Notari leping nr 1640

Digitaalne originaaldokument TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1640 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPINGUD ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla, notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kaheksandal juulil kahe tuhande kahekümnendal aastal (08.07.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Narva mnt 5, Tallinn (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning Omaniku registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Jelena Mets, isikukood 46504120245, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Tiigi tn 5, Tallinn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 11196 Klooga jaama tee, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3649750 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 29501:007:0609, pindala 4,6700 ha, aadress 11196 Klooga jaama tee, Kloogaranna küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks tähtajaga 50 aastat Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158 ja § 158¹ järgne tasuta isiklik kasutusõigus fiiberoptilise sidekaabelliini omamiseks, paigaldamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 21.04.2016 sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks 4a ja 4b olevale plaanile. 21.04.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.04.2016. Kohtunikuabi Ilona Kirm. 3) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Lahevesi (registrikood 11492271) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal vastavalt 25.05.2017 lepingu punktile 3.2 ja 4.1 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 25.05.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.05.2017. Kohtunikuabi Katrin Kokk. 4) Isiklik kasutusõigus Lääne-Harju vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 14.09.2018 lepingu punktidele kolm üheksa (3.9.), kolm kümme (3.10.) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kuus (6) olevatele plaanidele. 14.09.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.09.2018. Kohtunikuabi Hele Olli. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (08.07.2020. a). 1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Ehitisregistri Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik kood 220677071 0,4 kV maakaabelliin 190 kasutusel vallasasi Klooga raudteepeatuse parkla 220763494 2103 kasutusel kinnisasi ning jalgratta- ja jalgtee ELA094 Vääna-Paldiski, Karjaküla-Tutermaa ja 220779763 Muraste-PV kool lõikude 2917,6 kasutusel kinnisasi Mikrotorusüsteem ja fiiberoptilised sidekaablid Kiili-Paldiski D- kategooria 220799960 13022 kasutusel kinnisasi gaasitorustik Klooga aleviku ühendamine 221338164 ehitamisel kinnisasi kiire internetiga 1.5. Kultuurimälestiste elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018). 1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega on 2  seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval. 1.8. Lepingu esemeks II on aadressil 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee, Sääla küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. 1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4134250 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 88402:003:0620, pindala 7,2100 ha, aadress 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee, Sääla küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (08.07.2020. a). 1.11. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. Ehitisregistri Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik kood 220859436 Kivi-Vigala paisu kalapääs 2600 kasutusel kinnisasi 1.12. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel järgmine mälestis: 17.06.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Vigala linnuse territoorium vallikraaviga (registri nr 15376) – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 16.02.1998 määrus nr. 5, (RTL 1998, 147/148, 555). Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018). 1.14. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitsealal ega hoiualal, kuid asub kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis (Veski saar; tüüp: üksikobjekt - puu ja puudegrupid; registrikood: KLO4000317; valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon; esmase kande alusdokument: Märjamaa rajooni TSN TK otsus nr 85 Looduskaitse laiendamisest Märjamaa rajoonis). Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega on seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos ühiselt nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende 3  suhtes ei ole vaidlusi, lepingu esemeid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese I – KV11269 ja lepingu ese II – KV6308). Lepingu eseme I suhtes on sõlmitud kasutuslepingud. Lepingu eseme II suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist. 2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise ehitamiseks. 2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti liiklusdirektori peadirektori ülesannetes 03.07.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/552. 2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr 1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu esemete koosseisu kuuluvad maaüksused ja kasutusõiguse alad ning on teadlik kasutusõiguse alade suurustest ja piiridest. 2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeteks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. 2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja esindatava äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava äriühingu nimel. 4 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemetele ei kahjustata vastavalt punktides üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute ega käesoleva lepingu punktis kaks üks kolm (2.1.3) nimetatud kasutuslepingutega soodustatud isikute huve 2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse alad. 2.3.4. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I) side maa- ja õhukaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I). 3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 3.3.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud AS Connecto Eesti poolt koostatud tööle nr VT1149 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Z08N020“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 3.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 3649750 sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II) elektri maakaabelliini omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 olevatel plaanidel 2.1. – 2.3. tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II). 3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 3.6.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud AS AS Connecto Eesti poolt koostatud tööle nr LP8623 „Sepa kinnistu elektrivarustus Sääla küla, Märjamaa vald, Rapla maakond“. 3.6.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 4134250 sisse 5  kandmisel esimese järjekoha. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega; 4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks tehnovõrgu toimimist. 4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik: 4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra; 4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu. 4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta. 4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha. 4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest. 4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud 6  isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega. 4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu. 4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud. 4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist. 5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. 6. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3649750 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu side maa- ja õhukaabelliini isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 08.07.2020. a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 7  4134250 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 08.07.2020. a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevatele plaanidele 2.1. – 2.3. 7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 7.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal. 7.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali. 7.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 7.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 8.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 11,92 eurot. Kokku 71,52 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. 8 Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Jelena Mets allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt 9  LISA NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi 10  osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või - rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. 11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. 12. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 11  ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 13. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 14. Elektroonilise side seaduse § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. 15. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 16. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada. 17. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015.a. välja antud määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. 18. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 19. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 20. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või 12  asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 21. Maakatastriseaduse § 9 lg-d 23 ja 24 sätestavad, et katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega. 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana 13  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Harju mk, Lääne-Harju vald, Klooga alevik 11196 Klooga jaama tee,29501:007:0609 Ristumine 11196 Klooga jaama tee 2,15 ja 2,48 km ning paralleelkulgemine 2,15-2,22, 2,26-2,27 ning 2,47-2,48 km. M 1:1000 M Ala 1 km 2,47-2,28 km 2,48 +50 +50 Ala 2 km 2,26-2,27 Ala 3 km 2,15-2,22 M km 2,15 Olemasolev sidekanal Kasutusõiguse ala 343 m² Projekteeritav multitoru, maa-alune 1. 158 m2 Projekteeritav multitoru - õhus (ELV) 2. 29 m2 3. 156 m2 Projekteeritav tugi M Projekteeritav kaev Kaitsevöönd 1 m ümber tehnovõrgu, -rajatise. Katastriüksuse piir Koostas: Lembit Saamel Projekti nr: VT1149 Kasutusõiguse ala  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan 1 (3) Rapla maakond, Märjamaa vald, Sääla küla, 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee, paralleelne kulgemine riigiteega lõigul: 2,47-2,90km Registrikood: 4134250, katastritunnusega: 88402:003:0620 M 1:500 Y=518950 X=6507850 N S 12.48 12.18 12.64 12.64 Aringa 13.05 Aringareimeri 13.07 12.11 11.13 Ø600bet Ø800pvc 13.07 10.53-10.60 10.45-10.69 88402:003:0141 88402:003:0114 Ø600bet kraav 10.65 12.38 12.69 12.49 10.30-10.35 aav 10 10.93 12.22 12.31 12.72 11.13 11.47 10.39 kr 12.41 12.78 11.28 12.40 12.48 12.66 10.84 12.86 12.09 11.18 1 10.59 10.8 11.40 12.97 10.4 12.32 v 11.50 13.01 kraa 10.7 11.63 12.32 11.20 13.16 12.10 10.62 10.3 5 6 2 10.5 2 13.23 13.16 11.34 11.49 12.10 13.21 .94 13.24 12.30 Kr 12.91 12.90 12.75 12.57 11.80 11 13.18 11.69 13.07 12 2 12.43 .64 13.05 12.71 10.7 12.76 12.70 13.03 12 12.58 12.27 13.24 13.15 .73 2 12.89 12.69 .8 13.22 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee 13.12 12 13.12 13.05 12.82 12.79 13.11 13.05 13.15 13.08 13.05 13.05 13.15 13.27 13.09 13.38 13.09 X=6507800 88402:003:0620 12.99 13.09 Kr 13.23 12.30 13.37 Y=518850 12 Aringa-Jaani Aringareimeri 88402:003:0184 88402:003:0113 Kasutusõiguse ala 726m² Projekteeritava maakaabli pikkus: 420 m Koormatav ala Kaitsevöönd: Kinnistu piir - Maakaabli kaitsevöönd on 1m kaablist mõlemale poole. - Seadme kaitsevöönd on 2m seadme seintest. Projekteeritav maakaabel Projekteeritav kaitsetoru Koostas: Karl-Magnus Rebane Projekti nr: LP8623  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan 2 (3) Rapla maakond, Märjamaa vald, Sääla küla, 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee, paralleelne kulgemine riigiteega lõigul: 2,47-2,90km Registrikood: 4134250, katastritunnusega: 88402:003:0620 M 1:500 Y=519150 X=6507850 Aringareimeri 88402:003:0114 12.91 12.79 12.91 Y=519050 12.79 12.77 13.04 13.07 13.07 13.01 12.87 12.94 13.38 13.36 13.19 12.80 13.48 13.13 12.41 13.51 12.90 12.20 12.60 X=6507800 13.62 12.94 13.57 12.49 12.42 12.62 13.37 13.56 12.31 13.44 13.53 13.44 13.50 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee 13.55 13.56 Kr 13.42 13.37 13.33 13.33 12.45 12.90 13.05 13.50 13.36 13.41 88402:003:0620 13.31 13.33 13.35 13.36 Aringareimeri 88402:003:0113 Kasutusõiguse ala 726m² Projekteeritava maakaabli pikkus: 420 m Koormatav ala Kaitsevöönd: Kinnistu piir - Maakaabli kaitsevöönd on 1m kaablist mõlemale poole. - Seadme kaitsevöönd on 2m seadme seintest. Projekteeritav maakaabel Projekteeritav kaitsetoru Koostas: Lembit Saamel Projekti nr: XXX-XX (XXXXX)  Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan 3 (3) Rapla maakond, Märjamaa vald, Sääla küla, 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee, paralleelne kulgemine riigiteega lõigul: 2,47-2,90km Registrikood: 4134250, katastritunnusega: 88402:003:0620 M 1:500 13.22 13.15 13.26 13.22 13.13 13.41 13.35 13.06 pinnas 13.40 13.15 12.76 13.00 13.32 13.16 13.42 12 .53 13.24 13.28 Sepa Kr 50301:001:0345 13.28 12.91 13.23 13.17 kra av pinnas 12.6 13.15 5 Aringareimeri 13.38 Y=519300 Ø600pvc 10.31-10.41 88402:003:0114 12.15 12. 12.20 12.60 15 13.22 13.21 9.74 12.6 12.62 X=6507800 12.42 12.47 13.30 6 13.22 12 12.45 12.90 12.80 13.17 12.98 12.98 .62 13.05 12.92 13.33 .40 13.33 12.92 13 13.36 13.36 13.08 13.40 13.33 13.35 13.53 13.36 13.53 13.49 Kr 20181 Kivi-Vigala-Avaste-Vana-Vigala tee 13.33 13.37 13.54 13.50 88402:003:0620 Kasutusõiguse ala 726m² Projekteeritava maakaabli pikkus: 420 m Koormatav ala Kaitsevöönd: Kinnistu piir - Maakaabli kaitsevöönd on 1m kaablist mõlemale poole. - Seadme kaitsevöönd on 2m seadme seintest. Projekteeritav maakaabel Projekteeritav kaitsetoru Koostas: Karl-Magnus Rebane Projekti nr: LP8623