Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1656
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheksandal juulil kahe tuhande
kahekümnendal aastal (09.07.2020. a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille
esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht
notariaalakti tõestamise hetkel on Orgita küla, Märjamaa vald, Raplamaa (Omaniku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse
originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning Omaniku
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
Anija vald, mis tegutseb läbi Anija Vallavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 75018816 all, aadress F. R. Kreutzwaldi
tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi
nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel,
Ilsia Väli, isikukood 45607200329, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel
ja videosilla vahendusel, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on F. R.
Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn, Anija vald, Harju maakond (Õigustatud isiku esindaja
esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse
originaaleksemplari alusel ning Õigustatud isiku registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESEMED
1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 13 Jägala-Käravete tee, Aegviidu alev, Anija
vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10432550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
11201:002:0169, pindala 201 m², aadress 13 Jägala-Käravete tee, Aegviidu alev, Anija
vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud
alljärgnevad kanded:
1
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(09.07.2020. a).
1.4. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline
ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitisregistri
Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
kood
220657238 Elektroonilise side võrk 1000 kasutusel vallasasi
1.5. Kultuurimälestiste elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese I
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluva
maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud ega
katastripidaja märkeid tehtud.
1.7. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme I koosseisu
kuuluv maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I
kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis,
kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega on
seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
1.8. Lepingu esemeks II on aadressil Jägala-Käravete tee T1, Aegviidu alev, Anija
vald, Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10279950 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
11201:002:0053, pindala 5,4400 ha, aadress Jägala-Käravete tee T1, Aegviidu alev,
Anija vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%) (katastriüksus on
moodustatud plaani alusel). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.9.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Anija vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
22.03.2018 lepingu punktidele kolm seitse (3.7.), kolm kaheksa (3.8.) ja neli (4) ning
lepingu lisaks nr viis (5) olevale plaanile. 22.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 26.03.2018. Kohtunikuabi Tiina Kullamä.
2) Isiklik kasutusõigus Osaühing VELKO AV (registrikood 10348690) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus vee- ja
reoveekanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil vastavalt
02.05.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4 ning lepingu lisadeks nr 1 ja nr
2 olevatele plaanidele. 2.05.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.05.2019.
Kohtunikuabi Helle Roosvalt.
3) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu
elektri maakaabelliinide ja liitumiskilbi isiklik kasutusõigus vastavalt 28.08.2019.a.
sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni
2
neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 28.08.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.09.2019. Kohtunikuabi Lii Hallikvee.
4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ
(registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu
elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 23.10.2019.a. sõlmitud lepingu
punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kolm
(4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 23.10.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.10.2019. Kohtunikuabi Tiiu Karu.
5) Isiklik kasutusõigus Aktsiaselts Aegviidu Puit (registrikood 10077765) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise ehitamiseks,
omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil
vastavalt 29.04.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli
üheksa (4.9) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 29.04.2020 kinnistamisavalduse
alusel sisse kantud 8.05.2020. Kohtunikuabi Helle Eduvald.
6) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094)
kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus sideehitise paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 15.05.2020.a
sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4.1 ning lepingu lisaks olevale plaanile.
15.05.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.05.2020. Kohtunikuabi Jaan
Unt.
1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(09.07.2020. a).
1.11. Ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud allpool toodud tabelis nimetatud ehitis (rajatis), milline
ei ole arestitud ega panditud ning millise suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
Ehitisregistri
Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
kood
220657238 Elektroonilise side võrk 1000 kasutusel vallasasi
Raasiku-Soodla-Aegviidu-
220755272 Jäneda-Käravete valguskaabel 375 kasutusel kinnisasi
mikrotorustikus
221278233 Aegviidu alevi veetorustik 571,3 kasutusel kinnisasi
Aegviidu alevi
221278250 1227,1 kasutusel kinnisasi
kanalisatsioonitorustik
Aegviidu alev, Niinsoni tee 1
221318536 18,8 kasutusel kinnisasi
ja Niinsoni tee 2 sideühendus
1.12. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme II koosseisu kuuluv maaüksus järgmise
mälestise kaitsevööndis: 08.06.1995.a. arvele võetud ehitismälestis: Aegviidu vana
kalmistu (registri nr 1) – "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuri- ja
haridusministri 01.06.1995. a.määrus nr.19/1, (RTL 1996, 119/120, 627). Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluva
maaüksusega seoses projekteeritavaid looduskaitseobjekte registreeritud, kuid on
tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.14. Vastavalt e-notari teabesüsteemi andmetele nähtub, et lepingu eseme II koosseisu
kuuluv maaüksus ei asu tervenisti ega osaliselt ranna ehituskeeluvööndis, I
3
kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis,
kaitsealal ega hoiualal, kuid lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega on
seotud muud kitsendused, mida käesolevas lepingus ei kajastata ning mis on
osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos ühiselt nimetatud
lepingu ese/lepingu esemed.
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende
suhtes ei ole vaidlusi, lepingu esemeid ei ole koormatud käesolevas lepingus
nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud
kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti koodid: lepingu ese
I – KV46453 ja lepingu ese II – KV11221). Lepingu esemete suhtes on sõlmitud
kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega
käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist.
2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja § 96
lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga nr
16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike
kasutusõigustega koormamine on otsustatud Maanteeameti liiklusdirektori
peadirektori ülesannetes 03.07.2020.a. käskkirjaga nr 1-2/20/558.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Liina Vaidla poolt 08.06.2020.a. registri nr
1347 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida
käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust
käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
4
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Anija Vallavalitsus on 31.03.2020.a. teinud korralduse nr 2-3/120, millega nõustutakse
isikliku kasutusõiguse seadmisega Omanikule kuuluvale lepingu esemeks olevatele
kinnistutele Anija valla kasuks.
2.2.3. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel
kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemetele ei
kahjustata vastavalt punktides üks üheksa kaks (1.9.2) nimetatud isiklike
kasutusõigustega soodustatud isikute ega käesoleva lepingu punktis kaks üks kolm
(2.1.3) nimetatud kasutuslepingutega soodustatud isikute huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus I) tänavavalgustuse (õhuliini) omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise
ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud
Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud projektile nr 2031 „Anija valla
tänavavalgustuse rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (osa 4 Anija küla, osa 5
Alavere küla, osa 6 Voose küla, osa 7 Lilli küla, osa 8 Härmakosu küla, osa 9
Aegviidu alevik). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja
nõuetega: riigitee nr 12 teelõik km 30,837-36,711 oli rekonstrueerimistööde objekt
2018.-2019. aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud
rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde
vastuvõtmise kuupäevast 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab olema välistatud.
5
3.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10432550 sisse
kandmisel esimese järjekoha.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik
kasutusõigus II tänavavalgustuse (õhuliini) omamiseks tehnovõrgu ja -rajatise
ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II).
3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.6.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud
Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud projektile nr 2031 „Anija valla
tänavavalgustuse rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (osa 4 Anija küla, osa 5
Alavere küla, osa 6 Voose küla, osa 7 Lilli küla, osa 8 Härmakosu küla, osa 9
Aegviidu alevik). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja
nõuetega: riigitee nr 12 teelõik km 30,837-36,711 oli rekonstrueerimistööde objekt
2018.-2019. aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud
rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde
vastuvõtmise kuupäevast 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab olema välistatud.
3.6.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu
Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10279950 sisse
kandmisel esimese vaba järjekoha.
Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud
kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus
eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
6
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud
tehnovõrk, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu
lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
7
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
10432550 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu ja tasuta
tänavavalgustuse (õhuliini) isiklik kasutusõigus Anija valla kasuks vastavalt
09.07.2020. a sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3),
neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile.
6.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
10279950 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta
tänavavalgustuse (õhuliini) isiklik kasutusõigus Anija valla kasuks vastavalt
09.07.2020. a sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6),
neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja
notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
7.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab
tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
7.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (minu
asjad › taotlused ja avaldused › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus
notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest
juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise
eest notari tasu ei võeta.
7.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva
jooksul.
8
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
8.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel on
39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus §§ 3, 5, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 59,60 eurot.
Käibemaks 11,92 eurot.
Kokku 71,52 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja Ilsia Väli allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
9
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel
kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima
vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3)
Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused
kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud
õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud
kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja
osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik,
kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama
kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku
kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või
surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju
hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud
kinnisasja väärtuse vähenemist.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal,
kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise
ümberpaigutamisega seotud kulud.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk
või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult
otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha
ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides
omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -
10
rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see
kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes
on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev
võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes
huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või
tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus
ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja
omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või
-rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul
õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus aastas
7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust
põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise
kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis
eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise
ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui
katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga
sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse
sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes
sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste
kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks
vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu
rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.
(6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise
selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7)
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa
maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus
kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu,
kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
12. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite
liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise
kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos
veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid,
rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide
kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid
11
sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja
teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
13. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev
ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid.
14. Elektroonilise side seaduse § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt
ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu
põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele
kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja
otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning
raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses.
15. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja
kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 10. peatükis käsitletud
sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-,
süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada
puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada
jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise
korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia
konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda
heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite
liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise
kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos
veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal
kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva
sideehitise kaitsevööndis.
16. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise
asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik
seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on
keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil
märgistuse nähtavust halvendada.
17. Vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 25.06.2015.a. välja antud määrusele nr 73
„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ on sideehitise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool sideehitist: 1)
maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse
mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate
vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva
masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit
sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.
18. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult
siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
19. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva
ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või
asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
20. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I
kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või
asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud
12
teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide
loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
21. Maakatastriseaduse § 9 lg-d 23 ja 24 sätestavad, et katastripidaja teeb katastriüksuse
kohta katastrisse märke: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui
naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide
asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega. 2) „Pindala on
ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või
aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised
piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud
notariaalakti lahutamatu lisana
13
Format: A4
Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan
Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, 13 Jägala-Käravete tee , reg. nr.10432550 , Katastriüksuse nr: 11201:002:0169
M 1:500
be yn
Pii A D/
LJ .0kV
S-
60
V1
.4 k /0 .0
10
kaitsevöönd
kinnistu piir
projekteeritud 0,4 kV Õhukaabelliin km-tel 37,30-37,39
Kasutusõiguse ala 151,3 m².
Projekteeritava tehnovõrgu pikkus 71 m.
KITSENDUSED
Maaüksusele paigaldatav 0,4 kV pingega õhukaabel on tähistatud punase joonega.
Õhukaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 2 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Format: A3
Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan
Harju maakond, Anija vald, Aegviidu alev, Jägala-Käravete tee T1 , reg. nr.10279950 , Katastriüksuse nr: 11201:002:0053
M 1:1000
40 .288
1
69
88
.2
69 401
gabariit
teepinna
Paigalda st
tava õhu 7,7m
liini
kaitsevöönd
kinnistu piir
projekteeritud 0,4 kV Õhukaabelliin km-tel 35,04-35,54; 36,24-36,29; 36,30-36,33 ja 36,42-36,47
Kasutusõiguse ala 2479 m².
Projekteeritava tehnovõrgu pikkus 663 m.
KITSENDUSED
Maaüksusele paigaldatav 0,4 kV pingega õhukaabel on tähistatud punase joonega.
Õhukaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest
kaablitest 2 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.