajamist. Juhul, kui detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgustiku lahendused ei ole ellu viidud, tuleb vajadusel esmalt välja ehitada vajalikud tehnovõrgustiku süsteemid ja alles seejärel on mõistlik läbi viia kõrvalmaanteel Valjala - Laimjala km 0,763–1,783, rekonstrueerimistööd (vältimaks hilisemat tee lõhkumist tehnovõrkude paigaldamiseks). Valjala aleviku keskuse detailplaneeringu eesmärgiks on aleviku keskuse korrastamine. Kõrvalmaantee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimine parandaks aleviku keskuse üldilmet ning aitaks kaasa detailplaneeringu eesmärgi elluviimisele (oleks üks osa sellest). Maanteelõigu rekonstrueerimine ei takista tulevikus detailplaneeringus kavandatud teiste tegevuste elluviimist. Enne tee rekonstrueerimistööde läbiviimist oleks mõistlik (vajadusel) esmalt teostada Valjala keskuse aleviku detailplaneeringuga ette nähtud tehnovõrgustiku ehitustööd. 6. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonna kirjeldus 6.1 Maakasutus Vaadeldav teelõik asub Valjala aleviku tiheasustusalal ning jääb peaaegu kogu pikkuses Valjala reoveekogumisalale (KKR kood: RKA0740388) (EELIS, 28.06.2019). Valjala valla üldplaneeringus (kehtestatud 07.06.2011) on vaadeldava teelõiguga külgnevad alad määratud peamiselt elamualadeks (joonis 10). Lisaks elamualadele külgneb tee kohati ka üldkasutatavate aladega, segahoonestusaladega ning kompensatsioonialaga. Rekonstrueeritav kõrvalmaantee lõik teenindab teega piirnevaid elamuid, Valjala postkontorit/raamatukogu, Valjala Vallavalitsust, Valjala Rahvamaja ning ühte kauplust. Rekonstrueeritava teelõigu alguse lähedal asub Valjala Martini kirik. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 22 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 10. Valjala valla üldplaneeringuga määratud maakasutus (Valjala valla üldplaneering, kehtestatud 07.06.2011). 6.2 Pinnavormid ja maastik Projektiala maastiku on olulisel määral kujundanud inimene. Rekonstrueeritav teelõik saab alguse aleviku keskusest, mida iseloomustab tihe hoonestus. Laimjala küla poole liikudes vahelduvad elamuhooned looduslike rohumaade ja haritavate maa-aladega. Maa-ameti reljeefikaardilt on näha, et teemaad (teemullet) on tõstetud. Teelõigu alguses lõunapoolsel küljel asub ca 2…3 m kõrgune järsak (joonis 11, foto 5). Järsaku peal asub ka parkla. Maanteelõigu lõpuosas on teemulde ja ümbritseva ala kõrguste vahe ca 1 …0,5 m. Üldjoontes on vaadeldava ala puhul tegemist tasase maastikuga. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 23 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 11. Maanteelõigu lõunapoolsel küljel asuv teemulde järsak (Maa-amet, 21.08.2019). Foto 5. Rekonstrueeritava maanteelõigu algusosas paiknev järsak, mille pealmine osa on hooldatud ja alumine osa kaetud valdavalt võsaga (16.09.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 24 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 6.3 Haljastus/taimestik Rekonstrueeritav teelõik on ääristatud puudega (foto 6), milledest osad on üsna vanad. Tundub, et enamik neist on inimese poolt istutatud. Üksikpuud vahelduvad hekkidega, mis on piirdeks elamumaade ja teemaa vahel (fotod 6 ja 7). Foto 6. Valjala-Laimjala maanteega piirnevad puud ja hekid (16.09.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 25 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 7. Posti tn ja Köstri tn ristmikuga piirnev hekk (16.09.2019). 6.4 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Rekonstrueeritava teelõigu piirkonnas moodustab aluspõhja Siluri Rootsiküla lademe kesktugev lubjakivi. Geoloogilises läbilõikes asub mulla või täitepinnase all viirsavi kiht (plastne liivsavi või savi), millele järgneb saviliivmoreeni kiht, kus on jämepurdu kuni 50%. Saviliivmoreenile järgneb jämepurdmoreen, kus jämepurdu on kuni 70% (Sedman, 2006). Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendusele (http://xgis.maaamet.ee) ja veeveebile (https://veeveeb.envir.ee/, 2019) on Valjala alevikus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht nõrgalt kaitstud (joonis 12). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 26 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 12. Vaadeldava ala põhjavee kaitstus ja olemasolevate puurkaevude sanitaarkaitsealad (Veeveeb, 13.08.2019). 6.5 Mullastik Rekonstrueeritava maanteelõiguga piirneval alal levivad peamisel rähkmullad (K), gleistunud leostunud mullad (Kog), allikate piirkonnas (vt ptk 6.8) ka õhukesed madalsoomullad (M``) ja leostunud gleimullad (Go). 6.6 Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Maavarad Maa-ameti maardlate kaardirakenduse kohaselt (seisuga 13.08.2019) ei jää rekonstrueeritava tee lähedusse ühtegi maardlat, tarbevaru või reservvaru plokki. Pinnas ja muld Tee ümberehitamisel ei hõivata palju uut, seni veel kasutusele võtmata maapinda, mille pinnas ja muld oleks looduslik, vaid tööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaal. Kavandatavad tööd viiakse läbi tiheasustusalal, kus maapinda on juba inimtegevusega muudetud. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 27 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Pinna- ja põhjavesi Rekonstrueeritava teelõigu läheduses (ca 300 m teest) asub EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri andmetel (seisuga 08.03.2019) kuus puurkaevu (vt joonis 12). Kõik puurkaevud tarbivad põhjavett Siluri Saaremaa põhjaveekogumist. Kõrvalmaanteest põhjas asuvate puurkaevude sanitaarkaitseala on 50. Kahel puurkaevul, mis asuvad maanteest lõunas, on sanitaarkaitseala 10 m. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Meierei puurkaevupumpla (katastriüksus: 85801:001:1039) puurkaevu (keskkonnaregistri kood: PRK0012628) sanitaarkaitseala (50 m) ulatub vähesel määral (ca 1,5 m ulatuses) Valjala - Laimjala teemaale. Ülejäänud puurkaevude sanitaarkaitsealad asuvad kavandatavate tööde ehitusalast oluliselt kaugemal (vt joonis 12). Kaitstavaid liike ja elupaiku ning Natura 2000 alasid käsitletakse ptk-s 6.7. 6.7 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Vastavalt EELISe andmetele (seisuga 28.06.2019) jääb kõrvalmaantee Valjala - Laimjala rekonstrueeritava teelõigu lähedusse (ca 60 m kaugusele rekonstrueeritava teelõigu lõpuosast) III kaitsekategooria kaitsealuse liigi – vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) leiukoht (KLO9200587) (joonis 13). Joonis 13. Vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) leiukoht (EELIS, 28.06.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 28 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Vareskaera-aasasilmik on silmiklaste sugukonda kuuluv liblikas. Eestis on vareskaera-aasasilmik kaitstud mitmel kaitse- ja hoiualal (Kruus, 2015). Elupaigalt eelistab vareskaera-aasasilmik niiskeid roht- ja heinataimestikuga alasid, mille ümbruses asuvad metsad. Eestis algab vareskaera- aasasilmikul lennuaeg mai teisel poolel ning võib kesta kuni juulikuu alguseni (eElurikkus, 13.08.2019). Vareskaera-aasasilmiku peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kuivendamine ja muutmine (nt põllumajandusliku tegevuse lõpetamine või algatamine, metsaalade mahavõtmine). Seetõttu ei tohiks liigi leiukohtades maad kuivendada ega taimkatet muuta (Kruus, 2015). Riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 lähedusse ei jää ühtegi Natura 2000 ala (EELIS, 28.06.2019). 6.8 Rannad ja kaldad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ning merekeskkond Valjala - Laimjala kõrvalmaanteega km 0,825–1,046 kulgeb peaaegu paralleelselt, tee ääres ca 30 m kaugusel kraav (vt joonis 3). Kõrvalmaantee ristub kraaviga km 1,046. Kraavi laius on 1-2 m. Kraavil puudub veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd. Rekonstrueeritava teelõigu lõunapoolsel küljel, Kiriku tee 1 // 3 kinnistul, asub kolm allikat (joonis 9 ja joonis 14 ning foto 8). Allikad suubuvad (toidavad) ülalkirjeldatud kraavi. Allikad ei ole kantud keskkonnaregistrisse, seega ametlikult (st veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevalt) puuduvad neil veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndid. Keskkonnaregistrisse kantud allikatel kehtib muidu veeseaduse järgi veekaitsevöönd 10 m, looduskaitseseaduse järgi ehituskeeluvöönd 25 m ja piiranguvöönd 50 m. Kui tegemist oleks keskkonnaregistri objektidega, ulatuksid allikate kaldakaitse vööndid riigitee Valja-Laimjala teemaale. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 29 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 14. Allikate asukoht Kiriku tee 1 // 3 kinnistul (aluskaart: EELIS, 28.06.2019). Kohapealsel vaatlusel allikatest vett ei voolanud, kuid väljavoolukoht oli tuvastatav (Foto 8). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 30 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Foto 8. Rekonstrueeritava teelõigu lõunapoolsel küljel, Kiriku tee 1 // 3 kinnistul asuva allika väljavoolukoht (16.09.2019). Veeseaduse § 119 sätestab, et veekaitsevööndis on keelatud: puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel; keemilise taimekaitsevahendi kasutamine; ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Vastavalt looduskaitseseadusele on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lõige 5 punkt 10 sätestab, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Kuna alal on kehtiv Valjala aleviku keskuse detailplaneering, mis näeb ette ka kergliiklustee rajamist kõrvalmaantee äärde, siis antud juhul ehituskeeld projektiga kavandatud tegevustele ei laieneks. 6.9 Rohevõrgustik Vastavalt Valjala valla üldplaneeringule (kehtestatud 07.06.2011) ei ristu/kattu rekonstrueeritav teelõik rohevõrgustikuga. 6.10 Võõrliigid Vastavalt EELISe andmebaasi andmetele (seisuga 06.03.2019) ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas määratud võõrliikide levialasid ega leiukohti. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 31 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 6.11 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada Teadaolevalt ei ole projektiala piirkonnas selliseid alasid, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või kus võidakse seda ületada. 6.12 Tiheasustusega alad Vastavalt Valjala valla üldplaneeringule (kehtestatud 07.06.2011) jääb riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 Valjala aleviku tiheasustusalale. Alevikusiseselt on tegemist Posti tänavaga. 6.13 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (seisuga 13.08.2019) jääb rekonstrueeritav teelõik viie kultuurimälestise: Valjala kirik (registri number: 21079), Vabadussõja mälestussammas (registri number: 27158), Valjala kiriku piirdemüür (registri number: 21080) ja Valjala kiriku aed (registri number: 4178), Valjala vana kalmistu (registri number: 4180) ühisesse kaitsevööndise (joonis 15 ja 16). Rekonstrueeritavast teelõigust kirdesse jääb teest ca 235 m kaugusele kultusekivi (registri number: 12758), mille kaitsevöönd on 50 m (Joonis 15). See ei ulatu rekonstrueeritava maanteeni. Joonis 15. Muinsuskaitseobjektid rekonstrueeritava teelõigu piirkonnas (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, 13.08.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 32 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Joonis 16. Valjala kiriku aia muinsuskaitsevööndi ja rekonstrueeritava teelõigu ristumine (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, 13.08.2019). Rekonstrueeritavale maantee lõigule asub kõige lähemal Valjala kirik ja kirikuaed (Foto 9). Foto 9. Kinnismälestis Valjala kirikuaed ja arhitektuurimälestis Valjala kirik (foto tehtud rekonstrueeritava teelõigu algusest, Posti tn parklast, 16.09.2019). Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 33 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 7. Tegevusega kaasnev mõju 7.1 Mõju maastikule ja maakasutusele Arvestades projektiga kavandatud tegevuste iseloomu, ei muuda projekti elluviimine praegust maastikumustrit ega olemasolevaid vaateid. Maanteelõiku ümbritsevat ala on juba oluliselt muudetud inimtegevuse tulemusena. Suurimat mõju avaldab maastikule kergliiklustee rajamine tee äärde km 0,763–1,783. Arvestades töö mahtu ja ulatust ning seda, et tegemist on tiheasustusalaga ja osaliselt on Valjala alevikus juba kergliiklustee välja ehitatud, ei ole tegemist olulise mõjuga. Kavandatav tegevus ei muuda projektiala ega lähiümbruse praegust maakasutust. Projektiala maakasutust on juba varasemalt muudetud maantee rajamisega. Kavandatav tegevus ei mõjuta piirneva ala maakasutust, v.a vähesel määral kohtades, kus on vaja teha äralõikeid eramaadest. Äralõigete maht kergliiklustee rajamiseks on marginaalne ja mõju ei saa pidada oluliseks. Perspektiivsel teemaal viiakse läbi võsa raiumine ning teega piirneval alal on ette nähtud ca 30 puu mahavõtmine ning vajadusel ka kändude juurimine. Puude ja võsa eemaldamine on vajalik piki- ja kõrvalnähtavuse tagamiseks. Tegemist ei ole sellises mahus kõrghaljastuse eemaldamisega, mis omaks olulist mõju maastikule (või kõrghaljastusele). Tee rekonstrueerimisega ei ole ette nähtud metsa raiet. Vastavalt Saaremaa Vallavolikogu 26.04.2019 vastu võetud määrusele nr 8 on Saaremaa vallas alevike kompaktse asutusega aladel, kalmistutel ja muinsuskaitse objektidel üksikute puude mahavõtmiseks vajalik taotleda raieluba. Määruse § 3 sätestab, et raieluba tuleb taotleda puu raieks juurekaelalt, mille rinnasdiameeter on vähemalt 12 cm ja istutusplaani järgi istutatud mistahes puule ja olulise väärtusega põõsale. Puu raieks väljastab loa Saaremaa Vallavalitsuse nimel majandus- ja haldusosakond osakonnajuhataja isikus. 7.2 Mõju maavaradele Arvestades kavandatavate tööde mahtu ja asukohta, ei ole kõrvalmaantee Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 ümberehitamiseks vajadus looduslike maavarade (liiv, kruus, lubjakivi, naftast toodetud kütused ja määrdeõlid) järele märkimisväärne, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tegemist on olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mitte uue tee rajamisega. Võimalusel kasutatakse katendi konstruktsioonis maksimaalselt ülesfreesitavat asfalti. Uue kergliiklustee rajamise maht ei ole nii suur, et mõju maavarade kasutamisel oleks märkimisväärne. 7.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja rohevõrgustikule Kavandatava tegevusega ei mõjutata bioloogilist mitmekesisust, kuna asub tiheasustatud Valjala alevikus, kus bioloogiline mitmekesisus on suhteliselt tagasihoidlik. Rekonstrueeritav teelõik ei ristu rohevõrgustiku alaga, st mõju rohevõrgustiku toimimisele puudub. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 34 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 7.4 Mõju kaitsvatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele Rekonstrueeritava kõrvalmaantee lõigu lähedal asub III kaitsekategooria vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) leiukoht. Negatiivne mõju nimetatud liigi soodsa seisundi säilimisele puudub, kuna kavandatud tegevused ei too kaasa muutusi liigi leiupaigas. Projektiga kavandatud tegevused ei muuda liigi elupaiga maastikku ega pinnase niiskusrežiimi (ei põhjusta ala kuivendamist), samuti säilib liigi elupaigas olemasolev taimestikukooslus. Rekonstrueeritava maanteelõigu ümbrusesse ei jää ühtegi Natura 2000 ala, seega mõju Natura 2000 alale puudub. 7.5 Mõju õhukvaliteedile Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. Katendi uuendamise käigus lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole üldjuhul suur (sõltub suuresti ka ilmastikutingimustest). Seetõttu võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt maantee niisutamine). Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha (liiklus on juba täna olemas, st olukorda halvemaks ei muudeta). 7.6 Mõju müratasemele ja vibratsiooni tekkele Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse suurenemist seoses kõrvalmaatee Valjala - Laimjala teelõigu km 0,763–1,783 rekonstrueerimisega ei ole kasutusperioodil ette näha. Uuel ja kvaliteetsel teekattel toimiv liiklus, mis vaadeldaval teelõigul muudetakse ehituslike võtete rakendamisega võrreldes praegusega sujuvamaks, tekitab kõrvalmaanteega piirnevatel aladel praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord pigem mõnevõrra paraneb. Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõningane vibratsiooni teke ehitustööde käigus ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigivõrd kaugemale. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 35 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket. 7.7 Mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele Mõju pinnasele on juba avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja selle füüsilise struktuuri muutmise kaudu. Kavandatavate tegevustega ei rajata enam uut teed vaid rekonstrueeritakse olemasolevat. Kergliiklustee rajamisega laieneb tehisliku pinnaga kaetav ala. Arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga ning et enamus ehitustööd jäävad olemasoleva teemaa piiresse puudub oluline mõju pinnasele. Ehitustööd ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju pinna- ega põhjavee kvaliteedile. Kui asfalteerimisel ei peeta kinni aga vajalikest ilmastikutingimuse nõuetest, siis võib nt suurte sademetega asfaltsegust bituumen välja leostuda. Kõige tundlikum piirkond rekonstrueeritaval lõigul on lõik km 0,825–1,046, kus maantee läheduses asuvad allikad ja kraav (vt ptk 6.6). Kui vedel bituumen satub kraavi või allikatesse, siis põhjustab see pinna- või põhjaveereostust. Truupide väljavahetamisega tagatakse kraavis eelduste kohane vee liikumine ning välistatakse olukord, kus vesi tekitab ühele poole teemullet paisutuse või põhjustab pinnase liigniiskumist. Vihma ja lumesulamisvee juhtimine sademeveekanalisatsiooni kaudu kraavi mõjutab kraavivee kvaliteeti (libedusetõrjeks kasutatavate soolade, rehvide kulumisel tekkivate tahkete osakeste, tolmu tõttu). Eelkõige mõjutab kraavivett külmal perioodil maantee soolatamine. Kevadel jõuavad lume- ja jäätõrjesoolad koos sademete ja lumesulamisveega kraavi. Tegemist on siiski samuti ebaolulise mõjuga, kuna liiklussagedus antud lõigul on väga madal. Nimelt sõltub sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Maanteeamet on tellinud alates 2011. aastast uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013. aastast on teostanud järjepidevalt veeseiret. Maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatut. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alles alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas (https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas). Seega on antud projektalal madala liiklussageduse juures saasteainete ja heljumi sisaldus teelt pärinevas sademevees madal ning seda on ohutu suunata olemasolevasse kraavi. Põhjavee väljavoolualal allikate piirkonnas on ehitustööde teostamisel eriti oluline kõikidest keskkonnakaitsenõuetest kinni pidamine, ennetamaks mõju avaldamist allikate veekvaliteedile (mõju kraaviveekvaliteedile, kuhu allikad suubuvad). Meierei puurkaevupumpla puurkaevu (keskkonnaregistri kood: PRK0012628) sanitaarkaitseala (50 m) ulatub vähesel määral (ca 1,5 m ulatuses) Valjala - Laimjala teemaale. Sanitaarkaitsealasse jääb projektiga planeeritav kergliiklustee. Antud juhul ei mõjuta planeeritav kergliiklustee puurkaevu seisundit ega põhjavee kvaliteeti, arvestades projekteeritava rajatise iseloomu ja kasutusotstarvet. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 36 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 7.8 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Paralleelselt antud projektiga koostatakse rekonstrueeritavale teelõigule valgustuse projekt. Kuna tegemist on tiheasustusalaga, on valgustuse lisamine ja täiendamine rekonstrueeritava teelõigu ulatuses vajalik. Tee parem valgustus tagab ohutuma liiklemise. Ehitustööde ajal kasutatakse valgustamist selleks, et võimaldada tööde teostamist pimedal ajal. Arvestades mõju kestust, ulatust ning piirkonna asustust võib öelda, et tegemist on ebaolulise mõjuga. Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled, mida esineb ka praegusel ajal. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja pöördub ning seega ka ebaoluline. Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. 7.9 Mõju ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele Remonditav teelõik ja planeeritav kergliiklustee jääb kiriku teepoolsest maakividest müürist (aiast) piisavalt kaugusele, et projektiga kavandatavad tööd ei mõjuta muinsuskaitsealuseid objekte (sh müüri seisundit). Tulenevalt muinsuskaitseseaduse § 58 lõikest 1 tuleb projekt enne ehitusloa väljastamist kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kuna tee rekonstrueerimist ja uue jalgtee ehitamist kavandatakse mälestiste kaitsevööndis. 7.10 Jäätmeteke ja sellest tulenev mõju Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu asfaltkatte ülesfreesimisel tekkiv freespuru, samuti väljakaevatav pinnas on taaskasutatavad. Maanteelõigul freesitakse olemasolev kate, mis kasutatakse võimalusel uues katendikonstruktsioonis. Kergliiklusteede rajamisel väljakaevatavat pinnast saab kasutada kas täitematerjalina või haljastuses. Jäätmete taaskasutamine säästab looduskeskkonda täiendavast koormusest. Mulde laienduse alt eemaldatav pinnas leiab kasutamist objekti korrastamisel. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 37 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 7.11 Mõju inimese tervisele ja heaolule Kõrvalmaantee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 lõigu vahetusse lähedusse jäävad mitmed majapidamised, kuna maanteelõik asub Valjala aleviku tiheasustusalal. Teelõigu rekonstrueerimise käigus avalduvad tegurid, mis võivad avaldada mõju inimese tervisele ja heaolule, on peamiselt müra, tolm, lõhn ja valgus. Peamiseks müra allikas ehitustööde käigus on ehitusmasinad. Ehitustöödega kaasneva müra puhul on tegemist lühiajalise ebaolulise mõjuga. Ehitusmüra ei levi ehitusalast väga kaugele ning möödub peale tööde teostamist. Kasutada tuleb tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist ning vältida tööde teostamist öisel ajal. Päevasel ajal ei ole ajutise iseloomuga ehitustööde müra normeeritud, küll aga öisel ajal. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset (II kategooria ehk elamuala puhul on see 45 dB(A)). Tee ümberehitamise käigus lendub teekatte freesimisel, materjalide transpordil ja ümberpaigutamisel teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur, see on lühiajaline ja möödub peale tee asfalteerimist. Tolmu tekke ja leviku vältimiseks tuleb vajadusel tööde piirkonda niisutada. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna ning ehitusmasinatest tekib heitgaase, kuid needki mõjud on lühiajalised ja mööduvad tööde lõppedes. Teelõigu rekonstrueerimisega kavandatakse kõrvalmaantee äärde ka valgustus, ent see ei mõjuta olulisel määral valgustustaseme muutumist lähimate elamute õuealadel. Tiheasustatud alevikus tõstab valgustatud tee oluliselt inimeste turvatunnet. Rekonstrueerimistööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks nende tavapärast elukorraldust. Eelkõige puudutab see ehitusaegset liikluskorraldust, mis peab olema hoolikalt kavandatud, tagamaks sujuv ja ohutu liiklemine ka ehitusperioodil. Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele. Positiivse mõjuna saab välja tuua, et kavandatav tegevus loob eeldused ohutumaks ja turvalisemaks liiklemiseks, millest võidavad suuresti just maanteega piirnevate kinnistute omanikud, kes teed igapäevaselt kasutavad, kuid ka alevikust läbisõitjad. 8. Tegevusega kaasvnev kumulatiivne ja piiriülene mõju Riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimisega seotud kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. 9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade võimalikkus Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil. Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 38 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Peale kõrvalmaantee Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimist muutub avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksemaks, sest nii sõidukite kui kergliiklejate liiklemine muudetakse tee rekonstrueerimise tagajärjel sujuvamaks ning ohutumaks. Ohutust suurendab maanteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee, valgustatud ülekäigukohtade ja nõuetekohaste ristmike ja mahasõitude rajamine. Seega vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust. 10. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Maanteelõigu rekonstrueerimisega kavandatavad tegevused ei ole seotud asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. 11. Eelhinnangu järeldus Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti kavandatud tegevustele, eesmärgiga anda informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkuse kohta. Projekti eesmärk on maanteelõigu liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule, inimeste heaolule ja liiklusohutuse tõstmisele. Projekt näeb ette maanteelõigu tee katendi uuendamist ja vajadusel olemasoleva muldkeha remontimist. Perspektiivsel teemaal viiakse läbi vajaliku nähtavuse tagamiseks võsa ja puude raiumist, vajadusel toimub kändude juurimine. Vahetatakse välja amortiseerunud truubid ning ebavajalikud likvideeritakse. Projektlahenduses on kõrvalmaanteele km 0,763–1,783 kavandatud 2,5 m laiune jalg- ja jalgrattatee ning mis on teatud lõigus ka 1,5 m laiune (selle määrab suuresti olemasoleva teemaa laius). Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning ajutiselt tolmu teke ja levik ümberkaudsetele aladele. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad kiiresti peale ehitustööde Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 39 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang lõppemist. Kasutusaegsed teelt lähtuvad kahjulikud mõjud õhusaaste, müra ja pinnasekvaliteedi halvenemise näol jäävad teekaitsevööndi piiresse, võrreldes praegusega olukord ei halvene. Kavandatavate tegevustega ei kaasne olulist negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule, projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, sh Natura 2000 aladele. Oluline on järgida kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid ning käesolevas töös toodud leevendusmeetmeid ja soovitusi. Soovitused, mida tuleks rakendada põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks ning kohustused, mida tuleb järgida, on alljärgnevad:  Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast müra, vibratsiooni ja õhusaaste tekkimist.  Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.  Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.  Kuigi remonditava teelõiguga piirnevad allikad ei ole kantud keskkonnaregistrisse, st veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevalt puudub neil veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd, tuleks siiski ehitustööde teostamisel vältida veekvaliteeti ohustavaid tegevusi nende lähedal. Allikate veepiirist 10 m ulatuses tuleks hoiduda vee kvaliteeti ohustavast igasugusest tegevusest, ennetamaks mõju avaldamist veekvaliteedile (vältida tuleb tee- ehitusmasinates kasutatavate kütuste, bituumeni ja teiste ohtlike ainete sattumist allikate piirkonda).  Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.  Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.  Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.  Ehitamise perioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantelõigu rekonstrueerimisel.  Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada Maanteeameti, Vallavalitsuste ning ladustamiskohtade maaomanikega.  Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 40 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang  Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 10 meetrit looduslikest veekogudest (kraavidest, k.a keskkonnaregistrisse kandmata kraavidest). Nende käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette ka tugevatel sajuperioodidel.  Ehitustöödel tuleb kasutusele võtta kõik ettevaatusabinõud, et vältida teeäärsete puude vigastamist, mis ei kuulu mahavõtmisele.  Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele, mis võib põhjustada pinnase, pinna- ja/või põhjaveereostuse (kuna bituumen ei jõua kõvastuda).  Tolmu leviku piiramiseks on soovitatav ehitustööde perioodil maanteed niisutada.  Enne tee rekonstrueerimistööde läbiviimist on mõistlik (vajadusel) esmalt teostada Valjala keskuse aleviku detailplaneeringuga ette nähtud tehnovõrgustiku rajamise tööd.  Valgusereostuse minimeerimiseks tuleb ette näha kaasaegsel tehnoloogial põhinevate valgustite kasutamine. Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2–10 toodut leiab ekspert, et riigitee nr 1157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti kavandatud tegevustele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju ega olulist ebasoodsat mõju inimese tervisele ja heaolule. Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks on oluline järgida õigusaktidest tulenevaid ja eelhinnangus toodud nõudeid ja soovitusi. Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 41 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus asuva riigitee nr 21157 Valjala - Laimjala km 0,763–1,783 rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang 12. KASUTATUD ALLIKAD Õigusaktid 1. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. RT I, 18.08.2017, 3. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. RT I, 12.12.2018, 45. 1 3. Keskkonnavastutuse seadus , vastu võetud 14.11.2007. RT I, 10.11.2016, 8. 4. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. RT I, 14.11.2018, 8. 5. Muinsuskaitseseadus, Vastu võetud 20.02.2019. RT I, 19.03.2019, 13. 6. Raieloa andmise kord. Saaremaa Vallavolikogu 26.04.2019 määrus nr 8. RT IV, 10.05.2019, 5. 7. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse 1 eelhinnang, täpsustatud loetelu . Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224. 8. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. RT I, 22.02.2019, 1. Muud allikad 1. Hein, P., 2006. Valjala aleviku keskuse detailplaneering. Klotoid OÜ. 2. Kruus, M., 2015. Euroopa Liidu loodusdirektiiviga kaitstud päevaliblika vareskaera-aasasilmiku (Coenonympha hero) elupaiganõudlused ja levik Eestis. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 2019. 4. Sedman, A., 2006. Läänesaarte alamvesikonna veemajandus. Saare maakond Valjala vald Valjala: geotehniline uuring. Merkolux OÜ. 5. Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering: Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Kehtestatud 28.04.2008 korraldusega nr 474. 6. Saare maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94. 7. Saaremaa valla kaardirakendus: Saaremaa valla planeeringud, 2019. https://www.saaremaavald.ee/planeerimine 8. Veeveeb, 2019. https://veeveeb.envir.ee/vesi/ (viimati vaadatud 22.08.2019) 9. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, 2019. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (viimati vaadatud 07.08.2019) 10. Teeregister, 2019. https://teeregister.mnt.ee/reet/home (viimati vaadatud 07.08.2019) 11. Valjala valla üldplaneering. Kehtestatud 07.06.2011 Valjala vallavolikogu määrusega nr 6. 12. eElurikkus. Coenonympha hero (Linnaeus, 1761). https://elurikkus.ee/bie-hub/species/47967?&lang=et (viimati vaadatud 22.08.2019) 13. Vesi ja pinnas. Sademevee seire. https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas Kobras AS töö nr 2019-176 Objekti aadress: Saare maakond, 42 / 42 Saaremaa vald, Valjala alevik  KORRALDUS 08.07.2020 nr 1-3/20/123 Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala– Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 10.06.2020. a tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 21157 Valjala– Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 85801:001:0384) Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus. Maanteeameti 13.03.2020. a korraldusega nr 1-3/20/036 on antud projekteerimistingimused riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P19058 „Riigitee nr 21157 Valjala-Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 30.09.2020 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/vw5ha1HSb1TX8YD. Projekti eesmärk on lõigul liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Vastavalt EhS § 42 lõikele 2 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 13.03.2020. a korraldusega nr 1-3/20/036 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta  2 keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 24, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee nr 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 „Riigitee 21157 Valjala- Laimjala tee ehitusluba“ kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.  3 4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti lääne teehoiu osakond. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: Lisa 1. Riigitee 21157 Valjala-Laimjala tee ehitusluba Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel Lisa 3. KMH eelhinnang 2019.10.14_Valjala-Laimjala  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1-3/20/123 Tee ehitusloa andmise kuupäev 08.07.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused a. Ehitamise ajal lahendada Roadplan OÜ poolt koostatud liiklusohutusauditi koosseisus esitatud probleemid, mille osas pädev asutus on otsustanud audiitori arvamusega arvestada. b. Asfalteerida riigitee km 1,087 asuv Posti tn 20 kinnistu mahasõit asendiplaanil näidatud killustikkattega mahasõidu ulatuses. c. Rekonstrueerida riigitee km 1,735 asuv truup ning eesvoolud. Tanse kinnistule truubi otsa rajada vee immutussüsteem (truubi ots kaevatakse sügavamaks, täidetakse jämekillustiku ja kangaga ning haljastatakse). Posti tn 45 ja Tanse kinnistuid täidetakse ehituseks mittesobiva täitepinnasega (maapinna lohkude täitmine), et oleks kinnistutelt tagatud vee äravool truupi. d. Ehitustööde käigus rajada Posti tn 45 kinnistul asuvast aidast kinnistu mahasõiduni puitaed (jalgväravaga). Aia asukoha ning tüübi valikul arvestada, et ristumiskohal peavad olema tagatud nähtavuse nõuded. e. Rajada Posti tn 45 kinnistu jalgväravate juurde asfaltkattega juurdepääs. f. Rajada Posti tn 35 mahasõit 3,5 m laiuselt. g. Posti tn 37 mahasõit rajada väravateni ning tagada väravate kasutatavus. Negatiivse mõju vältimiseks rakendada ehitajal ehitusperioodil järgmisi meetmeid: h. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast müra, vibratsiooni ja õhusaaste tekkimist. i. Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest. j. Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.  2 k. Kuigi remonditava teelõiguga piirnevad allikad ei ole kantud keskkonnaregistrisse, st veeseadusest ja looduskaitseseadusest tulenevalt puudub neil veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd, tuleks siiski ehitustööde teostamisel vältida veekvaliteeti ohustavaid tegevusi nende lähedal. Allikate veepiirist 10 m ulatuses tuleks hoiduda vee kvaliteeti ohustavast igasugusest tegevusest, ennetamaks mõju avaldamist veekvaliteedile (vältida tuleb tee-ehitusmasinates kasutatavate kütuste, bituumeni ja teiste ohtlike ainete sattumist allikate piirkonda). l. Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. m. Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. n. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. o. Ehitamise perioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maanteelõigu rekonstrueerimisel. p. Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada Maanteeameti, vallavalitsuste ning ladustamiskohtade maaomanikega. q. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja 10 meetrit looduslikest veekogudest (kraavidest, k.a keskkonnaregistrisse kandmata kraavidest). Nende käitamine peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette ka tugevatel sajuperioodidel. r. Ehitustöödel tuleb kasutusele võtta kõik ettevaatusabinõud, et vältida teeäärsete puude vigastamist, mis ei kuulu mahavõtmisele. s. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele, mis võib põhjustada pinnase, pinna- ja/või põhjaveereostuse (kuna bituumen ei jõua kõvastuda). t. Tolmu leviku piiramiseks on soovitatav ehitustööde perioodil maanteed niisutada. u. Enne tee rekonstrueerimistööde läbiviimist on mõistlik (vajadusel) esmalt teostada Valjala keskuse aleviku detailplaneeringuga ette nähtud tehnovõrgustiku rajamise tööd. v. Valgusereostuse minimeerimiseks tuleb ette näha kaasaegsel tehnoloogial põhinevate valgustite kasutamine. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763- 1,783 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 139e/11, 11317 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 53 434 384 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]  3 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee nr 21157 Valjala-Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ 2.7 Tee ehitusprojekti number P19058 (allkirjastatud digitaalselt)  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Maa-amet Väljavõte 16.06.2020 kirjast: Otsus: 16.06.2020 nr 6- Maa-amet on 23.01.2020 kirjaga nr 6-3/20/580-2 1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt 3/20/2342-2 kooskõlastanud riigitee nr 21157 Valjala-Laimjala kooskõlastatuks. km 0,763 - 1,783 rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu ning põhiprojekti 12.03.2020 kirjaga nr 6-3/20/2342-2. Projektalaga piirneb Loopsu (katastritunnus 85801:001:1159) kinnisasi, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa- amet. Lisaks on väikeses ulatuses kergliiklustee/kõnnitee projekteeritud Haljasala (katastritunnus 71401:001:2047) maaüksuse kagunurka. Haljasala maaüksus on kantud katastrisse 14.02.2020, kuid maaüksuse osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud. Pärast maareformi läbiviimist ja kinnistu moodustamist on võimalik lahendada maakasutusõigus piiratud asjaõiguse seadmise kaudu. Maa-amet nõustub ehitusloa andmisega riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 asuva lõigu rekonstrueerimiseks. 2 Muinsuskaitseamet - Otsus: vt märkus * 1  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Saaremaa - Otsus: vt märkus * Vallavalitsus 2 Riigimetsa - Otsus: vt märkus * Majandamise Keskus 3 Keskkonnaamet - Otsus: vt märkus * 4 Telia Eesti AS - Selgitus/põhjendus: Telia Eesti AS on 27.01.2020 väljastanud projektile kooskõlastuse 33345049. Otsus: 1. Projekti realiseerimisel arvestada kooskõlastuse 33345049 tingimustega. 2. Vt märkus * 5 Eesti Lairiba ELA SA haldus kooskõlastab ehitusloa eelnõu. Otsus: Arenduse Sihtasutus Tööle nr P19058 „Riigitee nr 21157 Valjala- 1. Lugeda, et arvamuse andja on nõus ehitusloa 10.06.2020 Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimise eelnõuga. põhiprojekti koostamine“ on ELA SA halduse poolt 2. Projekti realiseerimisel arvestada kooskõlastuse antud kooskõlastus KK2211SM. KK2211SM tingimustega. Tööde teostamisel lähtuda projekti kooskõlastuse KK2211SM tingimustest. 6 Kuressaare Veevärk - Otsus: vt märkus * 7 Kuressaare Soojus AS kooskõlastab Otsus: 15.06.2020 Lugeda, et arvamuse andja on nõus ehitusloa eelnõuga. 8 Elektrilevi OÜ - Selgitus/põhjendus: Elektrilevi OÜ on 16.12.2019. a väljastanud projektile kooskõlastuse 0350651322. 2  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Otsus: 1. Projekti realiseerimisel arvestada kooskõlastuse 0350651322 tingimustega. 2. Vt märkus * 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi/ Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr katastriüksuse tunnus osas 1 Posti tn 37 1. Posti tn 37 mahasõit ja väravate Otsus: 85801:001:0109 rekonstrueerimine. 1. Mahasõit ehitatakse väravateni ning tagatakse 22.06.2020 Vastavalt eelnevale kokkuleppele Maanteeametiga nende kasutatavus. Ehitusloale lisada olen nõus, et Posti tn 37 kinnistu kõrvaltingimus: „Posti tn 37 mahasõit rajada mahasõit rekonstrueeritakse olemasolevate väravateni ning tagada väravate kasutatavus“. sissesõiduväravateni, tagades sobivad kalded sadevete ärajuhtimiseks, ning rekonstrueeritakse olemasolevad tiibväravad, tõstes olemasolevad väravapostid teetasapinnaga sobivale kõrgusele nii, et tiibväravaid saaks jälle korrektselt ja eesmärgipäraselt kasutada. 2 Posti tn 32 Ootame kergliiklusteed väga! Selgitus/põhjendus: 85801:001:0551 Meie krunt on Posti 32 - rahvamaja vastas. Esialgse Projekteerimistingimuste menetluses edastatud 16.06.2020 plaani peal oli, et sealt võetakse tee äärest puid asendiplaanil olid puud märgitud likvideeritavateks, kuna maha - loodan, et see jääb jõusse, sest seal tee ääres esialgse lahenduse järgi kavandati Posti tn 32 ja Posti tn 34 kasvavad puud traatidesse ja saarepuud on kinnistutega samale poole riigiteed parkimistasku rajamist kuivanud. Ise me neid maha ei saa ja vist ei tohigi rahvamaja teenindamiseks. Parkimistasku rajamine oleks võtta. eeldanud osaliselt puude likvideerimist. Projekti koostamisel aga selgus, et puudub vajadus parkimistasku rajamiseks, ning seega kokkuvõttes ei tingi 3  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 projektlahenduse realiseerimine Posti tn 32 kinnistuga külgnevalt alalt puude likvideerimist. Otsus: Projekti realiseerimisel tuleb ehitaja, Maanteeameti ja kinnistu valdaja koostöös hinnata Posti tn 32 kinnistuga külgnevalt alalt kuivanud puude likvideerimise vajadust, et oleksid tagatud ohutud tingimused riigiteel liiklemiseks. 3 Posti tn 20 Ettepanek objekt nr 19 kohta. Mis põhjusega ei ole Selgitus/põhjendus: 85801:001:0553 objekti 19 peasissesõit tehtud asfaltkattega, vaid Esitatud ettepanek rajada riigitee km 1,087 asuvale 19.06.2020 killustikkattega. mahasõidule asfaltkate on põhjendatud aitamaks vältida Ettepanek teha ka esimene ehk peasissesõit riigitee risustamist. krundile asfaltkattega. Otsus: Lisada ehitusloale kõrvaltingimus: „Asfalteerida riigitee km 1,087 asuv Posti tn 20 kinnistu mahasõit asendiplaanil näidatud killustikkattega mahasõidu ulatuses“. 4 Posti tn 22 Tekkis küsimus, kuna projektil ei ole märgitud Otsus: 85801:001:0554 objekti 22 juures Maanteeameti alale jäävat suurt Geodeetilisele alusplaanile ei ole kõnesolevat puud 19.06.2020 ülekasvanud vahtrapuud. Märgitud on vaid nulg. märgitud, mistõttu tuleb projekti realiseerimisel ehitaja, Vähegi tuulise ilmaga kukub sealt hulgaliselt Maanteeameti ja kinnistu valdaja koostöös hinnata vahtra kuivanud oksi sõiduteele. Kas ei oleks otstarbekas likvideerimise vajadust lähtuvalt riigiteel liiklemiseks see maha võtta? Ettepanek puu maha võtta. ohutute tingimuste loomise vajadusest. 5;6 Posti tn 45 Väga kurb oli juhuslikult www.eesti.ee keskkonnas Selgitus/põhjendus: 85801:001:0634 liikudes avastada MTÜ Islanderile saadetud Kontrollimise tulemusena selgus, et Tanse teadet, mis oli mõeldud hoopis minule? Juhusliku projekteerimistingimuste menetluses on eelnõu 85801:001:0636 postkasti külastamise käigus 21.06.20 leidsin kahetsusväärselt Posti tn 45 ja Tanse (katastritunnus 24.06.2020 info, mis peaks olema suunatud minule, kui 2 85801:001:0606) kinnistu omanikele jäänud saatmata. kinnisasja puudutatud isikule. Selgitame, et Maanteeamet kaasas Posti tn 45 ja Tanse Materjalide hulgast leidsin ka Maanteeameti kinnistu omaniku ehitusloa menetlusse ehitusseadustiku § korralduse (KORRALDUS 13.03.2020 nr 1- 42 lg 7 p 2 alusel, mille kohaselt on isikul, kelle õigusi või 3/20/036 huve võib ehitis või ehitamine puudutada, võimalus esitada ehitusloa eelnõule arvamus. Eelnõu kooskõlastamise 4 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr pädevus on sama lõike punkt 1 alusel asutustel, kelle 21157 Valjala–Laimjala km 0,763–1,783 õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ja esemega. ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste Alljärgnevalt anname selgitused ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine), püstitatud küsimustele. milles on viidatud, et kinnitute 85801:001:0634 1. Saare maakonnas Saaremaa vallas Valjala alevikus (Posti tn 45) ja 85801:001:0637 (Tanse) omanik ei asuva riigitee nr 21157 Valjala-Laimjala km 0,763- soovinud arvamust avaldada. Arvamuse 1,783 rekonstrueerimisprojektiga kavandatavate avaldamise eelduseks on info olemasolu. Ma ei ole tegevuste keskkonnamõju hindamine jäeti saanud ühtegi teadet ega kirja vastava korralduse algatamata keskkonnamõju eelhinnangu ja kohta. Lisaks sellele on antud dokumendis väär asjaomaste asutuste seisukohtade alusel, vastavalt info – Tanse katastriüksuse number on „Keskkonnamõju hindamise ja 85801:001:0636. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 11 lõikele Vastava korralduse alusel ei peetud vajalikkuseks 22. Keskkonnamõju eelhinnang on koostatud keskkonnamõjude hinnangut koostada, kui vähese pädeva keskkonnamõju hindamise eksperdi AS mõjuga, millega ei saa nõustuda. Kobras poolt, lähtudes seadusega sätestatud Mina, kui asjassepuutuva kahe kinnitus omanik, ei nõuetest. Seetõttu pole Maanteeametil alust arvata, kooskõlasta Riigitee 21157 Valjala–Laimjala km et eelhinnangus on jõutud valedele järeldustele, 0,763- 1,783 rekonstrueerimise ehitusluba kuna sellega on nõustunud ka kõik asjaomased alljärgnevatel põhjustel: asutused (loetletud korralduses). Ehitustöödega Planeeritavate ehitustöödega kaasneb oluline kaasnevaid mõjusid leevendatakse meetmetega, negatiivne mõju kinnistute ja lähiümbruse mis on loetletud eelhinnangus ja ehitusloal. elanike tervisele, elutingimustele, heaolule, 2. Geodeetiliselt mõõdistatud alusplaanile on riigitee kinnistute väärtusele. km 1,735 asuv riigitee truup jäänud kandmata. Tingimused muudavad kinnistu olulisel määral Maanteeamet rekonstrueerib ehitustööde käigus kehvemaks. Ei saa nõustuda, et keskkonnamõju kõnesoleva riigitee truubi ning eesvoolud ja rajab hindamist ei ole vaja. Tanse kinnistule truubi otsa immutussüsteemi, 1. Vastavalt esitatud projektile ei ole planeeritud millega eelduste kohaselt välistatakse olukord, kus truup nr 3 (1735 km, ehitatud 1966, vesi põhjustab pinnase liigniiskumist. rekonstrueeritud 1986) taastamist. Truup on 3. Posti tn 45 ja Tanse kinnistutega külgnevas lõigus amortiseerunud asub sõidutee all. Juba pikka aega on riigiteel olemasolevalt kahepoolne põikkalle, mis tingib vete liikumise kahele poole riigiteed 5 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 on talvel ja kevadel suur osa tee lähedal olevast külgnevatele aladele. Projekteeritud lahendusega alast vee all, mida kinnitavad ka 24.02.2020 tehtud on vete ärajuhtimine kõnesolevate kinnistute piires fotod (5 tk). Truupidega välistatakse olukord, kus lahendatud selliselt, et Posti tn 45 suunas takistab vesi tekitab ühele poole teed paisutuse või riigiteelt vete imbumist kinnistule projekteeritud põhjustab pinnase liigniiskumist. äärekiviga kergliiklustee, kuid Tanse kinnistu 2. Sadeveekanalisatsiooni, mille kaudu sadevesi suunas on vete liikumine võimalik sarnaselt ära juhtida, ei ole projekteeritud lõigu lõpuni (1783 tänasele olukorrale. Olukorra lahendamiseks km). Kõikidel omanikel on õigus võrdsele rekonstrueerib Maanteeamet ehitustööde käigus kohtlemisele. Kuhu suunatakse sadevesi ja talvel riigitee km 1,735 asuva truubi ning eesvoolud ja libeduse ja lumetõrje käigus tekkivad jäägid? rajab Tanse kinnistule truubi otsa Hetkel on juba tee mõlemast kinnistust tunduvalt immutussüsteemi. kõrgemal ja kemikaalide ning mürkidega segatud 4. Libeduse ja lumetõrjega kaasnevate mõjude mass valgub kinnistule. Samuti on suur mõju kirjeldamiseks tugineme Kobras AS koostatud pinnasele ja põhjaveele. keskkonnamõju eelhinnangule, kus on kirjas 3. Posti 45 kinnistul asuvad nii salvkaev kui ka järgnevalt: „Maanteeamet on tellinud alates 2011. puurkaev (ehitusregistris olemas), mille vesi ei ole aastast uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva enam joogikõlbulik. Spetsialistide sõnul on sademevee võimaliku mõju selgitamiseks probleem just truubi ummistuses, sadevee ümbritsevale alale ja alates 2013. aastast on kogunemises ja vee ärajuhtimises. Kinnistu teostanud järjepidevalt veeseiret. Maantee äärest omanikuna ei saa ma ise minule mitte kuuluva analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja truubiga tegeleda. naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole 4. Posti 45 krundi ait jääb otsaga tee alasse ja ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole planeeritud on maha võtta müra ja tolmutõkke puud lubatut. Arvestades uurimistöödes toodud (sirelid, kuusk, kask, vaher), mis on tee ääres. järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust Planeeritav tee hõlmab suure osa sellest ja lisaks on analüüsida (riski hindamine) alles alates veel mitmed suured põlispuud. Projektis liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas kirjeldatud liikumistihedus võib olla nädalavahetus (https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas). Seega oma, kuid nädala sees on see tunduvalt suurem ning on antud projektalal madala liiklussageduse juures raskeveokite osa pigem 20%. Lähedal on suured saasteainete ja heljumi sisaldus teelt pärinevas põllumajanduslikud alad. Joonised on väga sademevees madal ning seda on ohutu suunata väikesed ja mitteinseneril raskesti arusaadav. olemasolevasse kraavi. Soovin, et säiliks minu privaatsus ja madal 6 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 müratase. Puude ja põõsaste maha võtmisel ei 5. Posti tn 45 kinnistuga külgneval lõigul on riigitee taastu uued ja vaja on müratõkke aeda. transpordimaa ulatuses kavandatud haljastuse 5. Jalgvärav on plaanist välja jäänud, kuigi seal on raadamine tingituna vajadusest rajada vana post nähtav (kuuse juures). Palun planeerida transpordimaale kergliiklustee ning luua riigiteel ja jalgteelt madalat äärekivi ja asfaltkatet (1,2 m kergliiklusteel liiklejale ohutud tingimused. Teie laiuselt) kuni uue aiani. soovi osas rajada müratõkke aed märgime, et Mõistan selgelt üldist vajadust ja olen valmis Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra läbirääkimisteks kuivõrd kooskõlastuseks jäänud vähendamisel järgneva viie aasta jooksul on seatud aeg jäi lühikeseks ja joonis arusaamatuks. Siit võib tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise omakorda veel erimeelsusi välja tulla. tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise- tegevuskava-maanteeloikudes-mida). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014. aasta põhjal) ning põhineb dokumendil „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Riigitee nr 21157 km 0,763-1,783 vahelisel lõigul on riikliku teeregistri andmetel 2019. aasta liiklussagedus 354 a/ööp ning eeltoodust lähtuvalt müratõkkeid kõnesoleva rekonstrueerimisprojektiga ei rajata. Kinnistu riigitee poolses servas kasvav taimestik ei toimi müraleevendusmeetmena, vaid omab mõju pigem visuaalse barjäärina. 7 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Otsus: 1. Vete ärajuhtimise tagamiseks tuleb rekonstrueerida riigitee km 1,735 asuv truup ning eesvoolud. Tanse kinnistule truubi otsa rajatakse vee immutussüsteem (truubi ots kaevatakse sügavamaks, täidetakse jämekillustiku ja kangaga ning haljastatakse). Posti 45 ja Tanse kinnistuid täidetakse ehituseks mittesobiva täitepinnasega (maapinna lohkude täitmine), et oleks kinnistutelt tagatud vee äravool truupi. Ehitusloale lisada kõrvaltingimus: „Rekonstrueerida riigitee km 1,735 asuv truup ning eesvoolud. Tanse kinnistule truubi otsa rajada vee immutussüsteem (truubi ots kaevatakse sügavamaks, täidetakse jämekillustiku ja kangaga ning haljastatakse). Posti 45 ja Tanse kinnistuid täidetakse ehituseks mittesobiva täitepinnasega (maapinna lohkude täitmine), et oleks kinnistutelt tagatud vee äravool truupi“. 2. Projekti realiseerimisel tuleb likvideerida kuusk ja kaks kaske ning ehitaja, Maanteeameti ja kinnistu valdaja koostöös hinnata Posti tn 45 kinnistuga külgnevalt alalt teiste puude ja põõsaste likvideerimise vajadust. 3. Ehitada puitaed (jalgväravaga) aida otsast kuni kinnistu mahasõiduni. Ehitusloale lisada kõrvaltingimus: „Ehitustööde käigus rajada Posti tn 45 kinnistul asuvast aidast kinnistu mahasõiduni puitaed (jalgväravaga). Aia asukoha ning tüübi valikul arvestada, et ristumiskohal peavad olema tagatud nähtavuse nõuded“. 4. Jalgväravate juurde rajada asfaltkattega juurdepääs, mille täpne ulatus lepitakse kokku 8  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 ehituse käigus. Ehitusloale lisada kõrvaltingimus: “Rajada Posti tn 45 kinnistu jalgväravate juurde asfaltkattega juurdepääs“. 7 Posti tn 35 Posti tn 35 kinnistuga seotud muudatused Otsus: 85801:001:0666 1. Hekk, 50 m. 1. Rajada hekk 50 m. 22.06.2020 Olen nõus 19.06.2020. a Maanteeametiga sõlmitud 2. Rajada aed 163 m. kokkuleppega. 3. Posti tn 35 mahasõit rajada 3,5 m laiuselt. 2. Aed, 163 m. Ehitusloale lisada kõrvaltingimus: „Rajada Posti Olen nõus 19.06.2020. a Maanteeameti ja tn 35 mahasõit 3,5 m laiuselt“. Saaremaa vallaga sõlmitud kokkuleppega. 3. Posti tn 35 garaaži mahasõit. Olen nõus 18.06.2020. a Maanteeametiga sõlmitud kokkuleppega, et Posti tn 35 garaaži mahasõidu laius tuleb 3,5 m. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus Posti tn 17 85801:001:0070 Ööbiku 85801:001:1000 Keskuse 85801:001:0999 Posti tn 16 85801:001:0100 Kauba tänav 85801:001:1018 Ööbiku 85801:001:1000 Posti tn 39 85801:001:0107 Posti tn 13 85801:001:0110 Rahvamaja parkla 85801:001:1291 Posti tn 19 85801:001:0499 Posti tn 21 85801:001:0144 Posti tn 34 85801:001:1126 Posti tn 42 85801:001:0507 Posti tn 30 85801:001:0360 Posti tn 43 85801:001:0377 Posti tn 33 85801:001:0552 Posti tn 24 85801:001:0555 Vana-Rahula 85801:001:0378 Nooruse 85801:001:0922 Posti tn 26 85801:001:0582 Posti tn 28 85801:001:0398 Posti tn 27 85801:001:0930 Kooli alajaam 85801:001:0633 Posti tn 44 85801:001:0667 9  Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 21157 Valjala–Laimjala km 0,763-1,783 rekonstrueerimiseks“ lisa 2 Posti tn 41 85801:001:0668 Kiriku tee 1//3 85801:001:0721 Posti tn 15 85801:001:1310 Kase 85801:001:0669 Keskuse 85801:001:0999 Posti tn 47 85801:001:0838 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 10