NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1634
ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPINGUD
ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla,
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kaheksandal juulil kahe tuhande kahekümnendal
aastal (08.07.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali ja käesolevas lepingus
viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise
päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel Andra Sokk, isikukood 47204076020, kes on
notariaalakti tõestajale tuntud isik (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti
tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja registriandmed on
kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete
väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 24124 Viljandi-Suure-Jaani tee T10, Suure-Jaani
linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle juurde
kuuluvate osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10378250 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
76001:001:0034, pindala 3784 m², aadress 24124 Viljandi-Suure-Jaani tee T10, Suure-
Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
1
28.08.2018 lepingu punktile kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli (4), viis (5)
ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 28.08.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 10.09.2018. Kohtunikuabi Eha Soots.
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS
(registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta
isiklik kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt
19.02.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9),
neli üks (4.1) kuni neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 3 olevale
plaanile. 19.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.02.2020.
Kohtunikuabi Lii Hallikvee.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(08.07.2020. a).
1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised),
millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitisregistri
Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
kood
220875300 Sidekanalisatsioon kasutusel kinnisasi
221313549 Sidetrass kasutusel kinnisasi
1.5. Kultuurimälestiste elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud ega
katastripidaja märkeid tehtud.
1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme I koosseisu
kuuluv maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I
kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis,
kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega on
seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 24124 Viljandi-Suure-Jaani tee T5, Suure-Jaani
linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond asuv kinnistu koos selle juurde
kuuluvate osade ja päraldistega.
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10249250 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
76001:001:0036, pindala 3695 m², aadress 24124 Viljandi-Suure-Jaani tee T5, Suure-
Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa
(100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik
kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Telia Eesti AS (registrikood
10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus sideehitiste ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 19.02.2020.a.
2
sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni
neli kaheksa (4.8) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 19.02.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.02.2020. Kohtunikuabi Lii Hallikvee.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(08.07.2020. a).
1.11. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised),
millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitisregistri
Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
kood
220875300 Sidekanalisatsioon kasutusel kinnisasi
Höövelliistu fiiberoptiline
221263734 12,4 kasutusel kinnisasi
sidekaabel
221313549 Sidetrass kasutusel kinnisasi
1.12. Kultuurimälestiste elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud ega
katastripidaja märkeid tehtud.
1.14. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme II koosseisu
kuuluv maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I
kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis,
kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega on
seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos ühiselt nimetatud
lepingu ese/lepingu esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu esemeid ei ole koormatud käesolevas lepingus
nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud
kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV50510 ja lepingu ese II – KV50505). Lepingu esemete suhtes on sõlmitud
kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
3
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96
lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr
16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti liiklusdirektori
peadirektori ülesannetes 26.06.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/543.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2518 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja
ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja
kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest.
2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeteks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega
tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida
käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja esindatava äriühingu põhikirjast vajalikud
esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab
kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava äriühingu nimel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemetele ei
kahjustata vastavalt punktides üks kaks kaks (1.2.2) ja üks üheksa kaks (1.9.2)
nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute ega käesoleva lepingu punktis
kaks üks kolm (2.1.3) nimetatud kasutuslepingutega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse alad.
2.3.3. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
4
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) side õhukaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja
talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 olevatel plaanidel 1.1 ja 1.2 tähistatud
punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Stromtec OÜ
poolt koostatud tööle nr VT1098 „Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond. Eelprojekt
VT1098“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
3.3.1.1. Riigitee nr 21124 Viljandi –Suure-Jaani km 21,65 –22,48 on Teehoiukavas
liiklusohtlike kohtade likvideerimise objekt, koos kergtee ehitusega. Ehitusaeg ei
ole teada.
3.3.1.2. km 21,304-22,505 on Teehoiukavas riigitee rekonstrueerimise objekt 2023. a.
3.3.1.3. Maantee rekonstrueerimis-või ehitustööde korral korraldab tehnovõrgu omanik
tehnorajatise ümber paigutamise kokkulepitud tähtajaks omal kulul juhul kui
tehnorajatis takistab maantee rekonstrueerimise/ehitustööde teostamist ning
Maanteeamet on teavitanud tehnovõrgu omanikku tehnorajatise ümbertõstmise või
-ehitamise vajadusest hiljemalt sellele eelneval aastal, kuid mitte vähem kui 4
kuud enne ümbertõstmise vajadus
3.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10378250 sisse
kandmisel esimese vaba järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II) side õhu- ja maakaabelliini ning -kaevude omamiseks tehnovõrgu ja
-rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud
tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.6.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Stromtec OÜ
poolt koostatud tööle nr VT1098 „Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu
rajamine, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond. Eelprojekt
VT1098“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
3.6.1.1. Riigitee nr 21124 Viljandi –Suure-Jaani km 21,65 –22,48 on Teehoiukavas
liiklusohtlike kohtade likvideerimise objekt, koos kergtee ehitusega. Ehitusaeg ei
ole teada.
3.6.1.2. km 21,304-22,505 on Teehoiukavas riigitee rekonstrueerimise objekt 2023. a.
3.6.1.3. Maantee rekonstrueerimis-või ehitustööde korral korraldab tehnovõrgu omanik
tehnorajatise ümber paigutamise kokkulepitud tähtajaks omal kulul juhul kui
5
tehnorajatis takistab maantee rekonstrueerimise/ehitustööde teostamist ning
Maanteeamet on teavitanud tehnovõrgu omanikku tehnorajatise ümbertõstmise või
-ehitamise vajadusest hiljemalt sellele eelneval aastal, kuid mitte vähem kui 4
kuud enne ümbertõstmise vajadust.
3.6.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10249250 sisse
kandmisel esimese vaba järjekoha.
Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse
ala/kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja
edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
6
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud
tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu
lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
10378250 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu side õhukaabelliini isiklik kasutusõigus Elektrilevi
OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 08.07.2020. a sõlmitud lepingu
7
punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kolm
(4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele 1.1 ja 1.2.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
10249250 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu side õhu- ja maakaabelliini ning -kaevude isiklik
kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt
08.07.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6),
neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
7.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3)
Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu
tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus,
mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud
kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa,
jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
7.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik,
kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama
kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku
kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
7.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku
kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust
kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse
esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
7.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk
või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või
elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende
teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
7.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva
sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
7.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
7.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
8
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui
selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb
elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse
tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses.
Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse
üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise
vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei
satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
7.9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja
tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja
156 sätestatud suuruses ja korras.
7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus aastas 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb
rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse
pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud
koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet,
siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete
osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja
omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui
tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik
tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise
selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7)
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
7.11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks
olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja
kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see
on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest
lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
7.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid
ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita
masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle
4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja
korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval
maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja
maakaabelliinide kaitsevööndites.
7.13. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
9
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele
nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida
mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
7.14. Elektroonilise side seaduse § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt
ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas
paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite
või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator,
elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis
asjaõigusseaduse tähenduses.
7.15. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja
kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 10. peatükis käsitletud
sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-,
süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid,
juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid,
tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni;
2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide
külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide,
logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja
varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega,
mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina
rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada
pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid
sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva
sideehitise kaitsevööndis.
7.16. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht
maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või
sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt
eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada.
7.17. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015.a. välja antud määrusele nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter
sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või
tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast
ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter
vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel –
0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.
7.18. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
7.19. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise
või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
7.20. Maakatastriseaduse § 9 lg-d 23 ja 24 sätestavad, et katastripidaja teeb katastriüksuse kohta
katastrisse märke: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste
piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole
kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega. 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus
on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele
10
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
8.3. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60
eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2).
Käibemaks 7,92 eurot. Kokku 47,52 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
11