Kiri

Töö number 2017-0106 Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56 41101 Iisaku alevik Telefon: +372 3366 901 e-post: [email protected] Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Jaanuar 2020 Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering Algatamine: 06.09.2017 nr 127 Eelnõu avalik väljapanek: 06.03 – 19.03.2019 Eelnõu avalik arutelu: 21.03.2019 Vastuvõtmine: Avalik väljapanek: Avalik arutelu: Kehtestamine: SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU EESMÄRK JA ALUSED .............................................................. 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD ................................................................................. 6 2.1. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................. 6 2.2. Maa-ala üldiseloomustus.................................................................................... 7 2.3. Kontaktvöönd .................................................................................................. 7 2.4. Olemasolev liikluskorraldus ................................................................................ 9 3. PLANEERINGULAHENDUS............................................................................. 10 3.1. Ehitusõigus ja kruntimine ................................................................................ 10 3.2. Liikluskorraldus ja parkimine ............................................................................ 12 3.3. Keskkonnatingimused ja haljastus ..................................................................... 13 3.3.1. Ehituskeeluvööndi teemad ............................................................................... 13 3.3.2. Haljastus ...................................................................................................... 13 3.4. Jäätmekäitlus ................................................................................................ 14 3.5. Servituutide vajaduse määramine ..................................................................... 14 3.6. Tuleohutusnõuded .......................................................................................... 14 3.7. Keskkonnakaitse abinõud................................................................................. 15 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ........................................................... 15 4. TEHNOVÕRGUD ........................................................................................... 16 4.1.1. Elektrivarustus ............................................................................................... 16 4.1.2. Tänavavalgustus ............................................................................................ 16 4.1.3. Sidevarustus ................................................................................................. 16 4.1.4. Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................... 16 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE........................................................................ 17 II JOONISED 1. ASENDISKEEM 2. KONTAKTVÖÖND 3. TUGIJOONIS 4. PÕHIJOONIS 5. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 3 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering Planeeringu koostajad Detailplaneering koostati koostöös Alutaguse Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ esindajatega: Alutaguse Vallavalitsus: Martin Miller Keskkonnaspetsialist Liina Talistu Geoinfospetsialist Skepast&Puhkim OÜ: Piret Kirs Projektijuht ja planeerija Kadri Vaher Planeerija Kati Kraavi Tehnik Andres Brakmann Teede insener 4 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering 1. Planeeringu eesmärk ja alused Eesmärk Vastavalt Alajõe Vallavalitsuse korraldusele 06.09.2017 nr 127 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ on käesoleva planeeringu koostamise eesmärgiks: • ehitusõiguse määramine kergliiklustee rajamiseks (sh kergliiklusteele krundi moodustamine); • juurdepääsuteede, liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine; • heakorrastuse ja haljastuse lahendamine; • kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine; Planeeringu koostamise alused • Alajõe Vallavalitsuse korraldus 06.09.2017 nr 127 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“; • Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 07.03.2011.a. määrusega nr 22; • Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+, kehtestatud 28.12.2016. a maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278; • Planeeringu alusinfona on kasutatud Geopartner OÜ poolt juulis 2018 teostatud topo- geodeetilist mõõdistust, töö nr GEO 18-1298. Lisaks on kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot. 5 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering 2. Olemasolev olukord 2.1. Vastavus üldplaneeringule Detailplaneeringuga kavandatakse Alajõe külas jalg- ja jalgrattatee rajamist Kauksi-Vasknarva (tee nr 13111) kõrvalmaantee äärde. Kehtiva Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu kohaselt on Kauksi-Vasknarva kõrvalmaantee äärde ette nähtud perspektiivne kõvakattega kergliiklustee. Osaliselt jääb planeeringuga käsitletav kergliiklustee avaliku juurdepääsuvõimalusega alale (Joonis 1). Joonis 1. Väljavõte Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringust. Alajõe küla maakasutusplaan. Kaart 4. Lisaks kavandatakse planeeringuga alale, mis on käesolevalt on üldplaneeringus määratletud kui puhke- ja virgestusmaa, osalist äriotstarbelist tegevust. Planeerimisseaduse1 § 142 lõike 1 kohaselt on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Antud planeeringuga muudetakse ümbritseva ärimaa, elamumaa ja puhke-virgestusmaa tsoonis sihtotstarvet vaid ca 0,1 ha ulatuses, mida ei saa lugeda ulatuslikuks. Puuduvad ka muud olulised või ulatuslikud muudatused, 1 Planeerimisseadus , jõustunud 01.07.2015, avaldamismärge RT I, 19.03.2019,104 6 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering mida tuleks käsitleda üldplaneeringu muutmisena. Seega ei ole antud detailplaneering üldplaneeringut muutev ning võib lugeda, et käesolev planeering on kooskõlas Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringuga. 2.2. Maa-ala üldiseloomustus Planeeritav ala asub Alutaguse valla lõunaosas Alajõe külas vahetult Kauksi-Vasknarva kõrvalmaantee nr 13111 ääres. Detailplaneeringuga käsitletava ala pindala kokku on ca 5 ha ning see hõlmab järgmisi katastriüksuseid: • 13111 Kauksi-Vasknarva tee (12201:001:0373), transpordimaa 100%; • Piiri (12201:001:1127), üldkasutatav maa 100%; • Metsavälu (12201:001:1005), elamumaa 100%; • Muhvi (12201:001:1017), elamumaa 100%; • Jundema (13001:001:0026), elamumaa 100%; • Okka (13001:001:0024), elamumaa 100%; • Kaldaliiva (12201:001:0846), elamumaa 100%; • Leesika (12201:001:0847), elamumaa 100%; • Arge (12201:001:0455), elamumaa 100%; • Pargi (12201:001:1129), üldkasutatav maa 100%; • Sambliku (12201:001:0474), elamumaa 100%; • Käbi (12201:001:1126), üldkasutatav maa 100%; • Emmeliine (13001:001:0107), maatulundusmaa 100%; • Villa Marika (12201:001:0770), ärimaa 100%; • Puhke (12201:001:1128), üldkasutatav maa 100%; • Reformimata riigimaa, asustusüksus 1165 Planeeritava maa-ala piir on määratud situatsiooniskeemil. Planeeritav ala on valdavalt tasane, kerge languga Peipsi järve suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32.41 kuni 34.42 m. Keskkonnaregistri andmete põhjal ei esine planeeringualal registreeritud elupaigatüüpe, kaitstavaid, ohustatud või haruldasi liike. Küll aga on registreeritud Piiri kinnistust lõuna poole jääval alal III kategooria kaitseliik tiigikonn (Pelophylax lessonae). Planeeritaval alal ega selle läheduses kultuurimälestisi ei ole märgitud. Planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalas. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused: • Puurkaevude 50 m sanitaarkaitsevöönd (puurkaevud PRK0018215, PRK0019662 ning PRK0003182); • Ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m; • Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 100 m; • Riigimaantee kaitsevöönd 30 m; • Alla 1 kv elektriõhuliinid (kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini telge); • Sidekanalisatsioon (kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini telge). Olemasolevat olukorda kajastab tugijoonis. 2.3. Kontaktvöönd Planeeritav ala asub Alajõe külas nr 13111 Kauksi-Vasknarva tee kõrvalmaantee ääres. 13111 tee puhul on tegemist 6m laiuse, 2 sõidurajaga sõiduteega, kate põlevkivi tuhkbetoon. Planeeringuga 7 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering käsitletavas lõigus kehtib piirkiirus 50 km/h ning aastane keskmine ööpäevane liiklussagedus vastavalt riiklikus teeregistris toodud andmetele on 401 sõidukit. Detailplaneeringu ala asub Alajõe küla tiheasustusalal, mis on hoonestatud enamasti ühepereelamutega (krundi suurused vahemikus 1500-9000 m²). Piirkonda jäävad ka ärimaa sihtotstarbega hoonestatud krundid ning üldkasutatava maa ja maatulundusmaa krundid. Planeeringuala ääristavad krundid on valdavalt kõrghaljastusega kaetud. Planeeritava ala naaberkinnistud on: Põhjas: • Metsa (kat tunnus 12201:001:0114, 100 % maatulundusmaa); • Susanna (kat tunnus 12201:001:1155, 100 % ärimaa); • Männiaia tee (kat tunnus 13001:001:0007, 100% transpordimaa); • Põhja-Peipsi (kat tunnus 13001:001:0008, 100% ärimaa); • Põhja-Peipsi tee (kat tunnus 13001:001:0009, 100% transpordimaa); • Katariina (kat tunnus 12201:001:0117, 100% ärimaa); • Saare (kat tunnus 12201:001:0147, 100% maatulundusmaa); • Raja (kat tunnus 12201:001:0210, 100% maatulundusmaa); • Nurmemuku (kat tunnus 12201:001:0662, 100% elamumaa); • Madara (kat tunnus 12201:001:0661, 100% elamumaa); • Marana (kat tunnus 12201:001:0659, 100% elamumaa); • Pääsusilma (kat tunnus 12201:001:0658, 100% elamumaa); • Karukolla (kat tunnus 12201:001:0657, 100% elamumaa); • Pärnamäe (kat tunnus 12201:001:0720, 100% elamumaa); • Reformimata riigimaa (asustusüksus 1165). Lõunas: • Roheluse (kat tunnus 12201:001:0465, 100 % elamumaa); • Männi (kat 12201:001:0467, 100% elamumaa); • Kasekese (kat tunnus 12201:001:1020, 100% elamumaa); • Liivaluite (kat tunnus 12201:001:0091, 50% ärimaa/50%elamumaa); • Sambliku( kat tunnus 12201:001:0474, 100% elamumaa); • Mugavuse (kat tunnus 12201:001:0369, 100% ärimaa); • Metsakannikese (kat tunnus 12201:001:0845, 100% elamumaa); • Okkasuvila (kat tunnus 13001:001:0025, 100 % elamumaa); • Kingpoole (kat tunnus 12201:001:1016, 100% elamumaa); • Virmalise (kat tunnus 12201:001:1004, 100% elamumaa); • Toonekure (kat tunnus 12201:001:0724, 100% elamumaa); • Nepturn (kat tunnus 12201:001:0260, 100% elamumaa); • Vesiroosi (kat tunnus 12201:001:0254, 100% elamumaa); Läänes: • Kanarbiku tn 1(kat tunnus 12201:002:0547, 100 % tootmismaa); • Kanarbiku tn 1a (kat tunnus 12201:001:0548, 100% elamumaa). Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävada planeeringud: • Metsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 27.12.2016 otsusega nr 33); • Okka kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud 06.09.2017); • Virmalise kinnistu detailplaneering (kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 07.06.2010 otsusega nr 30); • Kingpoole kinnistu ja selle lähiümbruse detailplaneering (kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 21.03.2011 otsusega nr 58); 8 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering • Metskannikese kinnistu detailplaneering (kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 29.01.2009 otsusega nr 2); • Villa Marika kinnistu detailplaneering (kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 01.11.2007 otsusega nr 97); • Kinnistu "AS Viru Kaevanduse Puhkemaja" detailplaneering (kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 24.01.2008 otsusega nr 5); • Kanarbiku tn 10 detailplaneering (Alajõe Vallavolikogu 17.05.2006 otsusega nr 30). 2.4. Olemasolev liikluskorraldus Planeeritav ala külgneb Alajõe küla läbiva nr 13111 Kauksi-Vasknarva kõrvalmaanteega. Tegemist on piirkonnaga, mis on suviti oluliselt aktiivsema liiklusega. Planeeritav kergliiklustee on hädavajalik tagamaks ohutum liikumisvõimalus kergliiklejatele. Lahendamist vajab ka piirkonna parkimine, sest korraldamata parkimise tõttu pargivad suvitajad ja kalurid teeveered täis. Parkimisvõimaluste loomine parendab ka üldist Peipsi ääre piirkonna parkimisvajadust. Hetkel on suurim parkimisprobleem küll Kauksis, kuid täiendavate parkimisvõimaluste loomisega Alajõele on seda parkimist võimalik piirkonna ulatuses hajutada ja tasakaalustada. Olev maantee on asfaltkatendiga, mis on rahuldavas seisukorras. Maantee on kahesuunalise liiklusega, 5,5-6,0 m laiune. Planeeringualal ja selle lähiümbruses eraldiseisvad kergliiklusteed puuduvad, seega liiklevad jalakäijad ja jalgratturid täna sõiduteel. 9 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering 3. Planeeringulahendus Detailplaneeringu eesmärgiks on jalg- ja jalgrattatee rajamiseks vajaliku maa-ala määramine, ehitusõiguse määramine, ranna-alale juurdepääsu lahendamine, vajalike servituutide seadmine ja munitsipaalomandisse taotlemise vajaduste väljaselgitamine, liiklus- ja parkimiskorralduse ning vajadusel tehnovõrkude asukoha määramine. Antud detailplaneering on edasise projekteerimise ja ehitustegevuse aluseks. Kavandatava jalg- ja jalgrattatee rajamise eesmärgiks on tekitada eelkõige ohutu kergliiklemise võimalus ning tagada juurdepääsud ranna-alale. Lisaks edendab jalg- ja jalgrattatee rajamine tervisespordi harrastamist. Planeeringuga kavandatav tee saab alguse Roheluse kinnistu juurest ning kulgeb paralleelselt olemasoleva Kauksi-Vasknarva nr 13111 kõrvalmaanteega kuni Kanarbiku tn 1 kinnistuni. Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette riigimaantee maa-alal kulgev kergliiklustee pikkusega 792 m ning selles osas eraldi kinnistut ei moodustata. Vastavas ulatuses tuleb Maanteeameti ja Alutaguse Vallavalitsuse vahel sõlmida kasutusvalduse leping. Osaliselt kattub jalg- ja jalgratturite tee 13111Kauksi Vasknarva tee naaberkinnistute piiridega, mille osas on vajalik seada servituudid ala avalikuks kasutamiseks. Kavandatav jalg- ja jalgrattatee on kogu ulatuses planeeritud asfaltkattega, laiusega 3m. Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääsud ranna-alale. Juurdepääsud rannaalale on ette nähtud piki Kanarbiku tänavat ning Pargi kinnistult. Seoses sellega tehakse ettepanek eraldada krunt Piiri katastriüksusest transpordimaa kavandamiseks. Samuti tehakse ettepanek eraldada krunt reformimata riigimaast. Moodustatavad krundid on võimalik liita. Juurdepääsu tagamisega rannaalale Pargi kinnistult seatakse servituudid Villa Marika kinnistu edelapoolsesse nurka ning Sambliku kinnistule selle idapoolse krundipiiri juurde ja Emmeliine kinnistule. Sealse võimaluse puhul on lähtutud olemasolevast väljakujunenud situatsioonist, kus looduses on välja kujunenud laiem nn. koridor. Võimaliku juurdepääsuna randa on ette nähtud ka võimalus Pargi kinnistult Läbi Mugavuse kinnistu, kuhu samuti nähakse ette servituudivajadus. Randa viivad juurdepääsud on ette nähtud vaid kergliiklejatele. Autodega tulijatele on tagatud parkimisvõimalused Piiri kinnistul ja Pargi kinnistul. Piiri ja Pargi kinnistutele on näidatud ka võimalikud alad puhkeinventari rajamiseks ning võimalikud hoonestusalad turismi edendamiseks – nt. võimalus kohalikele kalameestele kala müümiseks jne. Planeeringualasse jäävast Käbi kinnistust on eraldi moodustatud krunt kergliiklustee jaoks. Ülejäänud kinnistule on antud ehitusõigus äri sihtotstarbega. Planeeringuga kavandatud jalg- ja jalgratta tee asukoht on markeeritud planeeringu joonistel. Maaüksuste sihtotstarbeid, kuhu on kavandatud jalg- ja jalgrattatee ei muudeta, v.a. Piiri katastriüksusest ja Käbi katastriüksusest eraldatavad osad, milledele määratakse sihtotstarve transpordimaa. Projekteerimisel lähtuda Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a. määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Käesoleva planeeringuga on määratud kergliiklustee põhimõtteline asukoht ja projekteerimise üldised põhimõtted. 3.1. Ehitusõigus ja kruntimine Olemasoleva ja planeeritavate kruntide pindalad ja maakasutuse andmed on toodud tabelis 1. Detailplaneeringuga on moodustatud krundid jalg- ja jalgrattatee rajamiseks, kuid ehitusõigust neile ei määrata. Planeeringuga on lahendatud ka parkimine randa minejatele. Kruntide kasutamise sihtotstarveteks on määratud tee ja tänava maa ning turismi, matka- ja väljasõidukoha maa. 10 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering Tabel 1. Maakasutuse bilansi koondtabel. Olemasolev Planeeritav Krundi Olemasolev Olev Krundi Planeeringujärgne Plan. aadress pindala / maakasutus* aadress pindala m² maakasutus m² või Pos nr Reformimata - - 1 892 LT riigimaa 2 766 LT Piiri 15 855 Üm 3 15 089 PT Pargi 11660 Üm 4 11660 PT Käbi 1795 Üm 5 453 LT 6 1342 Ä Villa Marika 8616 Ä 100 7 562** LT 13111 Kauksi- 15253** L 8 15253 LT Vasknarva tee * Üm – Üldkasutatav maa, L – Transpordimaa; LT – tee ja tänava maa-ala; PT- turismi,matka- ja väljasõidukoha maa: Ä- ärimaa ** Planeeringuga käsitletava maa-ala suurus Planeeringualal on määratud ehitusõigus Piiri, Pargi ja Käbi kinnistutele. Ehitusõiguse andmed on toodud tabelis 2 ja põhijoonisel. Ehitusõigusega hoonestus tuleb püstitada hoonetusala piirides. Joonisel kajastatud planeeritud nn. kioskite asukoht on illustratiivne. Ühe kioski maksimaalne ehitusalune pind on 55m2. Käbi kinnistule on antud ehitusõigus 1 ärihoone ja 1 abihoone rajamiseks. Lisaks on Piiri ja Pargi kinnistutele lubatud rajatiste püstitamine. Need ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla. Soovitatav ala puhkerajatiste püstitamiseks Piiri ja Pargi kinnistutel on näidatud põhijoonisel. Kõik rajatised tuleb kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt piirkonda sobivatena. Tabel 2. Maakasutuse bilansi koondtabel. Pos Krundi Krundi Max Max Max Max Tule- Sihtots. Sihtots. nr aadress / suurus hoonete hoonete hoonete korru- püsi- detail- katastriük aadressi / m2 ehitise- kõrgus / arv selisus vus- planee- suse liigi ettepanek alune m krundil klass ringu põhjal / pind / liigi %* m2 põhjal / %* 1 Kordoni 892 - - - - - LT 100 L 100 tee nr 1220040 2 Kordoni 766 - - - - LT 100 L 100 tee 3 Piiri 15 089 240 4 8 1 TP3 PT 100 L50/Üm50 4 Pargi 11 660 120 4 4 1 TP3 PT 100 L50/Üm50 5 Käbi tee 453 - - - - - LT 100 L 100 6 Käbi 1342 300 8,5/4**** 1/1**** 2/1**** TP3 Ä 100 Ä 100 7 Kauksi- 562 - - - - - LT 100 L 100 Vasknarva jalgtee 8 Kauksi- - - - - - LT 100 L 100 Vasknarva 15253** tee nr * 13111** * Üm – Üldkasutatav maa, L – Transpordimaa; LT – tee ja tänava maa-ala; PT- turismi,matka- ja väljasõidukoha maa; Ä- ärimaa ** Asub osaliselt planeeringu alal 11 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering ***planeeringuga käsitletav krundi osa ****hoone/abihoone 3.2. Liikluskorraldus ja parkimine Planeeritav jalg- ja jalgrattatee kulgeb paralleelselt Kauksi-Vasknarva teega (riigimaantee nr 13111). Planeeritav jalg- ja jalgrattatee on kavandatud maanteest lõunapoole jäävale maa-alale, tagamaks inimeste ohutum liikumine – lõuna poole jäävad juurdepääsud randa, ühendused rajatavate parkimisaladega ning rajatavate puhkealadega. Tee on planeeritud kõvakattega, laiusega 3m. Juurdepääsuks ranna-alale on planeeritud moodustada 1220040 Kordoni teest eraldi transpordimaa krundid (Pos 1 ja Pos 2), mis saavad alguse 13111 Kauksi-Vasknarva teelt. Kohalik tee nr 1220040 Kordoni tee on käesoleval hetkel 3 m laiune kruuskattega tee. Tee planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normist , kus tee minimaalne laius on 6 m, see tuleb rajada kõvakattega ning see peab olema läbitav ka operatiivsõidukite poolt. Eraldiseisvat jalakäijate teed antud lõigus ette nähtud ei ole, ratturid ja jalakäijad liiguvad ühisel teel. Pos 1 ning osaliselt Pos 2 jääb ehituskeeluvööndisse, kuid vastavalt LKS § 38 lg 5 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Tee jääb avalikku kasutusse. Kordoni tee on autotranspodiga läbitav kuni olemasoleva kordonini. Ülejäänud osas on tee liikumiseks vaid jalakäijatele ning vajadusel ranna hoolduseks vajaliku transpordiga. Juurdepääsuna randa on ette nähtud ka 2,5m laiused jalgteed, mis saavad alguse Pargi kinnistult. Üks neist kulgeb osalt läbi Villa Marika, Käbi, Sambliku ja Emmeliine kinnistute. Käbi kinnistust on moodustatud eraldi transpordimaa krunt Pos 5. Villa Marika, Sambliku ja Emmeliine kinnistut läbiva tee osas nähakse ette servituudi seadmise vajadus. Teise võimalusena on Pargi kinnistult juurdepääsuna randa näidatud veel jalgtee , mis läbib osaliselt Mugavuse ja Emmeliine kinnistut ning millede osas nähakse samuti ette servituudi seadmise vajadus juurdepääsuks randa. Lisaks kergliiklusteele on planeeringuga lahendatud avalik parkimine ning juurdepääs Peipsi järve äärsetele elamutele. Juurdepääs on ette nähtud Kanarbiku tänavalt läbi Piiri kinnistu. Piiri kinnistule on ette nähtud ka avalik parkla. Tagatud on parkimine bussidele, sõiduautodele kui ka karavanidega reisijatele. Parkimisevõimalus on ette nähtud ka Pargi kinnistule. Teede ja parkimiskohtade projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu vajadusega alale. Liikluskorraldusega on ette nähtud ristumiskohad riigiteelt juurdepääsuks Piiri ja Pargi kinnistutele. Põhijoonisel on ära toodud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad tagamaks vajalik külgnähtavus ja vaba ruumi nõue riigiteele lähtetasemel rahuldav. Vastavalt EhS § 72 lg 2 ei tohi ristumiskohtade nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine. Maanteeamet on väljastanud omapoolsed seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 08.06.2018 kirjaga nr 15-2/18/24498-2 ning 19.03.2019 kirjaga nr 15-2/18/24498-5. Jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks ning ristumiskohtade projekteerimiseks tuleb EhS § 99 lg 3 alusel küsida Maanteeameti nõuded ja koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Projektide koostajal peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise pädevus. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Võimalusel tuleb ristumiskohad projekteerida JJT projektis. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Teed, liikluskorraldus ja parkimine on kajastatud planeeringu põhijoonisel ning need täpsustuvad projekteerimise staadiumis. Juurdepääsud randa toimuvad parkimisaladelt vaid jalgsi. 12 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering Illustratiivne parkimine alal 3.3. Keskkonnatingimused ja haljastus 3.3.1. Ehituskeeluvööndi teemad Planeeringualast lõunasse jääb Peipsi järv, mistõttu jääb osa ala ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on Peipsi järve ranna ehituskeeluvöönd 100m ning piiranguvöönd 200 m. LKS §38 lg 2 järgi ulatub rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Peipsi järve äärne ala on üldplaneeringuga ette nähtud üldmaana (puhke- ja virgestusmaa). Alal kasvavad männid, mida käsitletakse avaliku haljasalana. Üldmaa piirneb elamumaa kruntidega, mis on valdavalt hoonestatud. Vastavalt Metsaseaduse §3 lg 3 ei loeta metsamaaks õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Sellest lähtuvalt ei käsitleta Alajõe külas rannaäärset männikut kui metsa vaid avalikku haljasala, mis piirneb hoonestatud elamumaa kruntidega ning ehituskeeluvööndi piir on arvestatud 100m. Planeeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndisse avalikult kasutatavad teed. LKS § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnorajatisele, avalikult kasutatavale teele ja ranna kindlustusrajatisele, seega ehituskeeluvööndit planeeringu elluviimiseks vähendama ei pea. 3.3.2. Haljastus Võsastunud ja metsastunud teeäärsetel aladel likvideeritakse olemasolev maantee äärne kõrghaljastus, mis jääb ette määratud jalg- ja jalgrattateetrassile. Samuti on lubatud haljastuse likvideerimine või alumiste okste kärpimine nähtavuskolmnurga piiridesse jäävatel aladel. Haljastuse likvideerimisega kaasneb ka nähtavuse paranemine sõiduteel. Peale tee valmimist siluda tee ääred ja külvata muru või rajada uut haljastust, soovitavalt eramaade ja kergliiklustee vahele. Olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust tuleb säilitada võimalikult suures osas. Parkimiskohad ja karavanide kohad tuleb rajada kombineerituna olemasoleva olukorraga, tagades piirkonna säilimise kõrghaljastatuna ning Peipsile omase männimetsase keskkonnana. 13 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja mullastikku. Taimed peavad sobima kokku omavahel ja olema antud piirkonnale iseloomulikud. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud kasvutingimused. Avaliku parkimisala ja eramaade vahele tuleb vajadusel ette näha põõsaistutused, lubatud on madalama haljastuse või piirde rajamine (kõrgusega 0,8 m) Piiri kinnistu elamukruntide poolsetele külgedele. Inimeste juhusliku naaberkinnistutele sattumise vältimiseks tuleb randa pääsu suunad viidastada. 3.4. Jäätmekäitlus Planeeringuala jäätmekäitlus on seotud jäätmete hoidmisega. Planeeritud kergliiklustee äärde tuleb paigaldada piisavalt prügikaste, mis peavad visuaalselt sobima antud keskkonda. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ning Alutaguse valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. 3.5. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on vaja seada planeeritava jalg- ja jalgrattatee kasutamise ja hooldamise ning randa juurdepääsude tagamiseks. Servituudi vajadusega alad on kajastatud tabelis 2 ja põhijoonisel. Servituudialade täpne asukoht ja suurus täpsustatakse projekteerimise käigus. .Tabel 2. Servituudi seadmise vajadusega alad. Teeniv kinnisasi Servituudi määramise vajadus Valitsev kinnisasi või isik, kelle kasuks servituut seatakse Metsavälu 12201:001:1005 Jalg- ja jalgrattatee 8,7m2 alal Kohalik omavalitsus Muhvi 12201:001:1017 Jalg- ja jalgrattatee 34 m2 alal Kohalik omavalitsus Jundema 13001:001:0026 Jalg- ja jalgrattatee 50 m2 alal Kohalik omavalitsus Okka 13001:001:0024 Jalg- ja jalgrattatee 65 m2 alal Kohalik omavalitsus Kaldaliiva 12201:001:0846 Jalg- ja jalgrattatee 53 m2 alal Kohalik omavalitsus Leesika 12201:001:0847 Jalg- ja jalgrattatee 53 m2 alal Kohalik omavalitsus Arge 12201:001:0455 Jalg- ja jalgrattatee 117 m2 alal Kohalik omavalitsus Puhke 12201:001:1128 Jalg- ja jalgrattatee 105 m2 alal Kohalik omavalitsus Villa Marika 12201:001:0770 Juurdepääs randa 21m² alal Kohalik omavalitsus Sambliku 12201:001:0474 Juurdepääs randa 71 m² alal Kohalik omavalitsus Emmeliine 13001:001:0107 Juurdepääs randa 411 m² alal Kohalik omavalitsus Mugavuse 12201:001:0369 Juurdepääs randa 27m alal 2 Kohalik omavalitsus 3.6. Tuleohutusnõuded Tuleohutuse tagamiseks planeeringualal tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2017. a. määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” 14 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering (avaldatud RT I, 04.04.2017,14) ja selle lisadest. Planeeritud hooned peavad kuuluma tuleohutusklassi TP3 (minimaalne lubatav). Täpsed tuleohutuskujad määratakse ehitusprojektiga. Kustutusvee veevarustus tuleb tagada vastavalt Eesti standardile EVS 812:6-2012 Tuletõrje veevarustuse nõuetele. Lähim veevõtu koht (50m3 mahuti) jääb Alajõe kordon kinnistule asukohaga x=6546033,1; y=697283,4. 3.7. Keskkonnakaitse abinõud Planeeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamist. Jalg- ja jalgrattatee ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ajutine mõju ümbruskonna inimeste tervisele ja heaolule avaldub ehitustegevuse ajal suureneva müra, tolmu ja ehitustehnika poolt tingitud võimalike liiklushäiringutega. Mürarikkad üldehitustööd teostada tööpäevadel 8.00 kuni 20.00, kuna läheduses asuvad elamud. 3.8. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Peamised riskid käesoleval planeeringualal on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik anda soovitusi ja nõu edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske. Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt kuulub planeeritav ala tüüpi liiklusmaa. Kuritegevuse riske maanteel ja planeeringualal saab vähendada: • hea nähtavuse ning liiklusohutuse loomisega piirkonnas; • kinnistutele selgelt eristatavate juurdepääsude loomise ja nende arvu piiramisega maa- alal; • planeeritava ala korrashoiu ja prügi kiire eemaldamisega. Keskkond, mis on korras, on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase loob kuvandi, et alal on tugev järelevalve ja see vähendab kuriteoohte. • kujundada tuleb selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteem. 15 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering 4. Tehnovõrgud Kõik olemasolevad tehnovõrgud ning nende kaitsevööndid on ära toodud tugijoonisel. Piki Kauksi-Vasknarva nr 13111 tee serva kulgeb sidetrass, elektri maakaablid ning õhuliinid. Vee- ja kanalisatsiooniühendused alal puuduvad. 4.1.1. Elektrivarustus Elektrilevi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused nr 327688 ning nr 330194. Planeeritava maa-ala Piiri kinnistu (krunt pos 3) elektrivarustus on lahendatud olemasoleva Alajõe kauplus: (Jõhvi) F4 olemasolevast madalpinge mastist nr 4. Pargi kinnistu (krunt pos 4) elektrivarustus on lahendatud olemasoleva Puhkekodu: (Jõhvi) aj F3 olemasolevast madalpinge mastist nr 3. Planeeritavate objektide elektrivarustuseks nähakse ette 0,4kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette maakaabliga. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrivarustus moodustatava krundi pos 6 tarbeks lahendatakse projekteerimise staadiumis. 4.1.2. Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavalgustust alale ei kavandata. Hilisema projekteerimise käigus on võimalik tänavavalgustuse rajamine, kus valgustusprojekti koostamiseks tuleb taotleda Maanteeametilt täiendavad nõuded. 4.1.3. Sidevarustus Sidetrassiga liitumisvajadus puudub. 4.1.4. Veevarustus ja kanalisatsioon Piirkonnas puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Planeeringualale ulatuvad ümberkaudsete puurkaevude 50 m sanitaarkaitsetsoonid. Kuna tegu on olemasolevate puurkaevudega, siis on mõistlik ette näha vööndi vähendamine või konkreetsed puurkaevud teise asukohta ümber tõsta. Planeeringuala vee ja kanalisatsiooni trassidega varustatus nähakse ette perspektiivse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni (ÜVK) baasil. ÜVK perspektiivsed trassid planeeringualal on näidatud lähtudes ÜVK arengukavast. Trasside asukohad täpsustatakse ÜVK väljaehitamisel edasiste projekteerimiste käigus. Kuni kanalisatsioonitorustiku väljaehitamiseni võib vajadusel ajutiselt kasutada teisaldatavaid kuivkäimlaid. Kauksi-Vasknarva nr 13111 tee ääres on lahtine kraavitus kuhu juhitakse kergliiklusteelt tekkivad pinnase– ja sadeveed. Metsa alla kavandatavatel parkimiskohtadel on ette nähtud looduslähedane dreeniv katend, mis tagab sajuvete imbumise pinnasesse. 16 / 17  Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneering 5. Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojekti koostamiseks. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt nende osapoolte kokkulepetele. Riigitee alusele maale kavandatud jalg- ja jalgrattatee osas tuleb kohalikul omavalitsusel taotleda Maanteeametilt nõusolek riigitee aluse maa kasutamiseks. 17 / 17    Liina Talistu Alutaguse Vallavalitsus Teie 09.06.2020 [email protected] Tartu mnt 56 Meie 09.07.2020 nr 15-2/20/23028-4 Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101, Ida-Viru maakond Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Alajõe kergliiklustee ja selle lähiala detailplaneeringule (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0106; edaspidi planeering). Planeeritav ala asub Alutaguse valla lõunaosas Alajõe külas riigitee nr13111 Kauksi – Vasknarva km 14,54-15,32 ääres. Planeering hõlmab järgmisi katastriüksuseid: 13111 Kauksi-Vasknarva tee (katastritunnus 12201:001:0373), Piiri (katastritunnus 12201:001:1127), Metsavälu (katastritunnus 12201:001:1005), Muhvi (katastritunnus 12201:001:1017), Juderna (katastritunnus 13001:001:0026), Okka (katastritunnus 13001:001:0024), Kaldaliiva (katastritunnus 12201:001:0846), Leesika (katastritunnus 12201:001:0847), Arge (katastritunnus 12201:001:0455), Pargi (katastritunnus 12201:001:1129), Sambliku (katastritunnus 12201:001:0474), Käbi (katastritunnus 12201:001:1126), Emmeliine (katastritunnus 13001:001:0107), Villa Marika (katastritunnus 12201:001:0770), Puhke (katastritunnus 12201:001:1128) ja reformimata riigimaa asustusüksus 1165. Planeeringuga kavandatakse kergliiklustee rajamist Kauksi-Vasknarva tee äärde, parkimisvõimaluste ja puhkeala rajamist valla omandis olevatele kruntidele ja juurdepääsude tagamist ranna-alale. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Maanteeametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Alajõe DP_Seletuskiri_062020 2. 2017_0105_DP_ 4 pohijoonis 3. 2017_0105_DP_5 tehnovõrkude koondpl Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)