Kiri

Lisa 2 Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks 1. Standardid ja normid  CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised  EVS-EN 13201- 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded  EVS-EN 13201- 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine  EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. Osa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja paikadele. Välisvalgustuspaigaldised  EVS-EN 40 S Metallmastid  EVS-EN 14991 : 2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid.  EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused.  EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks.  EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele.  EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus.  2014/30/EU – Elektromagnetiline ühilduvus.  EVS-EN 62717:2017 Üldvalgustuse leedmoodulid. Toimivus ja nõuded.  EN 62031: Üldtarbevalgustuse valgusdioodmoodulid. Ohutusnõuded.  EN 55015: Elektrivalgustustite ja nende sarnaste seadmete raadiohäiringu tunnussuuruste piirväärtused ja mõõtemeetodid.  EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded.  EN 61347-2-13: Lampide juhtimisseadised. Osa 2-13: Erinõuded valgusdioodmoodulite alalis- või vahelduvvoolutoitelistele juhtimisseadistele .  Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016  Riigimaantee valgustamise juhis, kinnitatud 23.12.2014  EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest  Seadme ohutuse seadus  EVS 843:2016 Linnatänavad  EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard 2. Valgustite valik Projekteerija peab kasutama standardit „CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass kooskõlastada Maanteeametiga. Teede valgustamiseks kasutada leed valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti ja on kantud „Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24.08.2018 nimekirja või on läbinud analoogsed tüübikatsetused. Valgustitele esitatavad tehnilised parameetrid:  Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 120 lm/W, lambi võimsus peab olema universaalse ballasti abil reguleeritav;  Värvusindeks peab valgusti leed-läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku 4000 K – 4500 K;  Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70;  Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi;  Valgusti kogukaal kuni 13 kg;  Valgustid peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 50 C ;  Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud;  Valgustid peavad omama CE ja ENEC märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Maanteeametill on õigus nõuda CE ja ENEC märgisega seotud dokumente.  Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses;  Valgusti kõikide komponentide (leed moodul, liiteseade, liigpingepiirik) toimivusnäitajad peavad olema vähemalt L90 100 000 h, +25 C juures. Maanteeametil on õigus küsida valgustis kasutatud leedide-mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et valgustikonstruktsioon tagab leedide- moodulile piisava jahutuse;  Leedide-moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad, on aktsepteeritav kui komponendid on vahetatavad sisetingimustes;  Leed valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvahetust ja tuule ligipääsu leedide jahutamiseks. Sundjahutamist, nagu ventilaatorit ei tohi kasutada;  Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aastat nii valgustile, leedidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. Leed valgustid peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt;  Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, leedi dioodid) peab olema võimalus saada garantiperioodi jooksul;  Valgustid peavad omama minimaalselt kaitseklassi IP 66;  Vandaalikindlus: IK 08 valgustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil;  Valgusti nimipinge 230V, tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V.  Leedide toitevool nimivõimsusel ja 230V nimipingel, ei tohi olla suurem kui 500mA.  Võrgusagedus peab olema 50 Hz.  Valgustil peab olema I elektriline isolatsiooniklass, valgusti korpus , elektroonika ja leedmoodul peavad olema ühendatud sama potentsiaali alla.  Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5km merest), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu;  Liigpinge kaitsetase valgustis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud eraldi paigaldatud 10 kV seadmega.  Valgustil peab olema termokaitse, erandlike ülekuumenemiste kaitseks;  Leed valgustid peavad olema varustatud valgusti müüja garantiiga paigalduskaabliga NYY 5g1,5mm2;  Valgusti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm;  Valgusti korpus peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15…0…+15 kraadi. Valgustitel ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks.   Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM liiteseadist (draiverit), mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust;  Valgustitel peab olema sisselülitatud CLO (constant lumen output) funktsioon ehk valgusvoog peab olema kogu valgsuti eluea jooksul konstantne;  Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises;  Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, siis hankija nõudmisel esitab valgustite pakkuja mõõtelabori goniomeetrilise protokollid. Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks.  Pakkuja peab arvestama võimaliku Hankija poolse sooviga pakkumuste vastavuse kontrollimise perioodil küsida selgitusi ja tõendusi pakutavatele valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele nõuetele, sh tehnilistele nõuetele vastavuse hindamine ja kontrollmõõtmiste läbiviimine sõltumatus laboris (nt TTÜ valgustehnika labor ja Inspecta OÜ). Hankijal on õigus pakkumuste vastavuse kontrollimiseks küsida pakkujalt testprotokollide esitamist.  Pakutava valgusti toimivusnäitajad (räigus jms) peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale teeklassile kehtestatud väärtusele.  Juhul, kui tekib kahtlus rajatava valgustuse nõuetekohasuse osas, võib Ostja nõuda kontrollmõõtmiste läbiviimist, mille kulud peab Müüja kandma juhul, kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele.  Objektil kasutatavate leed valgustite elektrilised näitajad asuvad tabelis Lisa 4, mis tuleb elektritööde pakkujal täidetuna lisada pakkumis dokumentatsiooni juurde. 3. Valgustuse toitevõrk Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga ARLC 4x25m2 +2,5 mm2, mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti ja arvestada valgustusvõrgu perspektiivset arengut, projekteerida Maanteeameti poolt etteantud asukohtadesse perspektiivseid torusid. Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda. 4. Valgustusvõrgu kilpide valik Juhtimiskilp tuleb projekteerida võimalikult liitumispunktide kõrvale ja projekteerida liitumis-ja juhtimiskilpide vahele lisa kaablikaitsetoru seireseadmete juhtimisahelate jaoks. Lülitis- jaotuskilpidesse tuleb ette näha lisaruum seire- ja juhtimissüsteemi seadmete tarvis, minimaalselt 400x400x200 mm, kui ka võimalike lisanduvate seadmete tarvis veel 25% lisa ruumi olemasolevatele moodulitele. Lülitus-jaotuskilbi asukohavalikul tuleb arvestada talvise teehooldetööde eripäraga (teeäärsed kraavid, lumevallid). Lülitus-jaotuskilbid peavad olema kaitseastmega IP44 ja paigaldusega sokliga pinnasesse, plastikust kilbid, näiteks Emiter KSZ 40/26x8+KF. Kilbid peavad olema ühise võtmega lukustatavad. 5. Valgustusvõrgu elektritoide Valgustusvõrgu jaoks projekteerida uus lülitus-jaotuskilp selliselt, et ei segaks teehoolde tööde tegemist (niitmist, lumetõrjet) teemaaalal. Projekteerida uus liitumiskilp, selleks taotleda tehnilised tingimused tehnovõrgu valdajalt. 6. Mastid Kasutada koonilisi tsingitud metallmaste kõrgusega vähemalt 8 – 12 m . Valgusti mastid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS-EN 12767 klassile HE. Asula piires kus, sõidukiirus on alla 60 km/h, ei pea kasutama ohutuid (HE) maste. Mastid, mis paigaldatakse põrkepiirde taha, tuleb paigaldada väljapoole piirde töölaiust (1,7 m). Piirde taga olevatele mastidele lisanõudeid ei ole. Postide asukoha valikul arvestada teede mehhaniseeritud koristuse vajadusega. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee, ühised postid sõiduteega), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks. Mastide ja nende kauguse valikult sõidutee välisäärest lähtuda Riigimaantee valgustamise juhise punktist 8.2.19 ja selle all olevast joonisest 23 m. Mastide aluste kõrgused siduda vastavas tee ristlõikes oleva asfaltkatte serva kõrgusega. 7. Valgustite juhtimine Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise. Arvestada tuleb, et tulevikus on võimalus valgusteid juhtida kilbis asuva kilbikontrolleriga . Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse profiili valik lepitakse kokku Maanteeametiga enne valgustite tellimist. 8. Projekti ülesehitus ja vormistus Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud leed valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2. Lisaks tuleb koostada valgustusarvutused sõidutee, ristmike, tunnelite kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO, mille koosseisus tuleb esitada:  Hinnanguvälja isoliinid  Horisontaalne valgustustihendus  Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral  eulumdata failid  Hooldetegurtegur (MF) ja näidata arvutuskäik  Räigustegeur Ti ei tohi olla valitud valustite puhul suurem kui 15% Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitseviise, lähtudes standardist EVS-IEC 60364- 4-41. Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Asendiplaani joonisele märkida: - valgustusklassi number (Näiteks: M5) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijateteele; - iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; - valgustimastide vahekaugused meetrites. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. 9. Eritingimused  Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Maanteeametiga projekteerimistööde käigus.  Projekteeritavate kaabelliinide ristumisel teedega, näha ette teede alla ühe ristumise kohta üks reservtoru (kinnisel meetodil).  Projekteerimistööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimiseks Maanteeameti hooldeosakonna elektriinseneriga.  Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad kaks aastat. MAANTEEAMETI TÄNAVAVALGUSTUSE ELEKTRIPAIGALDISE KÄIDU ÜLEANDMISE AKT nr ………….. Objekti nimetus: Objekti projekteerija, kontaktandmed: Objekti ehitaja, kontaktandmed: Objekti aadress: Kilbipiirkond: Käesolevaga antakse üle alljärgnevad elektriehitustöö lepingulised ja tehnilised dokumendid: Jrk Dokumendi nimetus Eksemplari Märkused nr de arv 1 Ehitusprojekt koos tehniliste andmete tabeliga 2 Elektripaigaldise kasutusele võtmisele eelneva auditi protokoll 3 Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva auditi aruanne 4 Kaitseseadmete rakendusaja kontrolli protokoll 5 Kaitse-, PEN- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontrolli protokoll 6 Isolatsioonitakistuse mõõtmise protokoll 7 Maandustakistuse mõõtmise protokoll 8 Rikkevoolukaitse seadmete kontrolli protokoll 9 Koormuste mõõtmise protokoll 10 Visuaalkontrolli protokoll 11 Nõuetekohasuse deklaratsioon 12 Kaetud tööde aktid maandusseadmetele 13 Teostusjoonised, asukohakoordinaadid 14 Kaablitrassi vastuvõtu akt 15 Ristmeväljade akt 16 Elektriskeem koos tehniliste andmetega. 17 Materjalide ja seadmete vastavustunnistused 18 Seadmete passid ja eestikeelsed käidujuhendid 19 Hoolduskava 20 Kasutusluba 21 Valgustuse mõõtmise protokollid vastavalt standardile EVS-EN 13201-4:2007 Uue paigaldise korral peavad olema esitatud punktid 1-14; 15 (õhuliini korral); ja punktid 16- 21. Andis üle: Võttis vastu: /nimi, ametinimetus, kuupäev / /nimi, ametinimetus, kuupäev /  Skepast&Puhkim OÜ [email protected] Teie 22.05.2020 Laki 34 12915, Tallinn Meie 10.07.2020 nr 15-1/19-0624/24830-3 Tehniliste tingimuste väljastamine Rail Balticu trassi ristumistele riigi põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteedega Soodevahe-Muuga lõigul Väljastame tehnilised tingimused järgnevalt loetletud ristumiskohtade osas: 1) Kõrvalmaantee 11290 Tallinn-Lagedi maanteega km 7,5(Rail Baltic) viadukt; 2) Põhimaantee nr 11 Tallinna ringteega km 2,29 (Rail Baltic) viadukt; 3) Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva maanteega km 11 (Rail Baltic) viadukt; 4) Kõrvalmaantee nr 11606 Vana-Narva maantee km 0,6 (Rail Baltic) viadukt; 5) Tugimaantee nr 94 Muuga sadama tee km 2 (Rail Baltic) viadukt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise talitus 6119370 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Mudeli kaaskiri Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot:  Mudeli (faili) nimetus  Projekti nimi, tähis ja staadium  Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed  Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev  Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu,  Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted,  Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel)  Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht)  BIM koordinaator ja tema kontaktandmed  Koordineerimistarkvara ja selle versioon  IFC ja muud klassifikatsiooni erisused  Geomeetria erisused  Infosisu erisused  Mudelis esinevad vastuolud  Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga)  Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel  Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.docx failiformaadis.  MUSTAND Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend Sisukord 1 KÄSITLUSALA ................................................................................................................................... 1 2 MÕISTED .......................................................................................................................................... 1 3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE....................................................... 1 4 VORMISTUSNÕUDED ....................................................................................................................... 2 5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE ......................................... 3 5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) ..................................................... 3 5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) ....... 3 6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us ............................................................................................... 4 6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited ............................................................................................ 8 1 KÄSITLUSALA Juhendis käsitletakse nõudeid ehitusseadustiku alusel kavandatava tee ehitusprojekti (dokumendis edaspidi ehitusprojekt) ja uuringute tulemuste esitamist Maanteeametile. 2 MÕISTED Tee ehitusprojekt on ehitise funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi iseloomustavate ning ehitamist või lammutamist selgitavate mudelite, jooniste, arvutuste ja kvaliteedinõuete kogum, mis vastab ehitusteatise või ehitusloa nõuetele. Uuringud - tee ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teostatavad uuringud, mis hõlmavad lisaks ehitusuuringutele (geoloogiliste ja -geodeetiliste töödele ka teiste ehitistele kaasneva mõjude väljaselgitamist. Tee elukaare tarkvara TEET (edaspidi tarkvara TEET) - ühtne tee elukaare teabe ning andmete haldamise ja vahetamise keskkond, mis asub aadressil https://teet.mnt.ee 3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE (1) Tee ehitusprojekti ja uuringute sisu ja koosseisu käsitlevad nõuded on esitatud kehtivates õigusaktides1 ja asjakohastes standardites. (2) Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused esitatakse Maanteeametile digitaalsel kujul Maanteeameti veebipõhise tarkvara TEET kaudu. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012020004  MUSTAND (3) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste üleandmine - vastuvõtmine toimub tarkvaras TEET. Kuna kõik selles osalejad on autenditud tarkvaras TEET ja kõik tegevused logitakse siis täiendavaid digitaalse allkirjastamise vahendeid ei kasutata. (4) Tarkvara TEET juurutamise ajal (kuni 2020. aasta lõpuni) kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga võib esitada tee ehitusprojekti ja uuringute tulemused muul andmekandjal. Muul andmekandjal üleantav ehitusprojekt ja uuringute tulemuste üleantavad failid tuleb paigutada kataloogidesse, mille struktuur vastab tarkvara TEET loogikale, mis on kirjeldatud p 5.2 ja failinimed p 6 kirjeldatud reeglitele – see võimaldab esitatud failid hiljem tarkvarasse TEET sisse lugeda. (5) Tarkvaras TEET on ülesehitatud tee ehitusprojekti ülesannetel baseeruv struktuur kuhu projekteerija laeb vastava ülesande juurde vastavad ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid ja kus toimub nende ülevaatamine Manteeameti poolt, kommenteerimine ja vastuvõtmine. Tarkvara TEET annab esitatud failidele automaatselt nimed, mis vastavad p 6 kirjeldatud reeglitele. (6) Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste vastuvõtmisel vajalikuks osutuvate muudatuste tegemisel esitatakse vajalikud failid uuesti, seejuures muudetud failide versiooni järjekorra numbri annab dokumendile tarkvara TEET automaatselt. (7) Tarkvarasse TEET on kavas luua võimalus esitada tee ehitusprojekti ja/või muid seotud osaasid nagu uuringute, auditi, ekspertiisi te tulemuste korraga (konteinerina) ja pikemas perspektiivis API andmevahetuseks projekteerimistarkvaraga. Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamine konteineris eeldab, et failid on nimetatud vastavalt p 6 kirjeldatud reeglitele. 4 VORMISTUSNÕUDED (1) Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid (mudelid, joonised, teksti-, pildi- jt failid) peab tagama nende hea arusaadavuse. Faili maht, vorming ja resolutsioon (punktitihedus) peab olema optimaalne, failid peavad olema puhastatud liigsest infost. (2) Ehitusprojekti failid, esitatakse originaalvormingus, avatud andmevahetuse vormingus ja sõltumatus PDF-formaadis, vastavalt tehniliste tingimustele, mis võimaldab faili ühesuguse esituse erineva riist- ja tarkvaraga arvutites. (3) Failide konverteerimisel PDF-vormingusse säilitatakse vektorvorming ja teksti selekteerimise võimalus tekstiobjektina. Vektorandmeid ja teksti ei konverteerita rastervormingusse. Digitaalsetest originaalfailist luuakse PDF tarkvaraliste võtetega või virtuaalse PDF-printeri abil, sobilikud pole paberväljatrüki skaneerimise tehnika ega muud analoogsed võtted. Tekstide kirjastiilid, va arvutijooniste vektorfondid, peavad sisalduma PDF-failis. (4) Failid orienteeritakse sarnaselt paberväljatrükiga lugemiseks vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. Joonised orienteeritakse kirjanurga järgi loetavana vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. (5) Videofailid esitatakse levinud vabavaraga (näiteks VLC media player) vaadatavates failivormingus mp4/mpeg-4. (6) Faili nimes ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid.  MUSTAND 5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE 5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) (1) Failid laetakse tarkvarasse TEET vastavalt struktuurile ülesande juurde. (2) Esitatud failile omistab tarkvara TEET nimetuse vastavalt sissehitatud struktuurile. Nimetamisel lahtub tarkvara faili nimetamise reeglitest (kirjeldatud p 6). NB! TEET näitab tarkvaras üleslaetud failide juures ainult sisu kirjeldust, faili allalaadimisel TEETust tuleb failiga kaasa faili täisnimi. (3) Tarkvara TEET ise teostab kontrolli failide versioonide üle ja faili asendamisel laeb üles uue versiooni failist. Vanemaid versioone on TEETus võimalik näha. 5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) (1) Kui kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga tuleb ehitusprojekt esitada andmekandjal väljaspool tarkvara TEET tuleb see paigutada kataloogidesse, mille struktuur sarnaneb TEET ülesehitusele ja võimaldab ehitusprojekti hiljem tarkvarasse TEET lisada. (2) Juurkataloogi nimeks tuleb panna <tee number>_<algus km>_<lopp km>_<lõigu nimetus> (3) Järgmisele tasemele tuleb luua kataloog mis kannab on lühend projekti etappi nimetusest (vt p 6 (5) nt ES, EP, PP (4) Kataloogi struktuur, tuleb luua vastavalt sellele kuidas on grupeeritud tarkvaras TEET ülesanded, võib vajadusel luua alamkatalooge. (5) Tarkvaras TEET on ülesanded on grupeeritud kataloogidesse järgmiselt: Lähteandmed (kataloog) Projekteerimistingimused Lähteülesanne Tehnilised tingimused Lähteandmed Uuringud (kataloog) Geoloogiline uuring Liiklusuuring Taimestiku/Loomastiku uuring Arheoloogiline uuring Topo-geodeetiline uuring Müra uuring Keskkonnamõju eelhinnang Keskkonnamõju hinnang (KMH) Teostatavusuuring Muu uuringud Projekt (kataloog) Üldosa Tee Raudtee Drenaaz Maastik Valgustus Seadmed Konstruktsioonid (sillad, tunnelid jne) Tehnovõrgud Muud rajatised Projekti ülevaatus (kataloog)  MUSTAND Kooskõlastused Liiklusohutuse audit Ekspertiis Kokkulepped maaomanikega Ehitusluba Projekti kokkuvõtted (kataloog) Kattendiarvutus Kululoend Rahastustaotlus Maad (kataloog) Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava) 6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us (1) Ehitusprojekti ja uuringute failide nimetamise reegleid tuleb jälgida siis kui ehitusprojekti failid esitatakse Maanteeametile eraldi andmekandjal (vt p 5.2). Kui fail laetakse tarkvarasse TEET vastava ülesannete juurde siis TEET ise annab failile nime vastavalt sellele millise ülesande alla fail laeti. (2) Ehitusprojekti failide nimed koostatakse väljade (metaandmete) abil vastavalt reeglitele. 1 2 3 4 5 Projekti _ Etapp _ Valdkond - Osa _ Ülesande - Faili grupi nr _ Faili sisu kood kood kirjeldus (3) Faili nimeväljad eristatakse üksteisest alakriipsu sümboliga „_“. Alakriipsu sümboli kasutamine faili nimes muul eesmärgil on keelatud. Failide nimede näited on Lisas 1. (4) Metaandmete nr 1-5 kasutamine dokumendi faili nimetamisel on kohustuslik, metaandmete „Osa“ ja „Faili grupi nr“ kasutatakse vastavalt vajadusele. (5) Metaandmeväli 1 „Projekti kood“ koosneb alamosadest „lühend omaniku nimest“ ja numbrilisest „projektikoodist“. Maanteeameti projektide omaniku lühend on MA ja projektikood on määratud tarkvaras TEET. (6) Metaandmeväljal 2 „Etapp“ markeeritakse suurtähtedega ehitusprojekti etapp või antakse tähis vastavuses dokumendi kuulumisega etapile eelnevate või järgnevate tehniliste dokumentide hulka: ES – eskiis EP - eelprojekt PP - põhiprojekt TP – tööprojekt MO – maad EH - ehitamine LA - lammutus (7) Metaandmeväli 3 „Valdkond“ koosneb kahest osas, põhiosast „Valdkond“, millele vajadusel lisatakse „Osa“, need eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. Valdkond esitatakse dokumendi lehel - joonisel kirjanurgas, tekstidokumendil ja tabelil selle päises või jaluses.  MUSTAND (8) Valdkonna tähis antakse failile vähemalt kahekohalisena vastavalt: TL – teed ja liikluskorraldus TS – konstruktsioonid (sillad, viaduktid, estakaadid ja tunnelid) – kasutatakse siis kui tegemist on isesiva projektiga (9) Kui valdkond sisaldab mitut ehitusprojekti osa, tuleb lisada valdkonnale kahekohaline väli „osa“ (01, 02 jne). (10) Metaandmeväli 4 „Ülesande kood“ koosneb kahest osast, põhiosast „Ülesande kood“, millele vajadusel lisatakse „Failide grupi number“, mis eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. (11) Ülesande kood antakse failile kahekohalisena vastavalt Tabelile 1. Tabel 1. Ülesande koodid Ülesande tähis Ülesande nimetus AA Üldosa PT Projekteerimistingimused LY Lähteülesanne TT Tehnilised tingimused AD Lähteandmed GL Geoloogiline uuring LU Liiklusuuring FU Taimestiku/Loomastiku uuring AU Arheoloogiline uuring GD Topogeodeesia MU Müra uuring KE Keskkonnamõju eelhinnang KH Keskkonnamõju hinnang (KMH või KSH) TU Teostatavusuuring ZZ Muu TL Tee TR Raudtee DR Drenaaz MA Maastik  MUSTAND Ülesande tähis Ülesande nimetus EL Valgustus EQ Seadmed TS Konstruktsioonid TV Tehnovõrgud MR Muud rajatised KK Kooskõlastused LA Liiklusohutuse audit EK Ekspertiis MO Kokkulepped maaomanikega BP Ehitusluba KA Kattendiarvutus CL Kululoend RK Rahastustaotlus CC Konstruktsiooni arvutused KY Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava) (12) Kui ülesande failide hulk on suur, lisatakse ülesande ülesande koodile lisaväli „Failide grupi järjekorra number“, mille esimene number on grupi tähis, millele järgneb neljakohaline järjekorra number, eraldajaks on miinusmärgi sümbol „-„. (13) Failide grupi järjekorra numbri esimene number on grupi tunnus ehk kaust, mille abil määratakse samasse gruppi kuuluvate failide ülesande lõikes. Grupi tähised on toodud Tabelis 2. Grupi järjekorra pikkuseks võib olla 5 numbrit. Tabel 2 Faili grupi numbrid Gruppi number Sisu 0 Üldosa, seletuskirjad 1 Asendiplaan, plaanid 2 Pikiprofiilid 3 Ristiprofiilid 4 Skeemid  MUSTAND Gruppi number Sisu 5 Alusehitus (konstruktsioonid) 6 Pealisehitus (konstruktsioonid) 7 Veeviimarid (konstruktsioonid) 8 Piirded (konstruktsioonid) 9 Detailid (14) Metaandmeväljal 5 „Faili sisu kirjeldus “ esitatakse faili iseloomustus või muu asjakohane info. Ülesande piires peavad failide sisu kirjeldused olema eristatavad, kuna ainult seda osa faili nimetusest näidatakse TEET tarkvaras ülesande juures ja see võimaldab visuaalselt eristada ülesande dokumente kasutajaliideses. Nimetuses ei ole lubatud kasutada metaandmeväljade eraldajat alakriipsu „_“, et nimetust saaks tarkvaras näidata korrektselt. Sisu kirjelduses kasutatavad sümbolid peavad vastama standardile EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“, võib sisaldada tähti ja numbreid, ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. Tuleks eelistada lühikest kirjeldust kuni 64 tähemärki. (15) Faili nimele võib lisada dokumendi versiooni või faili koostamise kuupäeva jne, kuid kui need peavad olema peale „faili sisu kirjelduse“ ja tuleb eraldada nimetusest alakriipsu „_“ sümboliga, et tarkvara TEET neid nimetusena sisse ei loeks ja välja ei näitaks. Seda infot tarkvara dokumendi metaanmetesse ei salvesta.  MUSTAND 6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited Kataloog Faili nimetus Faili metaandmeväljad Laiend Faili nimi 1 2 3 4 5 Projekti Etapp Valdkond Osa Ülesande Faili grupi nr Faili sisu kood kood kirjeldus Lähteandmed Projekteerimis- MA14658 EP TL PT Projekt pdf MA14658_EP_TL_PT_Projekt tingimused tingimused tingimused.pdf Lähteandmed Tehnilised MA14658 EP TL TT Tehtingimused pdf MA14658_EP_TL_TT_Tehtingimused.pdf tingimused Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL Plaan dwg MA14658_EP_TL_GL_Plaan.dwg uuring Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL Aruanne pdf MA14658_EP_TL_GL_Aruanne.pdf uuring Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL puurauk2 pdf MA14658_EP_TL_GL-201_puurauk2.pdf uuring Uuringud Geoloogiline MA14658 EP TL GL puurauk3 pdf MA14658_EP_TL_GL-202_puurauk3.pdf uuring Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 (Üldosa) mahud xls MA14658_EP_TL-01_CL-00001_mahud.pdf Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 (Üldosa) mahud pdf MA14658_EP_TL-01_CL-00001_mahud.pdf Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TL 20001 (pikiprofiil) AP-Vinso dwg MA14658_EP_TL-02_TL-20001_AP- Vinso.dwg Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TS 50001 (Alusehitus) sild dwg MA14658_EP_TL-02_TS-50001_sild.dwg  Tehniline kirjeldus Riigitee nr 94 km 2 Muuga Sadama tee (Rail Baltic) liiklussõlme projekteerimise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Näha ette Tugimaantee ümberehitamine minimaalses vajalikus mahus. 1.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 1.4. Projekteerida Altmetsa tee sõiduteega paralleelselt jalg- ja jalgrattatee üle raudtee ja üle tugimaantee Muuga Sadama tee. 1.5. Arvestada järgmiste parameetritega: 1.5.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 1.5.2. Projektkiirus tugimaanteel - hea (80 km/h) 1.5.3. Projektkiirus kõrvalteedel – hea (60 km/h). 1.5.4. Sõiduradade arv tugimaanteel – 1+1 1.5.5. Sõiduradade arv rajatise all – 2+2 1.5.6. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5m (Täpsustada kohaliku omavalitsusega) 1.5.7. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest 1.5.8. Arvestada eriveoste marsruutide ja gabariitidega 1.5.9. Tugimaantee, ühendus- ja kogujateede, kohaliku liiklust teenindavate jt teede projekteerimisel teha ristlõike ettepanekud lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist, liiklussagedusest ja liikluse koosseisust ning kooskõlastada need Maanteeametiga. Ristlõike valimisel lähtuda „Maanteede projekteerimisnormidest“ ja kehtivast „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“.. 1.5.10. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.5.11. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.5.12. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025; 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete  äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Maanteeametiga enne tööde algust topo-geodeetiliste tööde kava. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.4. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 2.3.5. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.6. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.7. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.8. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 2.3.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.10. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 2.3.11. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.12. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.13. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.14. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.15. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide 2  tähistuste kohta. 2.3.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.3.20. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne esitada vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise juhend“ kirjelduselele. 2.3.21. Vormistusnõuded: 2.3.21.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm, .dwg ja LandXML formaadis. 2.3.21.2. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest vt Lisa 5. 2.3.21.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. 2.3.21.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 2.3.21.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. 2.3.21.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. 2.3.21.7. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). 2.3.21.8. Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute 3  näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.6. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50m tagant. 2.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Liiklusuuringud: 2.5.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: 2.5.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; 2.5.1.2. Määrata koormussagedus. 2.5.1.3. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 2.5.1.3.1. liikluse prognoosi; 2.5.1.3.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust; 2.5.1.3.3. teenindustaset; 2.5.1.3.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi; 2.5.1.3.5. aruande kokkuvõtet. 2.5.2. Koostada liiklusmudel. Modelleerimisel tulemusel peab selguma liikluse ümberjaotus kogujateedel ja liiklussõlmedes 2.5.2.1. Liikluse modelleerimine on vaja teostada seoses suuremahuliste muudatustega liikluse ümberkorraldamises Maardu linnas ja selle lähiümbruses. 2.5.3. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga. Liikluskasvu prognoosimise lähtetasemeks valida tase „keskmine“. 2.5.4. Maanteeamet teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 2.6. Koostada katendi projekt: 2.6.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. Katendikonstruktisoon koostada vastavalt Maanteeameti juhenditele. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (kõige uuema versiooni alusel). 2.6.2. Teostada katendi arvutus uue killustikalusega katendikonstruktsiooni püsikattega variandile. 2.6.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele. 2.6.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20, mulle vähemalt 50 aastat. Projektis näha kattele ette kulumisvaru 1 cm. 2.6.5. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 2.6.6. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi tabeli L2T3 järgselt. 2.6.7. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab 4  katendivariantide võrdlust) esitada kooskõlastamiseks Maanteeametile. 2.6.8. Üle 4m kõrgustele mulletele ning nõrkadel pinnastel asuvatele mulletele tuleb teha stabiilsus- ja vajumisarvutused min iga 100m tagant. Vajadusel tuleb ette näha mullete geosünteetidega tugevdamised jm lahendused. Mulletele tuleb teha min 2 lahendusalternatiivi. Muldkeha aktiivtsoonist allapoole jääva materjali voolavuspiir peab olema alla 25 (WL<25) EVS-EN ISO 17892-12 2.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 2.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 2.7.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega; 2.7.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 2.7.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 2.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 3. Krundijaotuskava 3.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 3.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 3.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 3.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 3.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 3.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 3.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 4. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 4.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 4.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 4.1.2. Näidata ära riigitee kohal olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega 5 5. Kergliiklusteed 5.1.1. Projektlahendus peab tagama ja lahendama kergliiklusteede ühenduse üle riigitee 94 Muuga Sadama maanteel 5.1.2. Lähtuda Maardu linna üldplaneeringu eelnõu materjalidest (14.04.2020). 5.1.3. Kergliiklusteede vajadus ja lahendused täpsustada kohaliku omavalitsusega. 6. Teostada mürauuring: 6.1.1. Mürauuring peab arvesse võtma kõige värskema liiklusloenduse ja liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). 6.1.2. Mürauuring peab käsitlema ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele, mis toob maantee liikluse puhul esile põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056, mis on sobilik müratõkete toimise hindamiseks. Mürauuringus peab välja tooma teised olulised müraallikad piirkonnast ning nimetama uuringud, milles on nende müratasemeid hinnatud. Seletuskirjas peab olema akustilisest mudelist välja toodud 3D pilt. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik ning mürauuringu sisu kooskõlastada Maanteeametiga kirjalikult e-kirja teel. 6.1.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni- ja helineelduvusvõime vastavalt standardile EVS-EN 14388:2015. 6.1.4. Ehitamise järgne olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus, i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid ehitusjärgses olukorras koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid. 6.1.5. Prognoositav olukord - perspektiivseks olukorraks loetakse tee plaanilist ja kõrguslikku lahendust ning tee liiklussagedust tee avamisele järgneval 20 aastal. Perspektiivse olukorra müra peab olema kirjeldatud projekteeritud lahendusega mürakategooriate aladel ja müratundlike hoonete fassaadidel (fassaadi arvutus, i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid 2 meetri kõrguselt, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. Mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma müratõketeta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid. 6.1.6. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ esitada olemasoleva, ehitamise järgse olukorra ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina. Müratõkkeid rajatakse vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel. Eraldi lõiguna tuua välja analüüs kategooriate rakendamisest normtasemete määramisel. Üldplaneeringus välja toodud kategooriate arvestamisel võib olla vastuolu, kui müratundlike alade kategooriate määramise aluseks olnud maakasutuse juhtotstarvet kavandatakse muuta või muid alasid kavandatakse muuta müratundlikeks aladeks. Nende alade puhul peab käsitluse kokku leppima Maanteeametiga. 6.1.7. Müratõkete toimivus nii ehitusjärgselt kui perspektiivses olukorras peab olema müratundliku hoone teepoolsel fassaadil ehk hinnatava punkti juures vähemalt 5 dB. 6.1.8. Müratõkete kõrgus maanteede ääres peab olema vähemalt 3 meetrit teekattest. 6.1.9. Vertikaalsed arvutused peab esitama kokkuleppel Maanteeametiga, eelkõige keerulise geomeetriaga asukohtades. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus. 6.1.10. Mürakaardid .pdf formaadis sisse zoomitavad. 6  6.1.11. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3 m x 3 m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid (teeprojekti geodeetiliste uuringute DTM mudeli) ning Maanteeametigajaga kooskõlastatud kõrgusjooni. 6.1.12. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusele. 6.1.13. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse ööpäevast osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringul „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. 6.1.14. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp, .cna või .dxf eksportimise võimalus. 6.1.15. Müratõkete tõhususe kontrollimiseks lisada ehitushanke lepingusse tingimus esitada mõõtmispunktid koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. 6.1.16. Mürauuringu koostaja peab omama vähemalt 5 aastast kogemust mürauuringute koostajana ning tõendama, et on koostanud vähemalt 2 mürauuringut pindalaga 50 000 m2, kus on käsitletud maanteeliiklust ja müraleevenduse meetmeid müratõkete näol. 6.1.17. Mürauuringu seletuskiri koos mürakaartidega esitada Tellijale projekteerimise käigus digitaalselt. Mürauuringu mudel esitada .shp, .cna või .dxf failides. 7. Eskiisprojekt 7.1. Koostada riigitee nr 94 km 2 liiklussõlme eskiisprojekt; 7.2. Esitada vähemalt kaks eskiisprojekti varianti liiklussõlme põhimõttelisest lahendusest. 7.3. Eskiisprojektis peab olema arusaadavalt lahendatud: 7.3.1. Tugimaantee lahendus, sh võimalik perspektiivne 2+2 lahendus koos maadevajaduse, keskpiirdega lõigud, piirete katkestused, tagasipöördekohad ja ristmikud; 7.3.2. Rajatise lahendused ( peavad arvestama ka perspektiivse 2+2 lahendusega) 7.3.3. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused; 7.3.4. Valgustatavate alade vajadus; 7.3.5. Rajatavate kraavide asukohad; 7.3.6. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed; 7.3.7. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega, 7.3.7.1. Täpsustada Maardu linna ja ühistranspordikeskusega; 7.3.8. Vajalikud ühendusteed; 7.3.9. Kavandatavate müratõkkeseinte asukohad koos vajadusega; 7.3.10. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine. 7.3.11. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus, koos asendi- ja vertikaalplaneeringuga, ortofotole (koos kinnistu piiridega). 7.4. Eskiisprojekti koostamisel arvestada Maardu Linna kehtivas.- ja koostamisel olevas üldplaneeringus toodud perspektiivsete -tänavate, -maanteede -kergliiklusteede ja - eritasandiliste raudtee ristetega; 7.5. Enne põhiprojekti koostamist tuleb Maanteeametiga kooskõlastada eskiisprojekti lahendus. 7 8. Keskkonnamõjude kirjeldus 8.1. Koostada ning arvestada Töö koostamisel projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude kirjeldusega, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta ning arvestada kirjelduse koostamisel tuvastatud mõjudega. 8.2. Kirjeldus koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 8.3. Kirjelduse peab korraldama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 9. Krundijaotuskava 9.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 9.2. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. 10. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 10.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 10.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 10.1.2. Näidata ära riigitee kohal olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega 11. Põhiprojekti osad 11.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 11.2. Tee ristlõike valiku aluseks võtta liiklusprognoosi ja liiklusmudeli tulemused. 11.3. Arvestada perspektiivse 2+2 lahenduse maavajadusega. 11.4. Rajatise põhiprojekt. 11.5. Koostada katendi projekt. 11.6. Projekteerida tugimaantee nr 94 Maardu Sadama tee km 2 liiklussõlme põhiprojekt. 11.7. Müratõkkeseinte põhiprojektid. 11.8. Tehnovõrkude põhiprojektid. 11.9. Valgustuse põhiprojekt. 11.10. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 11.11. Koostada krundijaotuskava. 11.12. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. Uuendatakse eskiisprojekti mahus tehtud tasuvus ja finantsarvutus vastavalt: vastavalt MKM 05.08.2015 määrus 106 lisa p. 1.1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 11.13. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja 8  ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse. 12. Projektide koostamise üldised nõuded 12.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos atribuudiinfoga. 12.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 12.3. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 12.4. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 12.5. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 12.6. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 12.7. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 12.8. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 12.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 12.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 12.10.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 12.10.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 12.10.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 12.10.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 12.10.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 12.11. Tugimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 12.12. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 12.13. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 12.14. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 12.15. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust 9  ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 12.16. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 12.17. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 12.18. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. 12.19. Arvestada hooldetehnika tagasipöördevõimalustega. 12.20. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 12.21. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 12.22. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 12.23. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 12.23.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 12.23.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 13. Rajatised 13.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. 13.2. Viadukti variantide lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud (näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutus. 13.3. Silla tüübi valik tehakse Maanteeameti ja RB Rail koostöös optimaalse projektlahendi väljatöötamise (Value Engineering) etapis, kus arvestatakse mh silla (koos pealesõitudega) ehituse- ja hoolduskulusid. Lõplik variant esitatakse Maanteeametile kooskõlastamiseks. 13.4. Projekteerida Rail Balticu trassi ületava tugimaantee nr 94 Maardu sadama tee km 2 viadukti (liiklussõlme) põhiprojekt. 13.5. Eskiisprojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 1 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“. 13.6. Maardu Sadama tee alused sõidusuunad projekteerida 2+2 lahendusega. 13.7. Viaduktialune kõrgusgabariit projekteerida vähemalt 6 m sõidutee katte pinnast. 13.8. Liiklussõlme projekteerimisel lahendada ja näidata eriveoste liiklumised ja läbipääsuvõimalused (näiteks läbi rampide); 13.9. Eriveoste maksimaalsed mõõtmed on 6x7m, millele on vajalik läbipääs luua/tagada; 13.10. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 13.11. Koormused KM-1; KM 2 ja KM-3 (, kus KM-3 koormus, vastavalt teeklassile, kas 1200kN , 2400kN, või 3600 kN).EVS-EN 1991-2 Osa 2 ja MNT peadirektori käskkiri nr. 1-2/18/018 13.12. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee 10  ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 13.13. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 13.14. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 13.14.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; Võimalik et H4b; 13.14.2. Vuukide valikul lähtuda Maanteeameti „Teetööde tehnilises kirjelduses“ toodud nõuetega; üldised nõuded vuukidele“ 13.14.3. Rajatisel liiklussagedusega üle 1500 a/ööpäevas kasutada kattealuseid vuuke või metallist moodul vuuke ülemineku ribidega; 13.14.4. Sõidutee kattealune hüdroisolatsioon kahe süsteemsena; juhinduda „teetööde tehnilised kirjeldused „ hüdroisolatsiooni üldjuhistest; 13.14.5. Rajatistele rajada kolmekihiline katend, millest üks hüdroisolatsiooni kaitsekiht ja ülemine kulumiskiht; 13.14.6. Rajatise sammastel arvestada rongi avariikoormusega; 13.14.7. Rajatise koonused projekteerida ilma tugimüürideta. Kui rajatise koonuseid ei ole võimalik projekteerida ilma tugimüürideta, siis põhjendada miks; 13.14.8. Koonuse ülemisse ossa rajada hooldealad 13.14.9. Täpsustada vete ärajuhtimissüsteemid (kinnine süsteem). Juhinduda „Teetööde tehnilised kirjeldused“ üldjuhistest 13.14.10. Rajatise gabariidid valida vastavalt Maantee projekteerimisnormidele; 13.14.11. Arvestada AKÖL 20 liiklussagedusega; 13.14.12. Sõiduradade arvul lähtuda liiklusuuringute tulemustest ja perspektiivse 2+2 lahenduse maavajadusega; 13.14.13. Arvestada Maardu linna kehtiva- ning kehtestamisel oleva üldplaneeringuga. 13.14.14. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 13.14.15. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks 13.14.16. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded jne). 13.14.17. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest. 13.15. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 13.15.1. Tavahooldus: 13.15.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 13.15.1.2. Hooldealade laiused rajatiste all kokku leppida Maanteeametiga; 13.15.1.3. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. 13.15.1.4. Põrkepiire ka kaitseekraan peavad paiknema eraldi. Ekraani ja põrkepiirde vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt põrkepiirde töölaiusega. 13.15.2. Talvine hooldus: 13.15.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 13.15.2.2. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku; 13.15.2.3. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 13.16. Hooldusjuhendi koostamine: 13.16.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 13.17. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 11  13.17.1. EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 13.17.2. EVS-EN 1991Ehituskonstruktsioonide koormused.; 13.17.3. EVS-EN 1992 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 13.17.4. EVS-EN 1993 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; 13.17.5. EVS-EN 1994 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; 13.17.6. EVS-EN 1997Geotehniline projekteerimine.; 13.17.7. EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid; 13.17.8. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018.a). 13.17.9. Teetööde tehnilised kirjeldused käskkiri nr 1-2/19/096 (18.02.2019.a.). 13.17.10. Maanteede projekteerimisenormid 14. Bussipeatused 14.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 14.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 15. Müratõkkeseinad 15.1. Projekteerida müratõkkeseinte põhiprojektid. 15.2. Müratõkkeseina põhiprojekt peab sisaldama: 15.2.1. Mürauuring; 15.2.2. Topo-geodeetiline uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli (DTM mudeli); 15.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala); 15.2.4. Suhtlus kohaliku omavalitsuse ja elanikega; 15.2.5. Müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus; 15.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), vajadusel insolatsiooni arvutus läbipaistvate müratõkke paneelide kasutamiseks hoonete lähedal, eluiga, hooldustingimused; 15.2.7. Arvestada müravalli vajumisega- kuna erinevatel pinnasetäitematerjalidel on erinev vajumine, arvestada keskmiselt ca 10% kõrgusest. 15.2.8. Geoloogilised puuraugud mahus (iga 200m kohta min 3 puurauku), mis annaksid piisavat teavet reaalsete vundamentide valiku kohta; 15.2.9. Ehitajale määrata kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. 15.2.10. Eelarve 16. Liikluskorraldusvahendid 16.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 16.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 16.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 16.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 12  16.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 17. Tee valgustus 17.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 17.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 17.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 17.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 17.5. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 17.6. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 18. Tehnovõrkude ümbertõstmine 18.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus te kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 18.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. 18.3. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 18.4. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 19. Haljastus ja hooldus 19.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 19.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 20. Vormistusnõuded 20.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 20.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 5. 20.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 6. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 20.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 20.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide 13  kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 20.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 20.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 7. 20.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 20.9. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 20.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 20.10.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 20.10.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 20.10.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 20.10.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 20.10.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 20.10.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 20.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) 3. Asukohaskeem 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend 5. Esitatavate mudelite nimekiri. 6. Mudeli kaaskiri 7. Murdejoonte näidised 14 Lisa 1 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 3: Asukohaskeem Lisa 7: Murdejoonte näidised: Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected]  Tehniline kirjeldus Riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 11 (Rail Baltic) viadukti projekteerimise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Põhimaantee 1 Tallinn-Narva ümberehitamist vältida. Vajaduse ilmnemisel küsida Maanteeametilt täiendavad tingimused . 1.3. Projektiga ettenähtavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat Iru-Loo sõidutee tunnelit ja Iru raudtee viadukti. 1.4. Arvestada järgmiste tingimustega: 1.4.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 1.4.2. Piirkiirus põhimaanteel – 120 km/h 1.4.3. Projektkiirus - hea 1.4.4. Sõiduradade arv – olemasolev 1.4.5. Arvestada eriveoste marsruutide ja gabariitidega. 1.4.5.1. Viaduktialuse kõrguse valikul peab lähtuma vähemalt olemasolevast kõrgusgabariidist. 1.4.6. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest 1.4.7. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.4.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.4.9. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016- 2025; 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori  13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 2.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 2.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 2.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi 2  saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.3.19. 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd(Vajadusel): 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.6. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50m tagant. 2.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Vormistusnõuded: 2.5.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm, .dwg ja LandXML formaadis. 2.5.2. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest vt Lisa 5. 2.5.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. 2.5.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 2.5.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. 2.5.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. 2.5.7. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). 2.5.8. Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. 2.6. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 3 3. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 3.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 3.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 3.1.2. Näidata ära riigitee kohal olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega 4. Krundijaotuskava 4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 4.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 4.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 4.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 4.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 4.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 5. Põhiprojekti osad 5.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 5.2. Koostada tööprojekt tagamaks Iru-Loo sõidutee tunneli ja Iru raudtee viadukti stabiilsus ja püsivus ehituse ajal. 5.3. Koostada tööprojekt tagamaks Iru-Loo sõidutee tunneli ja Iru raudtee viadukti stabiilsus ja püsivus ehituse ajal.. 5.4. Vajadusel tehnovõrkude põhiprojektid. 5.5. Vajadusel valgustuse põhiprojekt. 5.6. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 5.7. Koostada krundijaotuskava. 5.8. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid. 5.9. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. Uuendatakse eskiisprojekti mahus tehtud tasuvus ja finantsarvutus vastavalt: vastavalt MKM 05.08.2015 määrus 106 lisa p. 1.1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 6. Projektide koostamise üldised nõuded 6.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 6.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 4  6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 6.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 6.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 6.6. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 6.7. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 6.7.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 6.7.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 6.7.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 6.7.4. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 6.8. Täiendavaid mahasõite põhimaanteele ei tohi kavandada. 6.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 6.10. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 6.11. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 6.12. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 6.13. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 6.14. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 6.15. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 6.15.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 6.15.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 7. Rajatised 7.1. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee 5  ehitusprojektile esitatavatele nõuetele 7.2. Seletuskirja lisada: 7.2.1. Enne tööde teostamist paigaldada Iru-Loo tunneli seintele ja Iru raudtee viadukti igale sambale vähemalt kaks reeperit, et oleks võimalik mõõta ja fikseerida Iru-Loo sõidutee tunneli ja Iru raudtee viadukti stabiilsus ehituse perioodil ja viis aastat peale ehituse lõppu. Kontrollmõõdistused sammaste ja tunneli stabiilsuse jälgimiseks tuleb ehitusperioodi jooksul teostada vähemalt kaks korda nädalas kõrgendatud täppismõõdistusena, mis siduda riikliku geodeetilise võrguga. Kontrollmõõdistuste toimumise aeg kooskõlastada Maanteeametiga kaks nädalat enne mõõdistuse tegemist. 7.2.2. Jälgida pragusid ning pragude teket ning teostada tunneli ja raudteeviadukti seisukorra hindamine, seisukorra hindamine teostada korra nädalas ehitusperioodi jooksul. 7.2.3. Ehitus- ja kaevetöödel raudtee rajatise all ja tunneli läheduses tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad põhjustada pinnase lihkeohtu või kahjustada kuidagi muud moodi olemasolevaid rajatisi ja nende tugiosasid. 7.2.4. Raudtee rajamine k.a kõik raudtee ehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada olemasoleva Iru-Loo tunneli ja Iru raudtee viadukti püsivust ja stabiilsust. 7.3. Iru-Loo tunnelile ja Iru raudtee viaduktile on vaja teostada betooni ja kandevõimeuuring ning kandekonstruktsioonide seisukorra hindamine. 7.4. Töötada välja kaitsemeetmed koos tööprojektiga ehitustööde ajaks, vältimaks olemasoleva Tunneli ja viadukti kahjustusi ehitusperioodi jooksul. 7.5. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 7.5.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; Võimalik et H4b; 8. Liikluskorraldusvahendid (Vajadusel) 8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 8.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 9. Tee valgustus (Vajadusel) 9.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus vajadusel koostada teevalgustuse projekt. 9.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 9.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 6  9.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 9.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta. 9.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 9.7. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 10. Tehnovõrkude ümbertõstmine 10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus maksumuse kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 10.2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei 3 (4) kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 10.3. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 10.4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 10.5. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek põhimaantee muldkehast min 2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°- 110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10.6. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 10.7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.. 10.8. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. 10.9. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 10.10. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 11. Haljastus ja hooldus 11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 7  11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 12. Vormistusnõuded 12.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 12.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 5. 12.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 6. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 12.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 12.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 12.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 12.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 7. 12.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 12.9. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 12.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 12.10.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 12.10.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 12.10.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 12.10.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 12.10.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 12.10.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 12.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) 3. Asukohaskeem 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend(eraldi failis) 5. Esitatavate mudelite nimekiri. (eraldi failis) 6. Mudeli kaaskiri (eraldi failis) 7. Murdejoonte näidised 8 Lisa 1 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 3: Asukohaskeem 9 Lisa 7 Murdejoonte näidised 10 11 Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected]  Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11290 Tallinn-Lagedi km 7,5 Suur-sõjamäe (Rail Baltic) viadukti projekteerimise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Näha ette Kõrvalmaantee ümberehitamine minimaalses vajalikus mahus. 1.3. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 1.4. Põhiprojekti koostamisel arvestada kokkulepitud eskiisprojekti lahendusega. 1.5. Projekteerida sõiduteega paralleelselt jalg- ja jalgrattatee üle raudtee. 1.6. Arvestada järgmiste parameetritega: 1.6.1. Projekteerimise lähtetase – rahuldav; 1.6.2. Projektkiirus - hea (80 km/h) 1.6.3. Sõiduradade arv – 1+1 1.6.4. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – Vastavalt olemasolevale 1.6.5. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest 1.6.6. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.6.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.6.8. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025; 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 2.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 2.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 2.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.6. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga 50m tagant. 2.4.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Liiklusuuringud: 2.5.1. Lähtuda varem koostatud liiklusuuringutest: 2.5.1.1. Tallinna väikese ringtee liiklusuuring. 2.5.1.2. Rail Baltic raudtee ja maanteede ristumised Harju maakonna lõigul Liiklusuuring. 2.5.2. Maanteeamet teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi projekteerimisel arvestada. 2.6. Koostada katendi projekt: 2.6.1. Koostada katendi tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega. Katendikonstruktisoon koostada vastavalt Maanteeameti juhenditele. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (kõige uuema versiooni alusel). 2.6.2. Teostada katendi arvutus uue killustikalusega katendikonstruktsiooni püsikattega variandile. 2.6.3. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele. 2.6.4. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20, mulle vähemalt 50 aastat. Projektis näha kattele ette kulumisvaru 1 cm. 2.6.5. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega. 2.6.6. Peale katendiarvutust materjalide nimetused ehitajale kirjeldada projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi tabeli L2T3 järgselt. 2.6.7. Katendi aruanne (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada kooskõlastamiseks Maanteeametile. 3  2.6.8. Üle 4m kõrgustele mulletele ning nõrkadel pinnastel asuvatele mulletele tuleb teha stabiilsus- ja vajumisarvutused min iga 100m tagant. Vajadusel tuleb ette näha mullete geosünteetidega tugevdamised jm lahendused. Mulletele tuleb teha min 2 lahendusalternatiivi. Muldkeha aktiivtsoonist allapoole jääva materjali voolavuspiir peab olema alla 25 (WL<25) EVS-EN ISO 17892-12 2.7. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 2.7.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 2.7.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega; 2.7.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 2.7.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 2.8. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 2.9. Kergliiklusteed 2.9.1. Projektlahendus peab tagama ja lahendama kergliiklusteede ühenduse piki Tallinn- Lagedi maanteed. 2.10. Teostada mürauuring: 2.10.1. Mürauuring peab arvesse võtma liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). 2.10.2. Mürauuring peab käsitlema nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustel. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik kooskõlastada Maanteeametiga. 2.10.3. Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni ja helineelduvuse kategooria, mis on toodud Harmoniseeritud standardis EVS-EN 14388 punktis 4.3.19. 2.10.4. Olemasolev olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega elamute juures (fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. 2.10.5. Perspektiivne olukord - mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma ekraanideta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid. 2.10.6. Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina, mis jaotab maaüksused sihtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt üldplaneeringule) arvestades piirtaseme normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus. 2.10.7. Mürakaardid pdf formaadis sisse suumitavad. 4  2.10.8. Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid ning Maa-ameti kaardilt kõrgusjooni. 2.10.9. Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus. 2.10.10. Siseriiklikud müraindikaatorid Ld ja Ln. 2.10.11. Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringu „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. 2.10.12. Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp ja .dxf eksportimise võimalus. 2.10.13. Esitada mürauuringu mudel .shp failides. 2.10.14. Nõuded mürauuringu koostajale: mürauuringu koostaja peab omama atmosfääriõhu kaitse seaduse §61 lõige 3 välja toodud pädevust. 3. Eskiisprojekt 3.1. Lähtuda Maanteeameti RB Rail ja Rail Baltic Estonia vahel kokkulepitud eskiislahendusest. 3.2. Eskiisprojektis peab olema arusaadavalt lahendatud: 3.2.1. Kõrvalmaantee lahendus, sh võimalik perspektiivne 2+2 lahendus koos maadevajadusega, keskpiirdega lõigud, piirete katkestused, tagasipöördekohad ja ristmikud; 3.2.2. Rajatise lahendused ( peavad arvestama ka perspektiivse 2+2 lahendusega) 3.2.3. Tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused; 3.2.4. Valgustatavate alade vajadus; 3.2.5. Rajatavate kraavide asukohad; 3.2.6. Juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed; 3.2.7. Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; 3.2.8. Vajalikud ühendusteed; 3.2.9. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine. 3.2.10. Koostada lisaks geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus, koos asendi- ja vertikaalplaneeringuga, ortofotole (koos kinnistu piiridega). 3.3. Eskiisprojekti koostamisel arvestada Rae Valla üldplaneeringus toodud perspektiivsete -tänavate, -maanteede -kergliiklusteede ja -eritasandiliste raudtee ristetega; 3.4. Enne põhiprojekti koostamist tuleb Maanteeametiga kooskõlastada eskiisprojekti lahendus. 4. Keskkonnamõjude kirjeldus 4.1. Koostada ning arvestada Töö koostamisel projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude kirjeldusega, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta ning arvestada kirjelduse koostamisel tuvastatud mõjudega. 5  4.2. Kirjeldus koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 4.3. Kirjelduse peab korraldama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses). 5. Krundijaotuskava 5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 5.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 5.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 5.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 5.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 5.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 5.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 6. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 6.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 6.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 6.1.2. Näidata ära riigitee kohal olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega 7. Põhiprojekti osad 7.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 7.2. Tee ristlõike valiku aluseks võtta liiklusprognoosi tulemus. 7.3. Arvestada perspektiivse 2+2 lahenduse maavajadusega. 7.4. Rajatise põhiprojekt. 7.5. Koostada katendi projekt. 7.6. Projekteerida Rail Balticu trassi ületava kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn-Jüri põhiprojekt. 7.7. Müratõkkeseinte põhiprojektid. 7.8. Tehnovõrkude põhiprojektid. 7.9. Valgustuse põhiprojekt. 7.10. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 7.11. Koostada krundijaotuskava. 7.12. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. 6 Uuendatakse eskiisprojekti mahus tehtud tasuvus ja finantsarvutus vastavalt: vastavalt MKM 05.08.2015 määrus 106 lisa p. 1.1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 7.13. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse. 8. Projektide koostamise üldised nõuded 8.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 8.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 8.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 8.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. 8.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. 8.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 8.7. Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. 8.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 8.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 8.9.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 8.9.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 8.9.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 8.9.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 8.9.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 8.10. Põhimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede/ühendusteede abil. 8.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 8.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 8.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja 7  kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 8.14. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 8.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 8.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 8.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 8.18. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 8.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 8.20. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 8.20.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 8.20.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 9. Rajatised 9.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. 9.2. Arvestada perspektiivse 2+2 Tallinn-Lagedi lahendusega tunneli peal. 9.3. Maanteeameti eelistus on monteeritavate avadega viaduktid RB trassi kohal. 9.4. Viadukti variantide lahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud (näiteks vuugivahetus, tugiosade vahetus), elueakulude arvutus. 9.5. Silla tüübi valik tehakse Maanteeameti ja RB Rail koostöös optimaalse projektlahendi väljatöötamise (Value Engineering) etapis, kus arvestatakse mh silla (koos pealesõitudega) ehituse- ja hoolduskulusid. Lõplik variant esitatakse Maanteeametile kooskõlastamiseks. 9.6. Projekteerida Rail Balticu trassi ületava kõrvalmaantee nr 11290 Tallinn - Lagedi km 7 viadukti põhiprojekt. 9.7. Eskiisprojekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised on lisas 1 „Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis“. 9.8. Rajatise eluiga vähemalt 100 aastat. 9.9. Koormused KM-1; KM 2 ja KM-3 (, kus KM-3 koormus, vastavalt teeklassile, kas 1200kN , 2400kN, või 3600 kN).EVS-EN 1991-2 Osa 2 ja MNT peadirektori käskkiri nr. 1-2/18/018 9.10. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 8 9.11. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 9.12. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 9.12.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; Võimalik et H4b; 9.12.2. Vuukide valikul lähtuda Maanteeameti „Teetööde tehnilises kirjelduses“ toodud nõuetega; üldised nõuded vuukidele“ 9.12.3. Rajatisel liiklussagedusega üle 1500 a/ööpäevas kasutada kattealuseid vuuke või metallist moodul vuuke ülemineku ribidega; 9.12.4. Sõidutee kattealune hüdroisolatsioon kahe süsteemsena; juhinduda „teetööde tehnilised kirjeldused „ hüdroisolatsiooni üldjuhistest; 9.12.5. Rajatistele rajada kolmekihiline katend, millest üks hüdroisolatsiooni kaitsekiht ja ülemine kulumiskiht; 9.12.6. Rajatise sammastel arvestada rongi avariikoormusega; 9.12.7. Rajatise koonused projekteerida ilma tugimüürideta. Kui rajatise koonuseid ei ole võimalik projekteerida ilma tugimüürideta, siis põhjendada miks; 9.12.8. Koonuse ülemisse ossa rajada hooldealad 9.12.9. Täpsustada vete ärajuhtimissüsteemid (kinnine süsteem). Juhinduda „Teetööde tehnilised kirjeldused“ üldjuhistest 9.12.10. Rajatise gabariidid valida vastavalt Maantee projekteerimisnormidele; 9.12.11. Arvestada AKÖL 20 liiklussagedusega; 9.12.12. Sõiduradade arvul lähtuda liiklusuuringute tulemustest ja perspektiivse 2+2 lahenduse maavajadusega; 9.12.13. Arvestada Rae valla üldplaneeringuga. 9.12.14. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 9.12.15. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks 9.12.16. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, tugiosad, piirded jne). 9.12.17. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest. 9.13. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 9.13.1. Tavahooldus: 9.13.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 9.13.1.2. Hooldealade laiused rajatiste all kokku leppida Maanteeametiga; 9.13.1.3. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad. 9.13.1.4. Põrkepiire ka kaitseekraan peavad paiknema eraldi. Ekraani ja põrkepiirde vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt põrkepiirde töölaiusega. 9.13.2. Talvine hooldus: 9.13.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 9.13.2.2. Lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku; 9.13.2.3. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 9.14. Hooldusjuhendi koostamine: 9.14.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 9.15. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 9.15.1. EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 9  9.15.2. EVS-EN 1991Ehituskonstruktsioonide koormused. 9.15.3. EVS-EN 1992Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 9.15.4. EVS-EN 1993 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; 9.15.5. EVS-EN 1994 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; 9.15.6. EVS-EN 1997Geotehniline projekteerimine. 9.15.7. EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid. 9.15.8. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018.a). 9.15.9. Teetööde tehnilised kirjeldused käskkiri nr 1-2/19/096 (18.02.2019.a.) 9.15.10. Maanteede projekteerimisenormid 10. Bussipeatused 10.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. 10.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja - paviljonide rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt: Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid). 11. Müratõkkeseinad 11.1. Projekteerida müratõkkeseinte põhiprojektid. 11.2. Müratõkkeseina põhiprojekt peab sisaldama: 11.2.1. Mürauuring; 11.2.2. Topo-geodeetiline uuringus peab määrama vastavalt mürauuringus käsitletavate hoonete ja tee vahel täiendavaid punkte ja looma nendest kõrgusjoontega maastikumudeli (DTM mudeli); 11.2.3. Maavajaduse analüüs (sh müratõkete hooldamiseks vaja minev maa-ala); 11.2.4. Suhtlus kohaliku omavalitsuse ja elanikega; 11.2.5. Müratõkkeseina kõrgus teekattest ja pikkus; 11.2.6. Müratõkke tüübi ja materjali valiku analüüs, sh visuaalne kavand, tehniliste lahenduste analüüs (EVS-EN 14388:2015), vajadusel insolatsiooni arvutus läbipaistvate müratõkke paneelide kasutamiseks hoonete lähedal, eluiga, hooldustingimused; 11.2.7. Arvestada müravalli vajumisega- kuna erinevatel pinnasetäitematerjalidel on erinev vajumine, arvestada keskmiselt ca 10% kõrgusest. 11.2.8. Geoloogilised puuraugud mahus (iga 200m kohta min 3 puurauku), mis annaksid piisavat teavet reaalsete vundamentide valiku kohta; 11.2.9. Ehitajale määrata kohustuseks müratõkke tõhususe kontrollimiseks mõõtmine vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. 11.2.10. Eelarve 12. Liikluskorraldusvahendid 12.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 12.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 12.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 12.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 10  12.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 13. Tee valgustus 13.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse projekt. 13.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 13.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 13.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 13.5. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 13.6. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 14. Tehnovõrkude ümbertõstmine 14.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus te kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 14.2. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. 14.3. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 14.4. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 15. Haljastus ja hooldus 15.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 15.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 16. Vormistusnõuded 16.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 16.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 5. 16.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 6. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 16.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 16.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide 11  kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 16.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 16.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 7. 16.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 16.9. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 16.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 16.10.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 16.10.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 16.10.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 16.10.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 16.10.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 16.10.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 16.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). 16.12. Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) 3. Asukohaskeem 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend(eraldi failis) 5. Esitatavate mudelite nimekiri. (eraldi failis) 6. Mudeli kaaskiri (eraldi failis) 7. Murdejoonte näidised 12 Lisa 1 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 3: Asukohaskeem Lisa 7: Murdejoonte näidised Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected]  Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11 Tallinna Ringtee km 2,29 (Rail Baltic) viadukti projekteerimise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Põhimaantee 1 Tallinn-Narva ümberehitamist vältida. Vajaduse ilmnemisel küsida Maanteeametilt täiendavad tingimused. 1.3. Projektiga ettenähtavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat viadukti ega rajatist. 1.4. Projektiga olemasoleva ühendustee Lepiku nr 3855 lahendust mitte muuta. 1.5. Arvestada järgmiste tingimustega: 1.5.1. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest 1.5.2. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.5.3. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.5.4. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025; 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Maanteeametiga enne tööde algust topo-geodeetiliste tööde kava. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.4. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada  looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat). 2.3.5. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.6. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.7. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.8. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 2.3.9. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.10. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 2.3.11. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.12. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.13. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.14. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.15. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2.3.17. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.18. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.19. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.3.20. Kooskõlastuste tulemused ja topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne esitada vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise juhend“ kirjelduselele. 2 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 2.5.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 2.5.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega; 2.5.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 2.5.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 2.6. Vormistusnõuded: 2.6.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm, .dwg ja LandXML formaadis. 2.6.2. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest vt Lisa 5. 2.6.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. 2.6.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 2.6.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. 2.6.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. 2.6.7. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). 3  2.6.8. Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. 2.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 3. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 3.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 3.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 3.1.2. Näidata ära riigitee kohal olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega 4. Krundijaotuskava 4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 4.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 4.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 4.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 4.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 4.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 5. Põhiprojekti osad 5.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 5.2. Põhimaantee 11 Tallinna Ringtee km 2,29 Väo raudtee viadukti ümberehitamise põhiprojekt koos kõikide vajalike uuringutega. 5.3. Koostada tööprojekt tagamaks Väo raudteeviadukti stabiilsus ja püsivus ehituse ajal. 5.4. Vajadusel tehnovõrkude põhiprojektid. 5.5. Vajadusel valgustuse põhiprojekt. 5.6. Tehnovõrkude põhiprojektid 5.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 5.8. Koostada krundijaotuskava. 5.9. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid. 5.10. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. 4  5.11. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse. 6. Projektide koostamise üldised nõuded 6.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 6.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 6.4. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. 6.5. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 6.6. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 6.7. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 6.7.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 6.7.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 6.7.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 6.7.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 6.7.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 6.8. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 6.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 6.10. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 6.11. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 6.12. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 6.13. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 6.14. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 5  6.15. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 6.15.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 6.15.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 7. Rajatised 7.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. 7.2. Projekteerida Rail Balticu trassi ületava põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee km 2,29 viadukti ümberehitamise põhiprojekt. 7.3. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 7.3.1. Seletuskirja lisada, et enne tööde teostamist paigaldada Väo raudtee viaduktide 1232 ja 1233 igale vahesammaste postidele vähemalt üks reeper ja kaldasamba postidele kaks reeperit, et oleks võimalik mõõta ja fikseerida Väo raudtee viaduktide stabiilsus ehituse perioodil ja viis aastat peale ehituse lõppu. Kontrollmõõdistused rajatiste stabiilsutse jälgimiseks tuleb ehitusperioodi jooksul teostada vähemalt kaks korda nädalas kõrgendatud täppismõõdistusena, mis siduda riikliku geodeetilise võrguga. Kontrollmõõdistuste toimumise aeg kooskõlastada Maanteeametiga kaks nädalat enne mõõdistuse tegemist. 7.3.2. Seletuskirja lisada, et ehitus- ja kaevetöödel rajatise all tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad kahjustada kuidagi olemasolevat rajatist ja selle tugiosasid. 7.4. Raudtee rajamine k.a kõik raudteeehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada olemasoleva põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee Väo viaduktide püsivust ja stabiilsust. 7.5. Töötada välja kaitsemeetmed ehitustööde ajaks, vältimaks olemasoleva rajatise ja viadukti kahjustusi ehitusperioodi jooksul. 7.6. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 7.7. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 7.7.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; Võimalik et H4b; 7.7.2. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 7.7.3. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks 7.7.4. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, piirded jne). 7.7.5. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest. 7.8. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 7.8.1. Tavahooldus: 7.8.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 7.8.1.2. Hooldealade laiused rajatiste all kokku leppida Maanteeametiga; 7.8.1.3. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee, pealesõidud ning põrkepiirde ja kaitseekraani vahelised alad mehhanismidega hooldatavad. 7.8.1.4. Põrkepiire ka kaitseekraan peavad paiknema eraldi. Ekraani ja põrkepiirde vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt põrkepiirde töölaiusega kuid mitte vähem kui 75 cm. 6  7.8.1.4.1. Kui on tehniliselt võimalik, siis paigaldada kaitseekraan servaprussi välisserva 7.8.2. Talvine hooldus: 7.8.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 7.8.2.2. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 7.9. Hooldusjuhendi koostamine: 7.9.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 7.10. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 7.10.1. EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 7.10.2. EVS-EN 1991Ehituskonstruktsioonide koormused. 7.10.3. EVS-EN 1992Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 7.10.4. EVS-EN 1993 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; 7.10.5. EVS-EN 1994 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; 7.10.6. EVS-EN 1997Geotehniline projekteerimine. 7.10.7. EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid. 7.10.8. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018.a). 7.10.9. Teetööde tehnilised kirjeldused käskkiri nr 1-2/19/096 (18.02.2019.a.) 7.10.10. Maanteede projekteerimisenormid 8. Liikluskorraldusvahendid (Vajadusel) 8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 8.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 9. Tee valgustus 9.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus vajadusel koostada teevalgustuse projekt. 9.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 9.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 9.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 9.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta. 9.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 9.7. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse 7  projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 10. Tehnovõrkude ümbertõstmine 10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus maksumuse kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 10.2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei 3 (4) kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 10.3. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 10.4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 10.5. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek põhimaantee muldkehast min 2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°- 110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10.6. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 10.7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10.8. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. 10.9. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 10.10. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 11. Haljastus ja hooldus 11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 12. Vormistusnõuded 8  12.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 12.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 5. 12.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 6. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 12.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 12.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 12.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 12.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 7. 12.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 12.9. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 12.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 12.10.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 12.10.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 12.10.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 12.10.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 12.10.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 12.10.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 12.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) 3. Asukohaskeem 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend(eraldi failis) 5. Esitatavate mudelite nimekiri. (eraldi failis) 6. Mudeli kaaskiri (eraldi failis) 7. Murdejoonte näidised 9 Lisa 1 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 3: Asukohaskeem Lisa 7: Murdejoonte näidised Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected]  Tehniline kirjeldus Riigitee nr 11606 Vana-Narva maantee km 0,6 (Rail Baltic) viadukti projekteerimise nõuded 1. Lähteülesanne 1.1. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1.2. Kõrvalmaantee 11606 Vana-Narva ümberehitamist vältida. Vajaduse ilmnemisel küsida Maanteeametilt täiendavad tingimused. 1.3. Projektiga ettenähtavad tööd ei tohi kahjustada olemasolevat viadukti ega rajatist. 1.4. Projektiga olemasoleva ühendustee Kroodi III nr 1170 lahendust mitte muuta. 1.5. Arvestada järgmiste tingimustega: 1.5.1. Projekti koostamisel lähtuda Maanteede projekteerimisnormidest 1.5.2. Maanteeameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 1.5.3. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 1.5.4. liiklusohutusprogrammi 2016-2025, liiklusohutuse nullvisiooni eesmärkidest: https://www.mnt.ee/et/liikleja/liiklusohutusprogramm-2016-2025; 2. Uurimistööd 2.1. Töövõtja peab arvestama, et uurimustööde maht võib täpsustuda peale optimaalse projektlahendi väljatöötamist (Value Engineering) eskiisprojekti valmimist (see tähendab, et Töövõtja peab arvestama võimalusega, et täiendavaid uurimistöid tuleb teha ka peale eskiisprojekti valmimist. 2.2. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. 2.3. Geodeetilised uurimustööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: 2.3.1. Geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 2.3.2. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. 2.3.3. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).  2.3.4. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. 2.3.5. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM). Koostada 3D maapinna mudel LandXML formaadis, mis oleks ühilduv nii AutoCAD kui ka Microstation tarkvaraga). 2.3.6. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. 2.3.7. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates ristmikust. 2.3.8. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõlemalt poolt alates tee teljest). 2.3.9. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100m üles- ja allavoolu). 2.3.10. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). 2.3.11. Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate kommunikatsioonide asukohad ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus kanda plaanile; 2.3.12. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. 2.3.13. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaanil. 2.3.14. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal. Koostada piiriandmete aruanne. 2.3.15. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. 2.3.16. Geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega. 2.3.17. Geodeetiliste uuringute tööde mahu määramisel ning uuringute teostamisel tuleb arvestada, et uuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab töö eesmärgi saavutamist ning võimaldab hinnata lahenduse sobivust keskkonda. 2.3.18. Koostada geodeetiliste uurimustööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.4. Teostada geotehnilised uurimustööd: 2.4.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2  2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. 2.4.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Maanteeametile). 2.4.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. 2.4.4. Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. 2.4.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. 2.4.6. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). 2.5. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine: 2.5.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). 2.5.2. Arvestada teemaplaneeringutega, ja maakonnaplaneeringutega; 2.5.3. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 2.5.4. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. 2.6. Vormistusnõuded: 2.6.1. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli .dtm, .dwg ja LandXML formaadis. 2.6.2. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest vt Lisa 5. 2.6.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. 2.6.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). 2.6.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. 2.6.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. 2.6.7. Esitada olemasolevad tehno- ja muud rajatised 3-mõõtmeliste mudelitena LandXML, .dwg või .ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis). 2.6.8. Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. 2.7. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda 3  piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 3. Isikliku kasutusõiguse ala plaanid 3.1. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid valmistada ette kahes osas: 3.1.1. Näidata ära riigitee maaga kokku puutuvad alad koos ruutmeetritega; 3.1.2. Näidata ära riigitee kohal olevate ehitiste alad, millega märgitakse ära teerajatis, maa ja selle kohal olev isikliku kasutusõigusega rajatis koos ruutmeetritega 4. Krundijaotuskava 4.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 4.2. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. 4.3. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. 4.4. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). 4.5. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. 4.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. 4.7. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. 5. Põhiprojekti osad 5.1. Põhiprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. 5.2. Kõrvalmaantee 11606 Vana-Narva maantee km 0,6 Kroodi I viadukti ümberehitamise põhiprojekt koos kõikide vajalike uuringutega. 5.3. Koostada tööprojekt tagamaks Kroodi I viadukti stabiilsus ja püsivus ehituse ajal. 5.4. Vajadusel tehnovõrkude põhiprojektid. 5.5. Vajadusel valgustuse põhiprojekt. 5.6. Tehnovõrkude põhiprojektid 5.7. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. 5.8. Koostada krundijaotuskava. 5.9. Isikliku kasutusõiguse lepingu ala plaanid. 5.10. Vajadusel täpsustatakse eskiisprojekti (Value engineering) mahus tehtud tasuvus- ja finantsarvutus. 5.11. * Maanteeamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning RB Rail AS tellib projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Maanteeamet on otsustanud parandamise vajaduse. 4 6. Projektide koostamise üldised nõuded 6.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. 6.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. 6.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). 6.4. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. 6.5. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on vastav tüüp projekteeritud. 6.6. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. 6.7. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. 6.7.1. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued. 6.7.2. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise. 6.7.3. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. 6.7.4. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajaga. 6.7.5. Vältida pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni. 6.8. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. 6.9. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. 6.10. Koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitustööde kirjeldustega. 6.11. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). 6.12. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. 6.13. Koostada töömahuloend ja kululoend vastavalt Maanteeameti Teetööde tehnilistele kirjeldustele. 6.14. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja kommunikatsioonide ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete (sh ökoduktid, tarastamise, samatasandiliste loomaülepääsude seire), ühistranspordi ümbersuunamise, ehituse massvedude tugevdamist vajavate teede ümberehituse kulu ja ja omanikujärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. 6.15. Koostada projektile 3D mudel kogu lõigu ulatuses: 6.15.1. Geodeetilisest alusplaanist tuleb koostada 3D maapinnamudel; 6.15.2. Projekti koosseisus esitada 3D pinnamudel LandXML formaadis koos 3D joontega (3d polyline) projekteeritud tee-elementide murdejoontega (tee telg, 5  katte serv, kraavi põhi jms). Samuti peab olema võimalik eristada mulde pealispind (näiteks eraldi mulde pinnamudelina). 3D mudelis tuleb välja joonistada tee kate, dreenkihi alakiht ja muldkeha alakiht, mis võimaldaks kõikide katendi- ja muldekihtide ehitust 3D tehnoloogiaga; 7. Rajatised 7.1. Rajatise projektlahendus peab olema põhjendatud variantide võrdluse teel. 7.2. Projekteerida Rail Balticu trassi ületava kõrvalmaantee nr 11606 Vana-Narva maantee km 0,6 Kroodi I viadukti ümberehitamise põhiprojekt. 7.3. Rajatiste põhiprojekti seletuskirja ja jooniste osa peab vastama vähemalt tee ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 7.3.1. Seletuskirja lisada, et enne tööde teostamist paigaldada Kroodi I viadukti igale vahesamba postidele vähemalt üks reeper ja kaldasamba postidele kaks reeperit, et oleks võimalik mõõta ja fikseerida Kroodi I viadukti stabiilsus ehituse perioodil ja viis aastat peale ehituse lõppu. Kontrollmõõdistused rajatiste stabiilsutse jälgimiseks tuleb ehitusperioodi jooksul teostada vähemalt kaks korda nädalas kõrgendatud täppismõõdistusena, mis siduda riikliku geodeetilise võrguga. Kontrollmõõdistuste toimumise aeg kooskõlastada Maanteeametiga kaks nädalat enne mõõdistuse tegemist. 7.3.2. Seletuskirja lisada, et ehitus- ja kaevetöödel rajatise all tuleb arvestada kohaliku geoloogilise profiiliga ja vältida tuleb tegevusi, mis võivad kahjustada kuidagi olemasolevat rajatist ja selle tugiosasid. 7.4. Raudtee rajamine k.a kõik raudteeehitusega seotud kaevetööd, ei tohi ohustada olemasoleva Vana-Narva maantee Kroodi I viadukti püsivust ja stabiilsust. 7.5. Töötada välja kaitsemeetmed ehitustööde ajaks, vältimaks olemasoleva rajatise ja viadukti kahjustusi ehitusperioodi jooksul. 7.6. Koostada erinevate põhikonstruktsioonide elementide ja sõlmede tehnilised lahendused ja detailsed paigaldusjuhised. 7.7. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded: 7.7.1. Põrkepiirede klassid valida vastavalt juhendile „Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“; Võimalik et H4b; 7.7.2. Eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi; 7.7.3. Arvestada liiklusteedega rajatise hooldamiseks 7.7.4. Näha ette lahendused vajaliku kuluvosade vahetamiseks (nt vuugid, piirded jne). 7.7.5. Näha ette rajatise maandus, kontaktvõrgu kaitseekraanid ja kaitse uitvoolude eest. 7.8. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded: 7.8.1. Tavahooldus: 7.8.1.1. Projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba; 7.8.1.2. Hooldealade laiused rajatiste all kokku leppida Maanteeametiga; 7.8.1.3. Projekteeritud rajatisel peavad olema tee, pealesõidud ning põrkepiirde ja kaitseekraani vahelised alad mehhanismidega hooldatavad. 7.8.1.4. Põrkepiire ka kaitseekraan peavad paiknema eraldi. Ekraani ja põrkepiirde vaheline kaugus peab olema võrdeline vähemalt põrkepiirde töölaiusega kuid mitte vähem kui 75 cm. 7.8.1.4.1. Kui on tehniliselt võimalik, siis paigaldada kaitseekraan servaprussi välisserva 7.8.2. Talvine hooldus: 6  7.8.2.1. Rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet; 7.8.2.2. Muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada. 7.9. Hooldusjuhendi koostamine: 7.9.1. Hooldusjuhend peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element väljavahetamist või remonti). 7.10. Muuhulgas tuleb lähtuda ka järgmistest normatiividest ja standarditest: 7.10.1. EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused; 7.10.2. EVS-EN 1991Ehituskonstruktsioonide koormused. 7.10.3. EVS-EN 1992Betoonkonstruktsioonide projekteerimine; 7.10.4. EVS-EN 1993 Teraskonstruktsioonide projekteerimine; 7.10.5. EVS-EN 1994 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine; 7.10.6. EVS-EN 1997Geotehniline projekteerimine. EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid; 7.10.7. Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 1-2/18/018 (18.01.2018.a). 7.10.8. Teetööde tehnilised kirjeldused käskkiri nr 1-2/19/096 (18.02.2019.a.) 7.10.9. Maanteede projekteerimisenormid 8. Liikluskorraldusvahendid (Vajadusel) 8.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). 8.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. 8.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. 8.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. 8.5. Liikluskorraldusvahendite projekt esitada märkusteks ja ettepanekuteks ning kooskõlastamiseks Maanteeametile. 9. Tee valgustus 9.1. Töövõtja ülesandeks on põhiprojekti koosseisus vajadusel koostada teevalgustuse projekt. 9.2. Valgustuse projekteerimisel arvestada Lisa 2 “Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks„. Aluseks võtta „Riigimaanteede valgustamise juhis“. 9.3. Täpne valgustuse ulatus ja vajadus selgub projekteerimise käigus, arvestades Töövõtja ettepanekuid ja põhjendusi. 9.4. Valgustuse tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. 9.5. Võimalusel olemasolevat valgustuslahendust mitte muuta. 9.6. Projektlahendus tuleb integreerida valgustuse hooldaja kontroll-süsteemi. 9.7. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 7 10. Tehnovõrkude ümbertõstmine 10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada Põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitus maksumuse kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 10.2. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei 3 (4) kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 10.3. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 10.4. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 10.5. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek Kõrvalmaantee muldkehast min 2,2 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°- 110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10.6. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 10.7. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10.8. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. 10.9. Koostada tehnovõrkude põhiprojektid; 10.10. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Maanteeametiga. 11. Haljastus ja hooldus 11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“. 11.2. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. 12. Vormistusnõuded 12.1. Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused tuleb esitada vastavalt Lisa 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend. 12.2. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad 8  esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 5. 12.3. Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 6. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga. 12.4. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid). 12.5. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh: väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud. 12.6. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne). 12.7. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 7. 12.8. Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps.. 12.9. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 2 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) sh. krundijaotuskava (tööristprofiilid esitada ainult elektroonilisel andmekandjal). 12.10. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: 12.10.1. Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (.dgn või .dwg) ning .pdf kujul; 12.10.2. Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul; 12.10.3. Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul; 12.10.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; 12.10.5. Lisaks projekti failidele peavad elektroonilisel andmekandjal olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide .shx failid; 12.10.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. 12.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar Maanteeametile ilma maksumusteta ja 1 maksumustega). Lisad: 1. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis 2. Maanteeameti tehnilised tingimused valgustuse projekti koostamiseks (eraldi failis) 3. Asukohaskeem 4. Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend(eraldi failis) 5. Esitatavate mudelite nimekiri. (eraldi failis) 6. Mudeli kaaskiri (eraldi failis) 7. Murdejoonte näidised 9 Lisa 1 Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis Lisa 3: Asukohaskeem Lisa 7: Murdejoonte näidised Koostas: Margus Viiklepp, Maanteeamet, [email protected]